Tere, kallid klassikaraadio kuulajad, alanud on saade Kunzee r ja saatejuht Aleksandar Champav. Ta on meil eetris intervjuu eile Kanuti Gildi saalis esinenud kunstniku Martin kriidiga ja intervjuu meil paraku sa oled, sa oled juba neljapäeval nii, et need, kes tema etendust varietee performance'i, käinud Kanuti gildis vaatamas, siis neil võib-olla jäävad teatavad lüngad. Aga samas soovitan kõigil internetis, kel internetivõimalus on vaadata lehekülge www, punkt Martin kriid, punkt, komm Cryden siis c-tähega. Intervjuu inglise keeles, aga pärast iga, et nii-öelda küsimuste vastust. Ma teen väikese eestikeelse resümee ja saate lõpuks kuulame me Martin kriidi enda esitatud lugu akent, muu. Pärast seda juba jätkab siis Kaisa ehe ja Tartu Pokk. Head kuulamist. Küsin siis sissejuhatuseks Martin kriidilt, et kas talle meeldib, kui teda kutsutakse kunstnikuks või ta peab ennast siis lihtsalt loovaks inimeseks ja Ta ütles, et tal ei ole midagi selle vastu, kui teda kunstnikuks kutsutakse. Et ta lihtsalt proovib oma elu paremaks muuta ja ütles, et on teha lihtsalt erinevaid asju. Teatavasti siis ta teeb nii muusikat kui silme kui kunsti, kui teatrit, kui soovite. Ja nagu ta ütles, et ta täpselt ei tea, mida teha. Aga seetõttu ta teebki neid kõiki erinevaid asju. Küsisin Martini käest, et miks ta ei ole üleüldse siis omal ajal ehk siis kaheksakümnendatel kunstikooli astus. Ta ütles, et teda huvitas ütlemisel arhitektuur, kirjanduspsühholoogia ja samuti ka siis niinimetatud kaunid kunstid. Ja ta leidis, et kõige parema minna kunstikooli seetõttu, et kunst ei välista tegelemist ka arhitektuuri või kirjelduse või psühholoogiaga. Et kunsti saad kõiki neid sisse panna. Et näiteks Inglismaal sa võid õppida inglise kirjandust, aga sa ei saa õppida Creative reitingut või siis sellist loovat kirjutamist. Küsisin Martini käest, et arvab, et näiteks New Yorgis ja Londonis kunstnikud saavad rohkem promo kui mujal noh, näiteks Suurbritanniast, õrnerr, kunstiauhind, õnnerpris ja moodsa kunsti muuseum Tate Modern on väga populaarsed ja ta ütles, et sellest on kunstnikele abi kindlasti palju. Et need on populaarsed ja siis nad Lars mitte ainult Inglismaal, vaid ka mujal. Uurisin Martiniga ja siis veel, et üheksakümnendatel tuli suur osa selliseid kaasaegse kunstistaare britanniast ja et mis võis olla selle põhjus, et kuidas Pablissitis töötas ja ta ütles, et jah, et kaheksandate lõpus aegsete alguses briti noorte kunstnike laine näiteks Damien Horst ja teised tegelesid väga palju ise oma promamisega ja olid siis teadlikud, kuidas reklaam töötab ja korraldasid oma näituseid ja Martin ütles, et see inspireeris ja aitas tedagi päris palju. Küsisin Martin käest, et mis on olnud tema sellised karjääri murdepunktid, et kas Turneri auhind 2001. aastal ta ütles, et kahtlemata on see olnud väga suureks abiks talle et see teda teinud laialdasemalt tuntuks, siis väljaspool mingit kitsad spetsialistide ringi ja et et sel aastal oli tal Londonis juunikuus suurnäitus, kus siis käis rohkesti publikut. Martin kriit on kord öelnud, et sa ei saa ja olla rohkem meistri kui see, kui madonna annab sulle üle auhinna. Jutt käib siis sellest samast õnne fraasist taas kord mille talle andiski üle popstaar madonna ja siis sellest lähtuvalt küsisin, et kas tema ideed tulevad rohkem mainstream istuja Indrek remondist ja ta ütles, et ta tegelikult ei oska sellele vastata, sest ta ei eristame instrimi andeka raundi. Kuigi jah, tõepoolest stamases tsitaadist võiks teisiti aru saada ja tema ideed tulevad pigem siis seestpoolt kuid ka väljastpoolt. Tõin välja, et paljud bändid popmuusika ajaloos on tulnud kunstikoolidest näiteks te hoo või dokinheetseja. Küsisin, kuidas Martin siis jõudis muusikani ja ta ütles, et ta hakkas kunagi lihtsalt kirjutama lugusid tegeles skulptuuriga ja siis ta leidis, et muusikas hästi siis näidata seda tegemise protsessi, mitte siis ainult seda lõpp-produkti, et et see tegemise protsess on muusikas nähtav. Täpsustasin siis veel tema huvi dokinhetzi vastu ja küsisin, kas see on tema üks lemmikbände ja ta ütles, et absoluutselt, et ta on sellega koos üles kasvanud ja küsisin siis täpsemalt dokinhetzi loo kohta praktilist Sauli ehk siis ainult kunstnikud. Seal on selline lause, et ma ei pea tõestama, et ma olen kreatiivne. Ja siis Martin ütles, et see ei ole küll tema lemmiklugu, et tema lemmiklugu on tegelikult rõhutu nõue. Küsisin, et Martin on taas kord kunagi öelnud, et tema arvates on kunstnik truusnauman sama kunstis, mis Elvis oli muusikas ja siis küsisin, et kui me neid tingimusi arvestama, et kes siis Martin kriid Alex kunstis kui Brusnauman on kunstiElvis naeris selle peale ja ütles, et ta ei teadnud, et see tema öeldu on kunagi nagu salvestatud. Ja ütles, et teistest on alati kergem rääkida ta tegelikult hirm, et ta ei tahaks pakkuda ise, kes tema võiks olla kunstis. Küsisin Martini käest, et kunagi tal oli töönäitusesaalis, mille nimi Laitskowinoonenud off, mis siis tähendas tegelikult tühja saali, kus siis valgus lihtsalt kustus ja läks jälle põlema. Ja keegi külastaja reageeris sellele sedasi. Ta viskas muna vastu näitusesaali seina ja uurisime Martin keset. Kas selline reaktsioon rahuldas teda, et kas oli tema meelest ilus. Siis ta ütles, et tegelikult oli ju tema töö nii-öelda süütu või et selles töös pole ju tegelikult midagi hävitada, et selle munaviskamisega, et sama hästi oleks võinud selle muna visata põrandale või vastu lage. Et aga see tegi talle nalja. Ja see inimese reaktsioon, kes selle muna viskasid, see oli temale tegelikult üllatav. Et ta saab aru küll, et inimesed vahel ärritavad ja ta ütles, et tema enda jaoks on kunstnikuna töötamine või kasvõi perfomance tegemine ka ta otsib selle läbi sellist põnevust või erutust. Et kunstnikud on töötamine, on pisut nagu ennastkahjustav. Et see on vahel nagu suruks noa enda ihusse, et tunda, et oled elus. Aga samas tugev reaktsioon publiku poolt on alati põnev, et see paneb su südame kiiremini lööma. Martin kriidil on tehtud üks selline lühifilm, umbes pooletunnine, mille nimel sic film, ehk siis haige film, kus siis inimesed kõnnivad valgesse stuudiosse ja siis mõni õnnestunult, mõni ebaõnnestunult proovivad oksendada. Ja ma siis küsisin, et kas see on ka üks viise, kuidas ennast elusana tunda. Ta ütles, et Ta tegi selle töö sellepärast, et oksendamine on mõneti kõige lihtsam asi, mida teha kasutades vaid inimese keha ilma mingite abivahenditeta. Et ta võtab seda filmi kui sarja portreesid. Tallinnas siis eile etendus dema performans, mille nimi on siis varietee perfomance varreteessov, küsisin, et millest see on, et kas me võime seda kutsuda Gesamtkunstwerk yks ehk siis Gesamtkunstwerk on teatavasti siis selline kunstide süntees, kus on siis erinevad meediumid oma vahele miksitud ja ta ütles, et tegelikult kutsub seda show'd üldse teatris showks, sest ta on selles varietee sisaldavas pealkirjas alati ebakindel olnud ja Ta ütles, et nad on seda mitu korda teinud ja ikka ta üritab seal midagi muuta või ta ei arva, et ta on eriti näitleja. Et Joe on ikkagi alati selle lähenetakse intraviseerivalt ja püütakse teha seda värskelt, et isegi kui kokkuvõttes kukub välja samasugune nagu eelmine kord, siis ometigi on nad seda teinud. Sellise