Tervist, kallid raadiokuulajad, eetris on saade kunst, r ja stuudios on saatekunstpunkte r Tallinna poolne saatejuht Aleksander Popov. Täna meil on kaks intervjuud, üks pikem ja, ja teine kaunis lühike. Teemaks on kohe-kohe toimuvad sündmused Tallinnas. Kaks üritust. Kõigepealt räägime Gadja Novits kavaga 10. ja 11. septembril Von Krahli teatris toimuvast filmifestivalist KiKindercock, mis on siis niinimetatud täiskasvanute filmide festival, kus on filmiseansid pidu ja loengut? Loenguid peavad süsteet veis back Tõnis kahu, Linnar Priimägi. Ja teemaks on siis pornograafia. Ja teiseks räägime maalin hektermaniga, kes korraldab kultuurikatlas Tallinnas mõtteparki, see on kultuurikatla sügisprogrammi vertikaal raames toimuv. Kuidas võiks öelda, et seminarilaadne üritus, kus on siis esinejad, kus on diskussioone ja kus on workshopis? Seda on kaks korda, kõigepealt üheksandal septembril algusega kell 12 ehk siis homme ja teiseks siis 17, september samuti algus kell 12 ja selle homse mõttepargi teemaks on siis valdavalt autoriõigus. Ja 17 september on teemaks kultuurikatla kui alustava organisatsiooni võimalused ja paratamatused. Kõik siis saavad sinna minna ja kuulata ja oma arvamust avaldada. Ja samuti siis 10 11. September Von Krahli teatris ja siis rõhutan, et see Von Krahli teatriüritus, millest me siin väga lühidalt räägime, on pluss 18, et päris nooret ikka ei saa sisse. Aga seniks teile head kuulamist. Nüüd oleme me võtnud kaugekõne Gadja Novitskavale kes on üks 10. ja 11. septembril Von Krahli teatris toimuva filmifestivali korraldajatest. Enne kui lähme detailselt festivali juurde, et mis on pornofilm. Teie festivali nimi on kik, Kinder kokk, et miks te otsustasite ja kes otsustas korraldada selle vaimuka nimega festivali? Kes need peale sinu veel korraldajad on? Räägi meile kavast, mida me näeme seal ja kes esinevad. Ja see üritus on üle 18 aastastele ja kas filmifestival peaks kasvama millekski suuremaks, et ma saan aru, et teie eeskujuks on olnud Berliini pornofilmide festival? Aga kust ütleme inimest, keda huvitab, informatsiooni saab, on teil internetileht olemas? Et see on siis mais space punkt com. Kaldkriips KiKindarkoke ei räägi siis praegu rohkem, sest see helikvaliteet ei ole kõige parem praegu hetkel, et aitäh sulle kuuleme-näeme. Oleme nüüd võtnud kaugekõne Haapsalu, kus praegu resideerub Maari nektermann ja on üks kunstiblogi artišoki punkt lokspot, emasid. Ja tema on ka üks kultuurikatlas toimuva mõttepargi korraldajaid, et tulista, et mis mõte, park on? No ja siis tulistan, et pühapäeval ja siis ülejärgmisel esmaspäeval toimub kaks mõtteparki, mida on siis tootnud Tartus šokk koostöös avaram tiiruga. Ja põhimõtteliselt see tähendab sellist avatud aruteluruumi, kuhu on kokku toodud ühelt poolt nii-öelda eksperdid, kes on mingis teemas kompetentsed, on selle uurimise või selle ülemõtlemisega tegelenud ja teiselt poolt siis nii-öelda publik kõik, kes sooviksid ka nendel teemadel kaasa mõelda ja siis võib-olla ka küsida. Ja tegelikult need kaks mõtte parkion omavahel mõtteliselt seotud, et nad nüüd pühapäeval alustavad üldiselt kultuuritööstuse teemast Eestis. Seda mõistet on püütud mitu korda istutada, aga samas ei ole ikkagi tegelikult toimunud mingit sisulist arutelu sel teemal ja pigem selline loom, majandus- ja kultuuritööstus on sõnad, mis tekitavad enamuses kunstnike loojates lihtsalt põlgust ja on sellised tabu, mõistad, et aga püüaks seda lahti rääkida natuke. Aga