Tere hea klassikaraadiokuulaja alunud on helikaja saade. Tänased teemad on sellised. Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss on lõpule jõudnud. Pingelisele nädala vaatasid Kersti Inno vahendusel tagasi Eesti muusika ja teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja professor Ivari Ilja, žürii esimees, Berliini ja Pariisi konservatooriumi professor Pascal deva joon ning õnnelik võitja Mihkel Poll. Ka järgmine teema on seotud klaverimuusikaga. Irina arenkova võitis Itaalias Sterni linnas toimunud Casagrande nimelise 27. pianistide konkursi. Temaga vestles Kersti Inno. Seitsmeteistkümnendast 23. juunini toimub Suure-Jaani muusikafestival, mille mitmekülgsed kava tutvustasid Tiina kuningale Andres Uibo ja Aare Tammesalu. Homme, 18. juuni õhtul kell 18 toimub Oleviste kirikus Välis-Eesti tuntud helilooja Kaljo Raidi mälestuskontsert, kus esinevad kolleegium, konsonante ja solistid. Kontserdikava on koostanud Kaljo Raidi poeg, dirigent Viljar PuuVeinmann, kes on ühtlasi kontserdi dirigent. Oma isa loomingust ja selle jäädvustamisest rääkis Viljar PuuVeinmann Age Raa vahendusel ka helikajale. Anu Tali on Savonlinna ooperifestivalil Bizee Carmeni muusikaline juht. Dirigent intervjueeris Karin kopra. Täna, seitsmeteistkümnendal juunil kell 12 on Rahvusooperi Estonia kammersaalis omapärane esietendus. Lapsed Tallinna erinevatest koolidest on nädal aega õppinud teatriinimeste juhendamisel lavastuse tegemist. Tänase etendusega lõpeb ka nende nädalane suvelaager rahvusooperis Estonia. Sellest, millist tööd lasteaia noortega Estoniast tehakse age raha vahendusel kohe ka kuulata. Selgunud on Riho Pätsi koolimuusika fondi stipendiaadid ja saate lõpetuseks, nagu alati, toob meieni muusikauudiseid laiast maailmast Priit Kuusk. Head kuulamist. Neljandast 15. juunini toimus esimene Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss, kus osales 28 pianisti Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest, Poolast, Tšehhist, Itaaliast, Hiinast, Jaapanist ja Uus-Meremaalt. Konkursist osavõtjaid hindas kolme voorulise konkursi žürii koosseisus professor Petraskenjoussask Leedust, professor Yang Ming Hiinast, professor Matti Rae, kallija Soomest, professor fakinsoriano Hispaaniast, professorid Alexandra Josep penalti ees maja Ivari Ilja Eestist. Žürii tööd juhtis professor Pascaldeva joon Berliini kunstide ülikoolist ja Pariisi konservatooriumist. Neljapäeva õhtul toimus lõppkontsert ja auhindade jagamine. Kolmandaid kohti anti zürii otsusega välja kaks tiitli ning sellega kaasneva 6000 euro suuruse preemia pälvisid Eesti muusika ja teatriakadeemia magistriõppe üliõpilane Sten Lassmann ning Venemaa noor pianist Daniil Sayamov, kes on lõpetanud Moskva Riikliku Tšaikovski nimelise konservatooriumi. Teise koha ning sellega kaasneva preemia 9000 eurot sai Pekingi kesk konservatooriumi magistriõppe üliõpilane Kang Sun Hiinast esimese koha ning võidusumma 12000 eurot pälvis 19 aastane Eesti muusika ja teatriakadeemia üliõpilane Mihkel Poll. Mihkel Poll alustas oma õpinguid Nõmme muusikakoolis. Kas aastail 1994 kuni 2005 Tallinna muusikakeskkoolis õpetaja Maigi Pakria professor Ivari Ilja juhendamisel ning käesoleval ajal õpib Eesti muusika- ja teatriakadeemias professor Ivari Ilja juures välja anti ka Eduard Tubina ühingu ning kinnisvarafirma per ühine eripreemia parima Eduard Tubina teose esituse eest mille pälvis samuti Mihkel Poll, Eduard Tubina teose ballaad Mart Saare teemale esituse eest finalisti diplomid ning eripreemiad 3000 euro suuruses pälvisid leedu pianist Racianusseevičius ja Poola pianist Tseepan kontsas. Professor Ivari hilja hindab kõrgelt fakti, et meil on nüüd oma rahvusvaheline pianistide konkurss. No seda alahinnata on ju võimatu, tegelikult me oleme sellest unistanud ju aastakümneid ja nüüd võib tõepoolest öelda, et Eestil on oma tõeline rahvusvaheline pianistide konkurss, mis siis nüüd loodetavasti hakkab regulaarselt toimuma nelja-viie aasta tagant eraldi muidugi tahaksin siin välja tuua Peep Lassmanni osa kogu selle ürituse korraldamises, kes on ilmutanud hämmastavat järjekindlust ja vastupidavust nende rahade väljavõitlemisel. Üritus ju teatavasti on vägagi kallis. Ja ma ei tea, kuidas, kuid tal õnnestus murda läbi ka kultuuriministeeriumi ükskõiksusest. Tõestada, et selline üritus on Eestile vajalik. Finantsallikad leiti ja eriti rõõmustav on muidugi see, et Tallinn, kelle konkursse tegelikult on, pani ka väga tugevalt oma õla alla ja tundub, et võttis konkursi omaks, nii et usun, et sellel üritusel on tulevikus päris head väljavaated. Arvestades seda, et tegemist oli esimese konkursiga, oli ju meeletult suur huvi selle konkursi vastu. Osavõtjad tõepoolest oli registreerunud rohkesti, kuid noh, see on üpris tavaline, see nähtus, et kõik ei tule kohale. Aga 28 osavõtjat ka erinevatest riikidest erinevatelt Mandritelt on tõepoolest väga rõõmustav asja olla. See konkurss andis võimaluse väga paljudele eesti pianistidele noortele proovida oma võimeid eesti pianistide tuli konkursi tulla 13 kokku. See on juba iseenesest kõnekas fakt, et neli neist pääses teise vooru. Kuidas te tagantjärele hindate seda eesti pianistide taset selles üldises konkursi pildis? See, et palju osavõtjaid tuli Eestist loomulik, kuna kuhugi ei ole vaja sõita, saab oma kodus esineda, oma võimeid, proovida eesti pianistide taset selles üldises kontekstis ma hindan heaks, oli väga häid esinemisi, oli võib-olla mitte väga eredaid esinemisi, aga ma olen kindel, et kõik Need, kes jõudsid nii kaugele, et nad osalesid, said sellest üritusest väga palju kasu ja kindlasti suure tõuke edaspidiseks arenguks. Zürii esimehelt Pascal deva joolt küsisin kas sellel konkursil avastati uusi talente, see peaks olema