Err. Tere, kallid klassikaraadio kuulajad. Algab saade Kunzee R ja mina olen saatejuht Aleksander Tsapab. Tänases saates on meil külas kaks noorphotography Marge Monkoja, Tanja, mu Raskaja, kes avasid äsja näituse hobusepea galeriis, mille nad väidetavalt siis panid kokku nädala ajaga. Kuna asjaolud olid sellised ja me siis räägime Nendega fotokunstist, fotograafiast nende elust ja nende näitusest. Nii et jääge kuuldele. Ja nüüd on saatel kunstpunkte külas kaks fotokunstniku. Kui nii võib nimetada Marge, Monko ja Tanja mure, oskaja põhjus võiks olla, kutsusime, on nende ekspromt näitus hobusepea galeriis Tallinnas mille nad siis Tanja sõnutsi nädala ajaga valmis tegid. Ja see on siis nüüd seal paar nädalat avatud, kõigepealt siis tervist. Tere. Tere. No mis tunne siis oli kiiresti näitust kokku panna ja just kahekesi või miks te otsustasite kahekesi selle teha? Oli see kellelegi ettepanek, et te teeksite kahekesi sele? No see oli meie otsus, et ma arvan, et, et see ühine näitus kassas välja sellistest tühistest diskussioonides väga hea Kuidas teha nädal aega tulemuseks on, on väga hea tunne, on ka turvaline ja, ja hea tunne, et oled võimeline ennast kokku panema, välja mõtlema ja produtseerima enda jaoks väga hea ja huvitava teose. Palju keskmiselt siis muidu näituse kokkupanemine läheb pool aastat aasta. No tähendab see näitus, mis mul avatakse kuu aja pärast, vaal galeriis hakkasin tegema eelmisel suvel. Nüüd ma avan selle kuu aja pärast, tähendab siis orienteeruvalt üheksa kuud. See on suur vahe, kas üheksa kuud või üks nädal aga devalist erinevad lähenemised sellele näitusele sina, Tanja tegid installatsiooni ja sina, Marge panid sinna mõned nii öelda trükid ja siis plussis, päikeseline fotojäädvustus sellisest aktsioonist Kunstnike Liidu aastanäitusel, kus sa puhastasid töid, et äkki siis kordamööda räägite oma valikutest. Sina võiksid minu tööst rääkida ja mina. Muidu mõtlesin, et küllap nagu manifesti on, aga jah, hea meelega. Radistaniadest. Et taine installatsioon siis tegeleb sellise teemaga nagu monumendid, mis on juba aasta aega olnud üsna aktuaalne teema ja, ja mulle õudselt meeldib, kuidas ta on nagu need kaks monumenti, mille ümber on nii kohta palju diskussioone olnud, siis nagu te konstrueerinud nagu selliseks materjalide kuhjaks. Ja Tanja sõnum on siis selline, et kui nagu kokku võtta seda situatsiooni, et meil ei ole kumbagi monumenti ja ühiskond on toestatud Ühesõnaga, sa arvad, et Tanja on nii-öelda nüüd installatsioonikunstnikuna täielikult õnnestunud? Minu jaoks töötas installatsioon juba nagu ideetasandil. Taarja regi Margadust idee tasandil see projekt on, on ka ma ütleksin õnnestunud, et kõigepealt tahaksin mainida seda, et Marge teos koosneb kahest osast. Et üks on kunstniku performans, mille dokumentatsioon on galerii seinal ja üks teine anna tekstuaalne osa, mis pakub mõtlemisainet, et igaüks loeb ja saab aru seda, mis tõde ta otsib. Et need kaks tööd läksid koos tekitama, küsimused, mis asi on kunstnik ja mis on tema funktsioon ja mis on kunstniku töö, et sellisel globaalsel kaasaegsed küsimused, mis puudutavad kunstnikuna kunstniku rolli