mõte, park ise kõlab ka nagu tehnopark. Ja iseenesest mulle mõttepark meelde, sest et see, kui sul on see mingi tehno küla või, või assotsiatsioon juures, et see on selline, viitab sellele, et tegemist ei ole lihtsalt vestlusringiga, vaid et loodaks ka jõuda mingite tulemusteni, seal äkki või mingid teemad rohkem selgeks rääkida, et minu jaoks pigem seostub, ütleb, et tootlikkuse kui, kui nüüd otseselt sellise kultuuritööstusega. Aga selles mõttes on katla puhul on täpne kasutada seda mõttepargi nime, kuna katel ise on ju ka ilmselt seob ennast oma tegevuses just ka kultuuritööstusega vähemalt mingi külje pealt ja olles sunnitud ennast vähemalt osaliselt ise ära elatama, puutub ta selle teemaga paratamatult kokku siis meie üheks eesmärgiks ongi kindlasti vaadata, kuidas katel kui alustav organisatsioon, kui ta määratleb ennast just selle kultuuritööstuse kaudu, et mida see tähendab, et kas see tähendabki seda, et osad inimesed automaatselt ei hakka sellega kunagi suhestuma või noh, kuidas hoida sellist piiri nii-öelda professionaalse kultuuritootmise ja siis selliseks lihtsalt kultuurimajaks liikumise vahel ja nii edasi ja nii edasi, et need on need küsimused, mida me üritame siin läbi selle kultuuritööstuse niimoodi varjatult. Ta esile tuua, et kultuuritööstus ei ole üldse kõige olulisem mõiste seal, et kogu seda laia valdkonda kuidagi hõlmata, et siis ma keskendu, mägi nagu kõige kaugemas eesmärgis just nimelt katlale, et natuke niimoodi pigem väljastpoolt vaadata, et mis siis selle aasta jooksul, mis need katel tegutsevad, on, et mis olukorras on, kuidas kõrvalt paistab ja kuidas ta nendega hakkama saanud praegu ja mis võiks saada edasi. Sa rääkisid praegu valdavalt sellest seitsmeteistkümnenda septembri mõttepargist aga ometigi nüüd, pühapäeval on see esimene mõte, park, mis keskendub autoriõigusele Ja see on nii-öelda võtab ka autoriõiguse, kui, siis kindlasti ühe probleemi, millega Eestis ka ei ole minu arust niimoodi väga tegeleda. Et Eeemmegaateid alafoorum tegeles ideede taaskasutamise võimalustega rohkem filosoofiliselt. Aga et nüüd see pühapäevane mõttepark võtaks ette autoriõigused, intellektuaal omanditeema kui rohkem sellise praktilise küsimuse, et meil on kutsutud sinna disaini innovatsioonikeskuse jurist Indrek, noor, kes puutub päevast päeva põhimõtteliselt kokku selliste piirijuhtumitega ja tema räägib siis oma loengus nii-öelda korduma kippuvate küsimuste eest, ehk et mida, mida igaüks võiks nagu teada. Ja samas meil on Berliinist lendab meile loodetavasti homme hommikul kohale, et Dmitri lainer, kes on siis tegelenud pikka aega vabavara uurimisega ja just selliste nii-öelda vastustrateegiatega või alternatiivsete strateegiatega selle copy, Raiti poliitika mõttes. Kas vabavara teema ja need alternatiivsed strateegiad on marginaalsed või sa sa ise arvad, et nad nagu suudavad alternatiivi pakkuda? Mina arvan, et nad suudavad alternatiivi pakkuda, tegelikult minul on tunne, et nad tegelikult, aga noh, see on selline väga julge oled sa olnud pigem nagu mingis valdkonnas kindlasti muutuvad juba juba domineerivaks sellepärast, et kui, nagu noh, on ilmselt mingi osa kultuurist, mis jääb alati nii-öelda parooli alla või, või kasutajal, aga aga minu jaoks mingi uuem osa kultuuri, millest ma isegi huvitatud oleneda, see on kindlasti liigub järjest rohkem sinna ütleme, vabavara poole, sest et noh, see tundub järjest absurdsem hakata ju kaitsma. Kuidagi paranoilised tundub sellise