Kunstpunkt R. Kallid klassikaraadio kuulajad alanud on iga laupäevane kunstisaade kunst R ja selle Tallinna pool nii-öelda stuudios on tavapäraselt Aleksandar Tsapov. Täna on jälle see päev, kui stuudiosse olen palunud Eesti kunsti ja visuaalkultuurikvartaliajakirja kunst. Peatoimetaja heie Treieri sulest on ilmunud järjekordne uus number ajakirja kunsta Heedia siis heie Treier räägib meile, et miks seekordne number on selline, nagu ta on taas korteris, täia, tervist ja siis teeks otsa sedapidi lahti, et läksin ostma ajakirja ja siis vaatasin, et seekord kaunis õhuke. Teine. Ma usun, et siis teksti tihedus teeb selle omalt poolt tasa, et seekordses numbris on siis kolm peateemat Veneetsia biennaal, siis dokumente, näitus, kasselis või näitused ja siis teema abstraktsioon, et kuidas siis seekordne number. Kui sa ei pandud, oi, ma tahaks keerida seda mahtu. See on täpselt samas mahus, mis kogu aeg, aga siin on väike pedekas seekord nimelt meie külalistoimetaja oli Poola kunstiteadlane Karoliina Labovitš tümaanus ja tema otsustas erinumbri teha ajalehena. Ja sellega ta petab ära visuaalselt tundub, et oi, et ajakirja nii kokku kuivanud, aga tegelikult see kaks poognat, mis tavaliselt on siia ajakirja külge köidetud, piss väga odava, rõhutatult kontseptuaalselt odava ja kollase ajalehena siin vahel lahtiselt. Ja see ajalehte omakorda peaks olema siis kuuluma praegu toimuva noorte kunstibiennaali ühe haruprojektina. Aga jõuame sel ajal lähenemisest. Lihtsalt see oli kommentaar sellele tõesti, see, see ajakiri on rekordi lööliselt õhukene näeb välja. Mis alusel siis kokku majandusele? No ei pääse mööda nendest tohutult suurtest rahvusvahelistest näitustest, eks ole, mida järjest toimubki, tundub, et järjest rohkem ja tihemini. Muidugi Veneetsia biennaal, kus Eesti on esindatud alates 97.-st aastast iga kahe aasta tagant. Ja siis muidugi dokumente, kus Eesti oli siis kunstiajakirja kaudu esindatud sel aastal Veneetsia biennaali st on võib-olla siis kolm või neli materjali, millest osad on naljakad ja osad on tõsised ja ütleme, tõsised materjalid on kõigepealt Katrin Kivimaa kirjutab Mäetammenäitusest ja see on tõeliselt minu arust huvitav artikkel, nagu unenägemise kaudu analüüsib Marko Mäetammenäitust Veneetsias. Ja Maria-Kristiina Soomre kirjutab siis kuraatorinäitusest, mida kureeris ameeriklane Stor ja Sandra Jõgeva teeb intervjuu anonüümse noore kuraatoriga Berliinist, kes samas on pärit Ameerikast, aga ta on ülalt plastiisikutes kohtades töötanud ja et on otsustanud hakata iseseisvaks Ida-Euroopa kunsti kuraatoriks ja kureeris siis Veneetsias ühe naljaka ajutise näituse, mis oli lahti ainult paar päeva pealkirjaga usupaviljon. Noh, kes teab vähegi Veneetsia biennaali ülesehitusse, paviljonide süsteem, iga riik on oma paviljonis ja see kõik on surmtõsine, nii et kui tema tegi sellise väikese alternatiivnäituse usupaviljon, siis see on ühtlasi nagu paroodia ja samal ajal kontronalitus. Ta ei olnud kontra, aga ta andis sellise naljaka paroodilise kommentaari kogu sellele Veneetsia tõsidusele. Ma korra veel kommenteeriks, et seal näitusel, millest siin jutt on seal usupaviljon, siis seal on vist ka mitmeid kunstnikke, kes nüüd paralleelselt näha rüütelkonna hoones. Täpselt nii ja see ongi naljakas, et, et kui ma valisin siia reprosid ajakirja, siis ma valisin selle järgi, et kes tunduvad olevat seal näitusel seid, võimsad tugevad tegijad. Ja ma ei teadnud, keda kureeritakse Tallinnas noorte biennaalile ja enne samad kunstnikud on väljas eelkõige siis Ukraina rühmitus rep. Ja siis täpselt Rootsi kunstnik, kes on praegu tõusev staar noores kunstis. Nii et huvitaval kombel kõik senised nooled lähevad ühte suunda või, või noh, nagu mõtted kohtuvad kuskil taeval. Aga ühesõnaga ajakirjas tahtsite Veneetsia biennaalil siis nii-öelda korrektselt käsitleda, et üks tekst eesti paviljonist üksteks siis sellisest kuraatorinäitusest ametlikust siis kolmandast sellisest alternatiive. Ja, ja neljas on veel, lehekülg 64 Fideelia noor kunstnik, kes saatis oma foto kuidas tema poseerib alasti Jaapani paviljoni katusel, Jorge oli teinud, no see on selline nagu naljaprojekt, aga samas nagu annab signaali ka seda, et kunstnikud tavaliselt võtavad seda sellise elu ja surma küsimusena, et keda on valitud Veneetsia biennaali ametliku Eesti paviljoni. Aga noh, et Veneetsia biennaalil võib käia ka täiesti oma alternatiivse sõltumatuna nagu programmiga ringi, et see nagu mõnes mõttes võtab maha pingeid, noh, et, et see, seda ülimat tõsidust ja. Ja algselt see fotopidi vist ilmuma. Jah, no see on ka siuke väike nali, aga noh, samas tõsine nali selles mõttes, et ideel ja on praegu tundub üks tõusvaid nimesid Eesti kaasaegses kunstis ja Poola kuraator Karoliina välistada ka oma ajaleheprojekt. Sa ise oled kirjutanud dokumentast sellise küllaltki pika teksti, et dokumente on kaasaja selline suurim kaasaegse kunstinäitus, et kultuuri. Et võiksid sa kuidagi resümeerida seda. Ütleks nii, et see oli lausa minu kohus, sellepärast kuna kunstee osales dokumente ajakirja projektis, millest on siin saates juba juttu olnud, eks ole, aga siis noh, mulle tundub, et Eesti ajakirjanduses on dokumentast kohutavalt vähe ilmunud ja selle näitusega ei osata midagi peale hakata. Et ta tekitab mõnes mõttes nõutust ja samal ajal noh, nagu liiga lihtne jälle hakata pihta sihukese turmtulega ja kriitikaga asja kohta millest sa võib-olla ei jõua lõpuni süveneda. Et siis on ajakirjandus lihtsalt vaikinud sellest näitusest, mis minu arust on kajale ülekohtune, sellepärast et et noh, need probleemid, mis on õhku visatud, need on ju tegelikult praeguse kunstiteaduse võimalikud kesksed teemad ja ega seal on siis ka targad inimesed, kes on kogu seda näitust püsti pannud, et see ei ole niisama lihtne, et me läheme ja noh, labakindaga üle näo kritiseerime ja ütleme, et see kõik on jama. Et noh, tõesti seal videosid ei olnud, oli väga palju tekstiili oli väga palju, noh, niisugust nii-öelda vana moodsena tunduvad kunsti siukest formalism nii-öelda. Aga, ja see kõik oli välja käidud niimoodi, et no vot nüüd analüüsi, tee sellega midagi, mõtle, mida tahad. Noh, ühesõnaga, et seal oli näituse sees üksikuid hästi võrratuid, hetki, mis oli tõeliselt andekad minu arust ja samas oli seal ka kõrval täiesti süüdimatut kunsti millega ei oska mitte midagi peale hakata. Et noh, ilmselt niuksed suured rahvusvahelised näitused ongi ambivalentse. Ja, ja noh, muidugi see on väike kunsti saladus, mida ei ole praegu välja käidud ka dokumente, ajakirja projekti eestvedaja oli ajakirjas pringerin asutaja Viinis Georg süllammer. Ja siis kunsti andis välja oma esimese ordeni Georg sõllammerile ajakirja projekti eest, mis on noh, väga adekvaatne selles mõttes, et aga et küll see läheb siis suuremas ajakirjanduse teabes hiljem, kui võib-olla veel antakse neid ordeneid välja. Sordum orden, autasu kõige otsesemas mõttes. Füüsiline ja autor on Kadri Mälk, meie ehtekunstikoolkonna rajaja ja rahvusvaheliselt nimekas ehtekunstnik. Sa eelnevalt ütlesid, et rahvusvahelisi näitusi, neid suuri näitusi toimub nii palju ja ka need näitused ise on kõik väga suured, et kas see peaks olema nagu eraldi amet, et kõikidel Pennaalidele jõuda kõikidele kuidagi silma. Jah, seda on ka kritiseeritud ja mina ka ei jõua nagu kõikidele, sest siin on peale tulemas Istanbuli biennaal, kuhu kuuldavasti meiel mõningad noorema põlvkonna kriitikud sõidavad ka jah, see, seda biennaali kriitikat on ka kunsti ees kajastatud, näiteks kui oli siin Hanno Soans ja Karin Laansoo tegid biennaali erinumbri, siis see oli ühtlasi täis biennaali kriitikat sihukeste suur näituste kriitikat, aga noh, jälle jõuame samasse surnud punkti, kritiseeri pealegi, aga fakt on see toimuvad, et nendel käiakse, terve maailm jookseb kokku ja noh, kui sa tahad erialaselt pihta saada asjadele, et siis sa võiksid ikka käia seal. Ja mulle meenub veel, et biennaali kriitika alati, mis, eks ole probleeme tekitab omakorda, kui sa käid isegi väiksemal näitusel kui mõni biennaal, et teisi, sest teatavasti on see kunstiblogi artišoki punkt loks patpunkt com, kus Tartu koti Indrek Grigor kurtis, et tema ei taha enam 100 pikki näituse videosid, et samamoodi vaja meil tunniajalisi videosid. No vot eelmisel dokumentaal oligi terve dokumentaali täistunniseid, idusid mõniga kaks tundi, mis tähendadesse püstijalu, vaatad lihtsalt ühte videot, kaks tundi ja siis arvuta kokku, kui palju sa jõuad ühe päeva jooksul nagu süveneda? Et võib-olla see selle aasta dokumentaali vastukaaluks siis rõhutatult paisu tekstiili, noh mis on, ühelt poolt tuleb nagu feministlik, kust kunstiteooriast ja teiselt poolt post koloni helistlikust, kunstiteooriast ütleme, puht intellektuaalsest mõttes, tekstiil on intellektuaalne materjal kaasaegse kunsti tegemiseks, noh nii naljakas kui see ka ei tundu. Kusjuures meil oli siin mõni aeg tagasi intervjuu Anneli porri ka noorte kunstnike biennaali, siis ta hiljem ka ütles, et kes plaanib minna rüütelkonna hoones näitust vaatama, mis peaks võtma viis tundi näiteks, et kõike läbi vaadata. Et kui ei tehta valikuid. Aga abstraktsiooni teema siin on seekord Ülle Mark, saadolil Kaire Nurk kirjutab ja samuti avaldamata tekstist Herman Talviku töödest. Ja ja põhi, niisugune kogupauk on Siim-Tanel Annus, eks ole, ühesõnaga jah, et dokumentaal nagu tõsise probleemi ees seoses selle abstraktse kunstiga, mis on teatavasti tal on kunsti ajaloos tähendus kui modernistliku kunsti triumf modernistliku kunsti kulminatsioon, toon toimus siis abstraktses kunstis ja tal olid nagu hästi sellised idealistliku filosoofia tähendused selja taga. Aga siis, kui tuli postmodernistlik, siis kunst ta nagu tõmbas vee peale väga suurele osale abstraktsele kunstile. Ja nüüd see abstraktne kunst nagu pressib jõuga igast suunast igast ilmakaarest tagasi näitustele ja nagu uuel arengu keermel, aga mida sellega siis nüüd peale hakata, noh, et ilmselt siin on ka palju erijuhtumeid. Aga noh, dokumentaal ma olin ikka tõsiselt nõutu, kui seal oli järjest väljas mingit skulptuuri, maali. Noh, ma ei tea graafikat, mis nägi välja nagu 60.-te minimalism. Aga samas see asi oli tehtud aastal 2007. Sa oled nagu täiesti nõutus väliselt siukse formalistliku kunsti ees, et okei, nüüd tõlgendab või tee sellega midagi. Ja siis ma arvasin, et oleks huvitav, lihtsalt koondada kokku ühte siuksesse ploki abstraktsionistlik kunst nii minevikust kui tänapäevast ja siis seda nagu ümber mõtelda, et järsku järsku annab siin mingeid niidiotsi leida, et, et kuidas nagu uutmoodi seda vaadata või silmadega noh kuigi see ka midagi uut ei ole, seda on püütud teha siin Eestiski mingite näituste kujul. Aga kuna tundub, et see surve sealt suunast on nii tugev, et noh, vaatame siis, mis välja tuleb. Ja tegelikult ju Siim-Tanel Annuse keiss on teistsugune, kui see siin eelnevalt rääkisid, tema lihtsalt lõpetas pooleli jäänud perfomance, mis seal 20 aastat tagasi poole. Ja ta näitas ka oma uusi maale oma koduaias, eks ole, jah, aga ühesõnaga see artikkel on minu arust väga väärtuslik, Andrei kseno fantov on pannud noh, ilma hinnangute hinnanguvabalt ritta lihtsalt faktid, faktoloogia kuidagi süstematiseerinud faktid, et nad moodustavad mingisuguse jada ja ta nagu hästi rõhutatult hoidunud sellistest tugevatest emotsioonidest. Ma arvan, et see on, ütleme, tulevasele käsitlusele või noh, keda huvitab tulevikus käsitleda siin Tanel Annuse kunsti, et see võiks olla nagu baasartikkel. Ja, ja siis ma juurde tegin väikese intervjuu kunstnikuga, mille mõte oli selles, et et noh, siin Tanel Annuse selliseid risotot erilisi või ütleme, selliseid väga religioosse na tunduvaid Foomentseid on käsitletud rõhutada alati sellises väga Subliimses kunstiteaduslikus vormis. Et ma püüdsin nüüd nende Foomensid tuua nii-öelda reaalsusse, et milline on see lihtne reaalne taust, millelt nende Foomensid lähtuvad ja siis tulevad välja väga konkreetsed kunstniku elust kogemusest lähtuvad põhjused, miks ta neid foon tegi ja see on minu arust väga eluterved. Me ei suubu kunstiteaduses ainult sihukestesse väga emotsionaalsetest seesoteerilistesse tabamatutesse kõrgustesse, vaid vaid püüame aeg-ajalt laskuda maa peale sellise kunsti puhul. Kuigi Ma arvan, et silist realistliku käsitlus nõukogude ajal poleks saanud siin tallel annusest tehasest ta otseses mõttes suhestus tolleaegse poliitilise reaalsusega. Hüva, aga lõpetuseks veel korra sellest erinumbris, siis mis on siis Poola külalistoimetaja tehtud, et sellele on põhiliselt üks teema seal rahvusidentiteet? Ma hoiatasin teda ette, et see võib noh, nagu ühelt poolt anda nagu väga nõmedaid tulemusi noh, et nagu ainult paroodiaks keerata ja teiselt poolt võib ta noh, inimesed nagu kurjaks muuta. Noh, see on niisugune teema meil praegu Eestis, aga ta jäi enda juurde teda kui poolatari. Tohutult huvitas see, mida noored kunstnikud mõtlevad Ja noh, see on vormistatud ka vana hea sellise noortelehe Meie meel vaimusid, keskel on poster ka Tanja Moroskaja. Ja mulle õudselt meeldib, siin on ka kujundaja on Poola marja Roscowska, kes elab Prantsusmaal, et kõik see erinumber sündis väljaspool Eestit, seekord ja kujundused sündisid Prantsusmaal ja siis tekstid. No ütleme Eestis, aga nad käisid läbi Poola ja Viini ja sihukese naljaka ringiga jõudsid tagasi Eestisse. Ja, ja tegelikult see tulemus on minu arust väga huvitav, nagu kõrvalt vaadates, et minu hirmud või ohud ohutajud, mis tundus, et, et noored kunstnikud keeravad selle voodiaks või naljaks või noh, ei võta tõsiselt. Et tegelikult see ei vasta tõele, mis on nagu hästi tore. Aga aitäh heie Treier tutvustasid meile uut kunstiteed ja ma usun, et iga inimene peaks minema poodi ja selle kätte võtma, ise selle läbi lugema, sest puudutab see ju Siin on ka veel näiteks esteetika tagasitulekust intervjuu maailma tippkunstiteadlastega ja ma arvan, et see erutab paljusid inimesi, kunstnikke, eriti, Jah, aga aitäh ja järgmine number vist juba detsembris. Jah. Tutvustas meile Kunzee uut numbrit, aga tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele asjale, et järgmise nädala saates ehk siis järgmisel laupäeval on meie saatesse planeeritud inglise kunstniku Martin kriidiga tema intervjuud, kuidas teda kõige parem paremini oleks tutvustada, vast läbi auhindade käib see asi ikka, et 1001. aastal võitis ta Suurbritannia vast mainekama kunstiauhinna Köler Prize'i ja ta tuleb siis esinema teises seitsmeteistkümnenda novembrini Tallinnas Kanuti Gildi saalis toimuma performans festivalile. Tegelikult festival toimub ka veel Von Krahli teatris kumus aga siis ongi, et Martin kriidi nii-öelda etendus või New performans on siis järgmisel reedel, teisel novembril kell kaheksa Kanuti Gildi saalis ja selle nimi on varietee performans. Et kõikidel on võimalik ja kellel huvi on, võiksid särada käia siis selle võrra võib-olla huvitavam on ka kuulata järgmisel päeval tema intervjuud meie saates. Ühesõnaga siis järgmine laupäev, veerand seitse saates Kunzee err, intervjuu maineka inglise kunstniku Martin kriidiga ja eelnevalt siis reedel kell kaheksa tema etendus Kanuti gildis varietee perfomance, mina olen linna Aleksander Sappovia saadeti, lõpetab täiesti oivalise John Martini pala solideer ja saate teises pooles siis juba Kaisa Eiche ja Tartu. 30. septembril kell 18, null null toimub järjekordne Moksi ja Y-galerii ühisprojekt y kohtumine. Meeldetuletuseks siis nii palju, et Ta y kohtumise raames tutvustavad oma tegemisi Y galeriis Mooste külalisstuudio resident kunstnikud. Ja seekordseks Y külaliseks on Vahrammuradian. Armeeniast. Oma koduleheküljel nimetab Vahrammen graafiliseks disaineriks illustraatoriks ja kunstnikuks kuid ülikoolis on ta lõpetanud hoopis arhitektuuri eriala. Vahram ise väidab, et arhitektuuri valdkonnas ei ole ta veel valmis tegutsema, kuid on tänulik koolist kaasa saadud heale teoreetilisele baasile. Loomingulist tegevust alustas Vahram hoopis helide maailmas. Näiteks seitse aastat klaverikooli siis umbes 10 aasta tagune lühiajaline eksperimenteerimine elektrooniliste helidega ja eelkõige Hausse transaga. Tänases saates on mul võimalus mängida teile Vahrammi albumit, mida ta ise nimetab hard kokteil, kus elektroonilised sünteetilised helid on miksitud loomulikke ja Loufiga. Mooste külalisstuudio on Vahrammuradian jaoks esmane kogemus kasutada artistil residents formaati. Teost, mille kallal Vahram hetkel Moostes töötab, nimetada videoportreede seeriaks. Idee olevat tekkinud juba aasta alguses, kuid tal pole olnud võimalust siiani sellega tegeleda. Enda sõnul Moosta isolatsioonis vaikuses saab ta keskenduda ja lõpuks projekti teostada. Töö on nimeks saanud portree Est ja seda ramm Y galeriis. Loodetavasti teisipäeval esitleb lisaks oma RAM kaasa võtnud oma uusimat heliloomingut, mille ta on just natuke aega tagasi lindistatud saanud. Ja tegemist on lauludega, mida Vahram ise esitab. Kuuldud albumi nimeks või varam nimetab seda ise armeenia keeles. Shalvari teab, mis peaks eesti keeles vis tähendama püksitaskut. Projekti teeb ta kahesse ühe sõbraga ja peamiselt kasutavat kitarri ja lisavad sinna Loufyyd elektroonilist müra ja aga põhiliselt kõlas hästi rahustava ja Kustilisena. Paljud lood meenutavad tohutult mõnusaid unelaule. Y kohtumine Y galeriis teisipäeval, 30. septembril kell kuus õhtul. Jäigret külaliseks saab olema Vahrammuradian Armeeniast. Tänase saate lõpulugu ning ärge unustage, et mida esitab Vahram ise. Kõike head.