konkursside ülesanne. Köln, Hampsumion, piibu, võist. Tsenthalenud Nauad saadega ind, piin, leidsime noori inimesi, kes tahavad mängida ja kellel on annet. Aga mis neist edasi saab, näitab tulevik. Konkursid on noorte inimeste jaoks rohkem selleks, et nad teadvustaksid endale, kus nad on võrreldes teistega, kes tulevad mujalt. Noor, kes alles õpib, teab küll seda, millisel kohal on ta oma kooliskaalal, aga mitte maailmas. Konkursid aitavad just selles selgusele jõuda. Pascaldeva jo ütleb, et konkursid on viimase 20 aastaga väga muutunud ja tase pole enam see, mis varem. Väga erinevad on üksikud väga kõrge tasemega konkursid nagu soppe, Ani, Tšaikovski liitsi ja veel mõni, aga muidugi on igal konkursil osalemas ka mõned väga head pianistid. Meie konkursil tuli žürii esimehe peamine kaebusega Estonia kontserdisaali klaveri kohta. Klaveri kõla on väga halb, tal on sellest väga kahju, kuna kontserdisaal ise on nii ilus. Noored inimesed aga ei saanud sellel klaveril anda parimat tulemust. Tänapäeval Peaks prestiiž kontserdisaalis olema vähemalt üks, kui mitte kaks head klaverit. Klaveri suhtes ülikriitiline prantslane jäi aga väga rahule meie konkursikorraldusega. Ajastusse poodud? Ujuja vili wonderful kõik sujus kenasti, žürii ja osalejate eest hoolitseti hästi. Esimest korda taolist konkurssi on väga raske kõrvaldada, kõik on vaja ette valmistada, viimasel hetkel kerkivad probleemid lahendada. Kõik toimis suurepäraselt. Jätkan juttu professor Ivari hiljaga. Estonia kontserdisaali, meie esindussaali, meie kõigi Haava kontserdipaiga klaver muidugi ei vasta ka keskpärastele nõuetele, mida sellisele pildile peaks esitama sellises kohas ja sellest muidugi oli kahju. Eriti muidugi suur oli kontrast, kui me kolisime Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis, kus meil on päris hea Steinway üle Estonia kontserdisaali ja see mõjus lausa kurvalt ehmatavalt. Väga küll loodaks siiski meie ühiskonna niisuguse, juba küllaltki suure rikastumise juures. Tahad ju liiguvad täiesti, ehitatakse uhkeid maju ja keskkonnad on ilusad, et võib-olla leitakse rahaga selle viimase asja jaoks. Naer vastaks vähemalt mingitele keskmistele rahvusvahelistele standarditele, et kõla oleks ikkagi esteetiline. Ma ei oska öelda, millest siin ka küsimus on, kas see klaver on vana või, või peaks teda kuidagi remontima, aga kahjuks jah. See ei ole ainult minu arvamus, oma arvamust ma olen väljend olen juba kaua, aga aga see oli ka kõigi liikmete arvamus, et see klaver jättis palju soovida. See vahejuhtum, et klaverikeel katkes, kui palju Stenni mängu tegelikult kas häiris keele katkemine, see muidugi võib juhtuda iga klaveriga hea klaveriga, see nüüd ei ole otseselt seotud selle eelneva jutuga. Aga mis Sten Lassmanni esinemise juures, mis mulle väga imponeerib, et pärast sellist küllaltki ekstreemset vahejuhtumit siis see keskendumine ja kontsentratsioon, kuidas inimene valmistub niivõrd vastutusrikkaks esinemiseks. Et kui see niimoodi katkeb üsna pikaks ajaks 20-ks minutiks, eks ole, võib tekkida pingelangus, väga raske on ennast tagasi häälestada, tagada tõepoolest tuli sellest juhtumist välja täiesti nagu polekski midagi juhtunud. Teie õpilasi oli finaalis kaks. Kuidas te jäite oma õpilastega rahule? Mainin oma õpilaste esinemisega rahule ja ma olen väga õnnelik, et nad on suureks kasvanud ja ma olen kindel, et saavad väga hästi, tulevikus hakkab. Mihkel Poll esines sellel konkursil väga stabiilse, tal oli arvates väga kõrgel tehnilisel tasemel esitatud kava teises voorus minu meelest õnnestunult ja sügava arusaamisega mängis ta listi sonaati. Beethoveni väga raske, uppus 101 sonaat oli esitatud kõrgel tasemel, tal oli hea kontsentratsioon. Kolmas voor, Rahmaninovi klaverikontsert üks Janistile kõige raskemaid ülesandeid. Alati võib ju midagi veel tahta, aga minule see, see esitus imponeeris. Sten Lassmann on testi pianist, temal on niisugused suured amplituudi ja eriti just viimasel ajal on talle väga palju juurde tulnud sellist väljendusjõudu võib-olla kõigile voorudele läbi ei olnud tema esinemised võib-olla nii noh, ütleme laitmatut teatavas mõttes. Kuid minul, Ta valmistas teda just tema niisugune sisuline lähenemine, suurt rõõmu ja kuigi ta ei saanud seda preemiat selle Tubina teise sonaadi, millest ma juba rääkisin, mis on tõesti üks minu arvates eesti klaverimuusika tippe ja pianistina üks kõige kõvemaid pähkleid, usun, et temast kujuneb kindlasti selle sonaadi üks väljapaistvamaid esitajaid. Loodetavasti tekib ka võimalus selle esituse salvestamiseks kas või klassikaraadio fonoteegis. Õnnitlused professor Ivari Ilja-le ja palju õnne võitja Mihkel Poll. Aitäh. Olete võitnud varemgi konkursse, aga kuidas oli praegu siin Tallinnas rahvusvahelisel konkursil esineda, kas koduseinad toetasid? Noh, koduseinad ühest küljest toetavad ja teisest küljest mõnes mõttes tõstavad pinget ikka ju igaüks tahab kodus hästi esineda ja ja nii-öelda oma publiku ees endast maksimumi anda. Aga eks jälle innustab ka. Ja tegelikult ma isegi arvan, toetus kaalub üles selle lisapinge võib-olla, et mis oli sellel konkursil võib-olla kõige raskem teie jaoks? Ma ei oskagi niimoodi öelda, mis need kõige raskem oli. Eks konkurss käib ju tegelikult iseendaga eelkõige ja, ja raske ongi just endasse maksev anda igas voorus, püüda esineda nii hästi kui võimalik iga teost hüüda, mõtestada ka laval. Nii hästi kui sa suudad, et see ongi see raskus selle asja juures just konkreetsed niisugust punkti võib-olla välja tuua ei oskagi, aga eks muidugi võib-olla, mida edasi, seda suuremaks muutub konkursi esimesed finaalis on selles mõttes mõnes mõttes nagu raskem mängida, kui alguse voorudes. Finaali valisite väga nõudliku ja väga kauni teose, Rahmaninovi