Tere, head klassikaraadio kuulajad, algamas on 30. mai heliga ja tänast saadet toimetab Mirje Mändla. Kas tuleb juttu järgmistel teemadel? Eesti helilooja Mirjam Tally valiti Rootsi raadio juures resideeruv vaks heliloojaks ja meil on telefoniühendus Rootsiga. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdist jagab muljeid muusikakriitik nelevas Treufeldt. 31. mail alga vaba Haapsalus seto sümfoonia, ka Nargenfestival ja stuudios on dirigent Tõnu Kaljuste. Teda küsitleb Kersti Inno. Narvas aga pühapäeval. Ravinski nimeline mälestusfestival ja loo toob Jüri Nikolajev. Pühapäeval algab sari ooper raekojas, mille avakontserdiga tähistab Tarmo Eespere oma viiekümnendat sünnipäeva. Päeva ja teda intervjueeris Tiina kuningas ja neljandal juunil algab Tartus kaheksas noorte heliloojate festival. Kava tutvustab kunstiline juht Monika Mattiisen Pärnus algavat Klaudia Taevi nimelist lauljate konkurssi tutvustav Toomas Cutter intervist Kersti hinnale ja lill annab ülevaate Türi kevadfestivalist Intervjuus, Stiina kuningale ning Vanemuise kontserdimajas toimub lastekaitsepäevale pühendatud kontsert muusade jälgedes ja lood. Hedvig Lätt ning neljandast juunist alates toimuvad Eestis kontserdid sarjas mendel sanatoorium ja Ene Salumäe, küsitles Maarja Peterson. Head kuulamist. Sülgaja. Klassikaraadiol on telefoniühendus Rootsiga, me soovime kohe õnne omalt poolt. Mirjam tallile. Tere Mirjam, sa oled saanud just äsja valituks Rootsi raadio juurde resideeruv heliloojaks, mida meie, Rootsi raadio kolleegid on nimetanud biit, kamp tõusev, palun selgitaksid, mida see tähendab ja milliseid võimalusi see sulle pakub? Niisiis, ma olen valitud nüüd järgnevaks kaheks kolmeks aastaks Rootsi raadio juurde resideerimaks heliloojaks ja mulle sisuliselt tähendab see muidugi palju tellimusi, ütleme vähemalt neli uut lugu, pean ma kirjutama ja umbes on ka selge, millised nad neli uut lugu saavad olema. Ja üks lugu, mis on nüüd kindlalt teada, on uus lugu klaverile, sellepärast et uus resideerub muusikas minuga üheaegselt valiti Jan Peeter friis Johanson ja temale on plaanis kirjutada õhus klaveriteos ja see peaks valmima siis järgmise aasta jaanuaris. Veel on teada ka ühele rootsi keelpillitrio ole, on plaanis uus teos ja oleme ka rääkinud, õudes teostas Rootsi raadio sümfooniaorkestrile Rootsi raadio koorile. Meil on kaks eraldi tellimust. Need on ju teosed, mis on ulatuslikule koosseisule ja hakkavad seda kindlasti palju väljakutseid. Kuidas see valituks saamine siis toimus, et kas sa nagu aimasid seda ka ette, et sulle selline kingitus osaks langeb? Tegelikult seda üldse aimata ei osanud, aga tagantjärgi on see suhteliselt loogiline samm, sest varasemadki väikese Krist Johnsoni auhinnasaajad on tihtipeale hiljem saanud sama staatuse ehk siis olnud raade juures resideeruv aks heliloojaks. Nii oli ka näiteks säär Moortenson, kes on samuti saanud Kristi Johnsoni väikse auhinna mõni aeg varem, et ka tema on olnud Rootsi raadio juures resideeruvate heliloojaks ja selles mõttes loogiline käik nende poolt, aga muidugi ka mulle raadiosse 10 tulija tervitustega õnnitlustega sellise ettepanekuga siis oli väga suur üllatus, milleks ma küll ei olnud ettevalmistunud. Kas sa tead ka, kas mõni eesti heliloojatest on varem sellise au osaliseks saanud? Ei, eesti heliloojatest küll mitte. Selle raadio koduleheküljel on see nimekiri olemas, et seal on ikkagi ainult rootslased. Nii et sina oled siis esimene Eesti helilooja ja võib sulle veelkord ainult õnne soovida, aga ühtlasi tähendab see siis ka seda, et sa mitte ei saa ainult neid teoseid kirjutada, vaid need kantakse lausa ette. Just nimelt, et teil on ikkagi selles mõttes nagu tellimused, mis käivad käsikäes konkreetse kontserdiga ja ja lisaks uutele lugudele, et ka põlents saab Rootsis lõpuks oma esiettekande. Sellised plaanid meil on, et põleng sai esiettekanne siin ka teha, kas Rootsi raadio sümfooniaorkestriga? No muidugi kõik niidiotsad on veel lahtised, et seal niisugune kokkulepete küsimus. Samal ajal kui ta bilanss läheb kas siis selleaastasele Rostromile, esitlemisele, aga nagu meile Rootsi raadio kolleegid on juba kenasti öelnud, siis kõik sinu uued teosed ja need kontserdid, mis toimuvad siis Rootsis ei jää sugugi saladuseks. Ja neid lahkelt juba lubatud siis tervele euro raadiole. Rõõm kuulda ja sulle veelkord, edu siis kirjutamisel. 