Eetris on taas kord saade kunst. Err, räägime kunstist, nagu arvata võite. Ja täna on meil kolm jagu. Kõigepealt on meil telefoniintervjuu Tartusse kus Kreet stuubenud räägib meile Tartu kunstikuust. Ja teiseks on meil stuudiosse kutsutud Piret kruusandi kumu hariduskeskusest rääkimaksis äsja Kultuurkapitali poolt premeeritud haridustegevusest kunstimuuseumis. Saate Kunzee kolmandas saate osas kuulame helikunstnike skänneri plaadilt ühte tööd Five Diews Owen oni on, mis siis plaat ise on voor hal solfeissis ja põhineb siis seitsmekümnendatel anti Warholi intervjuudest kokku pandud sellistel helide töödel, kus siis ühtpidi on võetud sämplid Andy Warholi töödest ja teisalt siis skänner on lisanud sinna omalt poolt igasuguseid veidrusi ja see pala, mida me kuulame, siis ehk siis viis vaadet nii-öelda sibula on siis sellelt plaadilt ainuke, kus siis ei räägi voor, halvaid skänner ise on kätte võtnud ja räägib, kuigi selgelt sellises voor oli võtmes ehk siis tähelepanuga triviaalselt head kuulamistega. Alanud on kunstisaate kunst, esimene saatelõik ja meil on ühendus Tartuga, kus reets toob enda, räägib meile Tartu kunstikuust. Tere, tere. Alustame ennast võib-olla siis eesmärgist, et millest vajadus korraldada selliste kampaania korras inimestele kunstnike toomist. Kunstnikku on tänava juba toimumas neljandat korda ja et huvitaval kombel saigi see traditsioon alguse 2004. aastal ja linnapea Laine Jänese eestvedamisel esindatud vastad olidki kunstliku korraldajaks tegelikult Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond. Aga et eelmisel aastal nähti, et on viimane aeg ohjad üle anda ja siis oli kunstnik eestvedajaks Tartu kõrgem Kunstikool ja üks loomuliku jätkuna saigi siis selle nii-öelda teatepulga. Seitsmendaks aastaks Tartu Kunstimuuseum. Kuidas Tartu kunstikuu siis paikneb Tartu selliste suuremate kultuuriürituste raames, et kas siis võiks öelda, et novembrikuus toimuv eklektika, kui avangardkultuurifestival on siis pigem suunatud sellised ütleme, kui kasutada sõna tarbija, siis nooremana, kultuuritarbijale ja kunstikuu, siis näiteks antud juhul oma muuseumi kesksusega, siis pigem konservatiivsema inimesena. Seda vist päriselt ka öelda ei saa, küllap küllap on õige see, et kunstikuu on oma olemuselt tõesti veidi konservatiivsem ja teisalt ka ikkagi laiahaardelisem, et meil on siin tulemus uuel nädalal just üks üritus suisa väikelastele, et alla kolmeaastastele ja, ja samal ajal on ikkagi, et igas vanuses ja igas astmes ütleme huviastmes inimestele, et et me oleme väga hoolikalt kava kokku pannud, et oleks midagi näiteks Tartu Ülikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli tudengitele õppejõududele samal ajal, et oleks midagi ütleme, vähese kunstihuviga inimestele või kes on selles mõttes oma, oma kunsti nähtustest nagu lahkuma saanud. Et selles mõttes kindlasti, et meil on selline, et kõike ja mitte midagi või et kõigile midagi, et selline ongi viis nädalat täis väga erinevaid väga eriilmelisi üritusi. No hetkel olete te selle kunstnikuga jõudnud täpselt poole peale, et kuidas siis hetkel tundub, kas kas sellise kunstikuu raames näitavad tartlased rohkem huvi kunsti vastu välja või, või on tegelikult see publik ikka seesama, kes alati muuseumites käib? Eks nii üht ja teist, et ma arvan, et