Tere hea heligaja kuulaja. Tänast 10. juunisaaret toimetab Kersti Inno. Saate teemad. Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu esindus käis Peterburis valgete ööde festivalil ja andis seal peterburi Maria teatri peadirigendile Faleeri kergievile üle Tubina medali. Intervjuud Valeri kergijeviga ja sündmusest lähemalt kuuleme Maia Lilje vahendusel. Täna on rahvusooperis Estonia rahvusvahelise projekti Mozarti Cosi fan tutte ainetel hiphop ooperi skool Lavas ainus etendus. 13.-st 21. juunini toimub aga ooperi- ja balletifestival Tähed teemasid, vahendab Age Raa. Naissaarel Omari küünis algab läbi kolme suvekuu vältav Nargenfestival, millest kuuleme lähemalt telefoniintervjuus Tõnu kaljustega. Üritus algab 16. juunil. Noorte heliloojate festival Monikamatiivsenit intervjueeris Mirje Mändla. Reedeti toimuvatest suvekontsertidest. Tus Antoniuse õues kuuleme Hedvig Lätti vahendusel. Tema kõrgeausus orel on Eesti Interpreetide Liidu uus kontserdisari, mille kunstilist juhti Aare-Paul Lattiku küsitles. Tiina kuningas. Luule see ei tule tuulest on kava eesti rahvusromantikut Mart Saare kooriloomingust Eesti filharmoonia kammerkoorile Mikk Üleoja juhatusel. Monika Mattiiseni uut plaati manus, gripp tutvustab Mirje Mändla. Kuuleme ka uudiseid Pariisist rahvusvaheliselt heliloojate Rostrumilt, kus viibib klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ning vaheinfot Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi kohta ja saate lõpus, nagu ikka muusika uudised laiast maailmast, mida vahendab Priit Kuusk. Möödunud nädalal viibis Peterburis rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu väike delegatsioon, proua Eeva Potter, siinkõneleja ja ühingu juhatuse esimees Vardo Rumessen, et üle anda Tubina medal Maria teatri peadirigendile maestro Valeri kergeevile. Rahvusvaheline Eduard Tubina ühing annab seda medalit välja alates 2005.-st seega helilooja 100.-st sünniaastast tänu ja teenete medalina interpreedile või kollektiivile Tubina loomingu propageerimise, kõrgetasemelise esitamise või helisalvestamise eest. Esimese medali pälvis möödunud aastal maestro Neeme Järvi Tubina kõigi sümfooniat esitamise jahilid plaadistamise eest. 2006. aasta medali sai nüüd ühingu juhatuse üksmeelse otsuse põhjal, mida kinnitab medali juurde käiv tunnistus. Maestro Valeri kergeb Tubina kaheksanda sümfoonia silmapaistva ja väga omapärase esituse eest. Maria teatrior kestriga möödunud aasta juubelifestivalil Tallinnas. Medaljon kaunilt kujundanud kunstnik Aime kuulbuš ning sellele on graveeritud Tubina erilistest nimetähtedest tuletatud motiiv tema teisest sümfooniast. Pidulik tseremoonia leidis aset Maria teatris 30. mail pärast kontserti, kus Valeri kergivi juhatusel oli kõlanud Šostakovitši 11. sümfooniakontserdil ja autasustamisel viibis ka Eesti vabariigi peakonsul Peterburis härra Lauri Bambus. Sündmusest tegi videosalvestuse Venemaa televisiooni programm, kultuure. Tänukõnes meenutas maestro kergeff oma varasemaid kokku kokkupuuteid eesti muusikutega konservatooriumi aegsete õpingute kaaslast ja lähedast sõpra Peeter Lillieed ning rõhutas ka praegusi tihedaid sidemeid Järviti pere kõiki dirigentidest esindajatega ja väljendas samas lootust huvitavatele projektidele teistegi eesti muusikutega. Tänulikult võttis maestro kergiv vastu meie poolt vahendatud Eesti kontserti kutse tulla taas juhatama Tallinnasse juba järgmisel hooajal. Juttu oli Tubina kuuenda sümfoonia esitamisest kõrvuti mõne teise tõenäoliselt Šostakovitši sümfoonia. Maestro kergelt pidas enese jaoks väga oluliseks kohtumisTubina kui sümfonisti ja tema väga huvitava muusikalise maailmaga ning rõhutas, et Tubin väärib esitamist suurt orkestrit ja dirigentide poolt kogu maailmas. Ta ise loodab juhatada tuginad juba lähemas tulevikus Rootsis. Valeri kergelt peatus lühidalt ka Dmitri Šostakovitši 100. sünniaastaga seonduvalt. Šostakovitši looming on kesksel kohal käesoleval 10.-st maist 19. juulini toimuval arvult juba 14 10. rahvusvahelisel festivalil Peterburi Valgete ööde tähed, mille raames võetakse ette ka kõik helilooja 15 sümfooniat. Festivali avakontserti dirigeeris helilooja poeg Maksim Šostakovitši, kes nüüd pärast pikki võõrsil oldud aastaid taas Peterburis kerge enese kõrvaljuhatavat Šostakovitši sümfooniaid. Veel Christoph Essen, Bach, Esapekka salonen, Paavo Järvi ja maris Jansons. Meil õnnestus Peterburis viibimise teisel õhtul vaadata ka Šostakovitši ooperi Katariina Izmailova etendust kerge dirigeerimisel. Maria teatril on käesoleval aastal plaanis veel ulatuslikud Šostakovitši tsüklid nii sümfooniat kui mitmete lavateostega New Yorgis, Londonis, Moskvas ja Peterburis. Kuna Maria teatris, aga ka Peterburi filharmoonias konservatooriumis seisavad ees suured remonditööd ning seoses sellega on Peterburi muusikute esinemisvõimalused kodulinnas piiratud võib lootagi muidu väga hõivatud orkestri ja maestro tulekut Eestisse. Kerge Vi arvates juba koos mõnega Järvidest. Ja veel festivali kavalehtedel ära toodud Maria teatri, sponsorite ja toetajate kadestamisväärselt pikk nimekiri. Sinna kuuluvad mitmed Venemaa ja välismaa suurpangad, võimsad tööstusfirmad, eraisikud, Valgete Ööde festivali ja Maria teatrisõprade ühingud Ameerikast, Suurbritanniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Soomest, Jaapanist, kinnitamaks selle maailmas kõrgelt tunnustatud kollektiivi ja maestro kergivi, tegevushaarde hämmastavat ulatust ja kõlapinna. Mozarti juubeliaastal on inglastest, sakslastest ja soomlastest koosnev seltskond otsustanud anda muusikageeniuse ühele ooperile kaasaegse rüü. See ooperi tõlgendus on üks osa rahvusvahelises koolitusprogrammist. Kriit Mozart ja seda kureerib ära ees. Risseho on organisatsioon, mis asutati 1997. aastal ja koondab Euroopa ooperiteatrite publikukoolitusega tegelevaid osakondi. Rahvusooper Estonia on rese liige alates 2004.