Alustame saatega kunst R stuudios on Karen Jagodin ja Aleksander saapa. Täna räägime kõigepealt ühest uuest disainigaleriist, mis avati paar kuud tagasi Tallinnas kalamajas ja mille nimi on soo. Ning sellest on tulnud meile rääkima yks galeriste lei ehe trepp, kere alustaks siis võib-olla sellest, et mis ajendil, mis põhjusel te leidsite Tallinnasse läksiste disainigaleriid veel tarvis? Kõigepealt ma peaksin alustama ilmselt sellest, et ma ei ole ainuke idee autor, et minul on hästi tore partner nimeksandal Kadi Kõpper ja just ühistel reisidel temaga siis Lõuna-Euroopas Vahemere maadesse. Tihti leidsime ennast unistamas galeriist, mis sarnaneks reaalsetele sellise avatud planeeringuga ja avatud ruumiga galeriidele. Tundus, et sellist Tallinnas veel ei ole. Ja see on võib-olla just see algne ajend, et eks me seda mõtet võlgutasime mitu aastat ja äratundmisele, et nüüd on õige aeg avada galerii. Jõudsime eelmisel sügisel 2006 kui juhuste kokkusattumuse teel lihtsalt leidsime sellise sobiva ruumi. Sellise aktiivse planeerimise alguseks saigi just sobiva ruumi leidmine kalamajas soo tänav neli. Kas need avatud planeeringuga galeriid on vahemeremaade pärusmaa? Ma ei saaks seda väita, et neid olen ka kuigi Aasias, ütleme ma ei ole kokku puutunud, Need, reisid ei ole võib-olla olnud sellise suunitlusega. Et just noh, ma võin võib-olla Itaaliat näiteks tuua Hispaaniat sealsed sellised galeriid, kus tihti ei saagi aru, mis selle ruumi funktsioon on esmapilgul. Et sellised huvitavad ruumid, mis avavad ennast hiljem järk-järgult, et sealt Noh, kogu see Kalama sellise kultuuritööstuse areng, et seal avati ka Artepo kunagi, eks ole, et galeriid siis liiguvad siin endistes tööstusruumidesse, et see kangesti, eks ole, meenutab meile neid protsesse Ida-Euroopas on ammu toimunud, kus tööstus kolib välja, siis kultuur kolib asemele. Just nimelt, et me väga loodame, et see protsess jätkub kalamajas imetore piirkond ja neid galeriisid võiks sinna ülajuurde tekkida, et tõepoolest Euroopa näide on vanad, Euroopa riigid näitab, et need vanad tööstusrajoonid just selliseks arenevadki, et et see oli ka meie kindel eesmärk, et kui me galerii üldse avame, siis ruum peab olema piisavalt huvitav. Huvitavas kohas ja samas mitte liiga kaugel, ütleme kesklinnast, et selles mõttes kalamaja piirkond on ideaalne. See ruum ise on pärit 70.-test, on vana tööstushoone, aga vahetult enne galerii soo avamist oli seal antiigiäri. See nimi ja galerii logo on hästi mitmetähenduslik, et võib-olla räägid natukene sellest ka. Nimi selles mõttes noh, tõesti on mitmetähenduslik kole, võib ju välja lugeda, et tegemist on tänava nimest alguse saanud sellise sõnamänguga eesti keeles soo võib tähendada ka tõepoolest muid juskui hüüjatest. Aga logo, ma pean täitsa ausalt tunnistama tekkinud juhuslikult. Ahjust sellise graafikaga mängides ja tal ei ole nagu sellist sügama avad tagamõtet, et just nimelt selline graafiline ja sõnademäng, et see sai kokku sellises mängulises logos. No mind lihtsa inimesena huvitaks, et kuidas tänapäeval sellise eragalerii tegemise printsiip käib, et ütleme, et otsitakse endale selline rõhude elav endine ärimehest patroon kes siis tagab kapitali või siis see on selline pingeline ellujäämine, et see on nagu ikkagi nagu äriettevõte, kus sa pead ennast nagu puhtalt ära majandama. Meiepoolse nüüd küll tähendab seda viimast oleme kahekesi võtnud selle riski, alustasime eraettevõtlusega kõige muuga, mis sinna juurde kuulub kaasa arvatud suur pangalaen. Aga, ja noh, eks näe, enneta galerii rajamist väga pikalt kaalusime, et millised on need meie plussid ja kuidas me ellu jääks sel põhjusel tegelikult see galerii on ka selline multifunktsionaalne, et meil on ju galerii kõrval