22. mail Lõpetas kahe teosega saksa meistrite loomingust. Estonia kontserdi valis oma tänavuse hooaja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Peadirigent Nikolai Aleksejevi juhatusel tulid ettekandele Ludwig van Beethoveni sümfoonia number seitse ning Johannes Brahmsi viiulikontsert D-duur viimases soleeris Ungari viiuldaja Barnabas. Käelemen. Hooaja lõppkontsert oli igatahes saali rahvast täis meelitanud. Ei teagi, kas põhjustas seda siis võõramaine solist või kava valik või hoopis suure elamuse ja pidulikku atmosfääri kogemise soov, mida hooaja lõppkontsertidelt ikka oodatakse. Kui heita väike pilk lähiminevikku, siis on põhjust tõdeda, et läinud hooaeg oli meie rahvusorkestrile arvatavasti üks viimase aja edukamaid. Kui silmas pidada ka märtsis toimunud Ameerika Ühendriikide turneed, kus anti eriklassi ja Nikolai Aleksejevi juhatusel Kuu ligemale 20 kontserti. Kui veidi meenutada, milliseid kontserte andis orkester Estonia kontserdisaalis läinud hooajal ja millised olid orkestrite esinema kutsutud solistid. Terviklikult väga meeldejäävaks kontserdiks oli kindlasti oktoobris toimunu, kus Paavo Järvi juhatusel esitati Benjamin Britteni ja Gustav Holsti teoseid ja kus Haydni tšellokontserdis soleeris Silver ainomäe. Samuti esinesid orkestriga kuulus Ameerika viiuldaja Sarah Chang ning Norra vioolamängija Lars Anders tompter, kes tõi eesti publiku esmakordselt Erkki-Sven Tüüri vioolakontserdi illuminaadcio. Märkimist väärib ka kontsert, kus Johannes Brahmsi klaverikontserdis Peedursoleeris pianist Nikolai temidenko ja võib-olla üheks väljapaistvamaks kontserdiks terve hooaja vältel kus nii solist kui orkester endast tõepoolest parim andsid, oli õhtumil Eri Klasi juhatusel stati üks kahest Ameerikas esitatud kavadest mis koosnes Arvo Pärdi Jean Sibeliuse loomingust ning Sergei Rahmaninovi klaverikontserdist number milles soleeris Ameerika pianist joys Jiang. Nüüd aga tagasi äsja toimunud lõppkontserdi juurde, kus esinenud Ungari viiuldaja Barnabas käelemen ei ole meie publiku jaoks veel väga tuttav nimi kuid rahvusvahelisel areenil on ta juba mõndagi korda saatnud. Talle kuuluvad mitmed rahvusvaheliste konkursside preemiad, näiteks kolmas preemia kuninganna Elizabethi konkursilt aastast 2001 ja samuti esimene preemia India Naapolisse konkursilt aastast 2002 kus lisaks peapreemiale noppis toona 24 aastane Kälemen veel kuus eriauhinda ning pani taskusse ka lepingu, mis tagas nelja-aastase kasutusõiguse Stradivariuse viiulile. Samuti on praeguseks kolmekümneaastane Celemen Ungaris Franz Liszti nimelise muusikaakadeemia viiuliprofessor ja külalisprofessor Indiana Ülikoolis. Barnabas käelemeni soleerimine Johannes Brahmsi viiulikontserdis oli igatahes väga muljetavaldav ja lisas lõppkontserdile vajalikku pidulikkust. Mängu üks suurimatest võludest on võime muuta laval kõlav muusika hetkega elusaks ja otsekui antud ajahetkes sündivaks. Sellist annet kohtab tegelikult üsnagi harva isegi siis, kui on tegemist nii-öelda staar viiuldajatega, kes omavad suurt lavakogemust ning on tehnikas toonise nooditekstis eksimatud. Väga meeldejäävad olid käelemeni pikad pianos esitatud lõigud, kus artisti poolt ülima kontsentreeritusega saali saadetud vaikne viiulihääl mõjus