Tervist, kallid klassikaraadio kuulajad, ananan, saade, kunst, err, siin kunst, punkteri, Tallinna osakond, Alexander saapaviisikus, just kuulasite muusikapala, mille tõi kaasa tänane saatekülaline, kelleks on normaali August Künnapu, et teada saada, kes oli esitaja, selleks peate te intervjuu lõpuni kuulama. Lõpus ta ütleb, kes on ja samuti saate Tallinna bloki lõpetab ka sama artist, kelle august on kaasa toonud. Aga põhjus, miks August Künnapu meil saates on lihtne näitus on avatud tal nüüd vaal galeriis 22. septembrini ja pikema jututa lähemegi, siis intervjuu juurde, head kuulamist. Stuudios kunstnik August Künnapu ja põhjus selleks on lihtne, et August Künnapu avas vaal galeriis portreede näituse ja see näitus all galeriis on avatud 22. septembrini ja perega tere, ega näita sellist konkreetset nime ei olegi, et August Künnapu ja tavainimesed on vist näituse nimi inimene kõigepealt alustaks otsast peale, et sa oled õppinud kunstiakadeemias arhitektuuri ja enne seda vist ka käinud Tallinna kunstikoolis. Millal sa nii-öelda Maalile hakkasid pühenduma, et miks arhitekt ei saanud, et sa maalima hakkasid? Seal kevade tänavakunstikoolis vist kolmeteistaastasena nagu hakkasin käima ja sellest ajast on see maali pisike nagu vaikselt külge jäänud. Jah. Vahepeal olid jah, natukene eksirännakuid kultuurimaailmas aga või noh, mis eksirännakuid, aga eks ma sealt õppisin ka sellist proportsioonitunnetust ja ruumilisemalt mõtlemist ja ma arvan, et ma olen seda natukene rakendanud ka maalikunstis. Ei tahtnud mingeid suuremaid keskkondi luua, arhitektina? Ei tahtnud, aga noh, võib-olla mis on mul veel sihuke special lava nagu seinamaalid mida ma olen teinud Kohtla-Nõmmel õpingute ajal ja hiljem mainis, et see on võib-olla niisugune, mis on nagu kõige võimsam nagu niukse maalikunsti Arturi sümbioos ja samas eks ole, arhitektuuriga sa oled ikkagi ka näitustel seotud olnud, et sa oled siin arhitektuurifotograaf, baarne maasikuga ja ka Vilangi nappuga koos näituse teinud, eks ole, seda kindlasti ruumi kujundusele verre on palju tähelepanu, et kui ma näitasin, teen siis esimene tõuge nagu tulebki sellest ruumi iseloomust, et milliseid pilte nagu teha. Et sa eelnevalt kujundada oma näituse nagu peas ära, et kuidas ruumi sobitub, mis pildid? Nojah, laias laastus niimoodi. No sul on täiesti oma ajakiri, võiks öelda, mis nagu Eestis kindlasti ei ole võimalik mitte kellegagi segi ajada. Kuidas su käekiri on kujunenud või noh, ütleme maalimislaad, kuidas ta selliseks on kujunenud? Ennast ma ei ole nagunii kõrvalt jälginud, et ei, ma olen igasugu asju nagu proovinud päris algusaegadel Mumanismideks mustvalgete fotode peale ja suurendasin need ülesse, eks, misjärel kinkisid kirkad värvid ja midagi võib-olla oli sellest olemas, aga eks ta niimoodi järk-järgult kujunes, et no selles suhtes, et sa kasutad oma piltide aluseks, eks ole, fotot seal vahend. Jah, aga sa oled nagu liikunud ikkagi sellisest slaidi maalist või hüperrealismi vist ikkagi väga kaugetele, see ei ole mulle omane olnud see hidden, realism ilma et seal oleks võib-olla hinnanguliselt, kas te oleksite nõus oma omale nimetama mingit laadi lihtsustamiseks? Maal on mõnes mõttes nagu riidest lahti või põhilistele momentidel oled üles ehitanud oma maalid? Seda kindlasti, jah, niisugune üldistus on mulle omane. Kas ma maalin siis inimesi või kasse või, või maju, et ma üritan nagu üldistada, et konkreetsel näitas, et meid huvitab nagu inimese algolemus. Et mis on minu arvates hea, et kas siis mõnda eesti dirigenti või USA pilooti või Poola päikseuurijat portrateerinud, et ikkagi nagu mind huvitab tema niukene algolemus, mis on minu arvates hea, et ei ole oluline näojoonte täpne edasiandmine, vaid midagi põhilisemat. Miks sa tegid selle näituse, et need tööd ei ole ju kõik uued, et seal Poola päike suur ja kopernikus või seal haiseb njuuton, et need on ju vanemalt kaasalu olnud üleval. Et kas sa tegid nagu spets uusi toitsin, aga jah, suurem osa on ikkagi uued. Aga jah, et võimalikult erinevaid inimtüüpe nagu saada sinna näitusele, et siis ma nagu kombineerisin nagunii varasemaid ja uuemaid töid, et seal niukseid rohkem niukseid, sissepoole vaatavaid inimesi ja, ja väljapoole vaatavaid inimesi ja erinevaid rahvusi ja mõned sõbrad ja ma mõtlengi, et August Künnapu ja tema inimesed on justkui näituse pealkiri, et ütleme, seal on dirigent Eik Tulve, eks ole. Ja siis on, endast on sul ka seal portree autoportree ja samas on, eks ole, aisak njuuton või Ameerika kirjanik pool auster, nemad on ka minu maailmast tähtsipolosteri, mul üks lemmikkirjanikke, kelle kõik teosed ma olen läbi lugenud ja see on sümpiira, kes on siin Tallinnas mitmeid kordi esinemas käinud, sihuke venelane, poeetia, elulate või music. Ühesõnaga, kõigil neil on sinu omailmas oluline koht. Ma arvan küll jah, et kedagi juhuslikku sa ei ole sinna toonud. Jane noh, palju on selliseid noh, keskkooliaegseid, häid sõpru ja ja siis on Tarmo Varrese portree, keda ma tean ka juba lapsepõlvest portreemaal või Bootor artistid on nagu tihtilugu täitsa omaette seisvad, eks ole. Teame, et siin meil Aapo pukk on selline sportlas portatis, kes võidab mingeid portree, konkurss. Ma ei oska nende küll tähtsust hinnata, aga on neid meil teisigi, eks ole, kunstiajaloost, et mida sina portreežanris jälgida, et millest sa lähtud. Sa nagu portree Sanderi sellisest seadustest kinni ei hoia. Mind huvitab, võib olla inimese algolemas, nagu ma nimetasin ennast inimpsühholoogia. Et seda jah, et iga kulmukarvu mul päris paigas vist ei ole, aga et see ei tuleks alla, et sa teeksid tellimus portreid. Aga ma isegi olen teinud seal isegi seal näitusel on kaks tükki. Kati kaks on ühe klassi portree, mille ta tellis kingituseks oma emale. Ja siis teine on viita üks vita saamaniks Londoni tatar kallerist demodellisama portree. No aga kindlasti oleks mõeldav, eks ole, Stenbocki majja tellitakse sinult mõne endise riigitegelase portree või arvad, et see võiks olla võimalik, kui see porteteeritava nagu inspireeriv, et siis nagu, miks mitte. Ei, aga mis sa arvad, kas riigiasutus aktsepteeriks sinu maalimislaadi või seda, kuidas sina oled seda portrateeritud edasi andnud? Riigiasutuselt vist küsima, et ma loodan, et nad aktsepteerivad. Kes su eeskujud kunstis on? Et siin on ikka jälle mainitud USAsse emigreerunud inglast David ookeanit, aga nimetada näiteks Paula Reigo on niukene portugallane kes lähtub portugali mütoloogiast. Suurest kunstiajaloost ei ole sul selliseid nimesid tuua välja. Iidoleid vist nagu väga-väga palju ei ole. Kunstimaailma jälgin sulle naivism, meeldib naivistlik kunst, rosoodia, teised meeldib küll. Kunagi ühes noortest kunstnikest ilmunud raamatus ehk siis konkreetsemalt 22 pluss rääkisid, et sa maalid väga kiiresti ja et tihtilugu Detruta töö valmis, aga töö muutub kuidagi kõnekaks alles aasta pärast või sa kasutad seda mõne aasta pärast alles. Ja et sa maalid ka sul peab olema vist helitaust kogu aega. Aga konkreetselt selle näitaja inimene oli tegelikult näiteks oli, kui ma tegin Jaan-Eik Tulve partredetis, ma üritasin mõelda, et millist muusikat tema võiks kuulata või noh, ma tean, et ta nihuke Gregoriaani muusika spetsialistidega näiteks kuulasin Beethoveni üheksandat sümfooniat võimelised, mis võiks nagu olla nagu niisugune tema maailm ja niimoodi kaanu erinevat sõproportsepteerides nagu nende lemmikmuusikat ja niimoodi, et paned mängima nende lemmikmuusika, siis samal ajal maalid, et võib-olla lähed siis nagu tajun nagu nende olemust ja Psühholoogiat võib-olla paremini läbi selle Nende lemmikmuusika. Kui mitu aastat sa oled maalinud niimoodi aktiivselt? Seitse, kaheksa, üheksa, palju, umbes nii, umbes nii et jaa, sa oled maalide palju. Ma olen ikka päris produktiivne, aga kus oleks sinu kui maalia piired sa enam maalida ei saa või ei jõua? Et näed sa seda ette, et võiks tulla, selline maailm tekitab frustratsiooni, et sa enam ei maali. Praegu neid piire nagu ei ole hoomata küll et paned edasi, niipalju kui aur on. Natalja ka ühtlasi ka ju ajalehte, ajatud ajalehte, epifaaniat jah, kuidas elab, sellele pole viga, järgmine number peaks tulema novembrikuus välja. Aga võib-olla kui trükistest rääkida, siis mul on välja tulemas ka niisugune suurem ülevaate kataloog et see peaks välja tulema 22. septembril nagu vaal galerii näituse sulgemispäeval. Aga see on siis sinu enda initsiatiivil ilmunud või? Et seal on maalid aastast 99 kuni 2007 siis on need mainitud seinamaalid Kohtla-Nõmmel Taiwanis mõned installatsioonid, mis ma varem olen teinud, siis seal on eessõnad, on see kunst teadlasetel, naera toidrelt. Ja noh, temal on sihuke teaduslikum, põhjalikum tekst. Ja siis Harrybay niukene, inglise kirjanik ja kunstnik, kuraator, temal on niisugune Esseistlikum tekst. Kas seal on ka käsitletud ka sinu nii-öelda multimeediaprojektiga? Et ma tean, et sa oled kunagist teinud seal kas reitšellueutralist või? Seda jah, see oli nagu kooli see lõputöö, seda seal ei käsitleta. Ja siis sealsamas vaal galeriis on see presentatsioon 22000 Ämbra. Jah, et kõik, kes on huvitatud sellest, saad siis minna sinna vaal galeriis uurima. Kuna sa maalides kuulad ka muusikat, Ma valasin ta võtaks kaasa mõned ülapalad, mis sinu tööde meeleolusid hästi toetaksid või sinu seda ruumi siis sinu ruumist parema ettekujutuse annaks, et sa kommenteerid, et kes artist siis on, keda me siin kaks kuulana nutsin kaasa siukse mehe nägu, Herman tüüne, see nagu Rootsi päritolu ameeriklane tegelikult on nagu noh, et kolm venda selline hästi ka niukene, olemuslik muusika, positiivne hetkes viibib. Et jah, kaks lugu on üks on want to frii äpiltrii asi eelmise aasta albumilt Chanud mõlemad lood, et täiesti kaasaegne. Hüva, no mida sa tahaksid öelda, mida silmas peetaks, kui minnakse näitust vaatama? Et jah, kuna näituse nimi on inimene, et, et siis ma loodan, et ta puudutab kõiki inimesi. Et ei ole ainult nagunii kitsa ringi näitas, et kõigis meis inimest. Aga aitäh sulle, August tulemusi. Näitus on siis juba kordan üle 22. septembrini avatud vaal galeriis vaal galerii asub seal Tallinna bussijaama juures Tartu maantee 80 t tselluloosikeskused. Et minge kõik sinna ja kes soovib, siis ka augustikataloog esitlusele. Täna olen kutsun teid jooma endaga Ilmar Kruusamäe kes räägib enda vastu avatud näitusest inimene Tartu kunstimuuseumi näitusemajas. Kuidas avamise oli, oli palju rahvast. Väga meeldiv, üllatav avamine olises viimase hetkeni ma ei teadnud, mis, mis juhtuma hakkab või kunagi noh, alati kunstinäituse avamisega väga ettearvamatut, nii et mulle jättis kustumatu mulje, nagu öeldakse. Sul on väljas 13 inimest, 13 portreed. Kuidas üldse selle valiku oled teinud? Kui neist 13-st algusest rääkida, siis esimene on neist Kivisildniku portree tuhandete lemmik ja ega ma siis ei teadnud, et ma sellist suurt jada jätkan, sest kuna ma enda lõbuks ikka maalin rohkem ja kõige suuremat lõbu. Ma olen alati tundnud nende sümbolistlike loomamaalide maalimisest, mis kannab nagu üldist näituste sarjana nimetust inimloom ja ma olen seda esitanud ka iseloom all. Kuna seal on sellised inimloomasuhted, inimese ja looma loomastunud inimene, inimesest tunud loom ja krama vaheldumisi maalin realistlikke ja hüperrealistlikke pilte selliste sümbolistlik loomapiltidega, siis mul nagu ei olnudki plaanis, kunagi ei ole olnud selliseid suuri seeriaid teha, eks, et ma oleks pidanud ette, aga nad on vaikselt tasapisi kujunenud, eks ja ja on inimesed, kes mu ümber on aastaid olnud aastakümneid ja miks kunstnik võib-olla ongi õiget maalib siis kui ta enam teisiti ei saa, eks. Ja laulja laulab siis, kui ta ei sure enam vait olla, eks ma pean seda õigeks ja, ja selle tõttu mul nagu 13 tööd on nagu sattunud suht väikeste perioodide tagant ja vahepeal ma olen puhanud, siis ma ei ole mitu aastat portreed maalinud, eks. Ja vahest tulen, maalin, kakskolm portree, et järjest nagu ka praegu, kus omalisin suhteliselt ühe aasta jooksul Eha Komissarovi portree Tõnismäe portree autoportree. Aga noh, mida ma ütlen jah, et kuna ma ei ole kunagi võtnud sellist juhuslikku kontakti või juhuslikku materjali, kuidas siis ma olen saanud rahulikult vaadata ja mõelda ja eriti maalimisaeg, aga ennem tõesti põhiliselt on mul kunstiinimesed väga palju kunstnikke, keda omavalitsust, kes niidike maalib peale kunstnikke. Ja tegelikult ega kunstniku portreed ei vaja mitte keegi tegelikult niiet. Ja see kunstnik ise ka, aga noh sellepärast on, et teed midagi sellist, mis ei ole nagu ette kinni makstud või või nagu konstrueeritud ajalugu, eks tihti jäävad ikka need tellimustööd vaataja silmadesse ja, ja siiski keegi otsustab, et tuleb nüüd seda teha või teist teha ja otsustab, kes selle teeb. Ja kellel on see õigus või au või nad on jah, sellised pika-pika-pika aja mitte teisiti olla. Saamised Mul on hea meel, et ei ole pooleli, ei jäänud midagi, et ma olen kõik ikkagi lõpule viinud ja pärast endal on tagantjärele ja vaadata, et millised lähenemised või millised kokkuvõtmist neist on, sest inimene on nii huvitav, et kui teda maalida kasvõi iga kolme või viie aasta tagant kindlasti järgmine portree oleks midagi muud hoopis sama nagu ma oma viimase portree puhulgi. Tõnise portree puhul ütlen, et maalida lauljat seda on väga raske. Eriti kui tal on mõtlikult vaikiv pilk, eks noh, või ütleme, uultes on kogu see maailma tarkuse silmiseks, et ma vaatan Tõnise muigest, pigem saan kõigest aru varasematest juttudest ja kõigist tema laulusõnadest. Ja ma pigem iseenda jaoks tõlgendasin seda asja nii, et, et maalisin ühte väga suured pärast luuletajat oma kirjanike ja luuletajate seeriasse, sest lauljat Tõnis mägema veel maalida ei oska või ei ole, ei ole maalinud. Võib-olla kunagi jõuan ka sellise pildini. Ma olen näinud siin nagu tööprotsessis, et sa alati fotografeerid enne oma modelle, kas sa siis valid selle ühe emotsiooni nende mustmiljonite hulgast? Tegelikult fotomaterjali võib olla modelli tundmaõppimiseks oleks vaja igasugust, aga aga ma siiski leian, et natuuri uurimine, et miks alati modellid on nii lähedased inimesed, eks. Et ma võin alati minna ja vaadata vaikselt, noh, ütleme neil pahatihti ei ole aimugi, millega parasjagu tegelen, eks. See on üks asi, teine asi võib olla algajal kunstnikul on sellise sarnasuse tabamisel võib-olla alguses fotost abi, aga, aga mida aeg edasi, seda rohkem kõige parem abivahend on ikkagi natuurist maalimine, modell ise, eks Sa näed seal ja need on, need korduvad läbi joonistamised ja noh, ma ei ole salanud, et ma joonistan pahatihti pastapliiatsiga selleks, et saada aru, kuidas täpne anatoomia on, eks, ja, ja nüüd ma väga palju viimastel aastatel kasutanud just oma mälutreeningut, et käin ja uurin ja siis, kui ma tunnen, maalides see asi nüüd kast liigub õnnestumise poole või ebaõnnestumise poole, siis ma saan oma mäluga korrektuuri teha, et see on mulle praegu selline kõige põnevam, aga see annab ka sellist kindlustunnet või rahulolu nagu eksamile minek, et sa loed kunagi varem, aga su käest küsitakse siis sa pead vastama kunagi hiljem. Kas ta sul tuleb meelde või ei tule meelde, eks sama asi on silma treenimisega ja mäluga, et sa uurid sellist tühja asja, teinekord täitsa isa modellile, räägi kütagi, et sa tegeled tema mingi kõrva, nipuga või ninaotsaga või kulmuga ta enda jaoks ei ole see elus võib-olla nii tähtis kunagi olnud, eks. Ja sa lihtsalt tegeled sellega pikalt, sest sa ei saa aru, kuidas seda asja nii hästi suurelt maalida. Sa pead selle nagu mitte ainult vormis selleks tegema, aga ka koloriidis ja igat igale poole pista ei saa, nii et ta peab olema suhteliselt selline valutult üle minev ja muidu saadakse võib-olla valesti aru või mõeldakse, et kunstniku pahatahtlik või nii, et päris nii nalja ja pulli teha võib ekstra rusikaga vastu rinda ja öelda, et ma olen kunstnik ja ma just tahtsin nii seda alati saada. Miks sa maalid nii suurelt, võib-olla see suurus ei olegi oluline, ma lihtsalt on olemas selline näituse formaat, ütleme eriti kui kuskil väikses ruumis maalida ateljees või võib ta tunduda nii suur, et suuremat üldse ei olegi võimalik maalida, viita suurde näitusesaali, sest need, minu pildid on tegelikult keskmises formaadis pildid. Suured pildid on veel suuremas formaadis, maalitakse ja selline poolteist, kaks meetrit, see on selline keskmine maali formaat, aga ta on pigem vastutulek kunstinäituste korraldajatele, sest siis kui on selliseid pilte näitustel, siis toredaid näitusi vaataja jaoks sest ainult 50 sentimeetrisi pilte teha ja nad võivad väga head olla. Kui terved näitusel on neid täis, siis on ka veidike. Et kes ikka tunneb veto teisiti ei saa ja oskab või, ja tal on, mida maalida siis miks ka mitte? Inimesed on justkui luubi all seal kortsud ja kõik on välja toodud. Ma olen kunagi ehitanud mudellennukeid ja seal oli sama asi, et ajakirjast võeti mingi foto või kui vähe üldse plokkidest materjali oli nõukogude aeg ja siis võeti mingi koefitsiente korrutati läbi ja nende järgi ehitati koopiaid ja siis oli kassa korrutasid selle lennuki seal kuuega läbi seitsmega või 10-ga, siis said endale lennukit ehitada kõik need proportsioonid. Ja sellise portree tegemisel on samamoodi. Sellise kahe kolmemeetrise portree puhul on minu maal umbes 10 15 korda suurem kui originaal, seal tekib hoopis teine mõtlemisaines, et mis teeb ka ülesanded nagu huvitavaks, nagu mingi matemaatikaülesannete lahendamine või sa nagu ei tea ette oma tulemust. Ja sa ei saa Kanda üks-üheselt ühtegi värvitooni, ühtegi vorm, sest kõik need muutuvad palju intensiivsemaks ja võimsamaks. Et teha seda nägu, mis on muidu nii lihtsalt selge üks-ühele, aga teha teda 10 korda suuremana sa pead. See, et ta ei jääks 10 korda lamedam nagu paberilõige värvitoonid, värvid peavad kõik intensiivsemad olema palju võimsamalt, siis tekib alles selline suur ja võimas vorm, eks. Ja seda nii-öelda paugupealt kaisa teha, seda mina kasutan hästi palju kihtisid, ma jõuan teinekord 10 kuni 20 tihti kohata keskeltläbi iga nädal ikka mingi kihi ja kui ma olin pildi üle Ma ikkagi tahaks teada, et kas need inimesed, kelle sa oled välja valinud sinna, et see valik, kas see on nagu mingi