Tänase muusika minust, saatekülaline on kunstiajaloolane, professor Juhan Maiste. Tere tulemast klassikaraadiosse. Tulemust. Nagu saate pealkirigi ütleb, viib see teema sind sinu oma erialast hoopis teistele radadele. Aga kas ikka viib, kas sinu jaoks on seost kujutava kunsti ja helikunsti vahel ja kui see seos on, siis kuidas see avaldub? Ma eksisin esimese sõnaga ütlesin iseendale, tere tulemast ja ma arvan, et meie sügavamad mõtted ongi peidus kusagil seal, kus me eksime. Et taas rännates arvan, et kunst ja tema visuaalne pool on pakkunud mulle läbi aegade. Muusika on see koht, kus ma olen saanud olla vaba ja eksida ja võib-olla see on teinekord lubanud mul tunnetada kunsti sügavamat sügavamalt võimaldanud mul tajuda, mis on ikkagi selle viisi, mida me kunstiks kutsume lähenemine ja mis on need alateaduslikud protsessid, mis võimaldavad meid kunsti kaudu määratleda, kunstis ennast käsitada, tunda ja juhatavat loomingu ürgset allikatena. Nii et muusika helikunst kujutav kunst on sinu jaoks nagu mingi ühe asja kaks külge erinevat poolt. Ma arvan, et kunst on üks ja tema erinevad väljendusviisid juhatavad mind lihtsalt erinevate keelte juurde, et sedasama, mis sees elavat vajadust ennast kunstilise kujundi kaudu väljendada ja, ja otsida oma tõde ja, ja lõppkokkuvõttes iseennast. Me võime valla heita ennast nii visuaalse maailma ja kujundikultuuri kaudu nii värvidesse, vormidesse, maalikunsti ja arhitektuuri kui selle paralleeliks. Ja mõnikord oli see vist Johan Wolfgang Göte, kes kogunenud on öelnud, et arhitektuur ongi kivisse tardunud muusika et selle kaudu näheneid seoseid tajuda selle kunstilise ruumi sele, hiiglaslikku saali, mille sees me elame ja, ja, ja, ja mille jumalaks me oleme mõõtmeid horisonte ja seda emotsionaalset laengut, et mida me oma igapäevase intellektuaalse ja strukturaalse ja süsteemse mõtlemise kõrval hirmsasti vajame. See oli Michelangelo, kes ütles, et ta võtab lihtsalt üleliigse ära. Üks muusikahelidega on samamoodi, et need helid on meie ümber ju kogu aeg, aga keegi korjab nad kokku ja korrastab nad ära, paneb kirja ja see korrastatud heli kõlab siis muusikana, mis, mis juba iseenesest juba viib selle seose, nii et tõepoolest, et ta nagu materialiseerunud, nii nagu kujutavas kunstis moderjaliseerub see aine, et samamoodi materialiseeruvad muusikas need helid ja muutuvad kuuldavaks. Michelangelo nägi kuju selle materjalis ja ta valmistas selle mitte millelegi juurde panema üldse mitte millegi üle järgmise lihvimise vaid väljaraiumise kaudu. See materjali ise, mida me oma sisemise taju kaudu seostama välise ja, ja meile antud teadmisega on selleks sillaks, mis viib meid ja selleks teeks, mis näitab meile kaugemat ja samas sügavamalt ja kunstnik, kes kaugustesse viiva tee algus otsast on asunud teele On geeniuseks ja demiorgiks ehksiks selleks jumalaks, kes inimliku tõe vähendab suurema kosmilise mana ja, ja selles vääride muusikaga, mida me Michelangelo või, või ükskõik millise teise kunstniku poeesias tunneme. Et tegelikult neid piire maalikunsti ja luule vahel poeesia vahel, nii nagu neid omal ajal Lessing kirjeldas, ei ole meie hingefilosoofias ja hingegeomeetrias õieti olemas. Need on tulles veel kord tagasi selle juurde, mis ma juba ütlesin need on erinevused kunstniku poolt kasutatud väljendusviisides, Nis vormides meetodites. Lõppkokkuvõttes väljendab ta kõiki seda ühtset