umbes sellise intensiivsuse väljendusjõuga mida suudab tekitada näiteks sajaliikmeline tipport, köster mõnes forte või tutilõigus. Meisterliku valdamise kõrval näitas käelemen ka oma bravuurselt poolust muutes kontserdi rütmika finaali meeldejäävaks sündmuseks. Ja kui tema mängus oligi õige pisut, et nii-öelda väljapoole kumavad edevust siis tõesti ainult õige pisut. Esiplaanile jäi täielik üleolek viiulimängutehnikast ning haruldane kommunikatsioonivõime läbi esitatava teose mis on artisti jaoks lavale minekuks üks, esimene ja peamine põhjendus või õigustus. Kui rääkida orkestri panusest antud kontserdile siis oleks oodanud veidi suuremat kontsentratsiooni mängu ja eredust ning seda nii Brahmsi viiulikontserdis kui ka Beethoveni sümfooniast. Sest muusika ise on ju väga tuntud ja tuttav ning varem korduvalt mängitud. Kui laval on selliste võimetega ja mänguenergiaga solist, nagu seda on käelemen siis tekib küsimus, kuhu on kadunud orkestri liikmed ja dirigendi muusika ereda esitamise ja tõlgendamise soov. Erandeid välja arvates mõjus orkestrantide suhtumine veidi argipäevaselt. Kuid eks olegi ju levinud tõde, et sellises küsimuses on määrava tähtsusega dirigendi suhtumine ja teose kujundamine sest üldjuhul kiputakse Ki tegema täpselt nii palju, kui dirigent vajalikuks peab. Eesti riiklikus sümfooniaorkestris on aga koos Eesti parimat instrumentalistina, kes on üsna kindlasti suutelised palju enamaks kui nootide korrektseks ära mängimiseks. Sest eredat esinemist on aeg-ajalt ikka ette tulnud, olgu siis näiteks neeme või Paavo Järvi, aga ka näiteks Eri Klasi käe all. Jääb üle soovida kestri liikmetele muljeterohket, suve ja head pealehakkamist sügiseks ja eelkõige muidugi inspireerivaid hetki koostöös erinevate dirigentidega mille abil murda välja argipäevast ja muud Ta laval toimuv tõeliseks sündmuseks. Pühapäeva õhtul kell seitse saab klassikaraadiost kuulata Nargen festivali kreegi päeva kontserti setus Haanja ettekandele tulevad Veljo Tormise Väike-sümfoonia, Cyrillus Kreegi setu sümfoonia ja Marko kõlarihmissa. Esiettekandel. Esinevad haapsalu koorid, Eesti rahvusmeeskoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Dirigent Tõnu Kaljuste. Homme alustab Nargen festival juba kolmandat korda kolmekuulist suvefestivali Haapsalus Kreigi päevaga. Festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste avakontsert kannab nimetust setu sümfoonia. Kuidas on see Kreegiga seotud? Kreeka on selle kirjutanud ja selles setu sümfoonia, see on 30 erinevat setu viisi ja sellest tulebki see pealkiri setu sümfoonia. See on kõik ehe setu muusika, mis sinna kokku kuhjata. Seda on küll huvitav teada, kreek oli ju Läänemaa mees ja kasutas peamiselt siit Läänemaalt korjatud. Seda küll, aga tema oma eluviisilt ja üldse elukäigult vaadatuna segunes nii väga mitmete kultuuridega, nii oma perekondlikult kui ka kultuuriliselt muusikaliselt. Ja ma arvan, et ta nautis väga seda Eesti lõunamaa-poolset temperamenti, mida ta vaevalt sealt läänest leidis ja setu sümfoonia pakatabki taoliste karakteri poolest, mida tavaliselt öeldakse, et nad ei ole nagu väga Eestile seal on seda eestilikku ka, aga tal läheb väikselt kamaruskaks ka lahti. Esimene setu, setu laulu väikseid vihjeid. Sümfoonia ei ole ka sugugi kreeglik, kes on peamiselt vokaalmuusikat, kirjutas, Tanud Kreeka on kirjutanud setu sümfoonia, siis on kreegi iga sümfooniana autori nägu, nii et tema loomingust on muidugi teada rohkem, et kooriloomingut, aga tegelikult on sama palju ta kirjutanud instrumentaalmuusikat. Iseasi on see, et kas kõik institutsioonid ja kõik, kes on tema instrumentaalmuusikat teinud, et kas nad on saanud pihta tema niisugusele maailmale sõnumit tagasi ja see, see, mis minul on haridus, teiega kaasa tulnud, on see teadmine kreegi setu sümfoonia. Ei ole