Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja. Tere hommikust, hea klassikaraadiokuulaja, algamas on kolmanda juuni heligaja. Siin stuudios on täna Mirje Mändla järgnema paar sõna, siis tänase heliga teemadest. Poola raadio sümfooniaorkester Katovičest esines Eestis järsemaks mükyderrigeerimisele, muljeid jagas muusikateadlane Gerhard Lock. Algamas on rahvusvaheline helilooja Rostrom. Nüüd ansambel annab kaheksandal juunil kontserdi Helena Tulve teoses lainen soleerib Marianna sall. Stuudios on helilooja, keda küsitles Karin kopra. Eesti riiklik sümfooniaorkester. Annan kontserdi Kihnu saarel, telefonil on Annely Akkermann, teda usutles Krister Kossar. Reedel esitleti Tubina kirjade raamatut Vardo Rumessen. Usutlus Kersti Inno Vanemuise teater ja valiti uus direktor Paavo Nõgene. Teda intervjueeris Hedvig Lätt. Pärnus algab neljas orelifestival Jaanus tormiga vestles Ülle Hallik Tallinnas rahvusvaheline pianistide konkurss ja intervjuu andis Peep Lassmann Kersti hinnale ja tallinnas toimub esmakordselt kitarrifestival kunstilist juhti. Tiit Petersoni nuusates, Kristo ka. Ja Priit Kuusk lõpetab saatemuusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. Klassikaraadio stuudiosse on jõudnud muusikateadlane Gerhard Lock, kes segab meiega muljeid kontserdist, mis toimus esmaspäeval, 29. mail Estonia kontserdisaalis, mil Tallinnas oli jõudnud Poola raada riiklik sümfooniaorkester Katovičest. Andestasin kontserdi järgimaksime Jõki trigeerimisel. Orkester tähistas selle kontserdiga ka oma seitsmekümnendat aastapäeva. Jaga järsemaks njuki seitsmekümnendat juubelit. Samuti oli kavasse võetud möödunudaastase juubilari Arvo Pärdi teos orientioksident. See kontsert oli mitmes mõttes väga meeldejääv, seda nii muusikalise poole okesta mängis väga hästi, aga ka selle poole pealt, et kontserdil teatavad sho endo teinud laadsed elemendid, kuna dirigent astus lavale ja hakanud kohandi reageerima, vaid hakkas kõigepealt rääkima. Iseenesest see on siin ja seal tehtud ja kas või ka akadeemilises mõttes, aga tema tekkis endast sellise väga jutuka iseenda väljendamise, mis oli algul aga mõnus, aga lõpuks peab ütlema, tüütas ära, sest esiteks saalis oli mõnes kohas halvasti arusaadav, mida ta rääkis ja samas vennishellega kontsad. Aga ütleme nii kontsad. Sest et kui nüüd vaadata muusikalist poolt, siis kesta mängis väga hästi ja valitud teosed olid väga huvitavad ka iseenesest merre reisiteemaline ja kus ei olnud, aga mitte ainult läänemäega ümbritsevad maade heliloojate looming, vaid ka krutib Siilame peegmenson, Pathandi kontsad avanenud merre, vaikuse õnnelik. Räisja isegi võiks öelda, et see oli pisut liiga pikk kontsad koosneb siis kahest poolest, kus siis olid kumbki lugu. Lood olid selles mõttes programmilised väga hästi koostatud, et augud, aga jõuline ja romantiline lugu sealise Felix jäski, meie kantistasin kindlasti tundmatu, aga ilus romantiline lugu, mis osaliselt meenutas Tubina muusikat. Teine lugu Peetris vasksi via toore keelpilliorkestrile ja see oli niivõrd ilusti täitlase mängitud, et see oli iseenesest väga ilus muusika, mis seal meeldis, oli see, et peas aeglast nii-öelda vaikusest ja väga kõrgelt ja tuli klaasiga taevast maapealne ja siis lõpuks suundus uuesti tagasi taeva poole, haistus nii-öelda. Ja kolmas lugu esimeses pooles oli siis Sibeliuse uge niidid, mis oli minu meelest niivõrd pehmelt ja sujuvalt mängitud. Ma harva olen kuulnud, kuidas võiks sibiinlast mängida. Tundus, nagu oleks interpreteeritud nagu Aleksi depressist vaaknerist mingi segu, aga tegelikult oli tegemist Sibeliuse ka isiklikult olen kuulnud Sibellust, et rohkem sellise põhjamaalased kauges stiilis või rohkem plokkidena ja väga ranged võtmis tempos, aga siin oli mängitud välja, et muusikat võib vormida nagu savi, et, et see on nagu illus materjal. Pärast pausi tuli siis kandele Padoldi Merlaekuse õnnelik merre is ja see oli nii-öelda senine teos, mis viis meid romantilisest muusikast tagasi sellisele väga, eks aktsiale saksa muusikale. Nii et see ei ole iseenesest algas väga romantilised, aga siis nagu kui tuul nagu tõusis, siis isakese väga, eks aktseks muutume klassikaliseks ja see õnnelik merre ees oli siis rohkem võidukas kui rahulik väis. Sellele järgnes Arvo Pärdi kogenud ja aktidend. Mis siis oli üllatuslikult väga jõuliselt mängitud. Legend Enno oma jutus mainis seda väga uhkusega. Ta mängib seda nii palju, Vi paat on ka, oli näha ja tunda ja kuulda, et kui palju rõhku panevad keepilid poognatest. Mina mäletan selle teose ettekannet palju peene Loe ise. Ühesõnaga siis oli tegemist vägagi oma päevaseid apatsiooniga. Kontserdi viimane teos Klootibisi märi oli väga jõuliselt mängitud vähemalt esimene ja kolmas osa, teine osa siis väga pehmed ja väga magusad, väga magusasandiga. Ja natuke oli tunda, et, et võib-olla kuulaja kuna ta on kuulutusi peenlast ennegi väga sellise prantsuse laadi interpreteeritud siis natuke mõjus BBC siin liik kaardi pealt ja, ja sellise just mitte nii väga debiilik mängib. Aga võib-olla see tulenes sellest, et enne mängis okesta Pärti väga jõulised, võib-olla see ei mõjuta seda järgmise loo interpretatsiooni. Ja samamoodi jäi mul mulje, et, et võib-olla mõjutas