Tere, head klassikaraadio kuulajad algava muusikauudistesaate heligaja tänased teemad on järgmised. 18.-st kuni 21. maini toimus Helsingis eesti muusikafoorum. Klassikaraadiole rääkisid sellest Maria Mölderi vahendusel Foorumi kunstiline juht Andrus Kallastu, Kaja Irjas Eesti muusika infokeskusest ja Tapio Mäkeläinen Tuglase seltsist. Muljeid jagas ka helilooja Mart Siiner. 24.-st kuni 27. maine oli Tallinnas rahvusvahelise Richard Wagneri ühingu kongress. Estonia kontserdisaalis toimus kongressi avakontsert, kus kõlas eesti muusika. Muljeid jagab ühingu viitsepresident Eva Märtson. 30.-st maist kuni üheksanda juunini toimub Ida-Virumaal 12. Jevgeni Stravinski nimeline muusikafestivali. Festivalist räägib lähemalt selle kunstiline juht Anatoli Shura. Esimesel juunil saab alguse promenaadikontsertide sari, ema jäi suvi 2006. Sarja tutvustab Margus Kasema sarjas, akadeemiline kammermuusika esineb Kadrioru lossis Peep Lassmann. Esmaspäeval, 29. mail annab seitsmekümnendat aastapäeva tähistava turneel Estonia kontserdisaalis kontserdi poole raadio riiklik Cathowitzia sümfooniaorkester Jerry Maksim Yuki juhatusel. Orkestrist ja kontserdist räägib Poola kultuurireferent Poola suursaatkonnast Slava Meeraporowska Peterson. Pariisis toimus organist Aare-Paul Lattiku debüütkontsert. Temaga tegi intervjuu Priit Kuusk. Viimases lõigus tutvustab muusikasündmusi, mis toimunud Eestist kaugemal. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile meeldivat kuulamist. 18.-st 21. maini toimus Helsingis eesti muusikafoorum, mille eesmärgiks oli tutvustada Soome publikule meie heliloojate loomingut. Foorumi algatas Soomes elav Eesti helilooja Andrus Kallastu. Eesti poolt koordineeris sündmust Eesti muusika infokeskus ja Soomest. Tuglase selts räägib Kaja Irjas. Eesti muusika infokeskusest. Andrus Kallastu ka me kohtusime esimest korda novembri kuus möödunud aastal. Andrus tuli infokeskus väga huvitava ettepanekuga korraldada mai lõpus Helsingis üks Eesti muusikat tutvustav üritus ja infokeskus teeb niisugust koostööd alati väga hea meelega ja mul on hea meel, et sellest mõttest sai nüüd üks väga tore asi. Kuus kuud niisuguse koostööprojekti jaoks on küllalt lühike aeg, suur tänu Kultuuriministeeriumile, kes oli lahkesti nõus andma selle ürituse jaoks natukene raha, ega me muidu seda ei oleks saanud teha ja meie koostöö siis kulges väga tihedalt mitmetes läbirääkimistes. Jõudsime järeldusele, et peaks toimuma üks vahva kontsert ja see kontsert tõesti toimus. Küberstuudio kontsert, mille kavas oli läbilõige eesti uuemast muusikast. Tüür, Grigorjeva, Tulve, Mart Siimeri orelinterloodiumid ja see oli, ma ütleks, eesti muusikafoorumi tipphetk. Andrus Kallastu tahtis teha natuke niisugusi, loenguid või diskussioone, kus siis oleks võimalik arutleda eesti muusikaminekute üle. Praeguses ajas Need loengud, kõik toimusid, diskussioonid hakkasid ka toimuma. Paraku jäi aeg küllalt napiks. Oli ka väga vahva, et Andrus Kallastu kutsus Helsingisse esinema Vardo Rumessen, kes siis tutvustas 20. sajandi algus Eesti muusikat. Oli ka väga tore, et Andrus tahtis korraldada Helsingis Tuglase seltsis eesti muusikaga trükiste, plaatide ja nootide näitusmüüki. See on nüüd niisugune valdkond, millega puutus emik esimest korda kokku, tähendab niisugust asja nagu keegi ei ole meilt kas osanud või taibanud või tahtnud küsida. Demik on teinud koostööd mitmete välisinterpreetide, ka teeme koostööd välisfestivalidega praegu aga, et niisugune küllalt suurejooneline mõtleks, näitus siiski oli, püstisin Helsingis. Sellele ma paneks täitsa viie indeks. Eesti muusikafoorumi tagamaid selgitab Andrus Kallastu. Idee tekkis väga lihtsal põhjusel, ütleme niimoodi, et ma arvan, et analoogne idee tekib igal inimesel, kes elab mingi perioodi võõrsil ja küsimus sellest, kes ma selline olen, milline on minu enda identiteet, kust ma pärinen, kuhu ma kuulun. Olen tõesti elanud Helsingis sedavõrd pika aja, et ma olen kui aastate jooksul enam-vähem õppinud tundma, mida soomlased ja soome muusikainimesed siin mõtlevad, millest nad lugu peavad, mis võiks neid huvitada, olen näinud ära, aga seal üheksakümnendatel aastatel toimunud suure muudatu siinses muusikaelus, kui ma tulin siia, siis oli ikkagi modernismi kõrgaeg Soomes 2000.-te aastate, sealt edasi on ikkagi toimunud väga tugev helikeele pehmenemine ja ka maailmavaate laienemine. Pluralism, et mulle praeguse tundus nagu asjakohane, seda enam, et niukene passiivne kultuurivahetus on tegelikult juba 10 15 aasta jooksul toimunud, et praktiliselt ei ole enam soomlast, kes ei oleks käinud ära korra Eestis ja kes üldse mitte midagi Eestist ei tea, soomlast võiks huvitada tegelikult see, mida ikkagi siin ühiskonnas ei tunta. Ma räägin niukses mõtlevast inimesest, sest ta on ikkagi piisavalt kivinenud traditsiooniga maa hoopis rohkem kui Eesti üks aspekt, mis tekkis martsiimeri nagu loengu ajal. Just see mõte, kus ta mainis ühe kirjeldava sõnana eesti muusika kohta, et tegeldakse vaikusega, et on nagu niisugune vaikuse muusika, ma võin väita, et seda ei ole, soomes stab sellist vaikuse muusikat Soomes ei tunta, see on ainult üks näide praegu siin on ikkagi teistsugune see muusikamõtlemine mina selle perioodi jooksul, mis ma olen olnud, olen mingil määral suutnud siiski tundma õppida tervet rida soome muusikaprofessionaale minu huvi on suunatud ikkagi esmajoones nende inimeste teavitamisele ja nende, ütleme siis ka mingis mõttes võib-olla nende inimeste harimisele Eesti muusika suhtes. Siis natukene laiem lähtekoht on see, et Soomes teeb väga tänuväärset eesti kultuuri tutvustamise tööd üldisemalt Tuglase selts, mis noh, teatud ajaloolistel põhjustel tekkis juba siis nõukogude perioodil ja neil on praegu kokku ligi 3000 liiget üle terve Soome tegevuse rõhuasetus on just nimelt eesti keele pettus ja sellega liituv turismitegevus. Aga Eesti muusika millegipärast nagu olnud teatud mõttes vaeslapse osas. Selliseid üksikuid ettevõtmisena olnud, aga noh, on puudunud just nimelt professionaalidele suunatud süstemaatilist pilti luua püüdev asi. Helsingis toimunud Eesti muusikafoorumi korraldamisega nägi palju vaeva ka Tapio Mäkeläinen. Tuglase seltsi kultuurisekretär. Alguses klaarselt natuke teistsugused kui see praegune reaalsus ja, ja vahepeal isegi tõsiselt mõtlesime selle peale, et kui selgus, tee seda toetust ei leidu etet Kirükkaksele alguse järgmise aasta peale, aga siis lõpuks ikka otsustasime, et teeme nüüd siis sel aastal pisikese alguse ja kui see nüüd kuidagi õnnestub, siis järgmine aasta on siis juba lihtsam teha natuke suuremat üritust ja loodetavasti ka siis lihtsam leida seda toetust kindlasti eesmärk Keeaa adressaat võiks olla rohkem kui üks. Üks eesmärk on Soome-Eesti muusikasuhete arendamine. Nii professionaalsete muusikute kui ka muusikateadlaste ja tõsiste muusikahuviliste vahel. Osa üritustest ongi sellised, mis on mõeldud pisikesele rühmale tõsistele muusikahuvilistele muusikat teadlastele ja muusikutele. Aga siis on ka plaan ikka Eesti muusikat tutvustada Soome publikule. Kui nüüd mõõde laiemat seda eesti kultuuri tutvustamist Soomest, siis muusika on selles mõttes lihtsam kui mõned ülejäänud kultuurialad. Et sealse keele roll on üsnagi väike, muusikakeel on rahvusvaheliselt arusaadav keel ja, ja seda on võib-olla mitmeti lihtsam teha kui näiteks Eesti teatrit või eesti kirjandust tutvustada Soomes. Huvi eesti muusika hästi muusikute täiesti muusikainstitutsioonide vastu on selgesti olemas kõik, me teame, et kui suur osa Estonia teatripublikust on soomlasi, teame ka seda, et näiteks Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Veljo Tormis kõik on Soomes üsnagi tuntud eesti heliloojad. Need nende tutvustamine soome publikule mõõdetakse, on üsnagi lihtne, aga see on muidugi ainult pisikene osa sellest eesti muusikakultuurist. Siinsamas Tuglase seltsis oli esimestel päevadel ka üks näitusmüük. Kui suur huvi selle vastu? Kahjuks peab muidugi ütlema, et su osa üritustest on sellised, mille vastu väga suurt huvi publik ei osutanud, aga jälle minu arvates peaks just mõtlema niipidi, et need, kes tulevad kohale, nad on kõik need uued inimesed, mida Eesti muusika võiks endale sõbraks võita. Nii et iga inimene, kes tuleb üritustele, kes tuleb plaate ostma või raamatuid, noote sirvima, oluline ja et huvilisi olnud vähe, aga ütleme, huviliste kvaliteet on olnud väga hea. Soomes on alati olnud infouputus, nii et ega selles mõttes me ei saa loota mingile tohutule tunglemisele Eesti muusikafoorumi uste taga. Aga võib-olla see üritus aitab ka meil nii-öelda Eesti-siseselt natukene oma ressursse koondada natukene nagu leida neid võimalusi, et kuidas ikkagi ühele välismaalasele teha selgeks, et Eesti muusika on hea ja sellega tasub tegeleda ja seegi üritus on vallandanud nii mõnegi mõtte, võib-olla mõne inimese peas, kes, kes Eestis nende asjade nimel tegutseb. Suure osa foorumi sündmustest moodustasid loengud või muud sõnalised üritused, nendest teeb ülevaate Kaja Irjas. Muljed loengust on natukene vastakad, mind huvitas näiteks väga, mida Andrus Kallastu ise eesti muusikast arvab, tema, kes ta on juba aastateistkümneid elanud Soomes, kes käib sageli Eestis, kes on Schönbergi ühinguga seotud, teeb uue muusikapäevi ka Eestis. Ootasin temalt nüüd niisugust natuke ehk yriteerivadki käsitlust eesti muusika kohta. Kas jäi aeg lühikeseks või oli võib-olla tal teemaasetus natuke laialivalguv, aga temapoolset hinnangut eesti muusikale ma seekord ei kuulnud. Aga see jutt, mida ta rääkis, oli küllalt intrigeeriv ja ma usun, et niisugust jutuajamist arutelu, et seda oleks minul küll huvitav, Andrus Kallastu ka edasi räägiti ka Tubinast. Tubina sümfoonilise muusikast, rääkis härra Murdomegi. Noh, Tubinat, ütleme Eestis viimastel aastatel olnud nii palju mängitud seoses Tubina festivaliga. Tubinat on nii palju uuritud, et noh, ütleme minu jaoks siin midagi üllatavat. Võib-olla ei olnud. Kahju, et saalis oli soome inimesi. Mart Siimar, kes rääkis Monika Mattiiseni uuest plaadist tegi seda ka väga vahvasti. On tore, et Monica Mattiiseni lon plaat ilmunud, küllap ta esitleb seda ka Eestis. Kohtumine Helena Tulve ka oli siin. Eesti muusika päevadel oli kohtumine Helena turvega ja see mõte tuua Helena Tulve siia nüüd Soome poole esindajatega tutvuma lõigati Vahva. Ilmselgelt ei kahtle keegi eesti muusikafoorumi vajalikkuses, küll aga kerkis esile üsna erinevaid mõtteid foorumi tuleviku osas. Andrus Kallastu. Plaan võiks olla loomulikult see, see peaks jõudma paremini soomlasteni, et üks asi on, on loomulikult see, et me lihtsalt teavil võtame ja see on nagu mingis mõttes niukene tehniline küsimus, kvantitatiivne küsimus, aga see kvaliteedi küsimus on samamoodi, et kuidasmoodi me suudame ennast ikkagi tõlkida nendesse võõrastesse kultuurides, sest ega lõpuks selle kahe päeva jooksul utoopia loota, et see nüüd parandab maailma, nagu sakslased ütlevad ain maalist kaimal. Paratamatult me peame andma endale aru väikesel kultuuril tuleb teha riiklikul tasemel tööd selleks, et see leviks kuskile, siin ei piisa kunsti enda raskusjõust. Eesti pool leidis omale piisavalt huvitavat mõtteainet siin. Aga mis võiks olla edaspidi see asi, millega kohale meelitada? Rohkem soomlasi? Mis need täpselt huvitab, seda on natuke raske öelda. Mida mina, Eesti muusika infokeskuse direktorina tahaksin siin pakkuda, on ülevaade muusikast, mis oleks rohkem seinast seina ja mitte nii palju, võib-olla kitsa loomingu valdkonna peale rihitud. Kui minu teha oleks, siis jätkaksin ma koostööd järgmisel või ülejärgmisel aastal Eesti muusika päevadega, kus suures osas on nii-öelda Eesti noor muusika fookuses. Aga on ka head klassikat nii elavatelt, klassikutelt kui juba meie hulgast lahkunud klassikutelt. Ma arvan, et see kevadine aeg võiks tõesti olla niisugune, kus paar kontserti Eesti muusikapäevadelt jõuaksid siia Soome. Et nad oleks reklaamitud, et inimesed teaksid, et toimuvad üritused. Ja ma usun, et neid, kes Eesti muusika vastu huvi tunnevad neid on oluline, on ainult see, kuidas nad üles leida. Mis sa arvad, millises vormis oleks ikkagi kõige parem seda asja tulevikus korraldada? Ma ei oska praegu loengute kohta, võin niisuguste kõneluste kohta konkreetselt midagi arvata, see on kindlasti väga tore ja vajalik. Aga et oleks järjestikustel päevadel näiteks kaks, kolm üritust kevadisel ajal, et nad oleks võimalikud esinduslikes saalides ja et sellest publikut teavitataks. Ma usun, et hea tahtmise juures on võimalik, võib-olla paari aasta pärast, võib-olla kolme aasta pärast. Võib-olla oleksin võimalust koostööd arendada ka kontserdiorganisatsioonidega. Jah, Eesti Kontsert on viinud kontserte välismaale küll ja need on leidnud väga hea vastuvõtu. Eesti Kontsert on selles suhtes võimas organisatsioon, et tal on lihtsam seda teha kui meiesugusel väikesel Eesti muusika infokeskusel, kes lihtsalt ei jõua seda kõike teha. Ja muidugi, kui meil on niisugune festival nagu Eesti muusika päevade, mis ka toetub tegelikult ainult paarile inimesele, siis kuidagi võiks ehk kõik jõud ühendada. Seni arutlesid eelmisel nädalavahetusel toimunud Eesti muusikafoorumi teemadel ürituse korraldamisega seotud Andrus Kallastu, Kaja Irjas ja Tapio Mäkeläinen. Lõpetuseks veel muljeid Mart Siimerilt, kes pidada foorumil ühe loengu ja esitas küberstuudiokontserdil tempeli Augi ja kirikus oma oreli interluudiumeid. Üks osaleja ütles, et Eesti seisaks mitte iialgi juhtuda sellist asja, et Vardo Rumessen kuulab kusagil Toivo Tulevi muusikat, eks ole, seal on põhimõtteliselt välistatud, puutub selline ühine kokkupuute pind, aga täna siiski sellises loengus niimoodi korraks paariks minutiks juhtus, et laengud sümboolsemi üritused siin nagu muutusid praktiliselt eestikeelseteks, sellepärast et palju soomlasi seal ei olnud, küll aga siin praegu kontserdil tundus, et ikkagi väge oli tulnud ja siin oli Soome heliloojaid vist päris mitu. Väga meeldiv oli kohtuda näiteks Anno Pohja Naraga, kellega Eesti heliloojad said esimese šokiteraapia ja 16 aastat tagasi toimus ung nuudisklusiik nimeline noortalileta festivalil. Oleme siin Andrusega, et ka vahetanud, et kuidas võiks soomlaste huvi Eesti muusika vastu laienenud, aga mis on need nii-öelda tugipunktid soomes, mille kaudu see võiks rikkuda? Üks täiesti erinev tugipunkt, millega praegu tegeldakse, on see, et järgmisel suvel toimub amatöörkooride selline suur ühine laulupidu. Teatud muusikatüübid levivad ka Soomes nii-öelda nagu rahvahulkadest, see massidesse muidugi uue muusikaga, seda ei saa iialgi juhtuda. Kui Eestis ei ole muusikal nii väga, kohutavalt palju kuulajaid, siis ei saa eeldada, et neid oleks ka kohutavalt palju siin Soomest. Kahe hästi tore, et ikkagi selline asi on nagu ette võetud, siis tegelikult on niimoodi, et see veetilga selline tiksumine on see, mis lõpuks hakkab ka kivi uuristama. Et sellel üritusel tekiks mingisugustki järjepidevust, oleks võimalik siin nagu väikest kuhjumist tekitada soomlane kohutavalt viisakas inimene ja kui seda vähegi kultuurselt serveerida, siis ta kindlasti oskab seda ka väärikalt ja viisakalt vastu võtta. 24. mail algas Tallinnas rahvusvaheline Richard Wagneri kongress. Tallinnasse saabunud ligi pooletuhandele väliskülalisele pakuti kongressi avakontserdil kuulata põhjamaist muusikat, mille üle Wagneri fännid väga tänulikud olid. Esines Eesti riiklik sümfooniaorkester Toomas Vavilovi juhatusel, tusel kavas Erkki-Sven Tüüri orkestri miniatuur juuri otsides soome helilooja Uno klamy Kalevala ja Lepo Sumera kolm seikspyrisoneti. Selles teoses olid kaastegevad metsosopran Helen Lokuta, lugeja Rain Simmul ja Tallinna poistekoor. Pärast kontserti pärisin muljeid rahvusvahelise Richard Wagneri ühingu viitse presidendilt Eeva märtsonilt. Proua Eva Märtson õnnitleb kõigepealt oma kõiki noori eesti sõpru, kes selle kongressi on ette valmistanud. Avakontsert oli tema jaoks siiani kongresside ajaloos kõige erutavam. See oli selle maa Eesti ja Soome heliloojate muusika, see, mida me just kuulata tahame. Me tuleme võõrale maale ja soovime selle maa kultuuri tundma õppida. See oli innustav muusika parimas kvaliteedis ja imelises raamis. Loomulikult ma helistan Eestimaad ja olen nii õnnelik tänase õhtu ja selle kõrge kvaliteedi üle, ütleb proove Eva Märtson. Jätkab. Tüüri teos oli nagu seest vrakett. Selline kongressi avalöök, millist kohtab harva. Aagneri publik tunneb taolist avad akti, Nürnbergi meisterlauljad tavamängust. Seda oleme me aina kuulnud, kuulnud, kuulnud. Richard Wagner on ise öelnud, lapsed looge midagi uut. Ma olen kindel, et ta oli täna õhtul siin selles ruumis ja koolis Erkki-Sven Tüüri auftakti seda purset lühikest musikaalsed Uno klamy teos, baseerus Kalevala oopusele on lets lihvli. Teeme ja lõpuks Lepo Sumera koos poistekoori noorte häältega oli imepärane grandioosne elamus. Ja publiku reaktsioon oli absoluutselt suurepärane. Sellised olid Richard Wagneri ühingu viitsepresidendi Eva Märtsoni muljed Wagneri kongressi avakontserdilt Estonia kontserdisaalis 24. mail. Kongressi jätkus neljapäeval ja reedel. Ta kannetega Wagneri seosest Eesti ja Soome muusikakultuuriga arutati ka ühingu tulevikuvisiooni üle. Täna sõidab kogu kongressi seltskond Soome rahvusooperisse Wagneri viimast ooperit partikal vaatama. 30.-st maist kuni üheksanda juunini toimub Narvas XII rahvusvaheline Jevgeni Maravinski nimeline muusikafestival. Festivali kunstiline juht on Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli suraa, kes festivalide korraldamisega 1995. aastal algust tegi. Seekordne festival on pühendatud admeetri Šostakovitši 100.-le sünniaastapäevale. Festivali kontserdid toimuvad Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Tallinnas. Avakontsert. Ta on 30. mail Narvas ja avakõne peab dirigendi lesk, Peterburi ravinski ühingu president ja Peterburi konservatooriumi flöödiprofessor Aleksandra Vaviilina Muravintskaja. Mille poolest käesolev festival eelnevatest erineb, sellest, räägib festivali kunstiline juht Anatoli xura. See festival erineb eelnevatest selle poolest, et sellega on seotud kaks nime. Need on dirigent Jevgeni Aleksandrovitš Maravinski ja helilooja Dmitri Šostakovitši, kes tegid palju koostööd. Paljudes oma mälestustes kirjeldab Moravitski oma kohtumisi Šostakovitši, ka neid sidus kahe suure muusiku sõprus. Ja sel aastal on meil võimalus ühendada need kaks nime oma festivalil mis küll ei toimu keskuses, vaid Ida-Virumaal, Narvas. Sel aastal on festival jõudnud niisugusele tasemele, et meil on kuus erinevat programmi ja festivalil osalevad k-tähed, kes meile varem jõudnud pole. Üks neist on pianist Peeter Laul Sankt Peterburist. Ta on maailmas väga tunnustatud pianist, kes palju esineb ja salvestab. Tema esineb avakontserdil 30. mail Narva kultuurikeskuses seeneva koos festivaliorkestriga. Festivaliorkestriga ühendasime Me Narva sümfooniaorkestri ja Novgorodi kammerorkestri. Sellises koosseisus esineb 30. mail Narvas ja 31. mail Tallinna Mustpeade majas. Kavaga, milles kõlab vaid Šostakovitši muusika. Esitame tema kammersümfoonia, mis on tegelikult kaheksanda keelpillikvartetti Rudolf Marshi poolt tehtud seade. Ja kontserdi teises pooles kõlab Šostakovitši esimene klaverikontsert, milles solist on Peeter Laul ja trompeti soleerib Ivar tilleman Eesti muusikaakadeemiast. Festivali kava jätkub Peeter Laulu soolokontserdiga Narvas ja Tallinnas. Ta esitab Šostakovitši 24, prelüüdi ja sonaadi number kaks ning muu Sovski pildid näituselt. Edasi tuleb terve rida kammerkontserte. Siia tuleb esinema Soome nelja korruse kvartett, kes ka eelmisel festivalil käis ja neile lisandub pelga pianist Anna Mari murdve ning ettekandele tulevad Šostakovitši ažnitke Clintetid. Need kontserdid toimuvad Tallinna muusikaakadeemias ja Narvas. Meile tuleb esinema veel huvitavaid külalisi, kelle üle meil väga hea meel on. Need on Baierimaalt, Müncheni muusikaülikoolist. Seal saabub, on puupuhkpillide kvintett. Need on noored muusikud, kes toovad kaasa saksa muusikat ja muidugi ka Šostakovitši muusikat. Esitusele tulevad teosed, mida siin vaevalt et keegi varem kuulnud on. Ja meie festivali lõpetab väga huvitav kollektiiv Venemaalt ja see on noorte segakoor Sakala Ta röövinskist. Nad on mitmete konkursside laureaadid. See on kõrgetasemeline kollektiiv, kes meie festivaliga lõpetab. Igal aastal, kui festival läheneb, tahaks, et sellest saaks osa võimalikult paljud inimesed. Ja seetõttu on meil sel aastal ka üks uuendus. Pakume kuulajaile festivali Abunementi, mis võimaldab käia kõigil kontsertidel, mida on kokku 10. Ida-Virumaa elanikel on selles osas suuremad võimalused, sest enamik kontserte toimub seal festivalil võimalikult palju elamusi pakuks selleks peakski kuulama kõiki kontserte, sest festivali kava on väga läbimõeldud ülesehitusega. Kontserdid ei ole juhuslikult järjestatud. Festival on omamoodi tervik, mis koosneb erinevatest kontsertidest ja kuulaja mulje ja elamus on suurem, kui ta neist kõigist osa saab. Räägin seda oma muljete põhjal, sest see on XII festival, mida ma korraldan. Käin alati kõikidel kontsertidel ja elamusi jätkub terveks aastaks. Suur kunst annab elamiseks ja edasitegutsemiseks jõudu. Sel aastal on välisesinejaid ka seetõttu palju, et saime toetust Narva linnalt, Kultuuriministeeriumilt, kultuurkapitalilt, Ida-Virumaa Kultuurkapitali ekspertgrupilt, Venemaa saatkonnalt, Sillamäe linnalt ja Narva jõe Sult. Šostakovitši 100. sünniaastapäev ühendas kõiki inimesi ja me ei tohi unustada, et Maravinski oli see dirigent, kes juhatas Šostakovitši viie sümfoonia esmaettekannet, millest osa ka talle pühendatud on. Ja veel Šostakovitši on Eestis käinud ja mitte ainult Tallinnas, vaid olime ravinski külaline tema suvilas Narva-Jõesuus ja tõid alla sinna tutvumiseks kaasa oma 13. sümfoonia. Meil on seetõttu eriline põhjus Šostakovitši-le pühendatud festivalil korraldada. Inimesed peavad seda teadma ja selle üle uhkust tundma ja saama selle läbi hingelt rikkamaks ning meie kõigi elu on selle võrra parem. 29. mail kell 15 on Narvas festivali pressikonverents, kuhu tuleb ka Alexandra ravintskaja Peeter laulja, Venemaa konsul Narvas Nikolai Petrovitš. Bondarenko. Festival kestab üheksanda juunini. See lõpeb Narva linnuses, segakoor Sakaljata esinemisega. Klassikaraadio salvestab festivali avakontserdi 31. mail ja Peeter laulu soolokontserdiga teisel juunil ja neid saab hiljem klassikaraadio vahendusel ka kuulata. Juba kuuendat suve järjest toimub Tartus suvekuudel igal neljapäeval promenaadi kontsert ja see toimub sarja Emajõe suvi 2006 raames. Sarja korraldaja ja idee autor Margus Kasemaa, millised külalised on seekord Tartusse tulemas esinema? Esinejaid on väga erinevaid, eelkõige muidugi meie oma Tartu linna parimad muusikud, Tartu juunior Big Band, Tartu seenior, bigbänd, puhkpilliorkester, Tartu puhkpilliorkester, popsid puhvlerisse forte, tartu rivitrummide ansambel, neidudekoor, Kurekell, Tartu saksofonikoor ja nii edasi. Külalistest on meil tulemas Taanist Kopenhaagenist, sümfooniaorkester. See koosneb Kopenhaageni muusikakoolinoortest. See toimub esimesel juulil kell 19 null null raekoja platsil. See on ka meie selle suve lisakontsert. Kus tekkisid kontaktid Kopenhaagenis? Tihtipeale on nõndamoodi, et sõidad siinpool ja sealpool ja suhtled inimestega ja kui kuuled, et on soove tulla siiapoole esinema, siis miks mitte need soovid teha teoks ja koostöös Taani kultuuri instituudiga on käsi nõnda kaugel, et orkester nimega Pentagon, orkester tuleb esinema ja nende kava on väga huvitav sümboonides muusikast, kuni ma olin Roosi teemadeni välja. Meil on lootust, et jõuab meile esinema augustikuus Moskvast Moskva noorte kitarrikvartett, et meile on tulemas Lätimaalt Sigulda linnast puhkpilliansambel Sigulda, kes on ka täiesti omanäoline ja väga huvitav puhkpilliorkester. Ma mainiksin veel ära meie selle suve tippüritust, ehk siis Tartu rahvusvahelist puhvli muusika, festivali mürtsub Pill, sel aastal toimub siis 20 kuni 23 juuli ja kõik need päevad on täis toredat muusikat. Lisaks sellele on võimalik noortel muusikutel õppida eesti parimate puhkpilli ja löökpilliõpetajate juures ja terve rida kontserte. Meil on üleval festivali telk nelja päeva jooksul ja meie peakontsert toimub Vanemuise kontserdisaalis 17 null null, sel laupäevasel päeval, 22. juulil. Promenaadi kontserdisari Emajõe suvi 2006 algab esimesel juunil ja lõppkontsert toimub seitsmeteistkümnendal augustil. Selle sarja raames on põhirõhk põhkeli muusikal. Seda küll sellepärast, et meie korraldajad ise sellega tegeleme ja täiesti loomulik on, et me siis ka propageerime seda, seda enam, et ega tegelikult ilma puhkpillideta praktiliselt ükski muusikastiil läbi ei saa. Et üks väga hea eesti muusik ütles, et kui on tegemist hea ansambliga, siis on seal vähemalt üks või kaks puhkpilli ja rääkimata löökpillidest. See ei tähenda sugugi seda, et meil on ainult puhkpillimuusika kontserdid. Nagu ma siin ütlesin, on tegevad parimat Tartu džässmuusikat, on rahvamuusikuid et lihtsalt me püüame pakkuda inimestele head muusikat, mõnusat muusikat. Neid kontserte toimub väga palju suve jooksul igal neljapäeval, et kus leida informatsiooni Loomulikult meie linna kultuuriaknast, aga loomulikult ka meie ühingu koduleheküljelt ehk siis wwwbo Tartu. Aitäh Margus Kasema selle intervjuu eest ja promenaadi kontserdite sari Emajõe suvi 2006 algab avakontserdiga esimesel juunil. See üritus on omapärane, sest nagu me teame, see päev on pühendatud lastele ja sedapuhku ongi see üritus koostöös festivaliga. Laps on ime, mis siis algab rongkäiguga kell 15 null null raekoja platsil pärast siis kaubama kõrval pargis on üleval telk, kus laulab suur suur mudilaste koor on palju huvitavaid lastekollektiive ja siis sujuvalt edasi lähebki see üritus meie kontserdile, kus esineb väga mitmed huvitavad kollektiivid. Aga tahaks veel lõpetuseks rääkida seda, et tõesti neid üritusi on palju, aga see ongi selle asja mõte. Terve suvi oleks võimalik nädalalõppudel käia kuulamas ja sellel suvel on meil taas ka vabaõhukohvikud. Nii et tere tulemast. Peep Lassmanni esitate pühapäeval akadeemilise kammermuusikasarjas Kadriorus Šostakovitši 24, prelüüdi 34. Ma oletan, et Šostakovitši prelüüdi Don teil pikki aastaid repertuaaris ja hästi sõrmedes, aga mida teile kui interpreilile selline taaskohtumine taasesitada, tamine uut toob või on siin mingisugused uudsuse momendid teie enda jaoks ka värskuse momendid? Kindlasti sellepärast, et ega ma nüüd ei olegi palju mänginud, ma arvan, et ma olen nüüd mänginud ühel kontserdil ja 26 aastat tagasi. Ikkagi niisuguse tasemega helilooja puhul on alati leida midagi uut. Mulle tundub, et need prelüülid on ju kirjutatud kolmekümnendatel aastatel. Käeks ta ongi nõukogude vene intelligendid. Ma ütleks isegi intelligendikese raskest elust intelligendid, kes on muidugi jutumärkides selle tolleaegse korra jaoks. Eks igapäevane ahistus nii loominguline kui ka kui ka selles mõttes ahistusetega ei teadnud, kas pärast kriitikat ja Katerina Izmailova suhtes kas ta hommikul ärkab omas kodus või kuhu ta üldse jõuab välja, eks. Nii et niisugune ahistav elu paradoksaalsel kombel tingiski sellise geniaalse muusk. Kui palju näiteks teie Šostakovitši interpretatsiooni on mõjutanud see, te olete Moskvas õppinud? Konkreetselt, ma arvan, isegi üldse mitte, sest nad Moskvas ma ei ole mänginud. Siiski võitsin esimest sonaati, mis on hoopis stilistiliselt hoopis midagi muud. Noor tudeng kirjutas selle muusika. Ja loomulikult 20.-te aastate tingimused Nõukogude Venemaal ei olnud ka need, mis, Nii et sedalaadi, kui ma ütlesin, et ei ole ma seal üldse Moskvas mänginud aga kindlasti see niisugune mingil määral ikkagi tollal oli ühine kultuuriruum, see ju mõjutas, ma arvan, et lääne nii-öelda heaoluühiskondade kuulajad ei võta kowitsid nii vastu nagu võtavad nõukogude korra üle elanud inimesed seda vastu. Tahan täitsa kindel. Seega ma arvan, et, et nagu ma ütlesin küll väga hinnatud maailmas heliloojana, aga täielikku suust mõistmist või arusaamist ei ole ta vast tegelikult saama. Seda enam on sel aastal nii-öelda Šostakovitši juubeliaastal kõigil tore võimalus taasavastada see helilooja ja ma usun, et ka meie interpreetide, kes on seda muusikat esitanud, ütleme, nõukogude ajal ja esitavad nüüd on sellesse siiski teine suhe. Ma arvan, et teistsugune suhe ei teki nii kiiresti, istutas muusikasse. Ja lõppude lõpuks ka noorem põlvkond, kes võib-olla üldse midagi kuulu järgi teab midagi nendest aegadest. Nad omandavad ikkagi õhust õpetajatelt ja ei tea kust veel ikkagi tõenäoliselt veel sellesama suhte kowitzin muusikasse. Igal juhul on pühapäeval ees meeldiv võimalus kuulata Šostakovitši tuntud prelüüdi tsüklit 24 prelüüdi klaverile, Opus 34 ja kontsert Kadriorus algab pühapäeval kell kuus aitäh. Siis on meil siin, stuudios on poola kultuurireferent, Samiiramporaska Peterson, tere Slamyra. Tere. Me räägime siis nendest kontserdist, mis toimub 29. mail Estonia kontserdisaalis mil üks Poola parimaid orkestreid jõuab siia ja see kontserditurneed on seotud siis orkestri 70. aastapäevaga. Ja tõesti siis ei anna nad kontserte mitte ainult siin Eestis, vaid selline merereis, siis võetakse ette, antakse siis kontserte ka Lätis ja Soomes ja kavagi on ju sellele vastavalt koostatud, aga võib-olla tõesti orkestrist endast siis, kas neile meeldivadki sellised kontserditurneed anda kontserte väljaspool oma? Kodulinna just nendel õudselt meeldib niukene reisimine ja see üldse mõte, et reisida muusikaga, et teha muusikast mingi väga erakordne ja kontserdist väga erakordne ja eksklusiivne, samal ajal mõnikord väga selline ekstravagantne üritus ja sündmus. Ja nad tahtsidki külastada seda kohta, kus on sündinud nende asutaja maailmanimega Poola Katovitseja raadio, riikliku sümfooniaorkestri asutas Varssavis 1935. aastal Poola dirigent ja heliloojaga kostidelberg c. Kes asutas orkestri kitelberg sündis Lätis, siis nad alustavad ju Lätist ja pärast saabuvad Tallinnasse ja edasi lähevad Helsingisse. Ja siin Tallinnas on selles mõttes, kes on meie jaoks väga tähtis sündmus. Võtsid kavasse Arvo Pärdi teos. Ja see oli kokkusattumus. Muide, orkester tähistab oma 70. aastapäeva dirigendi hirmaks niuke, kes on hästi palju koostööd teinud selle orkestriga, tähistab ka oma seitsmekümnendat juubelit ja just hiljutise Arvo Pärdi juubeli pärast ka siin võimalik mängida Arvo Pärdi teos just Eestis Tallinnas. Alad desaasta 2002 hooajast on orkestri kunstiliseks juhiks Gaabriel. Muura. Orkester reisib väga palju ja väga palju esineb ja tema eesmärk on just selline, et peale klassikalised muusikat ja tänapäeva muusikat esitada Poola heliloomingut ka nad on salvestanud üle 180 CD-plaadi ja sealhulgas näiteks kadeka, Enivei Filpsiga. Ja vaataks korra veel lähemalt ka siis esmaspäevase kontserdikava kavas. See on pantute teosed, mis on kuidagi seotud merega ja Meere temaatiliselt, kuid nad on väga tahtnud rõhutada seda, et me oleme ju kõik balti riigid ja mitte ainult eurooplased. Aga just see, et oleme väga lähedased tegelikult ja muusika toob meid võib-olla rohkem lähemale nagu meie olemegi igapäevases elus. Ja siis Poola heliloomingust on siia pandud Felix Novovjeeski teos Läänemerelegend, mis on suhteliselt vähe esitatud maailma lavades, siis loodame, et see ikka meeldib eesti publikule. Ja lisan veel siia juurde, et kavas on veel ka Peteris vassid ja sead toore Jean Sibeliuse väga luksuslik, kaunis orkestriga sokke, niidid väga armastatud klassikaraadio eetris sky seeriks nendes partaali kontsertavamäng, mere vaikuse õnnelik merereis, mis on siis täpselt selle teema kohta Pärdi orienti, oksident diaKlootebist siinerimis ka absoluutselt käib selle teemaga kokku. Ma tänan väga siin Sava mera Browska Peterson, et leidsid aega, et tulla siia klassikaraadiostuudio tutvustama kontserti, mis toimub siis esmaspäeva õhtul kell 19 Estonia kontserdisaalis ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka otse üle kanda. Eesti orelisõprade ühingu esimees ja Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku organist Aare-Paul Lätti. Riik andis oma esimese soolokava Pariisi Notre Dame'i katedraalis. Tema kavas olid prantsuse autorid Vern turniir ja Frank aga ka hällilaul Alfred Karindi kolmandast oreli sonaadist. Mind kunagi Prantsusmaale kutsun Pariisi Notre Dame'i organist Philip Lefebvre. Kui ma eelmine aasta käisin Prantsusmaal, siis me käisime tema juures külas, siis ma kinkisin talle oma plaadi ja ta lihtsalt küsis minu käest, et kas ma olen Notre tammis mänginud. Mõtlesin, et ise ei mäleta, kas te olete kutsunud või ei ole, siis ta naeris ja tunnistas, et, et ju ma vist ei ole ja siis kutsus, nagu me mängime materdamist teiste kontserte oled ka kuulnud. Kõige eredamad on muidugi Notre Dame organistid ise, sest nemad tunnevad seda pilli kõige paremini ja oskavad esile tuua selle suurepäraselt küljed. Samuti on ju Notre tammis peale 90.-te aastate ümberehitust võimalik, kui mängida niimoodi salase MIDI süsteem, eks ole, sa mängid sisse orel, arvuti salvestab selle ja sa võid ise minna kirikusse kuulama enda mängu, kuna orel mängib ette selle, mis sa oled just mänginud. Fantastiline, mina kasutasin ka seda nagu proovide ajal Notre Dame'i arelon, väga sügavate juurtega, tema esimesed viled ulatuvad 13.-sse sajandisse ja Tal on iga sajandi ütleme mingi pitsat küljes ja oma lõpliku viimistluse sai ta ikkagi 20. sajandi lõpupoole. Kui võtta repertuaari, mis me oleme, ütleme prantsuse, ükskõik mis repertuaari, ega seal ei saa nagu mängida seda, seda niimoodi, nagu me tavaliselt mängime kuskil kirikus, ükskõik noh, ütleme, keskmise suuresti kirikus mõne klaasikese, küll tuleb alati nagu lähtuda sellest, et kui sa registreeritud, nagu on mõni autor seda soovinud siis ta jääb vaikseks, siis all ei kuula ja seda kõike nii et peab alati nagu natukene arvestama, et sa mängid tugevamalt, tunnen, siis võib mängida kaua Mahase, aga tegelikult seal nagu ei saanudki sellest päris hästi aru. Praegultki tundub see natukene muinasjutulise Ena, sest et sa Eestis nagu mingit keset mingit riiki, need mõõtmed on niivõrd suured. Teiseks teadmine, et sa oled Notre Dame'i katedraalis läbi ajaloo on ta niivõrd üles paisutatud küll kirjanduses, küll muusikas, küll kunstis, külaarhitektuuri ja lisaks veel see, et seal on nagu organistes olnud ka minut Lemmik oreliheliloojat, Sloviiviern. Mis veel lisas jälle see, et kontserti juhatas üks üheksakümnendatel aastatele lähenev preestrid, kes on oma kogu elu anud, veetnud, notar tammist töötanud ja koori lapsena laulnud. See preester mäletab veel Vierniennast Se preester, mäleta Pidoodi. Tema oli siis see, kes laulis Vierni oreli saatel ja kes oli seal kirikus, kuigi Hieron andis oma kontsert ja selle kontserdi ajal virn suri ja ma võtsin meelega selle lootne sinna sisse nagu mälestamaks seda virn suri selle oreliteose järgi. Taevane kadunud lapsel, sidemed Prantsusmaaga siis veel on õppimiste aegadest veel jäänud või, ja mis praegu kestavad. Sidemed on tihedad mu enda õpetajaga Luiroviaaliga, kellega ma ikkagi üritan siduda, neid hoida ja vahel, kui sinna satun, siis ka ette mängida tal. Ja kui mõni küsimus tekib, eks, siis ma helistan ka talle alati nagu, kui ma sinna lähen, siis ma olen täpselt selline tunne, et ma koledat kodus Tänagi vaja mitmed toredad kevade festivalid läbi käia. Briti saartelt alustasin eelmisel laupäevaga lainburni ooperifestivali passi festivali tutvustusega, mille kunstiliseks juhiks esimest aastat pianisti Joanna MacGregor. Wraithi festival passi naabruses pakub üle 300 ürituse väga mitmes vallas. Homme lõppevatel pidustustel oli eile Austraalia kammerorkester litsalt tonni juhatusel. Toon absous solistiks. Massis mängisid Joanna MacGregor ise Bachi Goldbergi variatsioone. CMS Jani kvartett aegade lõpule, põnevad noored muusikud, sellistnate liiklein, van pruugi, kvartett, viiuldaja Carolin, Viidman, kes ikaga paardokid kurt Tagijasse nakist mängib viimas siingi uue muusika mängimise eest on taga Bel monti preemia saanud. Kahel õhtul esitati põnevat kava passi katedraalis, kuhu Eno oli toonud kaks oma uut pala tema ise ja Joanna MacGregor kosmas kaameratega esinemas. Meenutades pilgeni täis assamblee saalis mängisid Joanna MacGregor Bachi kõrvuti ja vaheldumisi Beats olla Tangode jal haju õige. Mitmed huvitavad kavad salvestab BBC kolmas eile präittonis ja täna Partsi katedraalis alustab Austraalia kammerorkester oma kava Arvo Pärdi kantusega. Ja homme tuleb džässpianist, käis typet Saksamaal Schwedzingeni rokokoo teatrisse läks põnevaks eile ja täna Beethoveni tšellissima sarjas mängib Heinrich siin Beethoveni kõik tšelloteosed. Homme tuleb teatrisse muusika antiik Köll Reinhard Kööbeli juhatusel. Alles uue nädala keskel algab säri Peter veši muusikaga. ETV-s saab endale neli portreekontserti. Ta ise ka juhib neid tegelikult põimidesse oma teoseid 20. sajandi klassika ja varajase muusikaga. Uue muusika üks tore sõnum on selja taga. Salvad toores ja Riino kaamerov, päri Kälte külmad kolm esietendust rokokoo teatris. Festivali kõik kontserdid, etendused annab edasi edela-Saksa raadio. Juba ligi kuu aega kestnud Viisbadeni maifestivalil on homme huviäratav saksa barokkmuusikat mängiv ansambel mat jääd siis ja kohe piinapausi ja vupertali tantsuteatri tentsee etendused. Festivali lõpetuseks. Praha kevadel oli üleeile Leonard Bernsteini kandiidi esietendus täna köitmas nii Don Giovanni staabovske Teatris Jaapani filharmoonia orkester Geniid Shiro Kobayashi juhatusel. Kui kas sopran edita Gruberova väga mahuka kavaga Mozart, Schubert, Brahms, Strauss, kokku 23 lauluga kontsert Rudolf viinumis, lauljatari lon tänavuga 60. sünnipäev. Homme tuleb siiagi, Petteri ütles nüüd aga ansambel anter contemporary Ani dirigendina ja Maksim Šostakovitši Praha linnaorkestri ees ja Emmanuel aks sooloõhtuga Rudolf viinumis. Iga päev reast, tšehhide omad ansamblid, lõputu hulk. Ja pärast homset jääb Praha kevadet veel kuus päeva eeskätt klassikaliselt väga rikkast festival. Itaaliast Firenze May festivalilt tuleb värskeim teade, dirigent Subin. Äsjane juubilar on valitud matši Umbusikale eluaegseks au, direk toriks. Just homme juhatab maestro festivaliorkestrit ja koori taas teatro kommunales. Kavas kaks suurteost. Tšaikovski kuues ja Leonard Bernsteini sümfoonia number kolm, kadis siin kaastegev retsitaatorina veel üks Ta sopran tänna klaaseri kõrval Merbon Mehta. Suvine ehte juhatatud Verdi Falls trahvietendused on möödas. Samuti juhatas ta festivaliorkestrit kolmapäeval Mozarti sümfoonia. Ka 297 p oli kavas. Muusikaline May festival. NüüdisEuroopa mainekamaid ja vanemaid toimub tänavu 60 üheksandat korda. Üritusi polegi iga päev. Festivali teine oluline keskpunkt saabub juuni teisel nädalal. Tuleb ühe kontserdiga ka New Yorgi filharmoonia orkester. Orin maalseli juhatusele, kui algavad trupi matšiodantsa etenduse balletiga Kallas. Kui jätkub Mozarti sari ja kui lõpukontserti tuleb juhatama Aivar Bolton ja Mai festivali lõputeoseks, saab rubiini pidulik missa Loui Kaheksateistkümnenda kroonimiseks. Väga imposantne klaverifestival algas eelmisel laupäeval Saksamaal Ruuri piirkonnas. See peetakse kahes osas juulis ja augustis pikemalt. Kokku pakub festivale 90 pianisti klassikalisel jaga džässipoolel 74-l kontserdil. Pidulikul avaõhtul mängis Esseni filharmoonias klaveri tuua mõelda arhelidž Nelson Freire nende siis omaaegne Argentiina Brasiilia duo anti välja 11. plaadisari festivali pianistidest. Kuue noore pianisti portreed. Festivali kodulehel ongi peareklaamis fotodega argeritsi Reire kõrval veel Peters, Ergin ning noor soome pianist Henry Siiblitson. Igatahes on tulemas ka Alfred Brendel, Daniel parem põim ja Arkadi pooledes ning ka džässimehed, shows linnul või tšikorea. Just Chick Korea on pälvinud Ruuri klaverifestivali tänavuse preemia, mis talle antakse üle Dortmundi kontserdimajas ja Düsseldorfis, kus alles leppes. Schumanni festival saab endale tänased esimesed laureaatide kontserdid Robert Schumanni saalis oma kavadega publiku ees. Nii Herbert suh kui Henry Sibrits on. Homme on järgmised laureaadid This purgis. Esmaspäeval Emanuele aktsia sooloõhtu Essenis Mozarti tsükkel jõudnud juba kuuenda kontserdini. Nüüd eraldi dirigentide muusikajuhtide poolelt. Riccardo Muti saab endale pideva ameti Salzburgi lihavõttefestivali kunstilise juhina. Alates järgmise aasta kevadest. Panbergis sümfaanikute juures pikendati Jonatan nati lepingut aastani 2010. Nad on seal peadirigent. 2000.-st aastast. Kuni 2011. aastani tegutseb Washingtoni Rahvusooperi peadirektorina plassida toimingu. Järgmisel aastal saab Truck 50 aastaseks. Soome dirigendid Harry rassi läinud, neil läheb hästi rainland Pfalzi filharmooniaorkestri ees. Ta lepingut pikendati äsja aastani 2009. Olnud Sydney sümfooniaorkestri peadirigent, viis aastat, pikendas Jean-Louis Jelmet oma lepingut siin 2008. aastani. Ja Soome dirigent Sageri Oramo lubab peeningamis olla veel 2008. aastani siis saab täis tal seal 10 aastat. See töö on viimaste aastate Soome raadio sümfooniaorkestri ja peatselt Rootsi raadio sümfooniaorkestri kõrval. Tõnu Kaljuste tutvustas kolmel maal järjest Erkki-Sven Tüüri muusikat Düsseldorfis, Amsterdamis ja viimasena teisipäeval Brüsseli minimeni kirikus. Ava kandis pealkirja neli saksofoni ja koor avanumbriks Madalmaade kammerkooritellimusena Maurizio Kaageli lugu Adolf Saksi leiutised. Siis tüüri kaks teost, rändaja õhtulaul hakkab Bella ning ulatuslik meditatsioon koorile, Jäärlasse saksofoni letile ja värskeima uudisena, samuti koori poolt tellitud kava lõpetamas ning iyagantseeli lugu maooomi koorile saksofonikvartetiga. Nii et see teostub koor üles. Harrison pöördusligavaga Hollandi festivalil kaljus teil endal on peatselt ees, aga kontserdid Saksamaal Osnabrükki Euroopas saalis kus tal on kavas ka Arvo Pärdi tiitrissaagion ning lives kriidebrämpsi viiulikontserdi solistiks. Maestro Neeme Järvi, austati läinud nädalal New Jerseys. Ta sai autasu Vokov seim silmapaistvate kunstiliste saavutuste ja elude eest. Preemiale oli esitatud 125 kandidaati. Nüüd on tal koguni neli sama kavaga kontserti kuni homseni oma endise Detroiti sümfooniaorkestri ees. Krossini avamäng Korintose priilamine, Prokofjevi sümfooniakontsert tähendab Teeess solistiks meilgi kuuldud Jean vang ning väärtubki aastaks tema kontsertorkestrile. Paavo järvil on ridamisi kontserte Jaapanis suured Beethoveni kavad selja taga juba Miibus issinomyyas akudaates Soovas Yokohamas on täna ja homme kontserdid, kus ta juhatab kokku Beethoveni kuut sümfooniat ja viiulikontsert Aqigossuvana haiga. Uuel nädalal jõuab Pariisis nii festivalile prantsuse rahvusorkestri ette. Tänasele jõligaja saatele tegid kaastööd Marja Mölder, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaatorid olid Helle Paas ja Katrin maadik. Soovime teile kena nädalavahetust.