tajutunnet, mis lubavad kõneleda maailmast kui tervikust ja lubavad ehk ka teoks teha neid unistusi mida teadus kui minu jaoks intellektuaalne vastandpoolus kunstile võib-olla iga kord nii otseses mõttes ei võimalda. Teadus küsib ja vastab nendele küsimustele, millele teadeta vastata saab ja on võimeline. Kunst küsib nende filosoofiliste küsimuste järele, millele võib-olla vastuseid ei ole olemas. Küsib aga oma keeles ja küsib oma helistikus ja küsib selles žanris vormis, mis siis kunstnikule kui loojale on ette kirjutatud, mis on talle kohustuseks tehtud ja, ja mida ta paratamatult oma eluteel ja igaviku rajal peab järgima. No sa oled tohutult palju maailmas ringi liikunud erinevates maailma paikades, külastanud nii-öelda kunstitempleid, kirikuid, kloostreid, losse, mõisu. Nendes ehitistes on alati kõlanud muusika, kui sa oled nendes kohtades olnud, kas sa oled ka mõelnud sellele, et mis muusika seal kunagi kõlas? Mõtelda võib kõike, aga väga raske ja on taasluua seda, mis on haihtunud tuulte poolt ära viidud ja ja millest ei ole olemas füüsilise märk. Homerose eeposes kirjutati üles sajandeid hiljem. Ja rahvaluule kandis edasisele ürgse traditsiooni. Ja ma olen tihtipeale mõtlenud, et milline võis küll välja näha muusika Kreeka arhailine sel perioodil või kreeka klassikalisel ajastul siis enne kui meele sünnib Helenismi ajastu ja Bütsantsi poolt vahendatud traditsioon enne kui me seda ortodoksimuusika kõlalisest ämbris täna veel adume ja tajume ja kinni püüame ja selle kaudu ehk kujutame ka ette aastatuhandevanuseid rütme Elisid seda mõõtu ja määraja eksameetrit, mis meil iiljastuseiat lugedes nii või naa, kas siis otseselt luulevormis või ka arhitektuurikeeles ordereid ja sammaste kaudu täna võimalik on läbi elada, aga sireenide laudu, seda kutsuvat mere kaldale laevale jõudvat. Helide kombinatsiooni võime me tõesti vist ainult ette kujutada ja võib-olla on see isegi mõnes mõttes hea, sest et ajaloost on hea unistada ja see annab meile selle vabaduse kujutleda ennast just sellesse helidega keskkonda, mida me iseenda jaoks sellel hetkel vajame. Nii et muusikaarhitektuuris muusikasammaste vahel muusika kusagil senise Vahemere kaldal on minu jaoks paljuski imaginaarne ja võib-olla on jumal tänatud, et las temaga olla. Las muusad, vaikivad. Muusika on väga ajalik kunst, et ta sünnib ja sureb siis, kui pillimees oma pillikoti paneb. Aga kas me võiksime siinkohal kuulata mõnda sellist muusikapala, mis just on sinul seostunud mingisuguse konkreetsema kohaga siin maa peal? Sinu palvet on raske täita, sellepärast et et vastupidi, muusika kaudu oleme tahtnud vabaneda sellest koha identiteedist, paiga konkreetsest ruumilisest kolmemõõtmelisest vormist, muusika, kõne, prints kuskile sinna, kus ei ole olemas neid piiravaid tegureid. Pigem kui ma tohiksin, ma alustaksin seda sissejuhatust siin praegu ortodoksi muusikaga, just nende meenutuste ja, ja, ja selle pühaliku kummardusega kreeka bütsantsi traditsiooni poole, mida üks Pariisi kontsertesitus meile vahendab, kasutades selleks siis sõna vanad slaavi keelt ja sinna siis juurde neid assotsiatsioone ja meid helide kombinatsioone, mida ma ehk oskaksin seostada kreeka pärimuse ja selle murdumisega läbi oma uue rooma päri kristluse ja tema tänaseks juba paari 1000 aasta vanuse traditsiooni. Kas võib öelda, et seal on nagu euroopaliku kultuuri lätted selles muusikas ja ja selles ajas? Euroopa kultuurile ette, ta on tegelikult kahes linnas seal, Jeruusalemmas ja Ateenas. Ja Rooma sulatab need kaks oma hiiglaslikus kultuurikatlas ühte kõigis, mida me kuuleme oma suursugusust ja hõngu Hellenistliku pärandit, juudi tarkust ja teatavat sellist kosmilist, universaalset, võib-olla isegi mõnes mõttes imperiaalset keisrit, mõõdukat. Mis suhe sul muusikaga üldse on, sa oled küll siin pikalt rääkinud ja väga filosoofiliselt kuulad sa seda niimoodi taustaks või oled sa selline teadlik kuulaja? Et sa täpselt tead, mida sa tahad? Teatud hetkel? Jah, teiste poolt välja valitud muusikat tavaliselt ei kuula, kui mõjuste teadlikult ei vali kontserti või ooperietendust. Et sellisel juhul on see menüü küll kokku lepitud. Aga, aga selle hetkelise emotsiooni ees ma usaldan ikkagi iseennast ja ja panin selle muusika nende käepärast näidete CD-de järgi, mis, mis on kas, kas siis kusagil riiulil või, või minuga kaasas, et aga mis suhe mul on muusikaga seda on peaaegu et võimatu ja raske seletada, sest see on väga isiklik. See on sellepärast isiklik, et, et isegi oma Läheme päeva see leivateenimise juures ja, ja suhtlemise kõrvalkunstidega seal on midagi, mis oleks väljaspool neid raame. Oleks väljastpoolt minu poolt tuntud, teada kaardistatud maailma oleks see, mis mina viik see vabastaks, oleks seen, millesse ma suhtun täiesti spontaanne mansett ja mis minule ehkki kõigis oma korrastatuses harmoonias ja, ja loomulikult hindama harmooniat, hinde muusikast, teatavat struktuurisüsteemi ja sümmeetriat. Nii nagu ma seda ilusat üldse ja laiemalt. Kuid siiski viibinud niisuguse hetkeinspiratsioonihetke juurde, mida ma väljendasin pigem mitte korra mõistuvaid kaose kaudu. Et muusikas on minu jaoks vabastavad stiisijat, selles on seda jõudu, mida ma väga hästi ei tunne seda spontaanset olla tahtmist ja energiat, mida ma kõigi oma elu puhul aeg-ajalt vaja on ja mida ma siis võib-olla oma loomingus. Sest minu looming ei ole mitte heli ega Rütma, vaid pigem sõna ja leitud metafoor hädasti vaja on. Sest see muusika kaudu võib saada või pääseda välja sellest oma poolt kitsalt kujutatud ringist ja nähe avaramaid horisonte ja, ja leida neid babastavaid nuppe, kuhu vajutades sa lahkud sellest kitsamalt määratletud ringist ja, ja sa tunned, et so tiibadesse on tõusnud tuur. Ja milline on see muusika siis, mis su tiibadesse tuule annab? Paljuski on see seotud ikkagi ja paratamatult selle eluga, mis, mis ehk eelnes või vähemalt minu ettekujutustes olema pigem lähedane Vahemerele. Ja, ja ma olen pigem lähedal sellisele Itaalia inspireerivale, Veneetsia Toskaana maastikele kui Skandinaaviale. See muusika, mis mind köidab, on ühel või teisel viisil seotud jätkuva Itaalia armastusega Vahemerega ja selle sisemise admisega isenda ehk geograafilisest määratlemisest ja sellest identiteedist, mida mad tänases maises kestas päris hästi muidu avaldada ei saa või millest mul on raske välja pääseda. Nii et siis itaalia muusikat Ka ja ükskõik millises vormis või, või kaudu ka Hispaania Hispaania kaudu Ladina-Ameerika, eks ole, kõik need soojad maad. Et kõik see laiuskraad, mis algab sellise subtroopilise Vahemerega ja lõpeb troopilise Kariibi mere ja, ja nende samba rütmidega, mida, mida siis Kesk-Ameerika endas kannab Puerto Ricos, Costa Rica nii, ja nii edasi ja nii edasi. Aga kas on vahet ka, kas vokaalmuusika või instrumentaalmuusika? Olles kogu oma elu veetnud vokaalmuusikalähedases ringis ehk siis oma abikaasa Ellen Maiste kaudu on mul olnud nii palju ja nii pikki sidemeid ehkki absoluutselt minust mitte tulenevaid ooperilaulu ja, ja ja vokaalse küljega. Linn laulu instrumentaal esitluse asemel või vähemalt tema kõrval ja, ja võib-olla on mulle ka üks lisamõõde oluline, see on inimese hääl, sest ma sellise jumala harmoonia kõrval tahaksin kuulata, kuidas inimene seda kuuleb ja näeb, et selline inimese olemasolu minu vastas ja mina, tema kuulamispartnerina on muusika puhul mulle, nii nagu elus üldse küllaltki oluline muusika ja teine inimene aitab mul täita seda vaakumit, mis ehk igapäevased inimsuhted kõigis oma argisest toimekuses konkreetselt ei paku. Ja võib-olla on ka inimene just vahendajaks nende suuremate ja, ja käte saamatumate ideede ja minu enda vahele. Tšintšiljapart oli, peaks siis olema, öeldakse päris hea valik. Johan, sa oled Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor ja sõidad iga nädal Tartu ja Tallinna vahet, päris pikad, autosõidud, kuidas sa täidad neid tunde peale selle, et sa rooli keerad? Ja mitte üksi auto, vaid ka buss, rong ja see reis ei olegi kuigi pikk, et kui selles ka harjud, siis see on see paari-kolme mõttejagu aega ja öeldakse taustaks. Pigem mõtlemiseks ja lõpuni mõtlemiseks on hea, kui tegelikult see paar tundi üksi olemist paar tundi sellist luba endale, et nüüd ma ei teegi midagi, vajaks nagu partnerit vajaks nagu seda konversatsiooni, mida ma saan vastavalt oma siis mõttele, vajadusele ja meeleolule sisse lülitada. Need, et muusika kas siis kõrvaklappide näol või siis tervet oli, ma arvan, et, et see kui ka on ikkagi suurelt tuntavalt tajutavalt mõistetavalt käegakatsutavalt enda ümber on tunduvalt kogu ümbritsevat keskkonda, täitevhelide maailm on võimsam ja haaravam. Ja paljuski ma eelistan muidugi Tallinnasse Tallinnast Tartusse liikudes autot, aga praktilisem eriti just nendel saabuvatel novembrikuu ja detsembrikuu kuni kevadeni välja. Meil on pikk ja vaevaderohke talv, et siis võib kuulata kõrvaklappidega ja, ja ma olen sellega väga-väga rahul ja ma ütleks, et, et vaat selleks paariks tunniks kahe kolme mõtteajaks. Ehk panen isegi raamatu kõrvale ja tühja temaga las olla. Et lõppude lõpuks on, on seegi osa meditatiivne lähenemine inimesele vajalik ja see paar tundi enesega olemist ja, ja kõikide teiste väliste faktorite kõrvalejätmist. Tegelikult ma naudin seda sõitu, tegelikult ma naudin seda aega. See on isegi teinekord parem kui kontsetega märk. See on aeg sinu enda jaoks. Sa näed minu enda jaoks, mida siis mul on võimalik täita millegi sellisega, mille eest mul ei ole otsest vastutust, see on, tuleb kuskilt kõrvalt, läheb kuskile kõrvale. Ma kinnitan väga tähelepanu sellele taustale ja ma ei ürita teda nii, nagu võiks kunstiteadlane tavaliselt peaksime kohustuseks seadma, määrata, kas meil on tegemist 15. sajandi renessansi lõppu või 16. sajandi baroki algusega. Ma ei vaeva ennast lisa küsimustega, et see on vaba ja spontaanne kuulamine, mida mina, kes ma ei ole ju tulnud muusika juurde mitte mingilgi määral hariduse ega, ega heliredelit kaudu, vaid kellele muusika moodustab siis selle tervikut loovasüsteemi ja aitab seda poeemi, seda luuletust, et iseendale sosistada ja, ja seda maailma, mis, nagu öeldud, koosneb kahest mõtlemise viisist, see on siis läbi strukturaalseid intellektuaalse loogilise mõtlemise ja teiselt poolt läbi siis emotsionaalse tunde avada ja täiendada. Ja ma arvan, et laiemas mõttes ongi ju küsimus selles, et me oleme kaasaegse lääne kultuuri 20 esimesse sajandisse astuma, läbi käinud mõistuse, viljakat teed ja, ja kõik need harjutused, mida loogika ja mida põhjuslike osalsed seosed ja, ja mida siis kogu süsteem kogu see tsivilisatsioon meilt küsib, me peame iga päev ennast hindama väga tihedas intellektuaalsest võrgus. Ja seda tugevamaks kasvab ka vajadus välja pärast. Ja minu meelest on üheks kriisiallikaks põhjuseks psühhoneurorooside ja, ja, ja kõik võimalik prustratsioonide ja stresside põhjustajaks see, et me oleme oma emotsioonidele liiale vähe asu me oleme liialt vähe kohta ja sellepärast ma võib-olla soovitaksin kõikidele istuda bussi, sõita Tallinnast Tartusse. Kuulame siis sinu Tallinnast Tartusse sõitmise muusikat, need, mis seal võiks olla. Oh, seda nii palju ja nii nii erinevad, eks ole, et mida me siit mida mõni näide. No näiteks ma ei tea, lihtsalt näpu alla sattus, mul on selline halb, on siin kaasas valdi neli aastaaega troopilises vihmametsas. Kas see on selle kuulsa aastaaegade mingi seade? See on seesama kuulus neli aasta, aga, aga seda esitletakse troopilise vihma tausta. Et see on päris omapärane kombinatsioon, ma ei kujuta küll ette, kuidas, eks ole, pärismaalased oleks ja, ja troopilised elanikud oleksid Vivaldi nelja aasta aega või noh, suhtuda inimesed, kes peale ühe ja lakkamatu vihmasaju peaaegu mitte midagi muud ei tea ega tunne. Aga kõiki asju saab majandus kokku panna, igastahes sihukese kummalise paradoksaalse tulemused annab ja mida ma veel vaatan siit kõigile hästi tuntud saada, kui ma olin ikka väga väsinud ja kipub kaduma eneseusk ja, ja kipub naha vahele pugema hirm, et kas ma ikkagi selle eluga siin ja praegu ja tänases Eestis saaksin hakkama. Siis on hea võtta üks terav ja, ja võib-olla ka teatavas mõttes eksooteliselt võõrapärane tekiila mõttes ja lasta ennast Eevoral sarja e varal kaasa viia või, või miks mitte selg, vanad või flamenko või siis Sirdaki. Et, et jumal temaga las olla. Me vajame kõik aeg-ajalt nihukest dünaamikat, sisemist liikumist, sellise plaatonliku, staatilise varjude ja valguse pideva musta ja valge võrdlusest dualismist tahame pääseda maailma, kus meil ei ole vastuolusid, kus meil ei ole seda igipõlist küsimust, olemise sügavamast mõttest vaid lihtsalt olla lihtsalt olla pisut purjus. Ja pisut siis sellest muusikas peidetud kutsest ja tõenäoliselt ka muusikas alati olevast ükskõik millises muusikast olevast veretuksest ja erootilisest võimust haaratud. Juhan Maiste sinuga oli väga tore juttu rääkida muusikast, kunstist ja elust üldse ja loodetavasti pakkusse huviga meie kuulajaile. Suur tänu ja soovin sulle palju hingekosutavat hetki sinu kulgemisel siin elus ja kus iganes, aitäh. Tänud on vastastikused ja minul ei ole mitte igapäevane tulla klassikaraadiosse. See on nagu kirik pühapäeva hommikul ja teiega rääkida oli nagu, mis seal käia. Selle aja jooksul jõudsin ma ise ka mõnda mõtet edasi mõtelda ja ehk siis muusika kaudu vaimu küsitleda, kas oleme ikkagi piisavalt puhtad ja kas me oleme piisavalt vajalikud, et oma ülesannet täita? Edasi? Tänase muusika minust saate külaline oli kunstiteadlane professor Juhan Maiste ja külas muusika tema plaadikogust. Saate toimetas Tiina kuningas.