Heliga ja tere hea heliga ja kuulaja. Tänast 20. mai Saadet toimetab Kersti Inno. Saate teemad. Põhjamaade sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserti Anu Tali juhatusel käis kriitiliseks paga kuulamas Virve Normet. Tuleval nädalal toimub Tallinnas rahvusvaheline Richard Wagneri kongress. Sündmusest lähemalt räägib Eesti Richard Wagneri ühingu esimees Martti raide. Põhjalikumalt saame teada Eesti Meestelaulu Seltsi ettevõtmistest, sealhulgas Põhja- ja Baltimaade meeskooride festivalist ja 25.-st Eesti meestelaulu päev rabast räägivad seltsi juhatuse esimees Jaan Ots ja festivali kunstiline juht Ants Soots. Pärnus toimuvast rahvusvahelisest koorifestivalist räägib Ave sopp. Küsitleb Marge-Ly Rookäär. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis esinevad täna kontserdiga laste rõõm puhkpilliorkester Tartu stuudio õpilased. Margus Kasemad intervjueeris Hedvig Lätt. Riho Pätsi koolimuusika fondi eestvedamisel avati Tallinna Ülikoolis eesti koolimuusika korreffpee Riho Pätsi nimeline auditoorium, räägib fondi juhatuse liige Inge Raudsepp. Tulevast nädalast saab klassika Raadios kuulata kontserdisarja muusikalini Amsterdam tutvustab projekti koordinaator Mirjam Endla ja muusikauudiseid laiast maa ilmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Kui üht kontserti nii hirmus palju promotakse, see tähendab, reklaamitakse lehtedes ja linn on mitu nädalat täis venemustrites plakateid siis on lootust kas väga haruldasele, kontserdile või kuidagimoodi kahtlasele. Tegelikult kolmapäevaõhtune Põhjamaade sümfooniaorkestri kontsert sarjas legendid kõneles veel kolmandast asjast. Nimelt et orkestri mänedžer Kadri Tali teeb oma tööd hästi. Sedasama kinnitas ka täis saal, publikuks valdavalt harva kontserte külastav rahvas, saatkonnad, sponsorid, turistid ja kes kõik veel. Tallinna muusikarahvas ei näinud huvi tundvat ja tõepoolest kava ei olnud, peibutab Beethoveni teine sümfoonia mida tänapäeval oskavad huvitavaks mängida vaid väga head orkestrid ja superdirigendid. Enamasti eakad, julged, vabad oma mõttemallides ja maailmatunnetuses. Ja teisalt see legendi sümfoonia, Šostakovitši, Leningradi sümfoonia lõputu ja ränkraske nagu saatus ise. Pikk valdavalt süngepoolne, kes oma kõlamassiividelt ja ängistav tundel, mis hinge jääb, kui elad sellesse sisse või kaasa? Kui elad valdavalt kuulaja, ei ela, ei jaksa ja tunneb kergendust, kui ligi pooleteise tunnine teos uhkelt lõpeb. Nagu see kahtlasepoolne sissejuhatus ütleb, on mu kontserdimuljed mõneti vastakad. Anu Tali ja Põhjamaade sümfooniaorkester on juba end pildile mänginud tänapäeva kõnepruugi järgi. Hästi koostatud kavalehelt on ka kogu orkestri karjäär hästi jälgitav ja loetud tava. Ja tõesti on, mille üle uhkust tunda, nii neil ennestel kui meil kaasmaalastele nii orkestri kui tema andeka ja kauni dirigendi Anu Tali üle. Anu on tõesti esteetiliselt vaadeldav dirigent ja neid ei ole maailmas väga palju. Ja tal ei tehta juba ammu enam hinnaalandust. Ta on tark tüdruk, on seda alati olnud ja aastatega üha enam. Nii et tema temaatilised kontserdid ja sarjad on see leib, mis ikka toidab. Super hea tiimikaaslane on Kaksikute Kadri, kelle sarnast korraldajat sooviks iga agentuur. Ja nii ma ei teegi Anule hinnaalandust, vaid ütlen ausalt, et Beethoveni teise sümfoonia esitus oli lihtsalt igav. Võib ju kirjasõnas väita mida tahes, et originaali tempot ja muud seesugust. Aga kui ikka vaim ja elu puudub, siis jääb esitusest maik. Et on korralik, püüdlik, isegi ilmekas. Aga jah, see on vapustav. Näiteks kui võrrelda, kuidas panule või isa järgi oskavad klassika panna särama juba esimesest helist juba kätte Ohtakis, tead, milliseks kujuneb tervik, kuidas selles on võimalik nautida vaheldusrikkust, nüansse, värvides meeleolus dünaamikas kui kujutled neid tuhandeid võimalusi. Aga selle asemel sammud ja sammud lihtsalt punktist A punkti B? Nojah, seda siis Beethoveni teisest sümfooniast. Šostakovitši muusika tundus paradoksaalne küll oma mehelikkuses Anu talile ometi rohkem käe ja meele järgi olevat. Tõsi ta on, et Šostakovitši partituur on ääretult põnev. Ja üleskiidetud on muidugi see hästi kuulatav ja paljude poolest banaalseks teemaks nimetatud Marsi rütmiarendus. Esimene osa, mis on äratuntavalt Äravelli boolero šnitti järgi tehtud. Seda on kerge kuulata ja meelde sööbib, on ta ka. Aga oh seda Šostakovitši küll. Talon Beethoven viga jutumärkides tema mõttearendus on filosoofiliselt pikk ja põhjalik muusika ei taha ega taha lõppeda. Muusikute endi jaoks on selles põnevust. Tema kõlakooslused on äratuntavalt ainulaadsed, domineerivad dissonantsi ja teravad kooskõlad, palju vaske lausa ootad harmooniliselt kauneid episoode. Ja ka need tulevad omal ajal ja kohas. Palju kaunimad kui tuntud esimene osa on kolmas ja neljas minu meelest. Aga ikkagi, kui kadents juba käes ka siis kui lõpujooned juba paistavad kordata oma kinnismõtteid veel ja veel ja veel. Ja see on orkestrile raske ja seal dirigendilt suurt energiat nõudev Põhjamaade orkester pluss Šostakovitši suur arv meie omi, muusikuid on hea orkester. Ja Anu Tali on tubli professionaalne dirigent. Nii nad tegidki suurejoonelise Šostakovitši esituse. Ja see on orkestrile kordaminek. Rõhutan seda ekstra, et sadakond sponsorid, kelle väga lugupeetud äri ja poliitikamaailmas tuntud nimed ka kenasti kavalehel