Alustame kunstisaatega Kunzee R ja täna räägime disainist. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis on avatud uus Briti ja Eesti disaini ühisnäitus ja sellest on tulnud meile rääkima näituse eestipoolnekuraator Kai Lobjakas ning üks näitusel osalevatest eesti kunstnikest Krista Leesi. Alustame võib-olla üldiselt näituse ideest, et kust tuli see ettepanek selliste vis näitus teha, sest tegemist on ju juba pikemat aegamööda Euroopat ringi rändava näitusega. See ongi selline rändnäituse formaat, mille on nii formaadi kui kontseptsiooni on välja töötanud briti nõukogu, eks kunstiosakondadest. Et see idee oligi see, et, et näitus ringleb ringi ja igas kohas, kus ta peatub ja pikemalt lahti on, et seal toimub kohalik näitus. Soovitavalt siis selle sama teemaga suhestub. Kus see näitus siiani täpsemalt käinud on? Ta ringleb põhiliselt Euroopas ja, ja alguse sai 2005. aasta Lissaboni disainibiennaalil ja meie juurde jõudis Sloveeniast Mariborist. Ja noh, meie juurest läheb edasi ka mõnda kohta veel. Kas briti tegijate poolt oli antud ette ka mingeid juhtnööride, mille alusel peaks valima need eesti disainerid näitusele? Ka ei olnud selles mõttes, et nende ainus soovitus aga see oli selline pehme soovituse, et hea oleks, kui tegeletaks nagu sarnase temaatikaga, mille nemad on välja käinud, et selles mõttes olid noh, nagu suhteliselt vabad käed. Aga noh, see erinevus, mis nagu nende kahe poole vahel välja tuleb, on, on tegelikult see, et brittide valik on hästi laiahaardeline, nende poolt valitud kunstnikud hästi erinevatelt aladelt, et on, on videoga tegelevaid, kunstnike mööbliga tegelevaid kunstnikke, on, on neid, keda ei saagi võib-olla määratleda nii kes, kes tegelevad hästi paljude asjadega. Et siis Eesti puhul kujunes see tegelikult nii, et minu poolt valituks osutusid sellised tekstiilitaustaga disainerid, et see ei olnud isegi algselt üldse mingisugune eesmärk, vaid noh, kui ma mõtlesin sellele disaini pildile, mis on Eestis praegu ja sellele, kes võiks nagu need disainerid olla, kes sobiks või suudaks suhestada selle temaatikaga, siis lõpuks ma jõudsin selleni, kuni need inimesed välja mõelnud, et siis ma lihtsalt vaatasin, nende kõigi nende taust on nagu tekstiiliga seotud. Et selles mõttes on selle festivali on nagu üks ühisjoon, aga teistpidi mul on tunne, et see tulemus on sellegipoolest väga-väga sellise laia spektriga. Kui selleks üldiseks Ühisjooneks on siis näituse teema, mis on minu maailm, uus subjektiivsus kaasaegses disainis, kas siis selle teemaga lihtsalt rohkem tegelevad tekstiilikunstnikud? Noh, tegelikult mulle tundus nii, et et need kunstnikud, kes praegu näitusel osalevad, et nad ei ole nagu niivõrd tootekesksed disainerid, et nad on sellised disainerid, kes on nagu nagu oma varasemas tegevuses ka tegelenud nagu eelkõige ideega ja see ongi nagu väga sümpaatne, et on tegeletud mitte niivõrd tellijaga ja tootega, vaid vaid ideega ja sealt edasi sellele tulemusele tekkinud mingi potentsiaal, et kas või tootmispotentsiaal. Et see oli nagu see, mis mind pani valima neid kunstnik, et nad on kasvõi seda oma eriala vaadanud nagu erinevate külgede pealt või nagu püüdnud mingeid asju ümber mõelda. Kuidas seda näituseteemat subjektiivsust võiks siis lahti seletada või defineerida? Siis seletub lahti tegelikult nii, et et ütleme, sellest algsest kontseptsioonist lähtuvalt on Briti kuraatorid nagu vaadelnud olukorda, kus nagu sellise üleilmastumise ja digitaaltehnoloogiate arengu ja kõige sellega on see meid ümbritsev keskkond, on maailm muutunud hästi selliseks standardiseeritud üks neist ühesuguseks ja sellest võib-olla aina enam nagu kaob selline isiklik mõõde ja selline eripära ja identiteet. Et sellest lähtuvalt on välja pakutud nagu see, et, et seda subjektiivsest nagu sellesse maailma tagasi tuua. Et see ei ole kindlasti mingisugune väga värske idee, et see on kindlasti olnud nagu kogu aeg olemas selle kõige kõrval, mis, mis meid ümbritseb aga millegipärast praegusel hetkel on, on neil ei tundunud, et seda tuleks nagu