Tere, hea klassikaraadiokuulaja, algamas on heligaja. Tänases saates toome teieni järgmised teemad. Viiendast seitsmenda maini toimus Tartus festival improvis null kuus, millele vaatavad tagasi Tartu Ülikooli etnoloogia ja semiootikatudeng Laura Paju ja Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteegi juhataja Aavo kartul. Vestlusringi kutsus kokku toimetaja Liina Fjuk. Kolmapäeval, seitsmeteistkümnendal mail annab Põhjamaade sümfooniaorkester kontserdilegendid Leningradi sümfoonia. Dirigent Anu Taliga vestles Karin kopra. Tuleval nädal, millal on oodata Klaudia Taevi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud ooperi koaalasid. 18. ja 20. mai kontserte tutvustab Kersti Inno vahendusel Erki Pehk. Hirvo Surva käis oma kammermeeskooriga rahvusvahelisel konkursil ning jagas muljeid Ageraale. Täna lõpetavad Vanemuise teater ja kontserdimaja oma hooaja kontserdiga, kus kõlab Mozarti, Straussi ja Verdi muusika. Dirigent Lauri Sirp andis intervjuu Hedvig Lätile. Täna ja homme võib Rahvusooper Estonias näha Tallinna balletikooli kaalat. Balletikooli direktor Enn suvega vestles Age Raa. Tallinna muusikakeskkooli tšelloõpilased on viimase kuu jooksul edukalt rahvusvahelistel konkurssidel esinenud. Tutvustame ajakirja muusika maigu numbreid ja saate, lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Head kuulamist. Möödunud nädalavahetusel siis viiendast seitsmenda maini oli Tartus festival improvis. Stuudios on külas kaks Tartu inimest, kes on käinud nii sellel festivalil kui mõnedel eelmistel, sama nimega Tartu festivalidel. Neid on Laura Paju, kes õpib Tartu Ülikoolis etnoloogiat ja semiootikut ja Aavo kartul, kes on Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteegi juhataja. Millise üldmulje teile festival improvissi on üldse jätnud? Mis asi see on? Ma usun, et tegijate jaoks on see päris niisugune põnev asi, aga issand kuule jaoks. Minu kui kuulaja jaoks oli see samuti väga huvitav kogemus ja minu arvates on sellist festivali väga vaja seetõttu, et ta on selline eksperimentaalse ja ta üritab teatud selliseid muusikas paika pandud piire ületada. Tähendab põnev on improvis kindlasti festivalile ja selline festivali senine musike täidab just nimelt ühe mingisuguse niši ilmselt väga väikesearvuline huviliste ring ja ka pillimeeste ringuid. Lihtsalt suurepärane, et ka meil Eestis on see olemas ja see on täidetud. See näitab, et meie muusikakultuuris on jälle üks, üks koht olemas mille üle me võime tõsiselt uhked olla. Sellise festivalile. Ja nüüd ma paluksin, et te räägiksite lähemalt oma muljetest konkreetsetest kontsertidest teie enda valikul. Mina võin öelda, et ma käisin kohe esimesel kontserdil, mis Tartus oli, seal oli selline kontsert, kus esinesid Anne-Liis Poll siis prantsuse pianist François, see ja baski mees Miksel ekstriku paar, nemad siis kolmekesi musitseerisid seal, mis selle puhul võib välja tuua, et minu meelest need pillid olid väga erinevad, need vahendid, millega nad üritasid omavahel suhelda, klaver oli selline veidikene lihtsaneerivaga minimalistliku stiilis klaver on nagu helitugevuselt on üsna tugev ja laul oli kergelt klassikalise varjundiga, aga samas ka sellest väljuda püüdev. Aga see oli samuti väga tugev ja, ja siis baski pillid hoida, kui rahvapillid ja näete, rahvapillid ei ole mõeldud niimoodi võistlema klaveri ja siis sellise klassikalise häälega, et selles suhtes see oli juba selline huvitav kontrast selle poolest, millised inimesed seal esinesid, aga kuna need olid üsna erinevad lähenemised impraviseerimisele või muusikalise mõtlemise suhtes, siis oli tulemus oli minu meelest seda põnevam. Just seetõttu, et näiteks baski mees, tema hakkas laulma oma manu baski laule ja Anne-Liis Poll teda kuulates, eks sujuvalt üle Eesti rahvaviisile. Meil aiaäärne tänavas. Aga samas seda eesti rahvaviisi muundades ja seades selle uude võtmesse, tekkis selline huvitav dialoog erinevate mõtlemise vahel, mille tulemuseks minu meelest oli selline nagu rahvuspiire ületav, selline ajatu tunne tekkis seda kuulates. Et see oli tõeliselt huvitav kogemus minu jaoks seda kontserti kuulata. Reeglina minule meeldivad ka tegelikult väiksemad koosseisud kõigis muusika vormistades, tähendab ei ole maa tegelikult nimetatud bigbändi sõber. Aga kuna asjaolude sunnil ma sain üsna vähestel kontserditel tänavu aasta käia, siis lõppkontsert oma orkestrit tega jättis mulle ääretult sügava mulje ja just nimelt tegelikult, kui hakata mõtlema varasematele festivalidele ka siis orkestri dirigendid, kuidas nad panevad orkestri ja koori musitseerima, milliste võtet tega tähendab, kuda nad innustavad orkestrit, et tekiks mingi tervik, mingi musitseerimine, sest noh, tegemist on ju tegelikult vabaimprovisatsiooni iga täiesti just nimelt etteaimamatu muusikaga. Tähendab, et iga pillimees pidime pidi naine, kuidas ta on häälestatud sellele lainele, mida ta antud hetkel teeb. Siis minule jättis uus inimene orkestrit dirigeerinud Franso Rosseed suurepärase mulje, et tegemist on tegelikult üsna maineka heliloojaga Prantsusmaalt islamiheliloojaga vähem pillimehena sest tema dirigeerimine ja see, kuidas ta orkestri mängima pani jälle võib-olla tõesti mäletan möödunud aastast, kui oli Rolaan mingi prantslaslikud selles asjas või mingi lõpp, elegants, mis tekkis kogu orkestri mängus saatis suurepärase mulje. Minule samuti jäätis Franzarasse dirigeerimine väga sügava mulje seetõttu, et ta tõesti, ta dirigeeris kogu oma keha, keda võiks kasvõi tantsida seal ees või kätega teha Voogiad liigutusi, mis ei ole nagu traditsioonilises dirigeerimises nagu otseselt Ta kasutusel, et see oli tõesti väga huvitav, kuidas tema dirigeeris