paranoilise tegevusena juba, et pigem las ideed liiguvad ja inimesed töötlevad neid ümber ja kasutavad uuesti. Ma arvan, et see on nagu väga väga lahe Sa arvadki, et copy, Raidi, autoriõiguste ja intellektuaalse omandi kaitse on nagu kuidagi liiale läinud. Mingis mõttes küll ja ma arvan, et tegelikult kogu selle copy Raidi teemaga ütleva, et küsimus mingist suhtluskultuurist või ütleme lihtsalt et loomulikult, kui sa kasutad mingi autori tsitaati, siis isegi kui sa oled nii-öelda vabavara pooldaja, siis sa põhimõtteliselt sa nagu austad seda originaalautori piisavalt palju, et sa paneksid selle viitasin puu või midagi. Et see kindlasti ei tähenda seda, et et umbes uute ideedega tullakse välja kellegi teise nime all, et küsimus ei ole siin üldse plagiaadiks ja nii edasi. Aga et noh, ma arvan, et küsimus ongi lihtsalt selle originaalautori nii-öelda respektimises, et kui sa teed seda, siis on täiesti okei niidatult kasutada kõike, mida on öeldud ja tehtud noh, paratamatult ideed on õhus ja, ja see on nagu hästi filosoofiline küsimus, et kas nad, kellele nad kuuluvad tegelikult või et kui autori mõiste ise on leiutatud umbes 18 sajand väga konkreetselt nüüd siis tulid esimesed sellised copyraidi või autoriõiguste Minu teada ei olnud mitte nii et kunagi oli selline case, et ning itaallane plageerislikkupeerist füüreri töid. Vot seda ma ei tea, ma tean üht nende Dmitri laineritööde põhjal, et kes on vaadanud ka seda nii-öelda autori sündi või niimoodi kost John Richardsoni ka tema eest toob välja, et noh, loomulikult varem mingil juhul olnud, aga et ütleme 18 sajand Prantsusmaale, et siis tehti sellised esimesed seadused umbased et osad trükkalid võisid trükkida just nimelt, et neid autoreid ja, ja see nagu ei laienenud teistele. Kindlasti oli neid varem ka, aga Nemad just panevad nii-öelda sellise süsteemse alguspunkti copy reidile sinna. No sulle neist kindlasti see autoriõiguste teemaga südamelähedasem, kuna sa pead seda kunstiblogi artišoki, kus siis ilmselt on tööde reprodutseerimisega kaasnevad mingid probleemid. Ma pean ütlema, et hetkel ei ole kaasnenud, et minu jaoks see ongi selline noh, ütleme kolmanda sektori organisatsioonid on näiteks töötanud välja valitsusele sellised asjad nagu nagu rahastamise hea tava ongi teatav, nagu nii-öelda koodeks, et selline hea tava manuaal, et kuidas seda teha ja ma arvan, et oma tegevuses kaardi šokis ja nii edasi, et ma lihtsalt üritan jälgida mingit head tava, et loomulikult kui on kellelegi fotod, kui ma kasutan kellelegi pilte, et siis ma kirjutan juurde, kelle pilte ja nii edasi ja tavaliselt ma ikkagi küsin luba autoritelt. Et kas seda tohib avaldada seal enamasti inimestel ei ole midagi selle vastu, et, et ma arvan, et see ongi see, et tegelikult neid probleeme, noh, ütleme sellises tavasuhtluses on palju vähem, kui võiks arvata, et, et mõnes mõttes mul on tunne piraaditeema on, on hästi üles pumbatud mingi koha pealt, et me kõik mäletame juhtumit, kui väike külapood Eestis umbes pidi oma uksed sulgema, sest et tal mängis raadionurgas, et see haavassist Eesti autoriõigust ühingut või eesti artistide ühingu kellegi huve igatahes ja noh, et sai täiesti absurdne juhtumit, aga noh, see ses tavalises argisuhtluses, kus me kõik oleme nagu tegelikult ikkagi väljas selle eest, et oleks mingi info liikumine, et Ma ei tea, minul ei ole probleemiks tulnud ja ma loodan, et sa ei tule ka, et see tundub mulle, kui noh, ise pidada kinni mingitest viisakusnõuetest, siis