-st aastast. Lähemalt räägib Estonia noorte tööprojektijuht Anu Põrk, kes on juba sel nädalal vastu võtmas reseo esindajaid. Küll on siia teatrimajja tulemas sellised inimesed, kes tegelevad üle Euroopa just noortega ja noortele muusikaalase hariduse andmisega ja kes tegutsevad erinevates ooperimajades ja nendel on toimumas Estonias üks suur ja vahva konverents, kus siis arutatakse selle üle, et kas noorteprojektid teatrites on vajalikud, kuidas kasvatada uut publikut just ooperi ja balletiteatritele. Ja selle Soomes nüüd on küll tulemas tõesti veel üks vahva projekt ka noortele, selleks on hipoooper, mis siis on valminud inglise ja soomeooperite koostöös ja tuleb meile külalisetenduseni, kus siis Mozarti ooperis Cosi fan, tutte on tehtud hiphop variant ja seal on laval nii tiitšeid, räpparid, graffiti meistrid, nii et see on väga selline noortepärane etendused, et seda on kindlasti nii noored kui ka vanemad inimesed kutsutud vaatama, sest see on natuke selline teistmoodi asi, see on Estonia majas toimumas 10. juuni õhtul kell seitse. Niisiis on 10. juunil kell 19 võimalik Estonias vaadata hiphop ooperit kuul Forlavers mis on vaatamiseks väga sobilik noortele alates 14.-st eluaastast. Ooperi uue versiooni tegevus ei leia aset 18. sajandil polis, nii nagu Mozarti ooperis Cosi fan tutte vaid nüüdisajal Londonis. Itaaliakeelsete aariate asemel kõlab noortepärane släng ja räppmuusika. Peategelaseks ongi räpptuuriks valmistuvad muusikud ja südamed. Kuna ooperit esitatakse inglise keeles, siis saab teksti lugeda ka eestikeelsetel tiitritelt. Rahvusvahelises loovmeeskonnas on lavastaja Markus koos uh ja muusikaline juht. Tan chi ilu. Kaasa teeb ka Helsingi Concordia noorteorkester Mozarti aineline hiphop, ooper esietendus selle aasta märtsis Inglismaal ja seda mängitakse kaheksa korda lisaks Inglismaale siis ka veel Saksamaal, Soomes ja nüüd siis Eestis. Kuna etendust mängitakse Eestis vaid üks kord, siis tasub tõelistel hiphopi ka ooperi ning Mozarti sõpradel kiirustada. Kindlasti saab skool followers olema. 13.-st 21. juunini toimub Estonias ooperi- ja balletifestival suveöö tähed. Rääkisime sellest festivalist teatri peadirektori Paul Himma. Oleme just mõelnud seda, et see ei ole mitte välismaiste külaliste paraad, vaid me toome esile just omi haare ja omi tugevaid külge ja tõesti siin no ütleme siis niimoodi, et keda meie oopereid ballete kaunistavad mõned üksikud külalistähed ja et see raskuspunkt on ikkagi meie omadel tegijatelt. Festival algab meil Toskaga ja ma usun, et kui heli Veskust pearollides ollakse juba harjunud nägema tuntud teada tasemel, siis ma arvan, et see, et Urmas Põldma Cavaradossid teeb, see on veel paljudele uudis ja üllatus ja ma olen ka kindel, et igati sümpaatne üllatus noh, muidugi sealt ja aasta sellepärast ka Don Giovanni ja Don Giovanni, siis me võime näha ka väga hästi ka Eestis teistes lavastustes esinenud laimunasse pautyaniust, Leedu solisti ja samuti teist, meie head vanad, tuttavate tuntud külalist, aasta kriptsioon aite donna, Anna osas ja eks see niimoodi lähebki, samas on ka väga erinevad, kuid väga iseloomulikult meie praeguse balletitrupi tugevust arvestades balletilavastused meie kavas. Üks viimaseid uuslavastusi, Tiit Härmi ballett defarenduslisti muusikale, kameelia daam, kus on ka üle hulga aja ka balletis väliskülalised Marina toonuna ja Kiial puu, kes on siis vastavalt siis Margareti ja armandivaali rollis ja ma usun, et see saab olema üks põnev etendus nende külaliste poolest. Ja meie viimane ooperi uuslavastus talupoja au ja pajatasid, kus on teistkordne kohtumine hirmsalt Vils Mayeriga ja ma usun, et need, kes teda esietendusele kuulnud, saavad väga hea etenduse osaliseks. Ja samas meie enda tähed Rauno Elbele, Lokuta, Riina, Irene, Aare Saal ja muidugi ka üle hulga aja seda rolli uuesti teinud meie majas Saksamaal töötav resideeruv Soome laulja Heiki siugola. Balletipoolelt veel kaks väga eriilmelist balletti, küll mõlemad Itaalia päritolu üksolutsiaalaga niita ballett Cassandra. Ma usun, et see on selles mõttes eriline ballett, seal ei osale orkester, vaid muusika tuleb lindilt. Kuna ta on ka väga selline erinev segu erinevatest heliteostest, mida ongi praktiliselt nagu elusa muusikaga võimatu esitada ja seal juba meie esipaar Marina Tširkovaga, Vladimir Arhangelski, sellest siis ka Sandras ja muidugi meie üks kõige vanemaid mängukavas olevaid lavastusi, see on Johann Straussi igihaljas viiniveri, mille esietendus oli ju tegelikult aastal 94 ja võib öelda meie hea kolleeg ja partner Austriast Monika