õnnestunud. Aga ma ei ole seda kuulnud. Ei olnud partituuri näinud midagi, aga lihtsalt haridus teiega sain kaaslasele, teadmised ei ole õnnestunud. Aga kui ma hakkasin seda vaatama, siis mind küll soovitas ja ma täitsa naudin seda ja ma võin isegi öelda, et ERSO mängib päris hea lustiga, seda nii, et siin ei ole küll mingisugust vabandavad sõnavõtu tarvis, et tekitada nii, nagu muusikaliteratuuri õppejõud ütles, et see pole tal õnnestunud, see on tal väga omapärane ja meie muusika koos oluline teos minu jaoks. Ja Haapsalus tuleb ta siis need esiettekandele? Ega ma pole uurinud seda asja, kas see on nüüd täiesti esiettekanne, ei tea, mina pole seda küll varem kuskilt kuulnud. Aga mida sellel kontserdil veel kuulda saab, veel saab kuulda Veljo Tormise väikest sümfooniat, seda ei ole ka keegi kuulnud või on kuulatud, siis on kuskil juhuslikul kontserdil, mis ei ole tähelepanu osalotajaga, see väike sümfoonia on pühendatud Bidenile ja inspireeritud Hayden laste sümfooniast. Veljo Tormis kasutanud Haydeni vormi kordusi ja kogu niisugust Haydendliku vormikäsitlust. Ja meie omalt poolt kasutame niisuguseid Haydendliku varieerimis kunsti Veljo Tormise muusikaga, nii et siin mõlemat, me teeme väikse kummarduse Hayden aastale sellega, et me alustame kontserte selle teosega. See teos on kirjutatud 61. aastal. Ta oma käsikirjas kirjutab vaikselt, et see on isetegevusorkestrile, aga ma ütlen teile, et ükski koorilaul, mis kirjutanud ta pole kunagi kirjutanud, et isetegevuslikule koorile kuigi neid mõtlen, et on palju, järelikult lahutalannas sümfoonia instrumentaalmuusikas olnud. Ta teatud niisuguste eelarvamustega. Aga minu jaoks on lihtsalt muusika ja hea muusika. Kreegilt ja tormiliselt saame kuulata seekord sümfooniaid, aga kuuldavasti on teil sellel kontserdil ka laule. Kavas teine pool on Markko kõlari missa. Selle ta on kirjutanud juba hakkab Bellaliselt ühehäälse viisina jumalateenistuse tarvis, see oli vist Pirita kloostri tarvis ja kui ma talle eelmine aasta selle ettepaneku tegin, et võiks kirjutada siia teose, siis ta kasutas sedaviisi materjali ja siis tegi sümfooniaorkestriseade seal ümber. Ja nüüd on tõesti selles kuues on ta esiettekandes eestikeelne missa armulauaga. Ja võib-olla üks huvitav nüanss on selle ettekande juures see, et on kadunud ära niisugused, mis sa ettekandes publiku ja esinejate piir, sest ettekandel laulab ka kogudus kaasa. Kõikidel on noodiraamatut käes. Et päris me selles mõttes jänni ei jääks, me oleme võtnud lauljateks kõik haapsalu koorid, nii et haapsalu koorid istuvad seal esimestes ridades ja laulavad seda koguduse osa. Täna sõidan Haapsalus kiiresti proovi tegema ja siis peakoori laulab ramm. Ja eks siis ole kuulda pühapäeval, kuidas see kõlab ja kogu publikule võimalust kaasa laulda on. Noodid on käes ja kes aga soovib, palun, kas seal solist Egan eeslaulja paaris osas? Niisiis, Nargen festivali avakontserdil setu sümfoonia kreegi päevad Haapsalu toomkirikus. Esinevad Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti rahvusmeeskoor ja haapsalu, koorid, toomkoor, naiskoorid, netti ja gaasike ning Püha Johannese koguduse segakoor. Dirigent on Tõnu Kaljuste. Kontsert algab pühapäeva õhtul kell seitse ja klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Sel pühapäeval Narvas algavad Jevgeni Moravitski nimelist mälestusfestivali, korraldab Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Shurra juba viieteistkümnendat aastat meenutamaks ühe 20. sajandi väljapaistvaima dirigendi viibimist Narvas ja Narva-Jõesuu mere kuurordis. Me oleme ravinski siinviibimise tähistamise festivalil alati olnud ka laiemaid eesmärke. Näiteks tuua Ida-Virumaad publikut Peterburist tippklassi esinejaid ja pakkuda kohalikule sümfooniaorkestrile võimalust musitseerida koos Vene põhjapealinna tähtedega. Nii osales näiteks eelmisel aastal festivalis Sankt-Peterburi riiklik akadeemiline sümfooniaorkester. Käesoleva aasta pärliks on aga Sankt-Peterburi pianist Peeter Laul või venepäraselt Bioter laul eesti nimega. 