parem kui see ette tuleb, võiks olla juba päris selline äärmuslik juhtum. Kas sul on peas, mis pühapäeval täpsemalt, kes esinevad või mis ajakava on? Pühapäeval algab asi kell 12, siis teeme meie Avega väikese intro sellele asjale, et mis olid meie eesmärgid seda kokku kutsudes. Siis räägib Ilmar kultuuritööstusest, kas ja kuidas seda üldse Eestis arendada, nii-öelda loob mingi laiema fooni, siis on Indrek Naur, need on kõik, on pooletunnised, ettekanded, nii et siis ise saab arvestada. Aga peale Ilmar Raagi räägib Indrek nour siis autoriõiguste nii-öelda praktilistest küsimustest ja siis järgnebki Dmitri kliner, kes siis räägib vastustrateegiatest nagu copy-left anti kopraid ja Creative Commons. Ja siis on väike diskussioon ning pärastlõunal, aga vahepeal me anname süüa inimestele ja siis pärastlõuna on vist kella neljast, hakkab töötoad, mida korraldab siis noorloom. Ja siis põhimõtteliselt on terve päeva seal võimalik hängida, sellepärast pärast neid Workshop on kell seitse on selle kultuurikatlas ühisprogrammi vertikaal pidulik avamine. Pärast seda on kolm sellist etendust. Mihkel Clevist teeb illustreeritud klaverite setti, selline friigimat kavereid tuntud lugudest. Sten pööning on ka valmis astuma üles multietendusega ka sellise häkkimise ja taaskasutamise teemadel. Ning siis Tristan Priimägi lõpuks on väike pidu ja täitsa mängib seal sellist töödeldud, ainult töödeldud muusikat. Muusikat ei, ta ilmselt mängib nii Eesti kui kui muud muusikat, aga et mõte on selles, et sellel õhtul kõlaksid ainult kas ris, haiglitud, kaverdatud või, või mis iganes tuunitud lood. Kust sisse saab kultuurikatlasse? Kultuurikatlasse saab siis statoili vastast, kui tulla sinna linnahalli poole ja siis ikka sealt, kus seal statoili juures sissepääs on ja see üritus on tasuta ja peaks andma kokku sellise koosneda nool looma töötubade, sel õhtuse programmiga, sellise hea komplekti. Soojaga. Suur tänu sulle, Maarin. Võimalik, et raadios kuuleme veel. Loodame. Nägemist. Nägemist. Punkte R esimene Tallinnas salvestatud pool on läbi, stuudios oli Aleksander saapa ja annan nüüd sõnajärje edasi Tartusse ja kaisa yhele. Aitäh kuulamast. Tervitus stuudios on Kaisa Eiche. Täna tahan rääkida kahest asjast. Alustan hoopis kolmandaga. Kutsun kõiki homme kella kaheksaks Tartusse Y galerii hooaja avamispeole mis kannab alapealkirja Sigersilt aut. Nüüd jätaksin taustaks tungima seisud veega. Pool tõstynxine enteromassiiv versioonis ei vaata esimesena sisse, Võru linnagaleriis toimub pumbast rääkima Katri kuusi. Tere. Praegu on Võru linnagaleriis kahel korrusel kaks näitust, Peeter lauritsa minu kodu ja teisel korrusel Evelyn Müürsepa ja John Chrysiinichi näitus lokatsiooni tefaktuurid. Kuidagi on juhtunud niimoodi, et need näitasid omavahel väga hästi klapivad. Võru linnagaleriis on kaks päris suurt pinda, kus nad näitasid korraldada ja alati ei lähe nii, et need asjad omavahel nagu ideaalselt võiksid klappida. Aga nagu Peeter Laurits oma näituse avamisel ka kolmandal septembril ütles, et tal on väga hea meel, et tal on võimalus teha Mooste tüüpidega koostis samal ajal näitust ja mille poolest see sarnane on, et kui lauritsa suureformaadilised fotod tegelevad kunstniku, nende koduümbrusega või, või selle sellega, mida ta peab oma koduks ja need on siis veidi siukse maagilise fotod tema enda kodust ja mitte ainult kodu kitsamas mõttes, vaid nagu ta isegi mainige tähendab, et kodu võib olla täpselt seal, kus inimene tunneb ennast kodus, et see ei pruugi olla ainult ju ja vaid, vaid see võib olla ka näiteks Portugalis või ükskõik kus, kus sa tunned ennast, et see koht ja need asjad, mis su ümber on kuidagi sind toovad ja tekitavad selle tunde, et see näitus tegelebki nagu väga palju kohaga ja samamoodi nii nagu ka Evelyn Müürsepa ja John näitus lokatsiooni tefaktuuridete selles nimes endaski on juba mõlemasse lokatsioonid, et mõni installatsioon videoinstallatsioon kujutab endast siis videofilme mis teatud intervalli tagant siis tekitavad sellise helikeskkonnas ja ta on kasutanud siis ärakohtadega eripära ja neid helisid, mis need kohad ise tekitavad, et kui näiteks üks lemmikuid on tal telefonipostide partide helinat, mida ta on siis salvestanud oma mikrofoniga ja ta ongi keskendunud palju sellele, et millised võimalused ühes lihtsas kohas võivad ollagi, millised akustilised iseärasused ja, ja et ei olegi ja nagunii-öelda ise seda muusikat teha, vaid et kuulata kohtade helisid. Ja Moody Evelyn Müürsepp olid selle näituse juurde et tekitavad sellise terviku, et ta on üle pika aja, nagu ta ise mainib, pintsli kätte jälle võtnud ja maalinud oma minu maale ka üle. Näitusel on väljas siis ka sellesuvised värsked maalid ja nad kujutavad siis erinevaid faktuur, et ta on võtnud näiteks lähivaates nii-öelda mulda või veepiisk või kõiki neid. Ma olin niimoodi täiesti lähedalt ja mitte nagu kopeerides vaidlusteta, vaadanud asja niimoodi kõrvalt ja siis lasknud nagu pintsli töödata, et seesamamoodi tegeleb kuidagi nagu kohaga selles mõttes ka nii kui pinnasega see näitus, et need on ka sõlmpunktid, siis nende kahe näituse vahel, Evelyni Johni näitus on avatud 25. septembrini ja lauritsa näituse esimesel korrusel, siis 28. septembrini. Tulge vaatama. Tartu kunstimajas avati viiendal septembril Eesti maalikunstnike liidu aastanäitus. Õige valik stuudios on eksvalikutegijatest Toomas Tõnissoo. Näitus jääb avatuks 30. septembrini. Kõigepealt see, et see on nagu selline suguvõsa kokkutulek igasuguseid noh, nagu kuuluvusi ja kokkukuuluvust, tundeid ja mingeid millegi baasil. Tean Harley Davidsoni klubi, maalikunstnike liit pärast. Ma kujutan ette, viieteistkümnendat eluaastatel on palju mõelda. Ja võib-olla pärast viiendat eluaastat nagu palju ei tehta, suured inimesed, maalivad ja terve elu, noh, selline imelik asi nagu asja sees, võib-olla siis on täitsa imeline asi, kui järgi mõelda, et jah, nagu meeldetuletus, et sihuke rahvas on olemas ja võib-olla just nabis endale meeldetuletused selles mõttes suguvõsa kokkutulek. Et kutsuda kokku vaadata, palju siis on, aga ega siis kõike kõigutsete näiteks, et kutse siis teised vaadaku ise, kuidas hakkama saad. Et siin on see õige valik, võib-olla natukese provourne pealkiri. Ajalugu on tegelikult selline, et kui see pealkiri tuli, siis noh, pealkirjad ongi siuksed, et nad peavad nagu nüüd sihukse osavaid trikke tegema. Tänapäeval oli suvel kunagi maalikunstnike liidu koosolek, siis tehti tulevikuplaane suveks ja sügiseks järgmiseks talveks. Sellises lustliku seltskonnas mõeldi siis ka pealkirju välja ja kuivõrd too hetk oli linna kaunistatud väga palju sihukeste plakatitega, kus olid siuksed, näopildid ja, ja hõiked, et valige mind, et see ongi kõige õigem õige valik, siis me võtsime selle nagu nagu elust endast paninud prooviks siis nagu kunstnike jaoks nagu rahvast kokku, ilma et õige valik, aga siis ei olnud see asja asjakäigud veel kõik lõpuni selged, aga pealkiri tundus töötavate ja siis, kui see asi nagu lahti läks, ükskord hakkas see tähtaeg jõudma, et nüüd tulebki tõesti valida ja, ja need, kes pidid valiku siis toimetamas, kelle kaela kogu süü veeretati nii-öelda siis siis otse juhuse ja maalikunstnike liidu siseringi tahtel oli. Ja mina mida selleks õige valiks sedapidi hoopiski, et tõepoolest ei jätnud kunstnikele erilist justkui valikuvabadust. Et tavaliselt on need protsessid sedapidi, et kuraator kirjutab mingi kontseptsiooni, siis saadab selle nagu tõenäoliselt asjaosalistele lugemiseks. Tegelikult käib see asi ja siis, kes on asjast huvitatud, need siis saadavad oma pildid ja sealt siis kas lükatakse tagasi. Seevastu meie mõtlesime, et teeks seekord sedapidi, et läheks, käiks ateljeedes siis oli nagu see, kelle ateljeesse juba läksime, siis me ei saanud sealt tulla ilma pildita. Et selles mõttes kõik, keda külastasime, kõik olid, kõigil oli nagu garantii, et Ülar näitusele ma ei tea, kas oli eetiline või ebaeetiline, aga selles mõttes nagu valikut justkui olnud kunstnikel, siis mõned otsisid neid ise üles, teised otsisime meie üles. Selles mõttes oli valik Carmet, näituseruum seadis omad piirid ja ka sinna pole siukest head lambad, keda võta topiks niimoodi tihedalt, et tahavad ikka ruumi ja ja nagu sellist üksiolekut nagu näitusesaalis, siis see tuli isegi väga tihe ja 34 või viis või kuus või seitse ei mäletanud täpselt blonit järjest lisandus, on neid tegelasi siis seal puhtalt maalinäitus ise Mooraga mõlemat olen ka maalijad. Maal tundub viimasel ajal olevat niimoodi maalikunstniku jaoks enam mitte nii hea selline näituse Andre, et kunst on nagu kiire ja ta peab reageerima hästi aktiivselt vahetult ümbrusele, ümbritseval, et kui maalikunst on liiga nagu aeglane krokodilli relikt vanemast ajast. Aga see on mõnes mõttes väärtus, et kuidagi turvaline on teada. Valimised on nagu 1000 aastat seesama meediat Euroopa ja kõik need asjad, mida praegu kõik tahaksid nagu saavutada, et on nagu ta nagu siin Eestis olemas, täitsa normaalselt, mingisugust jama sellega ei ole. Et tundus, et võiks seda maalikunsti siis ka nagu jälle nüüd tõsiselt korraldatud, on ta niimoodi asja sees olles, on natuke selline lahtisest uksest sissemurdmiseks samas tõesti see murdmises soov, et, et eks sedamoodi näiteks teinekord küll, aga lihtsalt tõesti on natuke selline tunne, et et ei ole niisugust suurt, puhast maaniat, puhasest, sellisest võib-olla isegi liigsest kontseptuaalse, sest et seda on nagu juba nii palju, et lihtsalt tundub, et kui niuksed saalides lihtsalt nii, et see ongi juba täitsa piisav alternatiiviga. Ei alter nihukest juttu väljend selle omas kirjas, mis me siin nagu oleme laiali sott, see pressiteade tähendab siin mingit kontseptsiooni, esita tegelikult või nagu kontseptsioon puudub, aga juhtus selline asi. Käisime kõige esimeses ateljees, mis oli vanu Allsalu ateljees kuidagi üteldes tuli üles teema tema õieti siis, et mis on kultuurne maal. See oli tulles selline vanamoeline, ontlik küsimus. Et kas siis ei saaks kuidagi taevast sinise nihukese rohtu rohelisemaks, et et mis see kultuurne maal siis on, see jäi nagu kuidagi kergelt Taustaks, esimene küsimus, esimeses ateljees. Siis oligi nagu väike taotlus, ma ei tea, seal nagu ei olnudki kontseptsioon, et lihtsalt selline soov, et see näitus oleks ilus, niipalju kui kaks inimest suudavad kokku leppida, misse ilusaks olla ja siis võib-olla ilus ja hea tunne siukest suurt ebamäärane, suhteliselt kahtlane idee, aga, aga mulle tundub, et peaaegu õnnestus, selles mõttes soovitan vaatama minna, et niisugune viimase aja sihuke arvamus siis ilust polegi oluline, kes arvas, aga kunstnike liit, maalikunstnike Liit ja Kunstnike maja ja siuksed ikkagi professionaal, olulised institutsioonid on asja taga ja las ta siis sellega ongi, nii et sa pead minema natukene põrnitsema seda maali ja, ja võib-olla natuke lahkema pilguga muidu, et seal midagi sellist kurje ja provotseerivad, et ninapidi vedavat ei ole, et igaüks saab natukene meenutada võib-olla oma mingit kooliharidust, mida ema või vanaema on õpetaja. Ja siis kõik head asjad peavad olemasolevat hästi elada või midagi sellist, seal on olemas klassikaliselt vaated, maastiku, sihukest värvimöllu, abstraktsionism, klassikalist kaasaegseid, selliseid natukene. Me peame natuke sissepoole pööratult trende, praktiliselt kõik liinid on esindatud, mis eesti maalis on? Tähendab, see ongi mingi selline nagu sissepoole naeratuse esitamine, et võib-olla see õige valik, kui seda veel nagu heietada, siis tegelikult polegi tähtis ükskõik kes oleks võinud selle tegelikult valida ja iga inimene valib täiesti erinevalt, eriti kui need on kunstnikud, nad peavad oma versiooni absoluutseks ja see just ongi huvitav, oluline, et iga kunstnik mu arvates vähemalt mõnda vahepeal üritanud tõesti siiralt mingit täiuslikkust otsida. Et selles mõttes on see selline siiras ja vabameelne siis nagu jagamine sellest, mis keegi on siis leidnud, otsides täiuslikkust ja, ja selle selle otsingu, selline kajavi tulemus siis on seal lõuenditeks tega, siis lõuend on ainult selline, ta on nagu selline nagu pakk või mingisugune konservi lõikes sõna leiab siukest head head nimetanud jälg sellest, mis selle selle inimesega toimunud sellega, kes on remontinud autosid teiste raha eest või ei tee midagi sellist tarka, ta mängib nagu viieaastane värvidega, vintsendab pühendanud terve elu sellele, aga sealjuures usub, et ta otsib midagi, mis on nagu päriselt olemas ja, ja noh, see on see niisugune ebamäärane, võib-olla mõnikord ebamäärane täiuslikus otsing, aga inimesed teevad seda ja maalikunsti sageli. Mulle tundub, et on just selle teemalugu asi, et see on nagu selline sissepoole vaatamise näitus. Võib-olla üks nagu ei oleks veel, et järgmiselt tore oli tegelikult seda näitust teha ja see toredus oli just see külla minek ja see, kui lohkest absoluutselt kõik olid selle imetluse. No ma ei osanud ise üldse mõelda, et mis ma teeks, kui keegi mulle kellele tuleks pilti, vaatavad kõik järgmiselt. Külalislahked näitasid ja kõik elasid nii erinevalt, terve Eesti läbilõik oli olemas seinast seina ja kõigil oli see täiuslikkuse ihaviootsingulise maalide põhjustamisel. Väga väga armas ja tore protsess, lihtsalt lähed küll, oli nagu selliseid põhjuseid, muidu võib-olla ei oskaks minna, kui sa ikka lähed, et mis sest, et üks nagu suguvõsa maaliat kõik, aga nad on väga palju selliseid toredaid inimesi lihtsalt oli. See oligi kõige lahedam asi, mis seal näitusega seoses, et umbes selles sellepärast üritasime seda kujundada võib-olla konkreetse selle näituse nagu manual oleks, et, et seal on nagu neli ruum ja et need on nagu sellised väiksed toad või kellelegi külla, et elab neljatoalises korteris. Sest et iga tuba natukene oma meeleoluga, noh nagu elutuba, köök. Kui seda niimoodi öelda, et kus see täpselt köökan sattus nagu neli sellist portsust, niuksed, maalilised meeleolud. Et võib-olla see aitab nagu kasutada.