Tere, mina olen Anu Allas. Andrus Russak, te kuulate saadud kunstnik ja räägime täna kõigepealt Kristjan Raua preemiast mis anti kätte nüüd selle nädala alguses. Preemiat antakse välja juba 23 aastat, aastast 73. Ja seekord siis laureaadid Jaan Elken, Kai Kaljo, Harry Liivrand, Aili Vahtrapuu ja räägime sellest, miks just need inimesed said selle olulise preemia Kunstnike liidu asepresidendi janu kalmuga. No võtame siis ükshaaval ette need õnnelikud laureaadid 2006 Kristjan raudtee, miks näiteks Kai Kaljo selle preemia sai? Kristjan Raua preemia antakse välja möödunud aastal toimunud näitusega kunstisündmuse eest, erandina võib saada elutöö preemia. Ja Heljo oli esitatud oma möödunud aastal kunstihoones toimunud näituse eest. Videonäitus ma ise seda kahjuks ei näinud, olin ära, aga kui ma valmistasin ette neid pressitekste pärast, kui see preemia oli juba selge, et Kai Kaljo ühe preemia saab, siis ma võtsin välja arvustused, mis olid kirjutatud kai näituse kohta kunstihoones. Ja pean ütlema, et kõikides lehtedes, päeva- ja nädalalehtedes olid eranditult väga kiitvad väga tunnustavad arvustused ja ma usun, et see oligi väga ilus näitus. No üldiselt on need kiitvad arvustused olnud põhjustatud sellest, et Kalju on olnud väga tuntud just nimelt väljaspool Eestit aga sellist suuremat näitus tal ju Eestis ei olegi olnud. Kui kuivõrd see mullune Tallinna kunstihoone näitus oli, et miks Kristjan Raua preemia siis niivõrd Eesti keskmisena on, kui, kui tänapäeva kunst suuresti toimub juba ka Eestist väljaspool ja kus need nii-öelda väärtushinnangud paika pannakse? No tegelikult preemia anti lisaks nendele kunstnik, kelle, kes on preemiale esitatud ja millegipärast sinna preemiale ei ole eriti esitatud välisnäituste eest kunstnikke. Tegelikult minu meelest võib-olla ma eksin, aga Kristjan Raua preemia on, nendest Kunstipreemiatest, mis Eestis välja antakse, otsustab kõige laiapõhjalisem žürii ja seal on kõige rohkem kunstnikke või kolleege siis otsustamas, et see on kunstnike liidu volikogu, mis koosneb 25-st inimesest, pluss linnavalitsuse esindaja tavaliselt. Ja tõepoolest, kui ma nüüd järgi mõtlen, mina olen olnud kahepreemia määramise ajal volikogus ja ei ole välisnäituste eest tõepoolest ist tulnud esitatud aga kes sinna saavad esitada neid kandidaate, saavad esitada galerii, et kaasaegse kunstikeskus Kunstimuuseum see teade saadetakse laiali väga laiale kunsti, ma ei oskagi öelda institutsioonide võrgule pluss saavad esitada volikogu liikmed, volikogus on alaliitude juhid ja Kunstnike Liidu alaliidud muidugi ka ja siis on 10 liiget Kunstnike liidu volikogus, kes on valitud suurkogul sellised, valdavalt nimekad kunstnikud, kõigi poolt armastatud, need 10 liiget saavad ka esitada ja tavaliselt mõni neist esitabki kandidaadiga. Aga kui žüriis on näiteks linnavalitsusest esindaja, siis kas see tähendab, et ka linnavalitsus võiks näiteks esitada ütleme, Tauno Kangro oma Kalevipoja skulptuuri projektiga näiteks? Noh, ilmselt võiks küll, jah, kultuuriväärtuste amet saab esitada küll neile kandidaadiga, ma ei mäleta, kas nad sel aastal esitasid, aga selle Tauno Kangro koha pealt edasi minnes mul tegelikult on väga hea. Et teise preemia sai Aili Vahtrapuu, sellepärast et ma arvan, et sellel preemiale on väga lai. No kuidas ma ütlen, ühiskondlik kandepind või et, et see on just nagu näitamaks võib-olla, et peale Tauno Kangro on Eestis ikka veel palju häid skulptorid, kes teevad ilusaid kujusid linnaruumi. Aili Vahtrapuu Tubina monument, mille eestlasele preemia sai, on ju väga, väga kena ja väga ilusasti paigas ja ja mul on väga hea meel, et Eesti riigis tänasel päeval pannakse ka niisuguseid kujusid avaliku ruumi ylesse. Oskate kuidagi sõnastada, mis poolest son vahtrapuuskulptuurilooming nagu parem või kaasaegsem või kuidagi preemiat rohkem väärikam kui näiteks Kangro, mida mastid. Teod maisi teavad Kangrot kindlasti sellepärast, et ta on väga osav endale reklaami tegema või PR-meeskond on tal tugev. Aili Vahtrapuu üksiktagasihoidlik vabakutseline kunstnik kindlasti ei oska oma tööd nii hästi müüa. Ma ei taha tegelikult Tauno Kangro kohta midagi halba öelda, ma arvan, et küllap kunstnikud materdati teda kohati, võib-olla isegi juba asjatult, aga aga lihtsalt noh, teda nii palju. Las ta müüb oma asju hästi, mitte et ma arvaks, et see Kalevipoja kuju võib olla kõige õnnestunum oleks ja et ma väga tahaks, et ta sinna merre tuleks. Aga ma kardan, et asi on lihtsalt selles, et need inimesed, kes talt tellivad, ütleme Tallinna linnaruumi ka mustamäel on mitmeid kujusid. Et see on, ütleme, mitte Tauno Kangro viga, niipalju kui nende inimeste viga, kes kelleltki nõu küsimata lähevad esimese juhtuva skulptori juurde, keda nad teavad vaevumata üldse järgi mõtlema, et võib-olla oleks teisi variante ka. See on sellel aastal olnud preemiat saadud kahe näituse eest ühe kuraatoritöö eest ja ja siis selle monumendi ja ühtlasi ka Aili Vahtrapuu on saanud preemiaga pikaaegse graafika piire avardama loomingu eest. Kas need preemiad peavad nad ilmtingimata olema mingil viisil jaotatud, see tähendab, et üks läheb näituse eest, üks läheb võib-olla kunstiteadlasele või kuraatorile ja, või võiks kõik näiteks anda näituste eestlus, hinnatakse erialasid. Ja kas on meil demokraatlik, tähendab see niimoodi, et esitatud kandidaatide hulgast salajasel hääletusel lihtsalt, kes saavad rohkem ajaline, osutuvad valituks ja tegelikult on aastate jooksul olnud küll niimoodi väga paljudel aastatel, et on see jagunenud kuidagi kunstiliikide vahele. Ühe preemia on saanud tarbekunsti esindaja. Tihtipeale on ühe preemia saanud mõni kunstiteadlane või siis keegi, kes on kirjutanud raamatu Leo rohklen sai ühel aastal oma keraamikaraamatu eest preemia. Aga sel aastal paraku läks niimoodi, et ei olnud ühtegi preemiat. Ei saanud tarbekunstnikud. Ma võin öelda, et väga napilt ühe häälega jäi välja, eks tarbekunstnik, aga see ei ole kuidagi reglementeeritud, lihtsalt et see on läinud nii, sest alati on esitatud ka tarbekunstnikega kunstiteadlasi, skulptorid, performance'i tegijaid, kujureid näituste eest lihtsalt statuut näeb ette, et see on möödunud aasta mingi väljapaistva töö eest või näituse eest. Kui oli siis sel aastal see valik suur või kas neile esitatud oli palju ja neid on alati palju. Aga selliseid nii-öelda tõsiseltvõetavaid või, või selliste paljude toetajatega kandidaadid. Et jah, oli, oli küll palju ja tegelikult mulle endale isiklikult on alati kahju kindlasti mõnest, kes välja jääb ja sel aastal oli ka mitu niisugust kandidaati, kellest mul oli kahju, et nad välja jäid, kuigi otsus on otsus, et, et nii nagu need hääled jagunevad, nii see tuleb mõte siin juba ennem, et eks see on ilmselt valdavalt nagu kolleegide preemia või et noh, et nii nagu kunstnikud ise muidugi seal vahel mõnel aastal on kahju sellest, et on mõned näitused või sündmusi, mida enamus inimesi ei ole näinud ja et eks inimesed kipuvad oma häält andma ikka nendele asjadele, mida nad paremini teavad, mitte et see tingimata oleks parem näitus või, või töö olnud, aga aga kui on kuskil Tallinnast väljaspool toimunud üritus olnud, et siis sellele väga ei kiputa oma hääli andma. Paraku. Aga kas kandidaatide korduvus oleks mingisugune probleem, et me oleme harjunud mõtlema, et Eesti on väike riik ja ja millest tuleks siis loogiline järeldus, et kunstnik antakse olema ka nagu suhteliselt väike ringkond, et kas on nagu iga aasta mingisuguseid nimesid, kes järjekindlalt esitatakse mingite erialaliitude või või huvigruppide poolt ja kes siis ei saa seda auhinda, järgmine aasta proovivad ussid saavad. Mitu aastat järjest oleks seal või mitu aastat järjest tegelikult see on välistatud, sest on kokku lepitud, ma isegi praegu nüüd ei mäleta, kas statuudis kirjas, aga et need, kes on mingisuguse arvu aastate jooksul saanud et need automaatselt, kui nad on esitatud, jäetakse kõrvale, et ei oleks nii, et üks inimene saab mitu aastat järjest. Isegi kui ta on teinud super hea Jah, jah, mitu, aga isegi kui ta on teinud super hea, näitas, et ta ei saa kaks aastat kolm aastat järjest seda preemiat saada. Aga neid, keda esitatakse aastast aastasse, on küll ja tegelikult, et ma ei tea, mikser tehakse, esitavad ühed ja samad ja tegelikult et sel aastal ka oli selliseid paar kunstnikku, keda on juba mitu mitu aastat esitatud, kes ei ole saanud ja tõesti, ma arvan, et nad mõnel aastal oleks seda väga väärt olnud, aga sel aastal olid nad esitatud nüüd juba ilma igasuguse põhjenduseta lihtsalt see inimene on nii mitu aastat välja. Et kui me siis hakkasime küsima seal volikogus, et noh, et, aga mille eest te olete esitanud? Ma ei tea, ta on juba nii mitu korda nii napilt ilma jäänud, tegelikult on kahju, aga, aga paraku nii see on lihtsalt. Päris üldise demokraatia, põhimõtteliselt auhinda, seda preemiat ei anta, et, et kui sa oled juba midagi teinud eesti kunstis, siis nagu päris elutöö preemiat ei saa Christian rauda võtta. Erandkorras, tegelikult saab küll, et võib-olla kas möödunud aasta oli toimunud mingi näituse või või sündmusest või siis erandkorras elutöö eest. Mul ei tule praegu meelde, kas on elude eest antud erandkorras ja mis veel puudutab mitu korda väljaandmist. Me ükskord. Kas möödunud aastal vaatasime, on küll, on saanud Enn Põldroos kolm korda ja need, kes on kaks korda saanud, on ka mõned. Üks on eritihe. Ja veel oli paar nime, mis mul praegu meelde ei tule, aga Enn Põldroos oli ainuke, kes oli kolm korda saanud. Aga. Ehk siis veel nendest, kes seekord ei jäänud ilma, mainisime Kai Kaljo, Diaili vahtrapuud siis Jaan Elkeni, Harry Liivrand, mille eest nemad said selle preemia. Jaan Elken sai preemia oma möödunud aastal toimunud kahe näituse eest, üks, mis oli Tartu kunstimuuseumisse oktoobridemonstratsioon, oli selle näituse nimi vist ja siis Tallinna kunstihoones maalid 1998 kuni 2005, nii et tegelikult kaks suurt maalinäitust, mis ma arvan, on päris erandlik. Ja ma isiklikult olen tegelikult väga rõõmus, et Jaan Elken selle preemia sai, sellepärast et Kunstnike liidus töötades ma tegelikult näen kui kehvasti elavad maalikunstnikud, kes püüavad, et ära elada oma tööde müügist ja kui palju nad peavad tegema väikese formaadilist nii-öelda kaenla alla, mahtuvad maalimist, soomlane laeva peale viia. Siis Jaan Elkeni näitused olid sellistest suureform kaadilistest maalidest, mida tegelikult Eesti vabariigis keegi ei osta, eriti et see oli tõesti selline. Noh, kuidas ma venelda luksus, mida üks maalikunstnik võib endale lubada, et tegelikult, et ma arvan, et Ta on väga tubli, et ta suudab oma tööde kõrvalt maalida ja hästi maalida. Mul on väga hea meel, et kunstnikud ka nii arvas või see otsustajaskond ja siis neljas preemia oli Harry Liivrand Kunstnike Liidu aastanäituse kureerimise eest kunstihoones. Ja paljud kunstnikud võtsid volikogus sõna ja väga kiitsid Harry Liiv randa selle näituse kureerimise eest, sest tegelikult kunstnikkonna nõudlus niisuguse suure ülevaatenäituse järgi on väga suur, sest inimesed personaalnäitus teha ei jaksa väga pika aja jooksul ja soov kuskil oma mõnda tööd näidata on, on väga-väga tugev ja siis aastanäitus on nii-öelda nagu vastutulemine selle suure hulga kunstnikkonna soovile, kes tahaks ükskord aastas oma mõnda õnnestunud tööd näidata, ilma et ta peaks sellest isiknäitust korraldama. Ja Harry liivranda kiideti selle eest, et ta oli suutnud viimase aja parima näitusekomplekti kokku panna, nendest niisugustest harali töödest ühe teema kla mahutada. Ja ega näitusel ju viga ei olnud. Kuidas üldse see suhtumine on nagu põhjendatud, et noh, kui me mõtleme, et Kristjan Raua preemia on ikkagi kunstnikele loovisikutele, siis mikspärast antakse seda preemiat ka nagu kunstiringkondadega seotud inimestele, näiteks kriitikud, kunstiajaloolased, kuraatorit, kuivõrd demokraatlik see reglement on selle preemia suhtes, et et kuivõrd täpselt ta defineerib selle looja või selle auhinnaga? Noh, väga demokraatlik tegelikult selles mõttes, et varasematel aastatel on saanud nagu ma ennem ütlesin ikka kunstiteadlased tegelikult tihtipeale mõne raamatu eest, eelmine aasta oli Karin Lutsu artiklite kogumik, oli kolm kunstiteadlast Tartu kunstimuuseumist jagasid seda ühte preemiat. Ja tagasi mõeldes veel iga aasta ikka on mõni kunstiteadlane tegelikult saanud kuraatoritöö eest, mul ei tule praegu meelde, mis ei tähenda, et seda ei oleks olnud. Aga ütleme nii, et kindlasti lisaks sellele paljud, kes olid Harry Liivranna esitanud sellele preemiale suurem osa mõttes, aga vist mõniga paberil kirjutas sellel esitamisele juurde selle kunstist kirjutamise, mida Harry Liivrand on Eesti Ekspressis pikkade aastate vältel teinud ja ma arvan, et eriti tarbekunstnikud, kellest on palju kirjutanud ja kellest teised eriti ei kirjuta. Ta väga toetasid kandidatuuri. Lisaks sellele, et see aastanäitus oli, ütleme, kujutava kunstinäitusega, et tarbekunstnikud toetasid Hareid. Just sellepärast, et tema on see, kes viitsib ja vaevub võib-olla tarbekunstiga tegelema ja nendest kirjutama. Aga kui kuraatorile pole nagu varem krissa rauda antud, kas siis sellest võib teha järelduse, et näiteks Harry Liivrand sai preemia selle eest, et ta taaselustas väga edukalt ühte seda nõukogude aegset aastanäituse formaat. Tegelikult see aastanäitus on toimunud kogu aeg, aga lihtsalt ta võib-olla on jäänud rohkem varju, et Harry Liivranna kureeritud näitus no ütleme siis oli ilmselt paremini kui need eelmised. Mul tuleb sellel aastal ka ja teine juuni avatakse Leonhard Lapini kureeritud näitus tehnovia kunstihoones ja siis on veel Elingardi kureeritud näitus kurja lilled vist oli Buduaari järgi see pealkiri ja see tuleb augustikuus nagu teise osana hobusepea draakoni Hop galeriis. Nii et kahes osas. Tahtsin veel küsida selle preemia žürii töökohta, et kuidas toimub, kas on ainult salajane hääletamine või toimuvad ka mingeid selliseid istungit, koosolekuid ja vaidluseid? Ja emotsioonid on ikka, on emotsioonid seal niimoodi, et see, kes seda volikogu läbi viib, tutvustab kõiki kandidaate, sest nad on esitatud erinevalt, et mõnel on pikem tekst nime järel, et mille eest on esitatud ja mõnel on ainult üks lause, et selle või selle näituse eest, et siis me oleme proovinud otsida ajakirjandusest materjali juurde, jääd, ütleme kõik esitatud kandidaadid oleksid nagu võrdses seisus, et see, mille eest nad on esitatud, et need inimesed, kes pärast hakkavad otsustama, et neil oleks nagu kõigi kohta võrdne materjal või võrdne platvorm, millelt lähtuda ja nad võetakse nii-öelda ükshaaval läbi kõige kohta ja väikene niisugune seletus juures, et mille eest ja kes on esitanud, et mõnda on tihtipeale mitu institutsioon esitanud. Ja siis, kui on kõik kandidaadid tutvustatud, siis jagatakse laiali paberid kõikide nende esitatud, et nimedega ja siis sinna peale tehakse kriipsukesed, nii et pärast ei ole võimalik ka mitte kuidagi tuvastada, et kes, kelle poolt hääletas, et et selles mõttes on tõesti, et need inimesed saavad väga oma südametunnistuse järgi hääletada, et nad ei pea arvama, et pärast keegi läks ja otsis ja vaatasin, et oi, et see on minu poolt või ma ei tea Nii et siinkohal on korruptsioonisüüdistused nagu kohe tagasi lükatud, kui keegi küsiks, et miks näiteks Jaan Elken, kes eestlasi, kunstnike liidu president saab, sellist preemiat? Ja miks näiteks kunstnike liidu aastanäituse eest saab sellise preemia? Ja tegelikult näiteks Jaan Elkeni koha pealt ma tahaksin küll kohe öelda, et seekord oli Jaan Elken puhkusel, kui see volikogu toimus ja ta oli Brasiilias workshop. Nii et kaugemale tõepoolest on väga keeruline. Selleks ajaks, kui otsustatakse, aga Harry Liivrand, kes on kunstnike liidu volikogu liige, sai preemia tegelikult. Ta hääletamise ajaks läks välja nii, et oma poolt ei saanud hääletada. Aga eesti kunstnikud on nii väike, et seda on juhtunud peaaegu, et iga aasta möödunud aastal sai preemia heie Treier, kes oli kunstnike liidu volikogu liige kolm-neli aastat tagasi liina. Seep, kes oli kunstnike liidu asepresident ja noh, lihtsalt sealt tagapoole ma praegu ei mäleta, ma tean, et Liina sib, ütles mulle, et Enn Põldroos, need kõik kolm Kristjan Raua preemiat on saanud sel ajal, kui ta on olnud kunstnike liidu president. Et kui seal hakata uurima seda nimekirja ja vaatama, et kes, mis ajal on olnud näiteks volikogu liige, siis neid kokkulangevusi tuleb ilmselt päris palju. Nii et nii või teisiti kolleegipreemia, aga ometi on väga-väga tähtis. Jah, aga et otsustamise hetkel ütleme, et siis see inimene, kui ta on nende esitatud hulgas, lihtsalt ei ole otsustajate hulgas. Selles mõttes, kui inimesi on vähe, siis on see lootus, et, et igaüks, kes vähegi vastu veab ja elus püsimise midagi tehtud, ühel hetkel ta selle preemia ikka saab. Aga ma tahtsin küsida, et 73.-st aastast antakse seda preemiat välja. Miks seda üldse, seda väljaandmist alustati? Mis ajalugu sellele preemiale kahjuks vastuse võlgu, et isegi mina, kes ma teistele palju vanem oli 73. aastal kolmeteistaastane, nii et ma ei ole uurinud tegelikult seda tagapõhja kui tausta ja nii palju oma küll tean, et ütleme, selle preemia rahaline osa on püsinud 15 aastat sama, et see on niimoodi, et Tallinna linnavalitsuse poolt tuleb see rahaline pool. Ja Kunstnike Liit korraldab Kunstnike Liit saadab laiali kõigepealt need kirjad, et palun esitada kandidaadi, et kutsub kokku volikogu otsib esinejad saadab laiali kutsed, aga kogu raha selleks annab Tallinna linn ja meil on olnud nüüd viimased aastad küll jutuks, et võib-olla võiks seda preemiat suurendada, sellepärast et tegelikult, mida aeg edasi seda naeruväärsemaks raha jääb. Aga tegu on ikkagi, noh, ma ütlen, et ei taha nagu alati rahast rääkida ja selle preemia puhul ka, et tähtsam on see maine või mis selle preemia lon, sest ta tegelikult on minu meelest kõige vanem ja kõige väärikam kunstipreemia ja keegi, kes selle preemia saab kunagi ei tõmba nina kirtsu ja ütle, et miks raha seal olid, kõigil on alati hea meel, et nad on selle preemia saanud, et nad on asutud valituks. Ma loodan, et linn leiab võimaluse järgmine aasta vähemalt seda kahekordistada, aga mine tea. Nõmmega loodame. Nii Tallinnas hobusepea galeriis on olnud kaks järjestikust näitust, mis omavahel seotud Margem onko ja Reimo Võsa-Tangsoo ühised isiku näitas, et kuidas üldse selle formaadi peale nagu tulite, et mõlemate järjepanu nagu oma näitused ära ja siis kuidagi ütlete, et seal üks. See oli vist nii, et häbelikkusest sai kunagi avaldus kirjutada kahe peale ja siis mingil hetkel avastasime mõlemad, et nagu ideed on paisunud palju suuremaks, kui alguses plaanitud. See häbelik, mis tähendab seda, et ei julgenud lihtsalt ainuüksi endale küsida, seda galeriid. Nii oli. Aga mis seal teie algses avalduses, kui ta ühisnäitust kavatsesite teha, mis seal siis seisis ta praeguste näituste pealkirjad on Margel uurimusi kodanglusest ja Reimul nimeta. Et mis see algne idee oli, mida ta koos tahtsite teha. Tegelikult oligi plaanis need samad kaks eraldi näitus siis kahel erineval korrusel, lihtsalt et mingit ühist kontseptsioonis geolnud. Aga mõlemad projektid, siis hakkasid juskui kasvama. Taasta on pikk aeg, eks ole. Selle aja jooksul maht kasvas ja, ja ei mahtunud enam ära oma ühele korrusele. Marge, võib-olla sina räägid oma projektist, et uurimusi kodandusest, mida see siis tähendab, mis seal näitusel väljas oli. Mis üldse see sõnapaar endas võib hõlmata uurimusi, kodanusest, son, kodanlus või kuidas inimene sellesse suhestuda saab, selle näituse pealkirja kas või? Ma üritasingi seda kodannust kui sellist Diaadisteerijat seda 19. sajandi neuroosi nagu seostada tänapäevaga ja ja see on keeruline teema ja hõlmab väga erinevaid aspekte, et see ajalugu ja tänapäev, et kuidas neid siis nagu kokku viia. Kust sul see huvi selle psühhoanalüüsi vastu ma vaatasin, et sa oled õppinud vist mõnda aega Viinis, kas see on sealt pärit frondi teema? Ja sealtsamast seadmest alustasin mingi hetk, tekkis see idee nagu neid ruume seda arhitektuuri vaadata. Ja siis hakkas justkui midagi koitma, et ma kunagi olen neid haiguslugusid lugenud ja siis tuli välja, seda ma ennem ei teadnudki, et piinav broidi linn nii-öelda ja, ja sealt siis hakkas kerima, hakkasin edasi lugema neid asju, see asi läks väga, väga põnevaks. Et see on nagu tohutult põnevad see teema ja need materjalid, mis ma leid. Aga mida sa siis oma töödes teed, et kas sa taaslavastus nagu seda kujutletavat keskkonda, kus neuroosid võiksid inimeste peale langeda? Jah, põhimõtteliselt küll, minu näitus koosneb kahest osast. Üks on siis tänapäevased lavastused ja teine osa on siis nii-öelda hüsteeria, ruumid, Freudi muuseum mis on siis kunagine droidi korter, kus ta oma patsiente vastu võttis ja teised ruumid siis Pariisis, Arbeti, erihaigla ruumid, kus ka oli 19. sajandil naiste psühhiaatriakliinik Miks just naiste psühhiaatriakliinikusse nagu viitad sellele neurooside all kannatavad nii-öelda Freudi järgi peamiselt just naissoost inimesed. Sarko järgi ka, et esimesed mehed sattusid alles 19. sajandi lõpus, tsiteeris oligi naistehaigla ja miks see eriti huvitav markantne on, on see, et neil oli seal suur fotostuudio fotolabor ja seal toodeti tohutul hulgal siis fotokujutisi nendest naistest, kes siis hüpnoosi all elasid neid hüsteeriahooge läbi. Ja kelle jaoks need fotod siis mõeldud olid? No vot see on ka üks kummaline aspekt, et tegelikult neid avaldati, nagu sellistes brošüürides ilmus kokku neli brošüüri seal del 1275 kuni 80. Ja neid põhimõtteliselt müüdi nagu ja levitati ja mitte üldse mingisugused teaduslikud väljaanded, need ei olnud, et puhtalt nagu selline mina ütlen, et vaatamise lust Aga sa kirjutasid ka ja ütlesid, et proovid seostada seda tolleaegsete psühhoanalüüsi tänapäeva või milline see seos sinu arvates on, kas see on selline, et sa vaatad seda nagu ajalugu, sellist natuke veidrat ja kummalist asja või on seal mingi väga otsene seos tänapäevaga? Justkui ma läksin nendest kujutistest nendest fotodest, mis seal haiglas tehti, et need fotod, ma arvan, et nüüd on tohutut mõju ikkagi avaldanud nagu tänapäeva naise kontseptsioonile, et noh, esiteks, et kuna neid niivõrd levitati ja sürr, realistid, nemad said ka need fotod kuskilt kätte ja neile nagu väga meeldisid eriti betoon, kes ilmselt nende fotode järgi siis selle omanadia kirjutas selle tegelaskuju nagu konstrueeris. Ja ma arvan jah, et see naise kontseptsioon on, on nagu väga tugevalt mõjutatud nendest fotodest, mida levitati. Nii et see justkui annab mõista, et Euroopa kultuuriruumis on see naise kuvand nagu omastanud selle hullumeelsuse privileegi või et nagu nende fotode järgi meil ongi läinud naine see pool, kes võib nagu minna Jah, tegelikult küll, no loomulikult seda on kõvasti kritiseeritud ka seda ja, ja ütleme, Euroopas on kõik ikkagi väga teadlikud, noh meil vähem, et sellised kujutised olid ja mida see tähendas ja nii edasi. Aga kas sa defineerid siis oma projekti nii-öelda labaselt öeldes, me võiks panna ka diagnoosi, nii-öelda kunstinäituse vaataja, nii et see on feministlik projekt, kas sa ütled, et see on feministlik kunst või on see nagu väga mööda pandud? Ei, see ei ole mööda pandud. Jah, et, et ma arvan küll, et minu vaated on nagu ministlikud. Aga jah, et ma ei julge nagu rohkem ka öelda, sest sest ma arvan, et ma tunnen nagu feministliku teooriat natuke liiga vähe. Siiani. Aga hakkas sul meeles nagu mingisugune paralleel tänapäevaga tiksuma, kui sa mõtlesid nendele piltidele sealt kaugest liinist, et kas nagu tänapäeva meediasse avalikus ruumis on midagi sellist sarnast. Noh, ja seda nagu minu meelest nagu taastoodavad moefotod, eks ole, ja mitte kõik, loomulikult ma ei saa öelda, eks ole, et kõige kohta nagu üheselt, kuna noh, tänapäeval neid väga mitmekesiseid nähtusi aga jah, see need pildid, mis reklaamides meedias nagu esinevad naistest. Ma arvan küll, et nüüd ta on üsna üsna sarnase kontseptsiooniga nagu naisest Nagu aju on tühi ja huuled Et nad on rohkem nagu just et nad on nagu rohkem sellised allutatud emotsioonidele, rohkem nagu loodusega seotud ja nii edasi, et sellised metsikud ja taltsutama. Samas sa ise, nagu need sinu pildid tunduvad, need ka natukene kasutavad seda moefoto ja reklaamiesteetikat või et nad on natuke sarnased, sa ei tee midagi totaalselt teistsugust, et kasutada neid samu vahendeid, et kas see on siis millegi vastu võitlemine tema enda vahenditega või mis sa kasutad ka päris selliseid tuntud modell oma fotodega. Noh jah, see ilmselt, kui on jutt sellest hüpnoosipildist jah, et seal väga teadlikult nagu taas lavastasin nagu selle situatsiooni ja lõin selle seose sellise mingisuguse ajakirja kaane pildikat, modell oli meigitud ja ja tuntud nägu loomulikult ja ja sellises nagu hüpnootilise pilguga. Aga kui ma räägiksin teisest näitusest ka Reimo Võsa-Tangsoo ja nimeta Mis see tähendab minimalism ja sul on valguskastid väljas näituse pealkiri on nimeta nagu meil kõik minimalistlik klassikut. Ja sul ei ole vähendavaid tütarlaps ja sul ei ole üldse inimesi, mis seal. On küll inimesi, aga see ei ole hetkel miks nimeta, väga proosalisel põhjusel üldsegi mitte, viidates minimalism meile sellel hetkel, kui kunagi sai seda avaldus kirjutatud galerii-le, siis lihtsalt ei olnud sellel asjal mitte mingit nime. Aga näitus tegeleb maastikuga selle esitamisega ja selle tajumisega väga lühidalt öeldes olles ise nagu maastiku keskel või nad tolles kusagil sat tajus seda keskkonda mingil moel. Et kuidas on võimalik seda, mida mina tajun seal edastada ainult kasutades fotograafiat. Et vahendan fotoaparaat ja seal nagu kaks osa jälle, et üks osa, mis tegeleb pargikultuuriga, on üleval saalis, all saalis on siis panoraamid. Panoraamid on vanem projekt, mõlemad projektid on tegelikult läbi aja kestvad son lihtsalt hetke vahekokkuvõte. Ma avastasin mingil hetkel ise, et tihti nagu looduses olles ei võta kaamera kätte, sest ma tajun seda, et see, mis ma näen, on palju suurem ja avaram kui see, mis ma suudan jäädvustada. Mingil hetkel ma avastasin, et võib-olla ei pea seda kõike siis jäädvustama ühte pilti seda enam, et, et kui ma olen seal looduses või kus iganes olen, et mu pilk eksleb ja otsib mingisuguseid pidepunkte keskendub mingitele detailidele, mis seal on, siis ma hakkasin seda ära kasutama fotoaparaadiga. Pildistasin üles mingisuguseid hetki moodustades jada. Siis antud juhul on võimalik lehitseda seda jada võimalik piiluda ühe mälestuse alla ja teise mälestus olla põhimõtteliselt. Aga sa leiad, sa käitud põhimõtteliselt nagu klassikaline maalikunstnik kuskil seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist, kes teeb ka seda maastikumaaliformaati, kes loob seda ideaalmaastiku, kes kogub loodusest element ja siis teeb selle selle looduse sinna, pisikesele lõuendi pinnale, mis ei ole päris loodus. Noh, loomulikult on seos olemas, aga samas ma ei moodusta ühtset tervikut, nendest piltidest on ikkagi suhteliselt nagu killustatud maailm, mis ma loon. Kuigi, noh, ma soovin saavutada seda, et inimesi on võimalik nagu minna pildi sisse nii-öelda ja kogeda taas seda, mida mina kogesin, aga aga see maailm on ikkagi killustatud, ta koosneb üksikutest osadest lehtedest ja, ja seda võib füüsiliselt puutuda, füüsiliselt keerata, lehte vaadata, mis on järgmisel Maastik on pildistatud muidugi maalitud ja joonistatud tohutult palju, sa mõtled neid pilte tehes näiteks kõikidele nendele ülejäänud eelnenud piltidele, et kas sul on oluline oma kogemus või, või ka sinu piltide suhem kõigi ülejäänutega? No eks seal ole mingisugune viide järjest noh, ajas tagasi ka loomulikult panoraam kui selline on piisavalt vana orm midagi jäädvustada ja noh, olen üritanud otsida sinna sisse mingisuguseid klišeesid järjest. Küll on seal inimene, kes kõnnib kuhugile kaugusse või või on tahtmatult sattunud tegelased, kes ei teagi, et nad on seal peategelased ei tarvitse olla alati inimesed, nad võivad olla mingid objektid. Lõputu viitamist, ahel. Aga kui me mängime sedasama võrdluse mängu, siis kas näiteks maastikuformaadile on üldse tänapäeva massikultuuris mingisugust vastet, kas sa oled kuskil märganud, et seda motiivi üldse kasutataks, sest no minu meelest nagu ei ole isegi üksikud postkaardid olid vene ajal, aga nüüd viimasel ma nagu ei mäleta, et oleks näinud kas maastik, konverentse massikultuuris näiteks levinud kuidagi või, või massikultuur iseenesest juba nii linnastunud nähtused. Et kui me võrdleme näiteks Marge teemat, mis tõesti uurib midagi sellist, mis meil massikultuuris esineb ja uurib selle juurisele jälgi, siis kas maastikul on mingisugust linki tänapäevaga? Praktil uinatud väga vahetu kogemusi. Ma ei tea, kas see seostub nagu antud küsimusega oli noh, kuna kõik on hästi rakkes oma tegemistega ja tempo on läinud viimase piirini kiireks siis kõik tajusid teatud rahu seal ja olid noh, nagu mingi teraapia on, aga mis nagu meedias ei teagi, et oleks midagi viga, ei ole, aga. Näiteks peaksite selle nüüd eraldi projekti ikkagi kokku linkima tegema sellest ühisnäituse siis pagana pärast saad vini selliseid linnakvartali sisemisi pihta, need kokku panna selle selle maastikuteemaga, et kas siis pargitemaatika või või selline euroopalik korrastav käsi või kuidas üldse näiteks lingiksite neid oma kahte küllaltki erinevad projekti kokku, kui te peaksite seda tegema. Sest olgem ausad, te olete reklaaminud seda ikkagi, kui ühisprojekti. Pargiteema oleks väga huvitav. Pühakuks muidugi väga hästi. Pargiteema on otseselt linna linnavärk ja tegelikult ja noh, seal on ilmselt olemas ka mingisugune seos psühhoanalüüsiga algselt tegelikult oli ju pakutud pargi teema sinna näitusele Kust sul see parkide huvi pärit on või milles see seisneb? Seisneb imelikus vastuolus parkides, struktuuri vahel ja, ja nende nagu kasutamise vahel. Pargid luuakse sellised, et neid oleks võimalik võimalikult kergelt kasutada põhimõtteliselt ja seal peavad olema täidetud teatud rida tingimusi, et seal ei hakkaks lokkama kuritegevus ja teed ei oleks liiga käänulised. Nad ei lõpeks ummikuga. Pargid iseeneses, muutvad tuurseks nähtuseks väga tervislikuks ja sama osa, mida minnakse sinna otsima, on tegelikult hoopis metsikus või see loodus on nagu tükike päris loodust keset linna. Tekkis huvitav vastuolu ja siis ma hakkasin otsima, nagu siis selliseid täiesti metsistunud urkaid parkide sees keset suuri linnasid kus on siis võimalik eralduda ja lasta fantaasial lennata, võib-olla leida mingisuguseid oma toredaid tondiloss või midagi. Ja selle käigus ma olen avastanud, et üldiselt on kohti, kus nagu parkidel lastakse lihtsalt olla ja kasvada ja ongi nagu keset linna on mets. Siis on nagu teine äärmus, kus kõik on äärmiselt korralikult pügatud, ükski lehelible ei ole nagu asjata paigas. Kõik on joone pealt. See on siis ajalooliselt inglise parki, prantslased, mudeleid täna, aga üks lihtne küsimus ka, miks valguskastid on tõesti lihtne? Fotoseina seal jamada. Nende piltide jaoks on see kõige sobivam, kõige paremini töötav ekspositsiooni vorm. On neid pilte vaadanud, et ühtepidi teistpidi, kolmandat pidi järjest järjest läbi ja olen neid ka välja trükkinud. Välja trikkidega pole kunagi nagu rahule jäänud. Ja siis mingi hetk kavas. Seisund, mida ma soovin, on see, et valgus kumaks nendest piltidest läbi. Sealt on väga lihtne, et ei ole ju mõtet panna kuvarit seina peale. Selge aitäh. Te kuulasite saadet kunstuncter. Stuudios olid Anu Kalm, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Anu Allas, Andres Tropp. Kuulake meid jälle järgmisel nädalal, pühapäeval kell 18 15 ja kordusena laupäeval kell 12 15, seniks kuulmiseni kunstpunkt.