viis, aga see oli tema esimene kokkupuude meie trupiga ja Paul Mägi selle muusikalise juhina välja toojatena ja see on tõesti vastu pidanud ajaproovile ja ballettidest on veel selle festivali kavas. Tšaikovski ballett, Luikede järv, leiab selle festivali lõpetab festivali galakontsert, kus siis on kõik meie staarid ja külalistena on seal Hamburgi riigiooperis, Tinga kanna ja esimest korda Eestimaal. Noh, võib isegi öelda, et pisut eksootiline külaline Ankara riiklikust ooperi- ja balletiteatrist tenor Zenol tallinly. Nii et ma usun, et peaks olema selline hea läbilõige tugevast Estonias tänapäeval koos mõnede heade külalistega. Paul Himma kasse, festivali galakontsert lõpetab nüüd Estonia hooaja. Ei, tegelikult lõpetab meie hooaja hoopis Pärnu kontserdimajas kaheksandal juulil toimuv kontsert, kus siis osalevad meie sümfooniaorkester, meie ooperikoor, meessolistid ja selle kontserdi pealkirjaks on vabamüürlik muusika. See kontsert on muuseas klaaspärlimängufestivali avakontsert. Ja ma usun, et see tuleb üks ilus lõppakord meie hooajale. Ooperi ja balletifestival suveöö tähed kestab 13.-st 21. juunini. Täpse info leiate rahvusooperi koduleheküljelt www. Punkt. Opera. 15. juunil algab naissaarel Nargenfestival, mis pakub kolme suvekuu jooksul kontsert, peanäitemänge nii naissaarel kui mandril, Viimsi mõisa pargis, Reiu jõekäärus ja Viinistu kunstimuuseumis. Festivali sündmusi ühendavad teemad on inimese suhe mere, looduse ja loovusega. Saar ja üksindus. Praegu käivad saarel Omari küünis proovid Veljo Tormise eesti naiste lauludega. See on Nargen Opera järjekordne koostöö Peeter Jalaka ja Von Krahli teatriga. Saamaks festivali kohta pisut rohkem infot, helistasin naissaarele Tõnu kaljustele. Nargen festival ärgitab eesti publikut suvel meritsi liikuma esimese peibutisena Tormise Naistelaulud naissaarel Tõnu Kaljuste praegu proovid käivad, kuidas Omari küünis need iidsed laulud kõlavad. Kõlavad kenasti, noored laulavad ilusti ja ja kui Eesti ballaadid olid muusikali ümber publiku, siis seekord on muusika keset publikut. No idee poolest tundub, nagu oleksid pärast Irdi lavastust Tartus jäänud need pea 30-ks aastaks sobivat aega ja kohta ootama. Ei ole jah tehtud, seda ei tea isegi, miks, aga siia sobivad. Ja mõjuvad nüüd taas avastatuna värskelt kindlasti. Huvi Naissaare ja naistelaulude vastu on nii suur, et kõik seitse etendust juba välja müüdud. Kas olete kaalunud ka lisaetenduse võimalust neile, kes pikka toimelisemad. Ei ole jutuks olnud, ei tegele praegusele piletimüügiasjaga me rohkem lavastusproovidega lugu lõbuks täis viimistletud kuli, publikut tuleb. Aga eks see selgub siis, kui nüüd järgmisel nädalal etendused algavad, ehk siis jõuab veel lisaetendustest rääkida. Tormise kavatseb Nargen Opera koor, siit liigub mõte kohe Pärdi juurde, et õhtut Pärdi muusikaga toimuvad sealsamas Omari küünis augustis ja ja nendel õhtutel esineb Eesti filharmoonia kammerkoor koos Nargen festivaliorkestriga. Kas see on nüüd päris uus kooslus? Ei ole, see on lihtsalt Tallinna kammerorkester, kes ei saanud tööajalt siia tulla, mängima tuli puhkuse ajal ja kuna puhkuse ajal ei saa Tallinna kammerorkester mängida, siis kutsume seda nagu Nargen festival orkestris, aga tegelikult on seal noh, lisajõude ka, sest me teeme ühte Pärdi teost neljale tšellole neljale Biolale kambadega ja seal on lisajõude mujalt, nii et nii me võime seda nagu festivaliorkestrist küll kutsuda, aga põhituumik on ikka tänna, haamrikestest. Mida selles pärtlikavas saab kuulata? Kõik niisugused piiblilood, mis on koorile kirjutatud ja siis viimased teosed, Abe, aga ta on. Mis on kirjutatud, metsosopran Helen Lokuta laulab koorile Alabastarbox Trib jutust siia ja siis veel mõningad üksikud A capella asjad ja teisest poolest teo, et me testime seda küüni väga erinevate koosseisudega. Pärast naiste laulu liigub Nargen festival tegelikult publikule vastu maismaale kõigepealt merelauludega, mis plaadi kaudu juba omaseks ja armsaks saanud on seesama kava või on uusi laule lisaks. Tunduvalt rohkem laule kui plaadil. Aga jah, seesama kava ja Marko Matvere aegsel ammutanud suuremaid kogemusi meresõitudega veel aasta otsa, nii et ta saab kuulda, mis ta seast räägib. Jaan Tätte näidend, latern, see on kahe aasta eest valminud esimene produktsioon Nargen Opera egiidi all. See on nüüd ehtne saare lugu, mida mängite hoopis mandril, seekord. Miks selline valik sai tehtud? See koht on tohutult kaunis ja on Reiu jõekäärus sobib selliselt teha ja Jaan Tättele on seal suur austajate ring. Kutsume seda õhtut Jaan Tätte ka, nii et ta laulab ette oma laule ja mõtleb selle peale, et peale seda tuleb latern. Nii et see on niisugune veidi teistmoodi kompositsioon, mis Laulasmaal oli. Ja lisaks on ka üks uus tegelane seal. Selle suvesaare näidend on Jaan Krossi vastu laev Omari küüni kohal olnud talus sündinud-kasvanud Bernhard Schmidti, sest see on nüüd omaette lugu. Aga kuidas see maailmakuulus optiku inspireerinud kogu tegevust, mille tulemusel see algab, festival on tekkinud, aga mida sellest kõigest siiski siinkohal ja seoses selle näidendiga esile tõstaksid. No see on kõigepealt väga tugev romaan, millest on Jaan Kross teinud näidendi ja põhinäitlejateks