Alustame kunstisaatega kunst erru ja meie tänaseks esimesteks külalisteks on kaks liiget rühmitusest pink Punk, Aino, Ingrid Sepp ja Sandra Jõgeva. Tere. Tere. Tervist. Kui alles nädal aega tagasi. Te kuulutasite uhkelt, et ping punkis nad teed, siis paar päeva tagasi saime teada, et siiski lahkusite meie maisest ilmast. Mis juhtus? Ütleme nii, et see näituse pealkirjas sõna tõmmati maha mitte nädal pärast avamist, vaid järgmisel päeval. Et kui asi lühidalt kokku võtta, siis me olime plaaninud teha näitust pink, punkis noteed, mis pidi koosnema pidevalt liikuvasti ruumi inspiratsioonist väga kohaspetsiifilisest tões, draakoni galeriis ehk siis neljast nelja rühmituse liiget sümboliseerivad ümmargusest kerast, mida kattis kama klaasina draakoni galerii, põrandaparketimustreid jäljendav kujund. Paraku me ei suutnud seda ka avamispäeval tööle panna, ehk siis keradi liikunud. Ja me leidsime, et sellise avaliku plomaasi järel järgnes väga valus arusaam, et need kerad, et üleüldse ei saa meie ressursside ja insenertehnilise mõtlemise juures hoolimata sellest võiks liigen teadlane kunagi liikunud Iraagi ja me leidsime, et me sooritame moraalse või mentaalse harakiri, ehk siis pink punk on surnud. Otsustasime, et sellest saab meie viimane näitus, vahetasime ära pressiteksti, muutsime pealkirja tõmmates maha lotte, siis nüüd on näituse nimi pink Punk is teed. Seal on väljas kaastunderaamat hauaküünlad ütleme need kerad, mis ei liigu ja mille ümber mustad leinalindid. Me leidsime sellisel rühmitusel, kes nii avalikult tunnistab oma avalikult demonstreerib oma mitte hakkama saamist rühmitusega puuduliku koostööd, asjade viimasele minutile jätmist teeb rämedalt ja insenertehnilise mõtlemise sellisel rühmitusel ei ole elujõudu või eluõigust, pigem tulebki lahkuda nii väärikalt, kui vähegi annab. Sinu etteaste jäi rühmitusesse säästesse lühemaks, et sa oled kõige uuem liige. Et tunned endale mingisugust moraalset süüdet. Oleme kõik süüdi, kusjuures ei tunne, ilmselt peaks aga tegelikult olema kambas aasta aega umbes vähem poolametlikult, küll aga, aga nagu põhimõtteliselt tegutsenud niimoodi taustavägedes. Aga see konkreetne ettepanek, minu arst tuli augustis Peterburis ja nii ta on, aga eks ma lähen pärast seda päris palju jõudnud kah. Meil on mitmes perfomance osalenud ja me tegime näituse Tartus esimese laulu välja arvata, et Uus-Meremaa retrospektiiv, mis oli avangard ja pingpongi retrospektiivis, meil oli uute installatsioonide näitus Tartus Y galeriis, mine tegemisel. Osales. Mis uue nime all kokku tulete, jälle ütleme, Sting, punkpidi leidma endale mingisuguse, ikkagi põneva väljapääsu sellest, et näitus nagu noh. Ideed vaja just et mulle tundub, et talias viis ägi Auge lahendada ONGI tapa rihmites ja ütleme, selline kooslus ei ole, pärast seda on võimalik, et kui nädala pärast võtaksime uue nime selleks mõttetu asja oligi mitte teha, nagu väga paljud meile soovitasid, nii avamisele kohale tulnud publik, aga hiljem inimesed, aga tehke halva mängu juures hea nägu, öeldi, et see pidigi niimoodi olema, see tundus vale. Ja ma arvan, et on päris õilis praeguselt edule orienteeritud ühiskonnas demonstreerida mõnikord ka oma ebaedu ebaõnnestumist, läbikukkumist, et mõtlesime, et teeme näituse sellest olukorrast, kus tundub, et auga välja tulla, enam ei ole võimalik senist identiteeti säilitada, sellist kooslust säilitada. Et me ei aja tagasi. Me ei keeldu tagasi astumast, nagu mõni minister, kes on korruptsiooniga vahele jäänud, ütleme jah, me ebaõnnestus ime. See näitus demonstreerib veenvalt, et meil ei ole õigust elada rähmitusena ja see idee oli spontaanne. Järgmisel hommikul, kui tuli välja, et installatsioon siiski tehnilistel põhjustel tööle ei hakka. Et ei oleks kindlasti kaalunud seda, et sellise popstaari moodi sülitada nagu sellele arvamusele, et kas teil on õigus või jalaõigust. Me