Helgaja. Tervist, mina olen toimetaja Karin, kopra käes on muusikarohke maikuu ja tänase heliga ja põhiosa moodustabki. Ülevaade kontsertidest. Tartu Ülikooli kammerkoor saab 35 aastaseks. Tänan Tartu Ülikooli aulas sünnipäeva kontsert. Te, kuulete Marge-Ly Rookääru intervjuud dirigent Triin Kochiga. Seitsmendal mail toimub Mustpeade majas kevadpidu showertiga, mis on ühtlasi pianisti produtsendi Heili paus tamme 45. sünnipäeva kontsert. Sünnipäeval Ast usutles Mirje Mändla. Kaheksandal mail Tartu Ülikooli aulas festivalid, tulevikumuusikud, kontsert. Esinevad Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli Eller sümfonietta ja noored interpreedid. Teemat vahendab Hedvig Lätt. Üheksandal mail esineb Estonia kontserdisaalis klaveriduo Kai Ratassepp, Mati Nikolai Marge-Ly Rookäär, ütles Mati Nikolai ka neljapäeval, 11. mail võivad muusikasõbrad valida lausa kolme sündmuse vahel. Rahvusooperis Estonia esietenduvas järgmisel neljapäeval veristlikud ooperit talupoja au ja pajatasid niimas kanni kui Leonka valla ooperi muusikaline juht on Arvo Volmer ja lavastaja Neeme kuningas, kes tutvustab oma kaastegijaid ja soliste. Kuningat usutles Agera. 11. mail on Eesti riikliku sümfoonia kestri hooaja lõppkontsert. Esinevad viiulisolist Viktor trete kohv, ERSO ja dirigeerib Nikolai Aleksejev, räägib ERSO direktor Andres Siitan. Üheteistkümneil mail on kumus muusika- ja kunstielamust ühendav kontsert, jalutuskäik, revisioon. Üritus tutvustab Pletist Tarmo Johannes. 12. mail esinevad Estonia kontserdisaalis Luxemburgi Filharmoonikute prämbeldhovi dirigeerimisel ja solistid on hilja, gringo Ots viiulil ja Daniela isi Saka tšellod. Kontserti tutvustab produtsent Andres Uibo ja saate lõpul Priit Kuuse muusikauudiseid maailmast. Kuid kõigepealt kuulame ära ajakirjaniku immo Mihkelsoni muljed festivalilt jazzkaar. Möödunud pühapäeval lõppes seitsmeteistkümnes rahvusvaheline Jazzkaare festival, mis oli siiani festivali ajaloo laiahaardelisem, pakkudes džässisõpradele 50 kontserti. Neist ühteteist võis kuulata klassikaraadio vahendusel ja kõiki neid kontserte oli alguses sisse juhatamas immo Mihkelson. Palusin immo Mihkelsoni täna stuudiosse, et ta räägiks meile oma Jazzkaare muljeid. Mida arvad, kas tänavune jazzkaar pakkus sulle selliseid üllatusi või erilisi avastusi või teadsid sa pea alati, mida kuulama lähed? Üldjoontes ma muidugi teadsin, mis umbes hakkab kontserdil kõlama ja selline eelteadmine või eelarvamus tavaliselt rikub ära ka üllatuse, et ega see üllatus tuleb siis rohkem, kui lähen valge lehena kontserdile või või siis, kui ootused pole eriti kõrged ja see, mida kuule on, no ütleme niimoodi, et eriline. Aga kui oli juttu, et klassikaraadio tegi ülekanded jätskaar olnud, siis oli loomulikult ju tegemist valikuga eeldatavasti matest kontsertidest ja, ja sellepärast võib-olla ongi ehk vabandatav neid üllatusi väga palju ei olnud. Pigem oli selline rahulik, nentima, et jah, oli hea küll. Aga kedagi spetsiaalselt ikkagi ära mainida, sa praegu ei tahaks? No tegelikult, kus ma jäin suure kuidagi huviga kuulama, unustasin ennast nii-öelda päris kuulam oli see, mis seal portaal Louis klaverikontsert, kus oli küllaltki ütleme niimoodi, et abstraktsete vahenditega neid energiavälja liigutatud ja selline modern Tšassile küllaltki tüüpiline sina vaba vormilises oli selgesti tajutav ja samal ajal ka muusikute selline väga tugev struktuuritunnetus. Missugune tunnetus, mis tuleb kogemusele aastatega, mida ei ole võimalik õppida, see on midagi niisugust, mis sellest improviseerivad džässmuusikule jääb külge aastatega. Ja see, kui kaugele on võimalik minna, nii et noh, nagu lihtinimene ütleb saksofonist ussi väljaajamisega, ilma et see muutuks selliseks mõttetuks töötamiseks. Vot need mehed tajusid neid proportsioone väga hästi ja, ja sellepärast ma jäin kuulama, et niisuguste väljendusvahenditega missugust mõjuvat tulemust saavutada, see on ikka jah, meisterlikkus küll siis ma jään väga, tõesti unustasin ennast kuulama, kui oli klassikontsert, et üks viimaseid lugusid misegaltseebis mida ei ole ühegi ansambli plaadi peal, see oli väga huvitav, see niisugune jälle arendus, mis ei olnud pärit otseselt nagu džässmuusikast ja tegelikult mitte rokkmuusikast, aga jäi sinna kuhugi vahepeale, see täpsus perfektses selline nagu kivi-kivilt mingi müüri rajamine. Kuidas kasvasi kerkis, see oli huvitav. Sina kuulasid neid kontserte põhiliselt kas siis kusagil väikeses stuudios või isegi ülekandebussis. Aga kuivõrd sinu meelest mõjutab kontserdi toimumise aeg ja koht kontserdielamust? Mina näiteks mõtlesin ühe kontserdi puhul, et palju paremini mõjuks mulle kusagil kohvikus ja õhtusel ajal. Eks enamasti nii ongi, et see on kommertssurve, mis tegelikult surub mõndagi muusikat. Me võime siin laiemalt rääkinud mitte ainult muusikast, vaid ka klassikast näiteks mis surub seda liiga suurtesse esinemispaikadesse, kus kaob selline korralik akustiline ja visuaalne kontakt sellega, mis toimub. On päris palju muusikat, mis on loodud mängitud sellel eeldusel, et tal on kuulajaga nii-öelda otseselt lihane vaimne kontakt, mitte kaudne. Raadio kaudu kuuldud muusika on ka väga kaudne, ta läbib mingeid elektrivõrke mikrofone ja ma ei tea, mida kõike veel. Ja siis ta jõuab kuulaja kujutlustesse ja pähe. Saalis olles on