1977. aastal Peterburis sündinud pianist teeb järjepidevat koostööd Peterburi filharmoonia ja Maria teatri ning teiste Vene markestritega. See on tipptasemel täht, kes esineb maailma tuntuimad deskontserdisaalides. Peeter Laul avab festivali püha päeval Narvas on Eva keskuse saalis kell 17 algaval kontserdil, kus ta esineb koos Narva linna sümfooniaorkestriga. Sel aastal räägib Anatoolia. Raam ei ole festivalil ühist nimetajat peale selle, et tegemist on 15. nii-öelda juubelifestivaliga. Samas pühendame me esimese päeva Joosep Haydni loomingule, kelle surmast möödub 31. mail 200 aastat. Pühapäeval kuuledki Narva sümfooniaorkestri esituses Haydni sümfooniat number 104, London, Atiot, sümfooniast number 99 ja klaverikontserti teetuur. Kontserdi solist on pianist Peeter Laul. Need on populaarsed ja väga tihti esitatavad teosed, nii et publik peaks rahule jääma. Sümfoonia statisti. London. Peeter laulu soolokontserte kuuleb festivali raames Ida-Virumaal veel esimesel juunil kell 18 Avinurme kultuurikeskuses ja kaheksandal juunil kell 19 Narvas Neevakeskuses kavas anud Schubert, rahampshopäändepressiia Rawell ning üheksandal juunil on kontsert Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis. Kolmandal juunil kell 19 esineb Narvas Neevakeskuses Peterburi instrumentaaltrio. Marianne Victoria Jevdokimova esituses võib kuulda Tšaikovski Šostakovitši loomingut. Narva linna sümfooniaorkestri dirigendi Anatoli shoura sõnul on 15. mravinski festivali geograafia veidi kahanenud. Ei ole sel aastal enam rahanappuse tõttu kontserte Ida-Viru linnades. Samas nagu räägib Anatoli Shurraa, pole festival kunagi oma 15 aastase ajaloo jooksul rahas supelnud. Ponivat sünnipäev on iga kuu finantssirvida provodilishisse välpwalmidsi. Olid ajad, kus mingit rahastamist polnudki, panid õla alla riik, fondid ja kohalikud omavalitsused. Raha on ikka tähtis, kuna tippklassi esinejate honoraride kõrged. Arusaadav, et siin esinevad nad ikkagi üsna sümboolselt raha eest ja paljud tulevad nii-öelda isiklikele tutvustele tuginedes. Kuid tähtis on see, et me võime siia kohapeale tuua suuri esinejaid ja laiendada niimodi euroopalikku kultuuriruumi. Festivali tase on nüüd väga kõrge ja kohalike publikuna hakanud külastama mitte ainult tavakontserti vaid vaadatakse kogu programmi, et saada festivalist terviklik ettekujutus. Primera kriisi kontsert lüüsibinimaanduste Pihli nihutatud kompliks distsipliiniga Torinanisoniga. Anatoli jura väidab, et ka rasketel aegadel sümfoonilise muusika kontserdid kõige paremaks rohuks masenduse vastu. House tunnistanud igasuguste kriiside aegadel ei mõtle inimesed enam endast kui isiksusest vaid kõik mõtlevad probleemidest, kuid paremaks sellest ju ei lähe. Kui aga mõelda kõrgemast kosmilisest energiast, siis tõuseme taseme võrra kõrgemale ja näeme perspektiivi, kuidas edasi elada. Nii et soovin kõigile häid kontserdile kogemusi ja paremat elu, mis tuleb nii või teisiti ja rohkem, tuleb suhelda kunstiga. Nii soovitab Anatoli jura. Annakse rannas müdiseb Šveitsis shows võlts šedistus, kustunud tuisk. Ja. Pühapäeval, 31. mail Algab Tallinna raekojas kontserdisari ooper raekojas, selle algataja ja kunstiline juht on pianist Tarmo Eesperesarja. Esimese kontserdiga tähistab Tarmo Eespere oma esimest suurt juubelit viiekümnendat sünnipäeva. Palju õnne, Tarmo. Ooper raekojas Sorry alustas oma tegevust 1997. aastal sel aastal siis 13. hooaeg ja kui me alustasime, siis see mõte tegelikult tekkis sellest, et suvel Tallinnas ei olnud väga palju klassikalise muusika, ka kontserte Eesti Kontsert puhkas orelifestival