Ja ma. Tahaksin teile rääkida sellest, mis juhtus, nii on ka hiljuti, oli kodus ja tegin suurpuhastuse. Ja valitsus on teinud sellist vanade haavatuid kontides, mõtlesin need ära visanud aitäh, et mida, ma polnud juba ammu keegi laenud. Aga õhtul tuli isa koju ja ütles mulle, et ma siiski ei tohiks neid raamatuid ära visata. Aga teine päev nagu ma ütlesin, et nii tobe neid need uuesti hakata kappidesse panema. Ja me siiski mõned raamatuid viskasin ära. Ja kui ma läksin neid viskama, siis oli nii, et sellel samal ajal ma olen kõik, need kukkusid ka koostajale prügiga sinna prügikasti. See prügikast oli päris selline sega. Ja päris selline tobe olukorda nii äkkkuidas, ma olin võtmed kätte sain saanud kui samal hetkel, kui see juhtus, ma teadsin, miks see juhtus. Mul tuli kohe meelde, piiblis on öeldud, et et sinu käsi hästi käiks kuulama vanemate sõna. Nägin ühte tuttavat naist ja ma rääkisin talle selle asja ära, mis minuga juhtunud oli. Ta andis mulle reha ja sain võtmed kätte seal prügikasti, kuid see oli selline õpetus mul. Ja rääkisime juba sellest ka, et. Viimasel ajal minu elus on olnud, et ma olen tundunud tundnud mõnda aega, et pühapäeviti sellest issand vähem, pühapäeviti käin kirikus, tahaksin midagi rohkem hääled ära. Et kuidagi kasulik olla. Nõelköied aidata noorteõhtutel kaasa ja käinud Pärnust kodutute juures tõlkinud õigusi ning et eks see olengi viljakas, nagu me tahaksime. Et ei ole päris see. Aga ei tähenda veel tööl. Töötan restoranis ettekandjana Stroomi hotellis. Ja meie hotellis oli vihkav elanendiks vanglast vabanenud vang. Ja muidu ma eriti ei pea, aga äkki talle tähelepanu. Hommikul ta tuli viisi sinna restorani veid. Lõigake, et kõik lõhkisi lepliga kuni õlgadeni. Ja siis ma kuidagi südames tundsin, et need inimesed on need, kelle heaks ma tahan midagi teha. Kuigi selle too mehega, kes seal töö juures oli olnud temani venelane kuidagi või ma ei tea, et ma ei osanud midagi nii väga rääkida, et issandale lihtsalt süüa ja juua ja aga see läks mulle nii südamesse ja palvetasin sellele. Ja rääkisin ka sõbrannal oma igatsusest ja nädala aja pärast ma nägin internetti valguse tee. Kodulehekülge, kus oli kirjutanud üks Harku vangla vabatahtlik kes käib seal oma tunnistuse ja alleliga tema telefoninumber ja ma võtsin temaga ühendust. Ja nüüd ma olen iga neljapäeviti käinud kodugrupis, kus on vanglast vabanenud. Naised koos. Ja eile käisin ka vanglast ja tõesti, see nagu täpselt see nüüd ma tunnen, mida jumal tahab teha. Nende õhtuda, nii palju mulle ka olnud. Kui tunnen, et seal on nii eriline üksmeel. Et ma usun, et igaühe teie jaoks on spetsiaalne ülesanne. Arvan, et mida tahab, eks teie oleksite, või mida teie teeksite? Ja ta annab sellest teile teada, aga senikaua kui ei ole nagu täpset selgust, siis peaks lihtsalt koguduses aitama. Ja põletasime või. Ükskõik. Tere alanud on saade kunstpunkte r just alguseks kuulasime lühikest heli näidet Jaan Toomiku vastavatud näituselt kumu esimesel korrusel ja täna ongi meil kaks plokki saates, et esimeses vaos räägime Jaan toomikuga tema näitusest. Ja teises osas on meil külas Tiina Tammetalu, kes on Eesti kujundusgraafikute liidu juhataja ning ta räägib siis liidu aastanäitusest kunstihoone galeriis. Stuudios on Aleksandar saapa ja Karen Jagodin. Oma järjega kuku klubi kohvikus, kus tuleb jutuks Jaan Toomiku, vastavalt on näitus kumu alumises saalis ja räägime Me Jaan Toomiku endaga. Kuraator oli Hanno Soans näitusel, et kes siis selle kokku pani. Kokkuvõttes, kas annaga koos tegite selle või oli puhtalt anna, valiks. Kokkupanek ikka näitusele tegin ikka mina, aga Hanno sai nagu konsulteeritud ja ja asja nagu niimoodi