samades ruumides nii-öelda siis sisustus ja disainipood. Et loodame, et selle selline ühine kooslus tagab meile siis edu. Et loodate, et majandustõus jätkub ja selline vaba kapitali ülejääke nagu selliseks naudisklemiseks ja Essteetiliseks kulutusteks nagu on piisavalt suur? Kuigi viimased uudised on hoiatavad, siis ma siiski arvan küll, et Eestis inimesed julgevad investeerida heasse disaini just sellisesse, mis ajalooga millel on väga tugev taust ja jah, ma usun sellesse, et inimesed julgevad tulla meie juurde ja jäta mara meie juurde. See nii-öelda ajalooga disainiga te müüte, on siis ühelt poolt välisdisain nii-öelda klassika ehk siis juba osaliselt nii-öelda ikoonideks muutunud ükskõik siis Starki toolid või mis iganes muud asjad. Ja teiselt poolt siis vastukaaluks noor eestidisain, et kuidas praegu on tundunud, kumb nii-öelda majanduslikult rohkem ära tasunud. Kõigepealt peab muidugi ütlema, teiste galerii on kaks kuud avatud, et ma ei saa selliseid põhjapanevaid järeldusi veel teha. Kuigi noh, eks inimesed kalduvad tõenäoliselt klassikasse rohkem investeerima. Need, kelle sisemine valmidus on juba kõrgem, siis nemad nagu julgevad osta Eesti disainerite loomingut ka. Ma arvan, et see on ka ainult tõusutrend, et et Eesti disaini küsitakse tegelikult neid päris palju ja tihti jääme nagu plindris ja selles mõttes, et ega meil ei olegi seda nii palju pakkuda. Sellist valmis disaineri toodangut ei ole veel väga palju. Eestis. Küll on üsna palju näha prototüüpe, aga just selliseid tooteid valmistooteid inimestele meie ei ole veel väga palju. Kuidas näituste koostamine või valikaid kes valib ja, või kes nagu pakub teiega näitusi? Siiani on olnud küll nii, et disainerid ise tulevad meile pakkuma ja me oleme teinud valiku ise, et meil ei ole veel sisse seatud sellist nii-öelda kuraatori kohta või süsteem ei ole veel väga selgelt välja kujunenud. Et siiani tõesti sellise juhuslikkuse printsiibil ja siis nii-öelda, aga võib-olla meie maitsev printsiibil, et. Aga näitas, seal on kohta ainult siis sellisele disainikallakuga asjadele või ka ütleme maalile, installatsiooniga. Kindlasti mitte me galerii poolt ei hoia ainult disainile, et tahan olla hästi avatud Me alustasimegi Martin pedaniku graafikaseeria näitamisest. Ja kindlasti oleme avatud erinevatele pakkumistele, et juba on meil ka kokkulepe tegelikult mitte ainult disaineritega, vaid just ka muid loomingulisi alasid esindavate inimestega, et sealhulgas fotograafid ja, ja maalikunstnikud. Kevadel tegelikult on meil ka kokkulepped avatud akadeemiaga, kes tulevad, panevad oma tööd üles lühikeseks ajaks, kaitsevad oma bakalaureust. Selles mõttes galeriipind jääb üsnagi selliseks avatuks, et võib-olla tulevikus me oleme sunnitud kuidagi oma kontseptsiooni lihvima ja ja millelegi spetsialiseerunud maga esialgu oleme avatud. Kui rääkida veel sellest müügiga tegelevast galerii poolest, siis kas see eesmärk on eelkõige laiem kodanikkond, kes kujundab või ümber, kujundab oma kodu või on see suunatud ka siis erialainimeste ehk sisearhitektide disainerite kaasatõmbamisele, kes siis sealtkaudu leiaksid vahendaksid tooteid oma kliendid? Ideaalis muidugi näeksime seda, et väga palju jõuaks meie juurde just selliseid lõpptarbijaid. Sellele on suunatud ka tegelikult meie väljapanek, et seal on nii disaini, klassikat kui sellist väga moodsat ja uut disaini. Et sisuliselt ju sisearhitektidel on kõik need tooted peas, nende jaoks ei ole vaja sellist väljapanekut, et nad teavad ka kataloogidest, mis saadaval. Aga me ei saa paratamatult majanduslikus mõttes ainult keskenduda lõppkliendile, et me kindlasti nimega oma kaupa siis Sisearhitektide kaudu. Eelmine nädal avati Jaanus Orgusaare näituste ees mis sõnad on 