tegelikult samamoodi, ehkki need saalid olid väiksemad kui eelmistel aastatel, kuna Sakala keskuse remondis oli ikkagi tõepoolest nii mõnegi kontserdi puur, et oli liiga suures kohas kuidagi sõltub sellest, kuhu keegi istuma. Ja ega ma kiikasin üle selle saali ukse nii siit kui sealt võimalik kuulata ja kusagilt sealt rõduserva pealt saali tagant nurgast või et sealse tunne, millest ma rääkisin, see tegelikult võimendus veel omakorda veel. Nii et see on õige küll muusika Ta kõlamise kohti, aeg, ega neid ei ole tihtipeale võimalik valida paljude esinejate puhul, jazzkaarel, kui oli nad, olid enamik esimest korda siin Eestis ja et need üldse näha või kuulda seal ainukene võimalus valida polnud võimalik. Ja see ongi üks kompromiss, mida taolistel festivalidel ju, mida nad siin Tallinnas vaid ka mujal igal pool ette tulevad. Kui sa väga tahad näha, kuulda nii-öelda näost näkku oma ütleme, armastatud esinejad, keda sa oled plaadi pealt raadiost kuulan, kes tundub huvitav olevat ega ei ole teist võimalust, kui see, mida parajasti pakutakse. Kui siit nüüd edasi fantaseerida või isegi unistada, kelle sina tooksid Kaarel esinema, keda sa oled plaadi pealt kuulnud ja tahaks kindlasti näha laivis. Oi küll on see raske küsimus, näiteks üks muusik, keda ma, aga ma olen teda kontserdil näinud ja nautinud, on John McLaughlin ja ma tean, et Herman teda üritanud jätscarale aastaid saada, aga ta tiirleb juba nendel orbiitidel, kus see hinnaskaala nii kõrge, et nendesse kevadise festivalisaalidesse teda peaaegu lootusetu meie elatustaseme rahakoti juures tuua. Ja teine, keda tõenäoliselt on ka kontserdil. Ma usun, et on võrratu jälgida Bäckman teeni kitarrimängija, aga kes samamoodi pan kusagil astronoomiliste kõrgustes oma honoraride ja kuulsus ja kõige muuga. Nii et kõikjale võimalik. Aga teisest küljest ma usun, et see jätskaar oma nii mõnegi väiksema kontserdiga tõestas seda. Hea olema suurkuu seas ei pea olema see kõige-kõigem, selleks et muusika võiks kontserdil kõlada mõjuvalt hästi, üllatavalt intiimselt. Nii nagu muusika peabki olema. Aitäh immo Mihkelson nende mõtete eest. Tartu Ülikooli kammerkoor saab 35 aastaseks, dirigent Triin Koch on meil telefoni teises otsas. Triin, mis seisus praegu on kammerkoor? Tartu Ülikooli kammerkoor on hetkel väga sellises vaidleksin pidulikus seisus, sest nagu öeldud, tähistame oma juubelit ja ma arvan, et see seis on, on väga hea. Ütle, mis on olnud selline ühine telg või mingisugune pidev suund, mis seda koori on kogu aeg edasi viinud. Koor on vanem kui sina ise. Viiest aastast, kui mina olen selle kooriga olnud ja ja ma mõtlen, et see suund ja eesmärk läbi nagu terve selle aja on olnud koori kõlapildi kujundamine ja arendamine, et kooriku instrumendi värvide leidmine ja ka tegelikult iga laulja individuaalne muusikaline areng on olnud hästi tähtis läbi selle aja ja kindlasti ka huvitav jaa, mitmekesine arendav repertuaar. Et me oleme tõesti püüdnud erinevate ajastute ja stiilide õppetükke läbida ja, ja leida Kui suur osa eesti muusikas on selle koori repertuaarivalikus? Tegelikult, et mida aeg edasi, seda aina suurem, et, et kui me alustasime, ma tegelikult läksin seda teed, et et ma võtsin päris palju siiski noh, nii-öelda maailmamuusikat kavva. Aga kui me olime selle osavalt ära teinud, siis tuli kohe selline eriline tunne, tahaks laulda eesti muusikat, nii et viimasel ajal me oleme seda ikkagi hästi palju teinud. Kas Tartu Ülikooli kammerkooril on ka mõned sellised traditsioonid, mis kuuluvad, kas ainult teile või mille üle te olete eriliselt uhked? Kas igal kooril ja loomulikult ka, ma arvan, eriti, võib-olla üliõpilaskooridel on palju selliseid traditsioonilisi asju. Ma pigem tahaksin väga loota, et see traditsioon või märk, mida Tartu Ülikooli kammerkoor edasi kannab, on ikkagi see kõlakultuur ja see suhe muusikasse, mis on tõsine ja au paklik. Ja seda iseloomustab kindlasti veel püüd minna süvitsi, nii et ma väga loodan, et see on see Mis on suurim selline visioon, mille poole te neid püüdjate nüüd, kui te olete 35 aastased? Loomulikult, eks, et sellest külalisest arengust ja sellest ei saa üle ega ümber, et see on nagunii meiega kogu aeg. Aga võib-olla nii palju, et et nüüd, kui me oleme juubeliks valmistunud ja tõesti laulnud, et hästi palju erinevate ajastute muusikat, et järgmiseks hooajaks oleks meil plaan minna rohkem sellist suurvormi teed ja laulda vähemalt üks või, või isegi võib-olla kaks suurvormi hooaja jooksul. Täna on teie sünnipäeva kontsert Tartu Ülikooli aulas algusega kell neli pärastlõunal. Noh, ütleme nii, et võib-olla traditsiooniliselt juubelikontsert on väike, selline läbilõige sellest ajast ja põhirõhk on tõesti Eeki muusikal, et esimeses pooles teeme me sügava kummarduse meie oma suurmeistritele, kes siis Ester Mägi ja Veljo Tormis, kelle loomingut me tõesti meil on, tõesti väga meeldib laulda. Ja teises pooles on veel lisaks eesti heliloojatele näiteks Heinrich Hütsi muusikat, Sergei Rahmaninovi, Bulanki, Arowelli, Tänane kontsert on nagu selline värviline muusikaline sünnipäeva kaktil kõikidele ja kuulajatele ka loosung. Pühapäeval, seitsmendal mail toimub kell 20 Mustpeade majas kontsert mis kannab alapealkirja kevadpidu suubartiga ja see on kontsert, millega tähistatakse ka produtsent ja pianisti-heli-vous tamme. 