kolmanda klaverikontserdi. Jah, seda ma olen juba üsna mitu korda mänginud ja, ja siis on mul nagu repertuaaris olnud umbes kaks aastat ning seetõttu ta oli ka hea siin konkursil mängida ja ma tunnen ka, et see lugu on kuidagi mulle hästi kontimööda selles mõttes, et see on seda ka tore mängida alati isegi konkursil. Professor Ivari Ilja ütles, et ega tema omalt poolt nagu õpilasi ei innusta, konkurssidel osalevad õpilased ise tahavad, aga tema toetus on olnud olemas. Selle ettevalmistamisel. Professor Ivari Ilja toetus on erakordselt tähtis ja, ja suur olnud mitte ainult selle konkursi ettevalmistamisel, vaid üldse minu klaveriõpingutes viimase kuue aasta jooksul ja tema mind väga suuresti väga positiivsed möödunud nii interpreedi kui muusiku kui ka inimesena, nii et erakordselt suured tänud talle ja loodetavasti jätkub meie koostöö sama toredasti ka edaspidi. Siinkohal tahaks tänada mu varasemaid õpetajaid õpetaja Maigi, Pakrite Helve kuuskmanni, kes mind lapsepõlves julgustasid ja innustasid, abistasid. Kas see konkursi võit andis julgust ja hoogu peagi minna oma võimeid kusagile mujale proovile panema? Jah, kindlasti, ja eks ma olen käinud ka siin ja seal ja ja tegelikult oli see rahvusvaheline konkurss, need sisuliselt ei ole nüüd väga suur tähtsus, kuskohast ta parasjagu asub, et, et Eesti on minu jaoks kodumaaga mõne teise jaoks jälle välismaa. Aga konkursid on paratamatult, neid tuleb teha ja kindlasti saab neid veel mitmeid ees. Ja soovin kõigiks tulevasteks konkurssideks palju edu. Aga praegu täna veel kord, palju, palju õnne, aitäh. Järgmine Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss toimub juba aastal 2011, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn. Irina Sahharenkova on olnud viimase kolme aasta jooksul erakordselt edukas saavutades mitmel pool preemiaid erinevatel mainekatele rahvusvaheliselt tunnustatud konkurssidel üle maailma, sealhulgas enescu nimeline rahvusvaheline pianistide konkurss, Rumeenias 60. Genfi rahvusvaheline pianistide konkurss ja Praha kevade rahvusvaheline klavessiini konkurss. Samal ajal kui Tallinnas toimus esimene rahvusvaheline pianistide konkurss, võitis Eesti muusika ja teatriakadeemia doktorant Irina Sahharenkova 31.-st maist 11. juunini toimunud rahvusvahelise Alessandro kassal Grande nimelise 27. pianistide konkursi Rooma lähedal terni linnas Itaalias. Palju õnne, aitäh, kas oli raske konkurss ja oli küll, neli vooru oli seal ja minule eriti raske oli esimene voor, kus pidi mängima konsopeni tüüdi ja veel püsiieligeti tüüdi ja see nii suur etüüdi töö maht on minule isiklikult väga raske, eriti Subeni. Kui palju muusikat oli siis selleks konkursiks ette valmistada? Neli vooru nagu ikka, viimane voor orkestriga, mina mängisin soben teist kontserti siis esimeses voorus peale tööde oli veel kaks Scarlatti sonaati, teises ridva sonaat ja siis vabal valikul kuni 50 minutini kava. Mina mängisin Bachi partiitad ja siis kassa grande palu ja kolmandas voorus tuli mängida summani või Brahmsi suurteost. Minul oli selleks Schumanni Kresseriana ja siis oli veel kohustuslik mängida Mozarti sonaati ja mingid kaasaegsed pala. Kui palju osavõtjaid oli sellel konkursil kohale tuli 39 nikku, palju finaali lubati kolm, arvata võib, et see osavõtjatega Sofia oli üsna rai, oli küll, võib niimoodi öelda, et natuke alla poole olid korealased, hiinlased, jaapanlased ja siis suuruselt teine oli Venemaa üks inimene Ukrainast, mittu Itaaliast, nagu võib arvata ja siis võib-olla ühekaupa Prantsusmaalt, Austraaliast, Iisraelist, Saksamaalt, Poolast, Ungarist. Kas see reis oli tuntud pianist ja minule tuttav on Elisa kirsalad? E žürii esimeheks oli rumeenia, tennist valin, tingivad ju see on nii suurte traditsioonidega konkursse, et kas on teil teada, kes on selle konkursi varem võitnud? Selle on võitnud üks minu lemmikpianistidel Ivoga reeglis ja siis teisigi pianisti häid. Teil läks selle konkursil erakordselt hästi, te võitsite esimeseks Preemia ja siis ka kaks eripreemiat parima kassa grande teose esitamise eest ja parima Mozarti sonaadi aitamise eest, mida need preemiad teile kaasa toovad? Esimene preemia on üsnagi suur ja suur asi pialistile sellepärast et sellega kaasas käivad 26 kontserti Itaalias 26 kontserti Itaalias. Ühe moodsalteedi preemia on ka, see on ka üks kontsert, mängida soolokontsert võib-olla mingi poolkava, sellest tuleks Mozart, esimene kontsert peaks olema juuli alguses, see on soolakontsert, see on Spoletos, mis on terni lähedal ja teine kontsert on augusti alguses selle orkestriga ja ma mängin seal Schumanni kontserti. Piilun konkurssidel hästi läinud viimastel aastatel. Kas see tähendab, et te olete väga karastunud konkursi närviga, te võitegi jääda mööda konkursse käima ja võite noppima? No tegelikult pabistan väga ja mõisaund, kui ma olen konkursil ja mulle hakkab tunduma, et mul valutavad käed ja nad valutavadki. Aga noh, see on väga suures osas õnne asi. Ma usun muidugi ja ka ettevalmistuse asi ja, ja see, et just sellel hetkel oskad võimalikult hästi mängida, aga noh, maitse asi ka teie õpingud jätkuvad veel ja ma õpin praegu Eesti Muusikaakadeemia doktorantuuris Lilian Semperi juures ja Sibeliuse akadeemias Helsingis. Millal teid Eestist saab kuulata? Eestis, mul on tulemas kontsert augustikuus, 10. augustil Kuressaares kammermuusika festivalil veel kord, palju õnne, Irina, Sahharenkova ja, ja palju edu edaspidiseks, aitäh teile. Täna algab Suure-Jaani muusikafestival, mida juba üheksandat korda korraldab Eesti Kontsert koostöös Suure-Jaani vallavalitsusega. Eesti kultuuriloos on Suure-Jaanil ja selle ümbruses oluline koht lähemalt, räägib festivali kunstiline juht Andres Uibo. Ta vaevalt et ükski piirkond on nii palju suurmehi andnud, kui nimetada kas või kolm kapten Villem Artur, eks ole, noh, tinglikult Eugen seal Mart Saare, Julius Vaks, kes oli esimene Tallinna konservatooriumi trompeti professor, eks ole, siis on Albert Kivikas nimed marmortahvlil autor, Köhler, maalikunstnik. Nimekiri on tõesti väga pikk ja seetõttu niukene aura eriline. Seal. Ja näed, muusikapäevad ongi olnud pühendatud heliloojatele kappidele. See kannab nagu kappide nime, aga kass Artur kiidaks selle kõik heaks, mis me seal teeme ja me oleme leidnud, et Suure-Jaanis pakume väga mitmet sorti muusikat, öelda rokkmuusikast, kuni süvaklassikat, kõik välja koorimuusikat, instrumentaalmuusikat, kõike, mis iganes, aga rokkmuusikast, keda siis esindab leeder, kes esitab Led Zeppelini loomingut ja paljude tänapäeva eesti autorid autori õhtuteni välja, muuhulgas ka maestro Ester Mägi autoriõhtu jaanipäeval? Ester Mägi autoriõhtu on siis festivali viimasel päeval, 23. juunil. Aga festival algab täna kell 15, Mozarti muusikaga. Moodsatute pakume kohe avakontserdil päris ohtrasti, nimelt muusika ja teatriakadeemia tudengid. Tudengit ooperistuudio tuleb Suure-Jaani ja laulab väga palju erinevaid Mozarti aariaid erinevatest ooperites. Festivali keskel kantakse ette Mozarti kroonimismissa ja veel üks suur kontsert, toimub siis erandlikkuse niisuguses ebatavalises kohas nagu soosaarel ja sealgi on kavas ainult ostati. Looming. See soosaarel toimuv kontsert on üks väga eriline ettevõtmine. Sina, Aare tammesalu, oled sellel kontserdil tegev? Minu jaoks on võib-olla isegi aasta kõige erilisem kontsert tegelikult toimub sel aastal juba neljandat korda, nüüd ta on kolm korda olnud ja, ja ta on publiku poolt üllatavalt hästi vastu võetud. Meid alati on Andresega ehk pannud imestama, et, et kas tõesti inimesed tahavad muusikat kuulata niisuguses erandlikes kohas ja niisugusel erandlikel kellaajal, see selle kontserdi algusaeg on kell kolm öösel ja selle kontserdi mõte on tuua inimesed eemale igasugusest tsivilisatsioonist loodusesse, mis on täiesti puutumata, sest õnneks me ei ole Eestis neid Sostki kera kuivendus, arvati, et meil on veel seda päris puutumatut, loodust ja seal tsooni loodusele väga oluline komponent looduse toimimisest oli juttu Mozarti 250.-st sünniaastast siis seekordne programm on tõesti ainult Mozarti teostest, välja arvatud üks juba traditsiooniks kujunenud lugu, nimelt kontserdi viimane teos on olnud kolm aastat ja on ka sel aastal Edward kriigi hommikumeeleolu süüdist Bergen ja kell neli, null kuus, kui ma nüüd täpselt mäletan päike ja siis selle looga Me üritamegi lõpetada selleks hetkeks, kui siis päikeselt soo kõrva tagant välja ilmub, nii et et see on elamus, mis koosneb nii looduse nautimisest kui millegi uue avastamisest kui muusika sulandumisest loodusega, nii et see on olnud väga tore nii kuulajatele kui esinejatele. Eelmine kord olevat seal olnud kuulamas umbes 1500 inimest. Ega tegemist ei ole ainult kontserdi kuulamisega, vaid see on nagu selline retk loodusesse ja retke ka kunstimaailma korraga. Suve kõige pikemal ja valgemale ööl, kes esinejad on? Seal on olnud selline huvitav esineja skond alati, et need inimesed, kes on sureani muudegi kontsertidega seotud, on tihti ka siis seal üles astunud ja seekord on festivaliansambel ja siis solistideks on Jüri leid, kes mingi tähisalon Mozarti, Estur metsasarvekontserti, siis on Neeme Bunderg solistina flöödid ja veel kolmas solist, vokalist Priit Volmer, kes laulab kaks aariat Mozarti ooperist Võluflööt, Väike-muusika muidugi Mozart üks kõige tund muid teoseid, serenaad, vägeva muusika kõlab sellel kontserdil samuti. Andres Uibo kui nüüd vaadata kontserdite toimumise aega ja kohta, siis kontserte jätkub küll. Igale päevaajale ja väga mitmetesse kohtadesse. Suure-Jaanis oleme me ikka ja jälle üritanud avastada uusi kohti ja näe imet niisuguses linnas, kus tegelikult elab ja 1100 inimest sel aastal leidnud jälle uusi uusi kontserdipaiku. Meil on kaks kirikut, sureanis luteri kirik tegev kirik, teine muidu tühjalt seisev õigeusu kirik, kus on hoopiski teil atmosfäär, kuhu me oleme üritanud just sinna sobivat Ortodoksi Vene õigeusumuusikat, et teda nagu sellelgi korral tuleb Ivanovast ansambel Svetilen, siis on meil kohvik Arturi juures terrass, siis on meil laululava traditsiooniliselt. Me avame päevad kappida Muuseumis maja, kus siis mis kuulus Villemi isale. On see, et meil on olemas oma fotograaf, see on Jaanus Siim suureni fotograaf, kes vist igal aastal teeb küll tuhandeid fotosid ja siis järgmine aasta festivaliga avab siis ka oma näituse fotodest eelmisest aastast näidata, et sa vist ainukene festival Eestis, kellel olemas fotoarhiiv kõik esinejad, kes on seal käinud, iga liigutus praktiliselt on üles tähendatud. Kui tuleb järgmine aastakümnest, siis oleme rääkinud, et tuleb suur fotoalbum Suure-Jaani muusikapäevadest. Nimeta tänavusuvised esinejad siis Suure-Jaani muusikapäevadel. Muidugi, Eesti filharmoonia kammerkoor, terve kavaga, Tallinna kammerorkester, Tallinna poistekoor, ansambel Svetilel, ansambel, leeder, Margarita Voites oma soolokavaga Margarita tähistab sellel aastal oma seitsmekümnendat sünnipäeva autor juhtudest, ma juba ütlesin, proua Ester Mägi autoriõhtu oluline kollektiiv, tegelikult kammerorkester on saanud nime soo-orkester, sest kuna ta on juba neljandat korda nüüd tuleb soosse, siis on selle orkestriga oma nimi ja ta on ka reklaamitud välja säärased soo-orkester ja esimene viiul, mahlomendi Tobiase, keelpillikvartett ja, ja väga-väga palju esinejaid, kuna 20 kontserte siis. Andres armastas öelda, Andrese autoriõhtu on ka seal koos Hortus musicus, aga, ja, ja see on minu meelest väga hästi tasakaalus festivali kava, sellepärast et olgugi festivali nimetus, heliloojate kappide muusika festival viitaks nagu sellele, et esitatakse Eesti sellist 20. sajandi esimese poole viga 20 sajandi keskpaiga muusikat, siis õnneks on selles selle festivali kavas ka piisavalt saaksid muusikat, et olla nagu sellest tänasest päevast. See üritus nimelt sureni muusikapäevad on teiste kontserdiüritust ning ühtlasi ka mitte minu üritus. See on sügavalt rühma väga aktiivsete inimeste poolt ellu kutsutud üritus ja sellel on väga palju, väga palju korraldajad, väga palju kaasaaitajaid, Suure-Jaani vallavalitsus ilma nendeta ja ilma nende huvita muidugi säärased midagi kohapeal ei sunniks, nad on olnud väga-väga tegevad ja väga võimsad. Rahvusvaheline Artur Kapi on oma oma mõtete jõududega kogu aeg juures, sest samal ajal toimub ka ju veel rahvusvaheline Bobby aastakoosolek. Traditsioonilised Eesti Kontsert, nagu juba sai mainitud, mina nagu ütleme siin kunstiline juht paberi peal, aga tegelikult meil juhte on päris päris mitmeid. Siin on hea sõber Aare Tammesalu, kellega seda vankrit väga palju koos veetud, kellelt on väga palju häid ideid tulnud Maano männi, kes on ka suureali patrioot. Ja nii see kava koostamine käib, et see oleks tegelikkuses väga innovatiivne ettevõtmine. Tänu sellele võib-olla, et ta on ka nii elujõuline, ta kogu aeg on arenenud ja kasvanud, et iga kuulaja võib leida omale mingisuguse meelepärase asja. Ja informatsiooni vist on kõige lihtsam noh, tänapäeval väga palju inimesi kasutab juba internetti internetist Eesti Kontserdi koduleheküljelt ja Artur Kapi suurele suurele linna kodulehelt saab samamoodi, aga ka trükitud bukletis on saadaval näiteks Eesti Kontserdi kassades ja ma usun, et seda informatsiooni ikka peaks leidma suhteliselt kergesti. Aitäh, Andres Uibo ja Aare Tammesalu. Soovin teile ilusat suve. Kaljo Raidi nimi, elu- ja töö väärib meenutamist et helilooja loomepärand rahvani jõuaks. Selle eest seisab hea helilooja poeg, dirigent Viljar PuuReiman, kes on praegu Eestis, et valmistada ette pühapäeval, 18. juunil kell 18 Oleviste kirikus toimuvat Kaljo Raidi mälestuskontserti ning ühtlasi teha salvestusi oma isa CD-le. Ainult tema teosed tulevad ettekandmisele seal kontserdil seepärast, et tahame kehtestada ja kuulata ja jäädvustada tema heliteoseid just kammerteoseid väiksemale koos seisusele, kammerorkestrile, põhiliselt keelpillikoosseis ja seetõttu teise heliloojad ei pannud sisse, kes on need muusikud, kellega te koos musitseerite. Ma palusin abi ühelt organisatsioonilt nagu sooniku, mis on kirikutevaheline muusikaorganisatsioon, mis korraldab kontserte ja neil kammerorkester. Ja siis selle põhjal oleme lisanud mõned mängijad natukene suurendada seda koosseisu. Ma arvan, et nad muutsid oma nime, kui ma õieti nüüd vist mäletan Kressendo pärast kontserti kohe juba samal õhtul hakkame salvestama Estonia teatri kammersaalis üleval neid samu teoseid ja järgmine kaks-kolm päeva siis salvestame ja loodame, et saame kõik korda. Selleks olen saanud Enno mäemets Soomest tulevad siia ja üheskoos korraldame selle asja ka ära. Kui mahukas on üldse teie isa loomepärand ja milliseid teoseid sellel kontserdil kuulata, saab? Sellele kontserdile? Ma valisin just väiksema koosseise. Teosed põhiliselt keelpillid. Ühes kahes palas on natukene puhkpilli juures. Edasi, sealt tuleb programmis kaks laulu. Esimene on koraalilaul, mis on väga Minoorne lugu, aga eesti rahval viisi sarnane japärane ja tegelikult Lõuna-Eesti murdes on kogu see sõna. Sellele järgneb halleluuja glooria, mida on ka Eestis ükskord ette kantud. Aga ma ei arva, et mitte keelpilliseades, vaid Volkselt oreliseades. Meie laulu solistideks on Helen Lokuta ja Merle silmatu, kes siis laulavad nendes kahes laulus halleluuja glooria ja koraalilaul soolo osasi. Meil on üks huvitav pala naat klassikalises stiilis flöödile, opoele ja kammerorkestrile. Ja seal flöödiosa mängib Inga Maasing ja oboe on Heli Ernits. Noored muusikud, väga head muusikud, saime harjutada koos eile väga meeldiv koos töötada nendega. Ta jättis kõik oma heliloomingu pärandi minu hoolde ja ma ei teadnud, et seda nii palju on. Mul ja maja väikseks, et kõiki neid kaste ära mahutada. No on väga palju. Põhiteostena võib muidugi nimetada neli sümfooniat, mis on lõplikult valmis, kaks nendest on salvestatud juba ennem. Kolmas ja neljas ei ole salvestatud, ma esitasin kolmanda sümfoonia Ameerikas eelmine aasta dema sünnipäevaga seoses märtsikuu sees. Väga huvitav teos ja need on uuemad ja seal on mitmeid vanemaid, mis on võib-olla kord esitatud kunagi tema nooruses siin Eestis, kui ta neid kirjutas. Ja siis on jäänud nad sinna ja neid kõiki tahaks hiljem salvestada ka. Muidugi, lisa tema ooper tulised vankrid, mis ei ole veel kunagi täielikult ette kantud. Palju muid teoseid ja Kaljo oli väga tagasihoidlik inimene, ta ei surunud mitte mingil moel ennast või enda teoseid peale mitte kellelgi oli ta proovis, saatis sisse natukene nii, nii et selle tõttu. Ma ei ole agressiivne, ega siis midagi palju ei toimu ja, ja selles suhtes kahjuks peab ütlema, ega Kanadas ka väga palju tema teoseid ei esitada. Ta oli väga hea mees ja see muidu väljendub muusikas, kuidas inimese iseloomus on imelik muusika peegeldub sinu hinge. Eesti dirigent Anu Tali on tänavuaastasel Savonlinna ooperifestivalil Bizee ooperi Carmen muusikaline juht ja dirigent. Esietendus toimub 30. juunil, kokku antakse kuusk. Carmeni etendust telefonil on Anu Tali. Anu oled olnud ooperite muusikaline juht ja dirigent Tartu Vanemuises. Kas väljaspool Eestit on see sul esimene kord tuua välja ooper? See on jah, minu esimene ooper välja tuua või dirigeerida üldse väljaspool testita. Ja muusikaline juht ma olen olnud õigupoolest päris vähe, et ma olen Vanemuises olnud küll üks dirigentidest, aga sellist oma tööd ei ole mulle nagu seal nii palju antud. Kuidas sulle see pakkumine tehti? Väga lihtsalt helistas Savonlinna ooperifestivali kunstiline juht Raimo sirge ja küsis, et kas mul oleks huvi teha Carmenit ja mina mõtlesin natukene, küsisin need kuupäevad ja siis kõik sobis ja nii ma siis käed lõimegi. Kuidas on kulgenud proovid, kuidas oled rahul esinejate seltskonnaga, kes on üldse solistid? Solistid on väga head Metropolitan ist, Karmeli esid, Irina nisu, raa ja Valgord, saada Valewska, kes on mõlemad skaalas laulnud ja väga võimsad lauljad lubada väga kogenud professionaalselt prantslane šampiaskullaan laulab tantsu, see, et mis on temaga niimoodi peaaegu nimirolliks kujunenud läbi aegade ja meie eestist armastada tuntud radamed ja ida radamesi laulja Roman Moravitski on ka Don José rollis, nüüd meil on kõikidest esinejatest kaks esinejate paari. Olga mütipenkovliga ela osas. Täna tuleb just itaallanna Nokia ka kohale, nii et ainult üks laulja on veel puudu. Koor on juba saabunud, järgmisest nädalast läheb kribroovid. Nii et koor on oma tuntud headuses. Väga palju eestlasi on seal sinule muidugi rõõmude eesti keelt rääkida ja, ja lavastusproovid Marianne mürgiga on täies hoos Marianne. Nõrk on eestlastele tuntud temale vastast meelsust Rocca al Mare saeda ja on üldse tuntud oma suurte massistseenide võimsate ooperite puhul. Kui palju sa seda lavastust juba näinud oled, on see selline traditsiooniline Carmeni lavastus. Ma olen lavastust näinud algusest peale, sest olen absoluutselt iga päev seitse tundi puldis lavastust proovida juures. Esimest korda elus on mul on võimalik näiteks vaieldaga ja kätte näidata, mis on muusikas lavastuslikult võimalik, see ei ole näiteks tagakoorid, kes on seal lava tagant vaja laulda ja siis on hea, kui sa saad juures olla muusikat päästa nii palju kui võimalik. Aga põhimõtteliselt oleme aluseks võtnud nii-öelda selle uur, peksti. Me teeme räsitatiivida, mitte peksti dialoogidega ja vehkima, oleme sinna juurde põimunud prantsuskeelset. Tuleks lähedki elulisem, üritame teha väga elulist Carmenit ei oleks selline operett ja selline nali. Carmen ei oleks vana lits, vaid on tark naine, kes lihtsalt tunneb seda koodi, millega meestele meeldida ja neid ümber sõrme, seda ta on hingelt alati vaba. See võiks olla inimene absoluutselt kõik, ükskõik kes tänavalt. Et ma loodan, et selline Karmen, kes on lihtsalt võluv, šarmantne, tark ja Vaba ja metsik. Samas on seal veel, et ei ole mingisugune äpu, kes nutab farmeni põlveõndlasse või kleidisabad tantsu, see on mees, kes tegelikult mingil hetkel lihtsalt käib see krõks ärata. Kui ta näeb, et hakkab karma kaotama, siis ta lihtsalt afektiseisundis tapab, vorminud? Ma arvan, et igaüks tuleb oma elust mingi episoodi ära, kus, mille lihtsalt tahaks kappi luku taha panna. Kui sa oled käitunud nagu absoluutselt võõras inimene sellises situatsioonis minu jaoks lõbustasuse. Kuidas sinu meelest sobib see Carmeni etendust sinna võimsasse Savonlinna kindlusesse? Absoluutselt ideaalsed, sest et kujundavad on selle kujundanud suured massiivsed sambad suured uksed, mis on nagu see tehas, kus nad sigaretti tüdrukud välja tulevad auruniiskust, higi, mustust, sigareid, läidetakse Stelulisteliste tüdrukud, valvab politsei valvavad sõdurid. Samas on meil lapsed, sealsamas tehakse kõike vaesuskasti printsiip, mis läbi aegade maailmas on valitsenud naised, mehed, vaesed, rikkad, kui seal oli kasvõi, sa oled sündinud seal saga sured. Ühesõnaga täiesti absoluutselt igapäevane asi, et me ometi ei arva, et sa kuhugi oleks kadunud, ega ju? Mul on infot, et piletid on juba peaaegu välja müüdud. Nendele kuuele Garmin etendustele on see infoidi, oled sa kursis? On praktiliselt välja müüdud, jah, isegi niimoodi, et ootamatult vastu, et kõik saanud esinejad, kes on saanud väga limiteeritud arvu pileteid endale, aga kindlasti on veel mingid tellimused, nagu hiljem vabaks vastavad, nii et ma kujutan ette, et ega see nüüd nii ei jää, ühtegi piletit ei saa, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, aga, aga Karmel on populaarne ooper, ma kujutan ette, et ega ta on Eestis samamoodi välja müüdud. Kui üldse võiks, ooper võiks hästi müügis minna, siis on Karmel. Kas see on sulle kui dirigendile oluline sündmus sinu elus juhatada Euroopal mainekama ooperifestivalil oli see lihtsalt asjade loomulik käik, et sa seal nüüd olete. Jah, see on minu elu tähthetk, juhatab maailma ühe mainekama ooperifestivalil ja ma annan talle täiesti aru, et järgmine aasta on siin keegi teine ja sellel festivalil, ehkki mina tõin selle ooperini välja juhatatud, ehk võib-olla siin Arvo Volmer, Vello Pähn või Paavo Järvi või ükskõik kes, kes juhatab, et, et tegelikult on suhteliselt suur auses eestlasi ei ole siin palju olnud ja ma tahaks nii väga, ma rõõmustan, iga eestlase siia tuleb ja kas maailma läheb, tegelikult tehakse oma nägusid näha, oma hääli kuulda ja oma lugeda seal koorist, orkestrist, dirigentide hulgast. Aitäh Anu Tali, et olid valmis intervjuud andma sellel tihedal proovide perioodil. Palju jõudu sulle. Suured tänud ja kõike ilusat teile sinna eestisse. Mitu hooaega on rahvusooperis olnud ülipopulaarseteks laste ja noorteprojektid, mida on korraldatud lastele küll talveaias, küll mujal teatrimajas, lastele ja noortele räägitakse ooperites Depallettidest. Nende elamuste ajendil kirjutatud kirjandeid ja joonistusi on saanud näha ja lugeda nii Esztoonlased kui ka teatrikülastajad. Need on olnud kohtumised, kuhu on piletid ammuilma juba ette ära broneeritud. Selle hooaja parimat sellele on ka kõikvõimalikud autasud kätte antud, aga käimas on veel üks huvitav võtmine. Terve selle nädala on majas lapsed, kes teevad ise pärit nädala jooksul toovad nadi stuunlaste abiga lavale oma muusikaetenduse Villu Valdma Neeme Kuninga Pöial-Liisi. Täna kell 12 peaks jõudma lavastus publikuni. Käisin kuulamas-vaatamas üht proovi ja küsisin laste ühelt juhendajal Tõnu Tammelt, kuidas läheb, palju. Selles grupis on 28. Ja lastele meeldime. Tundub, et väga meeldiv ja ma ei häbene öelda, et meile meeldib ka esimesel päeval jagasime lapsed ära, kes tahavad rohkem seda muusikali teha, ühesõnaga näitlemisega tegeleda. Kes tahavad kujundajad olla, kes tahavad kostüüme teha, kes tahavad orkestrit mängida. Nii et jagasime lapsed ära ja nende omal vabal valikul. Nii et meie ei ütelnud, et vot sina jääd siia, sina siia, siia siia vaid kuidas lapsed tahtsid, tiime, tegime. Mis te arvate, kas niisugused lasteprojektid, sellised lastega tegelemise tunnet vajalikud? Väga vajalikud, et nad õpiksid mõistma ja aru saama ja armastama muusikateatrit. Niisugused asjad on ääretult vajalikud. Aga kujuta ette, pärast etendust talveaiast tulid kõige suuremad poisid mul juurde ja ütles, et niimoodi me hakkamegi nüüd siin selles majas käima niivõrd tore. Kõigepealt esimene niisugune hea tagasiside on olemas ja, ja kas või vaadata neid lapsi, kuidas nad päev-päevalt siin järjest rohkem mängivad ja nalja teevad ja ja rõõmustavad ja kindlasti jääb nendel armastus muusika vastu hinge. Eelmisel nädalavahetusel kohtusid rahvusooperimajas 37 Euroopa muusikateatri noorte koolitusosakondade töötajad seitsmeteistkümnest riigist. Arutleti ooperihariduse väärtustamise üle noorte seas. Tegemist oli koolitusosakondade katusorganisatsiooni reseeoo 10. aastakonverentsiga. Edasi palusin aga juba rääkida rahvusooperi Estonia noorteprojektide juhil Anu põrgil. Meile väga meeldis just see, et me olime päriselt ka kutsunud lapsed sellesse projekti osalema, et nad näeksid, kuidas me reaalselt töötame lastega. Ja lapsed olid, olid ka väga head, tulid hästi kaasa, nii et kogu projekt, mida me näitasime, oli küll eesti keeles, aga välismaalased said lugeda ingliskeelset sisukokkuvõtted projektist ja kõik see toimus talveaias nii vahetult, et seal täiesti ületati keelebarjäärid. Nii et rahvusvaheline seltskond sai ka kaasa teha meie lasteprojektis, nad said osasid laule laulda, nad said metsalindusid, mängida, roomasid, nii et tagasiside oli, oli väga hea, paljud ütlesid, et nad vaat ka omal maal midagi taolist. Aga nad said väga palju häid mõtteid uusi juurde, kuidas omal maal seda paremini teha. Lapsed olid tulnud meile seekord Ristiku põhikoolist ja see oli üks suvine laagrigrupp, kes seal tegi põnevaid ettevõtmisi ja ja nendele just meeldis nendele laagri lõpetuseks oli selline tore Estonia projekt ka veel kavas. Kas te oma külalistest ka häid ideid saite tulevikuks oma töösse? Jah, sellel konverentsil arutati teemade üle, et kuidas me saame ühte või teist noorte projekti mõõta, kuidas me saame hiljem näiteks oma rahastajatele tagasisidet anda, et et üks või teine projekt on edukalt lõppenud ja sellest on kasu olnud ja sellega lihased erinevad, siis ütleme, ajurünnakud toimusid siin mitme päeva jooksul, nii et sealt sai päris häid variante. Et kindlasti üks tagasisidemoodus on see, et, et näiteks tänapäeva tehnika, et filmida lapsi enne projekti tulekut, filmida lapsi pärast projekti tulekut, mida nad on saanud informatsiooniliselt juurde, kuidas nad oskavad kuulata näiteks klassikalist muusikat, kui on pikema aja vältel projekt, toimub võimas. Et kõike, selliseid erinevaid vahendeid ja on päris huvitavad lahendused, mis leiti. Selgunud on tänavused Riho Pätsi koolimuusika fondi stipendiaadid. Esmaspäeval saavad Tallinna raekojas pendiumid Otepää gümnaasiumi muusikaõpetaja Eve Heljand, helilooja ja pianist Rein Rannap. Lastemuusikalist arengut ja loovust uurinud Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Maie Vikat, Tallinna muusikakeskkooli klaverieriala õpetaja Maigi Pakri eelkooli muusikakasvatuse arendaja Ave Kumpase ning Kehra konkurss-festivali rütm minus ja minu ümber eestvedaja Ülle raud. Riho Pätsi koolimuusika fond annab igal aastal välja stipendiumeid viimase kolme aasta jooksul eriliselt silma paistnud muusikaõpetajale, instrumendiõpetajale, heliloojale, muusikapedagoogika, uurijale ja koolimuusika edendajale. Fond asutati 26. juunil 2002 muusika ja teatriakadeemia, Tallinna Ülikooli, haridus ja teadusministeeriumi, kirjastuse, koolibri, Eesti Raadio ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu poolt. Vardoki nime kandev ooperifestivale Ungaris, mis Koltsis on tõeliselt suurepärane ettevõtmine alles kuuendat korda on ta lisaks ooperitele endile ka ooperiteatrite truppidest vaat kes peaaegu erandita pärit endistest idabloki riikides. Festivali algataja ja kunstiline juht on Ungari täht, sopran Eeva Marton, Hiljutine Straussi, Wagneri ja Verdi ooperite kangelanna, kes tegutses alaliselt Frankfurti Hamburgi ooperis. New Yorgi Meti debüüdi tegi aga just 30 aastat tagasi. Tänavune festival läheb teemal Nokia verism ja kui väärtuki enda lavateosed siin huviliste ees. Mitmel kombel on festivali kavas veel Jordaania alfano Leonka vallujamas kanni ooperid ja mis eriti põnev, igat ooperit olemas erinev trupp ajaloolises, mis kool siis on ka hulga huvitavaid esinemispaiku, kuigi pealavad, eks rahvusteater ehk suur teater ning suveteater kenasti on igal aastal esiplaanil Peela vaatadki aina uutes esitustes, seda enam tänavusel paar tokki tähtpäevastel. Avakontserti juhatas üleeile On Trei, Leonard väärtugi Ungari eskiisid ja kolmas klaverikontserdi solistiks teesheranki. Ja siis ooperikatkendite pool ühena solistide säramas. Igal hommikul filmiseansid vestlused, diskussioonid eile juba paar tokki lava, õhtu Võlumandariin tantsu sõid balletina hertsog, sinihabeme loss, Seegeedi Faimeri teatrite koostöös aga hilisõhtul suveteatrist tõelise vastusena esmakordselt Ungaris Franco alfano. Neljas vaat selline Tolstoi, ooper, Ülestõusmine, nowissaadi teatrit, täna hommikul ka nukuetendus, Spartaki muusikal iga päev on kammerkontsert. Õhtul etendab Moskva koniteater täna Umberto Dior täna ooperit Sibeerija Dmitri Bertmanni lavastust dirigeerib Vladimir punkin ka see operoni esmakordselt Ungaris juba homme samas Jordaania ooperiga Andreas, siin jeen, slovaki rahvusteater Bratislavas, järgmisel hommikul näidatakse seda filmietendusele pärastlõunal kolme tenori kaala. Ja kui teisipäeva hommikul oli Umberto Jordaania ooperit Fedora tutvustatud filmis õuga, siis õhtul tehakse koos Ungari rahvusooperi orkestri ja kooriga Fedora kontsertettekanne ja legendaarne Eeva. Mar on nüüd 62 aastane, laulab siin ise nimi, Tiit, tema partneriks Giuseppe Jacko miini. Siis veel jonka valla ooperboheem Prahast talupoja au ja pajatasid Bukarestis. Järgmise pühapäeva õhtul Suur verismigala päeval esineb Eeva maratoni kutsel eraldi kavaga ka Milano La Scala koor. Ja õhtul on solistide hulgas Agnes maltsa ja Paolo kavanelli. Uhkema haardelt on ka tänavune Mozarti festival Varssavis Varssavi kammerooperitrupi korraldada, mis avati kammerteatri omas saalis üleeile Mozarti võluflöödiiga Rubens Silvia dirigendi käe all. Seekordne Mozarti festival on teatrile järjekorras 16. ja ooperietendused lähevad nüüd aastaid koostöös värssarskas sümfonietta, aga täna on järg juba Figaro pulma käes ka seda nagu võluflööti ka ainult kaks õhtut ooperietenduste kõrval ja vahel laulude õhtud kammerkavad suuremat kontserti teosed. Ja täna on ettekandel neli Mozarti Doriaaloopust Augsburgi evangeelses kirikus nimetati seal Hamos. Carmeliitide kirikust tuleb maatsepteri. Ligi poolteise kuu jooksul toob Varssavi kammerooperifestivalil välja nüüd kogu oma Mozarti varamu ja seda on kokku 25 erinevat etendust. Mozarti kõik lavateoseid, siin hulgas ka paar õukonna balletti. Tippfestivali tehakse juba aastaid oma jõududega, vaid üksikud külalissolistid ja kammerooperionu, oma ajalooliste instrumentide ansambel muidugi oma koor ja sageli tehakse koostööd ansambliga muusika antiikvak kolleegium Varssavi Jensse. Mis toimus sel nädalal põnevat Ruuri klaverifestivalil Saksamaal. Möödas Mihhail Pletjovi Mozartist Schumanni õhtu Esseni filharmoonias. Lihtsalt koodi kavas. Wilhelmi Lynni hallis olid vahia Schubert eesotsas ei, Lenna, Parzkirovaga tutvustas end vohomis Jeruusalemma kander. Festival koos Kölni kammerorkestriga tehti Mozarti klaverikontsertide juba üheksas õhtul. Teisipäeval mängis festivali pealaval Essenis ekste duo katsia Yammeri jälle Avec. Uue muusikamees Bernhard Vambas ümbritses 20. sajandi autorid Endel iia Haydni, aga see oli ka kevadpoole. Sarja viimane õhtu. Kahe festivali bloki vahele jääb aga Daniel parenboimi kontsert Essenis Bachi hästi tempereeritud klaverit teise köitega, mille vastu valitseb erakordselt suur huvi. Suvepoolse festivali sarja avab aga Chick Korea Dortmandis mängides Mozarti 24. kontserdi kõrvale enda teise klaverikontserdi. Ent just täna on hoteni nimelise klaverifestivali avapäev Pariisis. Festival korraldatakse 20 kolmandat korda, nüüd juba aastaid paga tellib pargi apelsiniaias vulonnis. Selle astel võtab vastu Mozartit. Paljudes kavades on nad kõrvuti vaid mõni üksik kolmas vahel. Vene pianist Nikolai temidenko mängib tänase avakontserdi Mozarti sonaadi ka 310 järel Schopeni kaks kõige esimest klaveriteost, homme aga üheksa noore pianisti Schopeni maraton. Mu meelest on nad igaüks isemaalt järgmise tipud oma soolokavadega tulemas Jean-Claude Chee, Vladimir Missuk, Franzclidaa annekvessell lõpupäevadel ka meie Tallinna konkursi zürii esimees Pascal joon ning Ors bluudermacher. Festivali korraldab Pariisis Openi ühing. Pariisis on viimastel proovidel rahvusooperiballetiga ka meie dirigent Vello Pähn kellel siin on ülehomme esietendus moristidel sääri uuest lühiballetti ehtust, kus esimeseks vaatuseks Mardoki Võlumandariin ja dirigent Anu Tali on peatselt aktsioonis Savonlinna ooperifestivali tänavuse debitandina, kus ta juhatab pitsee Karmeli etendusi. Ladzigis on lõppenud tänavune Bachi festival. Peateemaks oli Bachist Mozart, Tiny aga Rahvusvaheline Bachi. Konkurss stardib siin neljandal juulil, see toimub alates 96.-st aastast iga kahe aasta tagant. Presidendiks on professor Robert Levin. Erialad tänavu viiul ja barokkviiul klaver ja klavessiin. Klaveri žüriis tuntumat Paul padurascodaja pronocaniino klavessiin Is Gustav Leonhard ja Aleksei Liu piimov. Vaimaris tähistati lühikese festivaliga siin silmapaistvalt tegutsenud Dirigenti Herman Aaventrod. Tema 50. mälestusaasta puhul. Festivali korraldasid Weimari Saksa Rahvusteater, Jevaimeri Riigikapell ning vaimarilisti nimeline kõrgem muusikakool ja veel korraks ka Viini pidunädalatele. Teisipäevaks olid möödas tähelepanu äratanud Mozarti aasta uusteose Olga noiverti, lavaloo Don Giovanni kompleks, kõik viis etendust linnateatris viiner Mozart ja 2006 tellimus. See on tunniajane tükk tontševannist ja Cassano vast kus ka helilooja ise ja ta teksti Ervin riis kaasa teevad. Vaimukas etendus lähebki vaid klaveri saatel. Mozartit endalt on selle nädalani laval olnud vaid Kossiil. Teate rändereviinis, aga see läheb ka Mahleri Kammerorkestriga Daniel Harding, kes seal täna räägitud maailmafestivalid kõlavad nüüd juba toredas üksmeeles ka kevade lõpumuusikafestivalidega Eestis. Alates täna Suure-Jaanist. Ka ja selline oli helika ja seitsmeteistkümnendal juunil. Saate panid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Maria Mölder. Kuulmiseni. Sülgaja muusika, uudised, muusikuid. Viisat laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Kes teile sobival ajal?