ja ja just see tundus mulle täiesti uskumatu, et sa näitad inimesele näpuga, et nüüd sina hakkad mängima, aga Sa ei tea, mida see inimene hakkab mängima. Inimene võib-olla ise ta ei olegi valmis juba sellel hetkel, tema hakkab nüüd mängima ja seetõttu oli just dirigeerimisega improviseerimine, oli veel eriliselt nagu. Ja see on ka huvitav, et orkestrit nii Anto Petti kui, kui ütleme, Francois Rossee dirigeerinud kõlasid orkestrit täiesti erinevalt. Ja kas te meistrikursustele õpitubadesse kasvatasite ei säästa? Jah, paraku sellel aastal ei jõudnud, aga möödunud aastast ülemöödunud aastast on ka päris head kogemused, pandi rahvas laulma ja häälitsema ja ja noh, mõtled ikkagi lõppude lõpuks, mida, mida improviseerimisest improvisatsioonilist arvatakse? Minu meelest oli ääretult tore, oli laupäevane kontsert, kus tõepoolest haarati publik kaasa, et tekkis selline moment, kus, nagu selles impraviseerimises seal ei tulnud väga palju uusi mõtteid või sellist nagu edasiminekut. Ja siis Tanel Joamets hakkas õhutama, et just publik ka mingi muusika hakkas seal vilistama või midagi linnuhääli tegema. Siis kogu publik, kes lasi kukkuda võtmetel vaha, kes niisama tegi mingeid häälitsusi, et see oli väga tore minu meelest, et just et ka publik sai selles loovast momendist aru, mis selles improvisatsiooni juures on võib-olla. Ja, ja sellepärast ma tahaks rõhutada, võib-olla kõigi nende kontsertide puhul sellist lähedust, perfomance kunstiga ka et mitte üksnes siis muusikalised elemendid ei saanud nagu tähenduslikuks, vaid ka muusikavälised, et liikumine saalis või ükskõik mis žestid. Et need samuti hakkasid sellist tähendust omama, et võib-olla see on püüd sellisest, traditsioonilisest kontserdi, kuidas nagu artisti kontserdil käituda. Ta istub ravika klaveri taha, ei hakka mängima. Et seal just, et kord võid püsti tõusta püsti ja kõndida seal saalis ringi ja mõtiskleda, et see oli ka selline natukene selline piiride ületamine minu meelest. Et just oligi põnev seal kontserti, et kuidas tare ja metsakas valama sellest pudelist vett klaasi, siis ta valas klaasisele vees pudelisse tagasi ja nii edasi, et sellised eksperimendid olid minu meelest ka väga huvitavad. Kas ma võin küsida teie käest, tähendab, mis mulje jättis teile näitleja kaasamine ja tähendab see sõna ja kuidas see muusika selle sõnaga. Mis te oskate öelda, mis te arvate? See oli täpsemalt siis see kontsert, kus oli Andres Noormets, noor mets, Taavi Kerikmäe, Tanel Rubeni, Mart Soo Alguses, kui ta astus sisse, siis ta hakkas nagu minu jaoks nagu liigad hakkas karjuma ja see nagu ei läinud selle muusikaga kuidagi kokku. Aga mingile hetkel ma tundsin, et see väga geniaalne, just et see sõna ja siis sellised elektroonilise muusika tehtavad eksperimendid. Et see sõna nagu hakkas, et oma sellist nagu dissoneerivad lärvimise kohati tuli, et kui ta tõesti rääkis poliitikute loosungitest ja sellisest lärmist, mis võib-olla meie ühiskonnas on, et sõnakas seda seletama ja samas muusika seletas seda sõna, et kui ta rääkis, kuidas kalad ujuvad vees või kas jõgi on kala, tehakse või, või vastupidi, et, et siis siis see muusika selline vaikne, selline ämbindlik voolavus, et see ka siis nagu aitas sellele kaasa, et see oli omalaadne kunstiline tervik mulle nagu see tegelikult meeldis. Minule tundus tegelikult just nimelt, kui Andres Noormets viskas nagu mõned lõngad sisse, siis muusikud selle õnge otsa ei hakanud ja minu jaoks seal kaks eri maailma täiesti ei saanud ühele lainele. Samas improvisatsiooni võrs on üldse niimoodi, et, et see ongi selline maailmade konflikt, et teiste kontserdite puhul oli ka võib-olla mõne hetkel ei tulnud mitte sellist ühist arusaamist, et oleks midagi huvitavat välja tulnud, et et selles suhtes ma arvan, et see ei olnud väga erandlik, aga soli festivalil selliseid momente, kus see niimoodi, et hoiaks kahe käega peast kinni ja mõtled, et ma ei talu enam lihtsalt seda, mis siin toimub. Mul oli viimase kontserdile, et ma hakkasin juba väsima, sellises dissoneerivast kõlas natukene lõpupoole, et võib-olla ma olin tõesti olin juba kuulan neid kontserte ja siis ma juba umbes teadsin ka, et mis, mis sealt võib tulla ja siis tõesti midagi vajatakse Tysoneerivus nagu häirima, et mees, kas ma saan aru, et kui paneks orkester kokku ja ei ole midagi kokku lepitud, siis sealt varutavatelt üles veerev kõlagas hakkas kuidagi väsitama, et ja siis ma hakkasin mõtlema, et ega see improvisatsioon peab olema selline Tysoneeriv või et saaks ikkagi kuidagi ka rohkem just sellisest vaikusest alustada ja sellel pinnal nagu improviseerida panime natuke mõtlema, viimane kontserdist. Mina olen ka mõelnud, et tegelikult näiteks sellist muusikat plaadilt ammu enam ei kuule. Kunagi ma küll kuulasin ja improvisaator suurivambaakrite kõikidelt praegu ma ei kuula, aga kontserdil on asi hoopis teine ja huvitav mint, kontserdil see üldse ei väsita. See on siis, kui ma leian ühise keele, tähendab, kui ma tunnen, et ma tunnen, et minul on ka huvitav, et neil on huvitav, see on selge. Aga kontsert reeglina on ikkagi, see on niivõrd niivõrd põnev. Kogu see dissonantsi maailm täpselt samuti, kusjuures tähendab, seal on ikkagi mingit kooskõla, lõppude lõpuks nad jõuavad ikka kusagile tähendab mingile üksmeelele kuskilt. See on küll keeruline, aga need jõuavad. Ja noh, selles mõttes ongi, mida väiksem on koosseis, tähendab seda võtkem mõistavad. Orkestri puhul on just nimelt see dirigendi osa, kuidas ta paneb nad paika mingi väsitanud. Aga noh, ma käisin üsna vähe. Vaatlesin elektroonilise kontserdikohtadele seal minu meelest seal ei olnud tekkinud sellist kulminatsiooni, et kui nad läksid lavalt ära, siis mõtlesin, et ah, et nüüd sai läbi, et mida, onju, aga samas siis ma mõtlesin, et kas üldse peab olema selline kulminatsioon, et see lihtsalt Meie võib-olla arvamustes, et nagu meil on mingi arvamus muusikast, kes Euroopas muusika peab olema, et et seal peab olema mingis õigus, kulminatsioon, et siis ma mõtlesin, et võib-olla ei peagi olema seda kulminatsiooni seal, et just et sellise festivali eesmärk. Ma ei tea, kas nad on ise selle sõnastanud selle eesmärgi kuidagi, aga võib-olla see ongi nad, neil on natuke võib-olla sellised avangard püüdlused, et mingid piiride ületamine millegi uue asjadeotsingut, et seda tegelikult igapäevaselt seda kontserdielus ei ole nagu niisuguseid eksperimente ikkagi tehta ja selles suhtes see festival on see ikkagi väga oluline, toimub väga-väga hea. Aga minul teeb muret selliste ürituste puhul, tähendab public ja publiku vähesust tegelikult. Pähe ei tegelikult inimesi. Tähendab, mulle teeb muret täpselt see, et ei olnud festivali programmi, et oli reklaami tegelikult väga vähe, nii nagu ma algul ütlesin, et tegelikult on neid inimesi, kes sellist muusikat kuulavad noh, andunud kuulajaid. No ma arvan, kes ainult sellist muusikat kuulavad, selliseid niikuinii ei olegi peaaegu olemas, on. Tähendab, on lihtsalt on ikkagi inimesed, kes kuulavad muusikat, ta sellepärast peaks tegema sellist rohkem reklaamitööd on vaja teha süstemaatiliselt, et inimesi tuua kohale. Sel hooajal vestab Põhjamaade sümfooniaorkester oma publikule mitmeid põnevaid legende. Novembrikuus toimus ja kontsert, kus Te esitasite, Sibeliuse lemming käis ja sviidi ja kontserdi teises pooles soleeris teie ees võib öelda, et iseenesest juba legend, pianist Marc-Andre lään. Aga seekordne kontsert toimub seitsmeteistkümnendal mail Estonia kontserdisaalis kell 19, see kannab pealkirja legendid. Leningradi sümfoonia ja kontserdil tulevad ettekandele Beethoveni sümfoonia number kaks ja Stakowitzi sümfoonia number seitse. Mul on nüüd mikrofoni ees dirigent Anu Tali. Miks esimeses pooles just Beethoveni teine sümfoonia. Võiks ju küsida, et on Mozarti aasta, miks mitte hoopis näiteks Mozart? Tere kõigile. Ma arvan, küllalt Mozarti puudus sel hooajal meie tunda ei saa. Põhjamaade sümfooniaorkester armastab teha asju, mida teised ei tee. Siis laseb Mozart praegu jääb meist puutumata ja muusad räägivad pood siis sedapuhku hoopis teisest vallast ja ja valides Leningradi sümfooniana kaaslast mõtlesime me rääkida ühe teise legendi, ühest mehest, kes oli tegelikult moodsardiga võrdväärne või muidugi ta ihaldas olla Mozart, Beethoven ja tahtis olla samasugune. Imelaps, aga oli oma olemuselt hoopis teistsugune ja selline muserdunud ja vaevatud ja lapsepõlves isegi ahistatud. Ja erinevalt Mozartist, kelle teosed olid peas juba sündinud, valmis ja jäi üle paberile panna, siis Beethoveni partituuri, äärmiselt sogased ja kritseldatud ja parandatud, nii et ta polnud nagu kunagi rahul oma kirjutatuga. Ja teine sümfoonia, mida me räägime, on tegelikult oma olemuselt väga helge inimkõrvale kuulata, kuid teda, nii üllatav kui see ka pole varjutada, et tegelikult väga suur probleem Beethoveni elus seda ähvarduse kurtus. Ja umbes samast ajast ongi jäänud üks kiri postitamata kiri nagu enesetapukiri täiesti. Mis siis räägib sellest, milles silmitseda tegelikult seisis. Aga noh, legend on, on ta tõelises mõttes just sellepärast, et Beethoven on vaieldamatult üks meie maailma muusikaajaloo suurkujusid ja võib-olla verstapost millega, nagu öeldud, kogu ülejäänud maailm, muusikamaailm, mille järgi on püüdnud käia ja mille järgi rivistunud kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Šostakovitši sümfoonia. Mis sa arvad, kas neil kahel suurelt sümfoonikul on nagu veel miskit ühist peale selle, et nad mõlemad olid mehed, mõlemad olid heliloojad muusikas leida sarnasusi, Beethoveni, ka leidub sarnasusi vist igal temale järgnenud heliloojal, sest et ma arvan, et koolis teadis teda nagu peast. Aga kui me räägime nagu lihtsalt muusika helikeeleliselt, siis ilmselt vormitaju või selline raudne vormiloogika mõlemad nurka stratsiooni geeniused selles mõttes, et partituuris ei ole vaja midagi tekitada, istub seal Šostakovitši, on muidugi selles mõttes, et ta on hoopis teistsugune natuur, need mõlemad on muserdunud natuurid küll, tegelikult Šostakovitši oli ju väga vähese sõnaga ja kibestunud ja haiglane mees ja see, mida me täna temast saame lähemalt on Solomon Volkovi poolt kirja pandud Šostakovitši tunnistusena raamatut tunnistus ka eesti keelde tõlgitud. Ma väga soovitan lugeda tegelikult seal niisama ka väga intrigeeriv ja huvitav lugemine. Mees, kes kunagi ei andnud Albekstima, sümfooniatele või isegi ma teinekord mõtlen nagu värinaga, et kas ta saab olla, et järsku mees, kes kunagi öelnud nagu põhjendusi ühelegi asjale, järsku on ühele mehele kogu asja nagu lahti mõtestanud ja puistanud. Et see on nagu uskumatu, aga samas on see täiesti usutav, et need laused, mida ta on öelnud oma Leningradi sümfooniast, et mul põhimõtteliselt ei ole midagi selle vastu, et seda oma teost nimetada Leningradi sümfoonia, eks. Kuid see ei räägi Leningradist nii-öelda piiramisrõngas, vaid Leningradist, mille Stalin hävitas ja Hitler hiljem täielikult lõpetas. Et sellised sellised ütlused on tema eluajal küll kõne alla ei oleks saanud tulla, eriti rääkides satakovitši seitsmendast sümfooniast, seda on erinevatel aegadel erinevalt tõlgendatud. Mida võiksid sina sellest tõlgendusest rääkida? Ma arvan, et igaüks peab ise ikkagi enda jaoks lahti mõtestama. Ma ei kujutagi ette, et kas ostokovitš midagi mõtles või pigemini tajus, et mina kuulen peaaegu tema igast sümfooniast selliste