oskusi teose väga illusaja interpretatsioon isegi Sibeliuse teose interpretatsiooni. Pole Raadio Sümfooniaorkestri kontserdist kõneles muusikateadlane Gerhard Lock. Algamas on rahvusvaheline heliloojate Rostro, mis sel aastal toimub kuuendast üheksanda juunini Pariisis. Üritust korraldav rahvusvaheline muusikanõukogu koos raadiofraasiga ja restoranil osalevad raadiojaamad üle kogu maailma helilindistustega uuest nüüdismuusikast. Rastram toimub 50 kolmandat korda. Eestit esindab sel aastal Toivo Tulevi teos flöödikontsert mida esitavad flatist Monika Mattiisen ja sopran Kadi plaas ja mängib Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Lisaks sellele veel ka Jüri Reinvere elektroonik kompositsioon Liivi itk, mille esitusel mängib olulist rolli Lievlanna julgist. Altrastermees oli tööst võtab osa klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Jaa, Rostrami tulemused selguvad reedel, üheksanda juuni õhtul kell 19. Infrat Toivo Tulevi jäi Jüri Reinvere kohta leiate ka klassika raadio koduleheküljelt. On olemas ka need kaks teost, mis sel aastal Rostormil kandideerivad. Eesti osaleb Rostrumil muide kolmeteistkümnendat korda ja eesti muusikat jätan konkursil saatnud tihti suur edu. 1995. aastal valiti mari vihmandi orkestripala floora parimaks noore autori teoseks. Aastal 2000 võitis sama tunnustuse Jüri Reinvere kammerpala loodekaar. Ja aastal 2004 saavutas Rostormil esikoha Helena Tulve orkestriteos Sula. Rostram eesmärk ongi uue muusika tutvustamine, jah, levitamine rahvusraadio vahendusel üle maailma. Parimaid teoseid tutvustavad oma kuulajatele järgneva hoo jooksul üle 30 raadiojaama mitmel mandril ja Rostrami nimelised saated toimuvad ju ka klassikaraadios. Jutu taustal on ka kõlanud katkenud Leinver elektroonilisest kompositsioonist liivi. Neljapäeval, kaheksandal juunil kell kaheksa esineb Tallinna Katariina kirikus nüüd ansambel Olari Eltsi dirigeerimisel. Soleerib maailmakuulus sopran variannasse vall Hispaaniast ja kaastegev on ansambel Vox Clamantis, kes kaheksast Katariina kirikus esitab nüüd ansambel eesti helilooja Grete, Helena Tulve ja Erkki-Sven Tüüri loomingu kõrval ka 20. sajandi klassikute Igor Stravinski, Arnold Schönbergi ja Poola helilooja piitult lutas lovski kammerteoseid. Meil on nüüd stuudios helilooja Helena Tulve. Ettekandele tuleb sinu leinen ehk jooned teos aastast 2003. Miks just see teos, õigupoolest mul selle teose valik, tud ka plaadistused või lindistuse projektiga, need siis ühtlasi see lugu ka salvestada. Selles teoses soleerib Ariannasa vald ja see teos on tegelikult sündinud sellise huvitava projekti raames, kus eesti heliloojad kirjutasid flaami poeetide tekstile. Ja siis vastavalt flaami heliloojad kirjutasid eesti poeesiale ja tookord osalesin ka mina selles projektis Tõnu Kõrvitsa kõrvalkirjutamise käigus või nii-öelda enne eeltööna sain lugeda päris palju flaami luuletaja, siis valisin just Rolandi hoorise teksti, mis on selline väike, kel haikulaadsetest luuletustest. Ta räägib sellistest üksikutest olemise hetkedest, kus, kas siis midagi puudutatakse või ei puuduta, midagi tabatakse või, või ei tabata ja ta on seda teinud läbi selliste looduskujundite või väikeste, selliste mõne sõnaga esile toodud väikeste pildikese kaudu. See emotsioon, mida arvad Ariannasse hallist. Mul on suur rõõm, et ta seda oli nõus esitama. Sest et ta on pigem nagu vanamuusikataustaga laulja. Kuna ta harfimängija laulab ka ise harfil ennast saates omaenda laule, mida ta järjest rohkem ja rohkem on nüüd kirjutanud ja teinud kontsertprogramme sellise kavaga. Mul on hea meel just, et üks vanamuusika laulja on võtnud vaevaks leida sedasama lähenemist uues muusikasse. Mulle tundub, et seal on midagi sarnast selles joonises sellises Prütmilises võib-olla mingisuguses vabaduses. Kontserdil kõlavad Helena Tulvelaineni kõrval Erkki-Sven Tüüri salvereid, Hiina Igor Stravinski septet, mitut luda Slovski kolm kammerteost, Chain üks slaidid ja tantsu prelüüdid ning kontserdi lõpetab Schönbergi esimene kammersümfoonia aastast 1906 osaliselt sama kavaga esineb nüüd ansambel ka väljaspool Eestit. Nüüd ansambel on jah minemas Lutoslovski festivalile, Poola. Tegelikult terved kava Poolas minu teada ei esitata. Teosed lähevad väljavahetamisel. Klassikalisem pool nii-öelda 20. sajandi klassika oli vist minu teada ka siis selle festivali tellimus, nad esitavad seal ka Erkki-Sven Tüüri uks ümoroni ja minu enda Traveeri ansambel Vox Clamantis, kes osaleb Erkki-Sven Tüüri salvereczina uue versiooni esiettekandel, siis Poola ei sõida, aga eesti publikul on võimalik seda nautida. Aitäh Helena Tulve nüüd ansambel pääl Ariannasse vall ja Vox Clamantis Olari Eltsi juhatusel esitavad Helena Tulve, Erkki-Sven Tüüri ja 20. sajandi klassikute loomingut. Kaheksandal juunil kell kaheksa Katariina kirikus. Klassikaraadio salvestab kontserdi. Eesti riiklik sümfooniaorkester annab sel laupäeval, kolmandal juunil kell kaheksat kontserdi Kihnu rahvamajas. Kontserdi kavas pealkirjaga Tubina tantsud tulevad ettekandele Eesti helilooja Eduard Tubina mitmedsüüdid, mille aluseks ongi just rahvaviisid näiteks eesti tantsudest sõiti eesti motiividel sõiteesi tantsuviisidest viiulile ja orkestrile. Kontserdil