Tere eetris on raadiosaade kunstpunkte r ja stuudios on saatejuhid Aleksander Tsapov ja Karen Jagodin. Täna räägime kõigepealt disaini aastast ja küll on meil kutsutud Katrin ristal Eesti kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskusest, mis on disainiaasta. Disainiaasta iseenesest on üks tervet aastat hõlmav ürituste sari, sinna alla kuuluvad väga paljude erinevad näitused, seminarid, konkursid, millega kaasnevad loomulikult auhinnad. Väga erinevad väljaanded. Meil on väga palju põnevaid partnerid nii Eestist kui mujalt maailmast, aga põhiliselt, kellega me siis koos teeme kõiki tegevusi on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum ja Eesti disainerite liit. Disaine aasta iseenesest on, on ju seotud tood akadeemilise aastaga. Ühelt poolt on see selleks, et, et disaini innovatsioonikeskus on kunstiakadeemia, eks osa ja me oleme ise nii-öelda üks osa õppeasutusest. Teine üsna suur põhjus disainiaastaks on see. Sellel aastal täitub 40 aastat professionaalse disainihariduse andmisest Eestis ja disain aastaks alati hästi palju põhjuseid, minu meelest võiks joosta alla disainiaasta. Aga sel aastal hakati veel välja andma esimest korda Eestis Eesti disainiauhinda, mille nimeks sai Bruno Tombergi auks Bruno ja eelmisel talvel me tegime uuringu Eesti firmade seas, mis on nende peamised barjäärid disaini kasutamisel. Sest meie teame, et Eesti firmad kasutavad üsna vähe disaini ja teevad hästi palju allhanget. Ja mida me saime teada, oligi see, et Eesti firma juht või tootearendajad tegelikult ei teagi, mis asi on disain ja kes on disainer. Ja selle uuringu põhjal meil need on kokku pandud, et selline koolitusprogramm ABC disain, mis hakkab koos disaini rändnäitusega lendama, siis üle Eesti ta jõuab kõikidesse Eesti maakondadesse, on kättesaadav kõikidele Eesti firmajuhtidele ja tootearendusfirmadele. Kas ettevõtete disaini teadmatus puudutab siis eelkõige kolme dimensiooni lisi objekte, näiteks suured eesti väärikad ettevõtted ju graafilise poole üldiselt tellivad sellise brändi identiteedi elamist? Jah, no see on, eks see areng on alati selline ja samm-sammuline, et see graafiline pool, mis paistab kõige rohkem välja, ütleme siis noh, antud juhul siis nii-öelda kahedimensiooniline, eks ole. Et see on nagu see, mis, mis noh, vaadates ka välisfirmasid ja see on nagu asi, mis kohe silma paistab. Aga nüüd eelmine nädal meil oli just esimene, apetasid disainikursus, mille viib läbi Martin Pärn ja tema kõige. Aga kuidas ma ütleks kõige naljakam tagasiside meie jaoks, mis iseenesest näitab ka Eesti firmajuhtide sellist, võib-olla mingisugust taset oli see, kui tuli firma juht tema juurde küsis täiesti siiralt, et teie õudselt huvitatud, et mis sa rääkida, et kas tegelikult keegi maksab ka selle eest et see nagu iseenesest näitab, et Eesti firmast võib-olla hetkel sa ei saagi aru, mida sa disainer tegelikult teeb ja, ja kui me tegelikult näemegi, et firmad tegelevad allhankega, mis tähendab seda, et nad teevad tassi kõrvu või lauajalgu mingeid jubinaid kusagile välismaale. Et siis oma toodete peale üsna vähe veel mõeldakse. Ma saan aru, et siis üks põhilisi eesmärke on tekitada see link disainer ja seda nii-öelda tootja vahel. Jah, see on üks disainiaastal on iseenesest üsna mitu sellist eesmärke, mida me nüüd niimoodi kõva häälega iga nurga peal ei karju, aga, aga üks neist eesmärkidest on jah, viia kokku Eesti ettevõtja ja Eesti disainer või minu pärast ka mingi muu maaette võtma ja Eesti disainer või vastupidi. Et praegusel juhul on, on lihtsalt näha, et Eesti disainerite noorem põlvkond siirdub kõik välismaale ja mis seal salata, üsna edukad. Et see on selline vana disainikateedri probleem, et isandustest ei jõua palju teostuseni. Ütleks isegi seda, see on lihtsalt see, et lihtsalt tootmine pärast Nõukogude Liidu lagunemist kukkus kokku ja lihtsalt ei