Tere, stuudios on Kaisa Eiche ja alates praegusest hetkest olen kunst naisalgeks mina. Täna helistan eklektika esimesest kuni üheksanda septembrini Tartus toimuvast eklektika festivalist. Jagad mõtteid peakorraldaja isiklikult stuudios Berk Vaher. Eklektika toimub sel aastal neljandat korda, teist aastat ühest on ta üheksa tavaline, kui esimestel aastatel saitide tehtud parasjagu lühidalt esimene festivali pilootfestival, mis oli ültse ühepäevane, siis tuli järgmisel aastal kolmepäevane, aga see kava läks nii tihedalt täisküsitlusi, et see oli hommikust õhtuni, ei meie tegijatena ammugi publik publikuna ei jõudnud seda kõike vastuvõtt, siis tekkiski mõte, et aga kui vehitaks selle kahe nädalavahetus ja nende vahele jääb nädala peale välja, et jõuaks tekkida rohkem sellist festivali feelingut, võib-olla isegi tõesti nii, et ta hajuks mingisuguste teiste asjadega kokku, mis linnas toimuvad või inimesed jääks seda puhkamisruumi vahepeale, sellepärast et paljud need asjad, mis kavas on tsensuurselt üsnagi palju nõudvad ja sellist puhkuse hingetõmberuumi on, on kahtlemata vaja, arvestades ka seda, et vähemalt pooltes festivalipäevadel on ju ka ööprogrammid või mis lähevad niimoodi varahommikusse välja ja ja nii on niimoodi kujunenud, et võib-olla siis nädalasisene osa on, on täis, seal on selliseid protsesse ja keskkondi ja võimalusi inimestele kuskile sisse jalutada ja seal toimuvast osa saada, aga kuivõrd neil hetkel tuju on, kas siis kuhugi galeriisse või spetsiaalselt selleks kohandatud ruumi mõnes Tartu kultuuriasutuses ja nädalavahetused on siis tõbi tihedamat programmi ehitisse, teine nädalavahetus, mis on tõesti hommikust õhtuni ja tegelikult järgmise päeva hommikusse välja veel noh, mida ma ongi selle sellesama festivalitunde tekkimine, et ma saan ise ka kõigele lisaks seal sealt mingisuguse kaifi lisaks sellele, et ma püüan seda igast nurgast püsti hoida. Esinejad on ka valitud selle mõttega, et ühelt poolt nad tekitaksid mingisugust sööki ja selle vahel, kus nad tulevad ja kes nad on rahvusvaheliselt ja teiselt poolt siinsete tegijate või siin juba tehtu vahel. Selles mõttes on valitud festivalile näiteks prantslaste talges miksid uut helitausta, kasutades loodushääli ja kõikvõimalikke leitud dialoogijuppe ja erinevat muusikat, miks ib siis tagasi analistlikele filmidele festivali eritellimusel ka tühirannale ja, ja samamoodi on Bentost, kes on osaliselt tunnustatud alternatiivmuusik valitud kuue eesti kitarriga ühisprojekti tegema ja noh, neid näiteid on veel ja veel ka see, et asja eelistab festivali alguses hakkava pilthaktiivsete filmide töötoad, siis festivali lõpuks mingisuguste konkreetsete linateosteni jõuab. Aga teine oluline punkt, miks paljud esinenud on valitud, on just nimelt see keskkonna loomise võime, isegi kui see nende esinemine ongi üles ehitatud niimoodi, et inimene tuleb ja ostab pileti istub maha ja nemad on laval ja publik on saalis, siis ma loodan, et ta tekitab mingisuguse sellise keskkonna, kus inimene saab mõte uitama minna, et ei ole mitte niivõrd, et nüüd siis lõppes see lugu ja nüüd järgmine laul räägib sellest vaid vaid ta on ikkagi mingisugune atmosfäär, kus publik ise saab väga palju kaasa teha. Ja see kaasategemine ei pea tähendama seda, et te teete, tõuseb Me kõik püsti, lööme plaksu ja kallistame 11, hüüame jeee sinna vahele, vaid see kaasatöötamine võib ka olla näiteks eelmisel aastal kirjaniku ja muusiku David tupi esinemisel, mõned inimesed jäid magama, sest ta oli lihtsalt niivõrd unenäoline sugestiivse ja tema oli tegelikult sellest meelitatud, et lõppude lõpuks see on ju omamoodi ka loomise paljuded, inimesed loovad unest ja, ja kui see tekitas mingisuguses unes nõidumise situatsiooni, miks mitte loodetavasti tekib seda sel aastal ka. Tänapäeval on ju ühelt poolt Suputamine killustatus niivõrd suur, teiselt poolt infolevi on niivõrd suur, et on võimalik saada mingisuguses subkultuur siis vägagi mainekaid esinejaid suhteliselt kergesti siia või ütleme, tulevad suhteliselt väikese onuahelaga ja, ja kogu see kultuurilugu on muutunud niivõrd suhteliseks, et kui võib-olla mingisugune osa Eesti meelelahutuskultuurist toimib veel selle peale, sellise suhe Stahli müüdi peal, et on olemas mingisugused popkultuurilised ikoonid, Nad maksavad nii palju, neile on vaja limusiin iga nurga peale ja šampust, eks ole, pilet maksab 700 krooni, siis minu meelest reaalne maailm enam ei toimi päris niimoodi, et see ei ole enam päris nii, kuidas inimesed kultuuri suhtuvad või kuidas nad muusikaga suhestuvad eklektika taolistel festivalidel on mingis mõttes suur võimalus tõesti hakata kinni mingisugusest tegijast, kes näiteks kunagi on teinud mingisuguse hästi märgilise pala ja kes siiamaani tegutseb. Mõte ei ole mitte ilmtingimata see, et saada nüüd odava hinnaga siia mingeid ühehiti imesid, et kellel see märgiline roll on kasvanud just tänu sellele, et inimesed avastavad mingisugust varasemat kultuurilugu või varasemat muusikalugu ja avastavad võib-olla, et üks, kui teine asi oli oma ajas taga palju ees, on hoopis rohkem osa sellest siinsest ja praegusest kultuurikontekstist, mis tähendab ka seda, et neil artistidel on siiski teatav oma huvi kuhugi kuskil kauges nukas. Meil on teatav selline riskivalmidus, Nad tahavad tegelikult näha neid inimesi, kes neid üle kuskilt netiavaruste on enda jaoks avastanud. Ühelt poolt see eklektika on võib-olla laiali laseme kui kunagi varem ja see oli esimene aasta, kus Euroopa artistid ise hakkasid ennast pakkuma. Kuna me sattusime ühte üleeuroopalise võrgustiku, siis tänu sellele kõikvõimalikud artistid, kes Üleeuroopaliselt Uueid olid, olid ka loomulikult huvitatud sellest, et neil siin mingisugune esinemine oleks ja selles mõttes on muidugi hea tunne peale nelja aastat, et nüüd võib öelda, et asi visto ennast sisse töötanud. Aga teiselt poolt, tõepoolest, mina olen otsustanud, et ma kohendan pea, korraldan seda festivali viimaste aastate taha pereelu elamist, doktori on vaja valmis teha, lähen tuppa koju, vaatan seda maast laeni kõrguvad raamaturiiuleid, mõtled, kui palju mul sealt lugemata on ja kui palju ma tahaks lugeda, ma arvan, et ma olen ennekõike mingisugust asjade käimajooksuta. Näen, et asi stabiliseerub, muutuma institutsiooniks hakkab paratamatult hõlmama rohkem bürokraatiat, administreerimist, siis ma tunnen, et selleks on võib-olla püsivama loomuga inimesi olemas, kui mina. Võib-olla oleks Tartule vaja sellist totaalset mikrofestivali. Eklektika festivali sees Kun teine festival Margus Kiis tutvustab Tartu alternatiivkinoprogrammi. Tere, mina, Margus Kiis ja ma armastan muidugi kõiki. Seekord on mul teemaks Tartu alternatiivse kinofestival, mis praegusel kujul toimub teist korda, nüüd siis toimub eklektika Kald neljandast kuni üheksanda septembrini. Tartu alternatiivse kinofestival tegeleb siis väga erinevad alternatiivsete filmi tegemise ja ütleme niimoodi audiovisuaalsete teoste tegemise ja näitamise demonstreerimiseks siis see aasta käsitleme kaheksa millimeetrist filmi hologrammi uut leiutist, Lauringson kapaskoopi, siis septembril toimub siis Genialistide klubis kaheksa millimeetriste filmide õhtu, kaheksa millimeetrine film on selline vana formaat, millega kunagi deti amatöörfilme. Mõned eripärad, näiteks, et teda saab demonstreerida muudetava kiirusega, nii et muuta seda demonstreerimisel elavaks ja Genialistide klubis, siis tuleb esitlusele põllu varajases nooruses tehtud kaheksamillimeetrised filmid, sürrealistliku jaburad, noorusuljus ega tehtud. Järgmine teema on meil siis hologramm tuleb viiendast septembrist alates Y galeriisse üles pandud hologramm on selline huvitav meedium mis tekitab mulje kolmemõõtmelisest objektist, kuigi tegelikult on tegemist vormiliselt kahemõõtmelise fotoga. Kui te nüüd vaatate, siis tundub neile, et ei ole tegemist fotokovaid, on tegemist täiesti täieliku esemega, mis on kuidagimoodi sinna foto taha sattunud. Samal päeval siis tuleb demonstreerida Sellega Andrus Lauringson kapaskoop see on selline omamoodi asjandus, mis baseerub raam fototehnikal, aga Lauringson on selle nagu elama pannud, pildistanud ühele panoraamile mitu erinevat ka siin ühest situatsioonist ja inimene saab siis oma toolis istuda ja siis seda edasi-tagasi kerida elavdatud faase vaadata oma soovidele vastavalt istungi pöörleks ta ümber mingi telje, aga üheksandale novembril Ateena keskuses on ka normaalses mõttes filmide programm, mille on kokku pannud Jaan-Jürgen Klaus ja seal siis alternatiivset filmi tegijad. Uut ehitise demonstratsiooni on, seal tulevad esile Raivo kanniku, Urmas Reisbergi vitsad, meitherni Martin ja, ja ka Jaan-Jürgen Klausi enda uued filmid. Ja selline on siis alternatiivse kinofestival 2007. Kevadel Tõraveres loomingulisesse laagrisse, aga kui need noored arenesid endile professionaalsete juhendajatega, jääksin teatri, hääleimprovisatsiooni eri kunsti kui pärimuskultuuri voksjate. Kaevu taga kostab kosmos. Minu nimi on Katriin ja lihale leene ja meede Tõraveres see projektikaevu taga kostab kosmos. See projekt on tegijatele andmed hästi palju, et see, kuidas me seda teeme ja kõik need workshopis, mis meil on olnud. Kõigepealt me alustame oma päeva kella neljast, siis loengutega, mis on raadio ööülikoolivormis, siis saab vabalt sekkuda ja küsida küsimusi ja need salvestatakse ja siis asi peale väikest suppi saab käia seal ringi ja ise vaadates installatsiooni sellel hetkel, kui on vaja, et see pilt on inimese enda koostada, räägime siis sellisest asjast kõigepealt nagu ilmajaama raadio, mida siis teevad põhiliselt võib vist öelda, et Viljandi inimesed mõned ameeriklased-ameeriklased ja seda saab siis kuulata täna öösel läbi ja seda saab kuulata võõrsilt allikas. Punkt konverter. Ja see kujutab endast ämbienti põhiliselt, kus siis alguses või kuulata elavat kontserdit, kus siis musitseerivad Arnadan Tanel Kadalit, Jon. Patrick Mäkin leht ja hiljem lastakse erinevaid helisalvestisi, mis on siis salvestatud kontakti mikrofoni taga, koha peal või siis on kokku lõigatud ja erinevatest kogemustest, et meil oli ka heliworkshop, mis siis nagu andis melkein helimaterjalid asja kuulata. Mina teen seal Tõraveres sellist asja nagu kõlakohvikut, mis annab inimesele võimaluse luua enda hetke. Ja looming seisneb siis selles, et on võimalus tellida endale selle kauni vaate kõrvale heli ja nagu eluski tihtipeale seal valitseb ja mida sa saad, aga, aga see 10 minutit on sinu enda aeg ja, ja see heli on siis ettevalmistatud loomulikult, ja see peaks siis innustama Atkega võib-olla teistmoodi looma edasi üks hästi vahva projekti, seal on selline Suur Muna kaku käivitatud, kile on peal see, ühelt poolt peaksin muna ise sümboliseerima ühte nendest kõige tuntumatest eesti loomismüütidest oluline koht muna ja mille üle-elusuurune sellepärast, et väga paljud asjad, mis on olulised, on üle-elusuurused, muna sees on ka kahesugused. Ühtedest tuleb jutt, mida võiks nimetada mütoloogilised, teistest tuleb jutt, mida võiks nimetada loogiliseks teaduslikuks Mari Kalkun, kes seal selle installatsiooni nagu Trooja dema. Käis lindistamas väikseid lapsi. Et mida nemad arvavad sellest kosmosest ja taevakehadest ja, ja mis seal leida on ja ta ta läks seda tegema sellepärast et saada endale kinnitust, et väikesed lapsed mõtlevad pigem ideoloogiliselt kui pigem teaduslikult, et nad oskavad leiutada asju, millel asjadele seletusi, millest nad enne kuulnud ei ole. Aga kui küsitakse, neil on kohe vastus olemas. Seal need intervjuud, ma kuulasin, neid, seal tuleb. Ja ma olen ikka mitu korda isaga kosmoses käinud ja kuu on banaani tehtud ja igasugu muid vahvaid mõtteid, teisest kõlarist tuleks siis päris teaduslik tekst kosmose kohta, kes just sellest koosmõjust ühe sama muna sees ongi sündinud, see projekt ja asi päädib mõningate ühisasjadega ühisüritusega seal peatornis suures tornis kus on Põhja-Euroopa suurim põhjas, see oli ja, ja seal on üks üks üritus, kus me osaleme kõik koos. Meie üritus on kahel päeval, esimesel, 15. septembril ja buss tuleb Tartust, toob Tõravere ja pärast ära verest õhtul tagasi. Need, kes on siin Tõravere lähedal. Infot leiab leheküljelt www. Konverter ehk kaldkriips. Kaevu taga kostab kosmos ja peale selle on meil ka blogikaevudega, kostab kosmost kloostatud komm. Kogu festivali kohta käiv info veebiaadressilt eklektika punkt ee. Aitäh kuulamast. XPS to kill von Handreid, Carl Craigi remix.