Tere, mina olen Karen Jagodin ja minul on Aleksandar chapov. Algas saade kunst r. Täna on meil plaanis raamatu ja trükist eri volium üks kus me siis räägime üldiselt kunstiraamatute kirjastamisest ja ka eraldi siis Kristjan ja Paul Raua näituse kataloogist ja Marko Mäetamme vastu ilmunud albumist ja lisaks siis arhitektuurimuuseumi sünnipäeva tähistavas raamatust 15. Ja esimesena on stuudios meil palutud Mai Levin, kes on koostanud Kristjan ja Paul Raua kataloogi. Tere. Tere võib-olla alustuseks natukene räägime sellest näitusest, et see näitus on nüüd kohe-kohe maha minemas, kuivõrd suurt huvi see näitus on tekitanud? Kahtlemata on see tekitanud suurt huvi, võib-olla ta langes natuke õnne too aja peale suve peale. Vill inimesed on kõik laiali. Aga ma arvan, et need, kes tahtsid, on seda igal juhul külastanud. Ja see huvi on tõesti olnud suur ja mõned inimesed on käinud seal korduvalt sest ta on ikka 433 teost, see on juba midagi igal juhul, Paul Raua osas on see seni kõige suurem väljapanek. Kuidas te hindaksite üldse vendade raudade loomingu tähtsust Eesti kunsti ajaloos? See kahtlemata on väga oluline juba alates 1890.-test aastatest, sest nad nagu täidavad arengulooliselt tähtsa koha tolleaegses kunstis ja näituse pealkiri oli ju ühest sajandist teise. Nad olid aastal 1935 aastased, see tähendab tegelikult juba küpsed kunstnikud. Ma alati imestan, kui öeldakse, et raud sai küpseks aastal 1935. See on natuke hilja, et ta oli tegelikult üks kunstnik juba varem ja tema sümbolistlik looming enne esimest maailmasõda oli juba täiesti tasemel. Ja nad on nagu selle ajastu kunstimudel nemad kesi, sest Paul raud esindab niisugust realistlik impressionistliku suundaja. Realistlik suund. Üks selle erijuhte annab realism, seda terminit ju ka tänapäeval palju kasutatakse. Sest 19. sajandi lõpukümnenditel realism on taas väga nii-öelda kuu-uurijate jaoks. Tema esindab seda suunda, aga teisalt ei jätnud teda puutumata ka juugendstiil sümbolism, rahvusromantism ja Kristjan raud esindajad, niisugust sümbolismi ta oli oma loomenatuuri põhiliselt sümbolist kohe algusest kuni lõpuni võitsid ütelda. Aga samas on tal ka niisuguseid realistlikke perioode, ütleme 1800 üheksakümnendat aastat, siis ütleme, Pedas periguldi perioodi võiks ka selleks nagu nimetada omamoodi. Ja nüüd on jah, kaks niisugust vastandlikku suunda, mis ometi teineteist mõjutasid, nagu otsekui tingisid teenelist tol ajal ajastu kunstis nagu sümbolism ju lähtub rohkem ideest realistlik suund laiemas mõttes desnähtavast. Nii et nende kahe najal saab paljugi selgeks, ütleme selle ajastu kunsti sajandivahetuse kunsti iseloomust. Küsiksin selle kataloogi kohta, mis on vägagi massiivne oma umbes 700 reproduktsiooniga, et Kristjan rauast ja ma ei oska öelda, kas ka Paura vastan ka varemalt ilmunud raamatuid, et kas nüüd selle uue kataloogiga püüjatega midagi olulist lisada või ütleme siis midagi ümber lükata? Nagu näitusevitriinide Ki ilmekalt demonstreerisid, põhiosa kirjandusest puudutab ju Christian rauda, Paul rauast on virve hinnavi 1966. aastal ilmunud monograafia ja siis Hanno Kompuse artikkel peale Paul Raua surma 1931.-st aastast. Et Eesti kunsti aastaraamatus aga Kristjan rauast mitmeid monograafiaid, millest kõige kaalukam on muidugi Lehti viiroja oma 81.-st aastast ja nendes on see kataloogi osa väga hinnaline kus on võimalikult palju töid püütud registreerida nagu virve Hinnovi osas õnnestus üht-teist lisada, viiroja osas vähem. Aga mul ei ole, kellele ma toetusin oma niisugustele oma kolleegidele midagi nagu sisuliselt tõesti, et IT-need on väga tõsised monograafiaid mõlemad, aga nagu aeg on siiski muutunud vahepeal. Ja just nimelt, et võib-olla sellest kunstikäsitluses, mis vaatas kunstiajalugu kui niisuguste innovatiivsete nähtuste jada, ütleme kistes neid teatud määral välja kontekstist. Et selline käsitlus on siiski mööda saanud, tähendab, iga ajastut püütakse vaadata kompleksselt võimalikult avaralt. Ja seoses sellega on nagu selgeks saanud, et need hinnad, Fatiivsed nähtused, nende nii-öelda piirid ei ole sugugi nii kindlad. Nendel kunsti uuendajatel oli väga palju sõsaray, kes on jäänud natuke unarusse ja jah, nagu objektiivsemaks on muutunud nagu selle perioodi vaatlus, mitte ainult selle perioodi, aga, aga see on nähtamatu, sellepärast et enamasti kisutakse tüli lähiminevikuga, aga siis, kui ollakse juba natuke kaugemal, siis kui on tekkinud distantsist nagu pilt kaineleb. Ja see realism on väga niisugune mitmekihiline ja palju tahkne ja tema seosed impressionismi ka väga niisugusi, keerukad ja paindlikud ja see kõik paratamatult nagu kajastub selles kirjatükis, nii et ma olen tahtnud näidata jah, et Paul raud ei olnud niisugune igavavõitu too akadeemik, kes ei julgenud hakata maalima komadega ja väga puhaste värvidega, ehkki ta muide kasutas neid ja, ja maalis väga bravuurselt tüüdid ju kõnelevad nendest selget keelt ja isegi kataloogis loobusime sellest sõnast tööd, sellepärast et tegelikult need on nagu iseseisval väikseid teoseid, millel ei ole mingit niisugust ettevalmistavat rolli või ei ole käeharjutusena mõeldud, vaid lihtsalt nagu mulje jäädvustused. Hea, et ta on tõesti niisugune sündinud maalia hea koolitusega, sest Düsseldorfi kool ei olnud sugugi halb üldse, need vanad akadeemiad on kah nagu rehabiliteeritud. See metoodika, mida nad viljelisid või praktiseerisid seente seelikut, kasvas välja ikkagi akadeemiate kogu senisest arengust ja kogemusest ja see sugugi ei seiskunud, vaid seda mõjutas ka nagu ümbritsev elu. Ja mis puutub Christian rauda, siis oli tahtmine näidata tema loomingut võimalikult mitmekülgse. Et omal ajal nagu võeti Kristjan Raua Kalevipoja illustratsioone pisut pika hambaga niimoodi vastu, aga tegelikult, et tema looming, see on täitsa universaal, seal on kõikvõimalikud teemad või noh, peaaegu universaalne ja ta võib-olla monumentum, reaalne ja samas intiimne ja karm ja tundeline ja ja tõsine ja ka huumori jagub tal, see ühendub tal niisuguse toreda näiviseeriva joonega. Et mina ei käsiteks teda kui niisugust surmtõsist. Ikkagi artist. Muidugi on sellel niisugusel rahvusromantilisel peatükil tema loomingu suur tähtsus, aga suur tähtsus just sellepärast, et ta nägi läbi niisuguse üldinimlik sümbolistlik kuu prisma, neid rahvaluule jäi bussijuhist jääda. Noh, mulle meeldivad näiteks kõik niisugused üritused, mis näevad seda rahvakunstipärandit niisuguse värskena elavana, millega võib vabalt ja julgelt ümber käia, eks ole, ja seda just raud kadegi muidugi. Mullesse raamatu nägemine tõi, mõtlesin selle, et kas ta ei kujune mitte selliseks viisakaks kinkeraamatuks ilma sellise tõsisema huvita. Selliseks raamatuks võib kujuneda iga raamat. See oleneb puhtalt lugejast. Muidugi tal on niisugune nägus välimus ja Paul Raua ja Kristjan Raua nimed, isegi midagi ütlevad aga minu meelest. Ta on ikkagi väga kasutatav ja Tiit Jürna ka, kes muide on suurepärase töö selle raamatu kallal ära teinud. Püüdsime toppida sinna raamatusse nii palju pilte kui võimalik. Sest minu meelest üks niisugune häda meie kunsti puhul on selle vähene reprodutseeritud ja vahel on jälle reproduktsiooni sellised, et õieti ei näe, mis seal peal on või aga siiski teoste publitseerimine on hädavajalik, et nad läheksid niisugusesse käibesse nii-öelda neid kogu aeg kasutatakse, neid teatakse, et nad oleksid vajaduse korral silma ees. Ja siin vahest et nagu räägitakse, et piisab nagu vähesest, aga lõpuks teatud hittide ring tüütab hirmsasti ära. Ja lõpuks hakkad kahtlema, et kas nende valik üldse ei ole suvaline, sest kunstniku loomingus on tavaliselt palju häid töid. Aga muidugi nagu kõige tähtsam on ikkagi kontakt originaalteos endaga, sest nagu vaevalt nüüd lähema paari aastakümne siis nii suurt näitust tuleb. Küll peab ütlema, et tegelikult Nende arhiiv muuseumis veel ootab põhjalikumat läbitöötamist nende kirjavahetus ja oli saksakeelne ja sellest läbi puurimisega on teinekord raskusi ja ega noh, niisuguseid väga rabavaid üllatusi enam nagu oodata ei ole. Minu meelest põhiline ongi võib-olla mingisuguste aktsentide ümberpaigutamine või ja siis oli huvitav ikkagi näidata neid koos, sest nad olid kaksikvennad, kes sageli vahetasid kuuega teid ja, ja olid väga lähedased üksteisele kõige erinevuse juures ja mõjutasid ka teineteist, nii et me läheme neid koos näidanud muidugi ennegi, aga pole enne rõhutanud, et tegelikult neil on erinevuste kõrval ka ühist. Kumu avamisega hüüti maha selline suur lootust nõudev lause ka, et nüüd ainult rohkem monograafiaid. Et kas raudade kataloog on ka omamoodi avalöögiks nendele uutele aukartust äratavalt paksudele kunstiraamatutele, mis kõik kunstimuuseumist hakkavad ilmuma? Noh, ma arvan, et kindlasti nad hakkavad ilmuma Jahani eliimandi näitusest kataloog ja nii edasi ja ma arvan, et meil on tegelikult oma kunstnike kohta vähe kirjandust. On mitmeid silmapaistvaid meistreid keele kohta, pole üldse monograafiat, ka sajandialguse meistreid ja tõesti noorem põlvkond ei tunnegi paljusid kunstnikke, millest on väga kahju ja ühesõnaga selle mittetundmise põhjal tekib niisugune nagu põhjendamatu üleolek, nagu see ei ole eriti hea nagu minul, mul hakkab nendest headest kunstnikest kahju, teinekord. Mul oleks siis seal lõpetuseks küsimus, et on teil endal ka veel mõni teostamata töö, mille kindlasti tahate raamatu kujul näiteks ära teha. Kahtlemata ja ma kõigepealt Wiiralt tema kirjad ja päevaraamat tuleb kindlasti ja see on nagu number üks ja siis tahaks teha üks ilus raamat just ka kinkeraamat Miksei Dima lisanditest, tal on ju neid sadu või isegi tuhandeid lisandeid. Ja need on lõpmatult toredad ja, ja võib-olla tutvustavad teda nagu väga niisuguse vahetu kandi pealt. Ja siis on jah, well, on igasuguseid ideid nii vanematest, uuematest kunstnikest, aga noh, näeb, kuidas jõudu on. Aitäh teile tulemast. Järgmisena on meil stuudios Kristel Valk, kes on Eesti arhitektuurimuuseumi kogumiku koostaja ja räägime siis järgnevalt raamatust nimega 15. Et arhitektuurimuuseum täis ja siis tänavu oma viieteistkümnendat juubeliaastapäeva. Ja kuidas siis peegeldab see vastne kogumik muuseumi? Tegevust muuseumi kogumik oli, mida niimoodi aastaid planeeriti, aga niisiis jõuti alles nüüd, et olin esmalt mõeldud aastaraamatu formaadis nagu on muuseumikogusid ja tegevust tutvustavaid raamatutest teisteski muuseumites, aga aga no arvestades sellist juubelit ja selle asja tähtsust, siis kontseptsioon niimoodi vormus ja muutus ja ja lisaks me leidsime ka lõpuks, et mulle sellised kogude ülevaated, mis annavad täpselt teada, mitu fotot või mööblitüki või projekti on lisandunud, on mõttekas, et ta isegi kodulehekülje hooleks ja need, kes ootavad siit muuseumi kogumikust sellist statistikat tuumaküll. Aga selle asemel otsustasime kajastada mitte siis muuseumi säilitamisfunktsiooni, mis on näiteks meie eelmises kogumikus 10 üsna põhjalikult toodud meie kõigi koguda ülevaateid, et siis keskendusime teisele funktsioonile eksponeerimine ja umbes pool sellest kogumikust mahust moodustabki näitusetegevuse ülevaade. Et see on siis sisuliselt nii statistika koos kõigi tegijate ja koostajate kujundajad, et aga mis on seotud arhitektuurimuuseumiga juba siis 15 aastat, kui ka Karin Hallas-Murula poolt tehtud ülevaade senistest muuseumi näitustest? Ja kuna Rotermanni soolaajaloost lahutamatu osa kuulub ka kunstimuuseumi saali tegevusele siis sisaldab kogumik ka kunstimuuseumi näitusesaaliteemalist artiklit maalinektermannil, et milline on samuti lisatud siis statistika kõigi nende näituste kohta, mis seal on toimunud ajavahemikus 1996 kuni 2005. Karin Hallas artikkel on küllaltki põhjalik ja nagu talle omane kirglikult kirjutatud klassifitseerub ilmselt sellise kunstikriitika valdkonda, pigem. Aga siis ülejäänud pool sellest kogumikust on tektuuri muuseumi teadurite uurimuslikku tarka artiklid mis on ka küllaltki demokraatliku printsiibil siia kogumikku sattunud, lihtsalt johtuvalt nendest uurimisteemadest, millega teadurid on, on ise olnud seotud. Nii on siis kogumikus saksa okupatsiooniaegset kunsti arhitektuurielu käsitlev artikkel Nende aastatest 41 44. Nende periood, mis, mis on seni leidnud väga vähest käsitlust ja setu võiks lisada arhitektuuriajalukku üht-teist huvitavat. Kindlasti edasiste uurimiste teema ka sõltuvalt siis võimalustest minna mitte ainult Eesti arhiividesse, kus ei ole väga palju tegelikult säilinud vaid ka saksa maale ja Riiga. See juurde kuulub ka arhitektuurimuuseumi fondi materjalidest publikatsioone ehitusvalitsuse projektide registrist. Siis on edasi nõukogude aega käsitlevad artiklid näiteks Viru hotelli sisekujundus ja üldse niisugust modernistlikku versus Nõukogude ideoloogiat vastav kirjutis ning projekteerimise instituudi tsentrisse just projekt, ülevaade, mis on varustatud ka rohkete illustratsioonidega muuseumi fotokogust mis arvestades seda, et see on ka niisugune esimene katse sellest instituudist põhjalikumalt kirjutada on ka just võib-olla nende Rein Vainküla fotode osa selles üks, üks väärtuslikumaid rikkalik pildimaterjal. Raamat siis ikkagi täidab mingisugused tühimikud Eesti arhitektuurikirjutuses. Jah, tahaks loota, kuigi ajalugu ei saa kunagi valmis ja kindlasti tuleks ka nendel teemadel edasi uurida kas siis nendesamade autorite uurimuste näol võib-olla ka teadustöödena või leiab siis keegi teine siit ideesid edasi minna. Selles mõttes on tegemist suhteliselt spetsiifilise väljaandega, mis kajastab ühe muuseumi tegevust ja nende uurijate huvisfäär, et mis on võib-olla see, mida laiem kunstist huvitatud publik sealt raamatust võiks leida. Kui need otseselt kunstist huvitatud publikule on võib-olla tõesti jah mõeldud see see näituste osa, mis on küllaltki mahukas ja mis käsitleb mitte ainult siis näituste sisulist külge, vaid ka kuraatorite aspekti, näitusekujundusi ja, ja üldse niisugust rolli, näiteks Rotermanni soolalaorolli eesti kunstimaastikus. Ühe sellise institutsiooni kujunemist 15 aasta lõikes. Kuna tegemist on, eks ole konkreetselt muuseumi kogumikuga, siis ilmselt on see teile seadnud kindlad piirid, aga kui teil oleks olnud vabad käed, kas ta oleks selle kokku pannud teisiti kuidagi mängulisemalt mingeid Veiderdusi rohkem siis purunud? Ja see on hea küsimus. Alguses oli jah nii igasuguseid mõtteid, aga ka muuseum niisuguse väga asjaliku asutusena tihtipeale nõuab oma osa. No üks teema võib-olla oleks olnud kokku temaatiline kogumik, aga noh, eks ole, Läti valikute küsimus, põhimõtteliselt mu enda soov oli, oli koguda põimida siia ka mälestusi, kuivõrd Rotermanni soolaladu on nii polüfunktsionaalne olnud, siin on oma jälje jätnud nii kunstiinimesed, arhitektid, uurijad kui ka tegelikult ju muusikud ja seal on toimunud väga palju erinevaid üritusi ja kindlasti on kõigil neil ei kujunenud oma kuvand sellest majast ja hoopis hoopis selline eriline oma nägemus soolalaast, mida ma oleks ka võib-olla niimoodi väikse sellise postmodernistliku võttena põiminud nende asjalike teadusartiklite vahele. Aga võib olla ka osaliselt sellise ajapuuduse tõttu tuia ja muudel põhjustel, et ei tulnud neid mälestusi ja ka palju ja siis see see õde näiteks ei kasutamata. Ma pean silmas, et ka kujunduselt üsnagi traditsioonilise vormiga Jah, selle kujunduse osas oli võetud eeskujuks tegelikult juba eelmine kogumik ja see sai otsustatud kujundada natukese nagu sarjalikuna, et seal väga palju niisugust kujundaja fantaasiat ei saanud tõesti lendu lasta ja samas on jah see teema, et kui on teaduslikud artiklid, siis tõenäoliselt peab see informatsioon seal domineerima, mitte visuaalne efekt. Koostajana oli tegelikult hea meel selle üle, et leidub ikkagi niivõrd palju selliseid missioonitundega inimesi, kes on valmis oma osa andma saades seejuures vastu võib-olla ainult rõõmu sellest, et nad on midagi lisandunud teadusesse, et see kõigi nende raskuste juures, mis selle kogumikuga kusjuures oli, tegi tegelikult rõõmu, et oli hea koostöö kõigi kirjutajatega ja toimetajatega kujundajaga. Aitäh tulemast ja nii kui siis kedagi huvitab, siis otsige üles 15 ja ka viis aastat varem ilmunud kogumik 10 näevad ühesugused välja. Algab siis kunste r kolmas saate osa ja külla on tulnud meile Elo Lutsepp rääkimaks siis üldiselt kunstiakadeemia välja antavatest trükistest raamatutest ja samas ka äsja sel nädalal ilmunud Marko Mäetammealbumit natukene kommenteerima. Tere, tere. Marko Mäetamm, ise läks Inglismaale maad uurima, siis äkki meie külaline, Elo Lutsepp oskab natukene selgitada, miks Marko Mäetamm just nüüd andis välja sellise albumi, et mis on tema enda kommenteeritud? Ta ei ole ilmunud nagu tüüpilise monograafia vormis. Ma ütleks pigem, et see ei ole tüüpilise albumi vormis, sest tavaliselt kunstnikud ju ei seletanud, miks nad mida teevad. Aga siin on Marko võtnud selle hea rolli enda kanda. Et seletab ära küsimustele annab vastused, enne kui keegi talt neid küsida jõuab, et miks ta mingil eluetapil just selliseid asju on teinud ja ja tihtilugu on neile üsna proosalised seletused ja kui Marko ise pole seda ära seletanud, siis raamat hakkab peale Anders Härmi sissejuhatusega eessõnaga, mis on minu meelest väga asjalik ja ilmtingimata tuleb selle raamatu läbi lugeda. Võib-olla enne veel, kui, kui nende piltide juurde üldse asuda. Marko Mäedan siin albumis ise korduvalt räägib, miks temast sai kunstnik, et kas annab ta vastuse, miks temast sai siis kunstnik. Ma arvan, et kõige ammendav vastus sellele, miks temast kunstnik sai, on tagakaane tekst. Nii et veel kord, ühesõnaga peale eessõna tuleb läbi lugeda kindlasti seekord tagakaane tekst. Et need tekstid, mis tavaliselt raamatute puhul märkamatuks jäävad, on selle raamatu puhul väga olulised. Mulle oli isiklikult just kõige veenvam see tekst, kus ta kirjutab, et ta suurel kiirusel rattaga kukkus ja pärast seda tekkisid tal sellised kreatiivselt puhangud, et ma pean seda kõige olulisemaks. Ja see on huvitav stoori, aga vot selline üks konkreetne ajend, ühesõnaga trots, jonn, mis inimest sunnib midagi tegema, on just selles tagakaanetekstis. Te ise ka ütlesite raamatu esitlusel kunstiakadeemia raamatukogus sel nädalal, et teie meelest on hea, kui kunstnik annab ise välja, et see siis jäävad sellised väärtõlgendused ja, aga samas on nüüd kunstnikule endale antud väga suur võimalused oma müüdile lisada võib-olla mingeid mängulisi asju, et mingeid seiku isegi fabritseerida. No ilmselt see võimalus on olemas, aga turundus on tänapäeval väga kõva sõna, nii et see võib olla vaieldav. Ma olen inimestega vaielnud selle üle, kes peavad seda just turundus nipiks, ma ei ole selles päris kindel, aga mine sa tea, võibolla. Teie kui Eesti kunstiakadeemia kirjastaja, et kuidas selektsioon toimub, et kui suure aja tagant ja milliseid väljaandeid kirjastada, et kas tuleneb osakondade initsiatiivist või te ise ka lükkate tagant kedagi. No eelkõige tuleb see osakondade initsiatiivi najal, aga tihtilugu on see initsiatiiv selline kiinitsiatiiviks ja siis tuleb hakata neid tagant surkimad, nagu siis nüüd jäi ja ja ühesõnaga EKA kirjastamisel on omad prioriteedid paika pandud. Et eelkõige on siis EKA kui kõrgkool, kui teadusasutus, ühesõnaga teadustekstide publitseerimine, õppematerjali, õpikute käsiraamatute publitseerimine siis loomulikult kunstialased, üldisemad monograafiad, mida meie turg väga vajab, sellepärast et ega on ju teada, et kunstiraamatuid on küllaltki raske kirjastada nende hinna tõttu ja kommertskirjastustel on seda raske teha. Ja ei võeta eriti suure hurraaga töösse. Ja siis neljandaks on muidugi meie oma maja õppejõudude, kuid ka lõpetanute magistrantide doktorantide, kui tuleb häid ideid, ühesõnaga nendepoolse initsiatiiviga nende raamatut. No siin on just see Marko Mäetamme näide ja toetasime kaliilest Bergi albumi ilmumist. Tegelikult tahaks rohkem nagu näha seda oma inimestepoolset initsiatiivi. Aga no ei saa ju loota, et selline loov kunstnik, et temal ka raamatu kirjutamine sama osavalt sujuks, et siis tuleb tihtilugu natuke kaasa aidata, ergutada neid inimesi. Aga kõige olulisem raamat minu arvates on siiski Eesti kunsti ajalugu kuueköiteline, mis siin aastaid on juba tegemisel, aga tegemist on väga suure projektiga. Üks köide, siis teine köide on ilmunud viies köide on praegu toimetamisel. Ta ilmub küll väga suurte vahedega, aga aga tegemist on väga mahuka materjaliga ja see ei tule nii kergelt. Aga kas pärast Eesti kunstiajaloo kõikide köidet ilmumist, siis pannakse see sektsioon lukku. Eesti kunsti ajalasektsioon selliste üldistavalt raamatutega. Ei kindlasti mitte sellepärast, et Eesti kunstiajalooköiteid on siiski väga, väga täpselt aastatega piiratud iga köide oma ja väga range struktuuriga. Et alati mahub sinna kõrvale selliseid monograafiaid, nagu on ilmunud ene lambi ekspressionismi ja iga see teema, mis selles Eesti kunsti ajaloos võib-olla võtab enda alla käsikirjas 40 lehekülge on tegelikult teema, mis vääriks tervet raamatut. Ei, kindlasti ei panda seda lukku. Iga aasta ilmub ka EKA lõpetajate lõputööde kataloog lühike nende piltidega, siis ta välja ka kunstiakadeemia ajakirja. Ja siis ilmus just eelmisel aastal 22 pluss noortest kunstnikest. Et kas Kaasas tegutsevate noorte kunstnike kajastamisel on ka mingeid uusi väljaandeid plaanis välja anda. Praegu ei ole tulnud nagu järge veel kuskilt poolt, võib-olla kui Karin Laansoo keskel kaugele maale on ära kolinud. Võib-olla ta võtab vaevaks ja kirjutab ka teise samasuguse raamatu valmis järgmisest, 22-st noorest kunstnikust, see ei ole võimatu ja sellisel juhul miks, miks ei peaks kunstiakadeemia seda raamatut välja andma? Kas kunstiakadeemia trükiste missiooniks on siis eelkõige ikkagi rahuldada akadeemia sisest vajadust või on see rohkem suunatud väljaspoole? Ma arvan, et see on pigem selline, et oma jõududega kunsti tutvustada laiemale publikule, kuule samas ka seesama õpikute ja käsiraamatute tootmine, see on ju ka, ega siis, ega see ei olegi nii palju üliõpilasi, kellele võiks anda raamatuid välja, et see on ikkagi ka ka teistele inimestele suunatud need käsiraamatuid, õpikuid. Ja kui väljastpoolt akadeemiat astub uljal sammul, siis kunstnik ja tuleb lagedale mõnusa ideega, et panete õla alla. Kahjuks on meie võimalused nii väikesed, et me ei saa panna õlg alla. Kahjuks peame siis ära ütlema, sellepärast et ka nende oma maja ideede realiseerimisel on tihtilugu paneb nagu piiri ette siiski raha. Et projekt peab olema ikka väga hästi ära põhjendatud, et niuksed ava välja. Jah, ühesõnaga milleks anda vajalik ekale ja seejärel gaasis laiemale lugejaskonnale. Ühesõnaga, kui oleksid suuremad võimalused loomulikult ühesõnaga siis ilmselt tahaks haarata kogu kunstikirjastamise, kes ei tahaks kunstiraamatuid välja andvatest kirjastustest ühesõnaga järjest huvitavamaid projekte endale tõmmata, see on selge. Me just esimeses osas rääkisime Maylejeviniga, küsisime, et kas vendade raudade raamat-kataloog jõuab ka näiteks koolidesse, et noh, Mäedam tegutseda kunstnikuna, et arvata, et võiks jõuda ka samuti abiturientide nii keskkoolides kunstiajalooprogrammi albumine Jah, vot siin on jälle see raha piirangees, et kahjuks on tiraaž nii väike, et ega siin peab kiirustama, et seda raamatut omandad. Kuivõrd onu kirjastajana teil eesmärk ka hakata välja andma digitaalsel kujul raamatuid, et üks esimene väike katsetus on sellega tehtud, hiljutine Peeter Tarvase selline nii-öelda digitaalne raamat digitaalne trükis, et kas see on lihtsalt selline üksik erand või on see teatav ka suund? Arhitektuuriteaduskonnal tuleb kohe varsti välja ka teine selline ja ma usun, et need kaks ei jää ainsateks. Igatahes minu meelest nende mõtted liiguvad sinnamaale, et see võiks jätkuda ja, ja ma ei näe põhjust, miks ei peaks ka mõnel teisel osakonnal selliseid ideid olema. Või miks mitte siis vahendite piiratuse tõttu, kui teraas rutta omaniku leiab siis sedasama projekti näiteks Mäedan digitaalsel kujul jätkata. Ma arvan jah, et see ei ole võimatu, sellepärast et me oleme paar raamatut ka niimoodi teinud, ette valmistanud, et et kui tõesti oma üliõpilastel on väga vaja, siis me hakkame tiraseerima raamatu küljendatud varianti peedeefidena, aga noh, hetkel on see jäänud niimoodi, et oi, oleks vaja, aga kuna väga palju ei ole nõudmas käidud, siis, siis me ei ole seda hakanud Tirosheerima, aga see võimalus on olemas ja ja noh, väga palju ei erine ju küljendatud raamat, mis trükikotta üle antakse, sellest mida võiks siis igaüks lugeda. On teil teadmine, milline on olnud teie välja antud raamatutest kõige populaarsem, pidades silmas siis nii vastukaja kui ka võib-olla müügimenu. Tänapäeval, kui tiraažid ei ole enam väga suured ja ka tuhandene tiraaž sellisel kitsas valdkonnas on juba juba korralik tiraaž, siis ma võin öelda, et läbi müüdud pärsime raamat ekspressionismi läbi müüdud. Eesti kunsti ajalugu, mille tiraaž oli tunduvalt suurem, tuli juurde trükkida. Linnageograafia tiraaž osutus meil kohe väikseks, tegime kohe laiendatud tiraaži, keraamika käsiraamat sai meil otsa sisuliselt, et pooleteise kuuga, nii et tuli kohe juurde trükkida. Et see on selline väga tundlik teema. Kardad, et turg on väga väike ja siis ootamatult avastad kuu aja pärast, et oled täiesti mööda pannud tehaažiga. Et ühtepidi on kurb, kui kui raamat saab müügilt otsa, teistpidi on see raamatu puhul loomulik, siis tulevad uued raamatut peale. Lõpetuseks parafraseerides Marko Mäetamme, kuidas sinust sai kirjastaja. Siis võib öelda, et, et ühesõnaga see sai alguse juba väga varakult juba võib-olla algklassides, aga siis, kui ma veel mängisin nukkudega ja täditütrega koos, tegime nukkudele raamatuid ja papist ranits haid ja selliseid kaheksa leheküljelisi raamatuid, kirjutasime sinna peenes kirjas juba mingid jutud sisse. Juba siis tahtsin ma saada kirjastajaks. Aitäh tulemast. Täna oli meil siis raamatu erisaade ja külas olid meil Mai Levin, Eesti kunstimuuseumist, Kristel Valk, arhitektuurimuuseumi aastaraamatu toimetaja ning Eesti kunstiakadeemia kirjastaja Elo Lutsepp. Ja saatejuhid olid traditsiooniliselt Karen Jagodin ja Aleksander Tsapov. Soovitame teil kindlasti kuulata ka järgmise nädala saadet. Nii et kuulmiseni