selleks, et ikkagi tartlast, kunsti tegemise, kunsti loomisega köit on vaja ikkagi mingisugust teist tüüpi üritust, et kunsti kui ongi kasvõi see toimumisaeg, et pärast jõule pärast Ta vahetust, pigem see on selline talvine kuulutaja, et seda on ka olemas ja ja et võib mõelda mingisugust alternatiivsete eluviiside peale, aga aga seda ma arvan, et selles formaadis, et toon küll viis nädalat eri erinevaid üritusi, aga Ma ei saa nüüd öelda, et, et me just lähme linnatänavale haarame Enn tartlasel kratist ja toome ta muuseumisse, et et pigem on lihtsalt see, et me pakume võimaluse ja kuna me oleme tõesti, me oleme, me oleme linnapildis olemas. Me oleme meedias, et kindlasti see on selline sihuke kunstifoon on olemas, aga ma arvan, et kui et kui tahta siukest tartust teha tõelist kunstilinna, siis ma arvan, et ütleme, see seeme peaks mulda minema juba kooli ja võib-olla siis lasteaiast Te ütlesite siis toimuvad erinevad üritused, et ehk tutvustada, et mis üritused toimuvad teilatest jaotatud nädalate kaupa, sellised temaatilised nädalad toimuvad, et ees on veel vist kino ja fotodisain. Jah, et esimene nädal alustasin kunstiäriga, jätkasime koopiate võltsingute, aga et üks jätk ka siis eelmine nädal koopianädalale on ka sel nädalal, kus Mart Sander on andmas ühte loengut Tartu kunstimuuseumis, aga tõepoolest kino ja foto on tulemas. Järgmisel nädalal on oodata tudengit filmi akadeemik Euroševi unenägu, ehitust ja loenguid. Viimane nädal disaininädal toimub meil koostöös Tartu kõrgema kunstikooli disainiaasta Soome instituudiga ja see on nüüd tõeline selline hittnädal, et meil on tulemas loengusarja andma. Soome tuntud kunstiteadlane auliamsenen, kes annab suisa neli loengut, toimub ka siis Tartu kunstimuuseumi ruumides. Koostöös disaini aastaga toimub, ütleme nooremapoolsele publikule suunatud töötuba. Tegemist on palju ja just ka taaskord, et kui need loengud võib-olla on tõesti pakuvad rohkem huvi huvi näiteks mingitele, siis ma kujutan ette, et see disaini töötuba võiks, on jõukohane miks mitte gümnaasiumiastmele kui inimesele tänavalt, et loodame rahuldada kõikide kunstivajadusi. Ühe osa sellest kunstnikust moodustas ka nüüd just sellel nädala või eelmise nädala lõpus lõppenud skulptuuri jääskulptuuride võistlus. Et kas neid on võimalik praegu veel Tartu linnas näha. Need on täiesti raekoja platsil küll aga pean kahjuks suure kurvastusega nentima, et skulptuurid teinekord on kaduva iseloomuga, et kahjuks on tänaliselt mööda minnes nägin ka ise keegi pahatahtlik inimene oli neil natuke liiga teinud, et et oma esialgsel kujul ei ole vist minu meelest sealt vaated ükski skulptuur alles jäänud. Aga mis meil nüüd väljas on, et me eelmisel nädalal toimus ka suur koopia maalimisvõistlus Tartu kaubamajas kus siis kaheksa kunstitudengid maalisid ühte kondad mäe maastiku. Sellel nädalal valmis ja nendest samadest töödest pandi täna ülesse ka näitus. Näitus jääb avatuks seitsmenda veebruarini ja linnarahval on ka võimalus oma sõna sekka sekka öelda ja valida siis Nende meelest kõige õnnestunum koopia ja seal on ka professionaalne süüa, ega ka linnarahval on võimalus anda oma hääl. Kas teie muuseumikesksust siis sellel aastal väljendatud puhtalt muuseumi kui eksponeerimispinna põhjalikumalt kasutusele või on teil mingid küsimused ka muuseumi