küll oli, aga see oli ka praktil selline ainukene festival Tallinnas. Kogu muusika tegemine oli nagu koondunud rohkem Tallinnast väljas poole sel ajal, kui olin trammikontsertmeister. Mitmel aastal me tegime just nimelt suviseid kontserte. Need kontserdid läksid väga-väga suure menuga ja sellest tekkis selline tõesti sellega, et võiks ju ise midagi organiseerida ja siis ma nägin nagu tühikut suvel, siis sai see ooperis Ari seal püsti pandud. Ja see on nüüd olnud iga suvi, nüüd siis 13-sse. 13. hooaeg ja mul on hea meel, et seal on üles astunud ju enamik meie oma rahvusooper Estonia soliste kui ka väga paljud need solistid eesti soost solisti, ma mõtlen just kes töötavad mõnes ja kellel ei ole võib-olla hooaja vältel palju aega, et tulla anda kontserte Eestis, kes tulevad siis nagu puhkusele Eestisse ja neil on võimalus esineda Eesti publikule ja loomulikult iga aasta vastavalt oma võimalustele olen ka kutsunud külalissoliste, võiks kasvõi nimetada vene ronit Jel enamustes. Senskajad elab praegu nii Prantsusmaal kui ka Moskvas prantsuse tenor François Sulee Lätti tenor, kes on nüüd jõudnud ka Meti lavale, Antonenko Sonoravaidze Lätist. Neid on õige õige palju. Marcus verba Austriast tõesti, väga-väga toredate inimestega on õnnestunud koos laval musitseerida. Avakontsert on siis 31. mail algab kell 16, kes esinevad. Esinevad sopran Aile assoni ja tenor Juhan Tralla ja siis kuna see juubeli kontsert on siis loomulikult klaveril olemas. Ma ise, et see mõte tegelikult sai alguse ma pool aastat tagasi, kui tegime rahvusooperis suurt galakontserti, kus siis Juhan ja Aile laulsid ka ühte toredat duetti. Mostne ooperist Romeo ja Julia sead, tekkis idee, et võiks koos teha ühe sellise kohe omaette kontserdi, kus siis saaks kasutada palju toredaid, et mis on Supranile ja tenorile kirjutatud. Nüüd see aeg, mille me leidsime, mis oli kõik ühiselt vaba, oligi just mai lõpus ja mul on väga hea meel, et sellest kontserdist sai ka minu juubelikontsert. Meie algne idee oli, et teha üks pool puhtalt itaalia ooperimuusikat ja teine pool prantsuse ooperimuusikat. Dahlia muusikast on esindatud autoritunitseti, Putšiini, Verdi ja prantsuse. Ooperipoole pealt saame kuulda mast, meeloomingut ja Kuno Selles sarjas kokku on sel aastal seitse kontserti ja lõviosa nendest kontsertidest toimuvad juulikuus. Mida juulikuus raekojas kuulda saab? Raekojas ideena on alati toiminud niimoodi, et kontserdid toimuvad üks kord nädalas, ma ei ole seda tahtnud teha festivali, näed, kus, ütleme nädala jooksul oleks iga õhtule üks ooperikontserte raekojas vaid, et oleme jaotanud selle terve suve peale laiali. Kontserdid tõesti, juulikuus on igal reedel algusega kell kaheksa augustikuu oleme jätnud nüüd viimastel aastatel tühjaks, kuna Tallinnas toimub Birgitta ooperifestival ja ei ole mõtet nüüd kahte ürituste samal ajal korraga toimetada. Brigita on tõesti suur ja, ja suure publikuhuviga festival, siis oleme meie oma tegemistega natuke taandunud. Augusti lõpus, 28. augustil saab kuulda raekojas võib-olla natuke huvitavamat ooperimuusika, mis ei ole nii väga sageli kontserdilavadele ettekandes olnud. See on nimelt katkendeid barokkooperites ja üles astuvad kolm kena noort lauljat saate ansamblites barokkpillidel. Väike koosseisus on kaks viiulit, tšjom, palu ja siis ka barokktšello. Nii et ooper raekojas sel aastal põhiliselt juulikuus, reedeti kell kaheksa õhtul, aga esimene ooper raekojas, kontsert on sel pühapäeval, 31. mail algab kell 16 on Tarmo Eespere juubelikontsert. Esinevad Aili assoni ja Juhan Tralla, klaveril Tarmo Eespere ning sellest kontserdist klassikaraadio ka ülekande, aitäh, Tarmo ja palju õnne sulle ning soovin edu sinu sarjale. Aitäh ja pöördun kõigi raadiokuulajate poole, et ärge unustage ikkagi sari ooper raekojas ja leidke suvel mõni