14. aprillini. Jaanus Orgusaart. Me teame kui supernoova võitjad, kes on valdavalt tegelenud suhteliselt eripärase sellise arhitektuurivormidest nagu lähtuva moedisainiga, aga nüüd on siis ta jõudnud sellise mööblilaadsete esemete, nii mis peaksid nagu reaalselt funktsioneerima. Just nimelt ausalt öeldes Jaanus Orgusaare, nii suur mööbliseeria oli meile väga suureks üllatuseks, et see mööbliseeria, mida ta praegu meie juures näitab, koosneb 11-st esemest. See jääb pärast ka meie juurde müüki. Et see on täiesti selline reaalne mööbliseeria, et ei koosne ainult prototüüpidest ja tema loomingust, selles mõttes ma ei saa süvitsi minna, aga mulle tundub, et ta tegelikult ikkagi jätkab seda oma rida, et kogu see mööbliseeria on ka ju ikkagi inspireeritud just nimelt arhitektuurist, arhitektuurikastet. Seal ta nüüd mängib ka sellise kindla ornamendiga ja see on juba selline väga kindel välja töötatud kontseptsioon, millest ta ilmselt peaks ise rääkima. Aga mööbliseeriana galeriis. Ma veel kord ütlen, et, et see on selline üsna ainulaadne, et üks inimene suudab korraga nii suure mööbliseeria välja töötada. Eks ta ongi fenomenaalne disainer, tegelikult Eesti disainimaastikul. Meil on väga hea meel, et ta julges nii noores galeriis oma suurepärast mööbliseiret näidata. Jaanus sellel näitusel toetab tegelikult Ulvi Tiit oma fotodega. Fotodel on üles pildistatud seesama Jaanuse mööbliseeria, aga looduses on tõesti imekenad, fotod. Ja ka need fotod on meil müügil, et kes soovib, võib endale soetada. Kes soovib, saab vaadata? Korraks äkki üle selle aadressi ja kaheki VTA tasse, et kes tahab, saab ligi minna. Galerii soo asub soo tänav neli. Ma pean võib-olla veel täpsustama, et soo tänav neli on selline suurem kinnistu. Meie hoone on vana sinine telliskivihoone ja meie veebiaadress on väga lihtne soo, soo. On teine saate osa ja räägime Rael artaliga sügisel aset leidvast noorte kunstnike biennaali, st, mille eelüritused juba on toimunud või toimumas terviserajal. Tere, tere. Miks saab toimuma noorte kunstnike biennaal? Milleks ma ei tea üldse, milleks näituseid tehakse, aga aeg-ajalt ikka tehakse, ei, lihtsalt jälle idee või projekti algatajaks on kaasaegse kunsti Eesti keskus, kes, nagu ma olen aru saanud juba pikemat aega on mõelnud, et võiks toibuda mingisugune suurem noorte kunstnike näitus. Ja siis kutsuti Anneli porri kureerima ja me mõtlesime, et miks mitte nimetada biennaaliks. Et see oligi siis nagu see, kuidas projekt alguse sai. Aga noh, selles mõttes, kui te küsisite, seda tehakse, siis ma arvan, et neid vastuseid on päris mitu tükki. Esiteks selleks, et teada saada, mida üldse tehakse, mida teevad noorema generatsiooni kunstnikud siin regioonis noh, et meie sellest teada saaksid, inimesed saaksid sellest ja et need kunstnikud üksteisest teada saaksid ja võib-olla, et teine hunt on see, et mõelda natukene läbi mingeid teemasid, mis on meile olulised. Kas noor kunstnik on kuidagi defineeritud ka, et kes on biennaali mõistesse noor kunstnik, kes seal osaleb? Biennaali mõistes on noor kunstnik, see, kes on oma loomingulist karjääri alustamas või mõni aeg tagasi alustanud. Selles mõttes meil ei ole mingeid selliseid vanusepiiranguid ju sünniaastaga defineeritud. Kvaliteedipõhine sünniaastal. Jaa, regioonist rääkides siis peab silmas pidama siis Baltikumi ja Poolat või ka veel midagi. Me oleme praegu mõelnud kaasata sellesse projekti kunstnike esiteks Sis Baltikumist, Lätist, Leedust, see tähendab siis Poolast, Soome, Rootsi, võib-olla Venemaalt ja, aga välistatud ei ole ka muu Euroopa, ma arvan, et me jääme ikkagi oma valikutes Euroopasse, et et aga lähiümbruse eelkõige jah. Umbes siis 35 kunstnikku, kokkuvõttes. No me planeerime midagi 30 40 vahele, jah, seda arvu päeva täpselt ei oska öelda, sest nii palju on veel aega. Käia räägiks nendest üritustest siis natuke lähemalt, et esmalt siis teil on seal mitu asja, teil on seal siis näiteks aartin projektis, mis siis sisaldab endas vist portfoolio, cafe, e'd ja biennaali ja kunstiakadeemia ühisprojekti kunstnik töötab. Jah, seda küll, aga kahjuks mina ei oska selle kohta väga palju infot anda, sest et see on nagu Anneli porri vastutusala eelkõige. Aga jah, põhimõtteliselt on tegemist workshop idega ja mis leiavad aset biennaali ajal ja mida on kutsutud juhatama kunstnikud. Aga see portfoolio kohve tulemustest ei ole midagi teada, et kus noored kunstnikud siis esitasid professionaalidele oma töid. Tähendab, loomulikult see toimus, aga üldiselt see on selline nagu tööüritus või noh, et mis seal ikka räägi või noh, seal ei ole mingit tulemust, et kunstnik annab lihtsalt teada oma loomingusse, kuraator saab teada, et on selline kunstnik olema seda teinud, selliseid töösid, et et noh, tal otseselt mingit sihukest tulemust või lõppresultaat ei ole. Kuna raadiomassimeedia, siis kindlasti on parem sulle rääkida sellest teisest sektsioonist, siis Pablik preporation, mis on siis samuti seminaride, workshop, ida ja selline kogum ja kus siis samuti juba üks asi on toimunud, ehk siis translocal ekspress, rahvusvaheline seminar Korraldamise juures olen ma rohkem seotud või õigemini see Pablik preporation me mõtlesime, et me ei tahaks päris korraldada biennaali, mis lihtsalt suurt üritust teatud hulga rahvusvaheliste kunstnikega, mis lihtsalt avatakse, siis ta on neli nädalat näiteks lahti ja pannakse kinni. Ja ongi möödas, enne mõtlesime. Noh, mis on iseenesest, minu arust biennaal, näitus formaanil nagu äärmiselt kolonialism formaat, et lihtsalt tuua väga suur hulk asju lihtsalt kohale ja, ja siis see lõpetada ja siis on vaikus natukene aega, et noh, minule isiklikult ei meeldinud selline asjade korraldus ja, ja sellepärast me mõtlesime välja ürituste sarja nimega Pavlik Peppa reisinud, mis on siis selline ongi avalik ettevalmistusfaas biennaali avalik ettevalmistus, mis ühelt poolt valmistab siis publikut, kunstnikke ja meid ennast ka, nii et selle biennaali tegelikult sisu töötatakse välja, et nende ürituste käigus. Ja esimene nendest on tõesti toimunud, see oli veebruaris, selle nimi oli transLõukal ekspress, mis oli selline ühepäevane seminar, kuhu me kutsusime, erinevad inimesed räägiksid oma kogemustest just sellise vaatenurga alt mis võib-olla tänapäeva kunstnike suhteliselt palju puudutab. Ja, ja see nurk, mis, mis neid huvitas, oli just rahvusliku identiteedi muutumine transratsionaalseks. Ühelt poolt, teiselt poolt kaasnevad siis uued kultuurilise koostöömudelid et sellel teemal nagu natukene rääkida nüüd järgmine üritus peaks olema workshop Eesti, Läti, Leedu ja Poola kunstnikele mis toimub Vilniuses, Vilniuse kaasaegse kunsti keskuses maikuus. Ja selle põhilisteks teemadeks on kunstniku võime, vastutuskunstnikud ö, kommunitiga või siis nagu teda ümbritseva kogukonnaga ja utoopiat. Selles mõttes, et me leidsime, et praegu kuidagi on tekkinud minu arust selline utoopiat vaakum või, või liiga vähe mõtteid ja samas kunstnikud on alati või noh, mitte alati, aga aga ma arvan, et kunstnikud on just see, kellel on see potentsiaal utoopiaid genereerida ja nagu sellel suunal mõelda, et see on selline nagu workshop moodi asi, kus ei valmi mingisugune objekt, aga võib-olla see muudab üht teiste inimeste peades. Ja kolmas üritus, mis meil praegu planeeritud, toimub suvel Pärnus ja see keskendub sellistele asjadele nagu käsruutima ukrassi ehk siis rohujuure demokraatia ja selfie Organization ja me tahame sinna kutsuda iseorganiseerunud selliseid rühmitusi