ajaratta üle veeremist või sellist rongi, mis on tegelikult kõige võikama motiiv üldse tema muusikas nagu, mis kohe hakkab vaikselt eemalt tulema ja sa kusagil hajub pas on ta sul kogu aeg olemas, saad teatama olemasolust, et ta sõidab sust põhimõtteliselt pikalt ja aeglaselt ja järjekindlalt üle lihtsalt ja niimoodi 75 minuti jooksul. Et see on see järele jätmatud vahepeal sa võid endale mingisuguse tilulilu laadia, unistusi heietada ja, ja lapsepõlve, aga põhimõtteliselt see, see tegelikkus on ikkagi verine ja tegelikult Tai lavastusena nagu väljaütlemisega, vastupidi, et ta ei muutu. Näiteks kui Richard Straussi oma surmas ja selginemises sa kuuled selgelt seda, seda nii suremist kui lapsepõlve mälestusi, kui nii-öelda taevasse hinge taevasse mine, mis ta seda varjutab nagu selline Idaliseerimine või selline kui eetilisust sisestas ta kuulsam realist muusikas minu jaoks. Aga ma ei tahagi kellegi jaoks nagu midagi praegu ära rikkuda ja lahti mõtestada, sest tegelikult see teos ikka räägib väga selgelt need kooskõlad, kus nad vaseakordid sisse sajavad või kui nad hakkavad hõõruma või kui nad hakkavad teenelise sisse kima. Sa ikka räägid tegelikult täpselt meist kõigist või need inimesed, kes seal elavad või kelle lapsed või ei saa midagi öelda, et me, me tunneme selle ära iga iga Vene sõjafilmi vaadates või või oma, mis seal salata ka oma lapsepõlve meenutades. Mina olen 72. aasta väljalase. Ma ikka mäletan neid maiparaade õõvastav ikkagi, ma ei kahetse mitte midagi, aga on ikka ajad olnud ja mida ikka inimsugu on suutnud seda nüüd muusikasse panna ja sellise aususega see on nõudnud ikka väga suurt julgust tegelikult Šostakovitši, ega tal midagi nii väga kaotada ei olnud, aus meest olija. Meil on õnn mängida, laenasime just selleks puhuks Peterburist. Need noodid, mida Šostakovitši Kozmravinskiga just Peterburis esitades seda on koos välja töötas. Et lihtsalt kas õige või vale, sobib meile või ei sobi, aga meil on mingisugune algust lähtepunkt, mis on ostakovitšiga koostöös tehtud. Ma pean seda väga oluliseks Põhjamaade sümfooniaorkestri üheksanda hooaja lõppkontsert. Legendid Leningradis. Infoonia toimub seitsmeteistkümnendal mail kell 19 Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Tänan sind suurepärase intervjuu eest, Anu Tali ja soovin palju korda näinud kontserte. Päikeselise päevi teile. Tuleval nädalal toimub suur kevadine ooperi kaala, mis pühendatud Pärnu lauluõpetaja Klaudia Taevi 100.-le sünniaastapäevale. Palun sellest rääkida kunstilisel juhil dirigendile Erki Pehki. Tervis tõsi ta on, et 18. mail Estonia kontsertsaalis ja 20. mail Pärnu kontserdimajas toimub suur galakontsert, mille me siis tõesti pühendame Pärnu lauluõpetajale. Et see pole mingi saladus. Pärnu lauluõpetaja nime kannab Eestis toimuv rahvusvaheline ooperilauljate konkurss, mis on toimunud juba neli korda ja tuleval aastal toimub viiendat korda. Osalevad meil seal kõik varasemad võitjad, niisiis alates siis esimesest konkursist 1996 kus võitja oli Kristina Vähi meile kindlasti paljudele ooperisõpradele tuntud noor sopran, siis teine konkurss, mis toimus viis aastat hiljem 2001 seal pärjeseme esimese preemiaga. Anna Samueli Venemaalt, kes teeb nüüd küll väga tõsist ja korraliku karja vääri Euroopas ta Berliini staatse Opera peasolist, ütleme niiviisi töötab koos Daniel rämboimiga selliste nimedega. Siis 2003 võitis meil Leedu bariton laimonospautienius. Ma arvan, et tema on võib-olla Eestis kõige rohkem tuntud, sest tema häält on. Ma arvan küll juba kümmekond korda kutsutud tagasi, kas rahvusooperisse või osalema erinevatel kontserditel Pärnus ja isegi Saaremaal ja, ja nii edasi 2005, siis eelmisel aastal oli meil selline põnev konkurss, kus esimest preemiat tasavägise heitluse tulemusena üldse välja anda ei saanud. Aga Angelina Swatška, kes on meile ka suhteliselt tuntud Justaeda etendustes, mis rahvusooper etendas üle-eelmisel aastal tema laulis seal amineerist tema ja siis noorukene Hiina metsosopran feeling Shuu jagasid võrdselt teist preemiat. Nemad tulevad siis gaasis osalema sellele kontserdile, nii et kokku on meil siis viis sellist nii-öelda võitjat plussis. Nendele lisaks assisteerib eestide Roland Liiv, keda ei saa ka öelda, et ta ei ole võitnud. Eelmisel konkursil võitis ta eripreemia parima saksakeelse aaria esitamise eest. Nii et nagu me isekeskis ütleme, et on selline võitjate kaala. Ja võitjategaala musitseerib orkestriga, kellega on kõik need võidud saavutatud koos. Jah, tõsi on 21. sajandi orkester, hea tuntud projektorkester lööb siis kaasa ja esitamisele tulevad siis põnevad ooperiaariad, on tuntuid, on vähemtuntuid, aariaid, nii et ma arvan, et on ka tõsistel ooperigurmaanidele ja on ka loomulikult nendele huvilistele, keda tõesti huvitavad väga head noored lauljad. Ja nende hääled konkursi aegadest mäletan, et need noored olid alati Pärnust vaimustatud, aga seekord pidasite vajalikuks tuua selle Klaudia Taevi Kaala kontserdiga Tallinna. Me mõtlesime, et me peame natukene näitama ja tulema võib-olla lähemale ka teistele inimestele, kes võib-olla Pärnusse sõita ei saa nendel põnevatel võistluspäevadel, mida on ju pelgalt üks nädalakene ja seda ka kahe aasta. Eks meil olid natuke suuremad plaanid jõuda ka Tartusse ja Jõhvi, aga sedapuhku ehk niimoodi, kui suudame, siis tulevikus tuleme ja näitame neid noori ja häid lauljaid ka kaugemale. Kevadine kontsert noorte lauljate ja rõõmsaooperimuusikaga. See kontsert on siis pühendatud Pärnu lauluõpetaja Klaudia Taevi 100.