Kunstpunkt err. Tere, algas, saadi kunst, err, mina olen Karen Jagodin. Tere, mina olen Aleksander saabub, täna räägime saates kahest teemast. Esimeses osas räägime Tallinna linnagaleriis avatud Rootsi kunstnike Jaano Holsteini Apo Oxfami näitusest, mis käsitleb monumente. Vaatluse alla on võetud nii Kalevipoeg kui ka pronkssõdur. Saatekülaline on Anders Härm. Ja teises osas räägime Eesti arhitektuurimuuseumi suures saalis avatud näitusest Raine karbi loomingust ning stuudiosse on kutsutud näituse kuraator Urmas Oja. Täna räägime kõigepealt linnagalerii näitusest katse-eksitus, monument massidele. Esmalt saavad sõna näituse autoreid Janne Holst. Tädi Apohaxtrum. Nagu kuulsite, peaks autorite sõnul diskussioon avaliku ruumi ja skulptuurivahelistest suhetest olema laiapinnalise ning nüüd on stuudios näituse kuraator Anders Härm. Story mõte mul tuli eelmisel aastal ja, ja see on nüüd realiseerunud, teisel kujul ei realiseeru maas. Et ta algselt oli ta mõeldud sellise suure näitusena siis kunstihoones ja siis sellise nelja viiele näitu, sellise sarjana siis linnagaleriis ja mille keskne nii-öelda problemaatika tiirleksis nagu jutustuslikkuse ümber kunstis, õigemini kaasaegses kunstis kaasaegse kunsti nii-öelda jutustamise strateegiaid. Sest teadupärast on meil jutustamine just lugude Westmine nagu kaasaegsesse kunsti tugevalt tagasi tulnud. Ja ma otsustasin, et oleks vaja teha selline näitus kus me siis nagu vaagiksime neid erinevaid jutustamisviise alates siis dokumentaalsest lõpetas pildilise jutustamisega, milliseid jutustamisviisid on ühiskonnas nii-öelda prevaleerida, teevad ja kuidas kunst saaks nendest erineda. Milliseid jutustuslikud elemendid on võimalikud, kinos aga ei ole võimalik või on võimalikud kunstis? Edasi. Aga paraku see kunst ei ole suur. Näitus muutus ajapikku sellisest abstraktsest näitusest väga konkreetseks, ta tuleb nüüd oktoobris, tegemist on siis näitusega, mis kannab pealkirja kuritöö ja karistus. Ja tegemist on siis näitusega, mis tegeleb kriminaliseeris protsessiga tähendab seda, mismoodi toimub kriminaliseerimine, asi on kuritegu, mis asi on karistus kuidas seda tõlgendavad nii-öelda õigusseadused ja mismoodi see toimub tegelikult nagu reaalse välja arbamistena nagu ühiskonnast. Kuidas nii-öelda siis Vuko, distsiplinaarne ühiskond on muutumas üha rohkem ja rohkem kontrolli ühiskonnaks ja nii edasi et sealt sellisest algsest nii-öelda jutustamise ideest yhel nagu midagi alles ja mistõttu see näitus ka ei kuulu sinna sarja küll aga kuuluvad sinna sarja lisaks siis kolmapäeval avatud ei anna, austati ja bioHaaxtremi näitusele katse-eksitus monument massidele. Veel kahe eesti kunstniku Jane Remmi ja endi näitus, mis tegeleb ajaga Tõnis Saadoja näitus, mis tegeleb kaudselt samuti ajaga ühe ajaperioodiga. Ja lõpuks siis Eliisabeti Jürgensoni, taani kunstniku võrdlemisi kuulsa taani kunstniku näitus märghiektuur mis tegeleb siis talvise meediumi näitamiskohtadega ehk erinevate kinodega ja ta on dokumenteerinud neid siis kinosid üle maailma, kaasa arvatud ka Eestis. Paar aastat tagasi. Noh, põhimõtteliselt ju see linnagaleriinäitus tegeleb ka ajaga eelkõige läbi siis Kalevipoja, pronkssõdur. Jah, aga, aga mitte nagu niivõrd otseselt või see seos on nagu märksa märksa distantseeritum ütleme niimoodi. Et, et pigem sobib, see ei anna, alustati ja pühaks toimi näitus. Ehk eks sellesse nii-öelda linnagalerii programmi ajakirjanduses juba saanud nimel siis teised meist. Et ja mis on, ütleme, alastad siis kuskil juuli algusest olnud nii-öelda domineeriv suund linnaga galerii programmis, et kus on olnud terve rida näitusi, mis on nii-öelda väliskunstnike tehtud, eks ole, ja ja kus nad siis tegelevad ühel või teisel viisil Eestiga või eesti temaatikaga? Iseenesest seal näitusel see pronkssõduritemaatika on ju meil veretult päevapoliitiline ja, ja nii palju, kui vähemalt meie pressist kaasatakse, jääb mulje, et justkui