nagu positsioonist mingis kultuuriilmas tänapäevane? Meie korraldajate meelest üks tippsündmus on kindlasti meie näituste sari, üllatus-üllatus kunst, mitte kunstimuuseumitest, et nüüd olen Hom avamas selle näitustesarja teist üritust. Ja see tähendabki, et Tartu ja Tartumaa mitte kunstimuuseumitest on siis välja otsitud nende kunstivarad. Ja esimest korda nii suurejooneliselt on ta kunstikoguga eksponeerimas. Esimene näitus oli Tartu kunstimuuseumis, kus oli siis kõikidest nendest osalevatest muuseumitest teatud valik tehtud, aga sel nädalal siis avaneb Eesti spordimuuseumis näitus ja tulemas ka Eesti kirjandusmuuseumis. Aga kes seal muidu veel kaasa löövad? Spordi ja kirjandusmuuseumile on ka Tartumaa Muuseum. Tartu Ülikooli ajaloomuuseum on Eesti Rahva muuseum ja veel teisigi, et esimest korda on Tartus paiknevad ja Tartumaal paiknevad muuseumid nii mahuka koostööprojekti all kokku viidud ja kokku saanud. Sellepärast on ka meil Tartu kunstimuuseumi inimestel väga hea meel. No mind kohe huvitaks, et teame, et kultuur ja sport kirjutatakse tavaliselt sidesõnaga kokku, et mis siis nagu ütelda mitte kunsti, aga mis nagu spordimuuseumis võiks olla sellist, mida nagu kunstliku raames eksponeerida karikad või. Jään täpsema vastuse küll võlgu, aga, aga kindlasti, mida ma olen näinud ise oma silmaga näiteks Eesti spordimuuseumi ühendivisti tööd näiteks? Erki noolest oli üks üks väga meeleolukas portree, kus ma arvan kõik me teame, kuidas, kui Erki Nool teivast hüppas ja kui tal edukalt edenes, siis kuidas ta siis selles teatud poosis oli? Töö pealkiri ongi Erki Nool võidujoovastuses, et õnneks on need mitte kunstimuuseumid teinekord säilitanud palju sellist materjali just kahvli maalide näol mida võib-olla kunstimuuseumid oleks välja juba pookinud, et et võib-olla sihuke esteetiliselt väärtuslik kunstialane väärtus ei ole neil teinekord just mitte liiga kõrge, aga, aga seal on väga huvitavaid töid ja kindlasti spordimuuseum näitab ka loomulikult medaleid teisi erinevate spordialadega seotud taieseid, aga, aga ma olen täiesti veendunud, et sellel näitusel on hulganisti näiteks maale üleval. Kas nii-öelda korraldustoimkonnale, kes te olete selle kõigile suunatusega, siis on tekkinud ka mingeid diskussioone ei vasta olemisi ütleme siis mingite ennast avangardistidega pidavate või siis ka päriselt avangardistidega olevate kunstnike või kultuuritegelastega Tartus. Huvitaval kombel on kunsti kui selline rahumeelne üritus, et kunstniku või selline, olgugi, et meil on, meil on tõesti Tartu linna ja hasartmängu nõukogu ja Kultuurkapitali toetused tegelikult et ma ei kujutaks ette, et lihtsalt sellest rahasummast saaks korraldada ära võib-olla kolmandik nendest üritustest, et meie kava ikkagi baseerub heal tahtel ja seni on läinud edukalt, et kõik on leidnud nagu oma oma koha, et näiteks meil Tartu kunstimajas ja Tampere majas on selline huvitav näitus nagu nainemasin naine, loom et väga selline intrigeeriv teema ja kui need, need kunstirühmitused, kes selle taga on samal ajal tõesti on meil lillemajas haldjapere kuningriik, et lumekuningriik, kus ongi needsamad alla kolmeaastased, lapsed saavad näpuvärvidega maalida ja paber lumes möllata, et et seni ei ole selline laialivalguv probleemiks muutunud. Aga küll on, nagu ma ennist ka