-le sünniaastapäevale. Jah, meil ei langilt 100. sünniaastapäev kokku konkursi aastaga, konkursi aasta oli siis eelmine aasta tuleb nüüd järgmisel aastal aga seda parem põhjus oli kutsuda neid esineja konkursside välisel ajal tagasi Eestisse ja näidata neid, nii-öelda ta, seda järgmine konkurss toimub meil juunikuus 2007 siis on meil konkursi žürii esimees Barbara Hendrix, nii et ma kujutan ette, et tänu tema nimel ehk tuleb ka veel palju põnevamaid ja võib-olla ka veel kaugemalt osalejaid. Kui senini on tulnud. Aga. Tuleval nädalal siis naudime ooperimuusikat ja kena kevadkontserti Tallinnas ja Pärnus, Tallinnas 18. mail ja Pärnus 20. mail õhtul kell seitse. Hirvo Surva on kahtlemata üks meie populaarsemaid noorema generatsiooni koorijuhte, kellel jätkub jõudu ja südikust juhatada mitut koori. On ta ju rahvusooper Estonia poistekoori, Virumaa poistekoori, Eesti meestelaulu seltsi ning Karevaalia poistekoori ja kammermeeskoori peadirigent. Viimati mainitud Revaalia kammermeeskooriga käis Hirvo Surva hiljuti rahvusvahelisel koorikonkursil. Millest ta need ise räägib üksikasjalikumalt? Ja me olime meeskooriga Sloveenias, kus kaheksas rahvusvaheline konkurss Mariupolis. Minu meelest on Euroopas neli sellist väga tugevat konkurssi. Mari, palun üks nende hulgast veel Marcoverdurh ja, ja Prantsusmaaluus ja võib-olla ka siis itaalia ehk Kalevist võtnud osa nii tugevast konkursist veeren kuna sinna valitakse iga kord ainult 12 koori. See konkurss oli enne juba siis lintide põhjal, et 35-st koorist valiti välja nagu 12 koori. Seal oli siis kaks meeskoori naiskoorile üheneris kõik kammerkooride segakoorid. Ja peab ütlema küll, et see tase oli tõesti väga tugev. Need koolid, kes sinna tulid, need, kes kutsuti, neil oli siis ikkagi iga päev praktiliselt kogu aeg laulmist, sest et iga koor pidi ette valmistama neli erinevat konkursiprogrammi. Oli siis kohustuslik ja vabakava ja veel kava ja plussis. Rahvalaulukava, mis küll ei läinud konkreetsete punktide alla või konkursi alla, aga juba žürii istus saalis juba jälgis ja vaatas, mis koorid ja mismoodi nad siis esinevaid laulavad. Selles mõttes selline väga vahva, väga hästi organiseeritud. Et nende koorides, kes kutsuti väga hästi hoolitseti need igatpidi, selline põnev, muusikaliselt põnev ja ka nüüd puht siis ka maa mõttes, ma ei seene Sloveenias käinud. Üllatunud sellest maast väga ilus ja kaunis, sattusime tegelikult siit päris külma käest veel juba 25 kraadise sooja kätte, et selline mõnus. Kas need koorid erinevates kooriliikides konkureerisid kõik võrdsetel alustel või oli siis koori liigiti konkursi jagad? Ei, seal on kõik ühes katlas nii-öelda, et seal ei tehta vahet kooriliigil vaid lihtsalt pikaksest koor ehitatud kavad, kuigi seal on kohustuslikud laulud, mis on siin liigiti erinevad aga punktiarvestusse lähevad kõik ühtemoodi. Meeskorali koosnik laulda siis kalluse üks teos, mis oli siis valikuliselt kallusest. Aga siis oli kohustuslik laul veel sloveeni enda helilooja J B. See on kaasaegne ja nii et teises saalis, mis oli Sloveenia keeles keerulise hormooni, aga, aga noh ja võõras keel. Ma tean, et meil on natuke lihtsam, et ta on ikkagi natuke slaavipärase metsalt, nagu vene keelest annab natukene hääldust võtta, aga aga päris nii ei ole. Igatahes me laval tegime küll nii et et kui me jõudsime oma selle kohustusliku, laulis, olime noodid kinni, laulsime seda pea Sloveenia keeles. Et me jõudsime ta nii kaugele harjutada. Aga pärast saime veel nagu kiita hääldus ja kõik, see oli nende jaoks nii selged asjad väga hästi sellest aru. No ja nüüd siis selle kõige tähtsama küsimuse juurde, kuidas teil läks? Meil läks hästi selles mõttes hästi, et jah, kõik alati ootajad noomis koha peal, asjad tulid, kasson kuldi head toodud või nii edasi. Eeemm ei saanud mingit kuldamiselgumite kolme hulka, aga me tulime 12 hulgas kuueks. Minu enda jaoks oli see küll väga suur võit, sest et see oli vähemasti koorile ja mulle endale üks, üks kõva samm edasi, sest et juba see, et me saime valitud sinna konkursile Nende kooride hulka oli väga suur asi ja näiteks võib tuua, et konkursi võitis tegelikult Riia muusikaakadeemia. Sega. Tahtsin ju tegelikult profid, kõik tudengid, eks ole, kõik, kes õpivad koorijuhtimist siis on üks väga huvitav liin hakanud maailmas toimima, enne kellega mina olen sellest nii väga kuulnud, aga et koorid, kes kutsutakse kokku telefoni teel. Eks, inglise koor, olümponeed, helistati kokku, saime nendega pärast rääkida, seal tegid lennujaamas tund aega proovi ja läksid lavale. No ilmselt küll ja kuigi ju reglemendi siin kirjas, et saavad osa võtta amatöörid, aga noh, see ei olegi nii väga tähtis, tähtis on see, et olla nagu selliste kooridega võrdväärselt samas reas ja ei tundnud küll kordagi ennast halvasti, selles mõttes, et et mehed väga hästi laulsid ja tegid oma kava ilusti ära ja ja me saime tegelikult päris kõvasti kiita. Üks žürii liige oli Mati kööki Soomest, kes on ju IRL-i dirigent ja temaga pärast saame rääkida ja et ta oli väga rahul. Täna õhtul toimub Vanemuise teatri hooaja lõppkontsert. Esinevad Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu noortekoor ja Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor. Kontserdikava pani kokku ja kontserte, juhatab dirigent Lauri Sirp. See kava sündis niisugusena, nagu ta praegu on komplekteeritud võib-olla eelkäik alustades sellise solisti olemasolust nagu Svetlana Trifonov ja esialgne idee oli, et kindlasti temaga teha koostööd palju vapustavaid hetki. Mulle isiklikult pakkunud ja mitte kindlasti paljudele teistele tema olemasolu oli üldse selle kava eelduseks, nii-öelda. Pakkusin talle laulmiseks Mozarti Kontsert aariaid, Svetlana Trifonov, Laan osalenud, Vanemuise Travjaata lavastuses loonud. Vot ja järgmisel hooajal peaks siduma meid ka koostöö rel Hoffmanni lugudest ja idee oli siis Laanaga esitada Mozarti Kontsert aariaid sinna ette. Me mängime Tiituse avamängu ja esimese poole lõppu, Richard Straussi roosikavaleri esimese valsi süüdi ja teises pooles on laval peale orkestri veel tohutul hulgal koorilauljaid, Vanemuise ooperikoor, siis on Tartu noortekoor ja ülikooli naiskoorile siis kõik ühiste jõududega ette kanda Verdi neli vaimulikku laulu. Et see on selline tsükkel, nad on kõik eri aegadel kirjutatud teosed. Hiljem on erdisenat üheks tsükliks sidunud ja niimoodi neid esitatakse. Neist esimene, aga Bella Stabat, Maater selle loo sünnilugu on huvitav, et kunagi umbes 1888 midagi niimoodi Milano muusikakirjastus muusikaajakirja esitas heliloojatele väljakutse avaldades mõistatusliku helirea ja kutsu selles heliloojaid komponeerima sellele Verdi võttis selle väljakutse vastu ja komponeeris siis sellele kasutas seal teemat kantus firmusena viis läbi kõikidest häältest ja tulemus on kaunis Vii teine osastavat maator kui neljas osade Teoomann Verdilikult dramaturgiliselt väga tugevad teosed ja väga kontrastide rohked, väga kujundite rikkad, dramaatilised teosed ja kolmas osa on jällegi hakkab bella naiskoorile laudi alla. Verdina Maria ainus itaaliakeelne. Teost moodustavad väga tugeva tervikliku teose roosikavaleri süüdis niimoodi, et seal on reastrausilon üldse vähemalt kolm süüti roosikavaleri teemadel peaks olema hästi kõige esimene. Asutab muusikat oma ooperi esimesest ja teisest vaatusest ja see on tõsine väljakutse eelkõige minule endale salatiorkestrile. See on väga kontrastiderohke kava Mozart, Strauss ja Verdi. Ma näen ikkagi siin ka oma terviklikkust, kuna Mozart oli Richard Straussi lemmikhelilooja. Ma vist ei öelnud. Me põimimisi pärast Mozarti aariaid, kontsert aariaid sisse veel ühe väikese ülemineku. Veel kord tuleb lavale Svetlana Trifonov, laulame imekauni Richard Straussi laulu Marge ja siis see annab siis käe asi kavalerile. Milline on olnud sinu mööduv hooaeg Vanemuise teatris? Kõige tähtsamat tööna on endali Haatsise galatia etendumist majanduse teatris taas kord süvenemine Henry loomingusse, see oli, see oli niivõrd erakordselt õnnelik aeg ja selline leidmist otsimiste periood ja mõnedega, kuid selle tulemusel hästi õnnelik. Järgmine hooaeg järgmisel hooajal toob mulle isiklikult Vanemuise teatris kaks ooperit. Ta on Rossini Abielu veksel ja kevadel peaks publiku ette jõudma Ahven Bachi Hoffmanni lood. Aitäh Lauri Sirp selle intervjuu eest ja Vanemuise muusikahooaja lõppkontsert laupäeval Vanemuise kontserdimajas algusega kell 19 kavas Mozarti, Straussi ja Verdi teosed. Täna ja homme kell 12 toimuvad rahvusooperis Estonia Tallinna balletikooli igakevadised Kaala kontserdid. Traditsiooniliselt on selle kontserdi pealavastajaks kooli direktor Enn Suve aga ka Estonia baleriinid Marina Kesler-il, kes on ühtlasi ka balletikoolis õpetaja on sellel kontserdil üks esiettekandeline lühiballett. Kõigest lähemalt tage rao vahendusel. Tallinna balletikooli direktor Enn Suve balletikool järgmisel hooajal juubeldab. Ja esimesel septembril, 60 aastat tagasi alustas Tallinna balletikool oma tööd nime all Eesti riiklik koreograafiline kool. Selle aja jooksul on peaaegu et iga aasta lõpetanud balletitantsijaid, kes on siis suundunud tööle nii rahvusooperis Estonia kui ka Vanemuisesse. Palju sel aastal lõpetajaid. Jah, meil on neid juba 45. lend ja lõpetajaid on üheksa, viis noormeest ja neli tütarlast. Neiud on Tiiu Randveerklassist, noormehed teie enda klassist? Siin teatri peal juba räägitakse, et on kasvamas üks uus prints teie tänast vastastest lõpetajatest. Kas just prints, aga ma arvan kindlasti, et temast saab saga ja solist teatrile. See on Aleksander brigalovski. Kas see on seesama noormees, kes kunagi võistles ka peotantsudes või Ladina-Ameerika tantsudes? Ja niimoodi väikese poisina on ta tulnud kaks korda Eesti meistriks Ladina-Ameerika tantsudes. Ta käis nii meil kui Bartlikes tantsudes, nagu nüüd nimetatakse agana. Kui tuli aeg teha valiksist, otsustas meie kasuks ja ma arvan, et see töö on vilja kandnud. Meie koolis. Mida sel aastal oma balleti galal 13. ja 14. mail Estonia teatrisaalis pakub? Mitte nagu meie õppekava ette näeb, meil on valituid numbreid, traditsioonilistest klassikalistest kvaliteetidest brittidest, Luikede järv, Shell, paja, Deer, Karzardongi hot, mis on meie üks meie õppekava osa, kuid on ka terve rida kaasaegseid numbreid ja ma arvan, et selle õhtu üks kõige huvitavam osa tuleb kindlasti Marina Kesleri lavastatud ühevaatuseline ballett üks päev. Balletinimi on üks päev, joon lavastused noormehele väga andekale Aleksandr rovski, kes lõpetab Enn suveklassis, ta on väga huvitava personaalsusega tulevane tantsija ja tegelikult tema isiksus inspireeris mind selleks, et luua midagi suuremat, sest temaga koostöö on väga huvitav, ta on täiesti nagu täiskasvanut mõtlemisega ja erakordse plastikaga balletonist loodud selleks, et näidata tema andekust. Ja siis on selles balletis kaasatud ka teised õpilased ja lõpetajad. Libreto on nagu minu poolt loodud tänapäeva noorte elust. Kuidas selle Surbanistlikus maailmas hakkama saavad noored ja siis tuligi selline ühe päeva lugu ühest noormehest, kes hommikul ärkab, läheb tööle, siis ta need asjad ei kulge nii hästi, siis ta mõtleb, et läheks natuke lahutaks meelt ja mis sealt edasi saab, siis las tuleb publik ja vaatab, et kuidas see üks päev tal möödub. Kas kõik balletikooli õpilased esimesest klassist viimase kursuse nii teevad kaasa? Ei tee kahjuks meil põhiliselt on rakendatud meie kooli vanema astme õpilased ja nooremast astmest on ainult üksikud õpilased, seekord kaastegevad lavapraktika algab teisest õppeaastast ja nad tegevat pidevalt Estonia teatrietendustes ja noh, täna avasta meie väikesed olid kaastegevad pähklipureja ja uinuv kaunitari etendustel teatris. Nii et see lava ei ole tegelikult teie õpilastel mitte võõras ei, üldsegi mitte. Enn Suve, kuhu siis teie selle aasta lõpetajad suunduvad? Eks ikka põhiline koht, kuhu nad suudavad, on seesama Estonia teater siin ja siis Vanemuise teater. Nende kahe teatri jaoks on ju meie kool üldse loodud. Ja kas kohe paralleelselt lõpetamisega algavad ka juba sisseastumiseksamid? Meil juba eelvoorud käivad ja 27. mail ja kolmandal juunil on siis põhivoolud koos arstliku komisjoniga. Need on Toom-Kooli 11 Toompeal. Mida teie õpilastele tavaliselt soovida, ennem niisugust suurt kaht balleti Kaala etendust Kivi kotti või nael jalga või? Muidu ikka sellisel juhul soovitakse. Jätame naelad mängust välja ja soovime teile edu, aitäh teile, aitäh teile ka. Emadepäeva eel rõõmustab meid kõiki kindlasti järgmine uudis. Tallinna muusikakeskkooli teatel on kooli tšelloõpilased viimase kuu jooksul rahvusvahelisel areenil äärmiselt edukad olnud. Neljanda klassi õpilane Marcel Johannes Kits pälvis esimese koha mai esimesel nädalal toimunud rahvusvahelisel Karl ta Võõdovi nimeliselt solistide konkursil Kuldigas Läti vabariigis. Tähelepanu väärib, et konkursi kolmes vanusegrupis anti välja vaid kaks esikohta. Marcel Johannes, kes sai äsja 11 aastaseks, pälvis esikoha kuni 14 aastaste mängijate hulgas. Sealjuures teist kohta välja ei antud. Mart selle eriala õpetaja, legendaarne tšellopedagoog Laine Leister, kontsertmeister Martti roide kuldiga. Konkursil osales mängijaid kuuest riigist, lisaks Balti riikidele ja Venemaale ka Hiinast ning Taist. Konkurss toimus kolme voorulisena viimane voor koos sümfooniaorkestriga. Plaatide kontsert toimus koos Läti riikliku sümfooniaorkestriga kuuenda mai õhtul Riia väärikaimas kontserdisaalis suure Gildi saalis. Lisaks esikohale Lätis saavutas Marcel Johannes Kits kolmanda koha seitsmeteistkümnendast 23. aprillini toimunud mainekal kaheksandal rahvusvaheliselt solistide konkursil liidsenis Austrias kaheksanda klassi õpilane Silvia Ilves aga pälvis samal konkursil teise preemia. Tema õpetaja Mart Laar, baas ja kontsertmeister Signe Hiis. Liidseni konkursil osalesid interpreedid 23-st riigist lisaks Euroopa riikidele, Lõuna-Koreast, Põhja-Koreast, Brasiiliast ning USAst. Konkurss toimus seitsmes vanusrühmas nooremates gruppides, kus osalesid Tallinna muusikakeskkooli õpilased, peeti võistlust ühe voorulisena. Maikuu ajakirja muusikakaanel on noor oboemängija Kalev kuljus. Noorusest hoolimata on ta oma pillil juba maailma tippmängijate ridades kuulus dirigent Loren maa, seal on nimetanud seda sündinud oboemängijaks. Kalev kuljuse tähelend sai alguse võidust 2001. aasta Praha kevadel. Muusikateadlane Kerri Kotta vaeb selleaastase eesti muusika päevi. Eesti muusika päevad on Eesti uudisloomingu omalaadne ülevaatenäitus. Sel aastal oli muusikapäevade peatähelepanu keskendunud silmapaistvale noorema põlvkonna heliloojale Helena Tulve-le ja väliseestlasest Udo kasemetsale. Juttu tuleb noore viiuldaja Andres Kaljuste debüüdist Estonia kontserdisaalis ning Mihkel Polli ja Tanel Joa metsa klaveriõhtutest festivalist maa ja ilm. Urmas Sisaski vokaaltsüklist ning interpreetide liidu uuest kontserdisarjast kumu KUMUs. Muusikaelu võimalikkusest väljaspool Tallinnat, Tartut, Pärnut, nüüd ehka, Jõhvit, kirjutab Ants Johanson. Seekord on kõne all Võru muusikaelu. See on üllatavalt elav ja mitmekesine. Eesti proge ehk intellektuaalse rokiajaloo võtab vaatluse alla Margus Kiis. Mälestusi Johannes Jürisson ist vahendab Ivalo Randalu. Lisaks veel palju muud lugemist uudiseid Eestist, maailma muusikauudiseid ja plaaditutvustusi. Kevadine Schumanni festival ta mälestus aastal Düsseldorfis on praegu toimumas ja väga põnev. Jõuame pilgu heita veel nädal kestvate pidustuste vaid traditsioonilisemat pooleli. Kolmel avapäeval mängisin Düsseldorfis sümfoonikud Schumanni näidendi muusika Manfred Vieira Nonii poeemi tekstil. Nimitegelase kõne rollis astus üles Klaus Maria. Rändauvere. Solistide ja kooriga harva esitatavat täispikka versiooni juhatas peadirigent Jon Fiore. Juba on toimunud radul uppuja antis siirale klaveriõhtud esimene vaid Schumanni kavaga teisipäeval samas Kristjani üldse laulude õhtu kolmapäeval esindussaalis don Halles laulmas ka Corverica Ruur Robin rittoni käe all. Üleeile tutvustas keskaja muusika ansambel sekrentsija koos lauljatar ageneeti Kristen seniga Reinima muusikat 1000 aasta tagant ja Berliini riigi kapelgisin Daniel paremboni juhatusel. Eilne see oli nagu üks festivali murdepunkti, kus ühes pidupäev pärast korraldati 13, tuleb aga juba 17 üritust. Festivalil on nähtavalt kaasas ka Schumanni nime kandev kõrgem muusikakool. Siis meetmena mälestuspäev 12. mai avab alati festivali Praha kevad. See oli ju dirigent Rafael gobeliiki algatus, enne kui ta Tšehhimaalt 42-ks aastaks lahkus. Festivalil on suur juubel 60 aastat algusest ja üleeile ecordessehhi filharmoonia orkester teenega Madsele, vaata seal Praha kevade kõige esimese kontserdikava mais 1946. Traditsioonilise avaõhtust need täna minu kodumaaga andi seljaga Praha raadio sümfooniaorkester dirigeeris On Shei kukal tänasest juba kammerkontserdid Jerzy Giuliani ja Peetris uska balletiõhtu Mozart, Mozart, Praha rahvusteatris ning õhtul Viini Filharmoonikute Leopold haageri juhatusel Mozarti Praha sümfoonia ning Mahleri neljas. Homme algab Praha kevade konkursi finaal halvoor tänavu võistlevad tšellistid ja organistid, võitjad selguvad teisipäevaks. Ja muidugi juba homme saab publik rahvusteatrist