No seda küsimust, mis on kunstniku funktsioon, eks ole, on kaunis palju küsitud ja seda ilmselt jäädaksegi küsima. Jah, see on igavene küsimus. Iga kunstniku elust, et ta küsib, miks mind vaja on või miks ma seda teen. Marge, sa oled õppinud Viinis kaunis ajutiselt küll. Savinist said, sa oled liiniga seoses teinud selliseid fotoseeriaid, mis siis on tõukunud psühhoanalüüsist. Kas Viinis käik siis, et sandid sulle toormaterjali selliseks psühhoanalüütiliseks nagu lähenemiseks? Jah, no võib öelda küll see keskkond lihtsalt ja, ja selle linna ajalugu ja ja see kindlasti oli nagu hästi oluliseks, nagu tõukeks selle uurimusi kodanluses töö tegemiseks. Distsipliini kohvikus seod, viini kohvi. No põhimõtteliselt noh, oli ikkagi niimoodi, et no et eks ole see see kultuurikiht ja kogu see linnapilt ühesõnaga, oli niivõrd palju teistmoodi kui meil, eks, et see tegelikult algas nagu kuidagi linnas jalutades neid fassaade vaadates ja siis nagu noh jah, et tekkis küsimus, et mis seal fassaadide taga on ja, ja mis seal oli, eks ole, tol ajal, kui need majad ehitati Sa Tanja, oled välismaal õppinud? Ja ma õppisin Westminsteri Ülikoolis Londonis ja seal ma õppisin vihjaga fotod. Et mul ei olnud aega väga kohvikutes istuda. Ma veetsin Londonis kohvikuid. San pubida, et määra suur õllefänn. Et ma veetsin oma aega fotostuudiotes seal hästi, hästi palju stuudiod. Ja siis kogu aeg pildistasin. Te olete mõlemad kunstiakadeemias õppinud fotot? Ja ja kui me praegu ka veel magistrantuuris Kui rahul te olete õppega, mida teile Eestis pakutakse? Ma pean silmas, et teil on mõlemad nagu Ja, ja ma saan ära, ma arvan, et kool võiks olla rohkem kaasaegsem ja samastav võiks olla rohkem konservatiivsem. Konservatiivsem kaasaegsem samal ajal. Ja kaasaegse mõtlemise poolest ja konservatiivsema ikka tehnika poolest. Et õnneks meil on väga kaasaegne kunstnik professori rollis praegu ja see pool on meil täidetud siis siinsed mõlemad võitlema selle eest, et oleks mingis mõttes konservatiivne. Ja et nad saaksid selle ise teha. Äkki Marge tahab lisada, mis ta arvab meie koolist. Ta on töötanud koolis palju rohkem kui mina. Jah, et mul nagu sellist distantsi tegelikult ongi andnud see üks, üks semester liinis, et ma ei, võib-olla ei tahakski seda kooli praegu kuidagi kommenteerida, et noh, et, et kahtlemata ma olen sealt palju saanud, ma arvan, et lõppude lõpuks ikkagi sõltub inimesest endast, et mis ta siis noh, nende teadmiste, nende oskustega peale hakkab, et, et kuivõrd avatud ta suudab olla. No rääkides koolist füüsiliselt, siis äsja kuulutati välja EKA kunstiakadeemia uue maja võidud. Kuueteistkordne, mida teie ootaks potentsiaalsete tulevaste, näiteks õppejõudu täna, nagu et mida see uus kuueteistkordne maja nagu fotoosakonnale võiks pakkuda. Rohkem stuudioruumi ja kõik rohkem loomulikku valgust. See ruumie energia on hästi oluline, et hetkel nagu liiga madalad laed ja liiga kitsad koridorid ja liiga tumedad värvid. Ja see oleks midagi uut, oleks midagi ahvatlevad. Me ootame seda suure suure huviga, nagu kunagi ootasid kõik kumu kunstimuuseumi. Et ma usun, et kool ja heas mõttes jääb samaks, aga ikkagi teatud ootused ja üllatused on olemas, on olemas ja. Daniel sult ma ikkagi tahaks küsida, et sellised, et teil on väga kaasaegne professor, et kas tema on see põhjus, miks siis sa oled hakanud installatsioone tegema? Loomulikult ta mind väga mõjutanud mitte otseses mõttes. Et esimesel aastal ta karjus, et miks ta, miks foto. Et see tekitas küsimust, et miks ma kasutan fotod ja miks ma valin just selle formaati ja ma olin just selle meediumi. Praegu on need küsimused, mul ei teki, ma hakkan teostama ideed, et paremuse järjekord oli hoopis muu, et mu töökoht on selline, et ma alustan idee genereerimiseks, siis joon formaadini. Et loomulikult, Marko Laimre on mõjutanud oma oma kogemusega ja oma eelnevate näitustega oma olemusega. No kaks järgmist küsimust tõukuvad sellest Eha Komissarovi dressitekstist kõigepealt, et ta palub seal, et mõni Frylens kunstikriitik tekitaks sellise eesti kunsti protestide välimääraja. Mul on küsimus, et Tartu kõrgema kunstikooli ja kunstiakadeemia fotokateedri nii-öelda põhja, seal on räägitud Eesti fotos mingist abstraktsest, uuest generatsioonist. Kas te arvate, et kas Eestis on mingi fotokunstnikke selline noor generatsioon, kellel on mingid ühised tunnused? No mõelge, mis on eelmine generatsioon mille ees on kõigepealt loomulikult Laurits ja lesberg ja Kalve ja Merila ja kahtlemata uus generatsioon on tulemas. Konsulam, osalus ei ole kohal, ma arvan, et ta kogub jõudu. Et meie kunstiakadeemia fotoosakonna vanus on peaaegu vist 10 aastat. Ja 99, kui ma nüüd ei eksi, Avatise nagu sellise iseseisva osakonnani start, oman vanem. Minu meelest samal aastal avati Tartus ka fotoosakond. Aga mulle tundub, et nad koolid on ikkagi erinevad oma sisu poolest, et ma ei ole võib-olla nii pädev rääkida nende erinevustest, et aga mulle tundub, et, et meie Tallinna kuul on, on tõesti tulemas ja ta on väga omapärane oma näoga. Aga te tunnete siiski mingit põlvkondliku ühtekuuluvust kellegi teisega, kui näiteks Tanja Margega, Marge Tanjaga. Et teil on nagu sama põhi, millest lähtuvalt ega ma ei tea, kas töötate sarnaselt. Et meil oli näitus vist kaks aastat tagasi Tartu Kunstnike Majas, hiljem vaalas, mille valmistasime magistrantide koosseisuga ja nüüd me margaga jõudsimas selle etapi ravis selle levelile, et nüüd me vaatama sisulised mida me tahaksime, et just see näitus, mis hobuse peas praegu on, ta ühendab meid mingis mõttes sisuliselt. Teine küsimus, mis tõukas Marge sinu tööst ja mida siis Eha Komissarov seal pressideksi sära mainis? Seal ka, eks ole uudis, mida ta seal ütleb, et liberaalses ühiskonnas jääb kunstnikule vääramatult marginaali tähtsusetu opositsioon, et kuidas te sellega nõustute? Noh, see on see, mida ma tunnen, ühesõnaga, et, et see, see niimoodi paratamatult on, ma ei oska öelda. Et noh, selle peale peab mõtlema, et kas seda on võimalik muuta või, või kas seda üldse peaks muutma. Kas kunstnik peaks olema noh ja arvamusliider öelda või mingi selline avalik intellektuaal? Ma lihtsalt jah, oma oma kogemusele tuginedes noh, mõnes mõttes tunnetan seda markinaalsest. Aga samas ei ole kindel, kas see positsioon peaks olema kuidagi tugevam. Noh, ta võiks olla tugevam, aga noh, praegu on, see on nagu seotud nii mitmete muude asjadega, eks ole, et juba kas või sellega, et tegelikult enamus kunstnikel on kunst hobi kui nii, et neil peab olema kõigil, eks ole, mingisugune sissetuleku allikas, see tähendab seda, et kunsti peab tegema nii-öelda vabast ajast, et millest me siis räägime? Aga samas ütleme paar aastat tagasi, mul oli selline arvamus, ma arvasin nii, et kui sa oled piisavalt hea kunstnik näiteks meie kuldne viisik, et superstaarid, need, kes esinevad biennaali idel ja, ja välisnäitustel, nad ei pea tingimata töötama. See on elementaarne konkurents. Et need, kes ei ole piisavalt siis loomulikud kunstitornis. Ja nüüd ma arvan, teistmoodi. Jah, ma tahtsin lihtsalt öelda seda, et nii-öelda selleks superstaariks siis kujuneda, et selle jaoks on vaja ka mingisugust perioodi, eks ole, kus sul on võimalik töötada ja, ja siis ühesõnaga kujuneda selleks superstaariks ja aga üks kolleeg Ütles, et see on kunstniku isiklik valik. Sa ütlesid, et hobi korras kunstiga tegelema, et kas siis muidu toidab ära mingi toote või reklaamifoto vä? Noh, ma ei tea, minu puhul personaalselt on küll nii et jah, ma olen küll, nagu fotoga mingil määral raha teeninud hakkas, ma olen jõudnud järeldusele, et ma ei ole võimelised tegema mitte seda, et ma ei valdaks tehnoloogiat või ei oskaks, aga, aga ma lihtsalt, et see ei paku mulle pinget, tema ja parema meelega ma siis ühesõnaga teeb midagi muud. Antud juhul on minu sissetuleku allikaks olnud kunstiakadeemias töötamine, kas siis meistrina ja õppejõuna. See meeldib mulle tunduvalt, et rohkem kui, kui olla nagu kommertsfotograaf. Jordaania mul on moe ja reklaamfotokogemused selja taga. Ja nüüd mul on praegu loominguline aasta. Kas olete te kursis, palju Eesti kunstiturul fotot ostetakse, seda enam võib-olla siis fotograafia, kes ei ole veel siis mingi staari staatuses? Tapeet fotod vist ostetakse, ma arvan. Aga Marge näitus linnagaleriis ütle, mulle on ostnud kumu, muuseum ja minu näitus positsioonid. Linnagaleriis on ostnud Tartu muuseum. Ma täpsustan, et kumu ostis uurimusi kodalusest. Jah. Eraselliseid kollektsionäärid ei ole praegu nagu eriti fotosõbralik. Ilmselt pädevad fotokunstis? Jah, mina isiklikult ei ole ühtegi fotot näinud selles mõttes nagu era erakuludele. Et tõenäoliselt siis, kui te olete kuuekümneaastased, siis selleks ajaks on nagu foto jõudnud sellisesse seisu, kus ta on positsiooni, millest praegu on, ütleme maalikunst. Et teda kogutakse aktiivselt. Võib-olla juhtub varem ei tea, võib-olla juht üldse, ma ei oska öelda, ei, küllap ikka juhtub. See asja kõigepealt sõltub haridusest ja sõltub fotonäitustest, et võiks pikemalt mõelda selle peale, et veel kaks, kolm aastat tagasi fotonäitus oli üks või kaks aastas. Eelmise aasta jooksul oli neid tunduvalt rohkem. Et ma mõlemat esinesime soolona ja pluss välja kunstiakadeemia, Tartu fotokunstnikud ja see aasta on väga-väga rikas. See tähendab, et trend on väga hea ja fotokunstnikke produtseeritakse rohkem ja rohkem iga aastaga. Ja see turg laieneb ja absoluutselt kõik sõltub galeristide ja era, erakapitali