või kunstnike gruppe, kes on siis midagi algatanud kas ajakirja või või mõne kunsti näitamisele, ruumi, mõne protseks teisi. Et selle fookus on nagu sellisel initsiatiivil jah, initsiatiivil ja kollektiivsel tööl ja, ja rohujuure demokraatial, et, et noh, need on need teemad, mis me arvame, et me teeme seda koos Aireid, Riisbergiga kes kõikidesse nendesse üritustesse con tribuudid. Et need on siis jah, praegu need, need asjad, mis on tulemas enne biennaali. Seoses selle utoopia jutuga vähemasti translovkalik stressiseminarist osavõtnutele saatsite te laiali ka kirja, kus nad palusite kirjeldada nende unistuste kunstiprojekt, et kas see on ka osa nendest utoopiatest. Selles mõttes ta ei ole odavad tooted, lihtsalt võib-olla planeerime sellest materjalist, mis meil selle public preporationiga, kust tekib teha võib-olla üks trükis või, või neid kuskil kasutada ja siis me mõtlesime, et küsime inimestega, aga see ei ole otseselt seotud ühegi sellise üritusega nagu konkreetselt et neid, meid lihtsalt huvitas selline Triin projekti või noh, mis on nagu see maksimaalne plaan või nagu, mis on kõige parem asi, mis juhtuda võiks. Et sellise mõttemängu tasandil Kõik see kulmineerub siis selle näitusega sügisel rüütelkonna hoones. Jah, jah, peaks olema küll niimoodi, et kas selle jaoks on juba ka mingid teemavalikud tehtud või, või nagu sa ütlesid alles veel kõik kujuneb. See on jah, alles väga sellises kujunemis, kus kogu see üritus samamoodi selles mõttes, et alles lõpetasime nagu stuudiod, külastamised, kunstnike stuudiote, Külotadamised erinevates riikides ja, ja see on tõesti asi, millega saab alles hakata töötama, et ma ei oska selle koha pealt midagi väga sellist täpselt veel öelda, milles biennaal tuleb. Kas biennaal siis hiljem saab olema raamatu kujul? Tähendab, meil on plaanis küll jah, teha selle näituse lõpus kataloog, mis dokumenteerib näitust ja, ja tutvustad siis ka neid kunstnikke. Aga kas noorte kunstnike biennaal on rahvusvahelise kunstiskeene mõistes siis erine projekt või te lihtsalt olete üle võtnud kuskilt selle vormi? Noh, eks neid pionaale on juba korraldatud ja üle 100 aasta mitmesse Veneetsia biennaal, meil on. Aga eelkõige noorte kunstnike biennaali silmas pidades. Kasutusel Balkanil ma tean, et mul on üks tuttav kureerinud Jugoslaavia noorte kunstnike biennaali mis toimus Belgradis vist oli 2004, on enne ka toimunud, aga noh, põhimõtteliselt ma saan aru, et seda on jah, just sellises Balkanil ja Rumeenias on kasutatud. Ma usun, et tegelikult seda võib-olla võiks võrrelda mingisuguste Veneetsia suuruste või taoliste megaüritus tegelikult, et ongi just pigem selline halvatus regiooni, Noorema kunstnikkonna kas fookusesse tõstmiseks või neile võimaluse andmiseks uusi töösid teha ja lihtsalt kokku saada ja, ja vaadata, mida tehakse, et, et ma arvan, et see on oluline. Nii et kui mõni noor kunstnik nüüd täna otsustab, et ta tahaks ka, siis ei ole veel hilja. Ei, ei ole hilja, põhimõtteliselt meil on selline asi, et me vaatame, et kes soovib, võib saata saata meile oma portfoolio ülevaatamiseks ei ole konkurss, et selle alusel ei valita, aga lihtsalt, et anda teada oma olemasolust ja oma loomingust, et see on meie kodulehekülje peal, on see portfoolio saatmise kohta info üleval. Meie koduleht on siis biennaal angaardist totarga punktorg. Aga tänud sulle, et kommenteerisid tulevast üritust jõudu. Jätkame kunsti saate kolmanda lõiguga ja nüüd on meil teisel pool telefonitoru. Aarne Maasik. Tere küll. Teie olete hetkel laste maailma galeriis avatud näituse nii koostaja kui ka fotode autor ja näitus räägib siis Eesti terasarhitektuurist. Et kui terasühing selle pakkumisega teie poole pöördus, siis millest lähtusid veerenud objektide valikus? Objektide valik sündis koostöös nendega ja kuna see nüüd teinekord mul seda näitust teha eelmine kord oli 2002 siis põhjus objektide valimisel on ka paljuski selles, et Eestis terast kasutatakse niimoodi haljal kujul arhitektuuris suhteliselt vähe ja neid objekte, mida saab sellisele konkursile üldse esitada, on kaotused, väheneid koguneb vastus. Viis kuus tükki, võib-olla. Ja nüüd siis ongi kolme aasta materjal. 