on Erik Ruus Rakverest ja Taavi Teplenkov, Ülle Kaljuste ja Riina Maidre draamateatrist. See on niisugune asi, mis on meil pikalt pikalt küpsenud. Juba eelmiseks aastaks valmistasime seda ette, need paistab, kuidas koht ja ruum, mis on nagu selle teose jaoks loodud Sindis nii elama hakkab, nii et see on üks niisugustest näidetest, kuidas võib üks mingi ajalugu läbi niisuguse näidendi vormi inimestele seda aega tagasi tuua, kuigi tegemist on fantaasiaga Jaan Krossi poolt on siiski põhilised väärtused, mis on pea SMIT maailma toonud. On siin ikka inimestele teada antud. Soovin edu esimesele Nargenfestivalile. Aitäh ostke paate. Aitäh. Oma paat oleks tõesti tore, kuid festivalile pileti ostnud on siiski kindlustatud ka laevasõiduga saarele ja tagasi. Nargen festivali viimased etendused toimuvad 16. ja seitsmeteistkümnendal augustil Viinistu kunstimuuseumis. Seal leiab aset taaskohtumine Nargen Opera esimese ooperiproduktsiooniga aastast 2004 Haydni kammerooperiga üksik saar. Viinistu jaoks lavastab Liis kolle uue versiooni. Infot festivali kohta leiate internetist aadressil www punkt. Nargenud. 16.-st 18. juunini toimub Tartus viies Eesti noorte heliloojate festival, mis on seotud väga tihedalt Tartu Jaani kirikuga. Festivali tutvustab lähemalt kunstiline juht Monika Mattiisen. Keskseks teemaks on sel aastal muusikaline multimeedia on kaks täispikka multimeediaetendust. Esimene neist reedel, 16. juunil kell seitse Märt-Matis Lille multimeediaetendus. Kurb rõõm, mis on siis uue versiooni esiettekanne ja laupäeval seitsmeteistkümnendal juunil, siis on kell 12 festivali helilooja Jüri Reinvere workshop tahkusse. Lilluja räägib oma loomingust ta Jürjens vähem Eestis tuntud kui Euroopas, kuna ta juba väga varasest noorusest emigreerus teatavasti Soome ja nüüd ta elab juba 12 hooaega Berliinis. Nii et see multimediaalne tantsuetendus luht ser Herde Fayer luhta on Eesti esiettekannetena päris mitu korda kantud, et Euroopas, muidugi Hollandis, Berliinis. Ja see teos on sündinud koostöös koreograafiaga elav infouseniga. Pealkirja teose täpsustuseks lisab, et heli osan Tansulisest heliskulptuurist sulismadu. Ma olen mitmeid-mitmeid aastaid üritanud Jüri Reinvere nodellijatega tuttavaks teha ja lõpuks säästa. Mul see õnnestus. Mul on tõesti hea meel, et Jüri tuleb Jüri, kui tõesti väheseid multikunstnikke Eestis, keda võiks julgelt nimetada ka ju helilooja muusikuameti kõrval ka väga tugevaks kirjandus inimeseks ja mis on ka väga oluline sel festivalil esimest korda. Tartu Jaani kiriku kultuuriprojekt produtsent Marika Petti juhtimisel on selle festivali ja suutnud isegi rahvusvahelisele tasandile viia. Tundub, et Tartu linna Kultuuriministeeriumi toetus on finantsiliselt väga suure tellijate festivalile, et on võimalik kutsuda ka väliskülalisi. Ta kogutud Jüri Reinvere, see etendus transporditakse Berliinist heli valgustehnikaga distantsi jääda ja pühapäeval siis Triuumfeerivad kõik meie nooreda eesti heliloojad, päris noor põlvkond nii-öelda ja ka pisut vanemad on esiettekandeid, on koguni kuus sel aastal timast ainerilt Diana, kus loovalt Ta Mari-Liis valdkonnennilt, Lauri Jõelehelt. Muide, Lauri Jõeleheteost esitab soomlanna Sibeliuse akadeemia professor Rita goistin enne, nii et jällegi me saame rääkida rahvusvahelisest mõõduste Tartu festivalile. Christian kõrveri. Flöödikvartett tuleb esiettekandele Tartu Jaani kirikus. Koosseisus on Eesti parimad statistid Tarmo Johannes juhtimisel nõuna Eneli ema, Linda Wooda. Pisut vanema põlvkonna heliloojatest kõlavat siis festivalil Tõnu Kõrvitsa, Galina Grigorjeva martsiimeri, Margo kõlari ja Helena Tulve kammerteosed. Uue muusika interBrettidest loomulikult on kohala, meie võiks öelda viimase aja nüüdismuusika lipulaeva uuensambele. Mare Tammesalu kannab ette Galina Grigorjeva ja Märt-Matis Lille soolotšello teoseda meie Esifagotist, Peeter Sarapuu kannab etemat Siimeri teose. Loomulikult Mati Turi, noor, väga väga andekas, innukas uue muusikamängija Kadri-Ann Sumera, samuti Kristi Mühling, Tartu andekad muusikud Kristel Eero ja Külli kuduo. Kõneles Monika Mattiisen ja klassikaraadio salvestab pühapäeval 18. juunil toimuva kontserdi, kus esinevad kammeransamblid. Filmiga ja üheksandast juunist kuni esimese septembrini. Toimuvad Tartus Antoniuse õuel igal reedel meeleolukad kontserdiõhtud avalöögi andis üheksandal juunil naiskoor Emajõe laulikud. Kontserdisarja tutvustab projektijuht Anne Andresson. Idee sai alguse tegelikult eelmine aasta, juba, kui hansapäevade raames avati Antoniuse õu ja eelmine aasta augustis ja septembri alguses toimusid samuti mõned kontserdid ja kuna oli näha, et publikut jätkub, rahvas on huvitatud ja Antoniuse õu iseenesest on niisugune koht, mis kutsub inimesi, siis ma ütlesin, aga see aastaid, miks mitte korraldada midagi sarnast. Ja nüüd ongi nii, et üheksandast juunist kuni esimese septembrini toimuvad õue kontserdid, esimesel kontserdil esines naiskoor Emajõe laulikud, kes on veel esinejateks kohe järgmisel reedel, Kuueteistkümnendal juunil esineb Helin-Mari Arder. Siis on neil väga tuntud jäääär, etnopoppi viljelev ansambel, vägilased ja bigbändimuusikat on niimoodi, et see on valitud väga eriilmeline muusikavalik, et