liikumisest ja huvidest. Tahaks loota, et press meedia tunneb sellest ka huvi, aga kõik mulle tundub, sõltub ka meist, et kui me liigutame, teeme näitusi, siis siis press tunneb huvi ja selle järgi siis tekib erakapitali huvi. Et see kõik sõltub nagu väiksest kunstnikust ikka. Kas te oleksite nõus näiteks osalema sellises projektis, kui siin on, eks ole selline uus võimalus, et kellel on see Eestis nii-öelda digitaaltelevisioon et ta saab laadida televiisorist oma fotosid, näiteks vaadata et kus on selline näituseprojekt, et digi-TV-s igaüks, kes ütleme, seal läheb, siis tal on võimalus, et digi-TV-galeriisse siseneda ja siis ta seal telekas näiteks vaadata mingit fotonäitust, et kas te oleksite nõus sellise asja osalema, ütleme selle nimel, et ennast nagu laiema publikuni viia. Kõik oleneb ikkagi noh eks ole, kuidas seda esitleda ja millise kontseptsiooniga ja nii edasi, et noh, põhimõtteliselt see on nagu huvitav. Ma esimest korda kuulen sellisest, no siis tegelikult on, on meil ju mõlemal veebileheküljed ja jään roomangem punkt Margem onkopunkt com. Itaalia mu raske punkt com tähendab mis ma tahaksin öelda, et näitusevorm on selleks, et vaataja tuleks kohale. Mul on valmistatud spetsiaalset ruum, spetsiaalset installatsioon. Mul on läbi mõeldud, kuidas vaates siseneb Kuuda pöörap, kuidas ta liigub, kus ta peatub, mida ta vaatab ja kuhu ta edasi liigub. Selleks on galeriiruum. Kasutatud kontroll on sinu käes ja ma arvan, et on väga hea näidata kunsti laiemale publikule ja selleks tuleks valmistada spetsiifilised fotoprojektid, mis on vaadatavat läbi telekad, et see sisu peaks olema selline väga konkreetne ja väga vaadatav telekas. Et igatahes ei sa telekast nähagi, ma arvan. Kui palju ta ennast harida sellega, et ta välja käite, kas ta nüüd avatud Berliini biennaali näiteks sõidate? Ja sõidan mai alguses koos tähendab, kuna töötama. Koos ja siis on, siis on hea kolleegiga koos käia ja muljetada. Aga on teil veel endal midagi, mida te tahaks öelda välja? Ma tahaks küsida teie arvamust näitusest näitusest ja sest me ikka valmistasime näitus selleks, et endal hea oleks ja, ja vaatajal tekiksid oma ideed, et ma arvan, et meil on hea šanss küsida, mis te arvate näitusest? Kuule saab ka teada. Saab teada minu arvamused, Tanja, sinu ide purustatud monumentidest, seda on ajaloos meil, eks ole ette tulnud, et see ei ole tühjale kohale tekkinud see idee suled kunagi siis Tallinnas Peeter Esimese kuju Vabaduse väljakul, mis üles sulatati ja kui ma ei eksi, siis tehti sellest kunstihoone uued fassaadi skulptuurid. Et selles mõttes on nagu kaunis tõenäoline, et võib nii minna, nagu sa ennustad seal, et mõlemad monumendid leiavad oma otsa siis kivi või klaasipurus. Ja muidugi see osutub tähelepanu sellele, mida ilmselt paljud taipavad, et üks monument eest ära, eks pronksmees ja teine asemele. Küsimus on nüüd selles, et kas sa usud näiteks konspiratsiooniteooriatesse, et kas sa usud, et see on olnud nagu ammusest ajast plaanitud. Aga hea küsimus. Asjade kokkulangemine. Mõlemad vastused on õiged. Ma arvan, et pronkssõduri kohta on ikkagi mingisugune plaan oli olemas? Ei, ma arvan, et