tuumringkond, kes on sinusse midagi muutnud või, või et miks, miks sa neid oluliseks pead? Nagu ma ütlesin, et ma olen hästi-hästi palju nüüd viimasel ajal maalinud kunstnik ja tegelikult ma esimesed portrateeritud, see oli alguses hoopis lavakunstikateedri üliõpilased ja minu Mu sõbrad ehitusmalevast üliõpilasmalevast ja nemad olid rohkem, kellest said näitlejad ja hiljem ma olen väga-väga palju ka luuletajaid ja kirjanikke maalinud. Kaheksa üheksa eesti kirjanikku, luuletajat, et see on päris selline suur arv minu arust pärast, kui ma leidsin, et ma olin ainult maalinud kunstnikest oma õpetajat Andrus Kasemat kunagi varem ja oma ühte kunstnikust sõpra, kellega me koos alustasime üldse maalimist ja miljard kilki, kui ma nüüd aastaid olen kursi koolkonnaga tule vastu saab 20 aastat ühiselt näitusetegevust teinud, siin Tartumaal ja mööda ilma laiali. Suvel käisime Veneetsias, eks siis nüüd viimastel aastatel ma olen hakanud kunstnikke maalima rohkem. Ma olen üles maalinudki peaaegu kõik kursi koolkonna kunstnikud ja ka enda autoportree. Omast arust mõtlesin, alguses ma jätan lõpuks, eks noh, tuli nagu ootamatult vahele sellel suvel ja nüüd mul kursi koolkonna kunstnikest ongi ainult kaks kunstnikku veel üles, maalimatuid tahan kunagi ära ikka maalida, nüüd lähiajal mõtlesin, kunstnik ongi sellepärast nagu raske maalida, et ta ise on tegija ja ta on sulle võib-olla kõige karmim kohtunik ja minna teist kunstnikku maalima. Aga samas mõtled ka sama nagu võib-olla arstide puhul, et et ikka laseb teisel kirurgil ennast lõigata, kui on tarvis, et kõiki asju ei saa ise ära teha, eks, ja ma usun, et kui ikka väga midagi viltu on, siis nad ütlevad alati igat pilti on võimalik lõpus uuesti edasi maalida, üle maalida ja tõesti ta heaks maalida, et noh, see on samas selline oma ala, professionaalide ka suhtlemine või nendest portree tegemine, see eeldab, et sa pead olema valmis, et kas sa saad sellega nii hakkama. Et võib-olla see tagasiside, mis sealt tuleb, on kõige ausam, eks. Ja pigem nende arvamust kuuldes või nende analüüsi või nendega kunstist rääkides, siis ei olegi vaja sellist masside möllu ega. Palusin sul kaasa võtta omal vabal valikul, saate lõpuloo. Sa tõid Tõnismäe plaadi? Tõnis oli samuti, sööks viimastest portreteeritavatest. Jah, Tõnis on minu viimane portreteeritav ja mul oli väga meeldiv, et oli võimalus Tõnisel tulla avamisele ja ka laulda, et kõik need ajad klappisid ja see tegi seda avamist veel südamliku maksja Tõnise portreega jahma kevadest peale vaikselt hakkasin tegelemast. Tegelikult mul oli soov maalida Tõnist juba 25 aastat. Aga miks ma nüüd nagu enam ei suutnud vait olla, oli see, et nüüd oli Tõnis täpselt? Ma tajusin, et ma Pean oma sellesse portreede ritta just sellist oli Tõnist vaja lihtsalt, et ta oli see, mida mu oli suur soov maalida. Ja ma olen alati väga tänulik nendele modellidele portrateeritud tale, kes nõustuvad, sest ega ei ole seda tüüpi kunstnikest teeks midagi tagaselja või kuskil mingi ajalehes ilmunud foto järgi. Ma Tõnisega oli just selline hea, selline rahulik ja vaikne ja selline hästi selline turvaline nagu maalimisperiood. Kuna ma enne seda olin just lõpetanud oma. Tamm ja karmim pilt, nii et, et siis ma nagu hingasin kuidagi kergemalt Tõnise portreed maalides. Aitäh, et sa leidsid aega tulla, teed jooma. Soovid sa midagi lõpetuseks öelda? Tahan öelda aitäh kutsumast ja külastage kindlasti näitust. Rearuum saab valgustanud. Ega ta on kokku põimunud. Nii kiirelt tuksleb soo. Veel viivu pea. Lapsama? V? Solvuda? R-i? Tiigaadriini? Hoida? Joodud kla. Vaariu. No ma. Ei. Saa vinni Soida värvi, seega Toila.