kuidagi aktualiseerida. Et ma arvan, et, et noh, Eesti puhul on see olukord võib-olla isegi olnud veidi teine, et meie tuleme nagu teistsugusest ühiskonnast, kus noh, loomulikult me puutusime kastandatiseerimisega kokku, aga kus võib-olla see ei ole olnud nii valdav, et meil on niisugune defitsiidi ühiskond olnud tükk aega. Aga samas ma arvan ikkagi, et sellesse teemasse oli huvitav nagu sukelduda siinselt inseneril ka Oli küll. Kuidas sinu jaoks see mõiste muutus või, või on muutumas selle näituse läbi? Ega ta ei ole muutunud, ma arvan, et näituse kontseptsioon algusest peale oli väga huvitav, et alguses lihtsalt, et noh, võib-olla see on minu probleem, et ootan alati neid, selliseid kontseptsioone ja kõike selliseid reglementi nagu liiga tõsiselt ja siis tunduvad teiste asjad juba nagunii huvitavad ja siis tundub nagu, et mis, mis siin nagu veel teha, selline esimene selline tunne tekib. Aga nüüd praegu on nagu selline tunne, et nüüd just lõpuks on nagu tulevad nagunii palju ideid, et järeldusi näitusele kohe otsa teha. Ja üldse see oli nagu selles mõttes väga, väga meeldiva võimalus. Mina olen nagu esmakordne selline, et keegi nagu helistab ja küsib, et kas sa ei tahaks osaleda. Et noh, tavaliselt on ikka niimoodi, et et on lihtsalt mingisugused suured näitused või ka siis no täiesti ise organiseerima endale mingi personaalnäituse ja sellega kaasnevad igasugused tohutud organiseerimised ja taotlemises. Et seekord siis tänu siis kulaatorile Kayla ja, ja Briti nõukogule, kes siis nagu võimaldas meil pühenduda nagu rahulikult rohkem oma sellele projektile. Et see oli nagu tõesti väga meeldivad lihtsalt ise nagu ainult tee nagu tööd ja vii kohale ja või siis isegi viiakse kohale. Ja mina olen valminud kõik selle näituse jaoks on enne vaja. See, see oli nagu kuraatoripoolne selline soov. Ta oleks nagu Uuetud. Jah. Ma arvan, et siis on nagu see õudselt väärtuslik tulemus sellel tööl ja loomulikult seal tänu briti nõukogule, et selline asi sai nagu teoks enda algatusele. Aga just see nagu et tõesti, et valmis nagu hulk uusi töid või võimalik mõelda nagu teemadele, millel on nagu lõpptulemus, et noh, olles on nagu Eesti jaoks hästi oluline, et et selline protsess nagu kuidagi tulemuse sai Need valminud tööd kui hakata nagu kuidagi liigitama mingil määral nagu liigituvad unikaalse disainiobjektide alla aga nad käsitlevad teemat, mis pigem nagu käib siis tööstuslikult toodetud disaini kohta, et kas see on siis nagu püüa vaadata unikaalse disaini läbi neid teemasid, mis siis standardiseerime seeläbi üldiselt kehtestavad mitte universaaldisainile vaid vaid tööstusliku toode. Ei, ma tegelikult niisugust vastutust isegi ei näe, et tegelikult need tööd, mis valmis said ütleme, nendele disaineritele oli nagu õnn saada võimalus tegeleda nagu teemaga ja mitte mõelda nagu muudele asjadele või mingisugustele, et mis pärast saab, et ma arvan, et esiteks on see oluline ja teiseks, ma arvan, et need, mis on nagu tulemused, et nende eesmärk ei olnud olla nagu toodud, et aga samas neil on nagu täielik tootmispotentsiaal olemas, et kui see peaks vajalikuks osutuma või kui see nagu kellelegi meeldib ja ta näiteks otsib selle disaineri üles, siis ma arvan, et igasugused koostööd on võimalikud, et lihtsalt see ei olnud eesmärk ja ma arvan, et see on nagu väga värskendav, et see ei olnud eesmärk, et muidu on ju tavaline see, et sa pead kuidagi noh, leidma võimaluse kuidagi edasi minna selle, selle asjaga, mida sa oled välja mõelnud või teinud, et et see pinge nagu esialgu nagu langes ära, aga teistpidi see on, nagu ma usun mitmel puhul, nagu avatud sellele täiesti Üllatavalt paljud või kas nendest üllatavalt, aga väga paljud teede ongi nagu võtnud selle teema selle vaatenurga alt lahkamisele, et nad nii-öelda ümber mõtestavad materjale ja ümber mõtestavad meie või inimeste mingit seest tavakujutelma, materjali võimalustest. Kindlasti on ja noh, see ongi üks hästi oluline asi selle juures, et mingisuguseid konventsioone ja traditsioone nagu mõeldakse ümber, et see paneb nagu avaramalt mõtlema ja ma arvan, et selle näituse nagu üks suur nagu kasutegur, kui nii võib öelda, ongi see, et ta nagu laiendab seda pilti ei või seda arusaama disainist ka, et ükskõik milline arusaam inimestel on, et seda üldse ei alahinda, aga kindlasti nii Eesti kui briti puhul nagu avardavad tõesti seda arusaama mulle endale tundub, et Eestis ei ole. Et noh, kindlasti inimestel on nagu väga laiem arusaamad, aga meil on valdavalt olnud nagu selliseid näitasid, mis võib olla nagu vaatavad hästi ajas tagasi ja kinnistavad mingisuguseid ikoone või loovad disainist mingisugust pilti, et ega see on üsna tavaline, et disain on inimeste jaoks mingi selline lisaväärtus, ükskõik, kas see on tekkinud ajaga või mingi nimega mingi brändi nimega seoses. Et disain on ilus, sile, värviline, täiesti tavaline, et selles mõttes ma arvan, et see veidi murrab seda. Kristjan sinu töö just käsitleb seda teemat, näiteks on ta autokummide ja ja heegelduse läbi loodud istmetest, et, et võib-olla räägid oma sellest lähtepunktist, kuidas seda materjali on võimalik käsitleda. Selle tööga tegelikult suhteliselt õli nagu tahtmine heegeldada, noh ausalt öelda siis mingil hetkel nagu tuli seal see mõte, et saaks nagu auto kummidele nagu ümber heegeldada sellise pitsiline laudlina sarnase asja, siis tekiks selline istumise võimalus. No siin oli nagu lihtsalt sellise iidse käsitöö tehnika nagu kasutamine, sissetoomine sellisesse disainimaailma. Ma tahtsin, ongi nagu tekib nagu selline kontrast tõesti nendest kahest asjast kaks nii erinevat maailma, mis sellest tööst kokku saavad ja teevad sellest nagu huvitav. Seda pealkirja minu maailma siis siis võib ühelt poolt nagu ka tõesti kõige otsesemas mõttes tegeleda oma isikliku maailma ehk siis oma mäluga või oma ajalooga. Võib-olla kõige otsesemalt teebki Ülle jahe, võttes oma oma vanad mänguasjad või kui need ka ei ole tema isiklikult mänguasjad siis oma lapsepõlveajast pärit mänguasjad ja on teinud nendest kokku vaiba ja siis sihukseid mööblikomplekti. Tema puhul on see selles mõttes võib-olla kõige nagu kuidagi isiklikum, et need tööd nagu vaatavatest tema lapsepõlve nagu tagasi või et need on asjad, mis on nagu teda ümbritsenud ja mida tema nagu ümber siis töötab nagu uude vormi. Ta on nagu Lasdemel testidest selgunud, üldse nagu töötab suurepäraselt nagu hästi põnevad ja lapsed ei saa aru. Kui kirjeldades klotsidest mööbel, noh, nemad püüavad torni laduda. Et kuidas siis need klotsid nagu koosseisu Hollywoodi loomulikult nagu liimitud kavalalt. Aga et efekt on nagu väga hea. Kuidas saab laduda klotse nii, et tekkiv iste selle üle vaiba puhul või sellel põrandakate puhul tekib ka see ümbermõtestamise aspekt, et et võib, ei pea olema tingimata selline kootud tükk põrandal või seinal, et ta võib moodustada ka millestki muust. Et see on siis visuaalselt mõjub nagu hunnik mänguloomi lihtsalt. Efektne ja ja üks töö veel, mis nagu kui vaadata saali ja jälgida inimesed, siis alati tekitab tugevaid emotsioone see Kärt Ojavee laudlina, et tema tegeleb sellise. No ütleme nii, et see laudlina nagu ornament või muster, mis seda lausena katab, moodustub nagu plekkidest, et see, mis tavaliselt on nagu häiriv, kui kui mingi söömingu käigus tekivad plekid laudlinale, et see on nagu selline paha asi, et siis siis tema on sellest juhuslikkusest nendest plekkidest teinud nagu selle, mida, mida ongi vaja, et on kujundanud sellise mustri, mis seal, nii et tal on küll väga valitud plekid, et ega meil ei olnudki, need ei ole nagu igasuguseid samolisem. Et see, aga noh, tuleb veel selliseid erinevaid plekke ja sellised ilusad, aga noh, selles mõttes olidki sihuke huvitav esteetika tekib sellest, jah. Ja samamoodi T-särgid, tollivus nagu olles hakkab nagu plekkidest muster tekkima. Teine tööst. Kuidas brittide töös mingid sellised teemad välja kooruvad, et et kui palju nendel siis selliste oma isikliku eluga seotud mõtestamist ja kui palju neid, seda materjali ümber või, või brändide ümber käivat? Jah, mulle meenub tegelikult see, et, et võib-olla siukest