organiseerida. Et kas tema tegi ettepaneku näituse teha? Näitas ettepanek sai tehtud Sirje Helme poolt eelmise aasta kevadel. Ja ütleme, suvi kuluski mul nagu sellise energia või inspiratsiooni kogumiseks. Ja hiljem mingid asjad nagu langesid kokku, et ma hakkasin tegema nagu lõi filmi. Ja tahes-tahtmata nagu teemad ja käsitlused hakkasid nagu ümber selle nagu kerima ja haakuma sellega. Et kui teed nii suurt näitus nagu see kumu alumine suur saal, on 900 ruutu suisa mitmeid võimalus üks aegs nagu teha nagu retrospektiiv mingitest juba valmis olevatest töödest lisada seal mingeid asju juurde või siis meie totaalne uus teema välja tuua. Mina valisin nagu selle, et pigem nagu teen täiesti uue värske näituse uutest töödest ja võib-olla sinna siis nagu ühildan, võib olla üks, kaks vanemat asja, mida sai siis nagu annova arutatud heakskiidul, siis panime selle asja nagu kokku, eks kuraatori asi on lihtsalt olla nagu selline objektiivne silm. Kui ise oled nagu protsessi sees, siis kaob nagu selline distants iseenda ja loomingu suhtes ära. Et see ongi nagu kuraatoriks selliseid põhifunktsioon olla sillaks vaataja ja kunstniku vahel. Sisetehnilise ja meedia poole poolt. Ma just vahetult enne, kui ma näitusele jõudsin, siis millegipärast mõtlesin, kas Jaan Toomik võiks kunagi teha, ütleme ajalise filmi või kas Jaan Toomik võiks olla mängufilmi režissöör ja päris üllatav oli, et eks ole, et seal oligi nii-öelda lühimängufilm armulaud, mis oli põhimõtteliselt siis täielikult lühifilmi sellises vormis. Täpselt nii, eks ma arvan, et järgmine tuleb mõju täis, kõik ilma loodame. Ka filmi tegemine ei ole lihtsalt ainult tahtmise küsimus, et Need on paljuski nagu kollektiivne looming mis kätkeb väga suurt suhtlust erinevate inimeste sellise kollektiivi vahel ja igaüks annab nagu mingi oma sellise nägemuse sinna, mis nagu algselt isegi lõpuks ei tarvitse pesa sellena jäädvusega, mis valvab, aga hiljem hiljem sa sellega lepid, et niipea tulevad ja see on selline Palmis nagu veerema last, sinu poolt. See aeg-ajalt seda üritanud kontrollida. Ma ei tea, ma, mul ei ole ka nii suuri kogemusi filmi alal, aga ma arvan, et üsna kõvasti õppisin selle protsessi käigus ja ma tunnen ma natukene pikemaks jutustamiseks suuteline. Peamiselt arendas siis oskust panna kokku siis selline loogiline lugu, mida võib-olla ütleme üksik näiteks kaheminutiline video võib-olla ei nõua, et sa ei saa asju jätta päris abstraktseks. Jah, seal on see jutustamise viis võib-olla klassikalises mõttes võtta nagu erinev, aga puhttehnoloogia poole poolt on ta teistsugune. Eks olen ka teinud lavastuslik videosi enne pikemaid dokfilm, aga ma tahtsin just sellise klassikalise mängufilmi spetsiifikat nagu tunda ja, ja seda nagu kogeda, et teatavate lugude jaoks on nagu oluline see protsess läbi teha. Minu jaoks sõnad. Ülejäänud näitas, mis siis koosneb osalt küll maalidest ja siis samuti videotest, oleks siis justkui armulauale vastupidiselt dokumentaalosa ehk siis kus siis ütleme näiteks loos telefonilugu on vist püütud jätta suisa muljet, et seal avastamata. On see nii, see on ikkagi võiks öelda dokumentaallugu, et minu osa oli lihtsalt see, et ma teatava intuitiivselt tajusin, et seal sellelaadne asi toimub, et Jaan Paavel juures toimub jah, et, et on selline konflikt õhus ja võivad sellised arengud nagu toimuda ja ma lihtsalt võtsin selle nagu külmalt ülesse. Ja samas no teatava Montaažiga üritasin anda kas mingi sellise loogilise jutustuse ja teatava filosoofilise Finessi sellesse. Ma loodan, et see nagu mingis mõttes nagu toimis Kes siis on varasemast teadlikud, et see inimene, kes seal videos nii-öelda peaosa täidab, et ta on varasemalt