tuleksid võimalikult erineva maitsega inimesed ja need kontserdid ei ole mitte lihtsalt sa tuled ja kuuled muusikat, vaid vahepeal pakuvad Antoniuse kuidagi meistrid omalt poolt väikese üllatuse, kus me tutvustame, mida me teeme kuidagi. Iga inimene tänavalt, kes soovib tulla, saab tulla, taastub kotte sisse, pida võtab vastu keskaegsetes riietes inimene, kes räägib oma kojast. Ainult kontserti ei toimu, jaanipäeva reedel 23 ei toimu ja siis hansapäevad ka muidu kuni esimese septembrini ja algavad need kõik kell kaheksa õhtul, välja arvatud 30. juuni kontsert, kui meil on rahvusvahelisi väntorelifestivali raames kontsert ja siis ta algab kell kuus, mis on sellise kontserdisarjas eesmärgiks kinnistada inimeste teadvusesse Antoniuse õu kui suurepärane kontserdikoht, kus ta saab teha erinevaid üritusi ja pakkuda inimestele meeldivat mõnusat kultuurielamust, et nad saaksid veeta oma reede õhtu meeleolukalt. Ja see ongi peamine eesmärk. Eesti interpreetide liit algatab uue kontserdisarja, mis kannab pealkirja tema kõrgeausus orel. Sarja kunstiline juht on organist Aare-Paul, Lattik tutvustage ka klassikaraadiokuulajale sarja lähema. Interpreetide liidus, kus ma juhatuses olen, tuli ükskord jutuks ka Eesti organistide kontserdivõimalused ja kuna interpreetide liidu liikmete koosseisus on ka organist kele siiani pole läbi nüüd interpreetide liidu küll mingit just no ütleme, kontserte saanud organiseerida, siis otsustasime, et midagi sellist võiks analoogselt nagu kadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis või siis kumu sari, midagi võiks olla ka nüüd organistidele, siis see sari võiks olla aastaringselt. Loodame, et nüüd järgmine aasta ka meil õnnestub ja, ja edaspidigi seda sarja pidada. Mitu kontserti üldse on, esialgu plaanisime igale organistile kaks kontserti, kontserdid on siis üle eesti organist, tegelikult võis ise valida, kus ta tahaks mängida. Kontserdipaikadeks on Tallinna Niguliste kirik, Pärnu Eliisabeti kirik, siis on Hiiumaal Reigi kirik, Kivi-Vigala kirik, Tallinna Kaarli kirik ja Tallinna Jaani ja Tartu Jaani kirikus. Ja palju neid organiste on siis, kes selles sarjas üles astuvad? Neli organis ja mitte ainult nemad, siin on ka teisi interpreet. Del kaasata. Koos minuga esineb Pärnus Virgo Veldi saksofon-il Andres Uibo, kes esineb Reigi kirikus ja Kivi-Vigala kirikus. Üheksandal ja 13. augustil esineb seal koseiki Mätliku jagaabodžanniga. Toomas Trass esineb Tallinna Jaani kirikus 29. septembril ja Tartu Jaani kirikus 30. septembril küll üksinda. Kas see vastab kava on väga huvitav. Ta mängib prantsuse vanamuusikat Luimarshandi ja Johann Sebastian Bachi muusikat, neljandaks organissiksamele Piret Aidu la kes mängib Põltsamaa kirikus üheksandal detsembril ja Kaarli kirikus 10. detsembril ja temal on kaasa tegev ka Aare Saal. Sari kannab pealkirja, tema kõrgeausus orel. Mis minusse puutub, siis on orel minu jaoks pillide kuningas ilmselt tahva mõtles ka samamoodi, kuigi ei olnud tema kõrval inimest, võida kommenteerijad, kes selle oleks üles kirjutanud. Isegi kui keegi ei oleks selle ütlusega ajalukku läinud, siis oleks seal niikuinii jäänud kuningaks, kuna tema arengulugu on väga-väga sügav ja mitte ükski pill pole esindatud nii paljude stiilide nii suure repertuaariga, kui seda on orel. Ja te olete ka oma kontserdikavu ilmselt kokku panna, seda silmas pidanud, et oleks nagu võimalikult lai spekter sellest oreli repertuaarist haaratud, sellist põhimõtet. Ei ole, kuna see on Eesti sari Eesti kirikutes eesti orelitel. Paraku meil ei ole kõikide stiilide Pille sellegipoolest repertuaar on väga mitmekesine, mängitakse nii prantsuse barokk kui prantsuse romantismi. Ja esimene kontsert toimub siis täna kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus ja homme esinete teie, Aare-Paul, Lattik soolokavaga Tallinnas Niguliste kirikus ja kontsert algab samuti kell seitse, nende mõnede kontserdikava on erinev. Pärnus mängime Virgo Veldiga, kellega on meil päris ja ansambel kujunenud bene tüto, Martšello kontserdi kaks osa, Galina Grigorjeva palvet altsaksofoni-le ja orelile ning Meie vanast repertuaarist Wellingtoni kolm pala tsüklist vaimulikud kontserdid ja siia kõrvale mängin maaga natukene prantsuse romantilist ja eesti romantilist orelimuusikat Alferet, Karindilt ja Luiewyernilt ning rangilt pühapäeval Niguliste kirikus, kus on siis mul ette nähtud soolokava mängin siis ma põhiliselt prantsuse romantilist muusikat Luiviern Morris türühvlee see Frank kui ka pisut Eesti muusikat, nimelt Alfred Karindi kuulsat hällilauluisa laadis number kolmes maid. Aitäh, Aare-Paul, Lattik. Soovin teile ja vastsündinud sarjale edu, aitäh. Eesti filharmoonia kammerkoor Mikk Üleoja juhatusel esineb tuleval talal kontsertidega luule, see ei tule tuulest. Üle hulga raja saab kuulata täispikka kava Mart Saare kooriloomingust, mis eestlase olemusele ja hingelaadile ju nõnda lähedane. Ometi ei kipu meie koorid Hüpassaare lauliku loomingut esitama. Huvitav, miks? Esitan selle küsimuse Mikk Üleojale. Ja küsimus tundub, et nii, nagu öeldakse, et areng käib spiraali pidi vahepeal tegeleb kultuur mingite asjadega ja siis ta läheb nende asjade juurest ära mingiks ajaks. Selleks, et teha midagi muud ja ei oska, ei julge mina nüüd öelda, kas spiraal hakkab saare juurde tagasi tulema, aga minul on juba mõnda aega olnud selline päris tugev sisemine vajadus selle muusikaga tegelema hakata ja teda nagu jälle üles kaevama hakata. Et ma mäletan veel hästi oma lapsepõlvest, et see oli see aeg, kus seda muusikat või palju lauldi. Ja nüüd vahepeal on olnud üksteistsugune aeg, kus on tehtud teisi asju ja mulle tundub, et tuleb hakata uuesti üles soojendama, jällegi seda Mart Saarekultuuri. Mart Saare kooripärand on ülirikkalik, millisel põhimõttel sai seekordne valik tehtud? Sõelusin ikka välja neid asju, mis mulle endale kvaliteetsema tunduvad, et ma usun, et selline kooriloomingu kõige tugevam osa peaks nüüd selles kavas enam-vähem koos olema. Ja selle loodame pärast neid kontserte ka salve saada. Et see huvilistele oleks igal ajal kuulata ja võtta. Jah, meil on selline huvitav seis siis Eesti koorimuusikaga, et kui minna plaadiriiuli juurde, siis selgub, et, et on väga pikk periood, mis on kättesaadavad helisalvestistega täiesti katmata. Meil on olemas kusagil Eesti raadio fonoteegis vanad ülesvõtted raadiokooriga aga neid inimene niisama lihtsalt kätte ei saa, et sellist vabalt kättesaadavat music antoloogiat meil sisuliselt ei ole. Mart Saar kasutas ju Eesti väärtluulet ja see teeb need laulud topelt nauditavaks. Jah, et seal on nagu kaks sellist aspekti, mida saare puhul tuleb just vaadata, üks on see luulekülg ja teine on rahvaviisi külg, Nad tükati põimuvad üksteisest läbi, et nii-öelda saare helikeel kujuneb selliseks vanemas eas, kus tal see rahvaviisi mõju on nii-öelda kogu aeg sees. Et seal on seotud isegi nagu kaks asja, nii-öelda see eesti väärt luule ja samas ka see rahvamuusika mõju. Ja ometi peeti saart omal ajal ka suureks modernistiks ja ega tema helikeel ütleme, kooridele esitamiseks praegugi nii väga lihtne ei ole. No see on kindlasti üks nii-öelda vastus ka sinu sellele esimesele küsimusele, et mis teda nii vähe tehakse, et üks aspekt on see, millest ma rääkisin. Näib, et nagu inimese pärl liigub tänapäeval teistsugust rada kui Mart Saarele omal ajal ja teine aspekt on seesama raskusaste on küll suur hulk repertuaari, mis olek mõnelegi koorile jõukohasem. Võib-olla see helikeel ei ole väga huvitav ja see repertuaar, mis on väga kvaliteetne, on vokaalselt nõudlik. Teemade ring nende laulude puhul on väga-väga sobilik käesolevale ajale, mis me tahame kõik loodusesse minna, sest seal on väga palju kauneid loodusmaalinguid. Ja tõepoolest kasutab selliseid tekste saar väga palju ja ka rahvaluulelisi tekste, mis nii-öelda loodusest räägivad, et hüppas saare laulik, nagu ta oli, et meeleolu on ka nendes tekstides ja selles üürikas, mida ta kirjutab. Kõigi Mart Saarelaulude juurde olete valinud ühe Peeter süda laulu, lina, katku ja miks sa ise siia juurde pandud? Kui vaadata nagu seda stiili kooriloomingut, nagu need saare oma on siis see Peeter rida ainumas koorilaul, mis temal on. Et kui see kuhugile sobib, siis on see täpselt Mart Saarelugude hulgas. Ma usun, et selle loo autoriks võiks kaar olla. Ja kui see nii oleks, siis kindlasti tunduks meile väga loomulik, tähendab selle Peeter süda, lina katku helikeel haagib saare helikeelega suurepäraselt. Kaasaegsed, nagu nad olid sõbrad, nagu nad olid õpingukaaslased, nagu nad olid. Samadel aastatel käisid nad koos rahvaviise korjamas, et neil on nagu palju ühist ja ka see helikeel on väga sarnane. Et näiteks kui vaadata samast perioodist Cyrillus Kreek'i, siis kreegi helikeel on hoopis erinev, et, et ma usun, et nagu kreekia saart omavahel segamini ajada on suhteliselt raske. Aga selle ühe Peeter süda koorilaulu saab väga kenasti sõnasarisisse ulatada. Niisiis, jääme põnevusega ootama seda kava. Kontserte annate te Tallinnas Haapsalus Juurus ja Suure-Jaanis? Viiendal juunil esitles eesti flöödimängija Monika Mattiisen albumit, mis kannab pealkirja mõnus script. Ja see oli juba, ma ütleksin 10 aastat tagasi, ütleme üks klaasitäis materjali klassikaraadiosse juba salvestatud ja teosed, mis, mis olid mul nii-öelda püsirepertuaaris nii erinevatel kammerkontsertidel kui küberstuudio etendustele ootasid salvestusjärge. Nii et juba juba tol hetkel kolm aastat tagasi oli nagu põhjusta kohe-kohe plaat välja anda. Siiski, mida aeg edasi, seda suuremasse kimbatusse ma sattusin, kuna tõesti, mul on väga suur õnn olnud viimastel aastatel teha väga arvukalt eesti heliloojatega koostööd just nimelt flöödi kammermuusika erinevate projektide raames ja mida aeg edasi, seda suuremas alguses ma olin, et milline teos konkreetselt siis jõuab minu erinevate projektide püsirepertuaari ja, ja väga suur osa selles alati on ka publikul ja publiku maitsel ja nii siis jõudsidki lõpuks selle aasta kevadel kaheksa erinevat kleidi kammerteosta seitsmelt erinevalt autorilt minu esimesele CD-le autoriteks siis on kõigepealt mainiksin Galina Grigorjeva, kellelt on koguni kaks lugu, flöödilöökpillilugu kvaasi, niiet mille sünnivahetus läheduses ma olin Dios küll ei ole minule otseselt kirjutatud soli juba neli aastat tagasi toimunud nüüd festivale, Kaleina pidi ühele Norra punusid ansambli bit mängijatele kirjutama Blady lepini teose ja loomulikult tal ei olnud neid mängijaid käepärast, siis ta pärast kontserdit väga suures hämmingus, kui, kui tal oli ja tähtaja lõplikud täitumiseni jäänud mingi paar nädalat tuli ja ja väga palused koos komponeeriksime selle teose ja see oli tõesti väga suur elamus minu jaoks. Läbi selle, et ütleme, see töö algetapis kaliinalali teose harmooniline plaan ja kõikvõimalikud erinevad multifooniad mysql ei andud ja muuda flöödi uue muusika võtada. Ta täiesti 100 protsenti usaldas mind, et ma täitsin klaveri, harmoonilise faktuuria, erinevate Fledja figuratsioonidega kleidi nii-öelda mitme häälsustega läbi uue muusika tehnikavõtete ikkagi heli on väga oluline, see väga otsene inspiratsiooniallikas, mida ta saab interpreedi heita, kas kellele ta selle võtab või kellega koostöös ja edaspidises nagu elus loomingulises tegevuses ikkagi niivõrd lähedane seotus selle, selle loomeprotsessiga töötab ikka väga, väga sügava jälje edaspidiseks, et kõik need teosed, mis on konkreetselt sellel plaadile, et kõikide nende monoskriptide käsikirjadega olema tõesti olnud vahetus kokkupuutes ja tähendavad mulle tunduvalt rohkem, kui ütleme Mozarti, Teedur, flöödikontsert, Bahia amol, sonaat, mida ma ka suure mõnuga klassiruumides olen ette kandnud. Aga see on niisugune nagu ajaloopuudutus, mis tekib, Lev Tolstoi, kuidas ta Jevskit lugeda. Lisaks mainitud Galina Grigorjeva teosele kvaasi, nende kõlavad albumil veel Mart Siimanni pöörlev gloobus, Erkki-Sven Tüüri Sisemonoloog kas protsessitud versioon Mirjam Tally teos veetilgast tähendab veel möödunudaastane päike, Tõnu kõrvitsa tuunama laulud, Helena Tulve lendajad, Galina Grigorjeva lament ja Toivo Tulevi tuue vihtu. Meil on otseühendus Pariisiga, kus meie klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder on heliloojate Rostrumil ja jagab meile värskelt teada saadud tulemusi, palun Tiia. Jah, mul on teatud rõõmus uudis, et meie heliloojad olid jälle edukad ja välja paistsid rahvusvahelisel heliloojate Rostromil ja mõlemad eesti esitatud teosed nii Jüri Reinvere, Liivi itk kui ka Toivo Tulevi töö tulid 10 soovitatud teose hulka 10 parema hulka. Rostrum teatavasti on selline konkurss, kus jagati raha ega preemiaid, vaid kus jagatakse võimalust levitada nüüdismuusikat ja nii võib arvata, et meie heliloojate teosed kõlavad need lähema aasta jooksul 20. 30. raadiojaamas üle kogu maailma. Neid kuulab väga-väga palju inimesi. Siin valitakse alati välja ka nii-öelda esikoht, sellektid, vöök, milleks oli näiteks kaks aastat tagasi siis põhikategoorias Helena Tulve sula. Tänavu sai selle au osaliseks Saksa helilooja Arnold Hermanni oopus tärts teele, mis on pühendatud Mozarti aastale ja mis oli ansambel moderni tellimus Mozarti aasta puhul ja noortekategooria võitis meie hea naaber Läti noor helilooja Eriks SN Valts teosega legend, mida esitas muide Läti raadio koor mis teatavasti eile salvestas ka Tallinnas Erkki-Sven Tüüri teost Läti raadio koor, mis on lausa võib-olla üks Euroopa parimaid koorel. Ja tänu Läti raadio koorile on väga paljud teosed sündinud ja see pole sugugi esimene kord, kus Läti helilooja võidab Rastrumi Läti Raadio koori lauldud teosega. Nii et sellised toredad arengud olid täna meil Rostrumil, kus võttis tänavu osa 29 riiki ja kuulati ära siin nelja päeva jooksul 60 teost väga erinevat, väga huvitavat lugu. Nii et tulemused olid meil head ja teosed olid tõesti väga huvitavad ja head ja ma loodan, et me nüüd mängime neid oma rahvale ka nüüd rohkem etteraadiost. Suur aitäh Tiia väga heade uudiste eest, aga millal tuleb selline põhjalikum saade? Tänavusest restoranist? Põhjalikum saade tuleb sarjas nüüd muusikasaate kuulata, täpsemalt katkendeid erinevatest teostest veetud Mambritelt erinevatest trendidest, mida siis Rostrumil seekord esitleti. Aitäh Rostrumi saade on eetris 20. juuni õhtul kell üheksa Tallinnas jätkub rahvusvaheline pianistidega. Kurss. Teise vooru lubas seitsmeliikmeline žürii. 13 pianisti Eesti muusikutel ja publikule on põhjustanud rõõmustada, sest edasi pääses koguni neli meie pianisti Jaan Kapp, Sten Lassmann, Mihkel Poll ja Maksim. Suurem neist kaks esimest asuvad võistlema Eesti muusika ja teatriakadeemia kammer Stahlis, laupäeval, 10. juunil kell 10 Sten Lassmann ja kell 15 Jaan Kapp. Maksim suure esineb pühapäeval kell 14 ja Mihkel Poll samal päeval orienteeruvalt kell 15, lõpetades kogu teise vooru Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Kolmandaks rokk-kontsertidest 13. ja 14. juunil ja lõppkontserdist 15. juunil kell 19 Estonia kontserdisaalis. Teeb klassikaraadio üle kanda. Neil päevilgi on taas toredaid märke Eesti muusikutest ja muusikast muusikamaailmas, Viinis, Pariisis, Briti saartel, Saksamaal, Portugalis, Ühendriikides jällegi seekord jälle Arvo Pärdi teoste ettekannetest. Kaalukaim on neist vast klaverikontserdil amentaate Austria esiettekanne täna õhtul Viini music Feraini suures saalis, kus Viini raadio orkestrit juhatab Andrei Pareiko ning solistiks taas Alexeil ju piima ja heliloojaga ise saalis kohal tuua liupiima Pareiko on koos teost esitanud mitmel pool, näiteks ka Kanadas. Homme viibivat Pärtaga Viini folkse ooperis ta muusikale loodud balleti Tabula Rasa etendusel ja see on ungarlane Andras Luukatsi lavastus ühe osana kolme vaatuselisest balleti ehtust, mitte ainult moodse. Muidugi on silmapiiril veel fraater, see ettekandeid inglise kammerorkestrilt, eile Bristoli festivalil ja mitmelt poolt Saksamaalt ameeriklaste korgantaabile. Saale esitab teedeerumitena Californias Paula Alt. Toss ja homme vöötkelis san Forteuli juhatusel. Me teeme ettekandeid kirikutes. Huvipakkuv tuleb ka Berliini missa esitus paari päeva pärast Stockholmis Sophia kirikus Arne Johanssoni käe all Arvo Pärdi muusikat. Ta pole saanud läbiga suur festival Pariisis Sandeni basiilikasse. Kuhu aga festivali lõpupäevadeks ka meie filharmoonia kammerkoor Boughilieri kaudu ja tema ette valmistatuna läheb Mozarti c-moll missat laulma. Ja kus Paavo Järvi esmaspäeval teisipäeval Mahleri teist sümfooniat juhatas Paavo kontsertidel laulis ka Kristiines Cher Alban Vergi Altenbergi laule. Neljapäeval eile võimsad ettekanded Sandeniis, Verdi reekviem-ist, raadio filharmoonia orkestris tenori solistiks Rolando villasoon ja Pariisis hetkeks veel Notre Dame'i katedraali, kus kahel viimasel teisipäeval on Rotterdami hiidoreli taga soolokavad andnud Hollandi organist Ben Fan. Oosten ja rumeenia päritolu Austria organist ja helilooja Michael radulescu. Radulescul oli Brahmsi Frankie reegeri kõrval nüüd teisipäeval kavas kada enda teos. Ja on suurepärane, et Pariisi Notredam, mis maikuu esimesel nädalal meie Aare-Paul Lattiku mängitud kava nooterdami hõngu saab nüüd homme õhtul aduda ka tema kontserdil Tallinna Nigulistes kus ta mängib peaaegu samu teoseid, mis Pariisis Need Briti saartele, kus jooksiri mail alates 20 kuuendaist maist käinud väga mitmekülgne swaldeeli festival ja kus tänavu on teemaks kunstnik oma ajas, kohas ja ümbruses. Kesksed heliloojad ka Šostakovitši, Mozart. Kahjuks pidi festival loobuma paradiisi nimelisest kvartetis, teise viiulimängija käevigastuse tõttu. Aga tänases väld eelis Eesti päev toetajaks Eesti saatkond Londonis ja selle atašee Reet Remmel. Ja peategelasi Eesti päeval on maestro Veljo Tormis, kes osaleb ise kammerkoori pronoobis Swingers avalikul proovil. Festivalihuviliste juuresolekul valmistutakse etooriumis unustatud rahvaste lõputsükli karjale saatma ettekandeks nagu õhtune kontsert, toimub see Argen kasteili Maria kirikus. Keskpäeval toimub vestlus ja diskussioon teemal laulev revolutsioon. Pärastlõunal kontsert Maria kirikus esinemas pronoobis Singers ja Navarra keelpillikvartett. Veljo Tormise, Karjala saatus, Šostakovitši sõja- ja fašismiohvrite mälestuseks kirjutatud kaheksas keelpillikvartett ning uus teos Inglise heliloojalt poolbarkerilt Omaastus Stakovitš keelpillikvartetile kammerkoorile. Kevadkuudel on ühendriikidesse aktiivselt tegutsenud kaks noorema põlve eesti pianisti. Indrek Laul on mitmel pool koos orkestriga duo ansamblis ja sooloettekannetega üles astunud eeskätt Estonia kontsertklaverite tutvustamise eesmärgil. 23 aastane pianist Hando Nahkurv, kel olnud mitmeid esemeid oma ülikooli kontserdisarjades, lõpetaski nüüd edukalt õpingud jäili ülikoolis New Havenis Boriss permanni klaveriklassis ja asub sügisest edasi õppima Bostonis New England Kons söövad Toris ja Erkki-Sven Tüüri muusikast tore ettekanne eile Portugalis. Portugali löökpillikunstnik Pedro karneiro, kes tegi ka selle teose maailma esiettekande, mängis eile tüüri marimba kontserti Aardor Lissaboni Ülikooli rektoraadis suures aulas koos Lissaboni Metropolitan orkestriga, Huana Karn eiramises. Kas seal orkestri 10. aastapäeva kontserdil portalleegress Pariisis käib proovidel praegugi dirigent Vello Pähn rahvusballetile on 19. juunil Eeess morismer sfääri uue kolmevaatuseline lühiballetiõhtu esietendus. Kena oleks kaasas olla ka Dresdeni festivali, kus täna-homme lõpupäevad täna kuueürituse hulgas Võluflööt Semperooperis juhatamas Wolfgang Brenner ja rahvusvahelise itaalia ooperilauljate konkursi finaalvoor. Homme endale eedenis koguni üheksa festivali. Kuival küüri dirigeerib Semperooperis Fabio Luishi Rafael Fredekide Purgastreesteni Filharmoonikute ees ja imposantne lepp kontsert mendel, soni Paulusega ristikirikus. Meenutan, et laval Oliver Joann aimaieri ballett Reekviem, Mozarti gregooriuse laulude muusikal. Kogu festivali motoks oli aga usk, mõistmine, tolerants, kriitika, ikka veel mõni päev ja Ungaris, mis gold siis avatakse pidulikult ooperifestival tänavu moto all Vaardokiale risk. Festivali hingeks kunstiliseks juhiks ooperisopran Evan maraton. Avakontserdil paar tokki Ungari eskiisid ja kolmas klaverikontsert teesherankis solistiks ning Surva liik katkendeid ristlikest ooperites. Juba teisel päeval tõeline rokivalik lavale Võlumandariin tantsu sõitmine, Tiina ning hertsog sinihabeme loss. Hilisõhtul suveteatris aga Eeva maratoni tõelise leiuna. Franco alfano ooper ülestõusmine. Pühendun oma ooperifestivali moodsaltile korraldab tänavu Varssavi kammerooper, kellele repertuaaris ühtekokku 25 lavateost Mozarti muusikaga. Valitud õhtud nendest toob teatritrupp publiku ette erifestivalil alates 15.-st juunist. Heliga ja. Tänasele heligajale tegid kaastööd Maia Lilje, Priit Kuusk, Merje Mändla, Hedvig Lätt, ogeraav Tiina kuningas, operaatorid Helle baasia, Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast.