Alanud on raadiosaade kunst, err, täna räägime kahest konkreetsest üritusest. Marge Paas Tallinna Meedia läbist kõneleb meile visuaalsete helide festivalist Plektrum, mis toimub 15.-st 19. novembrini ja saate teises osas disaini galeriis üleval olevast näitusest. Ühisväli tuleb rääkima Villem Künnapu ja August Künnapu. Alustame plektrumi festivaliga, mis on Plektrum. Tom on visuaalsete helide festival, mis tegelikult on juba mitu aastat siin linnas käinud, aga ta ei ole kunagi kannan nagu festivali nimetust ta nii laiaulatuslik on oldud, praktiliselt on piiranud mõne workshop iga ja klubiüritustega. Kas tänavune Plektrum erineb märgatavalt siis eelmistest või on needsamad komponendid kõik esindatud? Kõik komponendid on esitatud loomulikult, aga laiemalt võtame sellised aktuaalsed teemasid, mida peaks rääkima visuaalkultuuri juures, mis asi on üldsegi nagu visuaalseli. Kuidas ta teatud keskkonnana suhestub, võtame kasvõi linnaruumi kuhumaale on ta arenenud näiteks klubimaastikul ja seekord siis ei kokad oldud tiimiga eelmise aasta plektrummist, et kuna meile on meedia läheb vist põhimõtteliselt meedia kunstnikud, mis on lahutamatu osa viitšei Riidžee kultuurist, siis mõtlesime, et võiks veidi propageerida seda digitaalkultuurivaldkonda. Mis meedia läheb siis täpsemalt on, et meil siin ükskeelses Taavet Jansen rääkimas sellest Viičhindusest meedia läheb, on siis mida see meediakunstnike, ühing nii-öelda või meediakunstnikud representeerid? Alguse sai, meede läheb tegelikult selle aasta algusest, kui töö kokku rühm Eestis meediakunstnik, kes ei ole niisugust laiemat kõlapinda leidnud, kõik olema ja Eesti kunstiakadeemia lõpetaja teaduskooskäimise koha suhtes just kohta nagu probleem, et suhted loomulikult säilisid, et kus nagu ühise katuse all teha kunsti ja siis vaadata, kes mida teinud on. Ja nüüd jaanuarist 2006 siis rühm inimesi järjest enam tuleb loomulikult juurde, siin ürituste raames käib koostenäitusi erinevaid digitaalkultuuri puudutavaid kunstisündmusi. Et kui me just tegime koondi, et mida 2006. aastal me teinud oleme siin Eestis siis loetelu oli päris suur, kõik teavad. Algne meelde kohe seostatakse, et see on videokunst. Fotograafia võib olla veidikene veend, meediat, aga just sellist tegelikku teadmist, et mis ta on ja kui palju ta tegelikult võimaldab hõlmata, et seda nagu mitte keegi ei tea, päris raske on tugevad eesti videokunstnike kõrval, nagu mu kohta leidub, siis oli küsimus, et proovime, teeme, vaatame, kuidas läheb, et miks muidu on Eesti kunstiakadeemias juba esiteks interaktiivse multimeedia õppe, et kuidagi peaks asja nagu koondama. Meedia läheb on enne ka Plektrummi ka koostööd teinud või kuidas te teineteist leidsite? Esimest korda teeme koostööd, aga see algus oli päris naljakas, et suvel juhuslikult kui just eelmine üritus Fits, mis maikuus toimuv sai lõppenud, inimesed, kes seal nagu osa võtsid ja läbi käisid nagu ikka kõik tunnevad kõiki ja räägitud, et et ei näe selliseid toredaid ruumid siin madara, tänavad korda teinud ja mina olen PÖFF'iga seotud, tahan midagi huvitavat PÖFFi raames teha täkki kuidagi eksperimentaalkino suhtes, et et mõtleme, et vaatame, aga lõpuks hakkas kuidagi teema arendama sihukesed ajurünnakuid tehtud kasvaski välja, et teeks kohe eraldi Plektrum raames see suurem üritus, et võib-olla siis publikule on ka selge, et mis on Plektrum ja võib-olla saaks laiemalt ja mis asi on meediakunst. Mis on siis need reaalsed projektid, programmid, mis selle festivali raames aset leiavad? Ma liigitaks siin seda temaatikat kolmeks. Üks on see, mis on teoreetiline noh, samas ka praktiline koos performaatsetega meedeläbis. Teine valk on siis klubikultuur, mis on Von Krahlis kinomajas ja kolmas, mis puudutab linnaruumi, on loenguid workshop kui perfomance eid. Et üritus, nagu sai mainitud, algab 15. novembril. Kolmapäeva õhtul. Ava shoux on Kelly Paulen ja Shaun pinspek Kanadas. Et nemad siukse elektroakustilise perfomance. Järgmisel päeval läheb kohe lahti, siis kui tervetel inimestel lõpeb teoreetilised loengud, mille andvaks nimetuseks on neljapäeval siis from luuktoriil taim mis käsitleb nii meede semiootika ajalugu, mis on täna päriotaalseks läinud igasugustest. Rääkides kaasaegsest elektroonilisest muusikast, kui ja tuleb rääkima Serbiast küll elab ja õpib Inglismaal Larissa plaasits helide kujutiste omavahelisest suhtest, siis reedesel päeval keskendume linna teemale, kui on ka linnas erinevalt perfomantsid aktsiooni, et igal pool näha, et linnateemas räägitakse just, et kuidas, nagu uus meedia suhestub linnaruumi, et paarist tuleb Soomest rääkima oma uurimistööd, mis räägib Urban TV-st. Mauri kaebane nendest on Tallinna Ülikoolis professor ja uurib koos Orbán markega inimeste liikumist linnaruumis läbi. Mobiilsidevahendite teemade valik on päris lai ja eks siis jõuame õhtuks muusikasse klubiruumi välja. Soon pinghak, kas on tegemist tähtsa kujuga üldse meedia või akustilises kunstis? Päris tunnustatud on ta Kanadas, aga nüüd ta otsib modegevas pinda põhimõtteliselt Eestis, kuna ta balti meedia- ja filmikooli ja kus ta annab digitaalaudioloenguid, et seekord on tal Eestis esimene etapp, kuigi ta on ka varem käinud uue meediaüritustel. Aga kui kauaks aktuaalsetasin, nagu kandepinda jõuab, eks see paistab. Oskate öelda, kas Larissa baasid annab vastuse ka siis et kui plektrama visuaalsete helide festival, siis et mida me peaksime visuaalse neljal mõistma? Kindlasti annab ja seda tuleb siis seminaril kuulata, mis asi on mees vahel neli. Kõike sellest rääkida oleks võib-olla liiga pikap. Festivali toimumispaikadena on eelkõige välja toodud Von Krahli baar ja teatrisaal ja kinomaja aga räägiks nendest linnaruumis toimuvatest aktsioonidest, et kus neid saab jälgida. Kuna alguses nimetasin, et me kõik pärineme Eesti kunstiakadeemia meediakeskusest siis Vaako väga kurb on vaadata, kui huvitavaid töid on tehtud tudengite poolt. Ja ma ei tea, mis küllam põhjusa, aga siiamaale kuidas need eriti laialdaselt näidatud, et kui vaatame noorte töid, siis ikkagi Tallinna Ülikooli filmiõppetooli omand. Ja see kaar need ongi võimalus Rahva raamatu kaupluses, Viru keskuses, kus pannakse ekraan ülesse näha multimeediatudengid, videosi ja väga huvitav on selles suhtes, et sealjuures ei ole mitte saundi, vaid jookseb ainult pilt, et see pilte, saun peaks suhestuma ümbritseva, nagu ruumiga esitab Raul Keller, kes on samuti meediakunstnik oma kahte filmi null null kaheksa galeriis üks on äsja valminud tal-Prantsusmaal Marsseys. Laupäeva õhtul on võimalik Viru keskuse aatriumis näha soome pikselit. Festivali tegi neid Expriettekid ja Visual süsteemi perfomance. Siit nii muusikavideol on. Viru keskuses seekord seda varianti ei tule, et näidata hämariku juures. Eelmerlist näidati hämariku juures suurelt sõitsid autoga mööda ja said samal ajal osa nagu kogu sellest videovärgist, mis seal seinal toimus. Hetkel jah, niimoodi väljakul oled pigem ikka sees, võib olla õigustabki see siis vaata, möödemine on siis otsesele keskel. Viru keskuses muidugi suure kaliibriga selles mõttes, et Viru keskus ise on ka ju parajalt ekraanidest küllastunud koht. Eriti suure kaliibriga jale ütlen kohe ära, et tegelikult tegijad juba räägivad ise enda eest ja märkamata ei jää. Keda te eelkõige näete selle festivali aktiivse külastajana? Aktiivne külastaja on kindlasti see, kes on ise seotud mingil määralgi siis elektroonilise muusikaga. Kuna meil on töötoad, ka meedia läheb, viskus, saab ise midagi valmis teha. Siis tõenäoliselt, et see on ka väljakutse neile. Julgemad, kes läbi murravad, saavad minna laupäeva õhtul Von Krahli, kus toimub Eesti esimene viiczybadki kus siis saab oma oskused ja fantaasiad on mängu kui samal ajal nagu tobias Toomas Reinhard voor, kes on väga tunnustatud tegijad Saksamaalt neile pilti siis taha teha. Et see toimub ikkagi nagu räppi empsi patarei põhimõttel, et pannakse rütm mängima ees selle põhjal nagu riista nii-öelda mingi videoluubid või jah. Nii, ta peaks minema, kuidas ta välja kukub, eks siis seal kohapeal. Aga osalejad on siis eestlased või ka rahvusvaheline, on switch. Vaata, see on rahvusvaheline, kõik, kes kohale tule ta Hollandist, Saksamaalt, kohalikud looma ei hakata ka sees. Elektrumi koduleheküljel on ka kaks sektsiooni, üks on festival ja teine on stuudios. See on praegu töö käigus, et avalikustada informatsiooni ei taha, eks külastajale millegi avastamiseks võiks olla nagu midagi meedia labi sarnast või midagi taolist põhinekski selleks, et saaks midagi ise ära teha. Meedia lab tegutsemist praegu polümeri kultuuri nii-öelda majas, ütleme siis nii. Vahepeal vist tahetakse välja tõsta, ei ole praegu probleemi. Tegelikult väljatõstmise probleeme ja kultuuritehase probleemid on käinud juba enne seda, kui meie sinna läksime, käib ka peale seda, võib-olla kui me ükskord sealt välja minema kahjuks või õnneks käib niimoodi. Lihtsalt sa ei saa kõike nii traagiliselt võtta, midagi tuleb lihtsalt ka teha ja kui juhtub, et pead välja minemist sai, lihtsalt lähed ja leiad midagi muud. Et meie eesmärk on ikkagi tegutseda niipea ja nii kaua, kui võimalik. Võtate osa ka sellest nii-öelda uue skulptuuri tehases seal katlamajas olete nagu planeerinud ennast sellega kuidagi siduda. Jah, loomulikult, kui on võimalik minna põhja puiestee, siis kultuurikatlamajas kindlasti kaasa minna, oleneb muidugi, mis tingimused juurasse jooksma hakkab, kas nad meile sobivad, on? Samuti just viimasel ajal diskussioonid päris nagu aktuaalseks läinud, kui meie enda maja sees loomerühmade loomise teema käib, et kõigega sellega olema kursis ja lööme kaasa, aga praegu täpselt tulevikku ei oska siin praegu ennustada. Kas see tulevik võib kuidagi seostuda vihjetega aastale 2011, kui Tallinn on kultuuripealinn? Jah, kindlasti. Ju üks peamisi eesmärke olnud ja, ja eks kui siin Plektrum vist küll sai räägitud, et miks mitte selline ürituse võiks jätkuda kuni aastani 2011 ja täiesti oma publiku koha leida. Ja üha enam aktuaalsemaks minna Eesti kultuuriruumis? Võiksime mainida järelikult me valmistame ette 2007 september Plektrum festivali, mis keskenduks siis rohkem Eesti ja Saksa majas tegijatele. Ma ei oska praegu jälle, kas ta käib üks, kaks korda, aga praegu võistleb tõenäosus, et ta jääb nagu ükskord aastaseks suuremalt, aga seda otsustab juba publik. Erinevad workshop id, mis seal meedialevis toimuvad, keda me võiks olla publikuna näha, et nad mõneti nood, eks ole, meediumi ka nagu kursisolekut või toodate sinna puhtaid lehti ka. Kui me nüüd vaatame nende ühekshopi tegijad, siis tõesti osad on, need oleksin võibolla mingid teadmised, Mattias Fox tuleb Austriast, kes on päris tunnustatud tegija oma vinüülplaatide keerutamisele presenteerimises, kuid samas on teine esineja just workshop idel saimana rahvale, kes on tegelikult vahetusüliõpilasena siin Eestis praegu ja ta just tahab nagu koostada värskeid tõst tudengitest ja muusikahuvilistest siukest võrgustiku küsimust, et äkki mingi uus üritust teha Austria Eesti piitšei Tiitseedega, nii et siin ei saa öelda, et ainult kõvad teadmised peavad aga olema, et siin on kõigile täiesti olemas oma koht ja usun, et Spursse viimisega pole palju vaja olla kaks päeva käia üritustel läbi ja juba hakkab võib-olla pilt selgeks saama. Asi huvitav. Kas pärast seda, kui Intarstandi ära lõpetasite, kas Plektrum siis koos meedia läheb, iga on asunud täitma tühikuid või noh, mida nad sellises üldkultuurilises plaanis, mis kohta nad täidavad? Ma ei ütleks, et kohtade ta pigem on nad jätk millegile, sest peale installinud tuli kohe ise suur sümpoosion, mis Eestis oli. Muidugi väiksemal määral Šveits maikuus konkreetselt meediakunstile meelde läheb vist pigem, võib-olla on see jätk, mitte koha täitmine? Kordame kuulajatele üle, et Tallinnas 15.-st 19. novembrini leiab siis aset visuaalsete helide festival Plektrum. Täpsem ajakava on siis leitav veebiaadressilt www. Plektrum. Kunstpunkt üür, jätkame saatega konstee r. Algamas on saate teine osa, meil on külas August Villem künnakud ning me räägime nende äsja avatud näitusest ühisväli mis on siis avatud Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis laste maailm? Te olete küll mõlemad varem ka korduvalt näituseid teinud, aga ei kunagi koos. Me osalesime eelmise aasta oktoobris taiwani seal näitusel seal Lõuna-Taiwanis Kofungi linnas kunstiprojekt Marco Casagrande niisugune huvitav arhitekt, kunstnik nägu oli kuraator ja isa tegi seal mandala templeid ja mina tegin niukseid seinamaale, kassidest ja Lemurlastest võimlejatest. Ja sealt sai nagu selline sai nagu esimese impulsi. Et võiks koos proovidega Niukest nagu eraldi näitest seal sellel näitusel olid, nagu veel kunstnikke, arhitekte oli nagu Taiwanist ja Jaapanist, nagu mujalt ka tulevikupaviljonis. Mida teie jaoks ühisväli tähistab, eks ta tähistab meie omavahelist välja ja Niukest mida me siin oleme augustiga siin koos mõelnud ja rääkinud ja arutanud ja ja eks ta tähendab ka laiemat välja tähendab seda, seda suurt asja, mida, millele, mida tegelikult ei oskagi seletada sõnadega. Kui on kellega ühendust, siis on kõik okei, et siis on hästi, sealt tuleb, tuleb jõud ja sealt tuleb teadmine ja sealt tuleb energia ja meelerahu ja noh, võib öelda ka mis värvi on jumal. Kas te üritate selle näitusega seda ühisvälja laiendada kuidagi väljaspool teie ühisvälja olevatele inimestele? No loomulikult, eks sellesse ongi, et et tegelikult läbi selle ühisvälja. Me olemegi kõik üks tegelikult me oleme üks organism, üks. Me olemegi üks inimene, võib nii öelda või üks, ma ei tea, mis asi selles mõttes, mida rohkem sellest, need arusaajad on seda tugevamaks. Me lähme. Pole põhjust nagu, nagu liiga öelda, see on nüüd minu ja see on minu tehtud ja, ja kui see meie element hakkaks rohkem peale, siis tehakse maailma natuke paremaks minema. Tallinna vangla, poeet, Andrusel pingutused, mitte mina ei luuletavaid, universum luuletab läbi minu. Ja võib-olla võib samamoodi öelda, et, et mitte mina imaalivaid universum maalib läbi minu ja mitte mu isa nagu ei templiarhitektuuri, vaid vaid universumi teeb läbi tema või, või midagi sellist. Nojah, ega parimal hetkel tõesti on, oled nagu kanal, eks ole, Mäliti, ma vaatan, Augustita, ta ateljee on seal meie majas Aablemise siis kui ta maalib, siis on küll lugeda, uneda, ta on mingisugune Sildvee kanal või et ei tohi isegi segada, kui ütled, siis ta ehmatab ära, nagu ta nagu hukkub sellest välja, aga ta nagu nagu niuke, väike torukene ja sealt käib midagi läbi ja sest kõik need värvid ja kõik need asjad tulevad nagu küllusesarvest seal lihtsalt ta lihtsalt nagu tehakse seda nii fantastiline jälgidega. Seal näiteks on niisugune üks läbivaid teemasid, ongi nagu jah, Taiwan et mul on üks Taiwani lapsed, selline pilt ja isal on niukene tempel Lõuna-Taiwanis Skašungis. Ja siis on seal näitusel ka üx Marco Casagrande, Nikita puu tehtud video mis on filmitud põhja Taiwan'is, mis on nagu meie sellise tühise ühisest, sellisest karmist kogemusest, kus me oleks nagu härbalt ühes kohas ära uppunud läksime ookeanisse ujuma ja siis tuli nagu karmoonia sellest Räki video ja nagu selle auks nägust ubade põletamiseks nagu isaisad, mis seal näitusel olid need objektid. Et Marko nagu nagu selle mälestuseks või nagu põletas need tupes. Ütleme siis nii, et nende nihukeste, tornide, tubade ja pühade asjade ümber siis võib igast igast asju noh, võin rääkida eelne kuni sinnamaani, et keegi oleks äärepealt ära uppunud, siis mingisugune jõud päästis ära ja aga, aga nüüd samas see lähimis puudutab seda taiwani, siis see Mul on väike märksõna, et seal oli üks üritus ja asi võib-olla pole nii lihtne see, sest me siin augustiga oleme juba juba aastaid käinud suvel indiaanilaagris ja ja me hakkame üha rohkem nagu mõtlema selle peale, et see ida ja lääs hakkab nagu kokku sulama ette, et et väga palju seda idaelementi tuleb siia. Ja lõpuks haka oleme hakanudki maailma nagu ümargusena käsitlema nagu ühe tervikuna ja küll, aga tõesti noh, idas ja seal Ida-Aasia ja, ja ja vii vana Hiina ja kõik see, mis, mis seal on nii palju huvitavat ja nii palju saladust ja nii palju nihukest noh sealt ta nii palju leida ja võtta ja kasutada siis kunstis ja arhitektuuris praegu, et see on hästi põnev ja ma arvan, ainsad pole, kes seda nagu üritavad teha, aga et noh, võib-olla rohkem mina sellest august on niuke, spontaanne maalija, aga, aga samas tema meie niuke ühine vaimne huvi on, on küll selliste vanade, igavesti tõdede vastu. Samas muidugi tööd mõjuvad erinevalt, et vile on Künnapu selliseid arhetüüp it, et justkui mingisuguse üheni tagasiminek või nagu selle ühe otsimine ja siis samas augustil on lisasellised konkreetsemaid inimesi või tegevusi representeerivad tööd. Seda võib ka nii vaadata, et ütleme, et see mingi meditatsiooni objekt on seal keskel meditatsioonitornid, eks ole, kes siis ühendavad siis seal seal ühisväljaga või ja augustipilte võib vaadata elu, mis selle ümber on, eks ole, ümber selle torni. Aga noh, see on nüüd, see on nüüd asja, nii et võib nii öelda, aga samas ma juba rääkisin, et ma olen jälginud seda augusti maalimist. Minu arust on temal 100 sedasamast ühisvälja asja ja seda kõrgema jõu asju seal see tuleb talle lihtsalt, ükskõik mida ta ei tee, et see on kuidagi nii mõnusalt, ta võib kasse maalida või mingisuguseid hiinlasi, samas on seal ikka mingi tunne, see eeskätt kõrgem tunne. Rääkides veel augusti maalides, siis üks teema on Taiwan, aga teine väga suur teema on kassid, mis on nende kassidega. Kas need on mulle alati meeldinud ja ma olen neid aastaid juba portrateerinud. Et mul on kodus on praegu kahjuks deposiit kass nimega Miisike. Tema on väga suur inspiratsiooniallikas piltide tegemisel. Aga kas need kassid seostuvad kuidagi idamaades väga levinud sellise koomiksi kassi või kitiga või, või on ta ikkagi puhtalt selline eesti hallitriibuline? Ei ma ei tea, mind huvitab nagu kasside olemas või ma nii nagu nagu niimoodi inimesi nagu ei vaata ka rahvuste järgi, nagu. Seekord ütles, et kas on salapärasem, eks ole, kui inimese parimaks sõbraks nimetatud loom koer. Ja kohe väga salapärane. Täna hommikul käis naabri koer, kes ukse taga mõjus väga müstilised. Rääkides nendest aretüüpsetest templi kujunditest või pühakodade kunsti, siis tegelikult samad kujundid ju on reaalselt leidnud väljundi, milleni igapäevases arhitekti töös nende motiividega mängimine ei tähenda ainult templi projekteerimist vaid, vaid tähendab ka kortermaja või kaubanduskeskuse projekteerimist. Viimasel ajal nagu sina pole, kisu kunagi päris alguses oli ka vist midagi see midagi taolist, aga noh, siis võib ju nii lausa öelda, et igat et kooliaeg näiteks keskaeg, kus inimesed käsitlesid igat ehitist püha, kuidas öelda linna või, või niimoodi, et igal pool olin oma niukene Naapoli vaim sees ja, ja seal vaadati, et ta siis oma kohale kuidas öelda sobiks ja et oleks kõike jõududega tasakaal seal ja või noh, nagu meid alusigi tehti, talud on ka õige koha peal ja noh, siin ma ei tea, mismoodi see kõik Solal toimus, kas polnudki mingeid vitsakesi vajaliseda oma oma sensitiivsusega pandi asjad paika ja ja, ja need proportsioonid on ju on ju kuldlõikeliselt ütleme, võtame meie talu, Arthur, tal lihtsalt on kuldlõikeline, teda pole keegi, selleks ta ei ole, keegi pole selleks teda mõõtnud ja tegelikult ega mina olen niimoodi aru saanud, et inimesed, kellel on ühisväljaga ühendus, kui nad joonistavad, siis, siis siis ongi õige seal. Et see tuleb ise, seal ei ole vaja mitte midagi sättida ja teha see kolleege tähendabki seda, et on õendus mingi kõrgem asjaga. Näitusel peaks mängima taiwani, tan Shoi budistliku templi liturgiline muusika, noh, ma sattusin täna sinna hommikul ja siis see näituse nii-öelda valvur siis talle ei mänginud see, et seetõttu ma jään ilma, et kui suurt osa see muusika peaks sinna tooma. See on väga oluline osa tervikustega. Ja üldiselt ta on niisugune minu meelest küll ta on nagu see just see muusika, ta nagu, kuidas öelda kogu see asi lihtsalt millegagi, kas kaetakse üle mingisuguse muusika, käisime augustiga seal ühes templis seal Taiwan'is ja just oli liturgia ja see oli hästi ilus, seal on ju kõik seda nagu budistlik, aga samas on neil seal niuksed vanad omade omad, igal külal on omad jumalad ja need kõik on seal, istuvad ka ilusti reas ja ja, ja kõik need suitsud ja need budistlikud mungad ja, ja kõik, see palju rahvast ja, ja see muusika ja siis Me küsisime või seal oli mingi müügilett ka, et kas seda muusikat. Ja too oli üks kassett selle, selle muusikaga ja me seda praegu kasutamegi seal on küll mingisugune väga tugev vägise vägi sees selle muusikele kohe, kui ta siin meie sõbratarid vaatamas, kui üles panime. Algul nad ei saanud aru, ala peal oli seal mingi tekst veel seal ja sealt tuli sellel Marko filmilt ja aga siis, kui see muisav tuli peale, siis järsku vohh neljas käima, no hea vaadata, kuidas teised reageerisid demeetrite nüüd nüüd läks käima, aga ütlesid, eks ole, inimesed, kes tulevad vaatama, meie sõbrad, indiaanisõbrad. Otsite nagu või vaatate saladusliku itta, siis kas meie põhjamaine kultuuriruum on ennast ammendanud või et siin nagu ei ole sellist saladust, mida ta tahaks? Lendav asi pole saladuses, minu arust kogu see Arthur ongi pärit sealt, on, on, on Himaalaja mägedest pärit ja Tiibetist ja et seal on lihtsalt toon need pühad näiteks pühaga, ei lassi. Mägi, mis on, ma ei tea, kuidas kindel see seal juba mandala ja selle ümber. Et kõik need pühad, tornid ja templid on nagu tuletised sellest algul tekkisid nad seal idas ja nüüd võtame kas või meie siin vanalinna tornid, need on kõik siukse omapärase vormiga ja kusjuures vanasti ma arvasin, et see on mingi dekoratiivne asi, sibulakujud ja kõik need tegelikult see on väga peenike teadusse Energiat pärast sõda, teine energiat, kuidas seda enda ümber tiirlema panna ja sealt sealt kosmosest alla tõue lihtsalt idas on, on selle kohta rohkem informatsiooni, et kunagi oli see kõik üks. Peaks olema midagi sarnast ju, et noh, et igal väiksel rahval on oma loomislood või et noh, et igalühel on seal veeuputus või midagi sellelaadset, et et mis mõttes ta tingimata nüüd siis seal Poolt tulnud, et ta nagu mõned asjad on nagu paralleelselt peale suurt veeuputust oligi, oligi, oligi Tiibetis ainult ainult see kauguse nahk seal, sealt läks uuesti elu lahti, kõik muu oli vee all. Niimoodi on, aga niimoodi arvan, ma arvan, mina näiteks. Aga noh, see selleks oli see uputusega, kuidas oli, aga aga, aga lihtsalt need needsamad stuupa, diaBagodid ja mandalad. Need on lihtsalt vanemad, see informatsioon on palju vanem kui, kui, mis meil siin meil siin Euroopas ja Põhjamaades on. Et see tegelikult on üks seesama, see kõik on noh, kõik see, ka meie kiriku Arthur ja kõik on sealt tegelikult tulnud ja ta ja kõik on kõigega seotud, sellesse nii-nii lihtne. Kõik on ükskõik, on üks balletitantsija ja kas need on ka üks? Minu maalid, on võib-olla sellised traditsioonid olen nagu kahemõõtmeline ja siis mingid objektid nagu kolmemõõtmelised, aga meie nagu selle näitusega tekitame mingisuguse uue mõõtme. Võib-olla võib-olla see on nagu teistsugune kooslus ka traditsioonilist tehakse võib-olla nagu maalijad teevad omavahel näitusi või või maali, fotograaf või, või niimoodi, et poe, kas seda, seda on ka enne juhtunud nagu öisel näite sellega templiarhitektuur ja kassid ja balletitantsijad ja et, et see on nagu niisugune bla uudne kooslus. Teine asi. Me teame, et kasvõi Roomas, eks ole, kes elavad templi varemetes kassid, eks ole. Aga üks asi on see, mis me räägime ja mis, mida me tahame. Aga teine asi on, kuidas asjad lähevad tegelikult ja võib-olla siin mõndagi läheb väljaspool meie enda tahtmist, et lihtsalt ei, peab minema ja need kassilised pidid seal olema seina peal. Templid pidid olema seal kasside juures, me lihtsalt oleme vahendajad. Mingil põhjusel võib-olla oli see ette nähtud sinna näitus. Kas võib ka nii minna, et varsti need praegu maketi kujul nähta olevat maketid on, on reaalselt meil siin Eestimaad mööda laiali puistatud? Noh, kas Eestimaad, aga ma kujutan ette, et maailma harjatuur sinnapoole vaikselt liigubki jälle nihukeste igavest asjade poole ja sümmeetriliste raskete asjade poole sest see raskus oleks huvitav asi, praegu on seal tuur hästi kerge ja kõik on, eks ole, selline. Ja okei, las ta olla, mingi osa võib, võibki jääda kergeks, aga energia armastab massi, energia läheb püramiidi, ta ei lähe sellesse Bei püramiidi Pariisis, sest see on klaasist, ta nii kerge. Aga, aga ta läheb, ta läheb massi massi, sest see nii lihtsalt on kontsentratsioone ja tegelikult, mis see kõik on energia, ega see mass on ka energia ja tal on lihtsalt seal seal hakkab midagi juba kõndida mingite raskete seal kuskil Itaalia, miks väikelinnas või, või kasvõi Tallinna linnas tunned kohe, kus see, kuidas öelda sulle midagi ümber mingi mingisugused mingid jõud seal liiguvad? Nii et energeetiliselt võttes on Tallinna vanalinn kõige parem koht Tallinnas. Muide, seal on teostatud üks hoone Narva maanteel kolme torni maja, mis on nagu nende pakettide vaimsusega võib-olla siis esimene nagu hoone, mis on nagu selles vaimus nagu ellu viidud. Koos padrikuga ja siis ta tartus, nad ehitavad praegu 100 tigutorni, see on ka sisuliselt üks sihukene mandala torn spiraalse otsaga seal meenutab seda Sakara torni, seal Iraagisked põhjalaks. Lisaks maalimisele ja arhitektuuri viljelemisele annate siis koosel välja ajalehte epifaania. Sellega läheb täitsa hoogsalt, et on peatselt ilmumas viies lehenumber mis on seekord inimeste või nagu üldisemalt tekstidega inimesel olemusest ja intervjuud ja eraldi nagu portreed erinevatest inimestest, kes on nagu valdavalt lovi inimesed ja samuti on tulekul ka samuti epifoonia poolt välja antud üks raamat. See on seesama, ma enne mainisin Andrus helbing Tallinna vangla poeet, et tema selline luulekogu siin beib, ilusti häired, pime linnatänavalt, mis on selline hästi niukesed olemuslikud tekstid universumist ja elust mullal nimega maa. Ja seal on siis Jürgen Rooste nagu niuke eessõna ja analüüse. Et ta peab sellest vähest, paistab üsna palju ja seal pingvality ju areeni tulevikutäheks, eks ole, siin mõni mõni aeg tagasi, poisile on seal peal meil veel mitu aastat olla. Samas me me siin augustiga loodame, et see, et see raamat aitab teda sealt sellest värgist varem välja õuest, vanglast. Noh, teine eestlane on ka lisapoolt kirjutatud, samuti on seal nagu erinevatel aegadel tehtud fotot Tallinna vangla atmosfäärist ja mõned portreed üks minu tehtud portree anduselvingust ja siis on üks isa tehtud ja siis on kaasvang on Raimond kui kuskil nagu tema portree, et see peaks ilmuma raamatulettidele järgmisel nädalal. 12. novembri kunstisaade on lõppenud. Täna rääkisime siis kõigepealt järgmine nädal toimuvast klektrummi visuaal helifestivalist millest käis rääkimas Marge Paas ja saate teine osa oli siis äsja avatud näitusest disaini- ja arhitektuurigaleriis, kus siis vileni augustamine, hapu eksponeerivad oma uusimaid maale ja templite makett. Aitäh stuudios olid nagu alati, Karen Jagodin, Aleksander, saabuv kuulmiseni kuulmiseni.