Kunstpunkt R. Tore alanud on järjekordne saade kunst. Err, kus täna on esimene osa erisaatesarjast. Kunstivõrguleheküljed ja stuudios on Karen Jagodin ja Aleksander Tsapov. Täna arutleme internetis levivatest kunstipesadest ehk siis ühest virtuaalselt ajakirjast ja kahest kunstikeskkonnast. Esimesena räägime Annely Kösteriga kunstisaidist, kunstikeskus, poee. Ja saate teises osas räägib taikneile leheküljest graffiti. Ja kolmandas osas arutleme Tristan Priimäega virtuaalajakirjast beeta maagaaee. Kunstpunkt err. Räägime Annely Köster. Keskuse eest, kui kaua te nüüd juba tegutsenud olete, Sally stuudio alustas oma tegevust 91. aastal ja siis seadsime oma eesmärgiks luua lastele ja noortele üks mõnus kunstikeskus. Ja elu kulges paraku nii, et esmalt sai see manus kunstikeskus loodetust viltu reaalsena ja seda stuudiokümnendal sünnipäeval. Nii et aastal 2001, hetkel käib meil siis viies hooaeg kunsti keskuse eel ja oleme just alustanud keskkonna suuremat ümberstruktureerimist ja ehitamist. Sest eks iga asi vajab ajas kohendamist ja paremaks muutmist. Kes on need eestvedajad või kellega koostöös kunsti keskuse valmib kunsti keskuse, see on selle koha pealt Eesti portaalide seas üsna ainulaadne, et tal on täpselt üks ja ainuke toimetaja ja see on monaal, salu ning koostööd teeme erinevate Eesti kunstnike, kunstiteadlaste ja kriitikutega, kellelt saab siis tellitud väikseid lõiguke kunsti kesku. See üheks oluliseks eesmärgiks on püüda tuua kvaliteetne kunst kättesaadavaks kõigile inimestele olenemata sellest, kus nad siis elavad. Sest olgem ausad, meie kunst, Vello kipub olema muidu ikkagi väga suurlinnad ehk Tallinna-Pärnu ja Tartu-keskne. Aga läbi kunsti keskuse, see on kunsti, kellel on tasuta ja ööpäevaringselt kättesaadav ka näiteks Kiviõli, Kihnu, Narva ja kõikidega väiksemate kohtade kunstihuvilistele inimestele, rääkimata sellest, et kätte saab ka näiteks Jordaania kunstihuviline Eesti kunsti kohta. Info ja info töötlemine ja kogumine ongi kogu Sally stuudio kunstiteadlikkuse keskuse üks olulisemaid töösuundasid. Ja see jaguneb nagu mitmesse mahu ja ajaperspektiivi. Sest hästi oluline on see, et kui Eesti kunstielus toimub väga palju ja huvitavat, et see jõuaks ka potentsiaal sihtrühmani ehk tavalise inimeseni, kellel on kunstihuvi, kuid kes ise ei pruugi olla veel tegevkunstimaailmas ja selleks me anname väljakunsti infadrükki, startis viik, mis hõlmab siis kahe kuu kunstisündmuste ja ürituste lühiinfot. Siis kui sa tahad üle täpsustada ja kontrollida ja saada lähemat infot, siis sa lähed kunsti keskuse koduleheküljele, avad infomenüü ja näed seal täpselt, mis just täna on mõnes galeriis muuseumis lahti. Kui sa tahad mõne sündmuse kohta rohkem infot saada, siis sa lähed kas vastava institutsiooni koduleheküljele edasi või ootad reedeseid kunstiuudiseid, kus siis avame juba kunstinäituseid ja kohtumisi sügavamalt ja iga kord on ka mõned intervjuud tegijatega. Ja nii kui eetris on raadiosaade olnud, on seesama tekst mõnevõrra kontsentreerituma, kuid juba ka pildimaterjaliga varustatud üleval selles samas kunstikeskus ees, kuhu tekib omamoodi Eesti kunstieluarhiiv kõigest sellest, mis on väärinud tähelepanu. Sest olgem ausad, raadioeeter on küll suurepärane kiire info edastamiseks, kuid rääkida kunstist ka keeruline, sest pilti näidata ju ei saa. Nii et päeval kuulad, õhtul vaatad piltidega juurde juba teksti, nii et selline info mitmekihiline kasutamine, mis siis omavahel peaks mingi sünergilist efekti andma, on kogu selle tegevuse info poole üks eesmärke. Ja teine pool on loomulikult mõista see, et inspireerida inimesi ka ise kunsti tegema. Sest meil on üleval seal päris palju põnevaid loenguid ja töötubasid ja ise kunsti kaasa selliseid lihtsaid võtteid, mis peaksid inimesi julgustama ka esimest korda isepintsel pliiats kätte võtta ja selleks, et järjest rohkem mates inimestes tekitada huvi kunsti vastu, on kunstikeskus e-keskkonnas ka mõned sellised rosinad või, või, või kunstiellu sissetõmbajad nagu näiteks hästi vahva kunstirubriik kunst igal pool. Kus toimetaja allsalu on siis maailma netiavarustes ja ka maailmas ringi käies üritanud lahtiste silmadega ringi vaadata ja ka selliseid nähtuseid, esemeid, kontekst ja mida me võib-olla kunstina ei käsitleks tõsta kunsti konteksti ja need on sellised väga toredad ja lõbusad vaated alates siis ütleme, pärismaalaste keha maalingutest kuni looduse rütmideni selleni, et ka sõda võib olla ilus, et plahvatused, kuna ta on juba pildistatud ja suurelt eksponeeritud, võivad mõjuda tohutult esteetiliselt ja nii edasi. Algselt oli viste