ilus õhtupoolik, kus nautida toredat südamest tulevat muusikat Tallinna raekojas. Kaheksas noorte heliloojate festival Tartu Jaani kirikus neljandast seitsmenda juunini. Kavas noorte heliloojate esiettekanded Helena Tulve Workshop. Esinevad Vanemuise sümfooniaorkester Risto Joosti juhatusel, solistid Iris Oja, Riivo Kallasmaa ja Martti roide ning ansamblid PuuNoobilis suuna korda ja Tartu uue muusika ansambel. Religioonil algab Tartus taas kord kaheksandat korda Eesti noorte heliloojate festival. Festivali aegu annavad kontserte Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeerib Risto Joost samuti Eesti uue muusika ansamblid resonaabelis, ansambel luu Uno korda ja Tartu uue muusika ansambel ning festivali fookusheliloojaks on seekord Helena Tulve, kes annab ka festivali jooksul workshop i. Festivali tutvustab lähemalt selle kunstiline juht Monika Mattiisen. Seekord õnnestus meil ära rääkida Vanemuises Haanja orkester ja, ja Vanemuises fonikuid dirigeerib meie festivali dirigent juba teist aastat. Risto, joosta me oleme eriti hea veel, et kuna meie festival on läbi aastate toimunud just nimelt Tartus Tartu Jaani kirikus, siis nii-öelda festivali kodulinnaorkester esmakordselt meie festivali kavas on nagu väga-väga suur rõõmu kõikidele tegijatele mida siis kontserdi puhul ekstra esile tooks. Loomulikult esiettekandeid. Tõnis Kaufmann oma teosega kor inglissarve solistile sümfooniaorkestrile inglissarve solistiks on üks Eesti hinnatumaid Hoboiste Vanemuise sümfooniaorkestri esimene poe Riivo Kallasmaa. Kuuleme esiettekandeid veel Christian kõrverilt martsiimerilt. Solistidena tõstaksin esile veel meie siia uue muusika metsosopran Iris Oja. Kuuleme veel Tõnu kõrvitsa, Galina Grigorjeva kammerorkestriteoseid Vanemuise sümfooniaorkestri esituses. Hiljem on siis kava kokku pandud, kus esinevad mitmed erinevad ja ka Eestis tuntud kammeransambleid, et, et siis võib väikese ülevaate andad, millised koosseisud kokku tulevad ja ka siin on väga palju esiettekandeid. Meil on siiski tegemist heliloojate festivaliga, siis ma eelkõige nimetaksin noori heliloojaid, kelle esiettekandeid me kuuleme. Tatjana Kozlova, samuti Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova teost esitab meie tuntud uue muusika ansambel resonabiliskus seisus Iris Oja, Tarmo Johannes, Kristi Mühling ja Aare Tammesalu. Märt-Matis Lille esiettekandele tulevate osta esitab ansambel tuntud headuses koosseisus Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Taavi Kerikmäe, Vambola Krigul, Tarmo Johannes, Helena Tuuling. Kuuleme uut kammermuusika kollekti nimega SEB ja mille tagasi peituvad instrumendid saksofon, löökpillid ja akordion. Ansambli liikmed on kammermuusikuna juba erinevates kollektiivides ja solistina tuntust kogunud Ursula sillo, Anto õnnis ja Jaak Lutsoja. Nende noore kollektiivi ettekandes kuuleme siis esiettekandeid heliloojatelt Mari Vihm anda ja Jüri Reinvere elt. Samuti nad mängivad Mirjam Tally teose Arlekiin akordionil ja löökpillidele. Ja väga hea on mul välja kuulutada ka laupäeval, kuuendal juunil kell 12 toimuvat iga-aastast traditsioonilist workshop i, seekord siis Helena loomingust, kes on meie armastatud nüüdismuusika helilooja ja väga tunnustatud muusikaakadeemia õppe jõuda kõikidele meie noortele heliloojatele ka minule. Ja Helena Tulve teos Triin töö on ka tegelikult reedeõhtuses kavas. Ka Helena Tulve muusikat kuuleb veel ilmselt ka muuna korda ansambli kavas ja õunakorda siis ansambel, mis esineb laupäeva õhtul kell seitse. Ja omakorda on ka sel hooajal tegutsema hakanud väga huvitav kooslus jällegi liikmed on kõik kõigile uue muusikasõpradele tuttavad norra helilooja Liis Jürgens harfile una korda mängib muide liisirgentsi, esiettekandele tulevad teost ka sellel kontserdil. Samuti kandlemängija Kristi