2003 kuni 2006. Aga kas fotod on valminud ka nendest? Fotod on tehtud nüüd eelmine aasta sügisel ja see nimekiri oli ka märgatavalt pikem. Alguses. Näitusele pääsesid ses mõttes kõige paremad jah, et kuna paljud testid on ka tüüpprojektide järgi tehtud Eestis, et siis neid nagunii-öelda arhitektuurinäitusele ei pandud. Et pääsesid kõige paremad fotod, kõige paremad objektid? Objektid on ikka eelisjärjekorras, fotod on tehtud. Ikkagi noh, nimekirja järgi, et et see ei ole fotonäitus, on objektide näitus. Me ei peaks nagu üldse tähelepanu pöörama sellele, ütleme, rakursi valikule või millegile muule. Siin võib küll jah seda öelda, et mina fotograafina või autorina olen siiski esiplaanile tõstnud objektid ja enda sihukese ego enda loomingu jätnud tahaplaanile, mitte tahaplaanile, aga, aga objekt on ees ja siis mina tulen järgi. Aga siiski olete te näiteks valinud, et enamik fotosid on nii-öelda mustvalged. Seal on ka selline põhjus, kuna teras ise on selline suhteliselt konkreetne ja selge puhas materjal siis loobusin värvilisest fotost nii palju kui võimalik, mitte kas võimalik, aga lihtsalt emotsionaalses mõttes keerasin fotot monocroomseks, keerasin sinakaks. Tundus selline lahendus nagu terasepärane. Noh, Eestis antakse palju igasuguseid auhindu, parim betoonehitis, parim puitehitis, parim terasehitis siis, eks ole, et mis vahe on siis terase pildistamisele näiteks puidupildistamisel? Noh, mina küll kutseline arhitektuurifotograaf seal vahet ei näe, ses mõttes materjal on ikkagi Aga ometigi ütlesite, et siiski teras on selline, et keeraks monokkel homseks. Ma olin seal emotsionaalset laadi otsus. Puist oma olemuselt on, on nagu värvilisem materjal teras minu silmis ja teras on, kui ta on värvitud, siis teda ennast ei ole näha, on värv, mis seda katab seal muutuvadki tähtsateks, sellised väärtused nagu struktuur ja ja geomeetria ja ornamentaalsus jaa, jaa. Jaa, proportsioonid. Et materjal ise on suhteliselt nagu vähe nähtav. Aga olete siis nõus, et kõige kahvatum on siis betoon nendest kolmest vä? Et ei oleks nii, see ei ole lihtne betoon ja ka teatavasti väga, väga huvitav ja väga rikas materjal kõikide oma faktuuride värvidega. Samamoodi terased, seal saab siis rääkida ka paljudest erinevatest materjalidest, et kas ta siis roostevaba anda korrodeeritud On ta lihvitud, lakitud või värvitud. Et kõiki neid variante on väga palju, aga suuruselt ma nägin jah, seda nagu monokroomsena. No kui vaadata, mis objektide puhul terast on kasutatud, siis on see suhteliselt traditsiooniline, et need on eelkõige sillad, trepid, mõnede ühiskondlikud hooned, et väga selliseid materjalikasutuse mõttes suuri üllatusi see valik ei ei peegelda, et mis te arvate, millest see tuleb, et kas terasmaterjalina on võõras või ei ole veel. Ei ole, teras on kõige tugevam. Teras on kõige tugevam, suurte avade katmisel on ta kõige õhulisem materjal. Alumiinium on muidugi veel kergem, aga miinimum koordi kallim betoon lööb, miks betoon on Eestis nii palju levinud ja miks nii armastatud objekte on palju, on on just see, et tema tehnoloogia on kordi lihtsam, kuid eraldi tehnoloogia nii projekteerimine kui ka teostamine Et see on õhuei ole nii järgi jõudnud. Ta ei ole meile jõudnud mingil põhjusel ja terase konstruktsiooni ühingu inimesed ise murravad ka selle üle