mainisin, et, et selles suhtes, et see ongi selline kunstniku eesmärk, võib-olla ma teen kellelegi liiga ja küllap see ongi ainult minu subjektiivne arvamusega, aga see ongi pigem niisugune kuulutaja ja, ja meenutused, kunst meie ümber on olemas ja miks mitte roostes kunsti käele veidikene tegevust pakkuda. Kui laialt te olete hõlmanud Tartu linnaruumi selles mõttes, et te mainisite enne kaubamaja ja mainisite kunstimuuseumi, kus Wells erinevad üritused aset leiavad. Ütleme, Thi tingimustes on see raekoja platsile, kus on meie avamisetendust tuleskulptuuride, kus me, kus me ka lõpetame. Et ka jääskulptuurid, aga ma tõesti Tartu Kaubamaja, aga muidu ma arvan, et ilma liialdamata võib öelda, et kõik vähe Tartus vähegi kunstiga seotud, ohutud on, on con kunstikaval aktiivselt osalemas, et Tartu Kunstimaja erinevad tõesti need kõik muuseumid, Tartu linnamuuseum, linnaraamatukogu ja nii edasi ja nii edasi Y galerii, see on nüüd teise näitusega juba kunstnik kuu programmis sees ja ka Tartu lastekunstikooli galerii, et paljud kohad jäid mainimata, aga kõigil, kel vähegi nüüd huvi, on tekkinud selle intervjuu käigus, et tasub vaadata wwwdartu ee kaldkriips kunstliku ja et, et seal on kõik meie üritused üleval. Kes seisavad näitused, aga nainemasin, naine, loom ja kas peale töötubade muu, et kui, kui suur on see, ütleme, on teil tegevuskunsti hulk nagu piisav või kas näiteks Pärnust tulevad mõned skantalistitele tegema mingit värki? Ma kahjuks ma olen ise oma tööd oma selles mõttes laua tagant ära ja ma ei hakka, ma ei hakkaks igaks juhuks neid neid nimesi siin see nainemasin, naine, loom, kelle pärast neid kontsoni revideeris viska teine telefon, vabandust. Et neid neid kunstirühmitusi oli, oli suisa 11, et ma igaks juhuks hakkaks praegu siin niimoodi huupi pakkuma. Et kas teil on rõhk staatilisel kunstil või sellisel tegevuskunstis on ka oma koht olemas. Tänavu aasta kui kunstnikud juhibki just Tartu kunstimuuseumi, et võib küll öelda, et võrreldes eelmise aastaga ongi see programm ka selles mõttes konservatiivsem, et meil on küll meie moeshow, meil on meie Porformantsid, aga et siiski keskne märksõna ongi just niisugune maal ja maalimine et erinevate töötubade käigus me nüüd ka võib-olla selline traditsiooniliste kunstivormide üritame neid populariseerida, et et väga sellist savangaiodistliku lähenemist vähemalt tänavu aasta programmis ei näe ja ma arvan, et selles mõttes kunstimuuseumi roll ühelt poolt ongi just see, et näidata sellist traditsioonilist kunstielu. Lõpetuseks, siis võib-olla ütlete sellisele Tallinna kesksele tallinlasel, et miks ta peaks nüüd veel järgmise kahe nädala jooksul Tartusse tulema? Tartu kunstikuulan veel tulemas rida erinevaid näituseid, huvitavaid näituseid ja veelgi rohkem erinevaid töötubasid ja, ja ma kujutan ette, et kellel vähegi see kunstipisik veel sees on, et kelle viimased lisandid jäävadki põhikooli kunstitundides, et ma arvan, et just, et kunstnikud on, on, on hea võimalus naaseda selle kunsti loomise juurde ja väga turvalises keskkonnas, et meil on töötoad, millest osavõtt on vaata et alati tasuta, kust saad koha pealt materjalid, kus koha peal on juhendaja. Ma arvan, et see on selline hea võimalus, et Tallinnas teinekord jääb see selline ajaviitmise vorm unarusse. Suur aitäh teile