olnud enam tootmisfirmasid ja siis poolt ka järelikult vaja enam disainiteenust, nõukogude ajal oli ju Salvo siin Eesti on supernäidetega siin oma disainitööstusest Salvo ja viisnurk. Jaa, jaa. Salvo ei teinud mitte ainult Salvo kelk ja seal olid ju need slaalomisaapad ja viisnurgas oli mööbel ja üldse tagasi minna siis luterivabrik, kus esimesena maailmas paigutati vineerimite, polnud Alvar Aalto, kes seda esimesena tegi, tema lihtsalt sai maailma kuulsaks, sellega. Aga ta tuli Eestisse nägi ja siis tuli tema mööbel. Tänu sellele seemet on Eestis on ka hästi palju. Tegelikult vist ei saa väga kurta üldiselt hetkel disaini situatsiooni pärast, kui, kui võtta seda, et näituseid toimub päris palju auhindu on erinevaid ja kunstiakadeemias disainiga seotud erialad on ühe suurima konkursiga erialad. Et tegelikult üldiselt tundub, et, et disainilt vist läheb hästi. No vaata viriseda, ma saaks tegelikult jah öelda, et läheb küll päris hästi, et Eesti disainile on selline hästi mõnus periood, praegu, kus on arenguvõimalusi ja potentsiaali, on ääretult palju ja, ja kui seda osata ja tahta ära kasutada, siis ma näen, et tõesti võimalusi saavutusteks on hästi palju. Lisaks selle disaineri ja ja ettevõtja kokkuviimisele on ju selgelt eesmärk noortele disaini, elukutse ja, ja disainer kutsumuse tutvustamine. Et teil on ka õpitoad ette nähtud noortele, et mida need endast kujutavad, mida seal tehakse? Ütleme, kui alustada nüüd sellisest üldisest ideest, siis me paneme kokku Eesti disainiklassikat ja tänapäeva tutvustava rändnäituse, mis ka hakkab üle Eesti reisima ja koos rändnäitusega on siis kaasas seminar ABC Disain ettevõtjatele ja õpidajad lastele õppida, nimi on disainilabor ja see on noh, ühelt poolt just täpselt meetod ongi, ongi selles, et avastada ja saada aru ja saada teada, kes on disainer ja mida ta teeb ja, ja mis disain on, et disain ei ole ainult seda, et sa valid värvi vaid tegelikult see on ka mingi eseme või asja või teenuse selliseks kasutajasõbralikuks muutmine. Et see teadmine jõuaks inimeseni juba üsna varasest east, et siis me saame rääkida järgmistest põlvkondadest. Kui disaini teadlikeks sina üldiselt eestlasi pead. Ma arvan, et, Et eestlased oma olemuselt on hästi mugavad ja isegi kui me ei saa öelda, et eestlane on disainiteadlik selles suhtes, et ta on väga teadlikult tarbib mingit konkreetset märki või, või konkreetse disaineritooteid või firma tooteid, siis tegelikult tarbed, eestlane ja kasutab ja muudab kõik enda jaoks vajalikud siis asjad ja teenused väga kasutajasõbralikuks, mis tähendab seda, et eestlane on tegelikult oma olemuselt väga selline disainiteadlik, et, et kui me vaatame neid teenuseid, mida pakutakse avalikus sfääris, inimestele, mida tegelikult ma ise võib-olla ei ei väärtustagi, et meil on olemas kõikvõimalikud teenused saadaval läbi arvuti läbi veebi. Kui me liigume mööda maailma, siis mujal seda ei ole, aga, aga me oleme sellega nii harjunud. Ma arvan, et üsna heal tasemel võiksime pidada ennast. Samas ju kõige enam etteheiteid tuleb just selle kolme dimensiooni dist objektide aadressil ja eriti, mis puudutab, eks ole, avalikku ruumi ja ütleme linnamööblit ja muud säärast, et selles osas justkui tundub olevat suur vajakajäämine. Ma arvan, et selle asja võiks võtta ühise nimetaja alla, see on, see on see aeg ja see arengustaadium, kus me praegu oleme läbi ajaloo, kui me vaatame, siis me igal pool linnaehituses näeme ju erinevaid perioode, millise tiheduse, kõrguse ja kvaliteediga on ehitatud ja eks me ka praegust aastat hakkama mingil hetkel ilmselt nägema. Laboratooriumi tänavale tulla linnaruumi mööbli näitas ka Jah, üks selline huvitav ettevõtmine, mis me nüüd siin linnaruumis teeme, just, et teadvustada, et disain on kõikjal meie ümber, ongi linnaruumi näitused mis siis hakkab toimuma erinevates linnapiirkondades ja kus siis tänaval märgistatakse ära erinevad objektid, mida me tegelikult iga päev näeme, mida me võib-olla kasutame. Aga mida me ei teadvusta, et ka need on disainitud näiteks nagu prügikastid nagu valgustus, nagu mingid piirded, infotahvlit suunaviidad. Et see on, et see on kõik disain, mille keskel me elame ja eks me siis märkame, kuivõrd hea ja mõnus, meil on neid asju ja teenuseid ja viitasid kõike kasutada. Nende linnaruumi asjade kohta jaga asutuste kohta te olete koosoleku disainikaardi. Kas kaart on miski, mis võiks olla igaks juhuks taskus ja siis selle järgi vaadata ja liikuda, mis mind tegelikult ümbritseb? Disainiturismikaart, nagu ma seda ise nimetame, et sinna me jah, tõesti koondasime kokku need huvitavamad interjöörid siin Tallinnas, kus me ka ilmselt üsna tihti võib-olla viibime. Aga mida me ei oska tähele panna ja miks mitte võtta kaart kätte ja avastada omaenda kodulinna, mis on päris, päris põnev tihtipeale kahjuks on see jah, hetkel on Tallinna kohta võimsus ei jõua veel Tallinnast välja. Aga rändnäituse jõuab igale poole. Ja Eesti disaini näitusmüük jõuab Brüsselisse detsembris. Mulle meeldis see, et teiste hulgas, eks ole, oli disainiaasta eriga sirbis, aga mida võiks eeldada, oleks see, et sirbi lugejaskond oleks ütleme, disaini osas justkui haritum või et selles osas ei ole mingeid vahesid tekitanud, et absoluutselt kõigile on see disaini rusikas suunatud. Ja suunama rusikaid kindlasti kellelegi, et kui me hakkasime seda disaini aastat tegema, siis me tõesti mõtlesime, esimene hetk, et kes on need sihtgrupid, kelleni me tahame jõuda ja, ja, ja me jagasime nad enda jaoks ära, et ühed on kindlasti ettevõtjad, kelle hulgas. Me viisime läbi selle uuringu, siis on kindlasti disainerid ise, kes samuti vajavad pisukest turgutust utsitus, selleks, et olla koostöövõimelisemad ettevõtjatega, siis on loomulikult laiem üldsus kõige üldisemalt kõik inimesed ja siis on poliitikakujundajad ehk siis avalik sektor, ministeeriumid, kes kujundavad Eesti Disainipoliitikat ja kes on ka ise ühed üsna suured disainitarbijad. Just kui me räägime graafilisest disainist, teenustest, disaini osta, üritab katta väga mitmeid erinevaid sihtgruppe ja väga erineval moel jõuda nende kõikideni. Aga kas vastupidist reaktsiooni või tekkida sellele disainiaasta pidevale kohalolule, et täna näiteks Postimees meediaarvustuses rääkis appi uuest hooajast oli ära märgitud, et disainiosa oli liiga pikk. Vot seda ma ei oska öelda, kuna eks opitoimetaja ütleme seda, aga, aga samas oli sealsamas armastuses just öeldud, et seal oli nagu võrdsustada disainikunstiga. Aga, aga noh, see on nagu see koht, kus, kus tuleb üsna otsustavalt oponeerida, just et disain ei ole kunst. Sest kui me räägime kunstist kui enese väljendusest, kui mingist vabast kunstist, maalist skulptuurist, siis see on selline vaba tahteväljendust, on selline üsna eesmärgipäratu tegevus, aga disainile on siiski väga täpne eesmärk, disaini kunagi ei tehta lihtsalt niisama ükski disainer ei saamale toodet sahtlisse disainida. Nii nagu saab maale teha lihtsalt oma lõbuks kusagil või luuletusi kirjutada sahtlisse, siis siis disaineri töö ei ole see, mida ta saab omale sahtlisse teha. Disainerile on alati üsna konkreetne eesmärk, mida konkreetne toode või ese peab täitma. Millist rolli? Kuid siiski, jõudisainer saab ütlane valmistada unikaalse eseme, mis ei ole mõeldud ju tootmiseks. Seega noh, piir on kaunis ähmane. Jah, aga kui me räägime ka disaineri poolt valmistatud unikaal esemest, siis, siis on tal ju mingisugune funktsioon või, või mida sa silmas pead? Pidasingi silmas, et eks ole see funktsioon just peaks eristama, teame, et on ka tehtud ju ebafunktsionaalseid asju, mida te arvate? Ütleme näiteks mõnes kaugemas pakutavast ütleme elustiili terviklahendusest, et kas disainiaasta pigem vastandaks ennast sellisele terviklahendusele, kus sa saad otsast lõpuni siis vajaliku disaini kätte, mis on nagu tarvis, läheb. Ei, ma ei arva, miks ma arvan, et disainiaasta ei vastanda ennast üldse kellelegi ega millegile. Et liiatigi kui on, tähendab, iga asja jaoks on tarbija ei ole ja disaini Ast eesmärk kellelegi midagi pähe määrida või kuidagi kellegi elu takistada, et, et see on lihtsalt üks võimalus täpselt samuti nagu võib betooni toota ja kuulutad aasta betooni aastaks ja siis rääkida betooni kasutamise erinevatest võimalustest. Aga rääkides tarbimisest, siis paratamatult määrav tarbimist ka hind ja kuidagi inimeste jaoks on tekkinud kujutelm, et nii-öelda disainitud toodet on ikkagi omandada palju kallim. Kuivõrd on see müük põhjendatud tegelikult disaini omandada on kulukas. No ja siin jälle täpselt samamoodi saab ju tuua näiteks Rootsist alguse saanud kontsern, kus on väga kõrge tasemega disainitud tooted mis on väga taskukohase hinnaga ja siin oli juba kusagil ajalehes ajakirjas juttu sellest, kuidas väga paljud eestlased käivad lihtsalt Soomes ja Rootsis, ostavad omale mööblit, et miks nad seda teevad ja noh, siin on juba see koht küsida, et kuidas saab minna Soome ostma mööblit ja see tuleb lõppkokkuvõttes odavam ja mugavam, kui seda teha Eestis hästi disainitud asi ei ole tingimata kallim. Kui me räägime tõesti väga kuulsetest disainerite, sest siis me räägime juba selle nimega kaasas käivast ütleme, märgist ja, ja see tingib omakorda ka hinna. Et ilmselt me ei oleks keegi väga rõõmsad, kui me maksame oma väga suure summa raha ja siis tegelikult käivad kõik täpselt samamoodi, kas riidesse sõidavad sama autoga või kasutavad sama asja. Ta just ennist ütlesite, et põhimõtteliselt disainiaasta, eks ole, ei ürita kellelegi midagi pähe määrida ja ennast oponeerida, aga siiski, kas siis kitšile te teete? Ei, mina täiesti leian, et igal asjal siin maailmas on oma koht. Kits on täiesti omaette omaettevool või suundumused mitte millegi kohta maailmas ei ole põhjust öelda, et midagi on nagu halvem kui miski teine. Disainiaasta on lihtsalt selleks teadvustada disaini tähtsust ja tema olemust. Ja, ja see, kui millegi tähtsast olemas tutvustatakse, ei tähenda momentaalselt millegiga vastandumist. Disainiaasta kavva kuulub ka 19. oktoobril konverents nimega Firtsusessens pool, kus te ütlete, et tulevad siia tõelised disainivirtuoosid, oskate natukene sellest täpsemalt rääkida? Seminar? On meil nihkunud 10.-le novembrile ja see on seotud sellega, et ta toimub üldsegi Eesti innovatsioonikonverentsi raames, et meil paluti osaleda oma väikse seminariga üldsegi nii tähtsal üritusel. Firchezens seminari eesmärgiks on siis rääkida, kuidas on ettevõtted saavutanud edu läbi disaini kasutamise. Ja sinna tulevad meil rääkima üsna põnevad inimesed. Üks neist, et on petersell, kes on Saksamaalt. Põhimõtteliselt võib öelda, et ta on aluse pannud Euroopa praegu olemasolevatele disainistrateegiat selle ja suundumustele. Ja on ise väga tunnustatud äri ja disainikonsultant. Siis tuleb rääkima André Ingalsen Norrast alguse saanud firmast inventas, mis on üks Euroopa suurimaid tootearenduse, disaini, teenuseid pakkuv büroo. Nii et, et nendel on üsna huvitavaid näiteid nii tootearenduse kui disainivallast. Kolmandatel astuvad siseülesse Martin Pärn, August Kull Eesti firmast, et siis on ta nii disaineri kui firmajuhipoolne nägemus, kuidas on siis disaini kasutamine selle ettevõtte tegevust ja tulevikku mõjutanud? Oled ikkagi nõus, et on olemas algdisain. Jaa, olen küll. Halva disaini tunneb ära lihtsalt selle järgi. Kui sa ostad mingi eseme või asja, mida sul on, selgub pärast kohutavalt ebamugav kasutada või, või mida sa siis lihtsalt ei kasutagi? Või mingi teenus, mida sa ei kasuta, mis on sulle ebamugav, tekitab ebamugavat emotsioon. No ma olen päris kindel, et puutuda sellega kokku elu paremaks muutmise konkursi raames, kus siis põhimõtteliselt iga Eesti inimene saab disainilahenduse välja pakkuda. Jah, see konkurss ongi selleks ellu kutsutud. Et kõik, kellel on mõtteid, ideid, mida me tegelikult teame, et igal eestlasel on vähemalt mõte paar kusagil tagataskus või garaažis või, või kus iganes, et et need, et need tuua välja sealt tagataskust, et mõtetest tegelikult saaks mingi, kas reaalne toode või asi leiaks reaalse väljundi, et ta jääks selliseks sõnaliseks pildiliseks konkursiks, sellest on tingitud ka konkursi üsna kopsakas auhinnafond, et võimaldaks arendada seda, kas siis toodet või teenust, sõltub, mida žürii peab vajalikuks ära premeerida. Absurdseid lahendusi hilisemal koostatava näitusel vist ei näe. Samas kunagi ju ei tea, mis asi on absurdne lahendus, ma arvan, et kui võib-olla üks 40 aastat tagasi tuldi esmakordselt välja pangakaardiga magnetkaardiga siis peeti seda täiesti ennekuulmatu, akse, täiesti mõttetuks, absurdseks tänapäeval me keegi ei kujuta oma elu ette ilma pangakaardil, aitäh. Ma ei saaks öelda. Ilmselt on, on alati disainerit leiutajate ja teadlaste poolt välja tuldavate mõtete ja ideede osas tavainimesele väga palju neid, mis tunduvad kas ennekuulmatut või mõttetud või täiesti. Oleme ausad, osalt ka jaburad, aga kus siiski leidub üsna palju ideid. Aga kas võib üldistavalt öelda, et hea disaini toote tunneb ära selle järgi, et kui seda kätte võtad tekib mõte, et miks ma ise selle peale ei tulnud. Hea disaini tunnebki tegelikult selle järgi ära, kui sa tegelikult ei märkagi seda. Kui on nii mugav, kas midagi kasutada on nii mugav istuda, nii mugav midagi teha, et et siis sa saad häälet. A disain tekitama kasutajas, emotsioon, mitte see disaini loomisprotsess ei ole niivõrd emotsioonidega seotud. Ta on siiski üsna selline ratsionaalne, analüütiline tegevus. Jätkame saatega. Meie teiseks külaliseks on Eesti kunstimuuseumi skulptuurikoguhoidja Juta Kivimäe. Ja räägime täna natukene eelmine nädal meie seast lahkunud skulptorist Edgar viiesest, mis teil esimesena seostub Edgar Viiesega? Esimesena seostub tema isiksus, võib-olla ta oli väga meeldejääv isiksust, oli niisugune aristokraatlik Emoneeridega mees väga meeldiv, väga tagasihoidlik oma isikliku elupoole suhtes. Ja tal oli, ma mäletan, siiralt väga hea meel, kui muuseumis otsustati korraldada demoney, kus see oli siis 2002 Rotermanni soolalao suures näitusesaalis ja see oli nagu silmi avav sündmus, sest tegelikult kõigil oli peaaegu et juba meelest ära läinud, et tema looming kuuekümnendatel oli niisugune särava modernistliku skulptuuri ajastu algus ja, ja Egoni modernistlikke väga suuri andeid ju Eestis nii väga palju ei olegi. Teie olete ise Edgar viiese loomingut uurinud ja kirjutanud. Kataloogi võib lõigata kõigepealt isiklikult, mis, mis teile tema loomingu juures kõige rohkem meeldib? Kõige rohkem mulle kohe alguses meeldis, tema on niisugune julgus ja uuendusmeelsus ja ilmselge andekus, nisugune, vormiline andekus siis, kui tavapärased olid eesti kunsti näitustel. No nõukogude ajal neid näitusi nagu tehti, ütleme Tallinnas, oli kaks näitust, kaks suurt näitust aastas. Tallinna kunstihoones suur kevadnäitus ja sügisnäitus ja sisseskulptuuri väljapanekut 60.-te keskel olid niisugused natuke nagu igavavõitu, need olid tavaliselt sihuksed, korralikud, hästi esinduslikud portreed ja siis mõned täisfiguurid. Aga tema tõi esmakordselt sisse täiesti abstraktse vormi ja alguses ma kardan, et see võib-olla ehmatas isegi kolleege. Nad ei osanud asjasse suhtuda. Ja vormide ilu ja see, kuidas ta võttis kasutusele uued materjalid, alumiiniumi, mitmesugused plastmassid, šamuti ja ta uskus neid tõesti kasutada, nii et nende materjalide võlu ilu tuli välja. Eks Eesti esimene abstraktne skulptuur on tegelikult Pegasuse kohvikus. See on alumiiniumist pegasus nagu liikidena üles tõuseb, niisugune kompositsioon missis kujutab tiivulist hobust, aga nagu viies ise rääkis Talle mõjusgose koht, kuhu kohvik ehitati. See oli ju piirkond, kus mitmed hooned olid hävinud 44. aasta pommitamisel. Ja see oli üks kuuekümnendail ehitatud täiesti unikaalseid funktsionalistlike hooneid. Need olid Se, Pegasuse kohvik, Sis akadeemia roomama kogu niisugused madalate suurte akendega ruumid, kus loodus või ümbritsev linnakeskkond nagu tuleks ruumi sisse ja sinna sobisid imehästi sellised poolabstraktsed või abstraktsed dekoratiivsed skulptuurid. Needsamad abstraktsed skulptuurid tõid teatav vastuolu, eks ole, võimudega Edgar 500-le. Kuidas öelda otseselt skulptuurid ei tundnud talle vastuolu, aga nagu iga mitte ainult skulptor, vaid iga kunstnik, kui ta on tõesti suur kunstnik, siis ta tajub ümbritsevat olustikku väga tundlikult. Kunstnikel üldiselt, kui nad on tõesti suured loojad, neil ei ole paks nahk nii-öelda. Ja see ajastutunnetus on hirmus oluline kunstnikule, see on sama oluline tegelikult, kui on kunstniku loomulik, kaasasündinud anne ja tema vormi tajumine ja tema erialased oskused. Ja muidugi tal peab olema ka kindel soov oma isiklikke seisukohti avaldada, neid näidata. Muidugi peavad olema need seisukohad ka ja viieselt tegelikult see tunnetus pöördus järsku, ta on ise sellest rääkinud väga huvitavalt ja selles väikeses monograafilises kataloogis, mis me koos tegime. Selleks oli hirmus vähe finantse ja see tuli niisugune pisike välja. Seal on kirjutatud, kuidas ta kuuekümnendail tundis, et on saabunud nagu niisugune vabam ajastu ja võib midagi täiesti enneolematult uut teha. Tal olid väga suured lootused ja unistused suurtest abstraktsetest skulptuuridest linnakeskkonnas atleet loomulikult ei täitunud sellisel kujul, nagu ta disja murdepunktist, kus tema konflikti sai alguse, oli niinimetatud Praha kevad 68. Ja talle tundus järsku, et väga olulised ideaalid on muutunud võimatuks. Üks nõukogude väed läksid Prahasse sisse ja ka siin Eestis mõningad asjad hakkasid minema tasapisi kitsamaks ning ta saatis tõepoolest tolleaegsele Nõukogude Ministrite nõukogu esimehele oleks õigus Sõhkenile kirjo kus ta palus lubada endal ja abikaasal emigreeruda. See kiri on muide olemas arhiivis alles praegu. Nii et sellest tuli palju paksu pahandust. Aga tolleaegne kunstnike liidu juhtkond oskvas selle kuidagi nii suhteliselt pehmelt kõik ära lahendada. Nii et viie seal olid mõned rasked aastad, aga, aga ta töötas ikkagi edasi. Ja mõne aasta pärast oli see lugu peaaegu et unustatud. Te ütlesite, et ta tegi selle, siluett on töönimi ja linn linnaruumi, et kas ta peale selle veel on tegelenud linnaruumiga, et mul on kuskilt kõrva jäänud disainis neljakandilised prügikasti. Vot prügikastist ma täpselt idio ja mõned linnaruumi tehtud asjad on ka hävinud, tänaseks näiteks tortustel oli Tartu kaubamaja kõrval olid niisugused plekist lõigatud hästi toredad modernistlikud, silueti-id olid seal ja siis tal on veel mõned asjad nagu kaduma läinud, aga aga mis on praegu olles ja, ja väga huvitav, Ta on, kui te sõidate bussiga nõmme poolt linna poole, siis vist praegu rahandusministeerium. Seal on selline funktsionalistlik hästi lihtne kõrghoone ja tal on fassaadil mustriline dolomiidi niisugune hästi pikk riba läbi paljude paljude korruste vertikaalselt, see on ka tema kujundatud. Aga sellest siluetis sellisel kujul, nagu ta loodud, kes ei saanudki linnaskulptuuri, vaid et see on jäänud niisuguseks vabas kultuuriks, mida on korratud mõned korrad ja ja näiteks Sampo pangahoones minu teada nõks siluett. Kuidas te ise hindate 500 vastu ühe laiemal pinnal tuntuma Viru piiga saatus, et kas see virupiiga oli ka algselt juba Viru hotelliga koos sinna kavandatud või? Ei algselt ei olnud päris Viru hotell, on tunduvalt varasem. Viru hotell oli 70.-te algus ja Viru piigo tegelikult tekkis sinna seoses olümpiamängudega avada vist päris õieti ei saanud nagu selleks ajaks valmis, niiet ta püstitati 81. Ja tegelikult viies oli väga kurb, kui kuu avati, siis ta helistas ja ütles, et tal ei olegi nagu tahtmist muuseumit tulla tema sest tema skulptuur seisab kuskil laopinnal kusagil linna ääres niimoodi rohu sees, ta käis vaatamas ja kõik ilus Patineeringun pealt ära kulunud. Ja ta ikka jõudis ära näha, kuidas tagasi pandi, nii et tal oli tõeliselt hea meel selle üle. No ta oli selle uue asukohaga rahul. Aga seal ei jäänud suurt midagi, üle enam ei olnud seda kohta, seal on nüüd praegu välikohvikud. Kas skulptuuri ei tundugi natukene, võib-olla nüüd juurdetuna, et ta oli tegelikult ikkagi ühtne tervik nende basseinidega ja selle selle veega, mille kohal ta ta hõljus Janis anda ja nüüd on ta kuskilt tulnud üksinda selle selle rohelise muru kohal. Jah, ta on nüüd nagu natuke pagendatud ja eks ta ole pagendatud nagu kogu see modernistliku ajastu kunstist, millega 500-ni nii lähedalt seotud ja ja mis tasapisi koos temaga nüüd vajub mälestustesse, muutub kunstiajalooks. Aga niimoodi juhtub vaest linnaskulptuuride ka. Näiteks Pariisis on eesti skulptori monument ühele prantsuse lennuväemarssal-ile marssal Leclerc-ile ja see monument on minu meelest vist viis korda muutnud sellel sfääril oma asukohta. Sest linnaplaneerijad on kogu aeg mõelnud midagi uut välja haljastuse osas. Peaasi, et skulptorid ikkagi näevad, et nende teosed säilivad. Aga muidugi virubiga asukoht praegu ei ole enam nii hea, kui ta oli kunagi. Edgar viiese looming nüüd küll seostub eelkõige 60.-te ja sellise uuendusliku apsaktsionismiga aga tegelikult töötas ta ju aktiivsel kunstnikuna veel mõned aastad tagasigi ja tegi mitmeid ausambad ja mälestusmärk. Joodo töötas küll, noh, see uuenduslik periood, see kõige olulisem, mida ta tõi Eesti kunsti ja mis ilma temata oleks täiesti jäänud tegemata. Aga ta on tõesti vahvaid mälestusmärke teinud ja kõige toredamad on niisugused suurte eesti kunstnik Käia kirjanike mälestusmärgid nagu Tartus. Kui jalutada seal Emajõeäärses pargis, siis täiesti ootamatult nagu kasvab välja niisugune elusuuruses, tunduvalt suurem Tuglas, kes kunagi ju seal Tartus elas. Ja Tuglas on väga salapärane niisuguste prillide ja vuntsidega, nagu nagu ta püüaks ennast varjata mingi siukse, natuke võõra maski taha. Viies mõtles Sis Tuglasele, kes varjas ennast Soomes, nii et see periood Tuglase elust oli teda tänud ja Kadrioru pargis on täitsa vahva Jaan Koort. See on vana kolleeg, keda ta väga imetles ja koort on niisuguse tulnukana nagu skafandris kujutatud niisuguse skulptori hästi paksust villasest lõngast kootud suures kampsunis ja vasaraga. Ja siis tal on Viljandis Johann Köleri monument, niisugune hästi barokne, lehvivate hõlmadega ja ja tegelikult ta töötas ikka veel sel aastal kaasest. Sellel suvel juunis avati Viljandi lastepargis tema purskkaevuskulptuur Pastoraal ja see on niisugune flööti mängiv figuur, nii et ta andis ise päris hästi akordioni, nii et kui talle helistada, siis abikaasa võttis telefoni ja kuskilt kostus akordionimängu. Ja ta on teinud mitmeid niisugusi instrumentidega, pillimehi, viiuliga, aga põhiliselt saksofoni, ka saksofonist ja kõikvõimalikke niisugusi üpriski džässiliike. Kas Edgar 500-le omistatakse kunsti ajalas võrdväärne positsioon, ütleme seal klassikud Adamsoni kordi, Starkopf teistega? Kindlasti ta on ära teeninud. Aga samas, tema viimase, ütleme 20 aasta loomingust olulisi lisandus Eesti kunstilukku enam ei toonud või, või ma eksin? Ei, need olid ikka päris head asjad, mis ta tegi kaheksakümnendatel tal veel ja üheksakümnendatel ta põhiliselt noh, tal olid mõned ilusad kordused, aga siis ta põhiliselt tegi väikevorme. Ja need väikevormid läksid päris hästi välismaale, nad kõik suundusid kuskile välismaale erakogudesse ja nii edasi. Ja tiivsed vormid, aga siis näiteks Oulu Ülikooli kliinikum, mille ta on teinud paar Soome akadeemilise isiku portreed ja vot niisugused asjad nagu vanad kunstnikud teevad selliseid Kui palju tema töid on Eesti Kunstimuuseumiga? Kuna niimoodi ei oskagi arvuliselt öelda, aga meil on päris suur kollektsioon tema asjadest. Nii et see on rõõmustav, et me oleme olnud päris hoolsad tema skulptuuride ostmisel ja loodame, et võib-olla midagi tuleb veel juurde. Aga kui hakata vaatama, et kus ta asju on, siis päris soliidsed kollektsioonid peale meie ja Tartu muuseumi, kunstihoone kogu, tal on näiteks Kölni Ludwigi muuseumis osiusis Tretjakovi galeriis ja Puškini muuseumi ja nõnda edasi, nii et niisugused maailmakuulsad kollektsioonid Ma loodan, et tema tööd on leidnud kohaga uues kumu püsiekspositsioonist. Seal ongi modernistliku skulptuuri ruumis ongi valdavalt tema teosed. Nii et praegu võib öelda, et üks ruum, kus on peole temaga Prantsusmaal tegutsenud Maire Männik ja ja siis Rootsis tegutsenud Jõesaar ja samuti muidugi Olav Männi valdavalt on, ongi praegu viiese tööd. Kui viies ei oleks kuuekümnendatel vormiga nii palju eksperimenteerinud, kas siis näiteks Tammsaare kuju Tammsaare pargis, siis oleks teistsugune. Vot ei tea, Tammsaare kuju tegi viiesest tunduvalt noorem mees, see oli hoopis Soans ja ja Jaak Soans oli natuke teistsugune mees. Vaat viies tegi selle töö ära. Mida Jaak Soans ja tema põlvkonnakaaslased näiteks muremikov ja, ja see uus põlvkond ei tarvitsenud erand teha. Ühesõnaga need puhtad modernistlikud vormi probleemid olid juba lahendatud ja Suhansi põlvkonnast autorid, nagu tulid tagasi portree juurde, see psühholoogiline portree, inimese isiklikud suhted, igasugused huvitas teda väga. Nii et ei tea, kuidas oleks tulnud välja tal Tammsaare ilma viieseta, seda peab temalt küsima. Mis te arvate, millise töö järgi teda kõige rohkem jäädakse mäletama? Ma arvan, et ilmselt mitte hoopiski mitte need avalikud skulptuurid, kuigi need inimesed teavad eriti seda vilu piigat aga need, kes on natuke rohkem tuttavat kunstiajalooga, nendele tulevad meelde need alumiiniumist kuuekümnendatel tehtud kosmoseaparaat oio siis seesama pegasus ilmselt jaa ja mingid muud niisugused modernistlikud, ilusad puhtad vormid. Kui kunagi peaks püstitama monument Edgar viiesele, kas see võiks olla figuraalne skulptuur või peaks olema abstraktne? Seda on väga raske öelda, sest talle meeldis eriti elu teisel poolel ikka niisugune figuraalne loominko. Tal on üks väga tore töö, mis kahjuks on müüdud Soome. Ja see oli Saturn. See oli niisugune punkarisoenguga väga kummaline uisuta figuur, hästi lennukas ja, ja niisugune küllaltki vallatu toya. Ta kunagi ütles, et ta näeb selles figuuris nagu ennast sest tahab keegi, kes uisutab üle jää hästi kiires liikumises, ta armastas liikumist ja niisugust kaasaegset linnaelu. Et võib-olla see peaks olema hoopis mingi figuratsioon, siis. Kuidas te näete viiese rolli 20. sajandi Eesti Kontserdi üldiselt vist võrreldes vanemate ja võib-olla ka natukene tuntumate nimedega. No ma arvan, et 20. sajand üldse 20. sajandi alguses tuli väga suure loojana välja joon koort siis need kahekümnendad, kolmekümnendad aastad Voldemar Mellid ja Ferdis anno mees. Ja kui nüüd rääkida 20. sajandi teisest poolest, siis viies on paras mees nende kuulsate skulptorite kõrvale seisma. Nii et kui on olemas skulptorite taevas või, või mingi niisugune koht, kus nad kõik on koos, siis seal on kindlasti praksitele seia veidiase kõrval on sonamees Jaan Koort kindlasti lahkunud, Ülo Õun ootab viiest seal ja võib-olla temaga on juba praegu sinna kohale jõudnud. Selline oli siis tänane saade, stuudios olid meil külas Katrin ristal Eesti kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskusest ning Juta Kivimäe Eesti kunstimuuseumist. Ja saatejuhtideks olid nagu ikka, Karen Jagodin ja Aleksander tahab. Aitäh kuulamast.