otsustasime, vaata harakiri on see otsus, mille inimene teeb ise kõla talle tundub et ta on mingitele oma sootsiumis kehtivatele aureeglitele mittevastav. See on sügavalt isiklik otsus, sooritada enesetapp kui rühmitus näiteks. See on ehk midagi sellist, et kas ta seesmine lips on sirge või ta ei ole teised, seda ju ei tea. Kas seal mingi enesetunde küsimus. Teil veel meelde Eesti kunstiilmas enesetappe. No eesti kunstis on paar enesetapp, aga. Näiteks, ega see seal Johnsmit lõpetas, et see ei ole nagu enesetapp, et sa lõpetad sellise ikkagi kuidagi plaanipäraselt. Just meil oli spontaanne otsus, et ütleme, et kui see antud installatsioon veerevad keradega pidi sümbolid tirima kunstirühmituse dünaamilist loomust siis me leidsime, et, et seda dünaamikat ei võta ka, kui otsus täiesti mitteplaanipäraselt oma tegevust lõpetada. Kuigi oli plaane ja see rühmitus ei olnud sisuliselt läbi omadega. Et meil oli kõigest sellest kohutavalt kahju. Tõeline leinaseisak, kui me seal galeriis olime, ma isegi nutsin koleri ees natuke. See tõlge on õige tuua kunsti päriselu. Et, et kui võtta see elu, ongi kunsti vastupidi. Ja vähemalt ma arvan, et mitte kunagi midagi sellist tehtud. Eks pluss nõuab omajagu julgust. Skeptiline. Maksumaksja lugedes pressiteatest, et näitas seda, on toetanud Eesti kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit kindlasti mõtleb, et kui te neid kuulutate oma näituse suureliselt läbikukkunuks, siis kas te hüvitate selle kuidagi ka toetanud organisatsioonidele? Ma arvan, et see raha ei kasutatud eesmärgipäraselt, ehk kõik need toetussummad on paigutatud siiski installatsiooni mootoritest plastikmaterjali millestki eraldan värvidesse, lihtsalt tuli välja õnnetus, et ei ole võimalik, et need kaks nädalat järjest liiguvad, oleks võimalik olnud mõni asendusvariant näiteks käia nüüd kerasid, mis võib-olla aeg-ajalt oleksid liikunud putitamas. Keegi isegi pakkus meile siiralt isikliku laenu. Tehke siiski näitas, et midagi ei ole ju nii hull või ka selle avamisel, nii palju publikut kah ei olnudki, seda Blumaalse nägid. Aga me lihtsalt otsustasime, et me loobume plaan teest. Ja kui kellelgi peaks rumal mõte olema, et tõepoolest tema arvates on tegeletud mingi raha raiskamisega, siis ta võiks lihtsalt peksta jalaga neid palle vastu seina ehk siis rühmitust. Peale selle, et kui rääkisid harakiri, siis et üks inimene rääkis mulle hiljuti, et harakiri ehtepakul oli nagu oluline strateegiline kaitsev funktsioon, ehk siis kui kindlas Jaapanis oli ümber piiratud ja üks sõdalane tegi müüridel sepaku või harakiri siis vaenlase väed taganesid, neil oli häbi. Vastasel juhul oleks kõigil kindluses viibijatele tohutult häbi. Ei tundus õige tunnistada oma lüüasaamist mitte tuua käiku plaan b või c või d. Ja samas näitus on olemas. Näituse kontseptsioon on lihtsalt natuke muutunud. Seal on täiesti olemas ruumiinstallatsioon. Minu meelest ruumi täitev ja meeleolu loob lihtsalt selle. Teose point on teine. Tegutsesid neli aastat, umbes, et mis teie tegutsemisaastat teie endi arvates parimad nagu ülesastumised olid. Käisime 2003 natuke teises koosseisus, esimeses projektis oli neli liiget. Kui nüüd meelde tuleb, et Margus Tamm, Kristin Kalamees mina, Sandroiga, Krister hambakasime kõik osalesime projektis kuum kunstiliin. Mis oli selline virtuaalne projekt, mille läbiviimiseks oli sisulises vaja ühte telefoni millele võis igaüks kolm nädalat järjest 24 tundi ööpäevas helistada ja küsida magistrikraadiga kunstiharidusega, noortelt naistelt, mida iganes kunsti kohta, et me olime selles mõttes rahva teenistuses, see projekt hiljem 2005 kevadel läbi viidud Uus-Meremaal sealsete noorte kunstnike osavõtul, ehk siis me tundsime, et me ei ole ise kompetentsed vastama angloameerika maailma kunstiküsimustele inglise keeles ja mitte tegelikult inglise keeles, vaid kohaliku kultuurikonteksti tundmises. Siis