nagu välisajakirjandus sellega väga ei tegelev, välja arvatud võib-olla Lee Press, mis, mis oma vaatenurgast seda natukene vaatab. Et see nüüd on väliskunstnikud võtnud meie siseküsimuse enda hammaste alla. Et mis on nagu nende siis teine vaatenurk või on üldse on üldse välispressiasi või on see tegelikult ainult meie enda siseküsimus, on meie enda probleem, mis me sellega teeme? No põhimõtteliselt noh, on, ei ole, eks ole, et ma arvan, et kunstnike konkreetselt huvitas selle probleemi esilekerkimine just nimelt seoses sellega Kalevipoja monumendi püstitamisega, et et ühelt poolt kaetakse üks nagu selline matšov skulptuur, eks ole, maha võtta ja selle asemel panna püsti teine tähendab ja nagu kuulsime uudistest eile, siis see on juba ära otsustatud, eks ole, koht on välja valitud ja see tuleb sinna. Ma tean, et kas me nagu sisuliselt ka midagi võidame, tähendab, kui üks pronksivill asendatakse nagu teise pronksivillaga mingites abstraktsetes kategooriates mõteldes ei ole suuremat vahet, eks ole. Et sama hästi võiks selle pronkssõduri võtta ja panna sinna merre. Millise ettepaneku näiteks mina olen teinud, lihtsalt tuleks ta nagu ümber sümboliseerida, luua talle teine tähendus, teisematiseerida, eks ole, ja ja oleks kasutuskõlblik küll. Aga noh, ma arvan, et see problemaatika huvitab kindlasti välispoolt ka inimesi selle pärast, esiteks et selle monumendi ümber pronkssõduri ümber käiv huumor on on tegelikult millegi sümptom. Ja ta on sümptom märksa valulisemale probleemile ühiskonnas noh, mingisugusele ilma jäetusele nagu osalusest Eesti ühiskonnast, mida kahtlemata tunneb muukeelne elanikkond, eks ole. Ja see lihtsalt lööb selle selle pronkssõduri ümber välja see haigus pronkssõduri eemaldamisega, seda, seda võib-olla ravitakse küll sümptomitega, ei ravita haigustega ja kogu selle triangli nagu edasikestmine ongi põhimõtteliselt lihtsalt simulatsioon, eks ole. Selle asemel, et tegeleda, nagu probleemiga, tegeldakse nagu sümptomiga, eks ole. Et kui sümptomite paista, siis justkui ka probleemi enam ei ole, mis on muidugi mõnevõrra nukker, aga rootsi kunstnik huvitas see veel teisest aspektist, nimelt võrdluses siis Rootsi linnaruumiga, kus domineerivad, eks ole, nagu nad selles filmis ka hästi kujutavad sellised alasti ütleme siis naisaktid pronksi valatud tult, millel puuduks justkui nagu igasugune poliitiline või ideoloogiline alltekst. Ja mis on siis valdavalt ehitatud peale sõda viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel kasvava õitseva sotsiaaldemokraatia tingimustes. Ja noh, tegemist on siis ütleme siis skulptuuriga mis on justkui ehitatud linna poos või munitsipaalhaldusüksuste poolt linna kaunistamiseks ja peaksid olema kõige neutraalsem just nimelt, mis peaksid olema justkui nagu neutraalsed. Aga noh, vaevalt et nad seda on, eks ole, et feministlik nii-öelda vaatepunkt tuvastaks kindlasti oma, see ei olegi kõige huvitavam, aga see või noh, kuna see on niigi ilmselge. Aga vahest huvitavam on, on just nimelt see probleem, mida nad võib-olla tekitavad näiteks moslemites, millele Rootsi kunstnikud nagu tähelepanu juhtisid, et mosleminaistel on nagu väga raske neid alasti kehasid vaadata tähendab linnaruumis või olen minagi näinud nagu sellist pilti kui see samane Linda kuju, mis meil on seal Viru keskuse juures, et kus, kus paar araabia meest suu ammuli, vaatavad seda kuju, tähendab, nad ei suuda uskuda, et see kõigepealt püstisid. Et seal on mingisuguseid kultuuridevahelise konflikti hõngu nagu õhus. Ja neid muidugi huvitas, kas see suhe, et, et, et kui, kui noh, meil on selline kangelase roiline nagu mehe skulptuur, see teise maailmasõja järgne, eks ole, see, see võitleja skulptuur isegi naised on, on sellised mehised, eks ole, sellises sotsrealismi-ist edasi tulevasse nii-öelda skulptuuri traditsioonis, et siis see samane, see Rootsi nii-öelda pehme naiselik feminiinne linnaskulptuur, et et mis on nende omavaheline seos ja mida need tegelikult need skulptuuride paljudes, mida sa tegelikult nagu väljendab milliseid suhteid ühiskonnas Kas saaks üldse loota, et tulevikus on võimalik luua avaliku ruumi skulptuuri, mis nii-öelda esindaks kõiki, mis ei tekitaks kas mingisugustes usulistes või rassilistes või ideoloogilistes gruppides meelepaha, et sellistesse, kas on üldse see lahendus sellele probleemile? Ei ole selles mõttes, et see on ilmvõimatu. See on demokraatia absoluutne nurjumine selles seisnebki, et demokraatia kui selline protseduur on nagu ette nurjunud, sellepärast et ta sisaldab absoluutselt ja igal juhul vähemuse diskrimineerimist, eks. Sest et keegi on alati mingi grupp, kelle huvides see ei ole. Ja kes seetõttu nii-öelda siis represseeritakse selle enamuse poolt, eks. Aga kas rootslased mõneti pakuvadki nagu lahendus sellele, et kõigepealt me püstitame ja siis me laseme õhkusele. Ei, vastupidi, tähendab, nemad pakuvad noh, ütleme siis sellist võimalust läheneda sellele ka teistmoodi, et nende eesmärk igal juhul okei, püstitame selle Kalevipoja kuju. Aga püstitame selle siis nii-öelda teatava katseajaga, eks. Mille jooksul siis rahvas saab otsustada, et kas ta tahab seda kuju seal näha või ta ei taha seda kuju seal näha. Et nagu lõpeks ära see arutelu, et kultuuritegelased justkui väidavad, et, et kõik on selle kuju vastu, eks ole. Samas poliitikud väidavad, et kõik on justkui selle kuju poolt, et siis me saame teada, et kas on või ei ole. Ja me korraldame selliseid nii-öelda rahvaküsitluse laadis siis nii-öelda kohtumõistmise selle üle ja selle käigus püstitamisele kuju niimoodi, et on võimalus sai õhku lasta, tähendab et ehk siis pannakse selle kuju külge juba nii-öelda lõhkeaine püstitatakse Vabaduse väljakule, eks ole, siis päästik. Ja juhul kui otsus on nii-öelda negatiivne ehk siis rahvas ei taha seda kuju sisse, kuju lastakse õhku ja siis skulptuur on see monument õhku lastud kujul, eks ole, päästik Vabaduse väljakul ja see kollektiivne kogemus sellest kõigest, eks. Ja vastupidisel juhul täpselt samamoodi, kui alles jääb päästikallaseks. Ja keegi ei lase midagi õhku. Et noh, see on nagu nende demokraatlik ütleme siis lähenemine avalikule ruumile Rootsi kunstnikel ja rootslastel üldse on tegelikult nagu hästi pikk traditsioon oma avaliku ruumiga nagu suhestumisele. Ja, ja noh, nad teavad täpselt, millised on nende kodanikuõigused ja mida nad võivad ja mida nad ei või teha, eks ole, noh, meie avalik ruum on olles nagu pikka aega Nõukogude seal nagu Anastatud kõikvõimalikke, nii öelda puna slõuganite poolt, eks ole, täiesti reklaamivaba on absoluutselt kommertsrealiseerunud tänapäeval puudub mingisugune ühiskondlikult aktiivsed grupid, kes, kes nagu võitleksid isegi kui nad on juba kaotanud selle võitluse, aga ikkagi ütleme siis sellise noh, kasvõi osalise autonoomia ees tähendab osaliseltki nii-öelda kommertsivaba avaliku ruumi eest, eks ole, ja nii edasi, et nende arusaama kohaselt rootslaste arusaama kohaselt on igati normaalne, sa seisad oma õiguste eest avalikule ruumile kommertsrealiseerimata ruumile, kuhu ei tungi mingisugune erakapital või kuhu sekkub poliitiline propaganda, eks ole, et, et ei ole see Kalevipoja kuju siiski ikkagi midagi muud, kui nagu ühelt poolt erakapitali invasioon avalikku ruumi. Ja teiselt poolt siis poliitilise kapitali invasioon avalike ruumide parteipoliitilise kapitali sisse. Naine, ma autoritega rääkisin, siis nad rääkisid, et nüüd Rootsi otsib endale uut nagu imidžit või kuvandit, millega ennast reklaamida. Ja siis no põhimõtteliselt ju ka nende aktsia on tahes-tahtmata ütleme juhul, kui rahvas nüüd otsustaks, et vajutame päästikule, laseme õhku, on ka ju selline Tallinnale mingi uue imidži loomine justkui läbi sellise Testruktiivsuse. No kui nad ise seda niimoodi ütlesid, siis vastad sellesse, usuvad aga, et ei tähendab, ei usu, vaid nad nõustusid, et nii nagu võib järeldada töödest noh, võib-olla tõesti sellest võib järeldada igasuguseid asju, et üks võimalus kindlasti on järeldada seda, et tegemist on linnaga, kus lastakse demokraatlike otsuste põhjal tähendab monumente, õhku ega noh, aga selles mõttes, et see ei ole veel ähvardatud, teisi monumente õhku lasta. Jah, ja seetõttu, et ära hoida asjatud kriminaliseerumistayne ongi kõige parem organiseerida see juba niimoodi, et et see võimalus on alati olemas, eks ole. Et pärast ei süüdistaks keegi, et nagu on juhtunud nende vaeste natsidega, eks ole, kes, kes tahavad pronksmeest õhku lasta seadustada siis nagu praegu nimetatakse vandalismi legitiliseerida siis dialoog skulptuuriga. Et selle ree modelleerimine. Nii-öelda kas värvi või mis iganes aerosooliga või. Ei, ei no ma arvan, et ikka konkreetselt konkreetselt tuleb hävitada skulptuur siiski juhul kui niimoodi otsustatakse, siis tuleb hävitada kaksipidi mõistmise võimalustki. Aga see tuleks kirjutada selle skulptuuri loomisse sisse, sest et tegelikult praegu sel hetkel, eks ole, see vaidlus on käinudki, et mehed Kuku klubist on peale neljandat õlut väga närvis, et see skulptuur püstitatakse, poliitikud on jälle väga rõõmsad, sest seda saab kasutada ära poliitilistel amaturistlikke eesmärkidele. Pealegi sa ei lähe suurt maksma, eks. Mis on ju igati tore, tähendab kui midagi mingi asi, mis tehakse midagi maksma, aga millest saab poliitilist profiiti lõigata, see on ju noh, absoluutselt geniaalne asi poliitikute vaatevinklist, eks. Tegelikult ei ole nagu rahva käest keegi küsinud, et see vaidlus on käinud nagu üle peade, eks ole, ja siis oligi, vist ei uskunud ja treilerid ja ja muud tegelased on siis kirjutanud, et kui halb see kõik on ja kui halb skulptor Kangro on, mis on absoluutselt mitte relevantne küsimus on ju. Ja teiselt poolt siis poliitikud on öelnud, et ei ole, ei ole tore, käes on ikkagi meie rahvuseepos, blä-blä-blä on ju mingi selline suhtumine ja, ja tegelikult ei ole üleüldse vaieldud selle üle, et mis asi on avalik ruum, kuidas me sellega käituma peame, mida see skulptuur teeks, juhul kui ta nii-öelda tuleks ja nii edasi, et see kultuuritegelaste naiivsus ühelt poolt see juba iseenesest eeldada, et meil ja mingisugust Mastroosset eetilist pronksskulptuuri noh, milles ilmselgelt on kokku leppinud juba nii OSCE kui ka poliitikud, et seda vaja, eks ole. Küsimus on nagu selles, et, et millisel kujul seda on vaja, tähendab et kas meil on seda vaja Tauno Kangro soperdis või meil oleks vaja seda näiteks Jaak soonsi hästi modelleeritud vormis, eks ole, mis vastaks ka siis nii-öelda mütoloogiline sisule ja ei varastaks kalju Reitelil ja, ja oleks noh, ühesõnaga kogu see problemaatika, mis on absoluutselt mitte relevantne tegelikult nagu poliitilises ja sotsiaalses plaanis, et vaieldakse mingisuguste vormi detailide üle ja selle üle, kas, kas Kangro nagu hea skulptor või mitte siukses väga pikas perspektiivis ei ole sellel mitte mingisugust tähtsust. Kas ta skulptor, küsimus on ikkagi avalikus ruumis ja mismoodi? Me suhtume oma avaliku ruumi ja minu meelest, kui me laseme sellel nii-öelda juhtuda, siis ei räägi, ütleme meist midagi väga head. No aga Kalevipoja puhul vähemalt on tekkinud diskussioon ka ka tööst kui kunstitööst et ka sellest eetilisest vormist, aga pronkssõduri puhul ei ole nagu peaaegu absoluutselt räägitud monumendist kui kunst ja ütlevad, et selle On räägitud, sellest on räägitud see samane Ants Juske on kirjutanud pika artikli, kuidas see skulptuur on, on ülimalt hea skulptorina sellel on omad kaitsjad, skulptorina, kes ilmtingimata ei poolda selle paikajätmist sinna kohta, kus ta on, aga et seetõttu ma ei näegi probleem. Et probleemid oleksid ületatavad, kui me lihtsalt nimetatakse pronkssõduri kalevipojaks ümber, eks ole. Ja paneksime siis hea skulptuuri, millega ka Juuske ja teised kunstiteadlased lepivad, eks ole, paneksime sinna sinna Tallinna laht ja noh, rahval oleks lihtsalt vaja see nii-öelda kalevipojana omaks võtta, sest et ega skulptuuri ei ole implitsiitselt seda tähendust, et see Alioossa või noh, mis iganes nimesid, et noh nagu homme saab nimesid muuta. Nii tundmatu sõdur, eks ole, pikka aega oli tundmatu sõdur, mina teadsin teda nagu lapsepõlvest saadik, tundmatu sõdur, järsku tahan järsku ta on saanud uue nimena, miks ta ei võiks siis veel ühte uut nime saada? Ja väidetavalt modell oli üldse Saaremaalt pärit aga see selleks, aga mis kõige nagu põhilisem ikkagi näituse puhul on see, et väidetavalt nad ütleme siis puu ja Janne tulevad demokraatiat nii-öelda õpetama, et asi on see, et kui avaliku ruumi üle käib diskussioon, aga teine asi on see, kas see diskussioon ka suudab kuidagi infiltreeruda, ütleme siis sellesse, et kõik ei toimu nagu käsumeetodil või et linnavalitsus paneb paika. Me teame suhteliselt palju kriitikat saanud hämariku kuju sedasama Viru keskuse juures. Ja eksole on saanud rünnata. See küsimus demokraatiast on, on põhimõtteliselt õigustatud, sest et mina, minu meelest on see nagu esimene nii-öelda adekvaatne kunstiline vastukäik, siis sellele Kangro Kalevipojale, et siiamaani on lihtsalt nagu suuremalt on siis vingutud, eks ole, nagu kultuuriavalikkuse poolt, et ei ole halb ja siis teiselt poolt on kiidetud alates probleem maatika jube päevakorda kerkis, eks ole. Kollasest ajakirjandusest kuni nagu poliitikuteni välja on siis tohutult kiidetud. Aga ükski kunstnik ei ole nagu tegelikult suutnud adekvaatselt nagu kontseptuaalselt reageerida sellele skulptuuri ettepanekule ja mul on väga kahju seda öelda, aga et me peame täitma nagu välisjõudude abiga, et Eesti kultuuriavalikkus ta ei olegi suutnud midagi paremat pakkuda, kui et korraldame avaliku konkursi, eks ole, kalevipojad aga ikkagi Kalevipoja kuju püstitamiseks, onju. Ja et äkki me leiame parema skulptorina tere teretule. Samas, see ei ole ju mingi teemale, küsimus on hoopiski milleski muus ja ma arvan selle, milles tegelikult küsimus on see, see, nende ettepanek selle monumendi massidele püstitamise ettepanekuga nad tegelikult nagu täidavad, ikkagi praegu toimub, eks ole, näituse raames allkirjade kogumine tähendab siis selle samas, et siis, kui need allkirjad on koos, siis saab minna nii-öelda Jüri Ratase juurde juba, et, et meil on nagu mingi demokraatlik nagu kandle mind. Et noh, inimesed tahavad, aga. Üldiselt on nagu nõus sellega, et nad ka ei võta eriti osa sellest allkirjade andmiseks, kas või. No kui ei võta, siis, siis jääb ära, aga noh, selles ongi nagu kogu kogu küsimus demokraatia puhul, aga et aga Kalevi kuju puhul ei ole küsimus demokraatiast siin on. Siin on üks seesamane absessioon, noh et kingitused võivad nagu väga kalliks maksma minna, eks ole. Et me võiks ju ka proovida teha Tallinnale kingitus tähendab mingisugust, et põhimõtteliselt mootor on nagu meiepoolne kingitus Tallinnale. Et ma ei tea, miks Tallinn sellest keeldub. Või kas ta keeldub, noh, me ei tea, väelasena selle veebsaidi Traielan terror. Seal on nagu kogu see problemaatika nagu väga hästi välja joonistatud. Te kuulate saadet kunst ära, meie teine teema on Raine karbi isikunäitus Eesti arhitektuurimuuseumis ja stuudios on näituse kuraator Urmas Oja. Miks sa selle teema üles võtsid, üldse Traine karbist ülevaatenäitus teha? Tõepoolest näitus on avatud, jääb avatuks viienda novembrini ja täidab terve meie teise korruse näitusesaali, et mina olen selle kuraator ja kujundaja on arhitektuuribüroo kosmos. Aga Raine karbi näitus on oluline pärast praegu üles võtta et tema objektidest nagu näiteks linnahalja ja Sakala keskus, eks ole, on viimasel ajal väga palju tutvunud ajakirjanduses kas erineval tasemel, aga keegi ei ole nagu eriti jõudnud keskenduda sellele arhitektuurile või mis, mis seal, mis selle perioodi arhitektuuri ja mu enda väärtus on. Ja Rainer barbi looming, mis algab peale 60.-st aastatest ja kes tänapäevani välja moodustab päris pikalt perioodi 20.-st sajandist, et selle põhjal on nagu huvitav jälgida üldse Eesti arhitektuuri arengut ja teiseks on laine Karp sellise väga selge joonena tugev arhitekt. Joodistete seda perioodi nagu ei ole näitustel ja mingitel selliseid suurematele asjadele eriti käsitletud, et tundub, et on nagu paras aeg hakata selle pirudiaasid tegema. No me teame Raine Karpi, et ta on just Eesti ainukene adekvaatne monumentaalarhitektuuri ellu viia, aga samas ka teame, et palju tahad, arvates on tema loodud postkontori, linnahall kõige ebameeldivamad ehitised Tallinnas. Et kas sa püüad nagu rehabiliteerida ka selle näituse korraldamisega, seda vaadet? Jah, et selgitada seda, mis arhitektuuris nagu väärtuslik on, et linnahallis näiteks vaidlus on jõudnud nii kaugele, et inimesed lõpuks, mina olen aru saanud, et suur osa on ikkagi lõpuks aru saanud, et tegemist on nagu väärtusliku hoonega. Ja see arhitektuur, mis seal esindatud on, et see on väärtus omaette nagu ainuainulaadne ja ja mis konkreetselt nüüd postimajja puutub, siis tema positsioon linnas on ka selline üsna keskse koha peal, et paljudele inimestele ette. Aga põhiliselt ma kujutan ette, on etteheide, kas Postimehel näiteks see, et sinna on tegelikult lubatud rohkem peale ehitada, et nagu mingisugune huvi on arendada seda kohta lihtsalt, aga tegemist on arhitektuurselt huvitava hoonega tuleb nagu välja meie näitusel. Võib-olla üldse sõjaks ongi siis küsimus eelkõige selles, et kuna naine Carti kutseka praegu aktiivse arhitektina, et ei ole tema nendest nende objektide valmimisajast piisavalt aega mööda läinud, et inimesed suudaksid sellest üldarvamusest üle olla? Jah, et selle uuema või noh, viimaste aastakümnete arhitektuurist rääkimisel või lähiajaloo tegemise katse jah, et distants on nagu liiga lühike vahepeal. Aga oluline on just see päev üles võtta, et ja väärtustada seda selle perioodi arhitektuuri rohkem pärast võib-olla on, tekib selline olukord, et ei olegi enam nagu suure tuhinaga on kõik asjad nagu hävitatud, et hurraaga peale ehitatud midagi uut on võimalik ainult tagantjärele tarkus. Kuule, kas sa oskad kujunduse kohta midagi öelda selles plaanis, et kujundus on nagu väga intiimne, et. Tegelikult kujundus mitte ei taha eriti olla, vaid just vastupidi tahab olla selline hästi jõuline, et kosmose arhitektid on proovinud luua sellise samasuguse jõulise, range loogikaga kujunduse nagu millist joont paistab välja ka Raine karbi enda arhitektuuris, et tal on hästi selge range loogika, alati mingeid vigurdamist ei ole ja selline suurejoonelisus aga lihtsus on, on alati kohal, et meil on ka, et kujundus on jagatud kahte plokki ja tõepoolest tekitatakse eraldi ruumid. Aga need ruumid ei ole mitte selleks, et oleks nagu intiimsem vaideid tekitada teemasid. Peale selle, et Raine Karp on palju suuri maju projekteerinud, mida kõik tunnevad on tema põlvkonnakaaslased väga palju tegelenud individuaal ja, ja suvemajade kass aiamajade projekteerimisega, et see on nagu eraldi peatükk nagu kõigi nende perioodi arhitektide loomingusse, siis eramajadest suvilatest moodustub üks suur osa. Et seal välja pandud asjadest. Aga huvitav on just nende igasuguste väikeste objektide juures tuleb ka välja see see ainuomane nagu lähenemine, mis Raine Karbil on tunda suuremate objektide juures. Ja siis on väljas korter, vanad planeeringud ja siis suurte ühiskondlike objektide kõrval ka igasugused teostamata suured objektid mis on ühel või teisel põhjusel jäänud ehitamata. Ja kolmandal korrusel galerii peal on tõesti tõepoolest Väljase fotograaf Kaageni näitus Sakala keskusest Linnahallist, mille me tellisime spetsiaalselt selle Raine karbi näituse kohale nagu paralleel näituseks ühelt poolt on see tiivustanud võib-olla sellest, et linnahalli, Sakala keskuse puhul mõlemal puhul on olnud juttu sellest, et nende ilme võib nagu oluliselt muutuda ja noh, kuni selleni, et Sakala keskus võib-olla võib üldse nagu ära lammutatud olla, et et siis ühelt poolt nagu selleks, et seda atmosfääri, mis seal on, mis siin on projekteeritud ja mis seal praegu on olemas veel, et seda nagu jäädvustada, dokumenteerida. Aga teiselt poolt on need fotod pandud kõik mustadesse raamidesse. Jah, aga ma arvan, et see ei ole nii sümboolne akt võib olla. Tegelikult olles rääkinud Kaido Haagen iga, siis ma sain aru, et see oli ka täiesti teadlikke otsuseid just nimelt luua seda atmosfääri, et tegemist on hoonetega, mis kõikide tendentside jätkudes tõenäoliselt kaotavad oma algse ilme. Raine karbi näitusel on ka üks, kaheksa millimeetri film, mille Sisend Monteerinud, et näitus on teemade vahele paigutanud katkestused, et inimesed ei külastaks suure saali näitajad on veel niimoodi, et on, suures saalis on hästi palju igast infot taotata, nii palju, et see inimene võib-olla mõtleb, et rohkemat tulen teinekord tagasi. Aga tegelikult noh, loomulikult ei vasta enam läbi, et, et siis on, et asi oleks nagu meeldivam ja mitmetahulisem, siis pakun peale selle näituse endale ka selliseid intiimsemaid nagu kodusamaid teemasid üleval jooksevad Raine karbi erinevate välisreiside nõukogude ajal ja fotod, kus Nonii sellist mingisugust turistipilti kui, kui siis kaadreid nendest ehitistest hoonetest, mis on nagu nendel railis reiside silma hakanud ja siis peale selle jookseb veel seitsmenda, kuuendal aastal Prantsusmaale tehtud reisist vändatud kaheksa millimeetrisele. Lustlik video on ka muusikataust, jah, aga praegu tundub nagu niisugune mõnus asi, et vaatad seal, kuidas Pariisis pumpidu keskus valmib umbes ja ja meeleolukas, aga tegelikult, kui seal reisil see materjal sai kaasa toodud, siis ma olen aru saanud, et et see oli selline elav pilk välismaailma läänemaailma, et siis pärast Arhitektide liidus näidata seda korduvalt reisija, kes mingeid pilte või silmi kaasa toonud pediaatri kommenteerima, mingeid pisiasjadeni välja, et mis asi see veel on ja nii edasi. Nii et tal on sihuke oma kultuurilooline värtska. Kas siis näituse üllas plaan on peale eriala inimestele huvitavam vaata saamise ikkagi näidata, et hoolimata sellest, et linna hall endise Lenini kultuuri- ja spordipalee on ikkagi omas ajas hästi läbi mõeldud ja õnnestunud projekt ja ikkagi muuta mingit avalikku arvamust ja suhtumist üldiselt Nõukogude sellise modernismi pärandisse? Linnahall konkreetselt ma arvan isegi, et on kohas, kus ta on, on ju tegelikult tänaseni ainukene koht, kus saab nagu reaalselt nagu mereni minna, et on küll juttu olnud, et mis asi see seal on, nüüd võtame maad ja majad peale umbes, aga linnahall nagu tegelikult tänapäevani täidab oma rolli korralikud seal. Kas näitusega kaasneb ka kataloog? Näitusega kaasneb selline natukene laiendanud kataloog rahaks rohkem nimetada raamatuks, mis ei ole ilmunud, aga kõik, kellel on huvi, sellele toob selle koju jõuluvana. Kas Raine Karp on Eesti ainuke tõsiseltvõetav utopist? Ma seda ei usu. Kindlasti mitte. Aga selline on tore, kui selliseid laiused arvamusi tekib. Selline suurejooneliste projektide vaatamine. Kuivõrd ideoloogiline on tema looming, kuivõrd üldse saab tema ehitisi vaadata lahus valitsevast ideoloogiast tollel ajal? Et see on jah, hea küsimus, et sellepärast, et ta on ju projekteerinud omal ajal väga palju suuri tähtsaid ehitisi, mis on tellitud otse kas ministrite nõukogu või kõrgest partei ladvikus pärit organisatsioonide poolt, et siin on talle ka palju ette heidetud, et on justkui nagu mingi punane arhitekte, raadio, põhimajad, sellised põhiobjektid peab tema endale, saame programm projekteerinud. Aga, ja tema puhul ongi huvitav see, et ta on suutnud arhitektiks samal ajal, et ta ei ole mingi partei tellimusi täita, vaid need hooned, need suured nagu individuaalprojektid, nagu vanasti nimetati või suur ehitasid, et need on omaette väärtus, mitte mitte partei arhitektuuri Navaide väljuvad nagu sellest sellest teemast, et Raine Karpi on kuidagi õnnestunud teha selline kompromiss nende partei tellimustega nagu arhitektiks jääda. Noh, üks põhjus selleks on kindlasti sega, et tegevus toimub Eestis, et siin oli nagu, nagu lahedam, et näiteks niukene seik tuleb meelde, et kui karpi seltskond käis Moskvas Linnahalli demonstreerima, et selline hoone tuleks nagu ehitada, siis küsiti, mis pagana arhitektuur see on, siis ütlesid nad ilusti vastu, sest see on eestiharituur. Kuigi seal nagu tegelikult või noh, et siis oli hea niimoodi öelda, et siis selle peale öeldi, no okei, davai poisid. Tehke ära. Peamine osa tema loomingust ongi ju Tallinnas ja tegelikult võib üldistatult öelda looming tema ehitised määravad väga palju Tallinna visuaalset külge. Et läbi keskmine, liikudes paratamatult varem või hiljem Sa kohtad mõnda tema hoonet ja kuna need on niivõrd iseloomuliku käekirjaga, siis just väga paljud väliskülalised on nagu üllatunud või küsinud, et mis inimene see on, kes on saanud niimoodi niivõrd palju ühe linna imidžit mõjutada oma oma ehitistega. Tegelikult noh, eks teised arhitektid on saanud päris palju linna imidžit mõjutada oma oma ehitistega, aga tore või huvitav ongi see, et tema asjad nagu praegusel hetkel paistavad nagu hästi silma need neli suurt objekti kohata mingid mustvalged linna plaani, näiteks, et siis seal on näha tänavate võrgustik, võib-olla vanalinn tuleb niimoodi uurimisel välja seal siseorganikujulise. On näha selline korrastatud objekt nagu linnahall meres, et see on lihtsalt oma suuruselt või mastaabilt on nii võimas, et see lihtsalt, et peab nagu linnas kaasa rääkima, samamoodi siis raamatukogu ja, ja Sakala keskus, kus paiknevad ka sellistelt kohtadelt paratamatult nagu kesklinnas liikuvatele silma ja, ja tõepoolest, nad defineerivad mingil määral seda linna kuudet nagu. Kas mõni Raine karbi projekteeritud elamu on ka nagu kantud eesti arhitektuuri klassikasse? Selle perioodi asjadest väga palju ei ole nagu selles mõttes kaitse alla võetud, kui sa seda mõtled, aga no enamus kõige tuntum kindlasti enda eramu, mis Viimsi teel siis villand Taltsi ja nii edasi, nii et aga ongi parem, kui inimene läheb näitusele, näeb nagu konkreetselt jooniseid. Aga oled sa nõus, et vähemalt oma läbis suurimate projektide on tegemist Eesti kõige ajatuma arhitektiga. Et teada selline templimotiivide kasutamine tekitada selline abstraktne sakraalne, justkui kogemus, et sa koged seda maja kui täiega. No tal on küll selliseid nagu keskkonnas arhitektuuri sümpaatiat, näiteks et neid elemente võib leida tema deme hoonetes loomulikult, aga ma ei ütleks, et tegemist on käsitsi ainukese ajatu arhitektiga. Ta on siiski teinud kaasa erinevaid arhitektuuri ütleme, stiile või perioode, mis on läbi selle tema loomingu olnud, et vaadata neid varasemaid maju, siis need on täitsa noh, sellised soome-mõjulise, eks ole. Rahvusraamatukogu on üsna selline postmodernistid juba. Pean eelkõige silmas siis, et me jõuame jälle linnahalli juurde, et linnahall, kui me seal maketigi vaatame kui selline peaaegu et ristikujuline, eks ole, kui kunst bastionid välja arvata. Nojah, aga see risti kujutav rohkem sellest, et seal keskel on suur amfiteater ja siis ülejäänud asjad sinna äärde paigutatud, et sellega ei tasuks liialdada. Mis arvamusel Raine Karp ise näitusest on? Raine Karp ise on Nets ega rahul ja seal näitusel on väljas ka kahel tahvlil Raine karbi endav presenteeritud materjali, et kui meie näitus on jagatud nagu teemadeks, temal on selline kronoloogiline ülevaade enda loomingust ja ise on valinud välja objektid, mis, mida ta peab peab nagu olulisemaks nendest ripub meil seina ääres kaks tahvlit. Raine Karp on ise saanud konkreetselt ka midagi kujundada ja näitasin jah, valminud nagu temaga koostöös ja dialoogis. Selliseks kujunes tänane saade, aitäh kuulamast, saadan kuulatama klassikaraadio koduleheküljel Kuulmiseni nädala pärast.