40 viiendat sünnipäeva kontserdil esinevad Peeter Volkonski, Pille Lill, Andres Mustonen, Dmitri hartšenko, Igor Karsnek, Anu Ruus, Mart Sander, Jüri Leiten, Toomas Vavilovi, Jüri Aarne, paljud teised õhtujuht Andres Ots. Ja Talle tuleb Schuberti laulutsükkel Ilus möldrineiu. Kohal on ka Schubert ise, Mati kõrts rahvusooperist Estonia lavastusest kolme neitsi maja. Klassikaraadio stuudios on Heili vau. Seda ma arvan. See saab olema üks äärmiselt lõbus ja fantaasiarikas ja niisuguse vaba loomingulise puhanguga kontsert, kuhu ma tahaks tõesti oma publikut kutsuda selles mõttes, et teie, kes te olete minuga nüüd nii alguses raemuusikas kui diplomaatiliste nootides koos käinud ja kelle jaoks ju tegelikult tehakse neid kontserte, et et oleks selline lõbus, kevadpidu ja geniaalne afisson sellest tõesti tehtud ka, kus kõik esinenud ja siis on nagu linnu kujul, aga nende näopildid on siis päris esinejate näopildid ja just niimoodi lõbusalt kevadet tervitades, ma arvan, peaks ka see kava välja nägema. Nüüd ongi kaks aspekti selle juures, et ühest küljest naljalt sellist seltskonda muidu ühele lavale kokku ei saa, et võib öelda, et tõesti see Schuberti tsükkel on siin rokist kuni balletini, et eredamad, interpreedi isiksused, nii näitlejad, koreograafid, muusikud, ütleme, instrumentalistina lauljad, minu head sõbrad-tuttavad tulevad. Kui mõningaid nimesid nimetada, siis alustame tsüklit näiteks Peeter Volkonski ja Igor Karsnek iga, kes tõesti sellise rokiseade on sellest teinud ja aluse sai see noh, vastu mingi 15 aastat tagasi, kui Alo Mattiisen tegi Schuberti lauludest Rockilikke seadeid, aga noh, nüüd on ta juba Karzneki seades rohkem. Et aeg on edasi läinud. Aga just selline versioon ja sõpru on, on palju, aga ütleme suurematest erinevustest, keda veel nimetada siis tõesti akadeemilise nii-öelda õige vokaali poole pealt näiteks Pille Lill, Vello Jürna kohal on ka Schubert ise. Just Mati kõrts tuleb täiesti Krimmis ja täiesti Schubertina Estonia teatri lavastusest kolme neitsi maja ja esitab siis ka laulu, instrumentalistidest võiks näiteks nimetada Andres Mustoneni, kes on just nagu olles konteksti spetsialiseerunud sellisele salonglikkusele, sama ilmselt ka Mart Sander, kuigi hoopis teise kandi pealt siis Toomas Vavilov koreograafidest, Dmitri hartšenko, Anu Ruusmaa, trompetis, Jüri Leiten. Et tõesti, see skaala on lai ja nad on kõik väga-väga huvitavad interpreedi isiksused. Ja teisest küljest, et miks on see tsükkel nii palju mõjutanud muusika, ajalugu, miks on ta üks tõesti armastatumaid rohkem lauldavamaid tsükleid muusika ajaloos? Eks kindlasti selles süžee tõttu. Ta on ju läbiv süžee, on, ei ole lihtsalt üksikud laulud reas. Ja seal on kõik 19. sajandi olulisemad niuksed, psühholoogilised momendid toodud näiteks rändaminegi kas või Eesti rahvamuusikas rahvalauludes üks kask meil kasvas õues teame selle sõnu, et kui tuleb tagasi siis laulu peategelane, et on õed ja vennad laiali maailmas, kallim on teise rinnal allvanemad mulla all, aga tema jõuab siis kodumaale tagasi. Tähendab, see rändamine oli väga oluline teema siis foto, reaalsuse teema, et jõgi võtab kaasa ja viib ja lõpuks kutsub endasse samas verterlus õnnetu armastuse pärast surmaminek. Et noh, need on niisugused tõsised, aga kultuuriloost väga oluliselt läbi läinud teemad. Et nüüd on vast põnev vaadata, kuidas siis 21. sajandi inimene neid teemasid natuke võib-olla ka väikse nihkega, aga miks ka mitte täiesti siiralt interpreteerib. Kuna meil osa on ilma lauluta Ta ilma ütleme konkreetsete sõnadeta, siis Andres Ots, kui õhtujuht loeb ka iga osa ette, et mis tuleb nüüd nagu ettekandele süzeeliselt ja vaatame siis, kuidas ta kõlab. Minul kui kava on natukene nagu koordineerija all, on olnud huvitav vaadata selles mõttes, et koreograafid ütlesid mõlemad, et nemad tahaks näiteks instrumentaaliga hoopiski oma seda seadet teha. Advitri hartšenko tahtis siis tšello seades Peeter Paemurru ja Piia paemurru esitavad meile seda ja Anu Ruusmaa ütles nii toredasti, et kui ta kuulis plaati, ütlesite, no tenoriga minu koreograafia nagu vastanduks, aga ma pigem võtaksin viiuli. Kui nad mulle valida, et siis ma rohkem samastuksin sellega. Nii et ma arvan, et seal saab olema põnevaid momente küllaga. Et sa oled valinud selle enda sünnipäevakontserdiks, siis ma arvan, et Schubert sinu enda jaoks tähendab rohkem kui mõni teine helilooja. Kindlasti jah, sest ma olen ju olnud liigpianist ja natukene õnneks on praegugi kedagi veel, kes tahavad minuga koos mängida ja just see Saksa kultuuriruum ja saksa keel ka tänu Heli Susile saksa keeles laulmine olnud tõesti minu jaoks olulised ja see praegu väljendub ka natukene minu ooperilembuses töösse ooperikriitikuna, nii et see on minu jaoks olnud väga oluline periood elus. Jüri Aarma on ka kaasatud, lisaksin nüüd juba laval tõesti elusuuruses oleva Schubertile ja mida Jüri Aarma siis selles projektis? Jüri Aarma loeb Heli Susi tõlkes ühe laulu teksti nii-öelda deklameerib näitlejana ja ma arvan, et see on vast päris esimest korda, kui niimoodi klaverisaatele loetakse seda teksti peale ja valisin just sellise väga intensiivse teksti, mida ostan siis huvitav kuulata, vaata kuidas ta ilma vokaalita mõjub. Kuna sünnipäevapidu siiski ei ole nii kurb, kui ütleme konkreetselt selle möldri poisi enesetapp, et