ja edukat kunstlikku jätku. Meie saate tänaseks teemaks on kunstiharidus ja meil on külla tulnud see kumu hariduskeskusest Piret kruusandi. Kõigepealt palju õnne Kultuurkapitali preemia puhul, ehk siis kumu hariduskeskus pälvis tänavu auhinna. Ja ta pälvis auhinna, öelda, kuidas meil selle asja peale, mis meile kingiti, oli graveeritud, oli siis kunstiharidusprogrammide käivitamise läbiviimise eest 2006 kumu kunstimuuseumis. Nii et selle eest ja minu meelest Sellised täpselt aastajagu on neid hariduskeskus KUMUs töötanud, et kas need haridusprogrammid on osutunud siis populaarsemas, kui te oskasite iialgi ette arvata või on läinud täpselt nii, nagu te arvasite. Ma segaksin ahelat, hariduskeskus on tähendanud seda pikka aega KUMUs konkreetselt, et pigem, et mis on muutunud ka siis No väga palju on ju teistmoodi, sellepärast et KUMUs oleme olnud ju tegelikult isegi vähem kui aasta, sest haridustegevus algas seal märtsis 2006. Aga see on olnud nii intensiivne aeg nendest uskumatult kiire aeg olnud, minul on tunne, et ma olen 10 aastat juba töötanud aga tegelikult on haridus 10 aastat enne nagu teistes muuseumides alustatud ja jätkatud ja siiamaani toimib. Et see, mis kumus nüüd eelmisel aastal toimus, on ikka selle põhjal, mis enne seda 10 aastat on tehtud ja, ja väga hästi tehtud. Muide, need küsisite, et kas need programmid osutusid populaarsemaks võrreldes teiste programmide, kes niimoodi ei saa öelda? On olnud väga säravaid programme alati. Aga kumu fenomen on ju teatavasti ikkagi need tohutud võimalused, sest esimest korda eesti kunstiklassika püsiväljapanek ja rääkimata ainult viies korrus, teine korrus, kus on kaasaegse kunstinäitused. Et meie tõeline väljakutse on olnud see, kuidas kõiki neid tegevusi neid erinevaid korruseid omavahel siduda. Kataprogrammidega kumus on ju niimoodi, et, et lastel ja noortel inimestel kõikidele vanusegruppidele on meil programmid ja kõikidel näituse korrustel ja programmide arv on noh, sõltuvad nüüd hooajas seal 30 40, mis on võimalik tegelikult tellida. Suhk noored on siis kuni. No ütleme jah, kooligrupid on jah gümnaasiumi lõpp et see, mis puudutab nüüd neid programmidel koolidele mõeldud Põhimõtteliselt on vist põhjust tulla muuseumisse ka lapsega, kes veel ei oska rääkida. Ja noh, need on, need on need kumu võimalused. Sest kui me enne rääkisime programmide arvust, mis on mõeldud ikkagi kooligruppidele päris pisikeste lastega, töötab meil ju kumu kunstikooli lastestuudiot. Et need on need lapsed, kes kõnnivad, natuke räägivad, aga kas tulevad stuudiosse, kus emaga kaheaastased olmeaastased teevad väga kaasaegset kunsti? Rõõmu kõigil nendest? Teil peaks vist ühena võib-olla vähestest inimestest ülevaade olema, kuidas noored inimesed kunstist aru saad või kuidas on olukord kunsti mõistmisega. Ütleme siis, kuni kaheksateistaastaste inimeste hulgas Ei, ma saan täiesti küsimusest aru ja noh, see on selline pikk protsess, et ega ilmaaegu ei räägi, et saavad alustada päris pisikesed juba. Muuseumis on väga selgelt näha, kui me võtame lastegrupi vastu, et kas need lapsed on enne käinud muuseumis kas nad on osalenud mingis haridusprogrammis, mis annab nelikaluse väga selga aluse see, kuidas nad üldse kunsti vaatavad, kuidas nad ise tunnevad ennast kunsti keskel. Sest ega, ega ükski õpetaja