töödes esinenud ja et tema ja siis Jaan Paavli vahel on, eks ole olemas enamat ning kui see video, et kunagi ta on esitanud Jambaga näidenditest kunstiakadeemias isegi Pravda jutu Elaanist tema kunstnikunimi Alar suda, kan päris nimi, Anne, ta esitanud ikkagi täiesti oma originaalloomingut oma näidendeid aga ühe näidendi Peetrus üheks peaosaks vaid. Ning teemaks oli Jaan paable. Aga Sudakut kasutan paaris eelnevas videos ja jagasel armulaua. Ühte peaosa mängis Alav sõdak, ehk elan. Kes minu arust sellesse tüpaaži sobiv või sellesse rolli. Aga ta ei raja oma videosid nüüd tema isikust lähtuvalt. Ei, kui nüüd vaadata, ma teen, mida see juba 15 aastat juba, et ma isegi rohkem, et see on suhteliselt väike protsent, ütleme mis on seotud laaniga. Aga minu jaoks on ta seene huvitav tüüp teatava sellise energeetilise laenguga, mis mingites rollides võib toimida. Võisin võtta Eesti filmi, kui sellist, siis siis on ju enamikus filmides mängib, kastsin, Taavi Eelma või või keegi teine selline, et noh, minu jaoks on mingite asjade edasikandjana oma ideede kuulane, Laan võib olla. Päev on ju. Kuna ma tema nagu selle jaoks nagu avastasin, siis ma teda kasutan samuti ma võiks nagu öelda, et paljudel maalidel ma ise figureerinud oma näoga aga samas nägu on lihtsalt käepärane vahend, kuna modell ei tarvita ja fotosi ka eriti mitte. Maalin peaste vahest vaatan peeglist ennast, et see on lihtsalt üks element mida on lihtne ja kiire kasutada. Maiu pihtimusestega ta ennast pool proofil peegeldusena siiski sisse jätnud, et. See, kes teab, tee nagu ja see on pigem selline, ütleme selle algne idee on selline pihtimuslik. No ma usun, et see pihtimuse tunne või pihitool või midagi selline nagu sa oleks nagu välja, onju. Et pihis on alati nagu mingi teine olend või subjekti juures olev k oluline. Aga ma nagu üritasin seda nagu väga ähmaselt, nagu näidata, et lihtsalt inimene tajub seda kohalolu, aga näojooni või selliseid on üsna raske välja lugeda. Ta ei oleks nagu ainult nagu selline rääkiv pea monoloogina kuskil, et noh, on mingi väike varjund nagu juures, ütleme kas. Te olete palju filminud, tarakane või siis prussakaid, aga kas Jaan toonikaga nagu Russakas, kes siis leiab üles kuhugi seina vahele peidetud mingisuguse ühiskondliku Rocca ja siis selle sealt välja toob? Nii antud hetkel elu mängis mulle võimaluse filmida näha sellisel hulgal prussakaid ühes kohas ja see mõjus mulle pigem sellise tohutu vitaalse sellise elujõuna, kui, kui ma ise oleksin trussakaga samastanud, aga samas on, mul ei ole ka selle vastu, kui keegi mingit teisi tähendusi sealt võis leida. Need tööd siiski ikkagi olid sellise väikse nihke all kala Doc lood ja see nihe just nagu peaks nagu viitama teatavas une näolisele alateadlikule sellisele suhtele puudutaks nagu mingeid muid asju ka ütleme, et ta on ikkagi, kui töötad inimestele, kes kumusse tulevad, et ta on pigem nagu õudusena nagu. No selles mõttes, et tegeleda lebav seene reaalne paine või mingi et sellest sümbolist ta võis, võis olla ja ja samas ma teadlikult kasutasin üsna selliseid traditsioonilisi klassikalisi-klišeelikke elemente nagu kirik, seks, prussakad, putukad, mis iganes, onju, aga kõik nad olid natuke minu poolt minu subjektiivse suva järgi nagu nihestatud. Ja. Ta näitas ja samas ju mingit fragment sellistest küll suhteliselt aktiivsetest eludest eludest, mida tegelikult näha ei taheta. Nojah see on meie ümber olemas. Paraku mind see nagu puudutavad mõnda ei tarvitse puudutada, aga ma olen üritanud jääda nagu selliseks vaatlejaks ühegi teos, aga ma ei ole üritanud anda mingit hinnangut sellele või pigem ta võib inimesele erinevalt emotsionaalsel tasandil