siis meie Kontsert lõpeb ka nii, et viimane laul on Trokneb Lumen mis sisuliselt jutustab sellest, kuidas kuivanud lilled tõusevad jällegi üles, lähevad õitsele ja et talv on läbi ja mai on kätte jõudnud, mis on ju absoluutselt õige ja meile kõigile väga suurt rõõmu praegu tekkinud. Kontsert kevadpidu Subertiga toimub seitsmendal mail kell 20 mustade majas. Esmaspäeval, kaheksandal mail toimub Tartu Ülikooli aulas kontsert alapealkirjaga tulevik on muusikud, kes on need tulevikumuusikud ja mida kontserdil kuulda saab, sellest räägib Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli neljanda kursuse õpilane Jörgen oyama. Nagu traditsiooniks on juba saanud, korraldab Elleri kool ka see aasta tulevikumuusikute kontserti seekord juba siis neljandat korda, et algus sai sellele kontserdile pandud aastal 2003. Ettekandele tulev kava on seekord samuti väga mitmekesine ning väga-väga huvitav. Kokku tuleb kontserdil esitamisele üheksa numbrit, sealhulgas on Mozarti klaverikontsert, Mozarti metsasarvekontsert, Beethoveni kontratants, küüleri kontsert, Tiina Mozarti viiulikontsert, Bizee abaneera ooperis Carmen, Griegi klaverikontsert, arutonianni, trompetikontsert, Vošeke tšellokontsert. Kontserti nimetus on tulnud sellest, et need interpreedid, kes sellesse selles esinevad, et nendest saavad kindlasti kunagi väga tuntud sellised muusikud. Selle aasta tulevikumuusikud on siis Joonatan Jürgenson, Silver mesi, Andres Metspalu, Kairit Reiman, Helen tehter, Maria Kallaste, Kirke Karja, Allan Jallai ja Indrek Leivategija. Ja kõiki neid noori interpreet saadab Eller sümfonietta, orkester. Ja täpselt nii ka sümfonet astub savale üles ja seda juhatab meie kuulus dirigent Liliendaim. Mis iseloomustab tänavusi noori tulevikumuusikuid Elleri koolist kõige rohkem? Ta on kõige rohkem iseloomustab nüüd ikkagi see, et inimesed on endale valinud muusiku elukutse, et kui juba tulla Elleri kooli, see tähendab juba, et inimesel on kindel siht, et tahab muusikaga tegeleda tulevikus. Kes koostas kontserdikava? Selle kava koostas nii dirigent kindlasti oli oma sõna öelda ka turistidel endil nende õpetajatel kindlasti. Need üheksa interpreet, kes kontserdil üles astuvad, kas nemad lõpetavad tänavu Elleri kooli? Jah, osad lõpetavad, kuid jah, kontserti teeb, väga huvitav oleks ka see, et osad on alles veel noorteosakonnas. Et noorteosakonna õpilasi on ka meil siin kaks, kolm tükki. Aitäh Jürgen ojamaa selle intervjuu eest ja noorte tulevikumuusikute kontsert. Esmaspäeval, kaheksandal mail Tartu Ülikooli aulas algusega kell 18 esinevad Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli noored muusikud. Teisipäeval, üheksandal mail on Estonia kontserdisaalis võimalik kuulata klaverimuusikat. Mängib klaveriduo Kai Ratassepp. Mati Nikolai telefonijutt on Matti imik, Alaiga. Esimeses pooles kõlab kolmandalt variatsioonidega ja teine pool oleks siis kummardus Šostakovitši-le. Andante borrektsioonidega neljale käele ja kahele klaverile on kirjutanud Mozart, Mandelson ja Suumann, Mozart ja nendel soni teosed on neljale käele ja Schumanni andante ja variatsioonid on kahele klaverile. Vaadeldes neid teoseid, võib öelda, et nendes on on küllaltki virtuoosse stiilis kirjutatud ja Mozart, et on ma arvan, väga ilus algus sellele kavale. Schumanni andante ja variatsioonid sellest teosest on kaks versiooni. Kahele klaverile ja teine on kahele klaverile, kahele tšellole ja metsasarvel, mida me oleme ka esitanud. Aga kahe klaverivarianti mängime nüüd esimest korda ja teises pooles kõlab kaklastakovitš teos kahele klaverile ja need on selles mõttes väga kontrastsed teosed, et üks neist on noorpõlveteos Opus kuus, lausa, mis on kirjutatud 1922. aastal või õigupoolest esin teosed süüt, otsingute periood, Šostakovitši seda kindlasti. On huvitav jälgida, selles teoses on isegi olemas täiesti sellist romantilist hingust. Aga samas ka juba sellist Šostakovitši enda isikupära tuleb esile, et on omal moel küllaltki kirju, kohati nagu Rahmaninovi ja ma ütleks, et isegi romantilist külge. Ja teine teos on kontsert Tiina kahele klaverile, mis on lausa Opus 94. See on üheosaline teos, kus aeglane sünge meeleolu vaheldub küllaltki lõbus allegretoga. Öelge Mati, kas te mõnda nendest teostest, mis ta nüüd teisipäeval mängite, olete kaiga varem ka mitte esitanud? Ja need mõlemad Šostakovitši teoseid ei oleme esitanud. Aga ma arvan, et see, see on jällegi huvitav teekond. Alates Mozartist läbi romantismi, siis Šostakovitši, muusika, nii nagu ma ütlesin, selle läbi jõuab nagu kenasti välja juba fakowitzil hilise perioodi. Millal andis klaveriduo Kai Ratassepp, Mati Nikolai viimase kontserdi? Viimati esinesime üsna hiljuti Viljandis. Aga see kontsert, mis nüüd teisipäeval Tallinnas kõlab, kas seda mängida ükskord või? Esialgu need, ütleme konkreetselt see kava ja see, see projekt tõesti on, ainult ühel kontserdil kõlab. See oleks muidugi väga meeldiv ja väga tore, aga. Ehk siis saab kuulata ka raadio vahendusel, loodame ja Tallinna kontsert algusega kell seitse õhtul, teisipäeval, üheksandal mail on otseülekandes kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Rahvusooperis Estonia esietenduvas 11. mail või ristlikud ooperid talub või au ja pajatasid nimas kannikui. Leonka valla ooperi muusikaline juht on Arvo Volmer ja lavastajaks