pead, kuidas populariseerida terase kasutamist arhitektuuris, sest millegipärast ei ole, ei ole jah, Eestis populaarne. Mujal maades on küll väga populaarne. Et siinkohal see selline nii-öelda auhinna väljaandmine, näituse tegemine kannab siis ka omamoodi sellist populariseerivate särke. Ma arvan, et kõik need konkursid nii puidu, betooni kui terasekonkursid on, on kõik teenivad seda eesmärki, et näidata oma materjali ja selle selle ilu ja võlu. Ma arvan, et need on kõik selle mõttega tehtud näitused, konkursid. Kuna meil saates varemalt otseselt ühegi arhitektuurifotograafiga juttu olnud, siis ma küsiks natukene teie töökohta. Te olete vist hetkel hõivatud meistri arhitektuurifotograaf, eks ole? Ma ei oska niimoodi öelda. No kõige tuntum ütlemisest Jah, võib küll nii olla. Aga kas selle ametiga seos siis teie orbiidis on ainult Eestis ehitatud? Ruum mul on küll praegu jah, Eestis ehitatud noh, seoses ehitusbuumiga ilmselt on nagu Eestis on pildistamist väga palju. Käimist on väga palju, et ma väljaspool olen ka teinud mõned töödega, aga suhteliselt vähem mujal maailmas on see fotograafia ja selle valdkonna koolkond on palju paremini arenenud ja ja tegijaid on olemas, ega sinna. Ja sinna ma olen märganud, eriti pole vaja väljastpoolt võtta veel vähem sellisest kohast nagu eesti. Et isegi kui väga tahaks, ei pääseks eriti välja, ei ole vaja. Meil ei ole vaja sind et kui sul ei ole mingit erilist kvaliteeti, mida seal ei tunta, et siis nad võib-olla ostaksid siin sisse, aga, aga muidu pole põhjust, et seal on tehnika ja ja haridus ja kõik. Kõik need struktuurid on kaugelt välja kujunenud, kui meil Kas arhitektuuri spetsiifiliselt arhitektuurifoto, kus oleks vaja spetsiifilist nägemist, silma, spetsiifilist visuaalset haridust? Ma ei oska niimoodi öelda, tähendab, mul on see omadus, et ma olen ise arhitekt, hariduselt ja erialalt, et tema on ise arhitektina töötanud. Näen arhitektuuri kindlasti teistmoodi kui tavaline inimene. Ei taha öelda, et ma olen eriline inimene, aga kuna ma olen arhitekt, siis ma näen arhitektuuriarhitektina. Ja kui ma seda pildistan, siis on, selles tegevuses on ka kindlasti seda arhitekti. Niukest võtitan sees mingil määral. Lihtsalt õnnistatakse ära, meil on kinnisvarabuum, et see nii-öelda fotoüksuse nimi, aktsepgraphelinet, mis printsiibil siis üks arhitektuurifotole keskendunud selline ma nimetan seda üksuseks, see üksus funktsioneerib, et kui palju seal on siis nii nii-öelda kunstilist eneseväljendust ja kui palju seal on lihtsalt sellist puhtalt ütleme, ehitaja, ilufotot. Jällegi aastate jooksul ma olen märganud seda, et arhitektuuriobjektide pildistamisel on, on vaja teha tihti ikkagi sellised nii-öelda korralikud fotod. Et nad oleksid õiges valguses õige nurga alt korrektselt kadreeritud, korrektselt perspektiiv parandatud. Ja tehniliselt väga ütleme nii kõrge kvaliteediga, et maa prioriteet ja siis edasi tuleb see kunstiline väljendus tihti seda ei olegi vaja, et lihtsalt, kui sa korralikult komponeeritud materjalid See ongi see materjal, mida vaja, et kunstiline Fotaliselt ripats. Noh, ripatsiga vale sõna ses mõttes, et kunsti igas mõttes teha ka tellimustööde tegemisel. Aga konks on selles, et seda ei pruugi vajal. Kumb pragmaatiline, niisugune maailm on nagu esimeses järjekorras. Kumba te rohkem teete ise? Ma tegutsen vabakunstnikuna professionaalse fotograafi töö kõrvalt ja, ja see, see on mul nagu see see ventiil, kus ma lasen seda, seda vabaloomingut. Ja näiteks kunagi see kataloog, mis siis sai tehtud. Veneetsia arhitektuuribiennaali simulaator on City, et neid fotosid Me ei saaks korrektseteks pidada. Selle simulaariumi juures oli selline hästi filosoofiline teema, oli nagu fooniks mitte fooniks, vaid ülesandeks oligi. Aga samas jälle noh, need olid selle ülesande jaoks tehtud fotod selle mõttega tehtud pildid, need kannavad eelkõige seda siis niisugust ideed. Tegutsete vabakutselise nii-öelda kunstnikuna või siis kunagi Elin Kard ütles, et ei taha nii-öelda nädalavahetusel fotot või kunsti nähagi. On see tõsi? Ei ole tõsises mõttes, et ma käin ikkagi praegu ka, käin tihti nädalavahetusel pildistamas. Olenevalt siis kas tellimustöid või oma asju ei ole kõrini? Ei jah, ei saa nii-öelda, ma endiselt armastan. Nii arhitektuurifotograafiat ja kujutavat kunsti. Nii et sellest tulenevalt, kui kindlasti väga suure aja võtab teie tegevusest selline arhitektuuriajakirjade jaoks objektid, ülespildistamine, aga te olete teinud ka neid nii-öelda kunstiprojekte, nagu viimati oli see see pusad. Kas midagi sellist on siis tulemas? Varsti veel? Pusasid, ma kogun endiselt edasi, seda ma olen teinud ka siin. Ma ei oskagi algdaatumit öelda, aga ma pakun, et üle 10 aasta ja iga kevad, ma teen neid juurde. See on materjal, mis, mis ei ole veel ammendanud ennast. Tegelikult ka seal terase näitusel oli pusasid märgata. Võib-olla see on jah, minu niisugune mõte eripära, et noh, mulle meeldib seal ja ma kasutan seda siis nendes muudes töödes Meil siin ühes varasemas saates tädi teise teemaga seoses tuli kunagi mainimise välja, et te vist koostasite mingit oma loomingu kataloogi. See töö on pooleli praegu mõte on käsil praeguseni. On mingisugune tähtaeg endal paika pandud. Tahaks east välja anda, aga kui, kui raha ei saa hulgast, siis ei saanud. Noh, rahaliselt on ta eraisikule üle jõu käiv ülesanne. Ja see hõlmaks siis ka nii neid, selliseid kunstiprojekte kui arhitektuurifotot. Et see oleks puhtalt kunstiobjekti fotod, need arhitektuuriobjektid fotod, et noh, neid on mul sadu objekti, tuhandeid fotosid. Ma ei ole mõelnud selle peale, et nendest mingit väljaannete andmine, need ilmuvad niikuinii ajakirjades ja raamatutes seda materjali kogumikuna välja andma. Ei noh, ei, ei tunne vajadust. Võib-olla siis lõpetuseks küsiks, et kuidas sellise professionaalse fotograafi silma läbi see meie keskkond tundub, kui tegelikult ajakirjades hirmutatakse fotosid ka, mis on tehtud mobiiltelefoni kaamerasilma läbi ja, ja kõik on justkui fotograafid ja kõigil on ligipäästehnikuna, siis kas ümbritsev visuaalne keskkond on teie jaoks räägin ka rusuvaks lämmatavaks muutunud või, või te suudate sellest mööda vaadata? Ei, ma ei mõtle niimoodi, ma ikka üritan mõelda positiivselt, ma pigem mõtlen niimoodi, et kui Hei suudab teha mingisuguseid foto, mis kannatab avaldada ükskõik siis, mis kontekstis, et see on ikkagi positiivne nähtus. Ma hakkasin mõtlema niimoodi, et, et kõik fotod on mingis mõttes, nad on kõik ebaprofessionaalsed. Siis ei jõuaks kuhugi välja, et ei ole, ei ole õige mõtteis. Selge, aga aitäh teile, palun. Ja see näitus jääb avatuks. Tänane kunstisaade kunstpunkte err omadega nüüd ühel pool, kaks sellist teemat oli noorused taas. Kõigepealt oli meil külas ülle yhe, kes rääkis uuest noorest galeriist kalamajas galeriist nimega soo ja pisut ka Jaanus Orgusaare. Eelmine nädal avatud näitusest. Ja teiseks külaliseks oli neil läbida telefoniliini Rael Artel kes rääkis juba toimunut-toimuvat ja toimuma saavast noorte kunstnike biennaal-ist. Kolmandana rääkisime lühidalt Kaarne maasikuga kelle koostatud ja pildistatud arhitektuurifotonäitus on avatud laste maailma disaini- ja arhitektuurigaleriis ja käsitleb see siis Eesti viimase kolme aasta terase arhitektuuriloomet. Stuudios olid Aleksander Tsapovia, Karen Jagodin. Meie saate kordussaate kuulata nädala pärast laupäeval kell 12 10 ning kõik saated on kaks nädalat järelkuulatavad klassikaraadio koduleheküljel kuulmiseni kuulmiseni.