üles olid loetud et nad ei arvaks, et on oma raha halvasti paigutanud. Ei sugugi. Nende toetus kuulub heale asjale. Lihtsalt see kava oli minu kui igapäeva kontserdil käia jaoks ühtepidi igav ja väheütlev, teisipidi ränk. Aga ehk on minustki veel arenguruumi. Virmine Normet rääkis kolmapäeval, seitsmeteistkümnendal mail Estonia kontserdisaalis toimunud Põhjamaade sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdist. Professionaalseid muusikakollektiive ongi oma hooaja juba lõpetanud. Alanud on suvefestivalide aeg. Mitmeidki neist tuleb juttu ka tänases saates. Eesti filharmoonia kammerkoor naases kultuurifestivalil Saksamaalt, kus kontsertidel terise Kölnis pool hilieri juhatusel esitas kreegi Pärdi ja Tulevi muusikat. Täna esineb Eesti filharmoonia kammerkoor, kavaga hispaania barokkmuusikast juhatab vanamuusikaspetsialist ja harfivirtuoos Andrea Loorents king, kellele see on juba neljas koostöö meie kooriga. Kontsert Tallinna metodisti kirikus algab täna õhtul kell seitse. Klassikaraadio vahendab tähendab Pärnu kontserdimajast kevadise ooperi kaala, mis pühendatud Pärnu lauluõpetaja Klaudia Taevi 100.-le sünniaastapäevale ja kus esinevad Taevi nimelise noorte lauljate konkursi võitjad läbi aastate. Usun, et igaüks, kes oli üleeile Estonia kontserdisaalis ja seda kuulis, soovitab soojalt ka tänast ülekannet kuulata. See algab õhtul kell seitse ja kestab poole 10-ni. Vaheajal saab kuulata intervjuusid kahe lauljad tariga Hanna sammuiliga, Berliini riigiooperis, diaAnželina Swatškaga, Ukraina rahvusooperis. 24.-st 27. maini toimub Tallinnas rahvusvaheline Richard Wagneri kongress. Seekord on selle korraldamise au eestlastel. Palusin sellest lähemalt rääkima Eesti Richard Wagneri ühingu esimehe Martti raide. Ma pean ütlema, et see on tõesti üks suursündmus või ka lahkukirjutatult üks suursündmus, mis üritab olla Wagneri vaimus ja Wagneri vääriline au sai osaks sedaviisi, et siitpoolt tuli meie rahvalt initsiatiiv, et sellist kongressi võiks pidada ükskord ka siinkandis, ega ei Põhjamaades ega Ida-Euroopas ei ole see kongress kunagi aset leidnud, kuna see idee tundus ilusasti vastuvõetav ja meie kongressil on ka selline eripära, et seda korraldavad korraga kaks riiki ja kolm ühingut, nii Tallinna Tartu ühingud Eestist ja Soome Helsingi Wagneri kultuuriühing. See annab sellele teatud omapärast jumet juba selle poolest, et, et meiega kogu kongressi seltskonnaga, nimelt viimasel ajal val käime jutumärkides sutsti Helsingis ära ooperit vaatamas. Mis ajast need Wagneri kongressi selts korraldatakse? Wagneri kongresse korraldatakse ikkagi juba aastakümneid ja, ja see on selle ühingu võib-olla üks olulisemaid sündmusi vähemalt kalendaarselt just kindlasti olulisem sündmus. Seda, et Wagneri ühing võib-olla kõige tähtsam missioon on stipendiaatide toetamine ja stipendiumifondi finantseerimine aga kui see on suunatud noortele järelkasvule, siis oma kultuuritarbimist rahuldab see kongress, mis on igal aastal siis erinevas linnas peab alati mõtlema ja sellele, et Wagner oli väga EDP poole vaatav ja avaralt vaatav inimene. Ja selle tõttu see kongress ei keskendu mitte ainult meistri loomingu nautimisele ja, ja selle üle aruteludele kindlasti seda tehakse, aga alati on mingisugune, see on niisugune omaette teema sellel kongressil või see teema õigupoolest nagu kujuneb välja tänu sellele kohale kutsuda jällegi korraldatakse ja on igasugused muud kontserdid ja teatrietendused ja kohtumised ja käimised. Et nähakse midagi uut, jällegi et see on võib-olla selle juures kõige olulisem. Ja muidugi siia üks selline teadvuse seminar kuulub alati kongressi hulka, tõesti räägitakse Wagneri pärandist, aga jälle ühe uue nurga alt, seekord me vaatame siis paagneri temaatika peale. Põhjala müütide kontekstis. Ja see annabki sellele kongressile oma aktsendi. Seekord kindlasti jah, kas või võib-olla see, et meie looduslike, et maikuu lõpu valge tööd ja ääretult pikad õhtud on võib-olla Kesk-Euroopa rahvale, kes ei ole siinkandis varem olnud midagi eksootilist ja see äratundmine, et meie müütides ja meie müütilises maailmas on need Wagneri tegelaste kas siis algkujud või vähemalt mingid võrdkujud täiesti olemas. See annab ühe niisuguse uue pidepunkti uuele lähenemisega ka tema mõistmisele ja, ja teistpidi meie poolt vaadates teeb Wagneri meile lähedasemaks nendest põhja müütidest tuleb juttu kongressi ettekannetest, aga pakutakse ka muusikat kuulata? Jah, ja see on üks sellesama teemaga mõistagi haakuv aspekt, et me siin pakume vähemalt Eestimaa pinnal ei kuule nad ühtegi nooti, magnerist, nad kuulevad ainult eesti ja soome muusikat ja saavad osa meie kultuurist, tahamegi seda pakkuda, mis meil siin väärtuslikku omapärast on ja millega võib-olla laiem publik ei ole kursis, kui hakata tõesti mõtlema, et see 443 inimest, kes kõik tulevad, nendest enamus on esimest korda siin. See geograafia on minule rõõmustavalt lai küll jah. Aafrikast ja Austraalia paljast ja ka Aasia mandrilt ei ole delegaat, aga on küll Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ja ja muidugi võib öelda ikkagi kogu Vana-Euroopa on siin esindatud ja muidugi eelkõige Saksamaa suurelt, kus on vähemalt 30-st linnast, on siis grupid meie kongressil aga kokku 16 riiki eesti publik. Saab sellest Wagneri kongressist osa ühe kontserdi ja ühe etenduse kaudu, kui ta satub selle kongressi delegaatide ka samale Tasele jah, eestlased, võib-olla riivamisi saavad kongressist osa, sest see on ikkagi jah, ühele kindlale seltskonnale mõeldud ettevõtmine ja ta ei ole kindlasti nagu suletud iseloomuga, aga kongressile registreerumine käib pikalt ette ja nüüd sellega nii kõigis aspektides hoo pealt liituda ei ole võimalik, aga meie avakongress on järgmisel korral. Laupäeval, 24. mail kell kaheksa õhtul kannab pealkirjas kontsert Sumera sonetid, kus siis ERSO esitab Eesti-Soome muusikat. Dirigendipuldis on Toomas Vavilov. 