Neeme kuningas, kes tutvustab nüüd oma kaastegijaid ja soliste. Teda usutleb Agera. Ega mas kõnnitalupoja au ja leuko vallub vajaksid, ei ole eesti teatripublikule sugugi mitte võõrad nimed. Neid on ka viimasel ajal kontsertkorras ju esitatud ja seda siinsamas meie oma teatri solistidega. Nüüd on siis 11. mail üle hulga aja see ooperite toit laval Neeme kuningas, lavastamas Arvo Volmer dirigeerimas ja kunstnikust kostüümikujundajate. Ma loodan, et sa räägid nii me ise, kuidas selline valik siis nüüd, et lõpuks siis talupoja auga lavale tuuakse? No tegelikult on need kaks veristliku ooperitähtteost ju mõlkunud repertuaari plaanides meeles juba juba pikka aega, aga aga praegu on Estonia juubeliaasta ja et seda juubelit siis ka väärikalt statsionaar Harrise sellise väga mahuka ettevõtmisega tähistada, et, et see on üks üks põhjus ja et nad meie afišile ilmuvad ja, ja eks ole ka vaeva nähtud, et ta oleks siis kõigiti tulevikus publikule meeltmööda. Ka protsessi on, on gaseeritud, selliseid väga tuntud ja võib-olla vähem tuntud toredaid tegelasi ja abilisi ka väljaspool Eestit, kunstnikuks on näiteks Chaos kuusiks, mis, kes küll on ka Estonias varem teinud küll balletipoole peal pähklipureja Romeo ja Julia mõned aastad tagasi. Ja Ivo Nikkolo, kes ka on kostüümikunstnik ajasite ooperis, kuna patsid on meil natukene väikeses ajalises nihkes, et see tegevus toimub tänapäeval, siis siis on need kostüümid just eriti kooriosas disainitud Ivo Nikkolo poolt. Ja solistid Khanio osatäitjat. Talupoja aus on Eestis hetkel väga raske leida, see on üks selline väga nõudlik dramaatiline tenor mäletama Raski ja Hendrik Rummi osatäitmise meie noorema põlvkonna tenorit. Siis nad kindlasti laulaksid selle nagu ära aga, aga seal on ka võib-olla vaja sellist ealist küpsust nii väljanägemisest kui laulus. Nii on, Khaniateks meeldis palutud Heikkis jõugola, kes on soomlane, kuid kes kellegi teine kodumaa on tegelikult Saksamaaga, see on eluaeg laulnud Saksamaale Wagneri oopereid ja, ja tal on erakordselt võimas hääl, et ma arvan, nii võimsa häälega lauljat või vähemalt tenorit ei ole küll Estonia laval. On olnud. Ja samuti kaks tenorit siis Lätist ja Leedust, olekorlovsja Vaidas oskas. Ja samuti talupoja au saan Münchenist kohale sõitnud metsosopran hirm kard Vils Mayer kelle plaanides on siis Santud tulevikus laulda ka Viini riigiooperis. Nii et need on need meie solistidest külaliselt täienduseks siis praktiliselt terve Estonia teatri solistide trupile ja ka mitmetele siis mitte koosseisu vistele turistidele. Sa juba mainisid siin, et pajatasid on ajalises nihkes, ilmselt siis toodud kaasaega. Kõigepealt need kaks etendust ühel õhtul nad moodustavad ühe sellise etendus terviku ja ma tahtsin nagu samal õhtul ooperi kahte poolust ka näidata, et kui talupoja au ma olen püüdnud lahendada suhteliselt sellisel traditsioonilisel konservatiivselt, aga noh, väga ausalt sellelegi vaatamata sellele läbi lavastuslikult siis vajatsetes just vastupidi, näidata ka ooperiga kaasaegsed, selles mõttes, et igasugune tõlgendus, interpretatsioon, kuda on nagu õigustatud, et siis võib seda teha ka täiesti nagu teises võtmes ning loodetavalt nad nii-öelda paralleelis nagu on, on võimsamad ja töötavad kontrastide peale paremini, seda enam, et tegevuskoht on sama ja ainult aeg on muutunud ja ümbrus on muutunud teistsuguseks. Aga inimesed, nende kired, tunded on ju jäänud samaks. 11. mail toimub Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert. Esinevad ERSO ja Viktor Tretjakovi viiulil, dirigeerib Nikolai Aleksejev ja kavas on Dmitri Šostakovitši viiulikontsert number kaks ja Pjotr Tšaikovski sümfoonia number neli. ERSO direktor Andres Siitan. ERSO lõppkontserdi kavas on ainult vene muusika. Kuidas selline kava valik? Ja küsimus loomulikult on meil kõigepealt väga hea meel, et niisugune suurepärane viiuldaja nagu Victor tritekov tuleb ERSO-ga selle taas mängima. Meie viimasest kohtumisest on nüüd juba päris palju aastaid möödas ja see kava valik oli ju eelkõige tema ettepanek ja, ja noh, loomulikult kuna käesoleva aasta on Šostakovitši aastas, siis sobib see teos hooaega lõpetama väga hästi. Ja miks sattus sinna Pole veel teine vene helilooja teos ehk siis Tšaikovski neljas sümfoonia lihtsalt Need sobivad kokku hästi ja ma arvan ja et meie peadirigendile võib-olla just vene muusika kaudu on publikule kõige rohkem öelda, mis ei tähenda muidugi seda, et see oleks tema ainus spetsialiteet, aga võib-olla Vene muusikata vahendab kõige paremini ja ja selle kaudu on see sõnum kõige suurem publikule ja selle tõttu sobib hooaega lõpetada just niisuguse kavaga. Võib-olla iseloomustada veel lähemalt solisti Viktor Tretjakovi. Viktor Tretjakovi on tõesti legendaarne viiuldaja, ta on kunagine Tšaikovski konkursi võitja ja praegu üle kogu maailmakontserte andev kontserdid on igal pool leidnud ja leidmas alati ülihead vastukaja. Eks see on ka niisugune isiklik kogemus, kellega Ersolon kunagi see koostöö ülihästi laabunud, eks neid inimesi tahetakse ikka jälle jälle tagasi. Mis te arvate, kas vene muusika, Šostakovitši ja Tšaikovski looming on eestlasele kergesti vastuvõetav? Ma arvan küll, et on on kergesti vastuvõetav. Tšaikovski muusika on äärmiselt niisugune tundeküllane ja tegelikult väga meloodiate rikas, niisugune küllaltki kerge kuulata. Bovitš kindlasti nii kerge ei ole, aga eks ta räägib meie inimestega natukene teist keelt, need, kes nagu natukene mäletavad seda aega ja teavad seda, aga millest see muusika pärit on. Nendele inimestele ütleb see muusika tõesti hästi palju, kuigi päris kindlasti mitte ainult nendele, sest Šostakovitši looming, tema kirjutatud teosed leidsid pool maailmas kohe hästi kiiresti hästi elavat vastukaja ja eks see mingi mingi sõnum, mis tal publikule öelda on see on tema loomingu teinud surematuks ja, ja sellepärast, aga üks 20. sajandi kõige suuremaid sümbonist on. Käes on hooaja lõpp, nüüd on õige aeg teha juba ka kokkuvõtteid. Kuidas direktorina hindate ERSO, seda hooaega? Hooaega peab pidama igati edukaks, sest järgi me nagu hindame seda, kas, kas meil on hästi läinud või, või meil ei ole hästi läinud, eks, eks kõige suurem näitaja muidugi ikkagi see inimeste hulk, kellele me oleme muusikaelamusi pakkunud ja ekse saalide täituvus on niisugune omamoodi tagasiside selle kohta, kas meie tööd hinnatakse, kas meid tahetakse kuulata. Just eriti viimasel hooajal on olnud neid kontserte päris kohe paljukus kahjuks need inimesed, kes on jätnud pileti muretsemise täiesti viimasele hetkele, on sellest piletist paraku ilma jäänud, ehk siis teisisõnu järjest rohkem on neid saale, mis on täiesti viimase istekohani välja müüdud. Loomulikult on kahju nendest, kes peavad tagasi pöörduma, aga, aga samas on see meie tööle üks, üks suur ja tore tunnustus. Vaevalt et nüüd pärast lõppkontserti loorberitele puhkama jätta, mis on järgmine suur ettevõtmine? Eks see hooaja lõpetamine mai keskel on natukene niisugune sümboolne tegevus, sest sest töö käib edasi ja, ja suvepuhkusele. Me lähme tegelikult alles juulikuus. Viimane kontsert toimub viiendal juulil Pärnu kontserdimajas, mis on siis samas ois trahhi festivaliga koostöös kontsert? Juunikuusse jääb veel päris palju töid, tegemisi ka tegelikult mai lõpu, meil on veel üks kontsert 24. mail küll natukene ebatraditsioonilisel päeval, ehk siis mitte reedesel päeval, vaid kolmapäeval, nädala keskel, kus me toome publikuni siis Uno klamy, Erkki-Sven Tüüri ja Lepo Sumera looming, et siis juuni alguses on meil päris mitu lindistussessiooni, kolmandal juunil tahame me anda üle väga väga pika aja kontserti Kihnu saar kus ERSO ei ole aastakümneid käinud. Ei tohi ära unustada, et meil Eestimaal üks niisugune kaunis saar on ja et need seal on nüüd üks tore rahvamaja ehitatud, kuhu me ilusti kenasti ära mahume ja loodame, et see kontsert läheb meil väga hästi. Siis järgneb sinna päris mittu lindistussessiooni ja siis hakkame juuni lõpus ette valmistama seda kava, millega viiendal juulil Pärnusse lähen. Aitäh Andres Siitan, nii et ERSO saab suvel kuulda isegi Kihnu saarel, aga hooaja lõppkontsert toimub 11. mail kell 19 ja klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Tuleb välja, et uus kunstimuuseum on lisaks suurepärasele näitusepaigale veel tänuväärne kontserdipaik. 11. mail toimub seal üritus nimega revisioon, mis ühendab muusika ja visuaalse kunstielamused. Üks esinejatest, flöödimängija Tarmo Johannes, on meil praegu stuudios, kuidas revisioon tegelikkuses toimima hakkab. Üritab olla veidikene süvendada kogu interpreetide liidu sarja kumu KUMUs, see on siis kunsti ja muusika KUMUs tähendust nimelt et see muusika siis tõesti läheks ka rohkem muuseumi sisse. Ja meie põhikontseptsioon on tegelikult väga lihtne, nimelt nägime siis valitud teoseid kumu näitusesaalides, nii et kontsert ei toimu mitte ütleme, suhteliselt anonüümse olemusega auditooriumis, vaid just nimelt kumus endas. Oleme valinud kaks saali, mis oli akustiliselt ja kunstiliselt kõige sobivamad ja siis nendes saalides erinevates kohtades, siis kõlavad teosed. Nii et publik siis saab järgida muusikat, mingil määral liikuda, ringi, istuda kuulama muusikat, istuda süvenema mingisugusesse, kunstiteosesse. Ta võib tulla ära jalutada. Nii et selles suhtes kontserdi formaat on kuulaja ja vaataja jaoks kindlasti võrratult paindlikum kui, kui tavalisel kontserdil. Esineb ansambel Rezanabelis. See on jah, üks küllaltki omapärane koosseis, eriliseks teeb ta ansambli oluline instrument kannel mida mängib mõistagi Kristi Mühling ning lisaks on veel laulja Iris Oja. Mina mängin flööti ja Aare Tammesalu mängib tšellot. Kavas on, ühelt poolt noh, võiks öelda Eesti parimat naisheliloojad. Helena Tulve, Galina Grigorjeva, Tatjana Kozlova, Age Hirve uus teos, mis on meile just nimelt hiljuti spetsiaalselt kirjutatud ning väga hea meel on mängida ka Helmut lahenmanni üks Eestis teenimatult vähe mängitud, absoluutne Euroopa uue muusika suurkuju, kel viimastel aastatel on tohutult kontserdi kõikjal Euroopas olnud. Kuidas te selle ka valisite? Üks tähtis põhimõte oli see, et me üritasime kasutada vähe täiskoosseisu ehk siis neljased lugusid, et oleks seal sooloteoseid duo Sid triosid et kogu see logistika oleks kergem. Põhimõtteliselt on see muusika, mida saab ka kuulata niiviisi kunstisaalis ringi käies, seda ei pea tingimata istudes kuulama. See on iga kuulaja enda valik, mida ta hetkel peadusest õigemaks, et kas ta tahab süveneda, tahab ta eemalduda, tahab ta panna võib-olla hoopis silmad kinni ja kuulad ainult muusikat, nii et igaüks on ses suhtes ise peremees, millise naudingu ta endale ise valmistas? Mis te arvate, kas see muusika, mis seal kunstisaalis kõlab, võib ka mõjutada kuidagi nende kuulajate kunstielamust? Ma usun, päris kindlasti see vastastikune mõju on olemas, niiet kui üks vaataja otsustab jääda mõne teose ette seal tervel seitsmeks 10-ks minutiks, kuni eks muusikateos kestab, et siis see juba iseenesest annab palju enam kätte sellest visuaalse kunstiteosest ning kõlav muusikat, kindlasti ta ka mingil määral juhib emotsioone ja tähelepanu, nii et ma usun küll, et ka visuaalse poole tajumine on teistsugune, kui kõlab kõrval hea muusik. Niisiis kontsert sarjast kumu KUMUs kunstimuuseumis 11. mail algusega kell kuus ja esineb ansambel resonaabilis. Aitäh flöödimängija Tarmo Johannes. Kaheteistkümnendal mail esinevad Estonia kontserdisaalis Luxemburgi Filharmoonikute ränvelthovi juhatusel ja solistid on Ilja kringolts ja Tanjula isid aka mikrofoni ees on produtsent Andres Uibo. Ilja kringoltzi nimi vast on paljudele tuttav. Kuid võiksime siiski lähemalt iseloomustada soliste. Hilja gringod siia, Tanjuladki sisaka. Solistidega kõigepealt kokkuvõttes niisugune väga üldistus on riigi kohta, et nad on kõik supertegijad, et kõik ette lugeda, mida nad on saavutanud ja pidanud on teinud, et siia kindlasti mahu saatesse ära. Aga hilja krimonson jah, on isegi kuigi paljusid eesti juurtega Narvas sündinud Peterburis õppinud ja siit läinud, siis maailma ja õppinud itsak permale juures lõbus, teatud väga kuulus Timi väga paljude konkursside võitjad, samamoodi nagu selliste Tanjuloosis hakkagi. Mõlemad mängib väga nimekate meistrite pillide peal ja tegelikult on see ju meile suur pidupäev, et väga harv juhus, kui me saame endale lubada kaks nii suurt solisti korraga, orkestri jätate. Kuidas iseloomustada orkestrit, on Luxemburgi Filharmoonikute selline maailma kõrgklassiorkester? No kindlasti nad on Euroopa nimekamad orkestrid ja nii nagu nad enda kohta kirjutavad, nad on küllalt juba pika ajalooga orkester, 33. aastal asutatud orkester ja kuna tegemist on noh, Luksemburg on teada, kus Euroopa kõige jõukamaid riike, siis on neil võimalus oma eliitorkestrile ka luua paremad tingimused ja ju praegugi ma sain teada, et väga suur kaaskond, ajakirjanikke ja, ja kõikvõimalikke saatjaid tuleb orkestriga siia. See ei ole mitte väga tavaline ja muuseas, neil on oma Luxemburgi, Filharmoonikute niukene toetajate klubi vä et ka sealt tuleb paar-kolmkümmend, inimest tuleb kaasa spetsiaalselt, et siin kontserte kuulata Tallinnas ja Pärnus, et juba see näitab selle orkestri niisugust mastaapsusega haarata, et klassikaline muusika liigub ka koos, nii nagu rokkmuusika sageli liigub teatud kaaskonnaga oma gruppi austajatega riigist riiki, et see on meil ka minu kogemuste järgi meil siin Eesti kontserdile on küll niisugune esmakordne paar sõna dirigendist. Dirigent on ise ka helilooja ja tema on Kanada päritoluga ja, ja 2003. aastal üks tema teos võitis Kanadas uutellitavaste konkursil esikoha ja on kirjutatud terve rida muid teoseid, nii et igal juhul väga põnev mees ja asutanud Kanadas ka kaasaegse muusikafestivalil. Mis on Luxemburgi Filharmoonikute kontsertide kavas ja kas kõva valik oli nendepoolne? Kuna tegemist on juba pikalt ettevalmistatud projektiga, siis siin kava muutusi oli algusest peale ma täpselt ei mäletagi, milline see esialgne kava meil päriselt oli. Aga praegune kava on igal juhul väga põnev, väga huvitav. Vähemalt Richard Wagneri avamäng ooperile Nürnbergi meisterlauljad siis on Johannes Brahmsi topeltkontsert viiulile orkestrile ma ei mäletagi, millal seda siin viimati mängiti ja teine pool on siis Ameerika helilooja William vooltoni esimene sümfoonia. Nii et väga mitmekesine kava. Luxemburgi Filharmoonikute ja solistid, viiuldaja Ilja kringolts ja tšellist Tanjula isi Saka annavad Eestis kolm kontserti 12. mail Estonia kontserdisaalis kell 19. Sellest kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande ja veel kaks kontserti. Tervelt kontserde tasid laupäeval, 13. kell seitse õhtul Pärnu kontserdimajas ja viimane kontsert pühapäeval, 14. mail kell 17 null null ja seal siis jõhvi kontserdimajas. Aitäh, produtsent Andres Uibo. Suured rahvusvahelised Euroopa kevade festivalid on alanud algamas Firenze muusikaline May, viini pidunädalad, Schwedzingeni pidu, mängud, Müncheni biennaal, Peterburi valged, nüüd Praha kevad, kui nimetada suuremaid Firenze maid, festival masinamuusika alles sünnib 60 üheksandat korda ET kunstilisel juhil sobin Mehtalon juubel tehti tema auks sünnipäeva kontserte enne ametlikke avakontsert mis Daniele kati juhatusel toimusid pühapäeval ja neljapäeval peateoseks Mahleri üheksas. Kohe on ees põnev klaverimaraton imola meistriakadeemia parimatelt kavas Mozart, Schumacher, Stakovitš. Reedel algavate Heather alles Verdi false staffi etendused, kuidas Subinna ehta Lukašenka omani uuslavastust juhatab nimiosas Rutšeeru Raymondi Ann Missy spordina Barbara Frit tooli. Suur klassika kõlab siin aina sobin Mehdada kas kahe uue kavaga festivaliorkestri ess Mozart, Brahms, Tšaikovski, Bernsteini kadis kuni tulevad vaid ühe kontserdiga New Yorgi Filharmoonikute Viini pidunädalate viiner fest Wochen algavat tänavu samal päeval Praha kevadega, kus 12-st majja Lätis meetena mälestuspäev intendandi lükkub, on liigat. Mozarti aastal pakub Viinis festivalilgi välja 32 uut projekti, kokku 165 kontserdi või etendusega kuni 18. juunini. Siia tuleb osalisi 18-lt maalt muusikateatris viis uuslavastust, neist kolm Mozartist, aga ka uudis austraallanna organoivertsi teatri muusika Ervin riisee tekstidel. Don Giovanni. Pleks ennevas signaale toimub juba homme kaks Viini Filharmoonikute päevast kava. Mozarti pühendust, kus Rudolf puht inder mängib kokku kuus Mozarti klaverikontsert. Ja õhtul Maksim Bengerovi viiulikava teisipäevast Ascapelle Berliin peadirigent Daniel Parem poimiga keska solistiks. Šveitsi festival toimub taas siinses rokokoo Teatris Edela-Saksa raadiotiival avaetenduseks eelmisel reedel Joosep Martinson kaussi prosertiina raadios läks selle pühapäeval etendus, dirigendiks Christoph Speering. Mozarti kõrval on tänavu Kai Joosep, Martin Kraussi 250. sünniaasta. Portreesarja neljakavaga saab ETV-s aga ikka nii. Festivali ja raadio koostöös rokokoo teatrisse sobiva uus ooperitellimus ja selle täis salvetoors Riina, kelle tükk pealkirja all kärite külmad saab maailma esiettekande 21. mail muuseas Pariisi rahvusooperiagenti suure teatriga koostöös. Üks põnev asi tuleb juba veel teisipäeval, kui Mark Andrejev hämmelin toob festivalile tüka TPS-i loomingut ja siis Giooter Anders ess kim. Mozarti ja Beethoveni festivalidest tahaks jõuda veel eile avatud Müncheni uue muusikateatri biennaalile. Teatavasti on see Hans Werner Hence algatus, kes ka ise tänavune juubilar ja biennaal tänavu kümnendat korda nagu alati, neli uut muusikateatriprojekti esiettekanded noortelt võimekatelt festivali tellimusena. Jevgeni sadam jääbki nii. Romaan on saanud aluseks Christoph Staude muusikateatritükile viir. Meie esietendus eile itaallane Aurelianukata neoon 12. solistiga kolmevaatus Peri filosoofia läbürindis, autoriks München igast haigi Carlorfise, Realis mängib ooperit lank, foorum, viin. Kolmanda lava uudise autor on taas sakslane, Cornell frants, lavatükk, kood ja hispaanlane José Sánchez verre. Tuu toob lõpetuseks kammerooperi gramma. See tükk on näiteks lutserni valentsi ja Berliiniga ühistellimus. Iga esietenduse eel tutvustab vestluses autoreid Taali nimekas kunstiline juht Peter rusitska kes festivali juhtimise Hendselt üle võtnud. Rusid ska hoolitseb ka kontserdi Pole eest just täna biennaalil Müncheni Filharmoonikute erikontsert Peter Hirschi käe all, kus kavas muuseas Luitsin Nono kaks varajast teost aastast 1951 neist üks putšikk koguni maailma esiettekandel. Põgusalt Eesti muusikutest dirigent Vello Pähn Alon homme juhatada viimane balletonieegin kevadises debüütsarjas Viini riigiooperis etendused veel pärast septembris-oktoobris. Neeme Järvi oli neljapäeval Leipzigi kevanthousse orkestri ees. Prokofjevi neljanda klaverikontserdi solistiks oli Boris Berman. Šostakovitši kuues edest juhatab ta kolmel korral Eduard Tubina neljandat sümfooniat New Jersey sümfooniaorkestriga kahel õhtul New Yorkis ühel Trentonis. Paavo järvil on eile Beethoveni viiulikontserdi solistiks Tšaikovski konkursi võitnud aktiikossuva nai. Koos Cincinnati Sümfooniaorkestriga kava avamas vaartokid tantsu süüt. Olereltsil on täna kolmas kontsert, sama kavaga äädia leidis sümfooniaorkestri ees. See on Pika Okeaania Austraalia reisi lõppakord kõlemas siin roogal levitskis hotenjana soppeni esimene kontsert Jon Tšenniga solistina ja Rahmaninovi kolmas sümfoonia-ülehomme On Elts tagasi Tallinnas. Otsen biennaali algust juhatas Münchenis ka Anu Tali Müncheni Bach kolleegiumiga kaunis klassikakavas Schubert, Beethoven, Haydn Mandelson. Ja tagasi samuti väga ka eile alanud Schumanni festivalile Düsseldorfi mis algas Düsseldorfis fonikute ja Schumanni man Frediga koos Claus Marie brändoveriga avakava niit tõmbavet. Seda mängitakse don Halles koguni kolmel korral. Jon fjorentirigeerimas. Homme tuleb Schumanni Taali oma klaveriõhtuga nooruke antis siirele. Seejärelradu puu jääb Berliini riigikatel Daniel paremboimiga. Sakslased teevad Schumanni ta mälestus aastal vääriliselt taas suuremaks ja samuti juubilari äri. Petraimanilt kõlab Düsseldorfis täna tellimusteos Adaaž, juues Soomanile Haine kvartetile. Aga just Martagi tähtpäeva aastaks on tulnud kaotus väärtuki mängijate hulgast. New Yorgis suri 93 aastasena pianistid, võrds, šandor, Martagi, kolmanda klaverikontserdi esmaettekandja aga ka kunstnik, kes kolmekümneaastase vahega mängis kaks korda plaat, meela partoki, kõik klaveriteosed, Jörtšandor, Olybartaki isikliku sõbrana ning vaartagi konkursside žüriid, ess, heliloojat meenutav elav legend. Korraks veel Londonisse ja siis Pariisi-ülehomme, algavad Londoni kuninglikus ooperis Franco Alphana ooperi Syranodedel Särak esilavastuse etendused. Teoses laule plassida, Domingo aga Pariisi kuulsas Rotterdami katedraalis annab homme pealelõunal oma esimese soolokontserdi noor eesti organist Aare-Paul Lattik. See on Rotterdami muusikaühingu sarjas Louis Värni hümn, päikesele on avamas siis Alfred Karindi hällilaul kolmandast sonaadist, siis tuuline emiir ja see säär Franki finaalkava lõpetuseks. Selliseks kujunes kuuenda mai heligaja saade millele tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär, Mirje Mändla, Age Raa, Hedvig Lätt, immo Mihkelson ja Priit Kuusk. Heli opera vaatorid olid Hellebaasia, Katrin maadik. Toimetas Karin kopra aitäh kuulamast ja ilusat laupäeva jätku.