kunsti keskuse sihtgrupiks eelkõige noored seoses koostega sellist stuudioga, kas see nii ka jätkub või või mida leiaksid sealt portaalist vanemad inimesed. Kunstikeskus e algseks sihtrühmaks olid tõepoolest täiesti teismelised lapsed kellega koosseis Kunstikeskuse esmane struktuur ja väljanägemine välja sai töötatud. Kui need viis aastat tegevust on näidanud seda, et pigem on meie kasutaja ikkagi 15 pluss vanuserühmas ja pigem seal 20 ringis. Stuudio noored on oma ideede ja mõtetega ikka alati teretulnud. Aeg-ajalt nad sinna ka päris toredaid leide teevad ka tänasel päeval kuid eelkõige just ka see põhisihtrühma muutus on ka see põhjus, miks on kunstikeskus, sest hetkel pisut ümber ehitama ja struktuuri teeme lihtsamaks, et ta ei pea enam olema niisugune mõnus segamini kunstniku ateljee, kuhu võib lõputult ära eksida, kuid kust iga nurga tagant midagi põnevat leida. Et hetkel ta on just eelkõige selline keskkond, et me püüame teda muuta nüüd natukene funktsion reaalsemaks ja lihtsamaks ja samas mitte ära kaotada seda võluvat segaduste seiklemise võimalust, siis see on ju väga inspireeriv keskkond iseenesest. Kui palju seal virtuaalsetel näitustel on esinenud, siis just nimelt needsamad noored Me oleme üritanud hoida nii, et kuskil laste ja noortenäitused oleks kuskil üks neljandik näituste kogumahust, et ta ei muutuks ka päris selliseks lastegaleriiks. Ja neid lasteaia noortenäitused on olnud ka üle vabariiklike mujalt maailmast, et mitte ainult siis väljund seal istuvaid õpilastele, vaid ka teistele kunstihuvilistele, noortele ja 24 tunni galeriis on siis lisaks näitustele veel üleval ka intervjuud kunstnikega, eksis isiksuste rubriik, võimalus igaühel ka ise kunsti teha. Ehk siis e-joonistusmasin, kus saab ise joonistada ka seega kaarte või pilte ja need ka kohapeal siis virtuaalnäituseruumis eksponeerida. Sest vaatame, kuidas meil kunstiõpetus üldiselt käib, siis käis ikka valdavalt läbi ise joonistamise. Meie üritame väita, et ise joonistades kunsti selgeks ei saa, et ka ringi vaatama ja kogema seda, mida enne siinide tunduvalt professionaalsemad inimesed on teinud. Kuid samas ei saa ka välistada seda isetegemise momenti joonistusmasinal meie külastajate seas, väga populaarne on juba olnud neli suurt näitus pealkirja, rahva, oma galerii, kus siis igaüks võib ise panna oma pildi üles, seda kõikidele sõpradele-tuttavatele viidata ja suurt uhkust selle üle tunda. Ja kogu meie tegevuse juures on hästi oluline just kunstiinfo ja kunstikeele pakkimine nii-öelda üldarusaadavasse inimkeelde. Sest kui mingi inimene on valdkonna spetsialist, siis ta ootamatult kasutab valdkonna keelt valdkonna terminoloogiat ja kogu tema jutt ja ka tekst lihtsalt kultuuri või kunstihuvilise inimese jaoks on liiga keeruline, ta ei saa sellest aru. Ja kui seal ühes lõigus on juba neli, viis sõna, millest aru ei saa, siis edasi ei loe. Ja kuna inimene ei taha ennast tunda rumalana, siis ta otsustab, et see on ebaoluline, et ei peagi sellest midagi aru saama. Nii et me omamoodi üritame Eesti kunstielu ja ka maailma kunstielu siis pakkida lahti tihti sellisesse lihtsasse keelde, samas mitte ka kunsti ja kunstielu solvata sele lihtsustamisega. Siiski kultuursed, sest see piiridesse, kuid püüda seda arusaamist, viia natukene laiemate massideni, sest nagu eespool sai öeldud, et Eestis on tohutult elav ja heal tasemel kunstielu. Ja ma olen päris kindel, et on olemas ka väga suur potentsiaalne publik. Aga alati ei saa see väärt kunstielu ja kunstipublik omavahel, kus samamoodi nagu Eestis on eraldi võttes väga heal tasemel kunstiharidus ka koolide tasandil. Kuid samas see, mida koolides õpetatakse ja mis toimub iga päev näitusesaalides on mõnevõrra erinevad praktikad või aga siin me püüame neid praktikaid omavahel jällegi kokku viia, sest kogu Sally stuudio kunstiõpetus baseerub ikkagi valdavalt sellel, et kui kaasaegset kunstiõpilastele seletada ja eksponeerida teataval viisil, siis kunst õpetab ennast ise. Et puhtalt sellise manuaalselt oskuste treenimisega ja kunstnikuks ei saa manuaalsed oskused ehk siis elementaarne oskus joonistada ja maalida ja voolida ja taibata midagi kompositsioonist värvusõpetusest on möödapääsmatud, vajalik, kui tänasel päeval ei ole see kaugeltki enam piisav selleks, et olla kunstnik. Hästi oluline on kriitilise mõtlemise ja eneseväljenduse oskus ja kogu idee, mis selle taga on. Nii et ei saa öelda, et kunstikeskuse ei oleks ainult infobaas, mis koondab informatsiooni aktuaalsest kunstilost, vaid ta on ka nii-öelda hariduskeskus. Seda päris kindlasti, sest me ise nagu nimetamegi teda kunstiharidusportaaliga eelkõige, sest selleks, et kasvaks peale põlvkond inimesi, kes oleksid suutelised meie kunstielus kaasa mõtlema ja kaasa tegutsema ja kui mitte just kunstnike kunstikriitikute tasandil, siis vähemasti haritud Tarbijate tasandil on hariduslik aspekt tohutult oluline sest kõik saab ikkagi alguse maast madalast. Ja siin intervjuu taustaks lobisenud väike Margaret on hetkel kolmekuune ja me juba käime usinasti näitustel. Meil oli väga õpetlik jalutuskäik linnagaleriisse Kaido Ole näitusele, kus räägiti, kui pahad võivad olla tuletikud ja laps käed eemale hoidma. Nii et kunstiharidus peab algama maast madalast ja siis laps harjub selle keskkonnaga, see tema jaoks muutub loomulikuks. Loomulikult mõistete nelja viie aastasena ei mäleta sellist midagi, et ta kolme kuu sõna, kes Kaido Ole näitusele puhta alateadlikud, hakkavad need mehhanismid siiski tööle, et see muutub tema jaoks normaalseks kasvu ja elukeskkonnaks. Kui 2001. aastal, kui kunstikeskus virtuaalset loodi, võib-olla teisi kunsti saite nii palju veel internetis ei olnud, siis tänaseks on neid väga palju juurde tekkinud, on paljudel kunstnikel oma internetileheküljed, on grafiti tegijatele oma pesad, et kuidas nüüd sellises selgelt muutunud situatsioonis Kunstikeskus ennast tunneb? Me tunneme ennast päris hästi selle koha pealt, et nagu sa ennist ka ise ütlesid, siis enamus keskkondasid on hästi nagu kitsamad nad on kas reedese kunstniku nii-öelda portfooliot veebikeskkonnas või nad on ühe seltskonna eneseväljendus, et pigem sellised manifest, statsiooni, laadsed, keskkonnad ja kunstikeskuse eel on selle üle on nüüd väga hea meel. Sest tänu sellele, et Eesti kunstnikud on muutunud tunduvalt aktiivsemaks oma veebikeskkondades loomisel täieneb pidevalt meie lingikogu pealkirja all Eesti kunstnikud ja Eesti kunstisaidid. Nii et mida rohkem neid keskkondi sünnib, seda sisukamaks muutub, kui kunstikeskuse. 24 tunni galerii näitused on, on võib-olla mõnikord jätnud mulje sises kammerlikematest näitustest, kui, kui näeb tavalises galeriides, et kas see on taotluslik või tegelikult need näitused, mis seal 24 tunni galeriis aset leiavad on äärmiselt mitmekülgsed. Nad on pigem ikkagi hästi laia spektriga ja me püüame katta kunstile võimalikult erinevaid tahkusid. Kui rääkida kammerlikematest näitustest, siis kindlasti on seda hetkel väljas olev väga võluv Anu Kalmu joonistuste näitus pealkirja all kodu. Kuid samas on eksponeeritud ja ka väga selliseid suuri teoseid ja vahetevahel lase, samal ajal kui ka kunstnikul on päris galeriis eksis reaalses galeriis näit, sest väljas näiteks Jaan Elkeni maalid või Tiina Tammetalumaalid Jüri kase omad. Et neid näituseid on ikka seinast seina, kui vaadata nüüd läbi selle ajalooarhiivi. Ja samas eks veebiformaat teatud määral dikteerib ka seda, millist kunstime esitada. Sest videoinstallatsiooni test ja, ja muust sellisest interaktiivsest meediast saab ikkagi esitada, ainult katta ja viidata, kuid sa ei saa luua seda tavaliselt keskkonda, kus näitusesaalis on täpselt välja mõõdetud, mitu meetrit peab olema vaataja ja ekraani vahel. Milline on lõht selles ruumis, milline on muusika, kui suurelt, mis nurga all peab olema projektsioon loodud ekraanile ehk siis selliste skriining kunsti ei saa loomulikult mõista kahjuks edastada veel tänaste tehnoloogiliste vahendite juures ma ei välista seda, et me varsti saame omale luua selle virtuaalse keskkonna sinna sisse astuda, õies käes teatud pulti, mis siis aitab sul nagu kasvatada ka kehaliselt koguteost. Et neid näituseid on väga erinev vaid ja siinkohal ma arvan, et ei ole sugugi üleliigne üle korrata see, et kõik kunstnikud, kes tunnevad, et neil on mõni väärt näitusekomplekt, mida nad tahaksid teha inimestele kättesaadavaks 24 tundi öö taevas ja üle Eesti ja ka ülemaailma siis palun võtke kunsti keskuse toimet, aga ühendust see kõik on täiesti võimalik, tegemist ei ole elitaarse väikse klubiga, kuhu pääsevad näitusele vaid need, keda me teame ja tunneme. Nii et leiate koduleheküljelt kohe veebi formulari ja saatke meil teele. Lõpetuseks, siis küsiksin, et kui sa enne mainisid, et hetkel on kogu veebikeskkond ümbertöötamisel, millal siis uus mugavam ja kiirem keskkond avatakse. Nagu ennist sai ka öeldud, et kogu selle veebikeskkonnategemise taga on täpselt üks inimene, siis ühe inimese tööjõudlus ei ole loomulikult mõista nii kiire, nagu seda on suurte toimetustega saalidele. Arvan, et Me kevadeks saame ta valmis, sest meil on igal kevadel 30. märtsil tinglikult stuudio sünnipäev, sest just 30. märtsil sündis dogi sälli, kelle nimel härgi sai stuudio omale nime. Tema sünnipäevaks alati üritame kõik asjad korda saada. Nii nagu me 2001. aasta 30. märtsil tinglikult siis koerale 10.