meil oli, oled meie Hitali deformants pealkirjaga Ferdile siiski Manivia, Briti, mida läbi viidi nii New Yorgis, Clevelandis, Chicagos, mitmel pool Uus-Meremaal Tallinnas, Helsingis, Sankt-Peterburis. Ja linnast piima printimis, perfomance haigut piir mada mida sa mõtlen väga mitmel pool maailmas tehtud. Sa oled, nagu ma aru saan, edasi tegutse, aga mis on teie individuaalsed plaanid kunstnikuna või kui palju te neid tahate praegu välja käia või teil on selline tõsine leinaperiood hetkele tulevikule? Kahtlemata mõtleme tulevikule. Iga lõpp on uus algus mingis mõttes, aga selles suhtes, et oodata mingit fööniksi tuhast tõusule rühmituse näol, mida lihtsalt natuke Viiklitud, et seda küll ei maksavad. Kahtlemata teeme soolod ja teeme kahekaupa TV3 kaup, aga, aga mida täpsemalt mina enda plaanidest hetkeseisuga ei räägiks? Mina võin rääkida. Vaselen perfomance festivalil käiversi univers. Mul tuleb näitus linnagaleriis aasta lõpul ja ma olen septembrikuu residentuuris koos rühmitusega sport New Yorgis. Kris täisgaleriis Brooklynis. No okei, eks ma siis ütlen ka, mul tuleb septembris Prantsusmaal näitas mulga. Kas pink Punk oli põhimõtteliselt selles mõttes ka eriline, eks ole, et ta segas neid asju, et introtseeris võib-olla Eestis sellist ilusat naistekunstirühmitus, kus siis, eks ole, on, see oli nagu selline versioon mõneti võib-olla siis, et et kus siis pöörati rohkem tähelepanu sellele, et mitte mitte mida tehakse, vaid kes seda teevad. Et noh, seesama kui arg Briti ja ma arvan nagu pingpongi selline kõige erilisem momendil. Ma arvan, et sellel perfomance on iseenesest väga sügav sisu, et kui sa mõtled, kuidas maailm toimib, see kogu aeg olnud kõigile raha selle eest, et nad on ilusad, kõikvõimalikud meedia feromoonid, aga ultrahaigele kimis oli kahtlemata üks pingpongi tunnusjooni. Et me kasutasime seda lihtsalt kui ühte töövahendit. Viimane järel FIE on veel midagi viimaseks järelhüüdeks öelda, ma loodan, et pingpongi surm saabus testi õigel hetkel, et vähemalt konkreetne lõppe, konkreetne algus. Mul on tegelikult hea meel, et see rühmitus lihtsalt ei hajunud või, või ei valgunud laiali, kuna rühmituse liikmed, igaüks mingi hetk liikus erinevas suunas, nii et keegi ei suuda defineeridega, et millal siis nende viimane töö oli. Asjalist organiseeritud dada panka ei plaani koostada. Ma olen loomulikult dokumentatsioonid oma tegemistest ja me oleme isegi mõelnud, et kunagi võiks teha sellesama näituse uuesti perfektselt ja kutsuda tribuutbändi, ehk siis noored rühmitused. Ja kui mõelda, et ega surm võib tähendada reinkarnatsiooni, et mulle meeldib see mõte, et pink Punk kas surnud kunstirühmituste taevas või siis ta otsib uut kohta mõnes Indoneesia, Malaisia või kuhu suunas maailma jõujooned praegu Aasias suubunud, et seal kellelegi südames mul oleks selle üle väga hea meel. Aitäh teile tulemast. Jätkame saatega kunst r ja teiseks on meile stuudiosse tulnud eesti kunstnike liidu president Jaan Elken. Tere tulist. Räägime siis praegu Tallinna kunstihoones avatud kunstnike liidu aastanäitusest ja võib-olla alustakski retoorilise küsimusega, et miks meil neid aasta näitas, et vaja on, on väga palju sellise formaadi vastaseid, kes peavad neid iganenud, eks, ja on on inimesi, kes leiavad, et nad on toredad väljanäitused, kus näeb, mida aasta jooksul kunstnikud teinud on. Noh, see oli seda tüüpi küsimus, kus kordaks seda jutu järgi jäetaks nagu küsimärgi ära siis täpselt selline oleks vastus, aga kui nii tagasi sellel minna, siis noh, Eestis on aastanäitustel näitustel tegelikult juba üle sajaaastane traditsioon, alates siis 1906.-st esimene eesti kunsti näitus Tartus, aga aga eks nad võib-olla nooremale generatsioonile seostuvad just nõukogude ajaga, kus nad kevadised kevadnäitused ja, ja siis sügisel vabariiklik näitus, kus need nagu vormisid ja andsid selle kunstielule Tallinna talveks jäik vorm ja seal kõrval väga vähe toimus. Üheksakümnendad tõid siis muutuse ja sellised noh, Sorose keskuse algatatud ka omamoodi aasta näituse taga, aga siis teemaga jaa, meerituna ja kindlate ja täpsete valikutega, need tõid siis muutuse ja mingil ajal oli siis aeg nii küpsed, et kui kaasaegse kunstikeskus sisuruse keskus oma näitused oli lõpetanud, et et teatud vaakumi oli vaja täita ja siis kunstnike liit viskus sotile, hakkas aastas 2000 neid aastanäitusi jälle korraldama ja me siis oleme küllaltki paindlikult omast arust ja jälginud neid võnkeid ja kunstnike enamuse soove ja publiku soove ootusi, nii et nad olid alguses kureeritud ja võib-olla väga laia põhjal sellised või selles mõttes, et territooriumilt väga laiad Nad olid Rotermanni soolalaos ja, ja kus iganes, kolmes neljal aadressil. Ja kuni siis selleni käesoleva, mis on seitsmes, mis on mõneti hiilive kevadnäituse tagasitulek väga pikk, vastusega konkreetsele küsimusele. Kuidas te isiklikult lähenete sellele näituseformaadi-le, et kas see on teile võimalus näha, mida teie kolleegid on siis teinud? Lähete vaatama nii-öelda isikupõhiselt, millega keegi tegeleb, või otsite te seal siis mingeid üldisemaid teemasid ja, ja võnkeid. No kui tal on elamise kunst, need vaevalt et ma lähen nüüd elamise retsepte sealt otsima, aga, aga mõneti taju annab mingi meelsuses pildi või nendest tegevustest, mida kunstnikud harrastavad, vähemasti selline formaat, kus eri generatsioonid üritavad siis ühe ühe katuse all tulla, selles mõttes on ta ühiskorteri ühiskorteril on igasugused hädad ja võluda ühtepidi. Et seal esiteks ruumipuudus, teiseks nügimine kujunduses sõltub väga palju, mis konteksti satud, mõned staarid või staari hakatused ei julgegi esineda sellistes formaatides, kuna noh, ei ole garanteeritud, kas mu täht piisavalt särav ja sellel näitusel on kujundus väga tähtis, siinkohal võiks siis kohe ära. Terje Kallaste, Urmas Luure on väga head tööd teinud, minu meelest ma ei ole üldsegi vaimustus nende kumu kujundusest, ma vist ütlesin ka neile näkku, väljaniimsed tohi inimestele öelda, aga kumu kujundas minu meelest oli nii-öelda kehva kuulmisega tehtud, ma räägin sellest uuemast osast, mis oli nende kujundatud. Aga see näitus oli üllatavalt hästi, oli selline kompott, et kõlama pandud nii, et need maitsed tulid välja ja seal oli ju. Ma arvan, et see on kunstnikukeskne näitus, kui nüüd tõesti küsida, et te nii nagu üks kriitik juba ütles, et väga raske on, sellest näitas kirjutada, et seal ei ole üldse mingisugust nii-öelda. Nii ta ütleski, et mingit mingit teoreetilist konstruktsiooni on raske tekitada. Siin hakkabki Kustid õid kirjeldama. Et mis ka iseenesest pole ju paha variant, kui me vaatame kunsti retseptsiooni, neid mudeli, niuke, saksapärane kunstiteadus läbi kirjeldus on võimalik hästi palju olnud, aga ka hinnanguid nii-öelda. Nii et ma arvan, et see formaat on väga publikusõbralik, ühtepidi kunstnikusõbralik ja, ja see seltskond ei ole veel kadunud ja lõplikult pensioneerunud, kes omaaegseid seda kevadnäitust külastab ja nad on publikurohked, nii et see on fakt. Te ütlesite, et seda näitust on raske kritiseerida, siis kirjeldada, sest seda on nii palju. Seal aga tuligi meelde, et Reet Varblane saatis meili kunstiakadeemias, et kas ei ole noort sellest kirjutama, et temale endale tundus, et nagu ta oleks 30 aastat noorem, et nii retronäitus on, et paneks nagu vana ja uue kõrvu. Sama probleem selles mõttes, et varblase probleeme, kui ei suuda seda erinevust näha, näitas, oli üllatavalt selline mänguline ja ma küll ei ütleks, et ta nagu 30 aastat vana oli selles mõttes, et kindlasti oli seal autoreid, keda me ei ole võib-olla 10 aastat üldnäitustel näinud teatud liialdusega võib öelda noh, pääsukeste siin-seal kohanud, aga aga näiteks Nikolai Korošoffi ja Subid, kes on distantsiga, on seda sagimist vaadanud, et