väga isikliku, noh, on, on muidugi, aga mulle meenub just selline disainerite kooslus nagu kommiti, et nemad kommenteerivad irooniliselt tarbimismaailma, et neil on selline hästi kirev tapeet, kus nagu kompositsioon on nagu üsna traditsiooniline selline mustri siluett, aga tegelikult see muster moodustub sellisest värvilisest pudi-padi. Sihukesed puldid, karud ja kõik see, mis ümbritseb, risustab, aga no põhimõtteliselt rõhutavad ümbritsetud kõiksugu asjadest, et siis siis nendest moodustub nagu see mustreid, kui lähedalt vaadata, siis isegi kergelt selline õõvastav emotsioon, et seal on tohutult asju, mis meid kogu aeg ümbritsevad. Ja, ja noh, samamoodi on neil selline lamp või selleks varasem töö, mille poolest nad on ka tuntud hästi. Selle nimel kebab lamp. Lambijala moodustavad nagu hästi erinevad erinevad asjad, mis põhimõtteliselt nagu pärinevad nende ateljeed ümbritsevast keskkonnast, et noh, lihtsalt selles mõttes suvalised asjad, aga, aga kokkuvõttes hoolikalt valitud, kuidas nad sinna laotud on. Ja noh, siis meenub mulle näiteks Peeter draakesse nagu mööbliga tegelenud palju, kes tegeleb pigem sellise loogilise poolega või sellega, et kui üliõpilased tehakse, et siis tihtipeale nagu mingisse vormi tõmmates või mingit vormi luues jääb hästi palju sellest materjalist üle, milles seda vormi tehakse, et tema on selle ülejäänud materjali nagu alles jätnud, et sellest moodustub nagu omakorda selline selline kiht või lisaväärtust sellele asjale. Et see on nagu päris huvitav, et lihtsalt see see vorm, mida me nagu selles näeme, sellest ripub nagu näiteks kangas ülevaid seda ei ole ära lõigatud, et selline töö. Et nad on hästi erineva kandi pealt vaadanud, et seda võib loomulikult nagu vaatama kirjeldada. Et see ka võib-olla ebatraditsioonilisemad lähenenud, siis need, kes on teinud sellised interaktiivsed objektid, et ma nüüd võin küll eksida, aga kas selliste videoprojektsiooninõudele ei ole kunagi Eestis keegi ka teinud? Ma arvan, et see seostub selle Kristiina järvelaiu lõputööga, kus ta pritseeris nagu taldriku lauale sest mingi assotsiatsioon midagi nõudev retseerimise ja oli, oli seal üks lõputöö soolalaos ja aga tema on ka disainile üle läinud. Tegeleb ka disainiga, nüüd ta lõppedes minu arust skulptuuri, aga jah, see seos oli küll õige selles mõttes, see on ka selles mõttes huvitav töö, et see on raul kest pritseeribki nagu mustrinõudele Edubritseerib mustri täiesti tavalisele lihtsale valgele voodipesule. Või noh, testides või katsetades või vaadates siis seda inimeste sellist brändi armastust, et nüüd projektri sisse ja saad nagu seda, mida vaja ja siis nagu mingil hetkel võitsin lihtsalt välja lülitada ja rahulikult edasi elada. Nii palju, kui ma vaatasin, et sünniaegasid ei kooli lõpetamise aegu tundub, et suhteliselt üks vanusegrupp või üks generatsioon on noorem generatsioon, kes on seal esindatud, et kas teema püstitus või see tulem oleks olnud midagi võib-olla hoopis muudkui oleksid kunstnikud erinevast vanusegrupist või kas, kas see võib kuidagi peegeldada mingit praegu valitsevat Sistmeelsust? Kindlasti oleks tulnud teine, aga ma ei, ise ei vaadanud isegi niimoodi, seda ma ei kujuta ette. Tõenäoliselt on mingil hetkel toimunud muutused nagu kõige selle õpetamises ka või sellele mõtlemisest, et selles mõttes on tõenäoliselt noh, inimesed mõtlevad teisiti, aga noh, samas ka vanem generatsioon arvatavasti nagu käib ajaga kaasas ja ja suudab nagu ka ümber mõelda asja, et ma üldse ei kahtle, et nad ei oleks võimelised seda tegema. Kindlasti on aga, aga noh, teistpidi võib-olla sellised disainist mõtlemine või selle otstarbe üle mõtlemine on muutunud, mis on nagu nooremale generatsioonile võib-olla loomulikum lihtsalt. Kuna Kristasena õpetad ka kunstiakadeemias, siis võib-olla mingil määral on see selline lähedam kontakt, kuidas nende teemapüstitust või ümbermõtestamisega hetkel tegeletakse. Kui palju on seal selliste ühes rütmis mõtlemist? Noh, me katsume ikka väga erinevaid rütme nagu võimaldada koolis, aga noh, eks mis siin oli