see on pigem juhuslik jah, sest vaadates meie valitsust ja vaadates, kuidas press käitub, mulle tundub, et ikkagi asi on sihuke hästi juhuslik ja ei oska midagi ennustada, kes saab kangelaseks homme jääd, keda hävitakse homme ja see on ikkagi ihus asi. Aga kas see on hea, huvitav küsimus. Ja no selge see, et üks monument on iseenesest idee poolest vanem kui teine, ehk siis vabadusmonument on vanem. Et mingit konspiratsiooni siin taga näha ei tasu. Ja mis on, ma arvan, Margedest võib-olla mis mind häiris, oli see, et kas sinu töö sellest samast, kuidas kunstnikuna toime tulla, või see nii-öelda aktsioon on ühiskondlik, kasulik töö, kus sa puhastad teiste kunstnike töid, et ta nagu jällegi suunatud tundub, et pigem nagu kunstiskeenel endale tagasi peegeldatud, kui, nagu teistele. Jah, ma olen sellega nõus ja tegelikult ma olen teadlik sellest, et need minu kaks tööd tegelevadki nagu kunstimaailmasiseste probleemidega Ma küsiksin, nagu ma enne küsisin Tanja käest, kas teda mõjutavad professor Marco Laimre, siis sinu käest tal oli hobusedas näitus, kus ta rääkis kunstnike positsioonides, kas on ka kuidagi sind mõjutanud? Ikka on, muidugi, on jah. Ja laimla üks varasem projekt kaad, kus ta pildistas ennast. Ma ei oska aasta numbrit nimetada, millal ta seda tegi, pildistas ennast Kunstnike Liidu aastanäituse eksponaatide taustal. Et see nagu hästi konkreetselt see projekt mõjutab. Jah, päris huvitav tendents tuleb välja, et professori kohale oleks õigem valida huvitavamaid kunstnikke, kes, kes mõjutaksid nooremat generatsiooni, siis, siis on tulemus. Ja lahe siis tekib, ma ei tea, kas tal on hea ühiskond. Ma veel tahaks oma oma töö puhul nagu öelda seda, et, et ühesõnaga ma ei tahaks halada, ütleme niimoodi, et see, et kunstniku marginaalne ja see ka, et, et meil ei ole kunstnikupalka ja nii edasi, nii edasi, et see ei ole see, ma pigem nagu tahaksin, et oleks mingisugune diskussioon, meie oma värin, diskussioon sellest positsioonist. Aga ikkagi, sa ei saa salata või varjata seda, et, et kunstnikul ei ole töökohta. Kunstnikul ei ole, haigekassad, ei ole sissetulekut, ei ole pensioni. Ta peab ikkagi midagi iseendale välja mõtlema. Kui ta just. Peab sisenema samamoodi turule puhtalt ära käia. Et selline noh, Independent tõeliselt nii-öelda puhas sõltumatu kunstnik ei ole võimalik olla ütleme siis näiteks väljaspool raharinglust Kunstnikul ei ole puhkust, ei haigekassa, et nagu ma ütlesin ja see tähendab, et Sa oled nagu füüsilisest isikust ettevõtja, sa korraldad oma elu ise, et kui see üks päev otsustad ja kunsti, siis ei käi tööl. Ja see tähendabki seda, et edukamad ja ambitsioonikamad jood edasi. Kunstis võitlesid korteris ja ma arvan mis ei ole. Sinus sõnadega, miks aitäh teile tulemast, aitäh, Aleksander. Tänane saade Kunzee terran otsas. Külas olid meil Marge, Monko ja Tanja mu raske, kelle näitus on avatud hobusepea galeriis veel paar nädalat. Ja meie saadet saad järelkuulata ta ka internetis www klassikaraadiorelee. Kus te saate siis endale helifaili alla laadida. Ja meie saatehaavu jääb kinni lappima eerika padulugu hiiler. Teiega kuuleme jälle järgmisel nädalal.