noh, minu meelest oli päris huvitav nagu nagu vaadata, kuidas nad sellesse muutunud konteksti sobivad ja noh, ja siis oli nii-öelda vanimatest tegijatest, siin olid ju enam-vähem kogu aeg on siin esinenud, küll on Talts ja, ja Nagelguni maalikeskselt vaadata, aga aga selles näituses oli ju ka uusi tegijaid ja, ja selliseid niukseid omad niuksed, väikesed rosinad olid hulgas, noh näiteks minu meelest olid mõlemad ajaveridega huvitavalt esinesid ka veel küll siis G-galerii osas ja Jüri Ojaveri selline audioinstallatsiooniga videoinstallatsioon siis settekaev või niuke metallist kaevur s koos siis elu armastan sind koos videoinstallatsiooniga, mis koguneks suurele saalile juba siukseid kergendusi, võib-olla niukse väikese iroonilise võtme annab, nii et ma ei, ma ei ütleks ja et aeg seal nagu, nagu seiskunud on selles mõttes, et seal on just see probleem, on see võib-olla see, et millestki tuleb tingida ja nyyd Ta ei saa nii üles panna, et nagu niuke Põhjamaade traditsiooni järgi, et üks maal ja siis meil on 15 meetrit vaba ruumi ja, ja üks video, et seal on selline võib-olla nagu, nagu näiteks Taanis või Inglismaal siukseid, kahe-kolmerealised ekspositsioonid. See on nagu maitse küsimus, et, et tegelikult on kujundajad sellega hakkama saanud ja minu meelest ei ole see see aines või see kunsti aines, mis seal on liiga peeneks hakitud. Selline tuleks niuke niuke lihtsalt rosolje ja minu meelest on ta päris päris hästi on liigendatud, et kuni viimase ruumini väljaanne on huvitav ja, ja ma omas, kes teadet, et päris raske on seda kunstihoonet nii kujundada, et et mahtusid ju tegelikult isegi mitte meede videotööd ära ja ja ruumiinstallatsioonid nagu Mikofilia. Räägiks täpsemalt siis sellest iga-aastase näituse korraldamise printsiibist, et igal näitusel on ka, eks ole kuraator kuidas toimub valik, et kas see aasta teed ja kuidas see teeb, et. On sul on erinev, kuraatorid on praktiliselt ja kõik ideaalsed olnud, et oleks teadnud, oleks võtnud eelmisel aastal välja antud kataloogi välja kaasa, siis oleks seal nagu mustvalgel kirjas, kuni meelde tuletasid Pealt Toomas vindist Johannes saarest, edasi Soans Hanno Soans, siis Jaak Soans, Kiwa ja Anders Härm. Ja siis on nii, et järjest on neid Reet Varblane, nii ise siis Jaan Toomik pool rodgers, no praktiliselt on kõik, kes Lapin oli nüüd lõpus siis Juske ise et praktiliselt kõik, kes nagu on tahtnud ja meil oli alguses sellised mõtted, talgud kutsusime paarkümmend sellist kriitikuid aktiivsemalt, tegeles kokku ja siis sellisena ainsuslikku niukse talgu korras otsustamine, see miskipärast suri välja ja võib-olla uudsus kadus ära, siis oleme lehekulutustega, mis ei ole eriti head tulemust andnud. Ilmselt arvatakse, et noh, et mis me ikka länni pakume, et juus on ära otsustatud või pakkunud huvi siis ja siis läbirääkimiste teel on nii, et 34-le on pakutud ja, ja siis on, volikogu on otsustanud ja oleme siis selle protsessi volikogus eksponeerinud ja siis siis on nii otsustatud, et nii, et see volikogu aktsept on taga ja tundus huvitav, et minna mitte elukutselise kuraatori või kriitiku minna sellise tarbekunstniku, valdavalt tarbekunstiga tegeleva kunstniku nägemuse juurde, nii et et sellesse nopsise ja üleskutse kirjutas siis Katrin peale tema nime pole siin täna ära öeldud ju veel. Aga see üleskutse oli see üks tekst, mis läks pärast pressile, oli, oli teine ja, ja see, mis kunstnikele läks, see oli mõnes mõttes nagu teine, see oli niukse häälestuse tekitamine, ta töötas nagu kunstimaailma siseringi jaoks häälestusid ja Katrin pere otsustada oli ka puhtalt tema otsustati, ta kutsus ka žürii veel lisaks endale nii-öelda, et oma selle otsusele sellise konsensusliku momendi juurde anda, nii et drin pere mari roosalt, Enn Põldroos, Jaan Toomik, Anu Kalm olid see tiim, kes siis tegelikult kuid tagasi lükkas, nii et tagasi vist eriti lükatud, et 80-st kunstnikust 70. esilatakse. Jah, aga nii, et seal valdavalt oli läbirääkimised enne tagasi lükkam toimusid läbirääkimiste käigus, aga minu teada lükati küll tagasi. Ma nägin seda ekspositsioon nii enne ja pärast, et ta oli ikkagi hoopis teine. Seina ääres maas oli. Et asi peaks olema demokraatlik, et võimalikult paljud kunstnike liidu liikmed peavad saama nagu ikkagi võimaluse esineda. Ta väitis, et liidu liikmelisust keegi seal nüüd nii väga jälgijat aga ma ei tea, kas asjaolude seis on siis nii jõudnud, et, et ta on tõesti selline mõneti nagu tõesti väga liidu liikmete keskne. Eelmine aasta Lapin tegi nagu hoopis karmima valiku ja, ja oli teistmoodi ja samal ajal siis sellist sümbioosis võtame nii et hakkas, hakkas väga siukse. Lärmaka algusega oli siis diversiooni väsi avamine oli siis oli ühitatud. Seekord oli taltsas ja tõesti selline kevadnäituse formaadile lähenev, niiet. Kui kaua metsa peaksime nimetama, seda näitust ütleme, Kunstnike Liidu näituseks. Kui palju tänapäeval noored kunstnikud, Kunstnike liit, taastuvad? Noh, meil liikmeid täiesti piisav, nii et et me nagu, et kas neid tuleb juurde, ei vähene ja selles mõttes, et kui Eesti rahvas nagu väheneb, siis me säilitame oma selle vaatamata väga paljudele lahkumistele. Nii et seda muret ei ole. Aga noh, selles mõttes, et me oleme nagu korraldajana seda vaakumi nagu tajunud, et selles mõttes me kavatseme jätkata selle formaadiga. Kas ta nüüd suubub selliseks tavapäraseks kevad, näituseks? Ma ei ole väga kindel selles mõttes, et eks see sõltub volikogu arvamusest ja kuidas ka võib-olla selle näituse retseptsioonist praegu, et mulle tundub, et keegi peab ikkagi vastutuse võtma selles mõttes, et Eestis tehtud kunst kõik ei mahu ühele näitusele ja tegelikult nende kuraatori nimede, sellise niukse kasse, niukseid tooni, kuraatori ikooni, ütleme välja läimine, kas ta siis tegutseb range kuraatori või mitte, see on ikkagi selleks, et, et ühedel inimestele rohelist tuld anda, teistele punast tekitada sellise tundmised ja Katrin pere suutis selle äratundmise tekitada, et midagi seal siis tema tekstis oli vaid ema hoiakutes, et et Jüri Arrak ja subi ja samas Sandra Jõgeva ja ma ei tea siin väga palju huvitavaid noori, et nad oma tööd sellele näitusele tõid. No kui te ütlesite, et mingil määral selline ülevaatenäitus mõjub nagu isikukeskne, et ikkagi tulevad välja need kas siis tugevamad või omapärasemad isikud oma töödega, siis isikuteema tuleb sisse ka nii-öelda subjektina paljudes töödes on see siis Ilmar Kruusamäe portree Eha Komissarovi vist või, või on see siis Tiiu Kirsipuuskulptuur Mati miili, sest et kas need on nagu sellised sõbralikud austusavaldused kolleegidele aasta näituse puhul? Portreeformaat on nii tavaline, see ole kunstis kusagile kadunud, ma käisin just Hogni seda otsuseid galeriis oli Hogni portreede näitus, nii et see jaanuaris lõppes, nii et et selles mõttes on portree Shan formaati ei ole küll nagu kadumisele määratud. Et kui teda nii-öelda kõrgkunsti esineb ikkagi väga palju, niiet siin vahepeal võib-olla jäi mulje, et lihtsalt meil on ta võib-olla selline noh, nihukese võib-olla domineerivad Aapo pukid ja siis jääb mulje, et ta nagu ei ole kõrge kunstiosaga täiesti normaalne osa. Nüüd. No sellise ülevaatenäitus on rosolje muljet võib tekitada ka see, et kunstnike liit ei koosne ainult maalikunstnikest, Kunstnike liit koosneb ka tarbekunstnikest ja skulptorite, kes kõik väiksemal või suuremal määral tahavad seal näitusel osaleda. Et kuidas, nagu need proportsioonid jagunenud on. No ta on kujutav kunstinäitus olnud ja tegelikult ju samal aastal nüüd toimub junni skulptorite liidu korraldatud näitus samades ruumides ja ja sealsamas tuleb ka tarbekunsti näitus. Nii et põhimõtteliselt see nii-öelda EKLi aasta näituse siin eeldatakse ikkagi seda, mida on nagu, nagu kujutava kunstis kassildistatud seda kunsti. Seekord siis mõtlesin, et see oligi intriig ja, ja võib-olla ka niuke. Kui palju nüüd tarbekunstnikust kuraator oma oma inimesi need kaasa toob ja neid ei ole liiga palju, aga neid on noh, intrigeerivalt palju. Nii et et noh, Marget tahvli keraamika näiteks siis Elna Kaasiku nii-öelda sellised ajalehed, võimed, eks ma ei saaks öelda nüüd kõige dekoratiivse osa sellest näitusest oleks või? Uue käsitluse järgi võiks neid vaadata materjalis töötavad kunstnikud nii-öelda et ja liigeneskina digitaaltrükk või siis näiteks noh siin üks, kui teine või, või sina suur keraamika oli sellise installatsiooni loonud, nii et Need olid siis nagu keraamikute ja ütleme tekstiilikunstnike, ekstra panus nii-öelda, mis võib-olla et kuraatoriga seoses tulid, aga aga muidu ta on ikkagi nagu interdistsiplinaarne, nii et, et siin on nii skulptorid, instants, laatorid, videokunstnikud, joonistust oli üllatavalt palju väljas seekord, niiet maalikunstnikel on oma näitused ja maalikunstnike liit on, ta ei ole nüüd viimastel aastatel kunstihoonesse nagu pihta saanud, et võib-olla ruume saanud, aga ta on, Tartu Kunstimajas on korduvalt olnud, nüüd eelmisel aastal oli lausa kolmneli suund näitust mitmetes mõisahoonetes ja, ja vaal galeriis nii ja nii, et ise koostasin ühte vaal galeriis ja erialaliidud on minu meelest on nagu hästi hoidnud selle materjali keskse, selle jaotuse üleval ja siis need suuremad näitused on siis nagu siis teda nagu ütelda, ühele ühele näitusele toonud siis eri eri materjalides töötavad kunstnikud kokku, aga loomulik Te ise ei osale näitusel ühegi maaliga. Osalen küll, järelikult ei käinud, pole käinud sisimas. Ja ütlen kohe sellepärast, et täna oli seal seminar, kui mina läksin sisse ja mind ei lastud trepi pealt edasi, sain ainult nii kaugele. Eks peavad lisaraha teenima juurde aga jah, halb, kui seda tehakse. Ei olnud mina ka enne kokku pandud, keset päeva, seal oleks seminari, on, et nojah, arvestasin, et ma lähen keset päevaks kolme ajal. Ilus ei ole kivikunstihoone kapsaaeda. Kaua te ise olete Kunstnike Liidu esimese kunstnikuna jätkata? Presidendina? Aga ma nüüd ma sain nagu pihta, et meil nagu esikonsigi teisi kunstnikke ei ole, tähendab, kogu on maikuu alguses ja sõltub ettepanekutest, et kui tehakse uuesti ettepanek, siis toonased kandideeri nii nagu onu Kalmgi. Aga ei ole midagi väga täpselt praegu ei hakka ütlema. Aitäh teile, lavastaja värkel ja rääkimast meile näitusest. Aitäh kutsumast. Tänase saate lõpetuseks räägib Aleksander meile natukene David Lintsist, kelle näitus on avatud Pariisis. Nii et miks sa soovitad inimestele, kes satuvad kevadel Pariisi, minna vaatama just nimelt Lynci näitust? No see oli sellepärast, et Jüri Mõis kunagi tegi oma sünnipäeva Pariisist lennukitäie inimesi Pariisi siis ongi, et näiteks kui keegi teeb sünnipäeva lennukitäie eestlasi Pariisis, nad lähevad kindlasti luurisse, aga et siis nad võiks minna näiteks David Lynchi näitusele fontressioon Cartieri ilusas tuntud prantsuse arhitekti Shan novelli projekteeritud majja siis miks see nagu oluline on, sellepärast et David Lynchi on üks selliseid suuri autoreid tänapäeva filmikunstis. Nii-öelda viimaseid autoreid, nagu mõned väidavad, et siis see on tema tema kunsti suurim ülevaatenäitus, mis kunagi on kuskil toimunud. No kuna ta just nimelt seostub filmiga eelkõige inimeste mälus, siis mida on ta pannud välja kunstisaali või mis on see tema kunstilooming? Tangi David ints tegelikult alustas kunstnikuna ja sead Ta jõudis filmi nii, et ta kuuekümnendatel õppis Philadelphias Pennsylvania finantsinstituudis, kus ta siis tegin, maalis põhimõtteliselt ja siis ükskord paluti tal teha ka töö mingi aasta väljapaneku jaoks ja siis ta tegi maali oska. Nazz nagu mõte liikus edasi ja siis ta tegi sellise üheminutilise animatsiooni kuus meest jäävad haigeks, oli selle nimi, kus siis põhimõtteliselt nagu animeeritud maal, kus siis lõpus kuus sellist maalitud peavad oksendavad lihtsalt siis mingi aeg hiljem sai Ameerika filmiinstituudilt sellise grandi, millega ta sai siis teha oma esimene lühifilmist või sellise pikema filmi, siis ütleme, kolmekümneminutilise filmi madar, kus oli samuti animatsiooni kasutada, siis ta 40 aasta jooksul on ta joonistanud, maalinud, teinud fotosid ja tema puhul on see kõik nagu üks maailm, film ja kunst, et samad asjad Nii et need, kes on kursis vähegi tema filmiloominguga, ei leia sealt kunstiloomingust midagi rabavat uudset, vaid see kõik täiendab teineteist. Ma arvan küll jah, et mingisugune hirm või mida iganes me siis leiame Lynchi loomingust tema filmides. See kõik avaldub ka tema kunstis, et et seal näitusel on siis ka väike ja teater tehtud, kus siis vaadatakse tema paaril lühemad film ja siis tema äss programmiga tehtud animatsioonid. Saab ka saastava Filvad näitus saadab siis tema enda muusika. Suure perfektsianistina ta alati ka filmides on muusikaliselt kaasa löönud ja nagu otsast lõpuni ikkagi on film, aga laps ja samamoodi olla kunstiga. Et oma näita, seda kujundas ka ei saa, et mitte, ei lasknud seda kellelgi teisel teha. Ja tööde ulatus on tõesti suur, sest seal on tema isegi sellised juhuslikud joonistused, tikutopside ala ja ala, kõik on välja pandud, et noh, tundub, et seal on tahetud täielikult tema mingi maailm lahti võtta osadeks, et kõik ära näidata, mis iganes ta on nagu puutunud tema käsi. Kas sul endal päris viibimise aja jooksul tekkis ka mingi kujutelm, kuidas Prantsusmaa on selle näituse vastu võtnud või kuivõrd palju vastukaja või, või mingisugust diskussioon on see tekitanud või kas näitusesaal oli pidevalt rahvast täis või? No David Lynchi vist tead ammu, Suur prantslaste lemmik, et kunagi, kui ta tegi seda mallalantrai filmi, siis sa pidid olema telesari, aga siis keegi tahtis seda rahastada siis lõpuks prantslased rahastasid seda samuti viimane filmil on tempo, on suhtkoht prantslaste rahastatud ja noh, ta on selline vist Pariisi lemmiklapsed, kohtumised nii-öelda vaatajatega ja mida iganes, jana järjekord oli kogu aeg seal ikka ukse taga pikk prantslasest ikka peavad temast lugu janu. Üks temal kuulsaid lühifilme 88.-st aastast on ju Frenschmann kauboi, kus siis selline baretiga prantslane, teod kohvris satub siis kauboi juurde, et eks seal vist mingi eriline värk on. Pariisi ja prantslastega. Kaua näitas Pariisis avatud on? 27. maini saavad kõik siis sinna minna, kes aega leiavad, aga tegelikult noh, kes ei leia aega, siis internetis on ka võimalik guugeldada leida David Lynci erinevaid töid ja fotosid mis on nagu skaneeritud või siis pildistatud üles ja samuti, kui panete jõutuubi näiteks kirjutada näituse pealkirjade jo visanud Faya, siis saate sealt vaadata kogunisti sellist Vicky Inglise Prime taim kunstisaadet, kus siis on näitusest väike ülevaade, et tingimata kohale sõitma? No ega sa ei tea, kas see näitus on kostnud konkreetset Pariisi jaoks või läheb see hiljem ka kuskile veel rändama. No ma tean, et see vist konkreetselt on selle pariisi fontressiooni ettepanekule koostatud, aga võimalik, et läheb rändama. Aga kataloog on ka igavesti paks, seda saab ilmselt igaüks Amazonist tellida. Kes huvitatud? Tänases saates oli meil kolm teemat. Lõpetuseks tegime väikse kõrvalepõike Pariisi kunstiellu, kus on hetkel avatud David Lynci näitus. Aga alustuseks käisid meil stuudios kaks liiget pingpongi kunstirühmitusest Sandra Jõgeva ja Aino Ingrid. Ning teiseks käis meiega vestlemas kunstnike liidu president Jaan Elken ning teemaks oli Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus. Kunstihoones. Ja kuidas me seal ei käinud ja stuudios olid Aleksander tsatav ja Karen Jagodin ja saate kordus on eetris laupäeval 12 15 keskpäeval ja samuti kaks nädalat. Saad saateid, järelkuulata. Klassikaraadiot. Aitäh kuulamast. Kuulmiseni.