muuseumipedagoog kaasa arvatud, ei saa ju midagi muud esialgu teha kui äratada nagu tähelepanu, äratada huvi, seda, seda muuseumis me ju teeme. Ja siis läbi selle, see on kõik need muud võimalused on ju teatud metoodika, kuidas erivanustega suhtleme ja läbi selle metoodika on siis need mängud ja ülesanded, et siis märkamatult ju lapsi hästi palju ka saab uut teada õpib. Nii on see ikka koolitundides, aga muuseumis toimub ta nagu eriti selliselt säravalt selles mõttes, et see keskkond on teine laste jaoks. Ja vaadata on ju väga palju ja, ja kõik see muu sinna juurde, mis eristab muuseumitundi sellest tunnist, mis kooli ruumides toimub. Kas kõik koolid Eestist jõuavad varem või hiljem teie juurde kaasa arvatud siis ka näiteks venekeelsed koolid? No see on nii tore küsimus, sellepärast et meil ongi praegu üks selle aasta uus projekt on hästi ambitsioonikas, see on mõeldud meil noh ma kujutan ette, et igavesti nii kogu muuseum kestab, see ongi suunatud vene õppekeelega koolidele projekti remark ja mul on hästi hea meel, et seda projekti veab minu kolleeg Jelena leptšenkova hästi noor haridusprogrammide kuraator on väga mahukas. Meil on juba toimunud esimene projekti tund selles raames mõne sõnaga nagu ütle, mida see endast kujutab. Me juba sellel aastal kavatseme siduda selle projektiga kõik vene gümnaasiumide üle Eesti, neid on natukene üle 100. Ja hetkel jaanuarikuu jooksul on juba meil üle üle 30 kooli, kellega on kontakt ja kust on õpilased juba käinud meil esimesel loengul ja kavandatud on terve loengusari, mis siis nii-öelda jalutab läbi, näid kõikidest näitusesaalidest loengus äral osa ela saab kätte väga mahuka sellise infomaterjali, mida ta omakorda viib kooli oma oma õpetajale, aineõpetajale, kunstiõpetajale, kes siis selle põhjal saab teha õpilastega omal valikul sellise päris põhjaliku kokkuvõtva järel töö. Ja kolmas etapp on see, et ta tegelikult oma klassiga tuleb nüüd uuesti kumusse. Nüüd nende ülesannete põhjal, mida muuseumist anname. Nii et kunstiharidusprogrammid koolidele, mina nagu pea nende tugevuseks seda, et noh, see programm on ikkagi niimoodi ette valmistatud, et üldhariduskooli õpetaja saab seda materjali kasutada oma tundides mõne projekti puhul ka enne muuseumisse tulekut, kuid ta kindlasti pärast, et tegelikult me teeme ka päris palju seda tööd ära, mida, mida muidu kunstiõpetaja peaks ise tegema või niivõrd, kui ta jõuab nagu noh, muuseumil on teised võimalused ja see ongi meie roll. Ma just mõtlengi, et ideaalis ju muuseumitund võiks olla see, kuhu õpilane tuleb koolitunnist saadud tarkusele lisa saama. Aga kui palju te tunnete, et teie käest just saadakse võib-olla seda esmast informatsiooni, et kuivõrd palju seda baasteadmist tegelikult tulebki muuseumist, mis jääb koolist saamata? Et ma tegelikult ei oska nagu öelda, et kui palju nüüd, sest noh, muuseumi haridusprogramme ei ole mõeldud selliseks, et ta uputab informatsiooni ja teadmiste üle, tegelikult põhineb ikkagi sellele et anda see vahetu kogemus kunsti keskel olemiseks ja, ja selle keskel suhtlemiseks eeskätt annab tõelisele elamuse ja loomulikult need teadmised tulevad nagu märkamatult selle juurde, aga programm on ju väga erinevalt on kahtlemata programme, mis on rohkem keskendunud teadmiste andmisele ja neid programme, mis