soleerib viiuldaja Tiit Kikas, keda oleme tundnud ju eelkõige kui elektriviiulimängijat ja just samamoodi üritab ta ka Kihnus seda muusikat esitada. Eesti riikliku sümfooniaorkester taga juhatab Viini toon Günther orkestri peadirigent Kristjan Järvi, kes seda sama Tubina orkestrimuusika kava lähiajal ka Tallinnas salvestab. Sellest, milline oli Eesti riikliku sümfooniaorkestri 30 aasta tagune kontserdireis Kihnu ja milline on hetke Kihnu kultuurielu, kõneleb nüüd Kihnu vallavanem Annely Akkermann. Intervjuus Kristel Kossarile. ERSO on Kihnus käinud ja üle 30 aasta tagasi, sellest ajast on kiinosi igasugused sellise kõhevil ja saladusliku moega räägitud juttudest, mis Neeme Järvi tegija ütles ja mis Lennart Meri ütles ja kus käis ja, ja kellega rääkis. Ja sõges saladuseloor on ERSO ja Kihnu suhetel olnud ja eelmisel talvel helistas mulle siis Andres Siitan, et mis oleks, kui, kui nad tuleksid Kihnu, siis loomulikult mõtlesime sellest ideest kahe käega kinni. Kas Kihnu inimesed sõidavad kontserdi tarvis ikka tavaliselt Pärnusse? Ma ei oska öelda, et kui palju nad teised käivad nüüd klassikakontsertidel, aga nad käivad päris palju teatris ja mõjusikalidel käiakse päris palju. Ma arvan, et siinkohal olete põhjendamatult tagasihoidlik, sest Kihnu niux laulusaar ja alles hiljuti ju Kihnu virve plaat tuli välja. Kihnlased armastavad muusikat ja kooslaulmist ja see loob sellise ühtsuse tunde ja võimsuse tunde. Kogukonnatunde, et ja Kihnus on olnud väga populaarne pill, viiul, et ma arvan, et kontserdikava on väga õnnestunult valitud, et siit eesti tantsudest siit eesti motiividel, et kõik need rahvaviisid, mis inimestel on hästi teada, et huvitav jälgida, et kuidas siis sümfooniaorkester käsitleb. Teil on Kihnus täitsa uus rahvamaja. Rahvamaja on juba ju nüüd neli aastat tegutsenud ja põhiliselt see saal on kasutusel muidugi kooliõpilaste kehalise kasvatuse tundideks aga kontserte on seal, talvel on vähem ja võib-olla korraga uus ja suvel on iga nädalalõpp mingisugune kontsert, seal on meil näitusi, on ütleme, esinduslikuma näitusi ja kohalike käsitöömeistrite näitusi, mis tehakse rohkem nagu enda jaoks. Alavatakse veel Valdemar Väli kunstile näiteks Kihnu muuseumis. Eelmine aasta oli Nikolai koormas soovi näitus muuseumis ja need maalid pärinevad jälle sellest samast 60.-te aastate lõpus, kui tundub, et tädil suuri elu oli väga vilgas, kihnu oma kultuur, rahvakultuur ja ise tehtav, elatav kultuur ja seoses sellega meile tulevad esinema ka teised isetegevuslaste ja, ja igasuguste rahvakultuurikollektiivid. Aga professionaalne kunsti ja kultuurielu Kihnus on olnud loid viimastel aastatel, aga nüüd me tahame seda vaata muutma, et igal aastal laste tõesti esindusliku kultuurisündmust hakata korraldama, et ka järgmiseks aastaks on plaanid olemas. Kõneles Kihnu vallavanem Annely Akkermann ja Eduard Tubina see osa muusikast, mis põhineb rahvaviisidel, kõlab sel nädalavahetusel laupäeva õhtul kell kaheksa Kihnu rahvamajas. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit dirigeerib, nagu öelda, et Kristjan Järvi ja viiulil soleerib Kikas. Eile esitles kirjastus koolibri Eesti muusika ja teatriakadeemia orelisaalis raamatut Eduard Tubin kirjad esimest osa. Raamatu koostaja Vardo Rumessen, õnnitlen teid. Kaunite kaante vahele on teie initsiatiivil ja koostamise tulemusel jõudnud kaalukas osa eesti kultuuriloost. Aitäh teile, niisuguse raamatu koostamine ja kommenteerimine on väga pikaajaline töö ja see nõuab päris palju ettevalmistamist ja faktide väljaselgitamist ja selle peale on kulunud praegu päris palju aastaid. Muidugi seda tulekski näha nihukeses üldises kultuuriloolises kontekstis. Sellepärast et, et siin on kokku korjatud kõik Tubina kirjad teistele isikutele ja neid on püütud maksimaalselt kommenteerida, täpsustada kõiki asjaolusid, sest väga tihti jääb ju kirjades segaseks, millest jutt tegelikult käib. See idee on mul päris vana juba paljude aastate eest juba, kui ma hakkasin neid Domina kirju korjama ja olin Ameerikas, ma sain suure hulga kirju Erika Kalami käest nii Ludwigi juhti kirju, samuti sain Rootsist kirju. Siis kui ma käisin Eino Tubina pool Türgis tema käest kirju siis avastasin mitmetes arhiivides Eestis dopina kirju nii Tartu kirjandusmuuseumis, rahvusraamatukogus teatri muusikamuuseumis ja tegin nendest koopiad ja nii see kirjade arv nagu kasvas ja tegelikult, et ega meil eesti muusikas nisukest ulatusliku kirjavahetust ei olegi avaldatud, kus on ühe isikukirjad, on, ütleme kirjandusloos, Kreutzwaldi Koidula kirjavahetus kahe isiku vaheline, samuti Tuglas, Under näiteks ja aga siin on põhimõtteks võetud see, et siin on kõik Tubina kirjad ilma kärbeteta koos kommentaaridega. Ja teine köide tuleb kindlasti tublisti mahukam kui see, kas nad kõik teise köitesse ära mahuvad, seda ei ole praegu veel teada. Ja ma tahaks tänu avaldada siin paljudele abilistele, eelkõige valveerissonile, siis rahvusraamatukogust, hinnasaaret oli keeletoimetaja ja samuti proua Marie kurvet rahvusraamatukogust ja muidugi kirjastus koolibri ja ma väga loodan, et see raamat tegelikult peaks pakkuma huvi küllaltki laiale lugejaskonnale. Sellepärast et siin on väga mitmekesine see temaatika siin