26. mail on Estonia teatris Tubina ooperi Barbara von Tiesenhausen. Mõlemad nendest üritustest on ka avatud kõigile soovijatele ja võib lihtsalt minna kassasse ja ostab pileti endale sinna, kas on neil pileteid saada. Ja ma loodan, et on siiski üksikuid piletit saada, sest et suurema osa saalist broneerisime meie ära. Aga ma, ma loodan, et siiski kes nüüd ruttu teeb, siis sisse ta pääseb? Ma usun, et omaette elamus võib-olla selles huvitavas seltskonnas, kes üle maailma nüüd kokku tuleb ja kes on kõik Wagneri fännid Ma arvan küll, et see seltskond hakkab Tallinnas isegi silma torkama, sest et meie üritused on suhteliselt väikesel pindalal kõik koos ja siin, kesklinnas ja vanalinnas nad toimuvad, nii et nad kuidagi eristuvad jah, mingi tavaline turistide grupp, kes lihtsalt ringi käib. Ma arvan, et te tunnete nad ära, kui nad linnas vastudele tulevad. Paagneri kongressi avakontserdist 24. mai õhtul kell kaheksa Tepp klassikaraadioülekande. Tuleva nädala teisel poolel rõkkab tallinn meeste laulust. Nimelt toimub siin Eesti Meestelaulu Seltsi korraldusel Põhjamaade ja Baltimaade meeskooride festival. Eesti meestelaulu selts on vägagi hoolt kandnud meestelaulu edendamise eest ja kaunite traditsioonide jätkamise eest laiale kuule keskkonnale. Publikule on ehk viimasest poolest aastast rohkem silma-kõrva jäänud kas või noorte meeskooride ja poistekooride võistulaulmine. Läinud pühapäeval kaunis emadepäeva kontsert. Nüüd aga on meestelaulu selts leidnud tahtmist ja ettevõtlikkust korraldada rahvusvaheline festival, seltsi esimees Jaan Ots, millest see idee sai alguse? Idee sai alguse tegelikult Põhjamaade meeskooride liidu poolt, sellepärast et neil käesoleval aastal täitub 50 aastat Põhjamaade meeskord liidu moodustamisest ja leidsid, et parim viis seda tähistada on korraldada meeskooride festival Tallinnas. Kuigi mehe sel ajal, kui see ettepanek tuli, Põhjamaade meeskondade liitu ei kuulunud. Nüüd kuulume küll juba ja kuna meil oli tegelikult niikuinii planeeritud 25. meestelaulu päev, mida me tahtsime nagu veidi suurema pidulikkusega tähistada, siis pärast mõningast mõtlemist ja kahtlemist otsustasime kaks üritust ühendada ja tegime neile ettepaneku. Oleme nõus, et teeme selle laulupäeva 18. juunil Keilas, kuid kuna neljas see kuupäev ei olnud vastuvõetav ja nemad pakkusid selle 25 kuni 28 Mai siis olime otsused, teeme ta siis ära, aga arvestades meie ilmastikutingimusi ei julenud seda teha, siis enam lauluväljakul, vaid Saku Suurhallis, nii see sündis, see mõte. Ja nüüd ta saab siis teoks. Neil taolisi üritusi ju pole toimunudki ja meie arusaam sellisest üritasite, nende arusaam sellest üritusest päris kokku ei lähe. Näiteks kasvõi see hea küsimus, et kui nad esitasid küsimus, et milleks on vaja sellisele üritusele kunstilist juhti, igaüks laulab seda, mida tahab ja kuidas tahab. Aga noh, siis me selgitasime, et meie, see nii vana laulupeotraditsioon on näidanud seda, et kui me tahame midagi korralikult teha, siis ilma kunstilise juhita ja kelleks nõustus siis Ants Soots olema, mille eest ütleme talle siin avalikkuse eest ka suur tänu. Siis asi sai nüüd ikkagi teoks, nii nagu meie seda ette nägime, põhiliselt. Ants Soots, milles seisneb kunstiline juhtimine Jah, igal festivalil, igal üritus, igal kontserdil, igal esinemisel peab üks kindel mõte, üks kindel telg olema üks kindel sõnum mida tahetakse sellega öelda ja kuivõrd kohtuvad erinevate maademeeskoorid, kõiki nende kultuuride ajalugu, ollu erinev rahvadki on erinevad siis kunstilise poole pealt ma näen, et iga maa esitab oma just seda muusikat, mida ta ise peab kõige tähtsamaks, et kuulaja saaks mulje sellest rahvast ja nii nagu need kavad on saabunud ka siia ma arvan, et need tulevad huvitavad, nad on tõesti väga läbimõeldud, püütakse näidata kaasaegseid heliloojaid, vanemaid klassikuid, arvestatud erinevate karakterite erinevate meeleoludega, nii Läti kui Soome puhul, tõsi, Island ja Rootsi, kuna nende delegatsioonide väga väikesed, siis nemad laulavad mõned laulud vaid. Ja loomulikult oli tingimus see, et oma maa loomingul, mis ongi normaalne Eesti kava on ka võib-olla natuke teistsugune, kui ta on laulupäevadel. Esiteks noh, et see kontsertsaalis ikkagi ruumis mille üle mul on hea meel, et see võimaldab laulu eksponeerida, aga natuke teistmoodi kui vabas õhus. Et sellisel kujul sellist laulupäeva ei olegi varem olnud, kõik on olnud nii-öelda laulu peolikud vabas õhus. Kus ütlesin, tegelikult esimene meestelaulu päev, mida nüüd tagantjärgi esimeseks meestelaulupäevaks peeti, toimus 1933. aastal, see oli Estonia kontsertsaalis ja seal osales üheksa koori. Ja teine asjaolu, et me peame arvestama, et väga suur osa kuulajatest on just teised koorid teistest maadest, et see eesti kava nõudes ka väga põhjalikku läbimõtlemist, et mida ma oma rikkalikust literatuurist pakume neile, missuguseid heliloojad peaksid kindlasti kõlama, missugused koorid peaksid laulma. Kuna ja Eestis on siiski võrreldes teiste maadega küllaltki võimas poistekooride liikumine, siis on noortel, ütleme, noorte meeskooride poistekooridega, nende koosesinemise küllalt suur kaal. Ja et paremini tvist Eesti paremini kui näidata ja võimalikult helilooja kõlaksid, siis osalised, rakendame mõnedes lauludes ka valikule, sest me ei saa Tahtad, kõigile arvestuskooridel oleks kõik laulud jõukohased. Ja festivali raames on planeeritud ka Eesti rahvusmeeskoori kontsert ka just selle suunaga, et nad eksponeeriksid just neile orienteeritud Eesti loomingut. Seal on siis Mägi, Lepik tormis, eeskätt aga ka teise heliloojaga Ja festival on siis pandud kokku nii et 25. 26. on kontsertid erinevate kooride esinemistega need on siis mitmel pool Tallinnas laiali. Ma vaatasin, et isegi samal ajal on erinevates kohtades Ja need on sellised ühiskontserdid osaleva orkestri kooritud Ja see suur laulupäev on siis Saku suurhallis 27. kell 17 null. Ja sealt saab siis kuulata nii eesti koore kui, kui ka külalisi. Kas on ka ühislaule? Ja muidugi, finaal on ikka ühiste laulude päralt, et Sibeliuse Finlandia loomulikult läti rahva puhul muidugi puhu tuul Rootsist on, hüüti varhaage. Nende väga tuntud laul. Nii kummaline garage mujalt paluti, et Eesti laul oleks, hakkame mehed minema, see vist on kõige levinum Ernesaksa meeskoorilaul siin vähemalt Põhjamaades, igal pool kõikvõimalikes kogumikes on see laul sees. Ja päris lõpus on kriigi uus isamaa, mida juhatab Eri Klas. Meile kuidagi ühinesid ja põhjamaine, väga kuulus teos väga kuulsad heliloojalt ja kus siis mõtetes igaüks olema oma isamaaga. Aga tervikuna ma arvan, et kuna juba kasvõi see, et Eesti kava on ikkagi minu meelest väga huvitav ja meil on uhke selle üle, et meil on ikkagi nii palju poiss laulmas, mida rootslased üldse ei uskunud, et see on võimalik, et meil nii palju poistekoore all. Ja on hea meel selle üle, et ramm tuleb kõigile festivali külalistele Sis laulma selsamal reede õhtul pärast kontserti lauluväljakule kogunevad siis kõik külaliskoorid ja, ja nii palju meie koore, kui huvilisi on ja see, ma kujutan ette, saab ka üks, üks kena laul, mida olema, kus pärast siis istutakse veel koos ja jagatakse muljeid. Meeskoori tühjendile ma peaksin küll väga tähtsaks kogu selle meeskonna liikumise jaoks, et selliseid festivali tüüpi üritusi oleks nad jätkuks. See võimaldab teravdatud, aga ikkagi tähelepanu kogu selle meeskoorimuusikale. Seda enam, et me oleme mõnevõrra teistsuguses tänu rahvusmeeskoorile. Meie meeskoorikultuur on natuke teistsugune, meil on väga võimas spetsiifilist loomingut. Üksikkontserdi ei suuda sellist tähelepanu tõmmata endale uudishimu käita, tähendab teravdatud tähelepanufestivali näol. See oleks ka tulevikus siiski väga tervitatav. Festivali kontserdid 25. mail matkamajas 26. mail Jaani kirikus, Rootsi-Mihkli kirikus ja Mustpeade majas on tasuta. 27. mail suurele kontserdile Saku Suurhallis tuleb osta pääse, kuid ka need on kõigile taskukohased. Keda te ootate kuulama? Kõiki eelmüügis muide tänasest päevast juba piletid piletilevis saadaval ja piletihinnad oleme teinud küll väga taskukohaseks 25 krooni lastele ja pensionäridele ja 50 krooni siis töötaval inimesel. Kindlasti avastavad meie kuulajad meeskoorilaulu uusi tahke tänu sellele, et on toredaid külalisi oma maa muusikaga siin aga võib-olla veel lõpuks pisut meie meestelauluseltsi tegevusest, et kas meie seis praegu selline, et lauluhuvilisi mehi jätkub, kes koorides ja kellega koos teha? Herilase ühelt poolt ütle seda, et kindlasti oleks tarvis täis elujõus mehi kooridesse juurde igale poole, praktiliselt ma Dianantist ühte ainsat koorison kammermees, kord, kes on oma liikmeskonda, nad ei plaanigi, et see peaks 50 või 60 liikmeliseks kooriks arenema. Aga ka teistes koolides ka tehnikaülikooli meeskooris, muideks lauljat piisavalt mujale igale poole, minu meelest pole Eestis sellist koori, kuhu ei võiks tulla häid laulumehi juurde. Teiselt poolt muidugi teeb rõõmu see, et poistekooride arv, kuigi poiste arv väheneb näiteks selgi aastal on, on meil mitu koori tullut juurde. Noh, ise ma viitsi mehena tunnen selle üle head meelt, et, et Viimsi keskkoolis loodi poistekoor, kes astuks meestelaulu seltsi liikmeks nüüd värskelt on ju kohe nädal hiljem peale seda festivali toimub juba kuues kurgjärvel seekord poistekooride laulule laager, mis on minu andmetel poiste jaoks aasta kõige tähtsam sündmus. Sest seal noh, lauldakse loomulikult, aga seal mängitakse jalgpallirahvastepalli, lastakse püssi ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on ilmselt ka üks põhjus, miks pärast poistekooride siis laulda tahetakse, distsiplineerib vastastikku nii-öelda, et kui poiss ei taha proovis käia, siis öeldakse, et seal laagris ei saa ja muide ka nii öeldud, et poisid ütlevad, et kui me laagris ei lähe, siis enam sügisel laulma ei tule. Et see selline üritus ja sügisel ütleksin küll niimoodi, et on meil kaks suurt juubilari mõlemad novembris. Kõigepealt Alo Ritsing neljandal novembril ja 19. novembril tantsule. Sel puhul on seekord Põhja-Eesti meeskooride laulupäev jõhvi kultuurikeskuses ja Lõuna-Eesti meestelaulupeol, mis on juba traditsiooniliselt iga aasta toimub ikka jälle tartus. Nii et sügis hakkab seekord palju aktiivsemalt tänu just sellele, et meil on kaks väga tähtsat juubilari. Selle aasta sügisel. Aga tuleval nädalal oleme siis rõõmsalt kevades ja meestelaulu sees. 25.-st 28. mai. Järgmisel nädalal algab Pärnus rahvusvaheline koorifestival festivali kunstiline juht Ave sopp. No meil on olnud festivale, kus on olnud nii-öelda vähem väliskoore, aga laiema geograafilise skaalaga. Sellel korral on kuidagi nii sattunud, et me tegeleme põhiliselt oma naabrite kooridega, aga minul on selle üle ainult hea meel, ehk siis tähtis on see, mis tasemega neid kooridel, mitte see, kus nad tulevad. Vähemalt niisuguste lindistuste järgi on meil väga ilusat koorilaulu tulemas nii Soomest, Norrast, kist, Leedust, Saksamaalt ja ka üks väike osakene Jaapanist. Ja kolmapäeval Tallinna metodisti kirikus neljapäeval, 25. mail Pärnu kontserdimajas tuleks siis ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti missa c-moll ja kes on solistid. Solistid on Aile Assani, Angeelika Mikk, Mati Turi ja Priit Volmer. Ja dirigent on Kiyo taaka, tera okka, aga reede, laupäev, pühapäev on siis festivali kõige suurem tegutsemisgraafik. Mis siis täpsemalt toimub, toimub väga-väga palju erinevaid kontserte. Kontserdid maakonnas. Alates eelmisest korrast, kui meie festival liikus südasuvisest ära kevadesse toimus tegelikult festivali näos väga suur muutus. Nimelt tunduvalt rohkem on meil nüüd festivali noortekoore ehk siis praegu pea 30-st koorist. Üks kolmandik on laste ja noortekollektiivid ja sellega seoses peamine raskuspunkt. Reedesel päeval on noortekooride kaala samamoodi traditsiooniline on olnud alates esimesest korrast rahvalaulukonkurss. Tõsi, ta on nüüd viimaste kordadega tunduvalt muutunud, seal on reeglid. Üks nendest reeglitest on see, et see kava peab sisaldama oma maa rahvamuusikal põhinevat teost ja kogu see kava peab olema üles ehitatud rahvamuusikale. Pärnus on tulemas suur koorimuusika maraton. Pärnu rahvusvaheline koorifestival ja selle raames algatusega. Eks järgmisel kolmapäeval ja neljapäeval Wolfgang Amadeus Mozarti sulest, emal missa ja neljapäevase kontserdi kannab üle ka klassikaraadio. Täna toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis kontsert alapealkirjaga laste rõõm ja selle kontserdi eestvedajaks on puhkpilliorkester Tartu dirigent Margus Kasema, kes esinevad kontserdil ja milline on kontserdikava. Jah, tõepoolest, see nii on, et täna kell 14 null null ülikooli ajaloo muuseumis selline kontsert toimub ja esinevad puhkpilliorkester Tartu puhkpillistuudio õpilased. Kontserdil kuuleb väga erinevat muusikat, on palasid seitsmeteistkümnendast sajandist, aga on ka 20.-st sajandist ja esinevad meie õpilased klaveri saatel aga esineb ka meie õpilaste saksofonikvartett ja minu teada on see siinkandis ainukene õpilaste saksofonikvartett. Neli tüdrukut mängivad väga hästi, on edukalt juba esinenud ka mitmel kontserdil ja konkursil, seal esineb klarneti õpilasi, trompeti, õpilasi, tuuba, õpilasi, pilliõpilasi, sest meil on nüüd ka löökpilliklass ja miks selline pealkiri, eks ikka sellepärast, et need lapsed tunnevad ise rõõmu, need lapsed, noored nad ise soovivad musitseerida, ise soovivad mängida pilli ja see ongi üks suurem sellel kontserdil esineb 23 last. Võib-olla see number nüüd ei olegi nüüd nii oluline, sest mõned esinevad kahekesi koos, mõned neljakesi koos üksi, aga tegelikult õpilased meil hulga rohkem 40 piires ja lisaks sellele on meil veel Buckley stuudio juures nüüd ka Tartu rivitrummide ansambel, kus momendil on 18 tüdrukut. Kui kaua on tegutsenud puhkpilliorkester Tartu stuudio? Minu arvestuste kohaselt peaks isegi varsti hakkama saama seitsmes aastaring täis seda algust on tegelikult päris raske nüüd lugeda, millist terminit täpselt alguseks lugeda, aga igal juhul ma võin öelda ühte, et me kindlalt tegutseme ja ka päris edukalt, sest näiteks meie viimasel reisil Hamburgi nimelt puhkpilliorkester Tartu käis seal esindamas. Eesti noorte üldlaulupidu oli meie orkestris 14 stuudio õpilast ja kuna seal käis valitud koosseis, siis see midagi ikkagi näitab ka, et loomulikult osad lapsed peavad õppima orkestrisse saada. Aga On ka neid õpilasi, kes juba õpib Elleri koolis, kes mängivad teistes linna ansamblites-orkestrites. Me ei sea endale sellist eesmärki, et tingimata peab minema muusikat edasi õppima. Meie eesmärk on see, et oleks tore, kui need noored inimesed muusikat edasi teeksid. Kas nad teevad seda hobi korras või elukutselise muusikuna seal nende endi valik, aga igal juhul ma arvan, et, et meie tegevus ongi üks avatud ja sihipärane noortekeskus. Ja teie laste rõõmsat mängulusti saab täna kuulata Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis algusega kell 14, kui Tartu puhkpilliorkestri stuudio õpilased esinevad kontserdil laste rõõm. Just nii see on, et tere tulemast kõik kuulama. Aitäh Margus Kasema selle intervjuu eest. Eesti muusikaõpetuse ja muusikaõpetajate toetuseks on tähelepanuväärse panuse andnud Riho Pätsi koolimuusika fond Fondi juhatuse liige Inge Raudsep. Kuuldavasti fond on siiani tegutsenud küll peamiselt stipendiumite jaotamisega, aga nüüd olete tegevust laiendanud. See on tõesti nii, mul on hea meel, et 10. mail avati Tallinna Ülikoolis Riho Pätsi auditoorium ja ma arvan küll, et see ei ole igapäevane nähtus, et kõrgkoolides kellelegi nimelisi auditooriume avatakse. Ja kui ma täna siia raadiomajja tulin, siis mõtlesin teie peale, tegelikult võiks see olla palju suurem ja palju rohkemaarvulisem, et üliõpilane ei pea ütlema, et ma lähen auditooriumi U 213 vaid ma lähen Riho Pätsi nimelisse auditooriumi, mis õppetöö seal toimub ja kuidas te sisustasite selle auditooriumi tegelikult toimub, seal, ma arvan, väga mitmekesine töö ja seal ei ole ainult siis muusikaõpetus, sest on ju väga palju muid erialasid ka, kes oma vooruloenguid seal peavad. Aga ma pean väga tähtsaks just nimelt selle auditooriumi puhul sellist multifunktsionaalsust, mis minu erialast sõltuvalt ka seondub, ikkagi praegu muusikaõpetuse ja koolimuusikaga, see auditoorium kindlasti saab olema tulevikus õpetajana, et täiendkoolituse toimumise kohaks. Ja selline esimene samm on meil tehtud juba 23. 24. märtsil sel aastal, kus siis koostöös Soome toodiga toimus rahvusvaheline Ors seminar läbiviijaks tuntud pedagoog Soomest, Harrise talle kindlasti saab seal korraldada konverentse lahku, mitte väga suurt konverentsi, siis näiteks mingi osa võiks sellest seal toimuda. Ja nimelt 2000, et üheksa on Riho Pätsi 110. sünniaastapäev ja ma arvan küll, et see oleks kus see toimuda ka saaks. Kindlasti võiksid seal näiteks toimuda ka üleriigiliste kooride harjutused. Teatavasti Riho Päts oli kolmekümnendatel aastatel Tallinn oli see lastekoori asutaja ehk seda nimetati tol ajal Eesti lastekoor. Teatavasti Lydia rahula kaks aastat tagasi kutsus ellu samasuguse lastekoori, ainult selle vahega, et seal laulavad lapsed tõesti Eesti erinevatest piirkondadest ja miks mitte võiks olla selline pesa ka sellele lastekoorile Gustavat harjutamas käivad. Peale selle võiks seal kindlasti olla mingeid näitusi, kindlasti Riho Päts näiteks, aga ka miks mitte üleüldse kooli muusikaga seonduvatest asjadest ja kahtlemata nimelt kontserdid, kuna selles auditooriumis on ujus klaver, mis võimaldab siis erinevaid niisiis pianistide esinemisi, aga miks mitte ka siis muid kollektiive ja kooslusi sinna tuua. Ja mul on hea meel, et Ta tegelikult selle klaveriraha ja finantsid ajas kokku kõik Riho Pätsi koolimuusika fond. Nii et see on sinna kingitud klaver. Ja lisaks klaverile on seal olemas veel ka väga korralik komplekt rütmi ja plaat Willisid üliõpilastele kasutamiseks ja täiendkoolituse läbiviimiseks kui inimene, kes sinna auditooriumisse sisse astub, kas seal midagi viitab ka sellele, et seal on just tegemist Riho Pätsi auditooriumiga ja kõigepealt, kui ma olen ukse taga seal auditoorium kuu 213 siis selle auditoorium pealasilt, kui siseneda auditooriumi, siis see ilus uus Estonia klaver. Ja peale selle on minu arvates väga õnnestunud pilt Riho Pätsist, ütleme ta on tegelikult foto. Riho Päts klaveri taga töötamas ja all on neli sõbraliku sarvi temast minu meelest see on nii eluline ja, ja nii oluline ja tegelikult see tekitab selles auditooriumis erilise vaimu, seda me tundsime juba märtsis. Aga seda me tundsime ka nüüd auditooriumialades, millel baseerub see Riho Pätsi fond. Riho Pätsi fond baseerub annetustel ja mul on väga hea meel, et vastast 2002 on selle partneriteks ja toetajateks olnud koostöölepingule allakirjutajad, kes ka nagu fondi lõid Tallinna Ülikool, Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia, Eesti Raadio koolibri kirjastus, Eesti muusikaõpetajate liit ja Eesti haridusministeerium. 2005. 2006. aasta alguse tegevus oli meil ju tegelikult väga lai. Kui me 2005 andsime välja 50000 krooni ulatuses stipendiume, siis 2006 me kindlasti jätkame seda tegevust, aga vahepeale tulid uued ideed ja ma arvan, et neid ideesid meil jätkub ja meil on juhatus on ka heade ideede genereerimise koht. Niiet üle pingutada ilmselt ei maksa, sest kõigil meil on teised tööd ja tegemised. Aga see, et Eesti koolimuusikat just nimelt niimoodi toetada, märgata tegijaid, õpetajaid, heliloojaid, tunnustada neid. No ma arvan, et see on väga oluline ja roolimuusikafond tahab just nimelt seda tegevust kindlasti jätkata ka kõike seda ka kaasa aidata sellele, mida hakkab kandma endas tulevikus see auditoorium, see auditoorium kindlasti on nüüd juurde andnud ka ühe kena kontserdipaiga. Mul on hea meel, et tegelikult selles auditooriumis on juba vähemalt üks muusikakollektiiv esinenud Lydia rahula lastekoor 21.-st koolist seoses märtsikuise seminariga. Ja tegelikult kõlas see koor väga hästi selles auditooriumis. Ja nüüd avamisel olid meil kutsutud musitseerima üleriigilise muusikaõpetuse olümpiaadi oma loominguga. Tead ja need olid 11.-te klasside õpilased, Sandra Moromets Paide ühisgümnaasiumist ja Gustav Adolfi gümnaasiumist, Kert Kütt aru, kui üks nendest harrastas sellist Cheliku muusikat, siis Teele sellist Jaan deliku enesesse süüvimist ja tegelikult nad olid mõlemad sellesse auditooriumi väga-väga sobilikud ja paslikud. Selliseid kontserte võiks ka kindlasti ja seal jätkata, sest noh, tegelikult kõik see on seotud ju Riho Pätsi tegevusega, ta oli ju nii mitmekülgne inimene, oli ju kõigepealt muusikaõpetaja. Ta oli instrumentalist, ta oli ju hea pianist, talihelilooja ta oli muusikapedagoogikauurija. Aga ta oli ka üleüldises mõttes koolimuusika edendaja. Nii et kõik see peaks tulema välja ja kajastama ka just nimelt selle auditooriumi tegemistes. Soovime kõigi valdkondade edenemist, kõike seda on väga vaja, nii nagu ütles kunagi Jüri Lotman, et me vajame sümboleid. Sellepärast et kultuur nendest toitub. Aita hingeraud. Teatada on üks kurb uudis. Lahkunud on muusikateadlane Helga Aumere. 20 tööaasta jooksul Eesti raadio muusikasaadete toimetuses tegi ta hulganisti saateid rahvaste muusikast. Helga Aumere on teinud telesaateid, uurinud muusikateatrit ja kirjutanud raamatuid. Oli heliloojate liidu ja teatriliidu liige. Helga Aumere sündis 22. aprillil 1923. Täna saadetakse ta viimsele teekonnale. Muusikalinn Amsterdam. Muusikalinn Amsterdam tutvustab kanalite linna eripärast muusikamaailma. Esinevad viiuldaja Vladimir spywakov, sopran, paraHännigen, Hollandi raadio kammerfilharmoonia orkester marksust Roti dirigeerimisel, kuningliku kontserdimajja orkester Bernhard Haitinki dirigeerimisel, Amsterdami barokkorkester ansambel Paaral, Lokko ja Petseti Big Band. Kontserdit klassikaraadio eetris 22.-st 31. mai täpsem info aadressil klassika RÜE. Klassikaraadioeetri ees algab esmaspäeval, 22. mail programm muusikaline Amsterdam euroraadio vahendab hooaja jooksul maailma tähtsamatele muusikalinnadele pühendatud nädalaid ja selliste projektide eesmärk on peegeldada kultuurilinnades toimuvatel rikkaliku muusikaelu. Spetsiaalse nädala jooksul antakse kontserte väga erinevates stiilides ning samuti esitletakse just sellele linnale eripäraseid suundumusi ja seal tegutsevaid interpreet. Ja nagu varemgi on nädala jooksul erinevaid kontserte nii sümfoonilised, jazzmuusika, kammermuusika varasem muusika vallas kui ka ooperiülekanne. Varem on klassikaraadio eetris kõlanud sarnased nädalad, mis on tutvustanud reaali Varssavi ja Praha muusikaelu. Seekord aga jõuab meie muusikaline rännak Amsterdami selle tegelikult natuke üle nädalase kava. Alguses onu pari õhtu esmaspäeva õhtul kõlav sündmus neem tonkyhot jaapans reedeni juhatusel. Teisipäeva õhtul kell 19 null viis esineb amsterdami lõkstaardest kvartett. Teisipäeva õhtul kell üheksa on eetris nüüd muusika, kus me kuulame esinemas Barbara Hänningani Schönbergi ansambleid ja kõlavad katkendid Jan Pazbolleni elektroonilisest kompositsioonist. Edasi reede õhtul esineb Academy kammerorkester PÖFF-i juhatusel ja kõlab klassikaline muusika 18. sajandi Hollandist. Laupäeva õhtul kell kaheksa esinenud täitsa Pebiigbanud vutlar Hakofi dirigeerimisel. Pühapäeva õhtul kuulata Aga Dietrich Buxteuda Jaan Peterson svingi loomingut, mida esitavad Jaan ETVs, Omar Patrekond, Goethe ja amsterdami barokkorkester Don koopmani juhatusel ning sari muusikaline Amsterdam jätkub esmaspäeva õhtul kell 21 15 maalne muusika kontserdiga kus Amsterdamis tegutsevad surinami traditsiooni esindavad klipparoloko ja possekrjorem. Ning teisipäeva õhtul kell 19. Null viis pakuvad teile kuulamist kuningliku kontserdimaja orkester, Perarhitinkid reageerimisel ning soleerib Christian stardin. Kavas antud Weberni teos Sammerguent Gustav Mahleri Lükati laulude Beethoveni kolmas sümfoonia sarja muusikalini Amsterdam lõpetavad kontserdiga viiuldaja Vladimir ekspywakov pianist Ralf raatia, Hollandi raadio kammerfilharmoonia orkester, mark, sõstrati terrigeerimisel ja lõppkontserdi kavas Anklevate pissi, Laboa Shuu moodsate viiulikontsert number viis. Samuti on talle uus teos klaverikontsertsagar Joseph Haydni 53. sümfooniasarja muusikaline Amsterdam. Täpsemat kava on teil võimalik lugeda aga aadressil klassikaraadio poee. Suurepärased festivalid Kesk- ja Lääne-Euroopas köidavad meeli liini pidunädalaid On olnud napilt nädal, pidustused kestavad veel ligi kuu, kokku tuuakse publiku ette 32 uut projekti 165 etenduse või kontserdiga. Mozarti aastat on loomulikult kabiini festivalil. Näiteks on viiest uuslavastusest kolm Mozartist võluflööti kutsuti teater Anderwini mängima Gustav Mahleri Kammerorkestri Daniel Harding juhatusel. Muuseas Pamiina osas Soome noor sopran Heleene Jun tunnen. Homme tuleb välja moodsatiitsaide ja see on Peeter sellarsi lavastus mängib aga kaameratel Salzburg oma juhi Louis Langree käe all. Onu ootus austel Anna-Olga noi Verki teatritüki eel. Selle loominguline meeskond on väga huvitav ning tüki nimi Mozarti aastaks Don Giovanni kompleks. Põnev ja tihe on Schwedzingeni festivali programm, pealavaksin rokokooteater, on see ju ka Edela-Saksa Ringhäälingufestival üleelemendil soni psalm 42 ja Mozarti missa c-moll, kontsertiidimann taimi ja tänavune juubilar 60 vastane, Edela-Saksa raadio vokaalansambel Stuttgardis koos laadi orkestriga 30 kuueliikmelise tippkoori peadirigendi, Markkus keriidi käe all, Eili õhtul rokokoo teatrisse sobivana barokkorkester Orphio koos kuulsa soprani Emma köök piga ja täna samas maraton Kontsert lange naht hiina muusikaüliõpilased koos saksa noortega. Selgub, et saksa muusikakõrgkoolides õpib praegu enam kui 400 hiina noort. Homme jaga siis oodatud sündmus festivalile tellitud Salvatore Riino Cameron päri Kälti külmad maailma esiettekanne. Tükk põhineb putšiva ära õukonnast Jaapanist aastail 1000 2003 kirjutatud päeviku tekstidel. Riino kolmas ooperiteos surmalille järel, mis valmisid 1998 ja 2002 mingi järgmise tippe ansamblite festivalil, on euroopagalante ja muusika antiik kõll. Sisukest Schumanni festival Düsseldorfis lõpeb täna õhtul don Halles, Mahleri Kammerorkestri kontserdiga Daniel Harding juhatusse. Neljapäevast seni enne veel kokku 17 ettevõtmist. Üleeile hilja ansambel Pereotiiniusi pree Cavarast kõrvuti Suumanniga kaasas pianist Alexander lonkvitš. Eilsest oli põnevamaid kaks grammi kahest kunstniku baarist Roberta ja Klara Schummanist ning Gustav ja alma maalerist üritusi ka Schumanni ausamba juures ning lossiaias mitmel puhul kavades kõrvuti Robert Schumanni ja Heinrich aine. Praha kevade festivalilgi pakub palju Mozartit üleeile kapell politana koos Bambergi sümboonikute kooriga taamas ja David penident. Sander rahvusteatri esietendus staniovannist ooperis sünnipaigas Rowske tiivad loos. See on hirsi Nekvassili uuslavastus rahvusteatris endas ka pohuslammardinu Kreeka passioon On kolmapäeval tulemas Püha viituse katedraalis Mozarti reekviem. Aga eile õhtul oli Püha Anna kloostris festivali külaliseks meie Hortus Musicus ja kavas neil anonüümsed autorid 12.-st 15.-st sajandist ning Arvo Pärt anden, Vaassern salong ja baari intervallur. Uue muusikateatribiennaal Münchenis on, tänas neljast uus teosest tuli üleeile maailma esiettekandele viimane 1968. aastal sündinud hispaanlase Hossees Sanchez veri do kammerooper gramma taas Antiik süžeed, kus tegelasteks Kinos, Odysseus, Adonis. Tükk läheb kohe kaalutserni ja Valenciasse Sanchez verd. Too oli läinud aastal Karentija suve resideeruv helilooja. Gramm kaks viimast etendust ainult täna. Just eile. Eile toimus Baieri kaunite kunstide akadeemias. Doosi on teemal vastupanuesteetika Müncheni, seal oli juubelinumbriga 10.. Eile õhtul algasid kaks tähtsat festivali briki saartel pääs, siis, kus samal ajal ka Yehudi Menuhin tegutses ja kuulus Klainburni päris hästi veel. Nüüd esimest aastat on passis kunstiliseks juhiks põnev muusiku isiksus, meilegi tuntud Joanna McGregor. Eili, õhtul linnakeskuses ja katedraalis olid avamaska Päscameraata ning ansambel reetpriist. Täna Joanna MacGregor Bachi Goldbergi variatsioone mõnidega. Kapioter Anders on tulemas ja Austraalia kammerorkestri koos sopran toonaps sooga ja nemad avavad oma kava Arvo Pärdi kantusega harukordselt mitmekülgne ja rikas festival. Läinburni festivali nautida kogu suve kokku kuue ooperi lavastusega. Festival algas Eilemmaatsertikozyfantutega pidustuste kunstiliseks juhiks on noor vene dirigent Vladimir jorovski. Viis Badeni May festivali peakorraldajaks Saksamaal on siin riigi teataja. Tere, aga täna on seal poole rahvusooperi külalisetendus, süstop, Penderetski opere puhvaga, kuningas Uubu, homme Penderetski vestluskontsert, tema muusikateatri workshop i korraldusel ja õhtul siingi kosi kantud Mozarti aasta piduliku ooperiga le raames. Ülehomme tuleb Hollandi tantsuteater Yeshi Giuliani Johan Ingeri lühiballett ideega. Muuseas kuninga suubuda juhatab naisdirigent Ivanassowinska ja kosi lavastajaks saarelljevi ja juba on välja müüdud vupertali, tantsuteatri, piina, paussi, etendust chi festivali kahel viimasel päeval kuni 31. maini. Korraks Peterburi valgetel öödel Maria teatri ooperitrupp andnud festivali avaetendused sõitis kast rollile Inglismaale ja Iirimaale. Kaases kontsert korrasse, kovskija, Verdi ooperid, eelkõige teatri orkestri kontserdid Šostakovitši aastaks. Valeri kergieri käe all kõlavad kolmas, viies, kaheksas, 10. ja 15. sümfoonia. Kodus Mul praegu laval Tšaikovski balletti, aga ka David Bowie lavastusest. Tšaikovski ooper võlur. Testile avapäeval, 10. mail tead tiival eri kergi jevile Rostislav Targa ordeni andmisest Ukraina valitsuse poolt. Ning kaks päeva varem sai ta ordeni Soome presidendilt. Šostakovitši sümfooniad Eston valgetel öödel kõlanud juba 14. ja 15. dirigeeris Maksim Šostakovitši jäi Järvidest pärast nelja menukat kontserti Deutsche kammerfilharmoonia Stuttgartis ja preemelis. Kolm erinevat Beethoveni kava juhatas Paavo Järvi eilsest juba Jaapanis. Eri linnades on tal siin kokku üheksa kontserti ja taas kõik sealses Beethoveni tsüklis. Teisipäeval Lõpetas Neeme Järvi Eduard Tubina neljandast sümfoonia ettekanded Jessi sümfooniaorkestriga New Yorgi prodenš rollis. Sümfoonia kõlas kolmel korral, ühel korral käterentonis kavas olidelbarberi avamäng ning Rahmaninovi kolmas klaverikontsert, solistiks Jeffy rontmann. Neljapäevast homseni kõlab Järviga ajal juba uus kava, kus tarri inglise Siit Londoni sümfoonia 104 Jämbussaski pildid näituselt. Tõnu Kaljuste tutvustab aga tänuväärset Erkki-Sven Tüüri muusikat madalamaks Vadja kammerkoori ääres saksofonikvartett iga. Üleeile alustati Düsseldorfi Don Hallest just sealse Schumanni festivali ajal. Eili õhtul esineti Amsterdami musinge paus ja ülehomme Brüsseli Liniineli kirikus. Kava on erakordselt põnev. Chansvoorineni saksofonikvartett det, Erkki-Sven Tüüri rändaja õhtulaul hakkab bella koorile ja siis tüüriin meditatsioon koorile, saksofonikvartetiga esmaettekanded Hollandis ning koori poolt ka Kiiakanšeelilt tellitud värske uus teos maooomi samuti koos saksofonikvartett. Liiga uhke on lugeda ka Madalmaade kammerkoori kodulehelt sisukaid ja asjalikke tutvustusi eesti muusikute tüüri ja Kaljuste kohta. Viimane sõnum Bachist moodsateni lätsigi Bachi muuseumis on avatud niisuguse pealkirjaga tõst kuni novembrini mis märgib ühtlasi ka Mozarti külaskäiku lätsigisse. 1789. aastal. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk Marge-Ly Rookäär, Hedvig Lätt, Mirje Mändla, operaatorid Helle baasia, Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast.