Aga Elmarit ma võiks peale keerata natukene, siis sa keerasid ennast. Ja üldiselt jah, no üldiselt klapi tuleb nagu väga tõele tuleb, nii liitnimi, tõele tuleb, pornosõnastike etendasite suhtuks sellistesse terminitest natukene ettevaatlikumalt nagu panen plaadi peale või? Panen tallele ja keeran peale. Kas selline asi nagu pornosõnastik olemas? Mingi versioon vist on jah ja on seda isegi trükitama, just kellegi juures nägin, oli, oli mingis väikeses formaadis raamat, kus ongi vist sõnastik või midagi. Vanema teemad on, räägin mina räägin, laelemine, räägin vahele ja paneb asfalt teetööliseks. Aga vist on juba hästi. Nüüd ma mõtlen, et kas meil on mõtet neid lahti lasta, et keegi tooks Jaagupile ja Elmar nende kohvid siia sellest rääkima, kui nad lahti lasevad, siis nad tulevad tagasi, siis on jälle paigast ära, et see on vihje. Monika kas on võimalik väikekoore sorts viima, suriks ka saada, kui on, kui ei ole, siis ei ole midagi mus suhkrut ainult Monika õige ukse pealt. Ülemus kohvi, palun. Vabandust. Pead ikka minema jooksma. Nii telefon. Üks sõnum vastu võetud vist välja lükkama võib ka hääletu peale panna, kuskile sinna taha diivani peale visata, siis ta lihtsalt ei tule aga sisse. Ahaa, ta välja võtan ka välja. Kindla muidugi, sest et meile on praegu siin siukene. Sul oli juba uus plastplaat kaasas või? Ei ole kahjuks. Sest mul ei ole mul ka jala mulle hälli lõnga innovat oleksid võinud võtta. Meil on Eesti vähemalt kõige ilusam plaat. Ma lugesin jah, luukini kiidulaulu teie koduleheküljel. Kol läks tisse ja, aga meil ongi kõik kogu kogu seeria angisbeeessele teisenenud. Nii kallist plaati tõenäoliselt ei ole tehtud nii suures koguses. Raamat. Ja sellepärast, et meie närvid maksavad ka nupu alla, vajutan, kas te kuulate üksust edasi või on teil ka eelkuja ja mina, minul on üks. Vaikselt ikka kuule, midagi sisse klappidesse. Kustil tuleb mingi lärm. Kohvi ei ole valmisele. Ellu nii, mis saba? Alustada. Ma toon lahti lahti lavad alla, vajame tava. Riigena issakene küll. Ei aitäh, mul korraga. Anke. Täna on kitarr, sisse läheb, siis on persuseks. Kohvi kitarri sisse ei juhtu midagi, selle karbiga. Kastid tuleb ära kuivata, sinna on valatud kindlasti mingit vana Tallinnat. Jäägermeistrit tegelikult ei ole. See ei ole seal lõkke ääres jorisemisega Mulle elektripill on saanud kuradi kohvi, vana Tallinnat ja viimati sõin naftat. Naftat just nagu kuradi traktoristi. Mutrivõti on käega. Seal videosalvestusel plahvatas kalister, Elmar oli üleni kuuma kuuma diisliga tilkus. Mõnus jäi. Haige oli see. Aga meie poolest võimek. Sa teeme niimoodi, et räägime alguses natukene juttu, see on lihtsalt niisama juttu, me kuulame siis, jah, me räägime juttu. Ja siis teeme, me täname. Väike viktoriin vahepeal, siis ta tänab, te olete Viktor ja siis Lähete setete Lõukinile. Paluks plaadi. Kofeiin amfetamiini viktoriin. Kolm kõige hullemat narkootikumi maailmas. Okei. Te kuulate raadio kahte eetris on kõik puhuvad ja meil on külalised stuudios. Väga hea meel on siin tervitada. Jaagup Kreemi täna. Kõik puhuvad otse puhudes meie stuudiosse ja Jaagupi võitluskaaslane ansamblis terminaator Tore Elmar Liitmaa, tere tulemast. Tervist. Nagu öeldud, väga hea meel on teid kohata pärast neid päris päris pikki, kuid ma arvan, et enamusele eestimaalastele tähendasse natukene vihmasevõitu, et aga mis siis puhkust ikkagi terminaatorile vist pigem mitte või on, või on parimate palade kogumikku komplekteerimine, kellegi teise töö, seda ei tee bänd kuidas, kuidas selline kogumik sünnib? Laulud on ju olemas, kõik, kõik keele neljast loost tegime, tähendab kaks päris uut lugu ja kahest loost uusversioonid, et vähemasti minu jaoks tähendas puhkust nelja seina vahel stuudios, kuuajalist. Aga, aga jah, muu materjal on siis eelnevalt. Ja senikaua kui Elmar oli oli stuudios nelja seina vahel, siis mina koos veemänedžeri Andreas luukiniga jooksin kunstnike kujundajat trükkalite plaadi hulgimüüjate ja nende vahet, et sõlmida kokkuleppeid, vea ja, ja kuidas seda üldse üldse kogu see teistsugune pool, nagu see telgitagune. Jäite te oma puhkusega rahule? No tore on ju, kui jälle tulevad mingid uued lood välja, et kuigi kuigi aina aina raskem, kui vanasti sai tehtud kahe nädalaga terve plaat nüüd on nelja loo tegemiseks, läheb kuu aega ja ka jääb ajast puudu. Miks see nii on, lihtsalt sellest, et Elmar on vahepeal vanaks läinud või mõtleb ta kauem või sugugi mitte, et eks me kõik pürgi ju perfektsuse poole ja see on see häda, et kui on, kui on olemas võimalus kasutada piiramatult stuudioaega et siis siis lihtsalt kipub nii minema. Mis tüüpi töömehed selles mõttes olete, et kas ta sätite endale isiklikke Teed laine punkte millaks mingi asi valmis olema, kui me neid ei sätiks ole, kui neid ei sätiks, ei juhtuks üldse mitte midagi. Jah, meile see on, viimasel ajal on olnud küll abiks, et seada valmis kuupäev, kusjuures see asi, see kaks päeva jääb ikka puudu kaks-kolm päeva, aga lõpuks saab ikkagi või nojah, lõpuks saab ikkagi tehakse öösel ja tehakse hommikul vara ja et võimalikult palju, üritame nagu täpselt, et paika panna, et noh, selle eest hoolitseb taas kord meie mänedžer, sest ta on näinud meid tööhoos. Kuule, anname sügiseks plaadi, anname siis jõuludeks, noh, kuule, jõuab kevadeks vast valmis ja siis sellel vennal on ikka närvid täiesti läbi meie pärast. Et, aga nüüd on nimised, ta ütleb, plaat peab olema väljas esimene september ja. Korraks sa mainisid Jaagup, et et see noh, täiuslikkuse otsimine on põhjus, miks tänapäeval töölt natukene venib ja see tähendab sellist sisemise kriitilise meelekasvamist. Sa ise oled oma asjade suhtes natukene kriitilisem, kui võib-olla 10 aastat tagasi. Kuidas teile üldse selle 20 aasta jooksul kriitikameelega lood on? Kas väljastpoolt tulev On kuidagigi terminaatori tegemisi selle aja jooksul mõjutanud üks on see, mis te ise mõtlete, eks, et nii on parem, et ärme nii tee ja see ei ole hea ja nii on hea. Aga see, kui keegi kusagil ütleb, et miks te poisid nii ei tee. Me oleme seda kusagil juba kuulnud. Miks te seda jälle teete? Sellised küsimused? No ma räägin praegu oma mätta otsast, siis saab Elmar rääkida oma mätta otsast. Ausalt öelda, need inimesed noh ega ega keegi väga väga vähesed inimesed kipuvad nagu analüüsima, üldse kipud kuulama nagu termikat. Oota, mis seal toimub, ahah, seal on nii, seal on need, kes näiteks lehtedes kirjutab oma kriitikat nii-öelda, need kirjutavad, et noh lugesin hiljaaegu Eesti Ekspressi. Seal ei olnud küll termikest, et seal oli pontšo viia, seal oli veel mingisuguseid artiste vist prints oli ja kes siin? Ja, ja noh, kõik need pea pealkirjad või need alapealkirjad. Igast sellest õhkus sellist negatiivsust, et ma panin selle lehe käest ära, ma ei saa lugeda sellist asja, sellepärast et ma lähen kohe nii närvi. Sest kui need vennad teavad nii hästi, kuidas peaks tegema, mida peaks tegema ja mis oleks nagu ilgelt lahe mille kuradi pärast nad ise seda ei tee, miks nad ainult, ainult jube kerge on minna ja tõmmata, see on täielik saast. Siit seda me ei kuule, seda ärge minge küll ostma. Kui sa oled nii kõva mees, et sa oskad öelda nagu teiste kohta sitasti, siis tee ise midagi hästi, et see on sellepärast. Mulle nagu suurt ei lähe korda enam enam viimased 10 aastat küll, et alguses oli küll, arvasin iga kord pesapalli kurika järgi ja mõtlesin, et lähen tahan kellelgil pea lõhki. Aga praegu ma noh inimesi on erinevaid, maitseid on erinevaid ja mõned ütlevad hästi, mõned ütlevad halvasti, mõned ütlevad põhjendatult, halvasti, mitte halvasti, aga ütlevad, et kuule, et see nüüd küll ei olnud päris see, et mul on paar sellist väga head, väga lojaalsete, väga pikaajalist sõpra, kes viitsivad nagu analüüsida, kuulavad läbi, ütlevad jaa, vot näed, see lugu oli ilgelt hea, aga aga noh, et see oleks võinud ju ka plaadi pealt olemata olla. Ei, no millal need kriitikud hästi on kirjutanud, et selles mõttes see on saanud selle pika aja jooksul selgeks, et et nii kui nii kui see esimene kassett tuli, oli see juba nii mõtetud, seda ei tasu üldse kuulata. Esimesed kommentaarid. Aga noh, et olles nii vana bänd on, loomulikult on, on ka see fännide ootused mingisugused, et kes tahaks saada seda vana head 10 aasta tagust uuesti, kes tahaks saada midagi uut. Et lõppkokkuvõttes me ei saa, me ei saa tähelepanu pöörata selle peale, mis mis meilt oodatakse, nii väga, et sellisel juhul me jookseksime kohe omaga omadega madalikule. Et me peame ikkagi ikkagi tegema seda, mis meil tuleb, mis meie sisetunne parajasti ütleb. Ja see on ainuke võimalus. Ja, ja noh nüüd et minu meelest on iga iga järgmine termika plaat olnud natuke erinev. Et on olnud mingisugused uued mõjutused, on natukene teistsugune, kõlapilt vähekene siiski siiski oleme jäänud siiamaani iseendaks ja ma arvan, et et seni, kuni teha seda bändi, peabki see nii olema, et see ei tähenda nüüd, et et pillimehed ja, ja kes, kes meil on, ei võiks kuskil mujal katsetada mingisuguseid täiesti totaalselt teisi asju, eks ole, me oleme teinud neid muusikale, meil on bändi vennad löövad kaasa erinevates projektides. See kõik on positiivne, see kõik annab juurde ka ka sellele hetkele, kui me tuleme termikaga kokku ja hakkame tegema midagi uut, et siis on jälle kuskilt kogunenud midagi mingisuguseid nüansse juurde. Aga, aga üldiselt seni seni kuni me teeme, me ei, me ei arvesta otseselt mitte mingisuguseid kellelegi ootusi ega kellelegi tikat. Tavaliselt küsitakse muusikute käest, milline nende laul või milline nende plaat on nende endi lemmik või mis on kõige rohkem korda läinud või mis on kõige paremini välja kukkunud. Ma asetaks natukene tänasele küsimuse tagurpidi. Millise plaadiga te enda meelest kõige rohkem olete? Ma arvan, et minu jaoks on, on see ehk variant A või B, kas, kas Singapuri ka või pöördtooni, aga et need olid nagu need olid saundiliselt lihtsalt niiviisi seal nendel lugudel polnudki nagu viga ja osasid lugusid. Singapuri pühertoonialt mängime me tänapäevani. Aga just osasid lugusid, et eks seal oli palju sellist mis oleks võinud nagu olemata olla ka. Aga aga jah, ma arvan, et kõige rohkem just häirib mind see, et nende plaatide sound on nagu niisugune paras käsitöö. Mina ei oska välja tuua midagi nihukest, eriti ämbrisse astumist, et igal plaadil on sellel ajahetkel, et, et kõik on just nii, nagu on ja, ja saun Sauniksid, neid kuulatakse siiamaani, et aga aga eks see ole nii, et mida kaugemale sa vaatad, seda nostalgiliselt kõik tundub, et et nende esimeste plaatide tegemisel oli seda võib-olla seda taansust ja Niukest nooruslikku indu ja, ja energiat võib-olla rohkem, et nüüd me nüüd me oleme võib-olla mõtisklema rohkem, oleme kaalutlevamad, et saab näha, mis me 10 aasta pärast praegustest plaatidest arvame, aga, aga mulle tundub jah, et mida vanem plaat, seda suurema nostalgiaga kuulata. Olgu siis Jaagupi jutu täienduseks öeldud, et Singapuri Pealt kuulsamad lood, ajateenija sinu juurde tagasi Surmasuudlus. See on minu subjektiivne arvamuse pühatoonia Pealt muinasjutumets kui kuningas nutab kristallkülmas öös ja Ingli puudutus. Et inimestel tuleks meelde, mis plaatidest Jaagup rääkis. Kuidas teil huumorimeele kanda? Ma arvan, et hästi, kas siis, kui te teete ise kellelegi nalja, ei tee üle, tehakse nalja? Kui, kui tehakse meiele head nalja, siis kui nali ei ole. Kui nali on huumor, mitte satiir, ega, ega mingisugune isegi musta huumorit kannatame välja teemega. Mida, mida sa teha kavatsed? Väikatest otsustage, mina hindan väga seda eneseirooniat ka, et seda peab ka natuke olema ja iseenda üle peab kaoskamana loomulikult. Ma olen midagi tõeliselt pisiku välja tootsid täitsa jube. Põhimõtteliselt jah, et noh, vaatame, mis sealt tuleb. Selline nägu peas. Ei, ärme vaata, kuulame parem. Kreeme ei oska absoluutselt laulda. Jaagup Kreem absoluutselt laulda. No ja praegu me ju aller valetasime, teil küll ei oska absoluutselt laulda. Niimoodi ju. Oskad laulda niimoodi või? Ei oska, mõtlesid seda regisemist jälle. Küll ma sellega hakkama saan, stuudios? Ei, selles mõttes on siin nagu väga ei saanud aru, et kus see nali on, selles mõttes, et. Et mina hindan sellist huumorit, kus on natukene intelligentsed niukesed niukesed kuradi Delfi kommentaari ja enam-vähem nihukest. Asja ma ma hetkel ei oska hinnata, võib-olla, kui see show pilt oleks silme ees ja vennad nagu teevad tõesti lahedalt pull, et siis äkki naeraks, mis oli mõni meie mees jälle ei olnud. Muide esitusmehed, kes on kahekordne aastahitti nominente teiega jagab seda tiitlit ehk Aapo Ilves a no see on tõenäoline, tõenäoliselt see on luuletaja vist just aha. Ja siis, kui ta esimest korda aasta ma võin rääkida tagamaid ka siis räägi, et kui me esimest korda Kui son sai esimest korda vist, kas Kuu on päike, on päike ja ja põlves oli selle teksti kirjutanud ja ja siis oli kõik sõbralikult nagu ikka muusikud seal sellel aastahitti üritusel kõik jõid veini, kõigil oli tore. Ja siis oli seal üks võõrkeha, sihukene, karvane, karvane, suur luuletaja. Aapo Ilves, kes olles joonud ära õige mitu pudelit veini, tuli minu juurde. Lihtsalt ütles sitasti, et kuule, sa oled ikka täitsa sinu tekstid on ikka nii sitad, et vaata, meie võitsime ikka. Mina võitsin selle aastahitti asja nüüd ära ja kavatsen nüüd kõik kõik aastaid järjest võita, sest mina olen geenius, aga sina oled tropp. Ja palju õnne, Aapo Ilves, sa oled geenius, kui sa sellise toreda laulu oled teinud, katsu oma katse oma Eino üks asendajaid, varia, mina, mina ei ala vastu, mina ei alahinda üldse inimese panust. Luulevaldkonda aga, aga kui inimene sealjuures on lihtsalt ebaviisakas ja. Tähendab niukse noh, ebaintelligentse mulje selles mõttes siis ta võib olla ükskõik kui hea luuletaja, ega, ega ta siis eriti sümpaatiat ei ei ärata, nii et. Aapo Ilves, ole edasi. Milline tahad, kuidas teil endal lood inimeste laulu sisse panemisega on, olete te kunagi sihilikult kedagi pannud ja, või kedagi panemata jätnud? Kedagi panemata jätnud, oleme ka, aga üks üks lugu, nimega superstaar mis tegelikult? Noh, jah, kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis võib-olla tõesti me tegime kellelegi liiga sellega jaa, jaa. Vahel ma mõtlen, et äkki ma ei peaks kunagi enam niiviisi tegema, aga samas teinekord kui vaatad eriti seda meie kollaste paberite määrijate poolt, et, et kuidas inimesed nagu nullist saavad arvamusliidriteks, sellepärast et nad on kuskil mingisuguses saates neid on ära kasutatud rämedalt. Et, et siis see lihtsalt tol hetkel Nagu nagu kuidagi kihvatas mul kõik see mida sina arvad Eesti vabariigi aastapäevast, härra Gabriel farm, et no ma ei tea, noh ja siis tarbimine uutena jälle seksi enam-vähem, et et see on, see on niisugune naljakas, minu meelest küsitakse selliseid asju inimestelt, kes võib-olla kellelt et oleks, oleks palju rohkem palju teistsuguseid inimesi, oleks kelle, kelle kommentaar võib-olla oleks asjakohasem, aga noh jah, et vahel vahel ma mõtlen seda, seda, et ega need, ega need nii-öelda superstaarid selles süüdi oled, nende käest küsitakse, ju siis hinnatakse nende arvamust. Selles mõttes reitingu mõttes kõrgemaks, mingisuguse pädevad. Ja loomulikult, aga vaata, see ongi see inimese ärakasutamine, seets kui sa küsid, küsid mingisuguse, mingisuguse SARSi viiruse kohta, küsi näiteks näiteks ma ei tea. Nüüd keegi, ma ei tea, noh, veebibeebi käest WWW veebi ütleme, oled aletame veebi veebi käest, et siis siis ajakirjandus kasutab seda ära, sellepärast tõenäoliselt midagi täiesti ootamatut ja täiesti rumalat, et mida rumalam see on, seda rohkem saavad pärast tilkuda jälle inimesed seal delfi ja muudes nendes portaalides, kus tõmba vesi peale. Rubriigid on. Et noh, natukene see on, see on nagu kahju, ma mäletan, kunagi kasutati ära selliseid ullikesi nagu nagu oli noh, ütle see noh, noh, no see, kes nagu mingi case seal invaliidide lauluvõistlusel ja Arnold Oks, Arnold Oksmaa nii-öelda, see oli ka arvamusliider vahepeal kõik igat asja küsiti tema käest. Kahju on lihtsalt selles mõttes, et kuidas selline lausmõnitamine ju tegelikult olgem ausad, sest keegi tegelikult ei oodanud, midagi, tuleb nagu ja neid on veel olnud, küllap küllap teie lähtepunktid selle arvamuse koha peal natukene erinevad, eks, sest Elmaril on noh, nii-öelda noh, mingis mõttes näide kodust võtta, eks. Mitte et Liis, kellega sa koos elatud, kuuluks kategooriasse rullikesed või asjad, onju, aga, aga Elmar tõenäoliselt näeb igapäevaselt, kuidas see asi käib. Kuidas inimesed küsivad ja pöörduvad, muide, kas te kodus arutate ka seda, et et heas mõttes hõõruta keset mida sa, mida sa siis nüüd öelda, et. Sest vahel jääb selline mulje, et ajakirjanikud ei kuula eriti tõsiselt, mida räägitakse ja võtavadki igast sõnast kinni panevad selle kirja püha tõena ja siis te saate õhtul kodus naerda jälle. Selge see, et et see on niisugune. Kuidas öelda, et kui sinna rattasse satud, siis iga iga keeruga läheb nagu see hoog suuremaks, eks ole. Et et. Ma ei olegi päris täpselt aru saanud, kuidas tekib selline ette negatiivne suhtumine inimese kohta, kellest tegelikult mitte midagi teada. Et suures osas on muidugi ajakirjandus aitab kaasa, kuna kuna see on nagu ilmselt esimene ajakirjanduse tõde, et kui sul on intriig, kui sul on mingisugune jama, siis on see kõige parem müügiartikkel, eks ole, aga inimesed ju sealt saavadki selle, selle negatiivsega. Ja siis ja siis ta niimoodi pöörleb ja tekib, aga noh, et eks, eks mul on ka, see teeb haiget loomulikult kui niimoodi sa näed otse, kuidas mingeid asju Öeldakse, öeldakse täiesti valesti ja pahatahtlikud, lihtsalt pahatahtlikult, aga las tänava peal läheb inetuks? Ei tänapäeva tänava peal niimoodi ei tulda kunagi midagi halvasti ütlema, seda ei ole ja tegelikult niimoodi silma ees on, on inimesed väga sõbralikud ja ütleme, et tegelikult ongi enamus inimesed on ju toredad, sõbralikud ega ega need, kes kuskil mingeid negatiivseid kommentaare jagavad, seal on mingi väike käputäis ja, ja noh, Ma ei tea, mis nende probleem on, aga las nad olla, eks ole. Et pilt on see, et et need, kes viitsivad nagu tutvuda inimesega ja aru saada, kes ta on, et nendega ei ole mingit probleemi. No ma loodan, et teie ise olete selles mõttes nii vanad kalad, et et niisugused asjad lähevad sisse ja teisest välja, et vahel läheb, oleneb, mis mina, mina nagu loksutada siiamaani mina siiamaani. Mul ikka kihvatab sees väga korralikult, kui vaatad Delfi kommentaare ma ei vaata kommentaare, sõidab juba ammu, neid ei saa vaadata. Et lihtsalt teeb ääretult kurvaks. Üleüldine see ei ole, ei puuduta isegi mitte ainult meid või meie lähedasi, aga üleüldine suundumus sellele, et, et on vaja mingisugust sappi pritsida. Et see on minu jaoks natuke müstiline, mõned targemad, psühholoogiat õppinud inimesed ütlevad, aga see on väga normaalne, et inimesed on õnnetud ja ise tunnevad puudust millestki. Ja et, et see lõppkokkuvõttes on ainult kadedus, et nii või naa Olgu, nii, meil on stuudios Jaagup Kreem ja Elmar Liitmaa ansamblis terminaator, kes on äsja valmis saanud 20. juubeli puhul oma parimate palade kogumikuga. Ja enne, kui me laseme teil mehed siit stuudiost lahkuda. Me oleme Reimo ka ette valmistanud ka pisikese viktoriini ja sellise testivooru, et panna teid kõikide raadiokuulajate juuresolekul seal teisel pool teha meid naerualuseks. Põhimõtteliselt küll, jah, eks ole, väga hea, väga hea, seljad kokku ja hakkame testima. Ma annan teile nii palju valida, kummastav alustame, kas alustame suulisest voorust ehk küsimus-vastus-küsimus-vastus võime, alustame praktilisest voorust, kus me testime teid ja teie laule. Kumb keeruline? Kas vastase variant A või B teeme, teeme siis küsimus-vastus-küsimus-vastus osadele küsimustele teatajate vastutust ainult ise, nii et me arvestame puhtalt teie aususega, et kui üks ostab ära ja siis teine lihtsalt on tunnistajaks, ütleb, et jah, see oli niimoodi või oli teistmoodi osasid asju lihtsalt ei õnnestunud mul järgi kusagilt kontrollida ja ma ei hakanud teile ette reetma küsimusi. Alustame siis, alustame siis Jaagupist, kellele tuleb esimene küsimus ja see puudutab ka nagu kõik järgmised küsimused Jaagupile. Elmarit. Jaagup on sul ettekujutust või teada täpselt mitu kitarri? On olemas Elmaril praegu hetkel? Hetkel on tal siin ei ma üldse kodus stuudios elus olnud, neid on, kui palju tollel hetkel on selliseid, mida ta ütleme, mis on mängukorras. Ma eeldan, et Elmar ise suudab selle numbri kaaned välja mõelda kiiresti, sest ta on näost näha. Nii on kolm, on langenud neli, vii. Kuus pilli, kuus pilli, kuuski, tarre Elmar vastus on, tegelikult on seitse, nii ühe korra nii kirjas. Küsimus siis Helmarile. Jaagup armastab sukeldumisteatavasti, kui sügavale on ta sukeldunud ja mis seal taga sõeldamis rekordsena öeldes, kas seal mingisuguse väikse, mingi mõne meetrilise ei komakohaga peab olema. Meetmed on seal väga, ütleme nii-öelda elulise tähtsusega, et seal ei saa väga eksida näitajatega ütleme nii, et see võib olla kurat, kahju, et ma ise ei sukeldu. Aga. Ütleme, 30 meetrit Ja selle numbri ma leidsin ka Jaagupi varasemaid intervjuusid lugedes, nii et vahepeal sa uut rekordit püstitanud ei ole või sealt edasi on juba liiga ohtlik. Lähen kohe, varsti lähed. Kui sügavale? Vaatame põhja? Nüüd on võimalus ainult allapoole veel järgmine küsimus Jaagupile Elmar niitis või või lasi niita hiljuti juuksed noh, mitte päris nulli, aga peaaegu nulli, noh ikka selline sümboolne, see ikka päris päris närili nulli olgem täpsed, päris nulli. Kas Elmar on kunagi enne ka päris kiilakas olnud ja? No selles mõttes ma ei tea, mis ma sündides olin, aga muidu no ütleme, et tundides on ikkagi mingisugused udemed peas olema, tegelikult. Minu minu teadlikus elus ei ole, kuigi kuskil on säilinud minu esimesed juuksed, mis aeti ära seitsmekuuselt, aga ma ei tea, kas Nedati nulliga ma arvan, nulliga. Aga minu teadlikus elus oli see esimest korda olla kiilakas teil mõlemal on olnud jooksma juuksed. Umbes tagumikul, minul on minul tagumikul mulle ütleme, siia ribide alla. Patsid maha lõigati kunagi on alles teil kummalgi äkki ei ole minul on, tähendab, minul teda endale ei ole, ma tean, kus mu pats on, nimelt, ma müüsin pulmas selle maha. Selle patsi. Mul ei ole, ma ei tea, ma, miks, miks ma lõikasin järk-järgult lühemaks, sellepärast ei ole mul Niukest pats alles. Hüva, teine küsimus Helmarile. Mis on Jaagupi ametinimetus nukuteatris välissuhete juht. Kuidagi lihtsalt läheb, läheb kuidagi, jah, anna andeks. Ei midagi isiklikku. Jacob teadsime, pilli peal, sai Elmar oma muusikalise alghariduse akordioni jah, väidetavalt siis vanaisa soovituseleks just akordion, see on tal jutuks olnud ja kus sa selle meelde jätnud, endale ma just eelmine nädal nägin, kuidas mees silmad läksid põlema, kui lõkke ääres toodi Mesipuu välja. Ei mängi veel. Et meil on ta ikka vahel vahel, kui on hea, hea meeleolu, siis Elmar ja hea seltskond. Sportauto pagasnikus, lõõts välje. Vanasti ta käis Raplas jõe paaris. Kolmandal päeval, võttis lõõtsaga joogi eest mängimas. Hea küll, lähme edasi, järgmine küsimus Elmar ele, siis, mis muusikahallides peale teie enda oma on, on Jaagup mänginud. Siinses Grayst superstaar, siis see Vietnami muusikal, mis ta oli. Olin. Ma tean seda, eks ole. Kas see läheb arvesse, läheb arvestada, teada ja. No kriis, see on pooleldi ise ise tegime. Kolm. Mis sai kool, ma ütlen vahele, mis meelde ei tulnud mingi ja nii, ütleme siis kolm, kaks nii-öelda päris võõraste pluss üks poolik Roomeo ja Juulia ja siis teine riske kõrvale. Ja miskipärast mul ei tule rohkem. Et vastas hukkus kaks ehk või siis kolm Jaagup ja õige vastuse. Elus kirjeldada pluss nii lihtsad küsimused, maakaks isegi neid vastane. Neljas küsimus sulle, mis linnas on Elmar sündinud. Elmar on sündinud, las ma mõtlen, kumb see nüüd oli, kas see oli Peterburg või Moskva? Peterburg, ma pakun ehk siis vana nimega Leningrad ja vahepealse nimega Leningrad. Mis asjaoludel Elmar, minu vanemad õppisid seal ülikoolis sel ajal, kui ma sündisin, pilt selge, järgmine küsimus siis. Kes oli kuulus luuletaja Juhan Viiding pile? Onu õige pluss kirjasele. Elmar Ta hakkas minu andmetel bändi tegema Raplas. Mis võis küll selle esimese nimi olla? Esimese bändi nimi oligi refleks. Täiesti õige oli reflekse yksiga lõpust, kui tume veel kauaks ka siin huma tiidi. Rikk sa oled kuulnud, ma olen kuulnud isegi seda muidugi nõndaks ja viimane siis lemmikbänd. Viimane küsimus Elmarile, mis marki sigarette tõmbab Jaagup. Põhiliselt. Põhiliselt ei tõmba, kurat seda teab. Aga võib-olla ta kunagi minu meelest Marlboro oli Marlboro kunagi sai tõmmata läheb siis pluss kirja ja see esimene voor, ütleme niimoodi, on lõppenud väga pingelises seisus, tegelikult Jaagupi esimene vastus läks väga napilt mööda kitarride kohta. Et sellega peaaegu, aga ütleme siis nii, et vahe on üks punkt, aga sul on ju kaks akustilist kolmule fender, must pill ja siis mis on, mul on olemas kaks Liiviga elektroakustiline ja. Hooletu sees öeldakse, õnnetataks. Nii voor kaks meie meie pisikeses viktoriinis on nüüd praktiliste ülesannetega ja Elmar annab kitarri Jaagupi kätte, et asi oleks õige. Nimelt otsustasime ülesanded jagada siis niimoodi, et huvitavam oleks, kuna need puudutavad otseselt terminaatori lugusid. Et Elmari käest küsime lugudele sõnu, sõnu, jalgadest, muusikat, Jaagup on küll vist rohkem kitarriga kokku puutunud kui Elmar otseselt termikas laulmise ja laulusõnadega. Aga äkki midagi on selle 15 või nende aastate jooksul külge jäänud. Oleneb, mis laulu kohta küsite. Hakkame pihta, näiteks, teeme siis jah, seekord teistpidi, et alustame Elmarist ja me pakume sulle esimeseks arvamiseks sellise laulu nagu ütle, miks otsad antud ja laev jätab saada oma. Kui pikalt ma pean seal, kui sa teise reaga üteldakse? Praegu mul läheb autopiloodiga tulema, ärme praegu seda arvestanud niimoodi, et seal Tormine ees on pime ja tormine tee ja, ja siis on pime, et no hea küll, pluss kirjandusega, mis me siin norima nii. Ja Jaagup hakkab siis koha kitarri sõrmitsema ja mis laulupeole laulu peale portselanist tüdruk. Ja käib. Käib ta ise mõtles välja selle loo. Neetud. Ma pean vist hakkama käigu pealt laule muutma, sõin ära jama. Nii Elmarile ka mitte, väga raske ülesanne, minu meelest laul number kaks ajateenija. Kas nüüd läheb perioodi, kui sina ei mänginud bändis? Läheb küll, aga samas seda on, seda on, mängime siiamaani kontserdi üteldud siin küll, jaa. Hommikul vara, kui tõusma pean, ma on nii või ei ole. Sarnane ja hakkab loomamotiiv, on midagi sellist, aga kategaks saad nii palju, kui tõusen hommikul. Ühesõnaga, puus miinus kirja Elmar, esimene. Kui juba hommikul vara rivis seisma, pead sa aina poole päevani voodis lebama. Peab endale laskma monitori veits lauluga panna. Nii testlaul Jaagupile number kaks ingli puudutus. Ei ole päris see anamale meedik ei ole kahjuks. Hea küll ja küll ja see on ka Jaagupi lugu, on jah. Ja kuna ma vaatan siin käigu pealt, et ka kolmas on Jaagupi lugu, olen sunnitud vangerduse tegema huvitavamalt. Jaakob saatsid patuga pooleks, sest plussi kirja algus läks sassi, aga. Aga peitsid ära, ütleme niimoodi. Helmarile testlaul number kolm, see ei ole saladus. On häda selle asjaga, refrään on, eks ole, see ei ole saladus, et olime muide selle laulu algus on mulle isiklikult peas päris ausalt. On mõned laulud eesti popi ütleme, poprokiklassikast vil, mis mulle lihtsalt pähe kulunud, see on üks nendest, mille algus on ka mul peas. Et see seda ei oleks ja mulle see asi tegi, millal, mida. Või mis asjad tegid? Mul on, selles mõttes on praegult täielik täielik Erreka, kahtlane. Et ma, ma ju tean küll, aga, aga vaata, kuna ma laulan põhiliselt refrääni back ja siis need tuleks mul küll niimoodi, aga häired ja ühesõnaga mul on kultan küll tupik. Lammutusest. Vana lagunenud maja kivitrepile ja küll tuleb, küll ma ütlen, kui see esimene silp on ära öeldud, siis tuleb juba Purinad, aga näe vaata see müstiline, et vahel on, vahel on endal ka niiviisi, et autopiloot on nii kõvad, laulad esimese rea ära ja siis on täielik bläkk raudtee või tead, et sul on mingisugune 0,20 kandid veel aega. Ja siis lihtsalt teed suu lahti ja tuleb iseenesest vahel ei olnud, emal ei tule ka ja siis on laul, ei ole mitte, peaasi, et see laul on suus. Jah. Aga noh, see on ju ilmselt järgiproovitud faas ja väga lihtne korraldada, et publik teeb selle töö ära. Teeb see seda külla. Sirutuvad korraks mikrofoni mängeldes publikuga, milles küsimus, mõne mõne fänni suu pealt loeb ikka ära selle. Teeme nüüd ausamaks seda mängu, et refrääne laulma, see oli sellega viimane viimane ja nüüd seisan viigis praegu? Ei, ei ole viigis. Nüüd oleneb sellest, kui Jaagup ütleb valesti või mängib valesti, siis on viik. Kui Jaagup mängib õigesti, siis on ta võitnud kokku võtta niimoodi, mis luguned võiks tulla ära nüüd? Toimu soovi? Ma teen selles mõttes ausa mängu, mõtlemislooma valisin, aga kuna ma siit kiiresti tuvastasin, et kas see on Jaagupi kirjutatud laul kuus jalga niisket maad, siis see jääb kõrvale. Aga las ta mängib seda, kuidas kitarrisoolokuule ei ole soolase kitarripartii kitarri eaka. Minu kitarripartii, aga minu laulupartiid ei ole üldse olnud nendes kohtades, kus miskis huvitaval kombel Jonny ma olen sunnitud tegema kurbmängu selles mõttes, et ma ei suutnud näiteks siit plaadi pealt leida kiiresti üles, kes on millise loo muusika autor ja ma tõenäoliselt täiesti umbes ajaloo appi. Lihtsalt põhjusel, et seal on kõige vanem plaat, mis meil siin käsutuses on, eks minu väike paradiis ja las laul olla nimi, luu. Nimilugu arvata ja vaatama, kust tulevad, teeme nimiloo, minu väike paradiis. Millal te viimati mängisite seda kontserdil näete? Hull on see, et mina ei mängi seda üldse, see täpselt analoogne pull nende laulusõnadega. Vale. Ale. Tule ana Elmar kätte, Elmar teeb seal alguses ja kuulame ära. Muidugi oli see nii. Ta on jah, mängu tulemuseks oli väga igav viik. Aga hea, et niigi läks, mul on ka pärast seda pikka jutuajamist ja viktoriin, hea meel, et te siia tulite. Loodetavasti olete teie ka rahul, nüüd? Riiki siis me peame minema näiteks tennist mängima, et võitja välja selgitama. Plaadi esitlemisega seoses on teil midagi öelda? Juhtub midagi, on midagi spetsiaalselt välja mõeldud, selle ilusa plaadi reedel on meil esitluskontsert. Hollywoodis oli klubis, mitte linnas ja ja et Hollywoodis Me me esitleme ka meie uut videot, mis on tehtud siis 2007. aasta juuli kulume. Loole ja, ja meie arvates on see video ilgelt lahe. Et me me kuidagi meie režissöör Rando Pettai sai, suutis teha midagi sellist, mida vähemalt termikas ei ole kunagi teinud ja Eestis üldse tehakse vähe, vähe süžeega videosid. Me ei saa teile seda näidata, sõbrad, sorry, televisioonile peab jääma ka midagi teha. Aitäh teile tulemast, aitäh, aitäh teile.