on väga palju seotud malemaailmaga, eriti Kerese kirjavahetuse kaudu. Tubin oli suur malefanaatik ja ta oli väga hästi kursis malemaailmas toimuvaga. Ta räägib palju omaenda teostest. Siin on väga huvitavaid kirju tema reisidest ja tema arvamused teiste heliloojate loomingust. See, mis avaldas temale endale mõju. Ja lõppude lõpuks kõige tähtsam, ma väga loodan, et need inimesed, kes võib-olla ei ole enda jaoks veel päriselt avastanud Tubina loomingu tegelikku suurust ja selle väärtust ja selle tähendust leiavad võib-olla siit lugedes neid pidepunkte, et sellesse loomingusse süveneda ja see looming saab tänu sellele ka rohkem mõistetavaks ja arusaadavamaks. Mis perioodist on kirjad esimeses köites? Esimene köide hõlmab need tema kõige esimesi kirju alates 1929, need on Mart Saarele, Cyrillus Kreegi-le siis Olav Rootsile. Nende kirjade seas on mitmeid tööalaseid küsimusi, siis tema teoste loomisega seotud küsimusi aga juba alates 37.-st aastast, kui ta tutvus oma teise abikaasaga. Kõik need armastuskirjad, need on ääretult poeetiliselt, mis peaksid avama Tubina hinge ja tema sisemise tundemaailma hoopis teisest küljest nendele inimesi teistele, kes võib-olla ei oska Tubina puhul seda külge üldse nagu välja tuua ja muidugi seda suurem on kontrast seoses põgenemisega. Ja tema esimesed kirjad siis põgenikelaagrist oma abikaasale kes on haigestunud ja veedab karanud Tõnis neid aegu ja siis kõik need raskused, kuidas elu sisseseadmine seal Stockholmist kujuneb pea ja kuidas järgult ta leiab endale elamistingimused, töövõimalused ja ja see iseloomustab tegelikult ju mitte ainult isegi tublina, vaid, vaid üldse pagulasprobleemi. Millistes raskustes need inimesed kõik olid, kes olid sattunud nüüd äkki teisi ühiskonda. Ja alguses lootsid, et nad pääsevad peagi Eestisse tagasi. Tubin hakkab näiteks kohe põgenikelaagris juba tingimustes, kus ta peab ööbima kooli võimlas kus on koos siis umbes 120 pagulast ühes ruumis hakkab seal mõtlema oma viienda sümfoonia ja visanud oma seda ja varsti muidugi veendub, et nendes tingimustes ei ole võimalik seda teha, aga sisemine mõttetöö kähistel kõik edasi. Nii et väga palju ka tema teoste loomisest, nende ettekannetest ja adressaatide hulk on päris suur, kokku 45 adressaati, kellele Tubin on selle aja jooksul siis kirju kirjutanud. Esimene köide on 560 lehekülge, millest 130 lehekülge kommentaare. Esimene köide lõpeb Tubina koduma külastusega 1961. aastal väga intrigeeriva situatsiooniga, mistõttu jääb üle vaid põnevusega oodata kirjade teist köidet. Järgmise aasta jaanuarikuu algusest on võib öelda täieõiguslik Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene. Hetkel on ta Vanemuise teatriprodutsent ja teatrijuhi kohusetäitja. Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi ja, ja ettepaneku kandideerimiseks tegi praegune teatrijuht Aivar Mäe kindlasti see kombo pool aastat, mis, mis Aivar Mäe kõrval olen töötada saanud, on loomulikult väga suure suure kogemustepagasi andnud. Aga teisalt, eks ma olen Vanemuises ka 11 aastat töötanud, mis on õpetanud mind tundma seda maja ja neid inimesi, kes siin töötavad. Vanemuise teater on Eesti ainuke kolme žanri teater. Selles seisneb Vanemuise tugevus. Et meil on võimalik ühendada nii draama, muusika kui tants. Selliseks peabki Vanemuine kindlasti jääma kuni 2011. aastani nõmmel siduv rendileping sadamateatri kasutamiseks ja me kindlasti selle ajani see ka nii jääb. See, mis saab peale 2000 üheteistkümnendat aastat sadamateatest, seda on täna natukene raske ennustada, sest esiteks ei teame, kui suuremahuliselt õnnestub 2009. aastal avada renoveeritud väike maja. Me soovime sinna tegelikult luua uue traumasaalis, mis siis saaks ka tulevikus rakendada black box etenduste tarbeks. Teatrijuhi ülesandeks on organisatsiooni igapäevane juhtimine ja teatri Reber, tsaaripoliitikat loomingulisi planeeringuid teostavad ikkagi teatri loomingulised juhid ja sellest, et me oleme kolme Sandri teater, on meil neid ka kolm muusikajuht, draama, jahute, balletijuht, meie uuslavastustest poole moodustavad järgnevatel aastatel oma lavastused ja teise poole siis muusika ja tants kokku ja eesmärk on, et me anname igal aastal igas oma žanris vähemalt ühe külalisetenduste seeria siis väljaspool Eestit. Sellel hooajal sai seda tehtud nii balletis kui ooperis, kui me külastasime Soome rahvusooperite balletiga Jaanuarikuus Peterburis, pähklipureja festivali. Kas tuleb ka külalislavastajaid, külalissolist näitlejaid Vanemuisesse? Näiteks ooperi ja balleti žanris, siis kus me soovime tegelikult viia repertuaari planeerimise kolme aasta peale ette siis suuremate nimetuste juures, see annab meile paremad võimalused läbirääkimisi pidada just nende lavastajatega, keda me maailmas soovime Tartusse tuua. Aga teisalt eesmärgiks on siis hiljemalt 2010.-ks aastaks, et meie püsirepertuaaris olevat ooperit suurte klassikaliste klassikaliste põletide nimetuste arv oleks märkimisväärselt suurem. Olete praegu Vanemuise teatris peaprodutsent, kas see töö jätkub? Minu vastutada jäävad ka tulevikus suuremahulist eelarveprojektidega ettevõtmised. Esietendus Vanemuises muusikal Chess, mille produtsendiks samuti oled, muusikale on tulnud päris mitmeid juba välja, mida võiks öelda praegu raadiokuulajale, mida veel oodata on? Aru tuleb anda sellest, eks suuremad muusikale täitsa ära tehtud ja, ja neid säravaid nimetasin, maailmas on jäänud üha vähemaks. Vanemuise eesmärk ei ole kindlasti, et me peaksime iga aasta tooma välja mingi uue muusikali, et pigem me lähtume sellest, et kas meil tõesti õnnestub saada väga häid esitamise õigus ja siis me nende esitamist kaalume. Ja nüüd on võimalus näha ja kuulda Vanemuises muusikali Chess, mille lavastusbrigaad on ka rahvusvaheline, lavastajaks Rootsist. Georg Mallvius laulavad peaosades Jaanika Sillamaa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv. Kaastegev on ooperikoor, orkester, popkoor ja balletitrupp. Mängime muusikali Chess juunis-augustis ning väga vähesel määral ka perioodil september kuni mai siis oma püsirepertuaaris, et kõik on teretulnud ja julgen väita, et tegu on on väga huvitava lavastaja lahendusega sellele muusikale, nii et huvi peaks pakkuma kõigile ja heliloojate töö on minu arvates lihtsalt geniaalne, mida ka meie lauljat väga hästi suudavad esitada. Aitäh Paavo Nõgene selle intervjuu eest ja soovin edu jõudu. Mida veel soovida noorele teatrijuhile? Soovitud on väga palju erinevat, eks vastupidavust läheb ka vaja. Vastupidavust ja aitäh veelkord, Paavo Tõgesele. Helgaja. Pärnus algas eile neljas orelifestival, mis toob tänavu publiku ette tavalisest rohkem noori ja väga noori organiste. Pärnu orelifestival on tervet Pärnu suve läbiv üritus, mis annab suurepärase võimaluse eesti organismidel oma võimeid näidata. Koostöö Tallinna orelifestivaliga võimaldab Pärnusse tuua ka rahvusvaheliselt keda neist kõigist tänavu kuulda saab, tutvustas Pärnu orelifestivali kunstiline juht Jaanus tarrim, kes on meie iga-aastane külaline olnud, on Ines Maidre kes on ka ise pärnakas, Pärnus sündinud ja koolis käinud ja tema kontsert on siis seitsmendal juulil, kus ta siis kavatseb esitleda oma uut CDd Peeter süda loomingust ja samas ka on siis Peeter süda elust ja tegevusest tal kirjutatud Raamat samamoodi nagu eelmisel aastal me teeme koostööd Tallinna orelifestivaliga, kus on siis kas organisti tulemas ja vast kõige huvitavam on siis esimesel augustil, kui tuleb meile Jaapanist organista, et Jaapan on natukene nagu meie jaoks võõras kultuur. Et seal ka orelit mängitakse, see on, see on üsna tavapärane kraane neil seal ja ta mängib üsna niisugust traditsioonilist kava, et, et ma olen näinud ka ennem orelil festivalil del jaapani organiste, kes mängivad mingisuguseid jaapani heliga, mängivad iseennast. Aga seekord jah, on jaapani organist, kes mängib Bachi jahindemiti ja listi ja niisugused väga traditsionaalsed oreliheliloojad. Krasnodarist tuleb Mihhail Pavaal, kes on tegelikult sündinud Tartus koolis käinud Eestis, ta oskab isegi natuke eesti keelt ja tema põhiline niisugune tegevuspiirkond on just musta mereääresotsi ja Krasnodari ja väga niisugune kindel mängija. Tänavast orelifestivali eristab varasematest suurem tähelepanu noortele organismidele vanuses üheksa kuni 17 aastat kes saavad panna proovile oma võimed suure kontsertoreli taga. Kuigi nende tase on juba vanusest tulenevalt kõikuv või pianos tooriumi sõnul mõneski aimata tulevast tipporganisti. Kahtlemata esimest korda, mida me tõesti oma festivalil teeme ja mida, mida Eestis ka ei ole nagu minu teada varem tehtud ja ma ei tea üldse maailmas üldse sellist asja, on tehtud, et orelifestivalil mängivad noored oreliõpilased muusikakoolidest vanuses üheksa kuni kuni 17 aastat. Eelmine taastame, käisime taolist kontserti andmas Valgas ja peab ütlema, et, et see on muidugi tase on väga kõikuv. Aga, aga mis mind näiteks eelmine aasta väga üllatus. Keilas oli üks noormees, kes oli vist juba mingisugused noored klaverikonkursid ära võitnud. Mängisid ka maitsekalt seda lugu, nii et nii et noh, see on niisugune töö küsimus, et, et kui hästi õpetaja suudab õpetada Pärnu orelifestivalil kõlab ka üks maailma esiettekanne, festivali kunstiline juht Jaanus Remm jätkab, 11. augustil. Leiab aset siis maailma esiettekanne, kus Kanada helilooja Teet Tomson on kirjutanud ühe loo, mida nooti ma pole veel näinud, aga mida mul tuleb mängima hakata. Mis on siis orelile ja Sapranile kirjutatud, et ilmselt laulma tuleb veerand alles ja orelit. Ma mängin ise ja see pidi koosnevad vähemalt mitmest osast ja viimane oli seal väga niisugune militaarne ja naljakas, et noh, ei tea, ekskaasast heliloojatega on ikka niimoodi, et, et sa ei tea kunagi oodata on nii, et selles mõttes jah üks esiettekanne kadesti tulemas. Orelifestival toimub Pärnus 25. augustini üks kord nädalas alati reede õhtul algusega kell kaheksa. Ainsaks erandiks on juba traditsiooniks kujunenud 24. juuni kontsert, mis läheb Pärnust välja Saarde Katariina kirikusse, Kilingi-Nõmmes heligajale Pärnust. Ülle Hallik. Me oleme tuntud väga klaveri lembe, see maa, kus regulaarselt toimuvad ülimenukad, klaverit, festivalid. Juunikuu esimene pool toob aga väga palju põnevust meie pianistidele ja kõigile klaverimuusika fännidele. Kuna Tallinnas saab toimuma esmakordselt Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss, professor Peep Lassmann, mis eesmärgil selline konkurss sai siin Eestis korraldatud ja kes selle suure korralduse taga on? Konkursi eesmärk on teatavasti esiteks uute talentide leidmine, teiseks noorte inimeste omavahelise niisuguse kokkusaamise suhtluse nende kogemuste vahetamise juurde kogemuste omandamise eesmärgil korraldatud ja ei saa muidugi ka mainimata jätta, et üks korralik rahvusvaheline konkurss peaks kuuluma ka ühe arenenud muusikakultuuriga riigi või rahva juurde. Millised selle konkursi tingimused on, kas teeb näiteks nõuate nendelt, kes siia tulevad, ka Eesti muusika esitamist? Ja loomulikult Eesti muusika esitamine on kohustuslik nii esimeses kui teises voorus ja eestimuusikaks on sellel konkursil Eduard Tubin. Seega esimeses voorus on kõigile osavõtjatele kohustuslik vähemalt kahe Eduard Tubina prelüüdi esitamine ja teises voorus tuleb esitada kah küllaltki suures ulatuses Tubina muusikat, aga seekord juba vabal valikul. Nii et Tubinast ei pääse ükski konkursist osa. Ka kolmanda vooru kavas on ühe võimalusena Tubina kontserti ettekandmine, aga praegu mulle tundub, et kontserti ei olekski valinud. Kui suur huvi oli selle konkursi vastu? Huvi oli ootamatult suur, praeguse seisuga on osavõtjaid 43 14-st riigist sealhulgas Ida-Aasia riikidest väga paljudest Euroopa riikidest. Et esimest korda korraldatava konkursi puhul Meostades eeldanudki, et nii palju on osavõtjaid. Huvitav, millest selline suur huvi, kas Eesti, kui maa peibutab või on teil suured preemiasummad? Ma arvan, et peibutab, esiteks see niiskus konkust varem ei olnud. Ja üldse nagu Eestis ei ole ju peale nende laste ja noortekonkurss ei ole ju toimunud täiemahulist rahvusvahelist pianistide konkurssi aga ma arvan, et ka preemiaid on sellel konkursil konkurentsivõimelised muude oluliste rahvusvaheliste kakkusta. Kas esimesse vooru pääsevad kõik, kes on soovi avaldanud või on teil mingisugune ka eelsõelumine? Olnud esimene kord mee korraldanud sõelast, kui palju eestlasi osaleb. Eestist pärit osavõtjaid on 15. Rahvusvaheline konkurss on kindlasti ka rahvusvahelise zürii-ga. Ja loomulikult rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad Berliini kunstide Ülikooli professor Pascal mõju. Kas on ka žürii esimees? Edasi Madriidi kuningliku konservatooriumi professor, soriano lähinaabritelt Soomest professor Rae kalju ja Vilniusest professor kindlustuses ja pekingi keskkonservatooriumi klaveriosakonna juhataja Ming Jang muusik, ka teatriakadeemia saalis on kokku saanud teedel valida kolm klaverit. Ükson Steinway, teine on Lõõndorferi, kolmas on loomulikult Estonia. Need klaverid muidugi läbivad põhjaliku hooldusena konkursi algust. Ja loomulikult on kohal ka pidevalt valve häälestaja. Konkursi korraldajad on Eesti muusika ja teatriakadeemia ja Eesti klaveriõpetajate ühing. Esimene ja teine voor toimuvad Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis. Kas esinemisi, neid transleeritakse ka kas interneti või maja peale, sest teatavasti Muusikaakadeemia kammersaal ei ole eriti suur. Ma oletan, et huvi on väga suur selle konkursi vastu. Ma arvan küll, et interneti kaudu on seda võimalik kuulata. Samamoodi on ka ju varemgi oluliste kontserdite puhul toiminud majasisene ülekanne, ekraanid on väljas päris mitmes kohas muusikaakadeemias ja eks näeb, kui suur on huvisaal, mahutab siiski 30 inimest. Kas on teil repertuaari suhtes peale Tubina veel selliseid erilisi nõudmisi, mis võib-olla teevad kunstiliselt selle konkursi põnevalt jälgitav? Üks esimene voor tavaliselt on ju niisugune osavõtt ja võimete proovilepanek. See on juba välja kujunenud, et esimeses voorus mängitakse polüfoonia, mängitakse tüüde erinevas valikus, meie puhul on vaja mängida kahte etüüdi, ühte romantilist etüüdi, pään list, 15 20. sajandi etüüdi. See on ka suhteliselt tavaline selline valik. Ebatavaline on see, et esimeses voorus ei küsita veini klassikalist sonaati. Seda küsitakse teises voorus teise vooru ainukene kohustuslik element. Esimeses voorus küsitakse lisaks veel Tubina prelüüdi teleRoman tüüpiliste lühivormide esitust ja seda ma ei tea, et oleks ühelgi konkursil mujal siiamaani olnud. Kuigi kõik konkursid muidugi praegu püüavad leida uusi ja värskeid lähenemisi, konkursid kavadele, seega esimese vooru maksimaalne pikkus on 35 minutit. Sinna sisse peab ära mahtuma polüfoonia tüüdi, mingisugune valik romantilisi lühipalu, need peavad olema ühes tuubusesse tsüklest ja vähemalt kaks Tubina flöödi. Ja teise vooru kava, nagu ma ütlesin, kohustuslik punkt on klassikaline sonaat. Tubinat ja muu on iga konkursandi vaba valiku küsimuskava pikkus tund aega. Oma suur annab võimaluse valida praktiliselt kõikide käiberepertuaari tabeli katsete vahel. Igal juhul ootame kõik väga põnevaid muusikaelamusi ja loomulikult seda, et Tallinna esimene rahvusvaheline pianistide konkurss avastaks uusi talente, kes aastateks kontserdilavadel inimestele palju rõõmu pakuvad. Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss. Esimene ja teine voor, viiendast 11. juunini Eesti muusika ja teatriakadeemia ja kolmas voor 13.-le ja 14. juunil ning lõppkontsert 15. juunil kell seitse Estonia kontserdisaalis. Kaastegev ERSO, dirigent Jüri Albertel. Festivalipassid ja piletid müügil Eesti Kontserdi kassas ja piletimaailmas. Otseülekanded kolmandast voorust, lõppkontserdist, klassikaraadiost. 15.-st kuni seitsmeteistkümnenda juunini toimub esimene Tallinna kitarrifestival. Lähemalt räägib festivalist kunstiline juht ja kitarrist Tiit Peterson. Kuidas tekkis mõte korraldada Tallinna kitarrifestival? Tallinn vajab kitarrifestivali sellepärast, et Tallinn on piisavalt suur linn, piisavalt suure, tiheda rikkaliku muusikaeluga muidu ja igal Euroopa pealinnal on oma kitarrifestival Eestis toimub palju mitmesuguseid festivale, eriti suvel ja olemas on isegi oli festival. Iga aasta novembris toimub Eesti kitarriseltsi festival säästudele kitarr, mille keskus on Tartus. Samuti korraldab Eesti Kontsert igal aastal mitmeid kitarri, kontserte ja ka Lõuna-Eestis tegutsev erakontserdikorraldaja Forest Musica heidinsi korraldab läbi aasta kitarri kontserte. Üldiselt on teada, et kitarr on kõige popim väärsem Pill Eestis. Kui tihti toimub ka kitarrikontserte, mis lähevad pooltühjadele? Mille poolest on Tallinna kitarrifestival eriline ja millega plaanite publikut köita. Festival on huvitav oma oma väliselt. Külaliste poolest kõigepealt sellepärast, et keegi nendest ei ole senimaani Eestis olnud. Kõigil, kes tulevad, on ka väga huvitavad omanäolised kavad. Ma usun, et sellised nimed nagu tarentsumi Kelly, Mationeela, Dahlia kitarristid, siis samuti brasiillane Alexi ei anna. Ma usun, et need nimed on tuttavad meie, meie kitarristide, ma usun, et nad on väga-väga oodatud siia ja teine asi on muidugi muusika, mis nad kaasa toovad, sellepärast et itaallastel on rohkesti muusikat nii klassikalist kui kui, kui tänapäevast ja itaalia muusika minu meelest jäänud natukene varju hispaania kitarrimuusikale. Brasiillane Aleksejevi anna toob kaasa rohkelt oma muusikat. Brasiilia nagu nagu kõik muusikasõbrad teavad, on muusika poolest ääretult rikkalik maa. Kitarrimuusika poolest on ta ülirikkalik, seal on minu meelest mitte, et kitarr oleks rahvusBildvaid kitarr nagu kaasa sündinud ja huvitav asi, mida võib kuulda, on see, et kui me tavaliselt seostamegi siis lõunapoolsete maadega kitarrimuusikat, kitarri repertuaar, siis seekord tuleb üks huvitav heliloojaisiksus ja samuti suurepärane kitarrist kainenemine ja toob kaasa hoopiski lappima, kandis kirjutatud muusikat, tutvustama. Said välisesinejad, kuid see ei ole kõik. Üles astuvad ka kohalikud kitarristid, eriti noored norial, seostroloogiast. Ja siin on viis kitarristi, neli neist on parasjagu oma lõpukavadega tegelenud terve viimase aasta Klepsima Vahur kobia, Tõnis platonoff on otsa muusikakooli selleaastased. Lõpetajad ja Nad pakuvad igaüks veidikene solistina muusikat ja rohkesti ansambli muusikat triona ja samuti teiste pillide koos. Teine kontsert on Jelena Hossippavate Daniel jullad, kes on juba omale päris lahkesti nime teinud, siin Eestiski ringi sõitnud ja andnud kontserte. Davosi päeva on sel aasta magistrant ja Daniel julla, siis teeb oma magistriesimese aasta programmi nii et nendel on pakkuda täiesti avamismis ulatab narkuselise kontsert artisti tasemele. Tallinnas on proovitud kitarri kontserte teha siin ja seal igal kohal oma plussid ja miinused, kus on Tallinna kitarrifestivali kontserdid? Kõik on vanalinnas ja suhteliselt raekoja platsi ümbruses ei olegi väga kaugele sealt minna. Ajaloomuuseum on minu meelest fantastiliselt hea kitarrile oma akustika poolest võib-olla pisut isegi pika kõlaga. Las ta olla. Olen valinud sinna just sellised programmid, mis tahavad natukene pikemat kaja juurde saada ja väga tuntud ja levinud kontserdipaigana on Mustpeade maja suur saal ehk Mustpeade maja valge saal, seal toimub avakontsert, seal mängivad tarentsemik hiljemalt meela son kitarriduo-le hea saal. Õpilaskontserdid on pisut hajutatud sellepärast et ühe päeva sündmused toimuvad vanalinna muusikamajas. Teise päeva sündmused toimuvad Kirjanike Majas. Peale kontserti teha on kavas ka nii-öelda haridusprogramm, mida saab õppida ja kes õpetab. Mul on pandud nõnda. Lorenz, Amy Kelly ja, ja Matthew meela teevad ühe-kahetunnise meistriklassi, kus saab olema kaks mängijat aktiivselt ja loomulikult kõik teised on teretulnud kuulama seitsmeteistkümnendal juunil toimuv seminar, kus soome kitarrist, helilooja Kainieminen peab kolmetunnise loengu teemal, kuidas kirjutada kitarrile, aga see on minu meelest valdkond, mida väga vähe tuntakse. Maikuu teisest nädalast kestab Mozarti festival ka Hispaania Hannes Corunniias. Peategelasi on Galiitsia sümfooniaorkester, kus omal ajal meie Marika Järvigi flatistina kaasa mänginud. Piirdutakse vaid kaheksa ooperietenduse ja viie orkestri kontserdiga. Pealavaks kalis ja ooperipalee ja seitse kammerkontserti toimub Santa Maria kolleegiumis. Too Victor Pablo Perezi juhatusel, Grigori Sokolov Mozarti 23. kontserdi solistiks. Sellel nädalal oli dirigent ja solist Kristjan Sacha Riias kahes Mozarti klaverikontserdis ja kahel lõppkontserdil viiulisolist Pank, Peterit, Zimmermann ja mõlemad pianistid sooloõhtutega. Täna jõuab lõpule festivaliga Praha kevad kuuekümnendat korda ka viimastel päevadel väga nimekad esinejad Clemens sood teisipäeval, seejärel koos slovaki filharmoonia orkestriga Rahmaninovi mängimas, Boriss Berezovski siiskuerneeri trio. Üleeile rahvusteatris kodumaise muusikali Lucas Hurniki inglid maailma esiettekanne ja õhtul esiettekandel ka Ivana lauduva Symphony, Can-Ameerika ja lastekooride vokaalsümfooniline õhtu lastekaitsepäeval. Eile said tšehhid taas kuulda oma tipp-pianisti Ivan moraavetsid Mozartit mängimas ja Šostakovitši 13. selle kõrval. Täna jääb lõpetama Tšehhi Raadio Sümfooniaorkester Vladimir valekki juhatusel festivali lõputeoseks. Dub pakub tänavune klaverifestival Ruuri piirkonnast Saksamaal ühtekokku 74 kontserti 90 pianistiga. Üleeile mängiti This põrgis Mozarti sarja kaheksas kontsert. Klaverikontserdid number 14 ja 15 noore pianisti tähe Christoph Erneriga Viinist eile Esseni filharmoonias, Mihhail Pletjovi Mozarti ja Schumanni igavam. Täna esitab entuisburgis Jeruusalemma kammerfestival pianistide festivali juht Jelena pass kiirova siin esinemas. Dresdenis on pidustused teist nädalat 20 üheksandat korda kauni ja hingelise motoga usk, mõistmine, tolerants, kriitika, ühtlasi märkimaks Dresdeni kaheksasajandat aastapäeva avaetenduseks Wagneri tan Hoysser avakontserdil Mahleri teine dirigeeris mas Artmat Heinchen. Kohe Jaapani filharmoonia orkester, kännid Shiro Kobayashi käe all, siis London barokkija Emma köökkbi Jundiili klaveriõhtu maisseni Toomkirikus laulis Leipzigi kalmus Sansambel k Arvo Pärti. Tänan Dresdenis kokku seitse üritust. Hamburgi riigikogu Peri balledžoužbil Houssis koguni kahe etendusega Mozarti reekviem-ist. See on John Mayeri lavastus ja Frank Peterit. Zimmermann mängib Enrico Bachi ja klaveri saatel kuus Bachi viiuli sõna. Homme Berliini Filharmoonikute saiman rätliga nemad päeval ja õhtul teine tipporkester Santa Tšiili akadeemia oma Antonio Papanugejal treestlaniga samal päeval algas festival Pariisis, Sandeni katedraalis kestab aga 30. juunini. Äsja mängis seal värske viiuli tuua lätlanna skriide ja prantslaste noor tipnes renooka põssa ja edasi järjest tippõhtut prantsuse rahvusorkestriga rubiini missa Riccardo Muti dirigeerimisel ja siinses seltskonnas Paavo Järvi. Samuti rahvusorkestri ees Valeri teise sümfooniaga. Jaga Bergi Alt endalgi laulud sopran, Kristiines Schefferiga kavas. Paavo on pea iga-aastane Sandeni artist. Nüüd on tal kaks kontserti esmaspäeval ja teisipäeval. Seejärel kohe Verdi reekviem, dirigeerib niungvolutsiong, solistide hulgas Rolando villasoon. Valgete ööde festival Peterburis 14 kümnendat korda, Šostakovitši juubeliaasta keskpunktis. Kui Maksim Šostakovitši dirigeeris 14 kümnendat ja viieteistkümnendat sümfooniat üsna festivale alguspäevil siis teisipäeval jätkas festivali kunstiline juht Valeri kergijev 11 10. sümfoonia. Aga sellele sündmusele viisid tervituse Tubina festivali poolt Vardo Rumessen ja Maia Lilje. Täna Maria teatri orkestri ees juba Christoph SM mängides Šostakovitši viiendad. Samas on ta ise Mozarti 23. kontserdi solistiks. Ja ülehomme jätkab vali riigi Ergier Šostakovitši kolmanda ja 13. sümfoonia. Äge. Meie dirigent Vello Pähn juhatab taas Berliini riigiooperis 30.-st maist. Ka täna on tal seal tonitseti armunud joogietendus. Ladina osas laulab meilegi tuttav annas sammuil. Peatselt on tal proovid Pariisi rahvusooperis kosmorism. Pedusaar tuleb publiku ette oma uue lühiballettide kavaga. Neeme Järvi on tänaseni kolme kontserdiga oma teise uue resident orkestri ees Hollandis haagis. Efektne kevadine kaver Rossini avamäng Wilhelm Tell sansanssi neljas klaverikontsert, solistiks Steven How ja Stravinski kevadpühitsus Inglise heliloojal dirigendile. Oliver Klossanil on 50. sünnipäev. Helilooja Kennet Hesked tähendas talle oma uue teose. Tail from very good. Teisipäeval kandis London Symphony, jättes selle juubilari juhatusele ette radiansse triin kirjutas Prantsusmaal kai haardis toimuva Adiili Alijevi nimelise pianistide konkursi tellimusel uue pala Alapitsikad. Eile alanud konkursil. See nüüd aine kõlab. Praegu käivad pianistide konkursid käituma Itaalias Pietro Arsento nimeline Joiadel kolless ja alles Androkas rände nimeline ternis. Lääne-Saksa Raadio resideeruv helilooja on tänavu tossi ohozokkava. Just maikuul on tal seal esiettekandele tulnud kaks uus teost lootoslill segakoorile ja löökpillidele Haylhaines sõnadel ning pojas kaheksas tuubale ansambliga eelmisel laupäeval auks purgis Mozarti festivali ajal toimunud Leopold Mozarti nimelisele viiul teate konkursile kirjutas kohustusliku pala pealkirjaga 1756 vene helilooja Viktors sus linn. Juba neljandasse kavasse jõuab tänašetzingeni festivalil Petteri Öödressi loomingu tutvustamine. Täna on maestro eetvassiss Ansambel moderni juhatamas tema enda kahe teose kõrval Schubert Berg, Wagner, Ikerokoodiaatris. Ja homme jõuab ka siia teatrilavale Mozarti ja Schumanni kavaga Mihhail plit jov. Ja meenutades üleeilset laste päeva lepetend Taani kuninglikus teatris kus esimesest juunist mängitakse viiel korral palle, Nickelburgi muusikaga, väikest printsi lugejale, Arphile, tšellole ja Hoboele. Tänasele heligajale tegid kaastööd Gerhard Lock, Karin kopra, Kristel Kossar, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Ülle Hallik, Kristo Käo ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku Helle baasia, Katrin maadik ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla.