Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja. Tere hommikust, klassikaraadio kuulajad, me alustame 24. juuni heliga ja ühtlasi on see selle suve viimane helikaja. Stuudios on täna teile muusikauudiseid vahendamas Mirje Mändla ja siinkohal tutvustaks teile siis tänase saate teemasid. Sel nädalal selgus, et eesti helilooja Helena Tulve pälvis Monaco prints Pierre'i heliloomingu fondi auhinna. Ja meil ongi telefonil helilooja. Samuti saame teada, millest mõtlevad eesti heliloojad või õieti, millest mõtleb Jüri Reinvere või milliseid soovitusi jagab Ta noorematele sisenemise uuenemise raskel teel. Selline, kus tagasi Tartus toimunud viiendale erinevate festivalile. Samuti vaatame ette, sest et tulekul on mitmed suvafestivalid. Juba järgmisel nädalal algab uus kontserdisari mõisaromantika, mida tutvustab mail sildas. Teisel juulil algab Pärnus Said Ashraf nimeline festival ja seda tutvustav festivali kunstiline juht Allar Kaasik. Kersti hinnale. Viiendal juulil aga algab Haapsalus taas kord Haapsalu vanamuusika festival, mida tutvustas Kerstin Toomas Siitan. Ja augustikuus toimub kaheteistkümnendat korda juba Kuressaare kammermuusika festival Miia tutvustas mänedžer Kersti Kirs intervjuus Margani Rookäär. Ole ja ilmunud on ka järjekordne number Eesti muusikanõukogu väljaandest Music in Estonia. Saate lõpusõna ka eetris Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Sel nädalal selgus, et eesti helilooja Helena Tulve teos Reia hadas la valiti Monaco prints Pierre'i Fondi heliloomingu auhinna vääriliseks. Klassikaraadiol on nüüd telefoniühendus helilooja Helena Tulve ka, kes on teel tagasi monokast. Tegemist on Kieefantassioon, fon, mis on asutatud prints keeri pool, temanimeline fond selle kompositsiooni preemiaga, mida antakse välja juba siis üle 45 aasta. Kokku kandideeris sellele auhinnale 13 helitööd ja Eesti poole pealt kandideerisid seal lisaks Helena Tulve teosele Velgavad, Toivo Tulevi, TÖÖ der Herr, smanike Treier, Hirt oma osa sellel, et need teosed üldse Monacosse jõudsid, on ka eesti helilooja Arvo Pärdi, kes oli siis ka üks žürii liige. Helilooja Arvo Pärt kirjeldas Monacos kuuldud teoste taustal Toivo Tulevi ja Helena Tulve loomingut kui väga poeetilist ja läbipaistvat. Aga milline tunne? Helena Tulve endal on selle võidu paljumisel? No ma arvan, et ma olin väga võiks öelda, üllatatud sellepärast et see nimekiri teostest oli väga aukartust äratav ja, ja tegemist on heliloojatega, kes kõik võiksid selle selle omamoodi saada. See oli tõenäoliselt selliste asjaolude kokkulangevus. Meie jutu taustal on kõlanud Helena Tulve teose jah, hada Salaversioon, kus seda esitavad ansambel ja kammerkoor otseses mõttes alles Risto Joosti dirigeerimisel. Kuid see teos on esialgsel kuul kõlanud ka ansambli Hortus Musicus ja Vox Clamantis interpretatsioonis. See on üks teos, mis võib-olla on omamoodi eriline. Kuna tegemist on just nimelt vanamuusika ansambliga ja vanamuusikainstrumentidega ja, ja Koreani ansambli lauluansambliga siis sellele vastase muusika on võib-olla natukene teistsugust ja on ette kantud seda vanamuusika ansambliga kui siis kui, siis osaliselt välja vahetatud instrumentaariumiga. Et ma arvan küll, et see, see on arenenud. Kõneles oma teosest helilooja Helena Tulve. Juulikuu kolmandal nädalavahetusel toimus Tartus viies Tartu noorte heliloojate festival traditsiooniliselt tema festivalil kontserdid, mille käigus kõlavad tavaliselt ka mitmed esiettekanded eesti noortelt heliloojatelt. Sedakorda oli festivali kavas ka kaks multimeediaetendust. Festivali esimesel õhtul Märt-Matis Lille kurb rõõm ja festivali teisel õhtul Jüri Reinvere luht fassaari äärde Fayer luht, mis oli ühtlasi ka festivali rahvusvaheline projekt. Selles projektis osales Berliini päritolu tantsija Michael Isabel sühhousen. Sedakorda andis festivalile workshop i helilooja Jüri Reinvere, kes hiljuti pälvis ka rahvusvaheliselt Rostrumil tähelepanu oma teosega. Ja ehk sellest järgnevas katkendis selgub ka, miks siis mitmed eesti heliloojad tegelikult on maailma areenil suhteliselt edukad. Millised on need ideed, mida heliloojad Nad vajavad oma loomingu teostamiseks? Ja siis ma mõtlesin, et võiks rääkida nendest asjadest, millest, millest mul oleks hea meel olnud, et minuga oleks räägitud. Või mis on need teemad, millega nagu noor helilooja kokku puutub, enne, kui ta veel teab, milliste raskuste ette ta tulevikus satub. Ma mõtlesin välja ühe ülesande EDT jaoks. Oleks soovite natukene liimiksite lõikaks? Ma ei tea, kuidas Eestis on kohustused heliloojatel, absoluutselt, me pidime Sibeliuse akadeemias kirjutama kaks teaduslikku suurt uurimust ja mul oli selline teaduslik töö. Mina võrdlesin Eesti ja Soome heliloojate heliloominguprotsesse. Oli materjal varem tehtud intervjuude põhjal seitsmeteistkümne eesti heliloojaga, noh see olukord oli siis nii-öelda 90.-te alguses oli need intervjuud tehtud ja need ei olnud minu poolt tehtud ja samas ma käisin läbi jälle omakorda Vilja Soome elas, seal oli tegemist niivõrd suure materjaliga, et pidi seda väga, eestlaste materjal oli väiksem, aga rohkem heliloojaid, soomlaste materjal jälle omakorda laiem, aga vähem heliloojaid jõudis läbi võtta. Ma töötasin seal välja niisuguse heliloominguprotsessi mudeli, võrdlesin, kui palju siis ühe või teise rahvaesindajad, mismoodi nende heliloominguprotsess erineb? Üldiselt heliloominguprotsess on kõigil üsna sama see põhi ilmselt ei ole mingisuguseid erinevusi kellelegi algab ta kusagilt mingisugusest hämarusest peale mingisugune udune ettekujutus teosest siis hakkab see faas, kus hakatakse seda teost kirja panema lõpuks on kõikidel enam-vähem, kellel vähem, aga üldiselt ikka kõigil väga intensiivse töö lõpetamise faase, siis on see pingelangus pärast valmimist. Selles ei ole mitte kellelegi mitte midagi erinevalt. Oli kaks asja, milles soomlased, eestlased erinesid väga üksteisest. Üks asi oli see, et üleminek ideedelt kirjutamisele oli eestlastele peaaegu ilmvõimatult raske. Eestlastele oli kogu aeg nagu probleemiks see, et see, mis ma kirjutama hakkan, et see on nõme, et see, see ei ole, see, mis ma olen ette kujutanud ei ole täpselt, ma olen ette kujutanud natukene midagi teistmoodi ja nüüd see see, mis paberile tekib, see ei ole soomlastel, see probleem täiesti puudus. Meil olid väga selged eesmärgid, kuidas hakata, mida taotlema. Küll oli siis aga hoopis üks teine asi, millest kõik soomlased rääkisid ja millest ei rääkinud ükski eestlane ja see oli uuenemise vajadus. Ma mõtlen, et, et selles on kindlasti Eestis toimunud ka mingisugune muutus, aga nii et kui tähtis oli see lakkamatu uuenemise ladus soomlastele tollal ja kui olematu oli see teema eestlastele tollal siis ise elades välismaal ja järjest rohkem aru saada sellest, et uuenemine on praktiliselt kõige loomingu alus. Mõtlesingi, et võiks mingeid niukseid, haju mõtteid natukene rääkida uuenemisest sellega seoses on ka tegelikult see see paberikollaaž siin täna tehtud. Peab eraldama kahte uuenemist, tähendab, on olemas väline uuenemine ja onu olemas seesmine uuenemine, mis on pikk protsess ja ilma milleta ja varem või hiljem mina nagu isiklik. Ma arvan, et heliloominguprotsess või see protsess milline muutub järjest rohkem raskeks koormatumakse ja veel koormatumaksja koormat omaks, et see lõpuks, nagu see see jõud enam ei kanna, kui seda uuenemist ei ole, kui ma eile mõtlesin just lihtsalt, et mis on need nagu see, et mida võiks edasi põhjendada, et mis on selle uuenemise visele jätkuva uuenemise nagu vahendid, siis ma leidsin, et neid võiks olla neli. Esimene on see, et, et on vastutöötamine, see tähendab just seda, et iseendale keelata ära asjad, mida, mida sa arvad, et sa, kuhu su fantaasia läheb Need lihtsalt raudselt ära keelata ja sundida endale mõtlema uusi lahendusi. Teine ant, täielik vastupidine variant sellele ja seal ületöötamine üle töötades, kui on väga suur pinge, väga kitsas ajaühik, millal sa pead väga palju otsuseid langetama. Nende otsuste hulgas võib tulla väga uudseid otsuseid ja ka need tuleb ära tabada, ei tohi neid nagu selle uue kaose sees nagu ära kaduda, kolm olla lisaharjutused või ma olen, nimetan neid lisaharjutusteks, ma mõtlen nende all just noh, näiteks seda, et seda konteksti ringi mina kogu aeg treenin edasi. Ja seda on teised kunstivallad, see tähendab, et ootamatute ootamatute assotsiatsioonide tekkimine muude kunstidega seoses üldiselt kogu selle lärmi keskel on nagu selle nii-öelda seesmise uuenemise alus on see, et kuidagi läbi väga suurte raskuste, see, ma, ma ei usu, et kellelegi kergesti läheb hakata jõudma selleni, et hakata leidma seda oma häält hakata kuulma seda oma. Sellega on niisugune naljakas asi, et kui sa hakkad seda oma häält lõpuks selle müra keskelt kuulma sisse hääl valetab sulle. Ja ta valetab, see oma hääl, ta valetab sulle oma tubli kaks-kolm aastat, kui mitte rohkem. See, et enne, kui sa saad selle oma sisemise hääle nagu valed endalt maha raputada, seo veel nagu üks tööprotsess omaette. Inimesed teevad erinevaid asju, et selleks, et leida seda uuendamis näiteks inimesed räägivad, et noh, et aega ei ole ja et, et koliks kõrbesse aastaks. Et ma seal ühe aasta mediteerine nimoni. Ma olen kohtunud väga paljude inimestega, näiteks, kes on seda teinud ja kes ütlevad, et see aasta on olnud kõige põrguliku maasta nende elus, sest alles siis sa saad järsku teadlikuks kõigest sellest, et siis sa elad nagu mingi raadiovastuvõtja sees. Et lihtsam on isegi noh, nagu niukses tavalises elu askelduses leida see omal ajal, kui selles ette kujutletus ideaalolukorras, mille poole sa püüdlejad. Üldiselt, kui neid hakata läbi käima neid pabereid, siis räigelt öeldes pildimaailm esindab seda, mis probleemid teil on, mis on teie pidurite uuenemisele ja tekstimaailm esindab üldiselt neid salajasi hääli, mis teis esiletungivad? See harjutus on üks väga tulus harjutus, kui sa tegeled kirjatööga. See, et sa võtad ajalehe näiteks mingisuguse täiesti napaka ajalehe, millega ei tegeleks ja lõikad sealt välja artiklini siin natukenegi huvitavad ja sa hakkad siis aru saama, et, et mis on see natukene, mis on see huvitav, milles peitub see sinu kullasoon mis võiks hakata mingil hetkel arenema millekski teekonna algus, see ei ole üldse teekonna resultaat, mis selles, nagu näha. Siin kõneles helilooja Jüri Reinvere loeng, isa oli loomulikult palju ulatuslikum ja loodetavasti jõuab klassikaraadio eetrisse meie sügishooajal sarjas nüüd muusika festivalil kõlasid veel esiettekanded ka kammeransamblite esituses, nende seas Timo Steineri heade mõtete linn Kristjan kõrval ikka noorus, Lauri Jõe lähe konsulaator, martsiimeri Homaaž ning Tatjana Kozlova reservuaar, kaks, mis on kõlanud meie tänase loo taustaks ja eesti noorte helifestivali kammeransamblite kontsert on klassikaraadio eetris sel suvel augustis seitsmendal augustil, esmaspäeval algusega kell 19. Null viis. Taavi Tuisk trahvifestival toimub suvepealinnas Pärnus, tänavu teisest 22. juulini. Festivali kunstiline juht Allar Kaasik 20 päeva 20 kontserti, mida neist nüüd meie lühitutvustuses esile tuua? Ma tahaksin kõigepealt öelda, et mul on hea meel kümnendat korda öelda et nädala pärast algab Pärnus David Draghi festival 10. festival, milles mina osalen korraldajana, aga ma mängisin esimesel festivalil, selle tõttu on see festival mulle eriti südamelähedane ja ja selle 30 kuueaastase traditsiooni jookseb, on välja kujunenud festivali nägu. Ja meid rõõmustab see, et sellest festivalist on kujunenud ehk Eesti ainukene laiapõhjaline festival, kus žanrilise ajastulisi ja mitte mingeid taolisi piiranguid. Teisalt on selle festivali iseloomulikuks jooneks, et me tahame kutsuda Pärnusse selliseid muusikuid, kes tahavad mingi osa oma suvepuhkusest veeta Pärnus, tahavad seal kohtuda üksteisega teineteisega koos musitseerida ja luua sellesse linna selliste muusikalist suvist õhku konda ja sütitada musitseerimisega publikut, nii et publik tahaks tulla ikka rohkem ja rohkem hoida. Rõõmustab, et see ongi need, ikka tahavad olla inimesed juulikuu sees puhkama Pärnu. Sellepärast. Sel ajal võib ka kuulata väga ilusat muusikat ja meie festivalisiga rohkem tahame rõhku panna just selle peale, et mitte teha interpreetide paraadi. Aga muusikaparaadi inimesed tuleksid, naudiksid, ilusat muusikat. Ja selleks, et selliste laia põhjalist festivali korraldada peab olema festival üles ehitatud väga tugevate sisuliste liinide peale. Muidu tuleb tast ainult mosaiik ja killud. Ja meile traditsiooniliseks liiniks on selle aasta rahvusvaheliselt suured muusika juubelid nagu Šostakovitši 100 ja Mozart 250. Selles raames esitame Šostakovitši seitsmenda sümfoonia ERSO-ga mis on ehk muusikaajakirjandus kõige enam kajastamist leidnud ja probleeme tekitanud. Teos võitavam Mozarti juubelikontsert, kus maailma neli tippmuusikud mängivad ainult Mozarti instrumentaalkontserte, mida harva juhtub, et ühel kontserdil ainult instrumentaalsolistid mängivad. Samuti pühendame tähelepanu Schumanni 150.-le surma-aastapäevale. Teine selline oluline liin, mis festivalist läbi jookseb, on teise maailmasõja ajal represseeritud heliloojate muusika ja on sellist eriti huvitavat muusikat just kammermuusika valdkonnas, mida kirjutati koonduslaagrites, kirjutasid heliloojad, kes selle järel läksid surma ja kelle muusikat ei ole Eestis üldse esitatud nagu Klein või uulman. Ja nüüd meil on võimalus selliste heliloojate muusikat kuulata seoses Euroopa projektiga, mida Whistler festival on saanud, enda korraldada. Mul on selline huvitav olule, leer on, et me püüame ikka siduda seda väga tõsist muusikat ka kergemate suundadega. Sel aastal on meil võimalik kuulata piad Solla muusikat, aga on võimalik tuulata sellist heliloojad nagu Friedrich kulda. Friedrich kuulda oli suurepärane klassikaline pianist, aga samal ajal ta suurepärane Jets pianist ja me kuulame tema tšello kontserdit, puhkpilliorkestri ja löökpilliansambli saatel, et mina tahaks öelda jäts kontserdiga. Muidugi spetsialistid ütlevad, et see on selline jätsuja, tõsise muusika piirimail olev žanr. Oluline liin on meil Neeme Järvi, Suve, Muusikaakadeemia ja sellega seotud kontserdid oleme saanud sellise fenomeni luua, et noorte koolitus ja festival on sisulises loomingulises seoses. Selle tõttu on ka selle aasta nivervi suveakadeemia veidi erinev. Neeme õpetab sel aastal ooperimuusikat ja suveakadeemia. Lõpukontsert on suur ooperi kaala, kus osalevad Moskva ooperiteatrite eriti suure teatri solistid. Seda meil ei ole palju varem olnud. Et nagu põhimõtteliselt hakkame oma festivali ka nagu sümfooniline muusika lisaks Pärnu linnaorkestrile ERSO-le tulemas esinema tegime noorteorkestrit Belgiast. Siis tulevad promley Kammerorkesterit Inglismaalt. Sümfoonilise muusika ja orkestrite kõrval on oluline koht meile kammermuusikal, mille tulemus kaks huvitavat keelpillikvartett tee üks Iirimaalt, teine tellowiivist tuleb Hollandist klaverikvartett. Sama esitage jorenerimistikes, eelmine aasta käis, mängis meile huvitavat Hollandi muusikate Hollandi heliloojat, saagi muusikat, jätkame sedasama liini ka niisamuti jätkame me vanamuusikaliini on tulemas norrast ansambel Trio medi val. Samuti on tulemas selline vanamuusikagurmaanide maiuspala, optinson Smid, lautomängija tuleb Saksamaalt, Holger Faust, Peters gambamängija, aga kui räägin nendest interprojektidest, siis tahaksin öelda kindlasti selliseid kuulsusi nagu Kim Kardashiani, USA Aldiviiuli supertähte või meie Kalev Kuljust või rootslast, flöödikunstnikku, Sharan, pesalid, samuti Kreeka harfimängijat Katariina kiima. Loomulikult Anti siiralt, kes tuleb meie festivalil kümnendat korda ja kes on neli suurt rahvused konkursi võitnud ja tema tihedas kontserdigraafikus leiab veel aega Pärnu tulla. Meil on selle üle hea meel, siis tahaksin veel rõhutada, püüame jätkadele kaasaegse muusikaliini. Hortus musicus esitab meile tänapäeva suurte heliloojate nagu naiseli Kanšeeli, Pärdi, Tüüri uudisloomingut, mis pühedadele Mustoneni mälestuseks. Seda on küll varem esitatud, aga nüüd kuuleme meie festivalil sellist kaasaegse muusika uusi šedöövreid. Üks festivali iseloomulik joon on veel, et see korda laieneb, meie geograafia üks kontsert on jõhvi kontserdimajas, üks kontsert on Tori sõjameeste mälestuskirikus ja üks kontsert on Tallinnas kumu auditooriumis. Ja kui lõpuks öelda ikkagi tahame, et ka Eesti solistid esineksid siis teist korda on võimalus Pärnus kuulata festivali raames elavaid klassikuid. Festival on tõesti, et see pakub selle kuu jooksul 20 kontserdi jooksul kõigile, kes tahavad kergemat, kestavad raskemad või vanamuusikat või kaasaegset muusikat. Tere tulemast suvisesse Pärnu. Aitäh Allar Kaasik selle põhjaliku ülevaate eest ja soovime kõigile suvepealinna kuulajatele muusika naudinguid, Ostrahju festivalist. Eesti teatri- ja muusikamuuseum teatab, et 27. juunil teisipäeval algusega kell neli tähistatakse viiuldaja Vladimir Sapposhini sajandat sünniaastapäeva, avatakse ka näitusele kutselt meelelahutaja, südames tõsine viiuldaja. Näitusega tähistatakse Eesti ühe väljapaistvama meelelahutusžanris tegutsenud muusiku varieteeartisti Vladimir Zapaasneyl lähenevat sajandat sünniaastapäeva. Päeva ja väljapaneku on koostanud muuseumi muusikaosakonna teadur. Näituse avamisele järgnev Zapaaseni mälestusõhtu mees kui orkester ja mälestuse räägivad Sapposhini poeg Olle eksapashen ja tema abikaasa virve. Samuti Valter Ojakäär, Aarne Mikk, Eri Klas, Heino Pedusaar, Heino Baskini, Kalju Saareke ning Õhtut juhib Alo Põldmäe. 13. Haapsalu vanamuusika festival toimub viiendast üheksanda juulini. Festivali kunstiline juht Toomas Siitan diaalustate austusavaldusega Mozartile. Jah, eks ta tänavu aasta on peaaegu niisugune trafaretne juba aga ma olen tegelikult päris ammu mõelnud, et võiks selle nii-öelda vanamuusika mõiste alla Viini klassikuid järjest rohkem siduda ja Mozarti on üks erakordselt Ilus oratoorium, mida meil praktiliselt ei tunta kahetsev Taavet või Davide Benitente ja mulle tundus, et et see võiks sinna haapsalu kirikusse sobida, sinna ju väga suuri koosseis ei ole võimalik panna selle ruumiga. Aga seda oratooriumit on võimalik teha ka ilma nende tramboolidetamis sealpoolkohustuslikult partituuris on ja, ja loodame, et, et me saame ta niiviisi kammerlikumalt kõlama seal. Kas oratoorium tuleb ettekandele oma jõududega? Jah, põhiliselt on oma jõud, seal on Tallinna kammerorkester tegelikult esimest korda meie festivalil ja meie festivali koor jälle, mis on siis niisugune projektikoor? Jaa, tädi plaas Mati Turi aga seal on ka üks külalissolist Mariselt jorek Prantsusmaalt, keda me esitleme ka kontserdi esimeses pooles motetiga Eksultaate jubilaate, seal nagu niisugune soprani esindus, motet ja tema on mitu aastat tagasi juba kord Haapsalus esinenud sendali kavas ja ta vaimustas publikut tookord väga. Ma arvan, et need, see Mozarti, niisugune vertoosne stiil sobib talle isegi veel paremini, nii et, et ma usun, et see on selle avakontserti niisugune tõeline, rosin. Haapsalu vanamuusikafestival on kutsunud alati põnevaid külalisi oma festivalil osalema kontsertidega, kes seekord tulevad. Seekord on kaks ansamblit, et mõlemad väga väljapaistvad aga absoluutselt erinevad ansamblid, üks on silgaardeliino, keda on siin ka Eestis juba kuuldud, selle juhiks ja, ja esisolistiks on masselbonzeele minu meelest maailma sihukene konkurentsitu barokkoboevirtuoos ja nad mängivad siis viieliikmelise ansambliga niisugust 18. sajandi keskpaiga kammermuusikat, et seal on Bachi telemanni. Aga Kaagot libiaanid, keda meil väga vähe tuntakse, aga kas on telefoniga küll väga võrdne niisugune suurkuju tegelikult sellest sajandist ja hästi põnev helilooja, nii et see saab kahtlemata üks üks põnev kontsert olema reedel laupäeva õhtul, siis kaheksandal on nüüd üks tõeliselt legendaarne vokaalansambel kohvik voissis. Nemad toovad kava 13. sajandi motettidest ja ristisõdijate rüütlilauludest. Ma usun, et see saab ka olema üks üle aegade põnev kontsert. Kohvik poisis on tänavu pühitsema sama 20 viiendat et hooaega ja nad esinevad seetõttu võib-olla isegi tavalisest rohkem maailma festivalidel ja teevad mõnes mõttes niisugusi läbi lõikelise esinduskavu. Ja ma arvan, et see kava, mis nad haapsalu toovad kahtlemata nende nisukest profiili, esindab suurepäraselt ja. Lõpetate traditsiooniliselt oma jõududega ja väga pidulikult Bachi muusikat. Aga jah, see kava sai tänavu niisugune, et nii alguses kui lõpus on on ühe väga tuntud helilooja täiesti tundmatu oratoorium. Meie festival lõpeb Johann Sebastian Bachi ülestõusmisratooriumiga ja nii nagu Mozart. Ta viidedenitente minu teada ei ole, seda Eestis varem esitatudki. Nii et see on üks teos, mis on jäänud nagu nende suurte passiooni lugude ja jõuluoratooriumi varju, aga üsna teenimatult erakordselt kaunis muusika. Nii et igal juhul täiesti võrreldav näiteks jõuluoratooriumi ka muusikaliselt kvaliteedilt ka tema eeskujuks on muide üks õukondlik pühendus kantaat, nii nagu jõuluoratooriumi muusika puhulgi. Aga sinna juurde veel Bachi üks minu meelest kõige esinduslikum võid, kõige kaunimaid, väga ulatuslik kantaat number 21 Haadeefiilbekümmernis. Need kaks niisugust kantaadi oratooriumi mõõduvahelist teostned, siis lõpetavad meie festivali ja mõlemad on niisugused omamoodi hingelise ülestõusmise lood, nii et ma usun, et nad väga hästi täiendavad teineteist. Ja selle muusika põhiesitajad on Haapsalu festivalikoor ja see on nüüd meie selle väikse ansambliga stuudio vokaalega. Seal on siis 13 lauljat, et tänavu aasta ja seal sees on ka juba siis solistid, need, kellega me oleme teinud siin viimasel aastal pidevalt Kädi plaas, ei leiaks Mati Turi ja Uku Joller ja Tallinna barokkorkester muidugi. Toomas Siitan juhatusel. Aitäh. Maid Hildas tulevast nädalast algab kontserdiagentuuril Corelli muusik, uus kontserdisari mõisaromantika. Mida see endast kujutab, kas see on suvesari ja tere kõigile kuulajatele? Esialgu on ta küll tõesti suvesari. Kuna me alustame nüüd suvel, kus mõisakoolide ühenduse külastusmängu unustatud mõisad, mida hästi paljud teavad, see on niisugune tore mäng, kus saab käia hästi palju mõisaid läbi 29. juunil ja siis tõesti see esimene kontsert on kaunis Roosna-Alliku mõisa saalis, mis on meile juba tav sarjast Eesti mõisad 2000, mis oli siis Rosnalik oli meie nii-öelda toetatav lasteasutusse mõisakool, mis seal on, ja huvitav ongi see, et kes sinna Rosnelikule tulevad, need näevad ka neid mõisatoole kassani uhkelt nimed peale kirjutatud metseenidel ja nüüd selles mõttes mul on hästi hea meel, et, et see asi nagu korda läks meil ja siis edasi jätkame ka nendest. Ta oli juba valmis saanud mõisakoolidest, mida näiteks mõisakoolide programm väga hoolega toetab. Ja kaheksandal juulil on siis kontsert Mooste mõisas. 29. juulil oleme Tõstamaa mõisas. Kõik need kolm kontserti ongi selle unustatud mõisad mänguga seoses. Ja yks suve lõpukontsert sellest sarjas tuleb veel niukses toredas kohas nagu Mäetaguse mõis. Mis sa küll kaugel Ida-Virumaal, aga mis on erakordselt kaunis, erakordselt hästi korda tehtud mõis, nii et kes sinnakanti pole sattunud, siis suve lõpulaupäeval on just nimelt põhjust nagu sinna kaugele sõita. Elamus on garanteeritud, ma ütleksin juba selle mõisa pärast. Et meie, see suur sari Eesti mõisad on ju käinud juba, tuleb sellel suvel kaheksandat korda augustikuus. Ja hästi tihti ja minu käest inimesed küsinud, et miks te teete ainult neli kontserti suve jooksul ainult augustikuus. Et miks ei ole rohkem, miks ei ole rohkem. Ja nüüd sellel aastal ongi need võimalused tekkinud mõisaromantika sarjaga meil vista. Aga ta on mõeldud nüüd jätkuma küll täiesti aastaringse kontserdisarjana ja seal on õieti mitu põhjust, et üks mõis, kui ta saab valmis, tasub väikeses maakohas, aga samas on ta õudselt kena koht ja, ja mis sobiks sinna veel paremini kui muusika. Ja selleks, et nagu panna nüüd mõisad toimima nihukese pideva kontserdikohana, nii nagu Tallinnas on näiteks Estonia kontserdisaal või mõni muu tuntud koht. Nii võiks olla näiteks muust ümbruse ja üldse selle Lõuna-Eesti rahvale see Mooste mõis näiteks läänemaarahvale, Tõstamaa mõis või mis iganes mõisat kuskil järjest valmis saavad ja esialgsed kokkulepped ka esinejate mõistetega on meil olemas nüüd kuni jõuludeni. Nii et edasi, lihtsalt jälgige reklaami ja seal ma loodan küll, et sellest sarjast tuleb üks niisugune hästi tore üritus, mis pakub kohalikele elanikele hästi palju rõõmu, kuna me olemegi ja teinud nagu tunduvalt soodsama piletihinnad ümbruskonna inimestele, eriti mõisakoolide õpilastel. Et kui üks laps käib sellises ilusas koolis, siis ma arvan, et tal on, pakub hästi palju huvi just nimelt tulla näiteks laupäeva õhtul ja saada seal hoopis teistsugune elamus selles koolis, kus ta nagu iga päev käib ja kus ta õpib arvutamist ja ta kirjutab kirjandeid ja teeb selliseid asju ja samuti ümbruskonna rahvas, nagu näeb, et see mõis on midagi hoopis rohkemat kui lihtsalt yks koolimaja, kus nende lapsed käivad Nendes mõisates pakate loomulikult sinna interjööri sobivat muusikat. Ja Me alustamegi nüüd suvel oma vanade tuttavatega ansamblitega Corelli konsorteganud Torres regantes, kes siis mängivad barokkmuusikat mitmesugustest maadest. Aga edaspidi on küll plaan see, et mitte piirduda ainult barokkmuusikaga, sest et väga toredaid muusikuid on Eestis olemas. On väga toredaid gaasid, on ka näiteks jõuluajal, meil on plaanitud isegi niisugused kontserdid nagu jõuluChess-laadne kus siis mängivad meelis vindia, tema sõbrad, siis on plaanis klaveriõhtuid, näiteks mõisakoolide programmis on üks hästi tore seik. Teatri muusikamuuseum otsib välja vanad klaverid Reval Piano teemad korda ja nad lähevad mõisat koolidesse ja nad on täiesti nagu kontsert pillidena kasutatavad edaspidi. Klaveriõhtuteks me kindlasti kasutame ennekõike just nimelt neid pille, mis sedaviisi on sinna nagu jõudnud aga samuti ka lauluõhtuid, klarnetimuusikat, mida iganes meie eesti interpreedid vähegi pakuvad. Kõikjale hakkasime pakkuma selle mõisaromantika sarjaga oma kuulajatele aitäh Mailsildas ja need, kes tahavad tutvuda Eesti kaunite mõisatega ja seal kuulata kaunist muusikat. Neil tasub kiigata Corelli Consorti kodulehele www. Punkt Corelli punkt. Ee. Just nimelt meie koduleht pakub alati värsket informatsiooni ja ka näiteks tasub kiigata meie augustikuise kontserdisari Eesti mõisad 2006 lehele. Kuna seal on veel sel aastal nad väikesed uuendused, on küll, mängib osadel kontserditel Corelli kontsert. Ja Jüri Kuuskemaa jutustab igas mõisas, nagu tavaliselt aga on kaastegev ka näiteks näitleja Hannes Kaljujärv, kes loeb igast huvitavat sõnalist materjali sinna vahel. Ja kõige põnevamad esinejad on meil tulemas seekord Norrast vokaalansambel Kvatro stantsiooni, kes on siis neli laulvat härrasmeest, kes esitavad, hakkab Bellani renessanssmuusikat kui ka näiteks Norra hea külalisi, kauneid lugusid ja see sari siis 12 kuni 20 august. Täpselt samuti ootame kõiki kontsertidele helgaja. Augustikuu teine nädal nagu ikka, kutsub Kuressaarde kammermuusikat nautima ja meil on telefoniühendus Saaremaaga, kus Kuressaares on kammermuusika päevade mänedžer Kersti Kirs millega tänavu aasta kuulajat üllatate. Tänavune 12-st festival on ühtpidi traditsiooniline, Üheteist laadi, jälle uuenduslik, toimub kokku kuus kontserti, nendest neli pigem traditsioonilised ja kaks sellist, ütleme alternatiivsemate kammermuusika piire laiendavad kontserti avaga ala pühendame meie nagu siin kõik teisedki sel aastal Mozartile ja esinevad sel aastal meil eesti muusikud Toomas Vavilov, Rõõmustav Vigo, Uusma, Peterson, rakunantalisakos esitavad klarnetit, kvintett ja tuur. Siis on meil Tartu keelpillikvartett koosseisus Kristel Eero ja Põldoja, Kadri Sepalaan, Kadri Rehe, moreetmets, kes esitavad klarnet, D-kvarteti teetuur ja Mozarti laule, esitab heli Veskus, keda saadab Jaanika sirts. Teine kontsert on meil üheksandal augustil. Vaarid Ritteri saalis, kus esineb harvaesinev koosseis. Nagu saksofonikvartett ei ole, on meil külla tulnud Lätilt kes on varem Eestis käinud vaid ühel korral Läti saatkonna kutsel ja seekord Esinevad pikema kontserdiga. Nende kava koosneb spetsiaalselt sellele kooslusele kirjutatud muusikast. Ja on ka džässiseadeid. Tegu on nelja võluva daamiga, kellel on ka üllatuslik lava suu, nii et ma arvan, et sellest kontserdist, kuhu nad väga huvitav kontsert Ja väga menukas siiani olnud klaveriõhtu pealkirjaga fantaasia, kus sel aastal esineb meil Irina Sahhaarenkova Eestist, keda klassikaraadio kuulajad väga hästi teab tema tundliku ja väga emotsionaalset esitust on liidetud, on saanud ka hulganisti auhindu mitmetel konkurssidel ning meie ootame põnevusega tema kontserti, esitate meile Beethovenit, Mozartit, Prokofferit, Scarlatid, siis kindlasti on meie festivali võib-olla tipphetkeks sellel aastal vokaalkvartetti Quattro statsiooni esinemine. Vokaalkvartett on Norrast ja esineta meile mõistagi Kuressaare lossi kapiitlisaalis, mis on vokaalmuusikaesitluseks perfektne ja suurepärane koht. Nende kava on läbilõige eri aegade muusikast ja esitaja Norra 19.-st ja 20. sajandi vokaalmuusikat. Kas siis reedel, 11. augustil on meil selline öökontsert Spaa rüütli Ritteri saalis, kus muusika ja saavad kokku? Seekord on meil esinejad Hispaaniast Hispaania tantsijanna Velengabanes, kes esitab flamenco ja teda assisteerib Andreas Maria germek kitarrilt, kes on küll Austriast, kui ta on juba aastaid elanud Hispaanias ja selle tuua koostöö on kestnud juba üle 10 aasta ning nendel on olnud mitmeid tuure mööda Euroopat. Ma olen selline flamenco, kui Eestis väga harva nähtud tantsustiil on, on ühtpidi huvitav ja ta on muusikaliselt väga kirev ja rikas. Meie festivali lõpetab esimest korda meie festivalil üllatuslikult Soome ansambel ja soome kammermuusika lipulaev Trio Finlandia, keda me oleme mitmeid aastaid proovinud festivalile saada, aga kuna nende Touri kalender on nii tihe, siis sai see võimalikuks alles tal kolm soome daami ja nemad esitavad Beethoveni klaveritrio c-moll, Rahmaninovi, Triialis, jakkija, Ravelli klaveritrio oma moll. Kas pääsmeid Kuressaare kammermuusika festivalile on juba võimalik kusagilt hankida? Momendil veel mitte, kuid piletimüük algab meil esimesest kuulist Kuressaare kultuurikeskuses ja mõistagi saab kontserditel enne kontserti pileteid osta. Minul olemas kodulehekülg www kammertsest punkti. Ja meil on olemas festivali hot-Line, mis on Kuressaare infonumber neli, viis, kolm, kuus, kolm, kuus, kolm. Eesti muusikanõukogu on juba tükk aega välja andnud sellist vihikutest Music Estonia. Kellele see suunatud on? Räägib, täpsemalt Tiina Mattiisen, noh, eks ta on suunatud välismaale inimestele, kes meist on eemal, aga kellel võiks huvi pakkuda, mis eesti muusikas toimub, aga see on ka õieti selle ajakirja kõige valusam küsimus. Et kuidas ta jõuaks oma õige adressaadini, et ühtepidi ta on juba nagu perioodiline väljaanne, üritatakse viia teda tsüklisse. Ta ilmuks korda aastas, aga praegu teda levitatakse, noh, nii nagu jõudu on, et kes kuhu sõidab, saab seda tasuta kaasa võtta Eesti muusikanõukogust. Mingil määral saadetakse seda ka laiali, aga kuna Eesti muusikanõukogu ei ole mingi kirjastus, loomulikult ega ka mingi levi firmad, siis on see praegu natuke problemaatiline. Milliseid teemasid raamatus Music Estonia käsitletakse ja kes on artiklite autorid? Noh, selle ajakirja sisu on kah läbi aja muutunud. Kui esimestes numbrites oli tegu, sellega püüti nagu näidata üldse, et kus see Eesti asub ja mis siin kunagi on toimunud, olid sellised sügavad tagasi vaatad, et Eesti aegade algusesse ja ka eesti muusika algusesse, siis nüüd oleme juba natuke enesekindlamad ja arvame, et meid juba tead, võetakse. Seekord oli esialgu mõte teha number Eesti muusikateatrist, aga osaliselt kandub see idee üle juba ka nüüd siis juba seda muusikateatriaastat kajastavasse numbrisse ehk siis järgmisesse. Praegu on selle ajakirja kaks keskset kuju Eino Tamberg, Olav Ehala, kes mõlemad väärisid eelmisel aastal kaalukaid muusikaauhindu. Eino Tamberg sai elutöö preemia ja tema õieti sobib väga hästi ka sillaks teatri aastasse, sest Rally sule käsitleb teda just nimelt kui Eesti kaalukaimat ja viljakaimat teatri komponisti ja Olav Ehala, kes sai nii muusikanõukogu aastapreemia kui ka valiti Eesti raadio aasta muusikuks haakub hästi jälle teisipidi Tiia Tedre klassika raadiot tutvustava artikliga ja pealegi, kuna Olav Ehala on väga mitmekülgne muusik, siis ta kõneleb väga mitmel teemal ja Remmeliga mitte ainult iseendast või oma loomingust. Üks küsimus on alati, et tahaks nagu anda hästi palju infot ja teisipidi mõtled, et ikkagi ajakiri peaks lugema kutsuma, et artiklid peaksid olema kuidagi huvi äratavad. Infot püüame ikkagi anda ja siis seekord on näiteks ära toodud kõik need muusikud, kes alates aastast 82 on saanud Eesti Raadio aasta muusiku tiitli. Ja siis nii teatriaal pärast seda, kui Eesti muusikauudistega haakub Kersti Inno artikkel, kes tutvustab siis välislugejale Nargenooperat. Tõnu Kaljuste on kogu maailmas tuntud Nargen Opera tegemised võib-olla ei ole veel väga kaugele jõudnud, nii et selles mõttes võiks ka see huvi äratada ja uue nähtusena kogust Music in Estonia kaheksa numbri jooksul jõuame, mis siis seekord ka eesti jätsuni. Osaliselt on see seotud suurte muudatustega nagu eesti jätsu elus jätsiliidu moodustamine, muusikahariduse edenemine, neid teemasid käsitleb jätsiliidu esimees Jaak Sooäär. Ja teisalt siis Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm vaatab tagasi Eesti festivalide traditsioonile. Artiklite poolelt lisandub siis info, uued plaadid, uued noodid, uued raamatud ja siis ka mingi selline telegramm stiilis läbilõige Eesti muusika-aastast 2005, kus on siis kõiksugu faktik käsi, suuremaid tähtsamaid sündmusi, mis kuidagi Eesti muusikat või muusikaelu on puudutanud. Eesti muusikanõukogu püüab ikka peegeldada kogu olulisemat meie muusikas toimuvat ja tõesti, kui muusikainimesed on kuskile minemas, siis võiks läbi astuda Eesti muusikanõukogu kantseleist ja mõne numbri endale kaasa võtta, et see info jõuaks õigesse kohta. Kümmekond päeva kestnud Varssavi kammerooperi tänavune Mozarti festival, nüüd siis juba 16. 15. juunil alustati võluflöödi kah tänaseks möödas ka Figaro pulma Luutsivassil Askooniain halva Don Giovanni, esimesed etendused, justena, sakraalne näitemäng, pettuulia, liberaata, samaska pantomiim, pantaloonia kolumn, piine kaks seeriat klaverikontserte, kus solistiks rivianassofranitski ja need lite kammerteatris vaid kuningalossi ballisaalis. Ja mu meelest on väga huvitav ettevõtmine ka Mozarti kõigi laulude välja toomine kahes kavas. Neid on siin 18 pluss 18 ettekandel nende loomise järjekorras. Esimeses kavas K3 näolised Leopold Mozarti loodud laulu. Nende kõigi esitajaks aga Ukrainast pärit sopran Olga passisnik, kes Varssavis kammerooperis solistiks juba 92.-st aastast. Klaveril saadab teda Natalja basseitsinik. Tänan Varssavi Mozarti festivalil juba kolm üritust, teatri oma saalis, haare, nire original saksakeelses versioonis oratori algava pealkirja alt hammas ning juba nimetatud Mozarti laulude teine kava aastaist 1785 kuni 91. Olen juba tunnustavalt maininud, et Varssavi kammerooper on oma festivalile välja pannud Mozarti kõik 25 lava roppust ja tehakse see teoks lausa oma jõududega. Köitvad vaatemängud Varssavi mitmes etenduspaigas. Kuni 25. juulini. Ja septembris tähistab truck ka oma 40 viiendat aastapäeva Ungaris, mis Koltsis on rahvusvahelise ooperifestivali pardokia verism viimased päevad. Festival, mille algatajaks ja juhiks on täht, sopran Eva, et on, on võtnud eesmärgiks teha, mis kord rahvusvaheliselt tuntud festivalilinnaks kaasates siia kuulsaid soliste, kes esinevad regulaarsed las skaalas Metropolitan Is kommenttgaadenišvey Peterburi Maria Minskis. Samas on see haarav eri ooperitrupp, pideparaad, pea kõik nad Ida-Euroopast oma veristlike hoop etendustega. Üleeile tehti muusikapalees väikeste pianistide ja nende õpetajate kontserdi seal siis mängiti rohkelt gabardokid õhtul suures teatris riigiooperietendusele Leonka Vallo pohhi, dirigendiks inglanna Hillary Grifits ja samas veel Budapesti tooduna listi muusikaakadeemia jazz, poleetodeatrolliiriku noorte lauljate galakontsert eile õigeusu kirikus Auveri parteid paar tükki ja rahvaviisid suurest teatrist Putšiini Tosca tänasamas, Bukaresti rahvusooperi etendatunemas kanni, talupoja au ja Leonka vallubajatsid. See on üle toodud Franco IRL-i lavastus. Homme Emmiskaltsis pidulik lõpupäev, kus laulmas Milano La Scala ooperikoor. Hommikul peetakse itaalia ooperikoolidest kal loeng õhtul aga verismi ooperis, kus solistide hulgas Agnes maltsa ja Paolo Cavenellim Martaki ooperifestival meiskalt siis alles kuuendat korda. Ühest ooperisündmusest Poolas VEEL Danskis asu opere Palditska korraldab festivali jaaniöö toob Periga, kus ka rahvusvahelisi soliste kaasas ning külalistrupp tegi. Möödunud aastal käis seal veel liinil Lasson hambulaga, meie teater Vanemuine Anu Tali käe all. Amiina osatäitjana esines Gdanskis menukalt noor sopran Angeelika Mikk. Saadesse arvustusega ajakirjas Ruhnu sõitsini ja tänavustele jaaniöödel. Ooperimuusikaga kutsuti Angeelika Mikk tagasi nüüd Rossini ooperi itaallanna Oll siiris kontsert ettekandeks kolmapäeval, 28. juunil. Angeelika Mihkli laulab Elvira partiid, kes samuti üks peategelasi. Lindorot laulab itaalia tenor Giovanni bota. Aga del rollis Isabellat laulab kuulus Poola Alt Eva pooles dirigendiks poolakate nimekas Vaidsi Michinyerski. Jaanikunstide Tulevad Gdanskis alles kolmandat korda. Teisipäeval ooperikatkendite kavaga armastatud moodsad meie noor viiuldaja Anna Liisades Rodney võitis läinud kuul Londoni kild hools kooli kuldmedali. See on kõrge tunnustus kuulsas koolis õppivale muusikule. Ja 23 aastane saksa viiuldaja Julia Fischer on väärinud Viinis välja antava Beethoveni sõrmuse. Kas see on värskelt asutatud autasu noorele väljapaistvale muusikule ja enne Juulia Physseriton peetud oleme saanud vaid Venetsueelast pärit dirigent Gustavo Dudanell. Tšehhimaal marjanski Laasnes algab tuleval reedel järjekorda rahvusvaheline hoteni konkurss kuuendat korda kahes vanusegrupis kuni 18 kuni 28 aastastele noortele pianistidel. Žürii tööd juhib Ivan kalanski. Pariisis jätkub aga 23. hoteni festival. Teist nädalat meenutaksin veel kord avaõhtut eelmisel laupäev laeval, kus Nikolai time idenko Mozarti sonaadi ja moll ka 310 järel esitas ta show'd lääni kõige esimesed klaveriteoseid. Rondo, Opus üks ning variatsioonid latsid aare oposkaks. Vahepeal üheksa noort pianisti šopääniga Venemaalt Mihhail mordinov. Ta nägi kohtebsopen Mozart tiga San Klootenni Chee kontserdil homses ühises kavas kaks avastus pianisti. Homme on kavaga Mozart, vahvusiooni Essopen, pianist Vladimir ja esmaspäeval mängimas Franzclida. Muuseas kõikavad algavad ühega Mozartist lattidest ja meie Tallinna konkursi žürii esimees Pascaldeva joon mängib üsna festivali lõpul Kaheteistkümnendal juulil ning alustab oma kava Mozarti sonaadiga kühvel 281 B-duur. Pariisis tahaks jõuda ka veel festivalil sandli nii basiilikasse, kus üsna avapäevil juhatas maaklerid Paavo Järvi ja kus lõppkontsertidel tuleva neljapäeval reedel teeb kaasa Eesti filharmoonia kammerkoor. Just täna esineb festivalil Euroopas ja kaugemal oli väga tunnustatud türgi noorema põlve pianist ja helilooja Fassil sai ja toob siin maailma esiettekandele oma neljanda klaverikontserdilöökpillide ja orkestriga samaska Mozarti kontserdi number 21 dirigeerib Joel Lely. Festivali dominant ongi tänavu Türgi Alzeeria muusika, prantsuse aliseerlanna sopran Amelbrahhimisel luul on, luges solistiks Mozarti c-moll missa. Seega on teil koos meie kammerkooriga aga teisipäeval mänginud Sandeniis enne Velre orkestrid, Õppar Riin peadirigent Christoph SN Bachi käe all kus katedraali võlvide jalga Mahleri Ada Yoko'le. Meie dirigent Anu Tali on juba mõnda, jätkas Savonlinnas, valmistades ette Carmeni etendust, mille muusikaline juht ja dirigent festivali debitandina ja selle Yana on avaõhtu tuleval reedel. Maestro Neeme Järvi dirigeeris menukalt Berliini filharmoonia, kuid eelmisel nädalavahetusel Berliini vald püüne kuusel laval suvehooaja avamiseks ja sai 20. juuni Morgend postis väga kiitva arvustuse. Kavas olid populaarsed palad Nils ning riigimas Rimski raviloomingust. See on saanud siis solistiks noor hollandi viiulitäht Janine Jansen. Kolmapäeval juhatas Järvi juba oma resident Di orkestrit haagis peateos eksperanki sümfoonia d-moll. Enne Pärnu suveakadeemiat jõuab Järvivell juhatamaga Tokyosse. Selliseks kujunes selle suve viimane helikaja ja tänasele heligajale tegid kaastööd Kersti Inno, Marge-Ly Rookäär ja Marie Mölder ning Priit Kuusk. Saate mängis kokku Katrin mõõdik ja Saadet toimetas.