-ks sünnipäevaks kinkisime kunsti keskuse. See nii peaks siis sel aastal siis kunstikeskuse viiendal aastapäeval taga värskenenuna uuesti olema kasutada. Kunst r oleme nüüd tulnud. Kus sa novell, et rääkida digiga nähe küljest, grafiti millega on üldse tegu? Grafiti poee on põhimõtteliselt eesti grafitikunstnike internetilehel kui portaal, kus kohas kohta nad saad aplausiga oma töine teistele näidata, arvamusi avaldada mis iganes noh lõppkokkuvõttes, kui sinna saidile sattuda. Aga ringi kolades saab küllaltki küllaltki hea pildi sellest, mis, mis siin nagu Eestis Eestis toimub, noh loomulikult kõik tööd ei satu sinna, seal on tegelasi, kes põhimõtteliselt ei pane, nad olid internetti üles, aga, aga noh, samas nõus läbilõike, läbilõike asi toimib päris hästi, kui vana Ta on, päris hästi ei mäleta, aga see peaks olema vähemalt dist niiviisi kuus aastat nagu nagu tekkinud arenenud, et alguses oli seal lihtsalt mingisugune ala jututuba kusagil serveris, siis tekkis juba mingi esimene algeline sait kuu kohta sai pilte asju panna ja siis siis vist sellisel kujul on see grafiti eksisteerinud vist kolm aastat. Piltide kommenteerimise ja teiste tööde nägemisega, kas mingi veel mingi lisaväärtus on seal? Põhimõtteliselt on seal sihuke ürituste rubriik või põhimõtteliselt kui mingi mingi mingi info liigub, et kas on tulemas mingi grafiiditeemaline üritus või või võistlus või midagi muud säärast, siis tavaliselt see info jõuab sinna sinna välja, et noh, teatakse seda grafiti lehekülge, siis tavaliselt antakse nagu meile teada, et ma midagi sellist nagu on tulemas. Kuidas grafitsee nagu sarnaste välismaa lehekülgede kontekst nagu paigutab, et kas ta on kehvem või on ta võib teda ikkagi rahulikult võrrelda. Noh, see on niisugune küsimus, kas Eesti grafitit saab võrrelda, ütleme, välismaal tehtava grafiti ka siis? Loomulikult võrrelda, aga noh, ma arvan, et selle lehe eesmärk ei ole nagu mingit konkurentsi pakkuda, selles mõttes on meie see disain on samuti hästi selline poisike põhineb ühel vist tasuta saadaval platvorm, hea meel, et, et oluline on see sisu, mitte vorm. Kuidas üldse on Eesti grafiti olukord nagu see visuaalne keel on läinud kvaliteetsemaks aastatega? Visuaalne keel on kindlasti kvaliteetsemaks, aga mis minu enda jaoks vähemalt märganud, viimasel ajal on see, et toimub niisugune nagu argnemined, erinevad tegelased lähevadki keri ei suunas, et kes, kes hakanud tegema mingit konkreetset kunsti, asja või konkreetsetest tehnilisel asjal põhinevad, kes on hakanud konkreetselt pühendanud mingisugusele pommimisele või täägimisele. Et kõik tegelased on valinud endale mingi oma suuna ja siis üritavad nagu seal püsida. Tuursus, kui pidada silmas siis, et ei vandaliseerita nii-öelda siis ütleme, mingeid kultuurimälestisi või et kuidas sellega olukorda Enamusel mingisugused reeglid nagu ikka, püsivad, et selles mõttes, et et on, on mingid asjad, mida aga aga noh, samas jälle need, need piirid on iga jaoks iga inimese, iga tegelase jaoks selliseid, noh mis ta iseendale seab, omad inimesed, noh põhimõtte pärast näiteks ei tee midagi elumajade peale või midagi taolist, aga teiste jaoks on see täiesti ükskõik. Aga loomulikult on olemas aga mingit süsteemi. Ma kujutan ette, et meie monumendi peale ei hakka keegi mingeid asju tegema või. Mingit üldist kirjutamata seadust ei ole. Ei ole ja ei tule, ei ole vaja. Palju praegu umbes töid on üleval grafiti punkte ees, ma arvan, et ikka mingi 1000 läkski ära, kogu Eesti on kaetud või ütleme, kuskil väikestes linnades tegutsevad mehed omapäi, ei saada midagi. Sadamat küll on, põhimõtteliselt on, need on seal natukene ringhäälse, nii et on Tallinn, mis on kõige suurem osakaaluga, siis on erinevad linnale, siis on selline kategooria, kuhu käivad kõik muud igasugused kohad, aga noh, samas on see grafitheda lainud aerosooli ka tehtava grafiti nagu portaal, et seal on kõik asjad alates mingitest postritest lõpetas meid kleepsude ja, ja mingite muude siukeste. Kas installatsioonid laadsete asjadega, et, et seal on nagu iialgi tassimist teevad tänavakunsti, mis talle, et ei ole nagu konkreetselt ainult sellele asjale pühendanud oma portaal, mis mujal maailmas näiteks on täiesti konkreetne nädala, et sul on ainult rongi, grafiti läheb, vähendab mingisugune sait, kuskohas on hästi palju erinevate tegelaste erinevaid töid erinevates kohtades ka ülejäänud, eks üle Euroopa Kas sellist fenomeni ei ole tekkinud nagu New Yorgis kunagi, et grafiidimeestest said britid, et mingi hetk oli, Popped, mindi galeriides, siis noh, olid ikkagi nagu ametlikud kunstnikud, juskui. No see on niisugune põhimõte, küsimused nagu grafitit vaadatakse tihti, sest nagu kunstiringkonnast väljaspool olevat asja siis hästi palju on inimesi, kes üritavad seda sinna sisse sulandada või sisse tuua, sisse viia, siis näidata seda kui, nagu tavapärases mõttes kunsti või, või galeriides kullakunsti osa. Eestis on olnud jah, grafiidi ning näitusi ja selliseid sellega seonduvaid üritusi selles mõttes ka nagu kunstitasandil, aga aga minu arvates noh, võrreldes muu maailmaga ei ole sugugi, nagu meil on olnud palju või kunagi erilist tähelepanu taimel nagu Helsingis näiteks toimunud üritusel või, või mujal Euroopas, kus ongi nagu konkreetselt grafitikunstnike mingeid mingeid näitusel või, või õitsesid konkreetsed üritused. Kas asjassepuutumatud inimesed ehk siis inimesed, kes ei tee grafitit, et kas on teada, et kui palju nad on nagu huvitatud üldse sellest nagu ütleme siis subkultuurist, kui võib nii nimetada. Lai küsimus, ma arvan, et neid inimesi, kes ise grafitit ei v aga nagu jälgi ja vaat seda, mis toimub või kellele see huvi pakub, on, on, on päris palju. Sest et muidu grafiidi oleksid krahvinna kunagi leidunud, kui ainult sellega tegelevad inimesed oleks selle vastu huvi tundnud. Jah, ma arvan, et neid inimesi on päris palju. Ei, ma tahtsin sinna jõuda selle küsimusega, et kas grafiti ühtpidi ta peaks toetama, eks ole, eesti graffiti arengut, et vaadatakse üksteise töid ja kommenteeritakse, aga teistpidi siis ütleme, autsaider yle siis anda kui lihtsalt kunstigalerii veebis. Pigem nagu selle väärtus on see, et sa neist ainukene saite Eestis, mis põhimõtteliselt tegeleb Eesti grafiti dokumenteerimisel muinaspiltide kogumisega vanemalt vaatavad aastasse vist 98 või 99 et sellist kogu pilti Ivanova kusagilt näha, et igal tegelasel on võib-olla enda pillid olemas või kellegi teise omad või, või midagi taolist, aga sellist asja, et kuskohast saaks kogu pilli käte, meid saite. Ei ole mõelnud mingit väljaannet trükkida nende tööde põhjal, mis seal praegu esitatud on. Oleme mõelnud, aga see on päris keeruline asi leida igasugused kirjastajaid, rahastajaid, muid asju, ma tean, et päästigrafiidiga seonduvaid projekte, mis praegu töös, aga need on sellised, mis on nagu pühendanud mingile konkreetsele teemale ala, mingi kleepekas või, või postrid või midagi taolist. Iseenesest ju sellise Tassoni laadsed raamatud, kus on põhiliselt ilma tekstita pildimaterjal ilus vaadata, peaksid kauaks minema. Grafiti raamatut reeglina on hoopis teine Šanglane Tashini raamatut grafiidiraamatut näevad reeglina välja sellised, et et see on raamatulehte, siis on servast servani täis pikitud mingisuguseid nelja postmargisuuruseid pilte, kus all on tegija nimi ja ühesõnaga, et üritaks näidata võimalikult palju töid, et mitte siis võimalikud kvaliteetsest neid töid eksponeerida välja arvatud raamatut, mis on siis mõne konkreetse Raitheri tööde tutvustamiseks ma raamatus siis siis on nagu selliseid Tshani laadseid, tehaseid, samuti. Kuidas Eesti grafiti politseiga läbi saab? Ma arvan, et nagu mujal või noh, selles mõttes ma arvan, et meil on siin veel veel hetkel leebemad, sest et keegi ei ole nagu vangis istunud ja ja peavad maksma mingeid 400 või 500000 krooniseid trahve nagu, nagu võib juhtuda Saksamaal. Aga ma tean, et kaitsepolitsei ja muud politsei algselt tegelevad graphildi uurimise ja tegijate kaardistamise profileerimisega päris päris toredalt, et seda on nagu näha aeg-ajalt ka siis, kui nad käivad näiteks grafiidilehel pilte vaatamas. Et IP järgi saab igasuguseid asju juurde, aga eks eks, eks näis, mis saab, noh, jõudu neile. No grafitis aitan ka erinevaid tüüpe kindlasti, et. Põhimõtteliselt võib öelda, et grafitsaitan on kolme tüüpi konkreetse Raitheravi kunstnikus aita, kus, kus vastes näitab oma oma töid kavandeid. Ja siis teine variant on selline, kus on juba suurem hulk või grupeering tüüpe, ehk siis kruu enne said, kus näitavad siis nagu oma töid samuti nagu samal põhimõttel kunstniku said. Ja siis kolmas kategooria on siis nagu suurema kogumi või kommunity said, kuhu kohta siis saavad erinevad inimesed panna oma töid üles, mis kategoriseerida teatud tüüpide järgi. Kõige kõige vanem grafiti saite jaamades grafiidisaitide ema grafiidi, Pont org, saitan eksisteerimist aastast 94 ja huvitav nüanss on see, et ta ei ole sellest asjalikuma kujundustega, et ei muutunud, et saidile sattuda, siis kogu kujundus on põhimõtteliselt tekstipõhine ja sihuke hästi töötab kiirelt. Aga noh, selle Sail grafiidi torgi süsteem on see, et haldamine on kogu kogu maailma grafiiditad. Sellel saidil on linke maade kaupa linke kunstnike kaupa, samuti nagu see sait ise on tohutu, tohutult palju pilte on, seal on kogutud noh, maailma grafiti andmebaas või põhimeestele ja nad on teinud seal oma valiku ja nii-öelda, et on seal rubriik pest, grafiti said, mis iseenesest nagu siis halb siis kas kõige tuntumate või, või ikkagi paremini disainitud saitide kogumit, et, et see on nagu kõige parem lugu, väiksem, siis tasub nagu kaladel on samuti see maade süsteem on seal hästi huvitav, et saab võrrelda näiteks Lõuna-Korea ja Brasiilia Põhja-Ameerika Saksamaatööde stiili või kvaliteet, et et see on üks slaid, kus ma arvan kõik kõik inimesed mingil hetkel tegelenud või on selle vastu huvi tunda, kindlasti läbi käinud ka Eesti on seal esindatud mingite töödega, et noh, sinna neid töid saada on päris kummaline, sest seda vist administreerib üks keskealine daam USA-s ja tema nagu käel tahad kõik pildid sinna üles panna oma mingisugust automaatset süsteemi, nad ei ole teinud, et nii palju kui ma aru saan, siis iga saidi jaoks kirjutatakse eraldi HTML-i gene jupp valmis ja pannakse pildid üles, et selles mõttes on tõesti sihuke arhailine süsteem, aga töötab väga hästi. Grafiti on ka lingitud seal saidil. Jaa, on küll, jah, see on see koht, kus kohas satub grafithee välismaalist külastajaid enamuses, kes ei guugelda seda saiti mingil põhjusel välja. Lõpetuseks võiks küsida, mida sa kõige rohkem eesti krahvid talle ette heidaksid ja mida sa nagu esile tooksid? Eesti krohvid ette heita, noh ma ei, ma tea, grafithee seisukohalt võttes nagu oleks, oleks tore, kui need inimesed, kes mingi aeg tagasi lõpetasid, oma tööde aplausile saidil hakkaks, jätkaksid seda, teeksid seda edasi kiita tahaks neid tegelasi, kes ei ole oma tegevust ära lõpetanud, samas aina edasi. Kunstpunkt err algab, saab. Kunst, R kolmas saate osa oleme jõudnud noku klubis, kus Tristan Priimägi räägib meile beeta maadee nimelisest võrguajakirjast, miks siis üldse? See küsimus on tegelikult juba väga mitu korda ka tulnud esile inimestele, tihtipeale on raskusi arusaamisega, et mille jaoks seda vaja on, aga meie jaoks on see ilmselt ennekõike mingi tuutiassel. Esteetika Vaifest saab teha asju lihtsalt huvist ja mitte mingitel materiaalsetelt või muudel kaalutlustel. Meile tundus, et kuna sihukest asja ei ole, siis võib-olla oleks inimestel huvitav vaadata, mida Eesti noored kunstnikud teevad. Kui esimene number ilmus, siis toonitas ta, et pöörata tähelepanu nii-öelda alfa kultuuri asemel beetakultuurile, Grastusele, liigenduse tekitasite. No eks see oli niuke, ütleme ka alguses ilmselt sihukesest nooruslikkust idealismi hullusest kantud, aga tegelikult see keskne asi on jäänud samaks, et me pigem otsime mitte niivõrd tuntud nimesid endale kaastööd tegema, neid, kellest võib-olla nii palju pole veel räägitud. Kas beetamaaga on teadaolevalt esimene Eestis sellelaadne võrguajakiri? Minu meelest küll, ma olin tegelikult väga üllatunud, et on ju olemas, on väljaanne kunstee, aga kunstee nimelist saiti ei olegi olemas, et on ainult paberkandja, et see võib olla küll esimene. Samas on mulje jäänud neid numbreid vaadates, et peamine keskendumine on toimunud fotole graafilisele disainile on küll, jah. Ja ilmselt see on osalt ka tingitud sellest, et neid kaht valdkonna nagu tõlgendada digitaalsessekeelne, et kui inimesed hakkaksid meile tulema suurte maalide, kes minu jaoks eraldi tegemine, kuidas ma siis sinna keskkonda saada, aga üldiselt mingeid eelistusi ei ole praegu, see on lihtsalt niimoodi, algselt oli küll mõeldud rohkem graafilise disainiajakiri on, aga nüüd me tahaks sisu mõttes vähemalt nagu vaikselt kogu aeg laiemaks minna. Praegu on ilmunud neli numbrit, igal numbril, on siis kindel teema või pealkiri, milles siis need kunstnikud, kes sinna oma töö esitatavad Toome alustuseks tahaks lihtsalt öelda, et tegemist ei ole mingisuguse nii-öelda stiiliga rassismiga, vaid tundus, et see võiks olla selline siduv element kogu numbri vältel. Esimene oli Lost and Found, mis siin siis nii-öelda meid ümbritsevast elust ja sellest, mis kadunud anne, mis uuesti taas leitav on. Kolmas number oli Eiliennation isegi lastenumber, et nii-öelda väikeste inimeste maailm, mis eksisteerib selle suurte inimeste maailma sees nii-öelda iseseisvalt. Viimane number on Cheumi juures asja mainis, mis siis põhimõtteliselt käsitles mingeid vaesmi ja siukseid natukene erootilisi teemasid. Teine number oli ledid, kaunis nagu lihtsalt põhimõtteliselt igaühe oma teha, kuidas ta sust aru sai. Palju teil neid nii-öelda töögrupis siis inimesi on või kellega te selle üldse peetomaagi kokku panite? Alustasime olime neljakesi, mina, Liisa-Triin, Vurma Yanodolidents asja elama. Joona on nüüd töötab piktoplasmas Berliinis, tema nagu igapäevastest tegemistest seal on väga palju, kaasa ei löö, nii et Liisa, EAS-i proovime selle asja kuidagi alati kokku panna. Erik Morna on aidanud ka mingitesse tõlkideni. Markko Karu, kellel sellest kolumne Marko Karula Me nüüd andsime kolumni ja ta oli väga rõõmus sellele, nii et temast loodetavasti saab meie statsionaarne autor. Kas beetamaak siis oma internetipõhise väljundiga siis rõhutab konkreetseid sellest nii-öelda ütleme siis digitaalsest meedia, mis tulenevaid asja ka, et mida võib-olla paberil ei anna väljendada? Pigem ma arvan, et see võrgukeskkonna eelistamine tuleb meile kasuks, sest nendes kohtades, kus on nagu mingid interaktiivsed momendid ja ütleme, võib-olla osad inimesed tahavad muusikat panna taustaks enda piltidele. Selles mõttes annab see võrgukeskkond nagu häid võimalusi mängida mingi formaadiga, mida paberite all võib-olla nii hästi teha ei saa. No ühesõnaga, see võrguväljaande eelis on suurem vabadus tegelikult asja tegemisel. Kas see ei olnud üheks betomaagi nagu alguse põhjuseks, et ütleme, sellised vähegi peavoolust eemale kalduvad ajakirjad on senisest hingusele läinud, et näiteks seal vastu Caterpillar või ala Nojah, täpselt, kas ei oska Caterpillar, et kui iga trükiväljaanne on seotud teatud nagu finantsiliste kohustuste, tulude ja kulude muuga, et võrgus võid sa oma vaba aega investeerida nii palju, kui sa tahad täpselt? Selles mõttes riskimata. Või ole mille alusel ta siis autoreid sinna võtate, kellelt telliti nii-öelda tööd, kas teate, tuttav tegeleb mingi asjaga annata või otsite nagu avarustes kuskilt tundmata kujusid? Ma arvan, et ennekõike lihtsalt vaatame lahtiste silmadega ringi enda ümber, mida siin-seal tehakse, kui kellelegi asjad meeldivad, siis me lihtsalt esitame neile ettepanekut, kas Räki ei viitsiks meile kaastööd teha. Ja loomulikult. On hea meel igas numbris näoga mingeid välisautorid, kellega siis kontakti leidmine võib-olla mõnikord natuke keerukama Peetama kannab endas mingit sellist, õilis missiooni ka, et jõuda eelkõige ka väljapoole Eestit, et ta vist osalt tõlgitama teeksid. Selles mõttes oleme ikkagi jõudnud juba väljaspool Eestit, et välismaalt külastatakse üpris palju igalt poolt Prantsusmaalt, Rootsist, Taanist, mujalt. Aga mingit ülevaadet ei ole, et kui suur umbes, võib see publiku hulk alla, kes üldse on huvi tundnud ja vaadanud neid erinevaid numbreid. Vot nii täpselt ei ole jah seda statistikat jälginud, kuna ennast huvitab rohkem nagu see ajakiri ise ikkagi me ei ideega seda otseselt nagu mingi kuulsuse pärast, selles mõttes ei ole kogu aeg jälginud. Eks ole, seal on foorum teil, kus siis põhimõtteliselt oleks justkui eeldatav, et tulevad kommentaarid iga ajakirjanumbri kohta, aga seni oleme passinud, et vastukaja on nagu üsna kasina olnud konkreetselt seal foorumis. Eestlased on teadupärast üldse pisut uimase väita, et üks selle foorumi eesmärgiks algselt Ta oli tööturutekitaja tamine graafilise disaini valdkonnas, et inimesed leiaksid teineteist, kes 11 vajavad ja võib-olla mingid pakkumised ja nõudmised ja nii edasi ja selles mõttes on see nagu väga hästi tööle, ainult see mulle meeldib, aga mu loomulikult tahaksin näha rohkem neid diskussioone, aga samas olles ise ka eestlane, tean, et seda on nagu õigus nõuda. Järgmise numbri nimi on teil, Friendly Fayer. Miks? No esiteks on see mõte juba tegelikult päris kaua mehe peades küpsenud ja olnud nagu üks vaidlusallikatest, et kas me peaksime võib-olla ka sotsiaalsetel teemadel rohkem sõna võtma? Töötume annakski nagu võimalused, Friendly Fayeron sõjaline termin, mis tähendab omade tulistamist kogemata mingist sõjasituatsioonis ja kindlasti laiemas mõistes tähendab see ka nii-öelda reetmist igal tema kujul. Et ma arvan, et paljudel kunstnikel on tegelikult tahtmist võib-olla ka arvamust avaldada oma töödega selles suhtes, mis nagu ühiskonnas hetkel toimib ja mina arvan, et me anname selle võimaluse. Kas mul on õigus, et alles neljandast numbrist riputatega selle interaktiivse flash versiooni kõrvale ka PDF, et iga inimene saab selle endale välja trükkida? Pigem on sellega nii, et alles neljandaks numbriks suutsime selle algselt planeeritud ideega tõeliselt teostada, et tegelikult see oli algusest peale kindel tahtmine, aga nüüd me lihtsalt tegime selle lõpuks ära. Aga vanemad numbrite laad järge ja tahaks teha küll, jah. Selline do it yourself ei tee seda ise esteetika, mida Speda maakana või see point, et kas see on seotud mingi diskussiooni või ütleme siis improvisatsiooni nii-öelda algatamisena ka. Jah, kui sa küsisid ka, mis laagri eesmärk võiks olla, siis me oleme selle rulli küll nõus võtma. Hageri toimiks misjonitööna eeskujuks teistele, et tehke lihtsalt mingeid asju. Viimane nii-öelda peolt nähtava põhjuseta. Et see kunst kui selline ju ongi põhimõtteliselt eneseväljendus kõigis võimalikes vormides ja seda peaks ka inimestes. Kui Inglismaal teame igast kas või muusika levikuga on väga populaarne fänsainid ja nii edasi, siis Eestis kui palju peale beetamägi sellist do it yourself üldse väljaandeid veel tegutseb, kui tegutseb? Ei teagi, ma tean, et aastaid tagasi on, ütleme, metal'i ringkondades tehtud mingeid päris asjalikke siukseid fänniajakirju, kus on intervjuusid bändidega üle maailma, nagu mujal kombeks on, et Eestis on omased Anzini asi olnud olemas. Nüüdseks ma ei tea enam, kas nad elus on, ma ei usu. Üks, mis meelde tuleb, oli vist ka kohvi rekordsel ilmus vahepeal see kohviveski või kohvi Teataja minemist Tallinna kohvikutes jagate. Jah, aga see on jälle selline kahe otsaga asi, et sellel on ka kindlasti kommertsiaalne eesmärk müüa rohkem asju. Loomulikult väga tänuväärne, igatahes. Eelnevalt sai küsitud graffiti e puhul, et kas on plaanis mingi raamat välja anda, siis sama küsimus oleks siin, et kas on mingit kavatsust, et teete oma toimkonnaga mingist selektsiooni ja siis parimad ütleme asjad, mis te leiate olevat, mis ei nõua ütleme seal enda juurde heli või mingit muud interaktiivset asja, et siis need mingi kogumikuna kuhugile välja anda. Üldiselt oli. Märk küll juba teha Ma mingisugune almanahh, mis võtaks, ütleme siis osa senisest tööst kokku ja kui keegi oleks nõus seda trükirahastama, siis me ise tahaksime neid jagada tasuta, näiteks koolidesse, kunstikoolides, raamatukogudes, et oleks mingisugune kõik nagu eesti kunstist seisuga praegu vist nagu noortekunstist. Et see võiks olla siis suisa õppematerjal. Ja kui mitte õppematerjal, siis kindlasti näidistena kasutatav mingite loengute raames või mingite tundide raames, et see, ütleme oleks siis nii-öelda läbinisti heategevusprojekt. Siis oligi, et siin paar saadet tagasi, kui tegime raamat eri, oli jutt näiteks seal mäetammekataloogist, et noh, teatavasti need eesti lühike kunstiajalugu või mis iganes raamatud, eks ole, nad on kaasaeg on seal, eks ole, välja lülitatud, et siis selliste erinevate väljaannete kaudu siis anda see nii-öelda pilt kätte. Jah, see raamat on nagu selline noh, ütleme, üsnagi etteaimatav koht, kuhu see väljana areneda võiks, aga samas ma tahaks võib-olla ka ütleme selle kunsti eksponeerimiseks hinnangul on natuke vähem printsipiaalselt kanaleid pidi, näiteks. Vabalt võiksid inimesed meile toota T-särgid Iris aine, mida me saaksime vastavalt jagada või või on plaanis teha näiteks Peeta kalender järgmiseks aastaks, mis on samamoodi lihtsalt nagu tahtmine ja tunne, et see võib tulla üks lahe asi täpsetel lõpuni välja mõelnud, mille jaoks või kellele vaja läheb, aga ütleme, jälle siukse teistsuguse kunstiobjekt. Tina võiks olla sihuke päris huvitav asi, mis seal beeta kalendri puhul see plaan on siis, et kuidas esitada fotode näol või? Fotode disaini isegi on juttu olnud siin maalikunstiobjektides, selle kaasamisel ütleme skännimised printimise trükkimisel, et tuleme nagu väga avatuks. Maalikunstikalendrid annab kumu välja, et kas ei kalduses beetakultuur, nagu selleks alfakultuuriks on, mis me võime teiste liivakastis ka mängida, kui me tahame põhimõtteliselt beta kultuur olla mõtestatud ja sedaviisi, kui alfakultuur nii-öelda lihtsalt suhteliselt konservatiivsete välja kujunenud reeglitega järgi nii-öelda kunstimäng siis meie tunneme küll seda, vabandust, et me võime põhimõtteliselt teha ükskõik, mida me tahame täpselt, võib-olla nii, mõnikord nagu seda ei tehta. Eks ole see, et näiteks riik teid ei rahasta või ma tea, kultuurkapital ka ilmselt mitte, siis ei tea kellelegi, aga vastust andma, et teie töö on mingi eesmärgi täitnud. Pole õigusi pole kohustusi ja loodetavasti jääb täielik vabadus. Tänane kunstivõrgulehekülgede volüümi müksab endale peagi järje. Kordame veel üle täna kõne all olnud leheküljed. Ja need olid VVV kunstikeskus poee www. Graffiti, poee ja www. Beta. Maak. Poee ja rääkijataks olid siis Annely Köster taik ja Tristan Priimägi. Stuudios olid nagu ikka Karen Jagodin ja Aleksander Popov. Kuulmiseni.