võib-olla keskenduvad sellele, et noor inimene saab päris palju ise oma mõtteid avaldada, rääkida, sest mina olen aru saanud sellest, et see on üks päris suur vajadus, milleks koolitunnis ei jätku eriti aega. Ja rääkimata sellest, et juulis, kui õpilane võtab sõna, on see tihtipeale ikkagi selline sõnana, Sa mõtled, ta saab, selles on see kurb hindamisele. Ja see on hoopis hoopis teine asi kui see, kui saad rääkida vaba inimesena, sõltumata sellest, et mis su teadmised on, seal on minu meelest hästi vabastav ja head kogemust pakkuv Ani, olen aru saanud. Tähendab stereotüüpi järgmise näitega näiteks seitsmeteistaastane dressipükstes sulejopes noorsand kui ta tuleb koolis kohustuslikus korras kumusse. Kas te nagu isegi nagu oodata, et nii-öelda pöörate tema usku Loomulikult ma arvan seda, et igal juhul suur kiitus õpetajale, kelle grupiga tuleb kaasa just nimelt, nagu sa kirjeldad praegu selline selline noormees. Ja ega see ei ole ju sellel hetkel ju näha, mis tegelikult temasse talletub, mida ta sealt saab. Aga kindlasti see mõjub päris kindlasti. Te olete ilmselt käinud ka välismaale sarnastes kohtades. Kandeil mingit informatsiooni, et kas nüüd, mis meile alati eeskujuks toodava Lääne-Euroopa sarnaste asutuste juures, et kas Eesti noor on kunsti suhtes harimatu? No ütle, mis naguniimoodi, et ega meil ju need nendes oludes ma Eesti noor, eks ole, noh, kindlasti on niimoodi, et on poole, kus, kus on päris ammu võetud osa ja käidud muuseumides haridusprogrammides. Aga noh, nagu me teame tegelikult see lünk, et meil ei ole Eesti kunsti nii, nii palju aastakümneid üldse eksponeeritud. Õpetajatel ei olegi olnud võimalused lapsi kuhugi viia. Et see lünk hakkab tasapisi nüüd täituma, saab haakuma päris suur olnud ja, ja ma arvan, see võtab aega, et järele nagu saame. Aga noh, see endastmõistetavus, mis ja mujal Skandinaavias Skandinaaviast lähemal, näha see endastmõistetavust. Et lapsed on muuseumis ja et nad seal, need on seal palju, neid gruppe on palju ja nad seal istuvad ja kuulavad ja joonistavad ja grupid tulevad, grupid lähevad, sest see kuulub muuseumi juurde. Ja ma arvan, et meie inimesed on juba ka sellega hakanud tasapisi harjuma ja kui edasi seda rohkem. Et see on üks kindel kultuuri osa Kas on praegu hariduskeskuses mingeid selliseid erksamad ja huvitav moment, programmi, mida sa sooviksid välja tuua või natuke kirjeldada? Ja meil on väga palju erksaid programme. Loomulikult on need programmid, mis stabiilselt kogu aeg jooksevad, see on eesti kunstiklassika aramul, põhi, need programmid hästi palju, nad põhinevad lugudele, legendidele. Sarja on nende põhjal loodud päris väikestest, kuni niimoodi põhikooli lõpuni ja väga paljude nende programmid autor on meie kunstnik, metoodika Anu Purre. Ta on tegelikult võibki öelda niimoodi, et kumu hariduskeskuse poolt vaadatuna on ta see inimene kes on võib-olla kõige kauem meistritööd teinud ja on läinud nagunii suureks valikuks. Et me neid juba nagu väheks kõiki neid asju ära teha, mida on vaja aga säravatest programmidest. Mul on hästi hea koht praegu öelda, et hetkel on ju kumu kunstimuuseumisse väga intrigeeriv ja põnev näitus Belgia prantsuse kunstniku filist Sand ropsi loomingust. See näitus on lahti kuni 18. veebruarini. Ja meie oleme selle põhjal välja töötanud haridusprojekti nimega paljastus. See sisaldab endas kolme programmi kolme eraldi programmi. Ja see on väga mudel selles mõttes, et me oleme teinud praegu paned projekti õppepäevi õpetajad, kes oma lapsed peaksid nüüd meile saatma selles programmis osalemiseks. Ja idee on praegu, selles. Oleme valinud kolm tööd, nende põhjal on töölehed koostatud, kus on sees siis selline võiks öelda asju õppematerjal on siis kunstnikust üleval vaade ja tööst on väike repro ja on nagu päikeseline programmi sõnastik. Ja idee on tegelikult selles, et õpetaja saab sellest programmisõnastikust tegelikult sümbolid valida, nagu just temale sobiv teema, mida ta saab koolis nagu enne päris niimoodi kas põgusamalt põhjalikumalt käsitleda ja siis ta saadab oma õpilased kumusse, nadi pead olema terve grupiga õpilane võib saada selle töölehe, maksab see 30 krooni, selle sees on siis ka piletit pääse näitusele. Ja ta iseseisvalt juba saab selle töölehega näitust vaadata, mõelda, kirjutada need ülesanded, need oma kordi jõuavad õpetajani ja sellest saab õpetaja teha omakorda sellise päris kukuvad verel töö. Et see on nüüd selline projekt, mis noh, mida me tegelikult näeme, et mis on nagu hästi seotud õpetajaga koostööprojekt analüüsima selle projekti autor, noor kuraator ja minu meelest on see üks väga-väga hea ja ütlen ka seda, et kui see näitus nüüd läheb maha, 18. kõik see materjal olemas, et tegelikult seda saab edasi kasutada ja noh, ma arvan, et kes seda juttu kuuleb, praegu õpetatakse, pole jõudnud osaleda, pole jõudnud tulla, et sellel teemal me saame edasi veel töötada. Me oleme praegu rääkinud nendest programmidest, kus siis saavad osaleda klassid. Aga kui nüüd ütleme, mõni ema tunneb muret, et tema laps ei käiust kõige aktiivsema klassijuhatajaga klassis ja ta tahaks ise kuidagi oma last sinna kunstile lähemale tuua, et ka selliseid nii-öelda linnalast Ettevõtmisi on ka, kindlasti tuleb neid erinevaid vorme veel, aga hetkel saan ma öelda, et kumu kunstimuuseumis töötab kumu kunstikool, et see on nüüd ainus kunsti, mis, mis töötab muuseumis ja mis on hästi suure arenguperspektiiviga. Ja seal on ju praegu kursuseid, nagu ma enne ütlesin, lastest päris pisikestele siis on teismelistele väga soovitan, on kinobussi, töötuba, mis kumus aga edukalt töötab, näitame oma partneritele juba selliseid, nende laste loodud animatsioone, väga põnevaid ja needsamad lapsed, olen ise. Samamoodi saavad tulla kumu kunstikooli kursustele igasugustele meistriklassidele, nii keraamika kui okei, kui ma ei tea graafika väga erinevad kursused, mida kunstlikul välja pakkuda, aga, aga et neid lähemalt nagu teada saada, tasub ikka kodulehekülge vaadata. Et seal on kogu see informatsioon olemas, nii lapsed kui nende vanemad, kõik saavad ennast harida. KUMUs. Ja kodulehekülg asub VVV punkt Eka Emmdee, sealt saad edasi liikuda kumu kodulehega ja suur tänu teile. Vahenelist. Tänase saate kaks esimest osa moodustasid intervjuud, kus Creed Sto Bender Tartust rääkis meile kunstikuust ning Piret kruusandi kumu haridustegevusest. Ja kolmandas osas kuulasime skand, näri ja Andy Warholi koostöös valminud tööd. Kuigi Warhol tahtmatult osales ja saadet saate nagu ikka kuulata järgi internetis ja samuti laupäeval veerand üks. Stuudios olid. Karen Jagodin ja Aleksander. Kuulmiseni kuulmiseni.