nagu jutuks, et disainipärane mõtlemine, et eks ja nüüd on nagu tulnud rohkem, et näiteks meie osakondi varem oligi tekstiilikunstiosakond, aga nüüd on tekstiilidisaini osakond ja ja siis kõik nagu toetavad ained on seoses sellega nagu tulnud nüüd olles viimastel aastatel õppekaasa. Aga noh, inimesed on ikka nagu erinevad, et mõni ikka tahaks nagu rohkem teha suurt kunsti ja mõni suudab nagu mõlemad vabalt teha. Kõige üldisemas mõttes räägib, see näitab siis ühesõnaga sellest, kuidas nagu saime ka, siis ise ütlesid, et kuidas käsitööd tuua tagasi, et, et see on nüüd üks konkreetne näituseprojekt, aga kui seda nüüd laiemalt vaadata Eesti ühiskonnas disainiaasta raames on küll, sellest on rohkem juttu, see disain on jälle nagu rohkem esil. Aga kui lihtne tegelikult on oma käsitööna valminud toodangut kellelegi tutvustada või sellega kuskile jõuda. Ma kujutan ette, et see on nagu päris keeruline. Kuna mina nagu töötanud õppejõuna, siis ma nagu ei ürita ennast nii väga aktiivselt nagu müüa veel kuskil kõrvale, aga aga üldiselt ikka kahjuks jah, ei ole siin väga roosiline see asi. Noh, ma arvan, et noh, sellest on nii palju räägitud ja eks, et, et Eesti tootja on õudselt allhankele orienteeritud aastatepikkune jutt juba. Et eks see on tõesti niimoodi nagu suures osas, aga teistpidi tuleb minu meelest aina noh, see on nagu loomulik käik, et ega siin ei saa sundida või tahta, et ettevõtja nagu mingil hetkel lihtsalt peaks hakkama usaldama disainerite, et eks see on nagu selles mõttes väga loomulik ring ja, ja aina enam tuleb nagu juurde näiteid, kus, kus nagu mingi suurepärane koos hakkabki toimima mingisugune suhe jõuabki sinnamaani, et tekib nagu selline tulemusrikas koostöö. Et kindlasti on, on see nagu raske ja see nagu protsessina niisugune pikem asi, et et aga ma arvan, et see ei ole üldse lootusetu ja seda ei saa tahta, et see üle tekiks lihtsalt, et sellega tuleb harjuda ja ma arvan, et küll küll siin nagu tuleb juhtumeid, kus Allangetest ei toimi enam niimoodi ja ja noh, selle eest nagu hoiatatakse kogu aeg ja kindlasti see saabki nii olema, et see allhange liigub kuskile mujale, kus seda odavam tellida ja siis tuleb nagu need mudelid kõik ümber mõelda, et ma arvan, et see järjest niimoodi käibki. Aga teistpidi ma mõtlen, et et kui, kui selle näituse nagu algtõukeks oligi nagu see tõdemus, et kõik tohutult ühtlustub, siis teistpidi oli selle juures ka tõdemus, et tegelikult toimivad suurepäraselt sellised üksused või kooslused, kellel õnnestub nagu oma oma ideedega minna kuidagi laiemaks või jõuda tootja, nii et väga hästi toimivad sellised disaineri kooslused või noh, see mudel, et ei pea tingimata olema tööstuses tööstusdisainer, vaid vaid sa oled lihtsalt disainer ja tööstus tunneb sinu vastu huvi ja see koostöö toimibki niimoodi ei pea alati jõudma nagu masstootmiseni. Et noh, ma arvan, et see on hästi oluline ja ma usun, et see on nagu Eesti jaoks ka täiesti suurepärane mudel, et ja noh, muidugi on on raske ja meil on ka selliseid ühe mehe või noh, ühe naise või ühe disaineri ettevõtluse, eks ju, kes nagu töötab idee kallal, siis peab seda kuidagi turustama ja tootma ka sealjuures, et ei tea mingil moel, see on paratamatu, kindlasti jube kurnav. Aga võib-olla üks hetk, see mudel nagu muutub, nii et sa saad selle ideega rahulikult tegeleda ja ja selle võib-olla siis vajalikul hetkel kellelegi ära müüa. Et siin ei ole nagu küsimus selles, et Kunstiakadeemiasse võiks kõrval valikainena hakata ärijuhtimist õpetama. Meil õpetataksegi seda ettevõtluse alused on täiesti ja siis nüüd minu meelest ma ei tea, kas see aasta juba on nagu mingisugust koostööd ka Estonian Business kuuliga, et juba need üliõpilased nagu varases eas nagu leiaks 11, et Ma loodan, et äkki sellest midagi tulla kunagi, et aimu, tasub kindlasti omada kogu sellest maailmast muidugi. Sest mingil määral on ju ka esinenud nagu vastupidiseid süüdistusi, et mitte tootjad ei ole teadmatut, vaid vaid disainereid, just nagu elavad oma mingis sellises noh, kas nüüd just elevandiluutornis, aga mingis sellises maailmas, kus nad tihtipeale nagu ei tahagi lahkuda või ei otsigi ise ise neid kontakte Noh, kindlasti see, ma arvan, et see koostöö ei ole lihtsalt nii harjumuspärane veel, et see on kõik sihukene arenemisjärgus, et kumbki pool ei ole teineteisega nii hästi harjunud, et kõik see varasem kogemus, mis on, eksju, et see majandusmudel on lihtsalt teistsugune. Aga nüüd sa lihtsalt noh, mina ei tea, mina olen, muidugi ei pea, vaatan seda kõrvalt, siis mulle tundub see nagu selline, et noh, et ei ole probleemi, et kindlasti see nagu noh, vaikselt lihtsalt tekib ja areneb, et ma nii valuliselt seda ei taju, aga noh, mul ei ole ka selles mõttes, eks ju või sõltu sellest protsessist ise üldse, et disainerid võib-olla tajuvad seda kuidagi teravamalt, aga kõrvalt vaadates tundub, et see lihtsalt loomulikult areneb. Et neid näiteid tuleb nagu kõrvalt vaadates kogu aeg juurde ja ja noh, loodetavasti aina enam. Sest huvi tegelikult ju on hästi suur disaini vastu. C kas või selle disainiaasta raames on näha, et pudi seest räägitakse või käiakse läbi erinevaid maakondi, et siis kui palju tuleb inimesi sellest kuulama ja kui paljud on huvitatud, kui palju tegelikult esitatakse küsimusi. Et siis selles mõttes on see huvi kunsti hästi olemas. Aga näiteks, mis on siis sellise projekti jaoks nagu näiteks see näitus on valminud tööde saatused, nagu ma aru saan, see rändnäitus igas oma riigis haarab kohalikud uued kunstnikud, nii et need eesti tööd edasi ei rända. Et mis on siis sellisel juhul see see lahendus kunstnikule oma töödega edasi teha? Tunneb homos ja huvi, on mõni tootja uidanud või, või mis on nagu see lahendus sellisel juhul? No ma arvan, et siin on vist vara veel rääkida, et praegu näiteks on nagu olnud ainult nädal aega nüüd avatud. Et selles mõtlesin, mingit konkreetset huvi ei ole küll kuskilt poolt tulnud, aga noh, eks neid võimalusi on veel oma tõid nagu kuskil nagu näidata ja siis kui midagi muud ei ole, siis kodune kollektsioonid jälle tegurite osas. Jah, et noh, alati on lootust, et kuskilt nagu mingi tähelepanu sellele tuleb juurde, eks ole, peale selliste klassikaliste asjade muuseum tunneb huvi või, või nad jäävad lihtsalt koju ja, või satuvad, lähevad järgmisele näitusele. Et noh, ma väga tegelikult loodan, et sellest nagu midagi edasi tuleb, noh üks asi on see, et see tohutu perspektiiv, aga, aga lihtsalt on räägitud ka sellest variandist, et see näitus võtab nagu mingi hetk otsad kokku ka selles mõttes, et et koondab nende erinevate maade, kus see näitaja on olnud nagu tulemid. Et sellest ei ole palju rääkida. Kas oli alguses selline idee, et üks variant on, et võib-olla tuleb midagi sellist jah, sealt hargnevad omakorda erinevad võimalused, eks ole? Selles mõttes oleks kindlasti kasulik. Aga ei, ma usun, et näitan veel kolm nädalat lahti. Huvi jõuab, tegelikult ei olegi piknikul teisem kaheksanda aprillini kuu aega tavapärasest lühem, tegelikult. Tegelikult mul üks tellimus tuli ka, et just enne, kui näitus läks lahti, siis käisid tuttavad külas ja ja sellistele väikestele lastele, nagu need istmed väga sobisid, et siis nad ütlesid. Soolaleivale tulema, siis võiks neil ühe sellise kinkida, et nii, et nii palju nagu jäetud levitsiooni vabad asjad jah, et mõtted on kindlasti võimelisi. Minu jaoks võib-olla see Annika Loigo töö tundub kõige, võib-olla kõige sellisem mingisuguses hetke voolu sujuva amet, kuna sellest baroki taastulemisest räägitakse igal pool niivõrd palju nii disainis kui interjööris et siis võib-olla mingi järeltöötluses selle töö vastu, et see esimene assotsiatsioon on kohe see, et neobarokilaines valminud vaibad, kuigi see idee on selle tegelikult hoopis jah. Jah, et kui vaadata pilti, siis kindlasti tekib nagu seoses on, see on asi, mis nagu läbib sisustusajakirju juba mõnda aega, eks ju, et on selline taimornamentika, aga niisugune agressiivne. Et noh, selles mõttes Annik see töö, nagu seda küll kasutab tõesti seda täiesti seda hetke pinnal olevat statistikat, aga, aga tema tööde või nende väikeste vaipade funktsioon on tegelikult hoopis teine, et see on see, et sinna alla on pandud sellised silikon mummud või kuidas ma seda kirjeldan, mis nagu takistavad seda vaipa libisemist. Et noh, selles mõttes, et tal on see teine pool veel, mis tõesti tuleb tegelikult välja nagu selle asja kasutamisel või noh, seda peab nagu kirjeldama see on näitusel ka kirjeldatud, et see arusaamatuks, et muidu on, võib olla raske mõista seda Teate, see omasele ornamendi või ornamentika tõttu, nagu mõjub kõige sellise mingisse trendi Jah, kui peale vaadata, seda küll. Kuigi tegelikult mingil määral mõjub samamoodi ka seesama kommitsi, tapeet, kui seda eemalt vaadata, ilma et saade Sigreeriksid, millesse päid koosem, seda mõjub mingil määral ka samamoodi siis hästi lopsaka ornamentika. Et noh, sellist äratundmist on seal näitusel nagu veel, et ma usun, et kui sa juba mainitud, et see põhi, lootus on see, et inimestel pilt nagu avardab väga, et mida nad nagu disainis peavad või kuidas üldse võib nagu sellele mõelda. Et siis noh, just, et, et need tööd nagu sunnivadki sind nagu mõtlema, et üks töö, mida võib-olla tuleks mainida ka on, on selline puuokstest tehtud riiulid, eks ole, mis on iseenesest noh, selline nii lihtne asi, mis kindlasti peab mõtlema, et noh, et näed siis, et selline asi oksa peal, kui raamatut pandud, et kuidas on, selle peale pole tulnud, et, et ma arvan, et sellised nagu avastused teevadki sellest näitusest nagu sellise nagu publiku jaoks hästi töötava. Et vaatad ja mõtled lihtsalt või panebki mõtlema, et kuidas sa oled harjunud ossi nägema, kuidas nad tegelikult võiks nagu vabalt edasi mõelda, mitte jääda mingite konventsioonide juurde kinni. Ja mingil määral mitmekülgsemaks muudab näituse kindlasti ka tema teatav rahvusvaheline haare selles mõttes, et siis osaliselt tegeletakse ka India temaatikaga ja needsamad oksad on ju ka inspireeritud üldsegi siis kuskilt. Lanka loodus saada, sest tegelikult ongi nii, et see briti osa nagu nimetada neid inimesi brittidega üsna tinglik, et need on inimesed, kelle taustad või päritolu on tegelikult väga erinev rääkimata siis suundumustest. Et noh, nad on mingil hetkel sattunud tonniasse võib-olla Londonisse kõige rohkem ja siis nagu sulandunud sellesse keskkonda seal, et selles mõttes on see nagu veel nagu lisa selle asja juures, nende inimeste taustad on tõesti väga erinevad, et tuleb Indiast, üks tuleb Soomest, et siis selle võrra tõesti, see pilt on nagu kirju. Ma ei tahaks küsida, et mida annab sellise projektiga, kas ta lisab mingi sellise? Selline teatav võrdlus on alati mingil määral nagu vägivaldne hakata võrdlema, mida teevad praegu britid, mida teevad eestlased. Aga teiselt poolt minu jaoks ei toonud, see näitas nagu mingeid väga üllatavaid perspektiive, et, et võiks eeldada, et kuskil Lääne-Euroopas lähenetakse sarnasele teemale kardinaalselt teistmoodi kui, kui Ida-Euroopas, et ta ei ta tegelikult ei toonud selliste, mis minu arvates ei ole miinus, aga, aga seal ei, ei erine see, see lähenemine neid niimoodi, et sa lähed ja vaatad suurte silmadega, üllatunud, kuidas inimesed võivad näha seda nii kardinaalselt. Ma arvan, et me oleme ka tõenäoliselt lähedasemaks muutunud nagu sulandunudki rohkem nagu nagu lääne ühiskond, et selles mõttes mingeid tooted paikkondliku eripära tõesti ei tule. Ma ei osanud seda isegi oodata, aga vaadates nagu tõesti ma olen ka selle protsessi sees olnud liiga palju, et ma isegi ei mõelnud sellele. Aga seda seda tõesti ei ole, et ehk ei tasu kamine. Täitsa jah, ei seda küll, et noh, oligi alguses mõte, et, et kas peaks need asjad nagu näiteks segi paiskama, et noh, see, see ei olnud üldse võimatu, et panna see eesti briti pool niimoodi kokku, et nad on nagu üks suur näitus. Aga ei mäletagi, millisel põhjusel lõpuks tundus, et noh, mõistlik on teha eraldi näitused või noh, mitte eraldi näitused, aga, aga noh, eristada ära see Eesti puhul nagu ka, et ma arvan, et nad oleks võinud ka täiesti vabalt olla, olla läbisegi. Ja ka seal mitte mitte kaotada. Aga selles mõttes jah, mingisugust rahvuslikku eripärasid nagu küll välja ei tule, et kui oleks sellele nagu rõhunud või püüdnud seda välja doosiseks loomulikult ministri tulemus teine olnud, et see ei olnud eesmärk. Nojah, võib-olla siin on see asi ka, et kuna meil oli võimalus nende töödega nagu tutvuda, kuna me teadsime, kes nagu, et siis meid võib-olla juba natuke mõjutasid ka nende tööd, et kui oleks võib-olla mingi teistsugune brittide valikulade, polekski meie meie tööd olnud natuke teistsugused. Kujutan ette. Olgu, aga aitäh teile tulemast, aitäh. Saate lõpetuseks tahaksin mainida kahte alles avatud näitust, mida kindlasti soovitaksime külastada mõlemat, et tegelevad väga aktuaalsete ühiskondlike teemadega. Nimelt avasid kolm noort kunstnikku Elis Saareväli, Katrin Koskaru ja Alvar Reisner vaal galeriis näituse kaheksast viieni. Autorite trio, kes lõpetas 2005. aastal Eesti kunstiakadeemia maali eriala, tegeleb siis sellel näitusel ühiskonnas aktuaalsete teemadega nagu majanduskasv, tootmissuhted ja töö. Neid on mõnel pool küll nimetatud Kaido Ole koolkonnaks aga nad maalivad neid tahke elus, mis sunnivad reageerima ja seisukohta võtma oma vaatlusalusele objektile lähenedes nende positsioon, kriitiline ja emotsionaalne. Nii et olles sunnitud kunstnikuks olemise kõrvalt ka igapäevast leiba teenima, rajaneb teemapüstitus suures osas autorite isiklikule kogemusele. Nii et kunstnikud ise on selgitanud teemapüstitust järgnevalt. Selleks, et teha endale selgeks salapärase majanduskasvumehhanismid otsa sõidad imbuda erinevatesse majanduspüramiidi kihtidesse tootmisharudega nagu pangandus, tööstus, pagarikojad ja nii edasi tutvumiseks salvestasid nad tähtu fotodesse, millest on nüüd valminud reportaaži vormis. Maaliseeria vaip peegeldavad vilgas tööelu, jõukust ja mitmekesisust, millel seisab meie riigi majanduskasv. Saare väli, koskaru ja Reisner möönavad paradoksid riigi rikkamaks muutudes on õnne kasvu asemel suurenenud hoopis kuritegevus. Ja kaheksast viieni. Näitus püüab siis jõuda selle vastuolu tuumani. Ja teine näitus, mis vaatab Eesti majandusedu ja ühiskonda võib-olla natukene kõrvalt on Paul Rogersi äsja avatud isikunäitus Hobusegaleriis. Eestisse Inglismaalt juba 15 aastat tagasi üle kolinud siinsesse kunstiringkonda edukalt integreerunud Paul Rodgers on siin oldud aja vältel esinenud arvukatel näitustel talkureerinud kunstiprojekte ja näituseid ning töötanud õppejõuna Eesti kunstiakadeemias. Ning seekordne isikunäitus siis küll nii nagu paljud varasemad küljes astumised keskendub kitsale valitud teemade ringile. Olles küll siin maisesse pealtnäha õnnelikult sisse sulandunud, vaatab ta enda ümbritsevat siiski kainema kõrvaltpilguga, kui pärismaalastele pahatihti omane on. Millega muidu seletada võiks võõrsilt tulnu südamevalu seotuna näiteks kohalike kinnisilmi allumisega, majanduspoliitika rünnaku strateegiatele ja lühinägeliku ning ignoreeriva suhtumisega integratsiooni probleemidesse. Rootšers, kelle ülesastumisi võib tee iseloomustada Mukraieroonilistena ja pisut maailma parandusliku hoiakuga seob ta seekordsel väljapanekul ühiskondlikest, sotsiaalsetest kooslustest tuleneva situatsioonikoomika isikliku positsioneerumisega ning kunstniku staatuse muutumisega ühiskonnas. Nii et vaal galeriis hobusepea galeriis on siis avatud need äsja kirjeldatud näitused. Tänases saates aga oli meil pikem jutt disainist. Nimelt siis on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud Briti ja Eesti kaasaegse disaini ühisnäitus mille pealkiri on minu maailm. Uus subjektiivsus kaasaegses disainis ja sellest käisid meile rääkimas näituse eestipoolnekuraator Kai Lobjakas ning üks neljast näitusel osalevatest eesti kunstnikest Krista Leesi. Ja näitus jääb avatuks kaheksanda aprillini. Ja teiseks siis lühida Remorgina. Andsin informatsiooni kahe kaasaegse kunstinäituse kohta, mis on siis avatud vaal galeriis näitus pealkirjaga kaheksast viieni ja hobusepea galeriis näitus nimega Trans Plans. Stuudios olin seekord ainult mina üksinda, Karen Jagodin. Kuulmiseni nädala pärast.