uue hooga. Martin kriidil on ka kaunis otsene Connection Eestiga, et nimelt siis tema stuudios Londonis töötab assistendina eesti kunsti lõppemine Maria Arusoo ja ma küsisin, et paljudel üleüldse assistent on, et kas tal on ka mingit laadne kunstitehas, kus siis Martin kriid annab käsklusi ja siis assistendid vorbioteid istudes, et et ta on tegelikult kas täiskohaga assistent ja kaks poole kohaga assistenti ja ta töötab erinevates meediumites ja seda meeldib teistega koos tööd teha, et kui ta üksi teeb, siis tal on kuidagi raske oma töödest lahti lasta või neid kuidagi lõpule viia ka teistega koos tehes on see nii-öelda letting Godal kergem. Martin kriidil on ka väga põhjalik kodulehekülg, mis on siis www Martin kruid, tattkamm. Seal on tal isegi jama pood, kus tema asja ostad. Küsisin, et kui palju üleüldse siis internet kaasa kunstnikke mõjutab, et ta ütles, et tema isiklikult üritab oma koduleheküljega vaeva näha, et tegelikult suurem osa inimestest näeb tema töid läbi tema kodulehekülje, siis enamik näeb tema töid sellises madalas resolutsioonis pigem oma arvutiekraanil kui siis läbi galerii jalutades ja ta tahab, et tema tööd oleksid vaadatavad ka siis internetikeskkonnas. Joukko ations Artis hu cam to Estonia. Küsisin siis sellise seltskonna Rauri küsimused, kuidas siis Martin kriidile muljed on eestist, kuna ta on siin esimest korda, siis ta ütles, et inglise keeles kõlab hästi kratel rivin krai hädev ehk siis meeldiv mõnus saabumine halli ilma ja samuti ütles, et ta käis lõunatamas ja ütles, et väga maitsev oli, et talle tundus, et need asjad, mida ta sõi, on tõepoolest kasvatatud, et kui ta Londonis see, et siis ta ei tunne toidu puhul, et see oleks kasvatatud pigem nagu imitatsioon ja saatides, et imponeerib talle ka see aktsent, need hääled ehk siis eesti keel, et ta on sellega varem kokku puutunud ainult läbi oma, siis eesti assistendi. Lõpetuseks, siis oli lühike küsimus, et kas tal on ka aega, et tutvuda kohaliku kunstieluga või külastada galeriisid ja siis ta ütles, et ta loodab, et ta siis jõuab mõelda näitust, et läbi käia ja Martin kriit siis kes tahab, saab tutvuda tema töödega internetis, nagu öeldud, WWW Martin kriit tat com kriisist. Seega ja samuti võimalik siis, et tema etenduse järel ka siit lugeda meediast, et Martin kritsis esines seitsmeteistkümnenda novembrini toimuva New Performance festivali raames ja võimalik, et sellest festivalist tuleb siis meie saates ka edaspidi mingit juttu. Ja lõpetama. Sa oled siis Martin Creedi lugu, I käänd Mouv. Ja pärast seda võtab siis teatepulga üle Kaisa Eiche, aitäh teile kuulamast. Viive. Tere, mina olen Kaisa Eiche ja täna olen stuudiosse palunud Rael Artel kes avab novembrikuuga taas Tartus omanimelise galerii hooaja. Koos temaga on kaasas kunstnikud, kelle projekt tiga programmi alustataksegi. Aga edasi tutvustavad asjaosalised end ise. Tere, minu nimi on Kristiina Hansen ja mina olen Laura Toots kaks neljast kunstnikust, kes osalevad näitusel pealkirjaga minnes vastu lugejate soovidele. Seda saab näha Rael Artel galeriis Tartus Lutsu raamatukogu keldriruumides, mille aadressiks on Kompanii kolm viis. Peale meie osalevad veel kaks noort fotokunstniku krüptherk meile Taaniel, Raudsepp. Theriks moderaatoriks on Rael Artel. Meie näitus kujunes välja ideest teha kohaspetsiifiline projekt, seega kõik meie materjalid on siit kohapealt kütust vaid ideed võtsime Tallinnast kaasa ning pealkiri sai innustust keldriruumide valdajast ehk siis raamatukogust kui asutusest mille mitu selle projekti tööd tegelevad kõik tekstiga. Ja need ei ole ainult fotoreid seinal, vaid rohkem vaatajat külastajat, kaasahaarav ning ootamatusi pakkuv projekt. Ning nendesamade ootamatuste tõttu võib juhtuda, et mõned näitusel eksponeeritud teosed ei ole sobilikud alla kaheksateistaastasele külastajale. Teemad, mida mööda näitus lähtuda, järgneb, on laias laastus lugemine, lemmikraamatud tekstide tootmine ja tarbimine, erinevad lugemise viisid keelatud kirjandus ja sõltuvus, eelkõige siis lugemissõltuvus. Arvan, et oma projektiga tulema tõepoolest hästi nii mõnegi lugeja unistustele. Jah, selliseid asju tõesti ülemisel korrusel naljalt ei leidu. Näituseprojekti võiks vaadelda kui Tartu linnaraamatukogu ajutist põrandaalust filiaali raamatukogu igapäevase tegevuse loogika kuidagi äraspidiselt haakivat osa. See rahuldab ka nõudlikuma kirjelduse veel see salasoovid just. Meil on olnud ka väga tubli abiliste seltskond. Kasutaks võimalust, et annaks selliseid tegelasi nagu Kaarel narra Kerdsamust Jongin Kaise, Priit Nansen, Indrek Hein, saetlast Madis Kats, Eerik riige Kerstide järg, Priit Voodla ja lisaks veel Eva Roots ning Lutsu raamatukogu töötajad Andres Sursu, Roy Strider, Marco Laimre, Henry Timusk, Stella tonni manus, puskar, Maie Toots, Hannele, Turu tõepoolest suur tänu neile ja näitas on siis avatud reedest, teisest novembrist ja jääb avatuks kuu aega vähemalt siis neljanda detsembrini ning lahtiolekuaegadeks on esmaspäevast reedeni kella 12-st kuueni ja laupäeviti avatud 12-st neljani. Aadressiks oli siis Kompanii kolm, viis Oskar Lutsu raamatukogu keldriruumid ja kõik oodatud näitust külastama. Kunstnike majas on 11. novembrini üleval näitus Tartu ülikool ja maalikool ning Tartu lastekunstigaleriis on üleval näitus tammikuta. Esimene on siis põhimõtteliselt Tartu ülikooli maaliosakonna vilistlaste näitus ja teine on Tartu lastekunstikooli vilistlaste näitus. Räägin juttu mehega, kes on mõlemal näitusel Rauno-Toomas Moss. Tegemist on kahe väga erineva kooliga ja seda on näha ka mõlemal näitusel. Kui lastekunstikooli näitusel on väga erinev kunst alates Aapo puki portreede mingid lõpetades siin effi teel ja kontseptalismiga, siis Tartu Ülikoolis õpetatakse vist palju ühtsemat. Kindla sihiga kunsti või kuidas teile tundub? Reaalselt kujuneb see siiski välja nii, et Tartu Ülikoolis on kõrgem õppeasutus ning jah, me oleme keskendunud tahvelmaalile. Et see on tegelikult see ühine, see tehnika on ühine nimetus, aga, aga tegelikult see, millised on raamid, mida keegi üliõpilane või siis kunstnik siin nagu endale seab, need on suht vabaks jäetud. Et tegelikult ei saa rääkida väga mingisugusest saldat. See, et siit Tartu ülikoolist tulevad just Tartu ülikooli maaliosakonna üliõpilased, vaid et nad on väga eripärased, eripalgelised sisuliselt. Kui rääkida Tartu lastekunstikoolis, siis selle maja vaba vaim ja vaba suhtumine kunsti on juba legendaarne. Kas see on ka selline õige pilt? Ma arvan küll selles suhtes, et minu mälestused sellest majast on vaimselt väga ärksad ajad. Enne seda oli muidugi ka Eesti poliitikasse sel hetkel või siis, kui mina seal õppisin, sest see oli just see aeg, kus oli laulva revolutsiooni aeg, see kõik loomulikult sealt oli kogus õhustikus, aga nii või teisiti tegelikult minu mäletamist mööda need õppejõud ja kõik see atmosfäär, mis meil oli, see oli Tartu keskkonda konteksti arvestades kõige positiivsemaid positiivsemaid, intellektuaalsest, vaimses mõttes. Kui Tartus saab tänapäeval üldse rääkida mingisugusest Pallase järeltulijatest või Pallase koolkonna sarnasest nähtusest, siis minu meelest on siiski osaliselt Tartu Ülikooli maaliosakond ka sellel käsitletavad näite, seal domineerib selline suuresti ütleme siis inimkeha temaatika kui ka samas teatud sotsiaalne reaalsus. Kas see on selline pinnapealne ettekujutus asjast või on siiski mingisugune koolkond siiski seal olemas? Niivõrd kui ruum ruumi on nagu Tartu linna põks suhteliselt semiootilise ruumina, sest tal on oma ajalugu ja Pallas ja kõik palaslaseda on osa meie ajaloost selles linna ajaloost ja Tartu Ülikooli kunstide osakond on osa sellest et me ei saaks öelda, et ei ole seda sidusus punkti. Samas mul, kes ma olen suhteliselt nagu selle asja sees siin vahel tekib küll selline tunne, et süüaks nagu Ta on kuningas on surnud, elagu kuningas selles suhtes, et vallas on surnud, elagu Pallas. Et kui ta vaatab Tartu Ülikooli kunstide osakonna üliõpilaste töid ja nende hilisemaid tegemisi ka, et see jätkab kuidagi Pallase traditsioone siis see ei ole nagu vaidlemise punkt niivõrd-kuivõrd, see on tõesti analüüsi analüüsi lähtepunktide vaatlemis. Küsimus. Aga, et ma ise ei ole sellega päris nõus selles suhtes, et vallas on suht surnud või vähemalt Tartu Ülikoolis Pallas selles mõttes nagu kunstiajalooliselt me teame, mis on Pallases ja millised nende väärtushinnangud siis seda siiski aeg on lihtsalt nii muutunud, et seda sellisel kujul ei ole. Aga mingisugune ühinege, ajakiri paistab siiski Tartu Ülikooli kunstide osakonna vilistlastel olevat siis sellepärast, et kui me vaatame näiteks helina Loidi, Kaarel vulla, Margit Lõhmuse isegi maris palgiteoseid, siis teatud selline ühtne teatud selline huvitav inimkehal käsitluses kui ka teatud sotsiaalne maalidel, nagu on muidugi on ka selles reeglis või muljest teatud erandid, aga siiski jääb mulje, nagu oleks siiski tegemist teatud kindla koolkonnaga. Teatav selline lüürilisus jah, selles suhtes oleme nõus, et nii või teisiti oleme me selles ühes arenguruumis siin olnud, kõik, kes me oleme siin õppinud ja kes rohkem vähemal määral siis ka tartus edasi töötavad ja, ja me jäime ju kõik läbi. Et loomulikult on asju, mis meid ühendavad ja seda siis ka lõuendil järjest nimetaksin seda teatavaks lüürilisuseks teatavaks tartulaadseks poeeseks. Isegi siis, kui see, mida me seal lõuendil lahkame, võib olla vägagi kontseptuaalne. Kriitiline ühiskonnakriitiline. Ütleksid sama lemmikud õppejõud nii lastekunstikoolis kui ka Tartu Ülikooli kunstide osakonnas. No ikka selles suhtes, et lastekunstikoolist mäletan ma kõige rohkem, kes minuga väga palju tegelasel endale papp. Ja siis Paul Saar, aga Paapansai, keda ma pean rohkem väga sooja südamega meeles, sest tema viitsis jännata minuga ja ja ta mulle tegelikult alus joonistamisele, et see, kuhu ma olen praeguseks jõudnud niivõrd-kuivõrd, siis see on mõnes mõttes õpetaja, papp teine. Aga siit ülikoolist, no siin ma hakkan juba mainima, siis järelikult oma kolleege. Aga siis, kui mina üliõpilane olin, siis oli siin Ima Tsuuman õppejõuks. Ima Tsuuman oli väga inimlik õppejõud ja just selles suhtes, et ma usun väga, et rohkem kui eriti kunstiõppes, et enam kui sa oled hea pedagoog, pead sa olema hea inimene ja kunstnik, et selles suhtes, et selle läbi just kunstiüliõpilased õpivad rohkem suhtes. Et see õppejõud peab olema lihtsalt sulle elav näide, kuidas kunstnik materjali korjab, kuidas ta seda liigitab, haldab, kuidas ta seda läbi elab ja kuidas see lõpuks lõuendile jõuab. Emad summana on see, kes oli elav näide mulle sellest ja teisena, ma pean paraku jah siis oma hetkele ülemustamise ränelgi mainima ses suhtes, et tema oli inimene, kes mulle viimane aastaseni mõtlesin, siis ta mõnuga tõsiselt õpetas nii tehniliselt kui vormiliselt, kui ka lähenemised paljusid asju, et need on need nimed, keda ma siis praegu mainin.