nautida tšehhide praegu kuulsaima noore lauljatari maagadelena Kosena sooloõhtud koos orkestriga Praha kevadet on tänavu kuni kolmanda juunini. Erilisemad on seekordsed pidustused Mozarti isa sünnilinnas auks purgis seal Toisse moodsatest nüüd juba 50 viiendat korda jalga selja Oksburgi raekoja kuldses saalis. Müncheni kaugenes kvarteti kontserdiga. Avakontserdi eelõhtul võttis sõna saksa Mozarti ühingu president esines tänavuse festivali peategelasi Tafel music ookestra Kanadast Bruno Vaili dirigeerimisel. Viiulisolistiks Elizabeth Valfis tahvel musike esineb ka koos Augsburgi toomkiriku poistekooriga. Veel astub üles Leopold, Mozart, kammerorkester mitmes kavas, Leopold, Mozarti teoseid. Toimub teadussümpoosion teemal Mozarti aja heliruum. Jäi nimetamata maatseti festivali keskne sündmus on ka tänane sallieri ooperiaks suur Hormuse kuningas esietendus žetzingeni festivalil veel sealses rokokooteatris oli juba sündmusena Mozarti kaasaegse Joseph Martin Krausi ooperi prosperina esietendus siis kahe kavaga kontsert okeil. Teisipäeval Mark Andrejev hämmelini prantslasega väldib ka ja TPS-i muusikaga siin kõrval meiega tihedamalt seotud Baieris. Veel suvel, kas ansambli põnev kava, Peter, ärka tekstidele loodud muusikast Paul fänn Eveli juhatusel, mis edelaseks raadiossegi otseleks, Šostakovitši aasta kummardus, tuleb just täna ageni partetilt, kus kavas meistri kaheksas keelpillikvartett Mozarti Schuberti vahel. Kolmapäeval tulemas Pjotr Anders Sirski Mozarti Beethoveni kavaga, siis veel Mihhail Pletjov ning Henry maa lõppkontserdil solistina. Vahepeal veel palju ülipõnevat, sealhulgas Peteriootressi neli autori tutvustust ja Salvat Oress ja Riinu uus ooper. Müncheni uue muusikateatribiennaal Ki on juubelinumbriga 10. Aga Dali asutajale Hans Werner Hendsele, kel pealegi juubel pühendatakse kaks festivalipäeval neljast uudisteosest on publiku ees olnud juba kaks Christoph Staude muusikateatele viir, meie Jevgeni sam jäetini romaani lainel ja Aurelio kata Tanjo Kreeka mütoloogia aineline minut, auruse ooper, labürindi filosoofia, libreto autoriks nimekas Eduardas saan, kui need. Eile viimane kolmas etendus, esitamas Klank foorum viin. Eili õhtul toimuski Baieri kunstide akadeemias esimene entsee pühendus diskussioon, kontsert, helilooja viimase ja kammerloomingust, mida modereeris Sihverit, mauser, Sigrit mauserkos, Peter rusidskaga on kas sümpoosioni kontseptsiooni autoreid teemal vastupanuesteetika, mis oleks meilegi huvipakkuv. Aga Münchenis asuva Baieri kunstide akadeemia Elsa Siemensi fond andis just eile üle omad tänavuse muusikapreemia, sedakorda Viinis ning dirigent ja pianist Daniel parem võim on selle laureaat. Pidukõne pidas selle varasem preemia laureaat Järbul ees. Paremboimi väsimatu tegevusest võiks, ehkki ta lõputult Berliini riigiooperis Chicago sümfooniaorkestri muusikadirektor paremboy mängis äsja riigiooperifestivalil vahki VTK, esimese oli solist ning tuues radu luupuga Mozarti sünnipäeva kontserdil Berliinis seejärel upuga nelja käekavaga kakaalnegi koolis ja nii edasi ja nii edasi. Siin s-i preemia, autoriteetne, aga ka üks kõrgemaid 150000 eurot. Ja juba on parem point teatanud, et annetab oma preemiast 100000 Berliini riigiooperi restaureerimiseks ning 50000 oma asetatud araabia iisraeli noorteorkestrit toetuseks. Eduard Tubina neljanda lüürilise sümfoonia kolm esitust Ühendriikides, kaks New Yorkis ja üks Trentonis Newsi Sümfooniaorkestriga toovad uudistesse Neeme Järvi nime. Maestro juhatab Tubinad seal eile ja teisipäeval. Muuseas leidis suurepärase arvestuse New York Timesis, Järvi hiljutine esinemine Mahleri ülestõusmissümfoonia dirigendina nelja kuulsa orkestri ja koori ees New Yorgi Rivers, saidi katedraal Realis Tubina neljas oli aga esimene plaadistus meie sümfonisti plaadisarjas, millega Järvi 1983. aastal Läänes alustas. Paavo Järvi on aga juba oma orkestri ees Baspireemenis. Kolmapäeval Deutsche Kammer filler mani Beethoveni kavaga kontsert Stuttgart, til liider alles eile täna orkestri kodulinna esindussaalis lokke homme veel Frankfurti alti ooperis kolmes erinevas Beethoveni kavas sümfooniad number üks, kaks, kuus ja kaheksa, teise klaverikontserdi, solistiks Lars foogt. Viiulikontserdi solist on homme Akikossuvana ai. Esmakordselt Sibeliuse ooperit rändlinnud on Forbommerni filharmoonia orkester nüüd selle kolmanda vaatluse kaudu tutvustanud Seitsmenda sümfoonia kokku neljal korral Stransundis Jaan Kross väldis autorist dirigendi Mathias usmanni juhatusel. Tahaksin toonitada illusi osas, laulis selles kontsertettekandes väga nimekas saksa bariton, haarans Tamm Hamburgi riigiooperist. Ja lõpetuseks veel paarist tunnustusest. Viini riigiooper andis välja esmakordse uulim Mercle nime kanda noore laulja preemia. Uurime Éric-le, oli olnud Viinis viljakas koostöös Herbert von Karajan ja Karajani fondki nüüd selle preemia taga. Preemia vääris 25 aastane rumeenia, sopran laureaat, tatulescu, USA-s sündinud Aga Bukarestis pinud debüteerinud Bukarestis kaks aastat tagasi. Nüüd on ta sellest hooajast juba Viini riigikogu Peri koosseisuline solist. Jabaleri kergijad, hands saanud Herbert von Karajan i-nimelise muusikapreemia. Tänavu pidulikkust üleandmisel sai Anna need trepko kelle just kergiev avastas maailma viis kergi err, kes praegu on juba ametis Peterburi Valgete ööde festivaliga valiti äsja ka Rootsi raadio sümfooniaorkestri audirigendiks. Selline oli helikaja 13. mail 2006. Saate panid kokkuoperaatoreid Helle Paas ja Katrin maadik ning toimetaja Maria Mölder. Kuulmiseni. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordadel. Siis nii viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.