mõjuda, aga aga minu hinnangul seal kui sellist ei ole. Ma loodan, vähemalt. Ma arvan, kaamera kätte võtmine, millelegi laastamine on iseenesest juba hinnang või ka erinevalt teha. Aga siis mitmes töös olete kasutanud ühestes San Antonio jutustaja kogunistusest endist hipid kes on pöördunud mingisse kristlikku fundamentalismi räägib sellest, kuidas Muhamedi tobedad kondid hauas kõndivaid Kristuse kvante ei näe, siis olete kasutanud ka tüdruku nii-öelda pihtimust või lugu gosprussakatega, kus ta räägib, kuidas ta koguduses käib plussis, armulaud, et kas ta nagu hindad ütleme, tegutsevaid vaba v kogudusi, juhid, nagu arvata, et need on ikkagi reisivate inimeste püüdmiseks. Nii ma niimoodi anno. Pigem ma näitan seda keskkonda, milles väga suur hulk inimesi, nagu elab antud juhul San Antonio jutlusta vana tööandja, 97. aasta töö, milles on minu meelest kuidas elu iseenesest nagu lavastab juba teatava narratiivi, kuidas selline pime sektantlikke jutlustaja seal räägib oma sõnumeid, samal ajal ta ei märka, kuidas keegi saab seal südamerabanduse samal ajal ja, ja samas on ta, ma usun, et mingis mõttes sellisest väga dualistlikus maailmas, milles me praegu elame, nagu aktuaalne kaania võtta poliitilised, sellised fundamentalistliku liikumised, mis kogu aeg päeva kavaliselt nagu ilmnevad, onju. Aga kas ütleme fundamentalism või selline jõuahh maiguga kogudused, kas nad on iseenesest grotesksed või alles siis, kui Jaan Tooming ütleme ainult kunstisaali toob muutunakrotesse? Noh, võib-olla esmapilgul nad võivad trotesksena näida, aga samas ma usun, et teada mingi mingi nihke Alt, mida ma üritan nagu tekitada, on seal ka mingit midagi muud nagu tajuda. Aga, aga see jääb siis nagu tõlgenduse osaks, mida ma ei pea nagu ümber jutustama. On sul enesetööde tegemisel mingi kaart, et kaart, millel on ääred nendesse äärtesse nagu üle ei vaata või üle astuv Ei ole seda kaarti, aga on pigem see suutlikkus või võimekus, millest vahest napib. Kas praegu juhendad ka interdistsiplinaarsed kunstide osakonnas ekas, eks ole? Tseremoonia teist korda valiti mind nüüd jälle professoriks Ennu. Kas üheski teises võimalikus meediumis väljendada ennast peale video ja maali ei ole nagu pähe tulnud? Kui me võtame selle videode, ütleme seal tüdruku pihtimus ja prussakad, et seda lahendada, eks ruumiinstallatsioonidega. Ma olen teinud. Selliseid asju ma alustasin maa kunstiga, no ütleme veel enne noh ma olen üritanud maakunstiteoseid teha objekt, installatsioone, foto asi isegi väga pisteliselt ma praktiliselt kõik ära proovinud. Hetkel on see selline valik praegu suht traditsiooniline, mis nagu täidab mind minu aega loomingulise tegelasena kui sellisena, et ühest võttes video- või filmitegemine on selline ühiskondlik suhtlus ei näe väljapoole meedia mis nõuab reageeringuid, suhtlusi, kontakteerumise ja maalimine, nagu täidab teist tühikut sellest pealispindselt maailmas, kus me elame. Me vajame teatavat sellist meditatiivset, et iseenda maailmas olemist, et minu jaoks on see nagu selline teraapiline aktiivne meditatsioon, on ju. Kusjuures tihtipeale see tulemus ei ole noh, niivõrd oluline võrdse ajatäideprotsessi tunnetamine läbi selle Kaasaegses, ütleme globaalse kunstimaailmas, kas on midagi, millele sa kaasa elad mis sinu töödesse jõuab? Kuidas sa ise ka sealjuures ennast paigutad mingisse laiemasse kunstiplaan, maremäe, sellise kui üritad ennast nagu vaadata kõrvalt. Meie kunstikriitiku pilguga siis ma töötan sellise tugevama kujundia üldistusega Suht minimalistlikkus võtmes on ju võib-olla see ongi või siis mingi sellise omalaadse dokumentatsiooniga ka ütleme, kus ma üritan võimalikult vahend neetult mingit ajahetke reaalsust või situatsioon nagu edasi anda. Mis on noh, näiteks selles telefoniloos vä või San Antonio jutlustaja või veel veel mitmeid mitmeid teisi teoseid on ju, või siis selline pihtimuslik, maalikeskne portree, mis on nagu videos Ta Peeter ja Mart Kas need tööd jõuavad välja Eestist sellise terviklõiku komplektina või nad hakitakse osadeks ja igaüks läheb oma suunda. See näitus on selline suhteliselt terviklik, mis ma nüüd kokku panin ta ühe sellise protsessi, selline jäädvustus, üldistus üldisemas, sellises võtmes, et kahtlemata Ta järgmine näitus tuleb teistsugune, et ma olen selle asja hetkeks nagu ammendanud enda jaoks. Et ma suhteliselt püsimatu mingis mõttes inimene väga ei suuda nagu järjest korrata, kuigi tahes-tahtmata mingi selline käekiri või mingid stambid või piirid on ikka seal sees, on ju? Sellises eas nii väga endast nagu üle ei hüppa, on ju. Ja ei ole vist mõtet, on ju eriti. Ma usun, et mingi abi sellest võib-olla on, kas abi, aga, et, et see on selline kirjaleheääre kokku võtta või remark siis näitusele see intervjuu, aitäh teinud. Tänase saate Kunsveeerre teine osa on alanud. Külas on meil Tiina Tammetalu, kes on kunstihoone galeriis üleval oleva näituseregister kuraator. Tervist. Ma tean küll, et näitusel endale pressitekstis oli pikalt põhjendatud, miks see näitus tuli, aga ma küsin uuesti, et miks seda näitust vajan. Seda näitust on vaja selleks et Eesti kujundusgraafikute liitu nähtavaks teha. Siis oleks võib-olla kõige lühem vastus, sest kujundusgraafikute tööd iseenesest on nähtavad iga päev ja kogu aeg nii-öelda meie ümber. Ja ma arvan, et võib-olla teie T-särgil on kellelegi kujundus, graafiku töö ja seda näeb absoluutselt igal pool. Aga kes on nende nende kujunduste autorid, kes kuuluvad nüüd Eesti kujundusgraafikute liitu? Vot see ongi see küsimus, mis on. Mulle paari viimase aasta jooksul on seda väga tihti esitatud esitatud ka niiviisi, et ja et kes need graafilised disainerid veel on ja kes on kujundusgraafikud. Ja siis ma näen, et see on teema, mida nagu tulebki selgitada. Aga seoses selle T-särgiga, et kui inimene on näiteks sõlminud firmaga Balticavõtulepingu, et noh, seal oli see ta esine seal autorina vaid ta esineb ikkagi allhankija siis nii-öelda kellegiga, kes täidab talle mingi antud tööülesannete, kuigi jah, ta paneb ennast sinna sisse, aga. Disaineri töö on ikkagi, see on autoritöö. Aga kuidas on lepingud sõlmitud, et kes selle autori teose üle varalisi õigusi omav, et vot see on juba omaette küsimus, tuleb lepingust. Aga autoriõigusseaduse järgi autor jääb autoriks alati moraalne autoriõigus alati säilib. Kui te ütlete, küsitakse teilt, kes on sellised graafilised disainerid, kes on kujundas graafikut võib-olla siis nii-öelda kiirkursuse, nende mõistete täpsetest, tähendustest, see ongi täpselt üks ja sama, lihtsalt üks on selline rahvusvaheline, inglise keelest lähtuv nimetus. Kujundusgraafika on eestikeelne vaste. Ja et võib-olla seetõttu, et kujundusgraafikute väga palju töötavad tekstiga, siis nad on sellised keeletundlikud ja austavad eesti keele reegleid ja siis on võetud endale ka nimetus kujundusgraafikute liit, mis tõtt-öelda viimastel aegadel ongi väikest segadust tekitanud, sest et veel mõni paarkümmend aastat tagasi olid disainer, oli suhteliselt kitsas mõiste, olid tootedisainerid, graafilised disainerid, kõik teadsid, et millega nad tegelevad. Disainisin tooteid, koolid, interjööri, kunstis tegutsesid mööblidisainerid ja graafilised. Disainerid lahendasid siis kõike sellist graafilist poolt. Kuigi see on ka väga-väga suur. See võib olla linnas suur supergraafika või, või see maanteemärgid. Ka see on graafika või ka raamatu lei aut, raamatukujundus illustratsioonid, meie kõikide lapsepõlvest tuntud erinevad illustratsioonid, mida me kõik tegelikult kujundusgraafikute tehtud illustraator on ka kujundusgraafik aga lihtsalt sai nagu eestipäraselt nimetatud kujundusgraafikute liiduks kunagi. Ja nüüd ongi nii, et kus on tekkinud plahvatuslik disainerite nagu paljunemine, et kõik keraamikud, vaibakudujad, kõik, keda varem nimetati tarbekunstnikeks, on äkki disainerid, et see on nagu selline üldnimetaja tus, mis nagu maailmas on levinud. Ja nüüd äkitselt on ähmastunud need piirid, et tuleb välja, et need vanad disainerid on veel noh, hetkel nagu nimetavad ennast eesti keeles ja nagu ei olegi enam disainerid tegelikult disainerite kirjus peres. Graafilised disainerid on ühed esimesed olijad. Nagu te ütlesite, näitusele esikohale tõstetud autor, ehk siis kuulajale teadmiseks, ei ole näitusesaali toodud ühtegi kujundusgraafiku loomeprodukti, ehk siis on välja siis fotod disaineritele kujundusgraafikutest ja nende nimede järgi on siis moodustatud vähestikuline register. Kas see, et need fotod ei ole sellised stuudiofotod või sellised poseeritud fotod, vaid eelkõige sõprade poolt tehtud juhuslikud katked siit ja sealt, kas see oli ka omamoodi eesmärgiks? See ongi see väike ala, mis on jäänud igale ühele iseotsustamiseks, millisena ta ennast seal välja pakkuda tahab. Ja need fotod on tõesti siit ja sealt ja meie seas on päris selliseid nimekaid fotograafe. Need fotod pärinevad Jaan klus, Seiko Jürjo tuubovi ja Piret Milde Bergi kogust, aga seal on ka veel mõned üksikud teised autorid. Tiit Rammul näiteks. Et kuidas keegi on kuskil suutnud jäädvustada aastate jooksul nüüd oma liidukaaslasi ja mõned on saatnud ka sellised autahvli, fotod või passipildid. Et need fotod on valinud kujundusgraafikud ise, et pildil on endast välja pane, nad on nagu vastanud kutsele, sest on meie hulgas on ka selliseid inimesi, kes on väga-väga-väga tagasihoidlikud, et see meie professioon tegelikult soodustab sellist tagasihoidlikkust, mis tänapäeval võib-olla ei müü, eriti, et inimene omaette nokitseb oma kodus kirjutuslaua või arvuti taga. Ja nad ei tahagi ise ennast nagu eksponeerida, sest et neile piisab sellest, et raamat läheb trükki või, või plakat on kogu linnas üleval ja mõnega oligi vaja teda nagu mõjutada, et, et me näitame siin kogu liitu, et ei ole mõtet nagu oma nägu peita. Et siin ei ole nagu tegemist sellise valimis tusega või mis asja nüüd lõppes. Aga tegelikult, kui nüüd minna sinna galeriisse sisse, siis kogu see pilt, mis seal avaneb, see iseenesest on ka graafiline kujundus või seal nagu ruumikujundus, seal on loodud selline ruum mida võib tegelikult võtta ka Environment i kunstina, et võib-olla seal installitiivne element on, see, mingisugune plagumis ripub alla, kus on see kuraatoritekst ja seal on klaaskarbis ka meie see raamatukene, mis kiirelt valmis selle näituse jaoks meie kõige püham raamat on seal sellisel punasel liider ja klaas karbijal. Et iseenesest see ruumis on loodud tegelikult ka kujundus, et see on nüüd minu visioon sellest näitusest, aga seal on ka mitme autori töö. Et fotod ikkagi lõpuks koondas kuja kunstiliselt, toimetas seda Jürjo tuubav. Et mingil millal see ruum on lahendatud selliselt, nagu raamatukunstnik lahendab raamatut. Kui ta saab käsikirja, mida ta selle käsikirjaga siis tegema hakkab, et mina ise olen raamatukunstnikuna viis aastat noh, hästi pingsalt leiba teeninud. Ja mulle tundub, et kujundusgraafikas võib-olla raamatukunst ongi kõige vähem esindatud olnud näitusesaalides, et seetõttu ma otsustasin siin kuraatorina oma tahet suruda natuke peale ja siis lahendada see asi raamatukunstnikuna mingis mõttes. Ta on ruumi toodud raamat, selline virtuaalne raamat ruumis ja see graafiline riba, mis seal siis nüüd niiviisi vankleb, jookseb koos nende fotodega. Selle graafilise rea kallal on töötanud Katrin Leis. Tema on siis nagu lähtunud minu sellest suurest kujundusvisioonist, et raamatu kallal täpselt samuti mitmed inimesed töötavad ja siis lõpuks sünnib sellest selline interdistsiplinaarne objekt. Ja tihti lugeja ei teagi, kui palju seal on erinevaid inimesi pidanud koos töötama hästi läbi saama ja võib-olla oma erimeelsused sel lahendama, läbi rääkima, sellest siis sünnib selline suhteliselt minimalistlik asi. Nii et see kummardu Siljagapokohvile, millele te saatetekstis viitate, ei ole siis mitte ainult selles väljendub, et tema tegutses nõukogude ajal raamatukujundaja, vaid ka sellesse nii-öelda totaalse raamatu totaalse ruumi isolatsioonis. Jah, ja just selles registri mõttes ka tema on teinud igasuguseid arhiive ja neli aastat tagasi Veneetsias oli tal mingi arhiivikappide selline ekspositsioon, kus olid lihtsalt mingid kapid kuskil nurgas mida ilmselt Meie kunstisituatsioonis veel esitada ei saa, sest et vaataja ei tunne seal ära tihti kunsti, et. Aga vaata, sellest tunneb ära kunsti, et kas ta ei ole ka nimelt läheb sisse, vaatab, et ta käis, selline nimi on, seinad saavad. Mingis mõttes iga üritus püüab laiendada, vaataja arusaamasid ja kunstnik ja disainer peab natukene ees liikuma, ta peab riskima alati sellega, et kui ta ise aimab midagi õhus olevat ja võib-olla seda veel ei ole vasakul ja paremal siis minu meelest on tema kohus nagu seda uut, mida juurutada, aga, aga no ühesõnaga, ta peab selle nähtavaks tegema. Ta peab selle visualiseerima, selle nimetamata, huvilisele hoomatava selles mõttes raamatukujundaja on nagu näiteks moedisainer, kes ta kogu aeg võtab väljast tänavalt nopib mingisuguseid elemente ja aima põhust kõhutundega, näiteks, et mis võiks olla järgmine, mis muutub aktuaalseks, mis inimestele nagu arusaadavaks saab ja mis, mis nagu nende ajavaimuga kokku käib. Ja ühest küljest ta läheb kaasa trendidega, teisest küljest paremal juhul ise loob trendi. Kui juba raamatukujundajad on ennast sinna esile seadnud, mis hinnangu te annate Eesti raamatukujundusega A-le 2007 näiteks? Et kas raamatukujundus on Eestis heal tasemel? Läheb järjest paremaks, sest tehnilised võimalused lähevad paremaks, ideede puudust tegelikult mina ei saa kurta, sest et ideid on kogu aeg olnud vähemalt 10 aastat, mil natuke rohkem ma olen tegutsenud, ideid on kogu aeg olnud, on pigem olnud probleem, et paljusid asju ei saa lihtsalt teha, meil ei ole tehnilisi võimalusi, selliseid täiesti normaalseid asju, mida mujal kogu aeg tihti neil ei oldud nõus tegema. Et ühest küljest oli see ülemineku aeg oli huvitav selles mõttes, et kahjuks noh, huvitav negatiivses mõttes, et et visati nagu välja, väga palju sellist vanaaegsed, head tehnikat, trüki, kõrgladu, tina, et kinotrüki, sellised toredad kõrgtrükipuutähed, et mitmes kohas lihtsalt visati välja, likvideeriti samamoodi ekas. Ehk kunstiakadeemias kaotati ära ja nüüd kui moodsad noored inimesed saavad aru, et oi, see on väga okei, tahaks sellega nagu tegeleda, siis tegelikult neid vahendeid enam ei ole. Aga samal ajal noh, õnneks kogemus on jäänud, et inimesed, kes on seda omal ajal teinud, need nad vähemalt saavad seda õpetada. Aga teisest küljest noh, igasugused uued tehnilised vahendid on tulnud normaalseks muutunud. Et selles suhtes ei kurda. No selliseid ülevaatenäitused omamoodi alati tekitavad küsimuse formaadist, et siin varemgi, kui on olnud kunstnike liidu aastanäitus Nad teatavad dialoogi teemal, kas sellised ülevaate või aasta näitas, et on jäänud meile igandina nõukogude ajast või on see nagu kohustus kord aastas tuua välja see, mida me oleme teinud või, või mida me mõtleme. Et kuidas teie nagu mõtlete sellest formaadist või kuidas te tajute seda aktuaalsust hetkel sellise liidu näitusena? Vot see ongi, see on tohutu mure või tegelikult on see huvitav, huvitav probleem, sest ühest küljest ülevaatenäitus on huvitav seal nagu läbilõige mingisugusest olukorrast. Me saame teada üldse, kes on meie hulgas, kes mida teeb, seal on alati sellised hämmastavad äärmused, suured tipud ja naljakaid teisele poole jäävaid äärmusi. Et selles suhtes ülevaatenäitusel mulle pakuvad huvi ja teisest küljest nad on nagu mingi süldipidu või ma ei oska öelda mingisugune segasumma suvila ja tekitavad võõristust, väga raske on selliseid asju kujundada nüüd kui on nagu läbi löönud selline kuraatorinäituste formaat. Öeldakse, et, et me ei taha lihtsalt neid ülevaatenäitusi, kus on igasugust sadat sorti erinevaid asju, linikuid, käpikuid ja ja kõrgkunsti läbisegi, et me ei taha neid nagu näha ja tihti kultuurkapitalis neid ei toetata. Samal ajal jällegi Kunstnike Liidu alaliiduna, näiteks kujundusgraafikute liit on ka alaliiduna kohustatud tegema näitusi, selliseid kogu liitu, hõlmavaid näitusi. Ma just hiljuti huvi pärast lugesin läbi Eesti Kunstnike Liidu põhikirja, kus öeldakse, et kui nüüd mõne aja jooksul alaliit ei olegi nagu näitusetegevust arendanud, et siis võiks nagu kunstnik liita, nimekirjast kustutada, et seal nagu ei toimu tegevust, et et sellised imelikud, erinevad, vastuolulised punktid. Et ühest küljest see on tõesti selline kahtlast sorti üritus, võib jääda mulje, et kõik on läbisegi ja nagu mingisugune laat teisest küljest on alati sellistes kohtades on ka väga palju huvitavat vaadata, tihti sellised marginaalsed asjad kujunevadki just mingi järgmise hooaja mingisugusteks uudis avastusteks või et mina neid täielikult nagu ei välistaks. Minu meelest on päris huvitavad asjad, aga meie näitus nüüd. Ma ise arvan, et see on päris hea leiutis, et ma, ma nuputasin kaua ja leidsin sellise võimaluse, kuidas kõik meie 98 liiget kokku tuua sellesse pisikesse galeriisse, kuhu nad oma töödega noh, mitte mingil juhul lihtsalt füüsiliselt ei mahuks, jäi mahuks ka moraalselt, sest seal on 11 ka välistavaid, selliseid seisukohti kunstilisi. Aga isikutena või isiku presentatsioonil on, on see asi nagu sinna hästi ära mahtunud, täpselt välja mõõdetud. Nii et kui nad oma kunstiliste töödena kõrvuti mahuks, aga tähestiku järjekorras kõrvuti juhtuvad, siis jah, ja põhimõtteliselt me liidus seal oleme üheskoos. Et me oleme sinna kõik astunud oma sooviavalduse põhjal ja teised professionaalid juba olemasolevad on aktsepteerinud uut ostu, et siis järelikult selles plaanis me mahume. Kui aga näitus on avatud veel 25. märtsini nii et Tallinna kunstihoone galeriis Vabaduse väljakul on võimalik seda näha, näituse pealkiri on register. Ja tegemist on siis Eesti kujundusgraafikute liidu aastanäitusega ja aitäh tulemast, aitäh. Tänases saates oli meil kaks intervjuud kahest näitusest. KUMUs on avatud esimene eesti kunstniku suurem isikunäitus mis käsitleb Jaan Toomiku uuemat loomingut. On avatud 20. maini ja teiseks rääkisime Tiina Tammetalu ka Eesti kujundusgraafikute liidu aastanäitusest kunstihoone galeriis, mis jääb avatuks veel 25. märtsini ning räägib siis eelkõige graafikutest, mitte nende loomingust. Ja stuudios olid tavapäraselt Aleksander saapad ja Karen Jagodin. Kes saab, see saab internetist kuulata kaks nädalat saateid järgi, pluss siis saate kordusraadioeetris on laupäeviti veerand üks. Kuulmiseni.