Mühling ja klavessiin istene naela on siis ansambli Una korda kolm liiget. Kadri-Ann Sumera meie armastatud nüüdismuusika pianist. Teema on kutsunud kuhu sellise huvitava koosluse nagu seda on tark, et uue muusika ansambel, kus siis Kadri-Ann Sumera kõrval teiste hulgas esineb ka meistri üks tõesti momendil tipletist Oxonacinkova, kes on ka Vanemuise sümfooniaorkestri soolo, fetiste Radeon, sume härra ja Tartu uue muusika ansambli kavas. Põhiraskus on maailmamuusikal Tristan müray kolm päikeseloojangu värvi klotiveeri paramira, puu ja Olivermissiaani mustrastast söödile ja klaverile, samuti Ester Mägi dialoogid ja Tõnu Kõrvitsa taevakaare. Muusika on tattoo music ansamblil kavas sel festivalile festivali kohta. Lähemalt saab infot Tartu Jaani kiriku koduleheküljelt. Klassikaraadio vahendab otseülekandes Tartu Jaani kirikufestivali avakontserdi, kus esineb Vanemuise sümfooniaorkester Risto Joosti dirigeerimisel. See toimub siis neljapäeval, neljandal juunil kell 19 ja samuti vahendama otseülekandes laupäevase kontserdi, mille sinel ümber õunakorda ning salvestame siis reedel toimuva kammermuusikaansamblite kontserdi ning jäädvustame samuti ka Helena Tulve workshop i. Pärnus käib praegu täie hooga promfest mass needhaiici etendustega. Esmast päeval pärast viimast etendust aga loositakse välja Klaudia Taevi konkursi esinemise järjekord ja siis algab täie hooga Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss, mis sedapuhku toimub Pärnus. Juba kuuendat korda. Palusin stuudiosse Toomaskute rehk, kes on just selle konkursi taga. Kui palju sel aastal oli huvilisi sellel konkursil osalema? Konkursi esimene voor, mis viidi läbi audiokassettide põhjal, tõi kohale 85 sooviavaldust 85 kassetti. Nendest lubati konkursile 33 osavõtjat. Seega esimene voor 85 sooviavaldust. Ja tõepoolest esimesel juunil peale täis viimast etendust konkurss pidulikult avatakse ja toimub loosimine ning konkursi teine voor saab toimuma teisel juunil algusega kell 12 Pärnu teatris Endla. Ja sissepääs kõikidele huvilistele on sinna prii 33 osavõtjat 16-st riigist astuvad siis auväärse žürii ja publiku. Ja need riigid, kes kordan konkursil esindatud on Eesti. Päris uhke galerii sellel konkursil on mõnel aastal tulnud näiteks rohkem soproneid, mõnel rohkem tenoreid, et kuidas sel aastal häälerühmade balansid on. Ilmselt nii ongi sopran, ta on tõesti kõige rohkem ja just nimelt ka tenoreid, sest madalate häälte osakaal on, on väiksem. Konkursi kolmas voor on kolmandal juunil Pärnu kuninga tänava põhikooli saalis mis on legendaarne kool Pärnu linnas ja, ja sinna lubab žürii 15 osa võtta. Tead ja minu arust on see ka üks huvitavamaid konkursi võõra üleüldse, sest kõik need 15 osavõtjat, olenemata nende hääleliigist peavad esitama tama kohustusliku laulu, milleks on Franz Schuberti Ave Maria, mis on juba konkursi kohustuslik laul alates 1996.-st aastast, kui esimene Klaudia Taevi konkurss toimus. Kutsume kõiki huvilisi, kuna ka see konkursivoor on tasuta. Kolmandal juunil kell 12 kuningat tänava põhikooli saali kuulama Ave Maria sid 15. erinevas esituses 15 erineva noore interpreedi poolt ja päeva õhtul, kolmandal juunil kell kaheksa toimub kuninga tänava põhikoolis Klaudia Taevi mälestusõhtu, mis on ka traditsiooniline ja kus esinevad Klaudia Taevi õpilased ja nende õpilaste õpilased. Reegliber seal on ka see, et meie konkursi žüriiliikmed on astunud üles oma soolokontserdite ja loominguliste õhtutega. Sel aastal juhib žüriid legendaarne Poola sopran Teresa Škaara ja lisaks kuulas žüriisse Margarita. Taali teater, Lürik 20 kunstiline juht ja peadirektor Vladimir Sprudnikovas Leedu rahvusooperi solist ja Leedu muusikaakadeemia õppejõud Erki Pehk, konkursi kunstiline juht ja Rilla, Soome rahvusooperist ja seekord astub üles Klaudia Taevi konkursi Frankfurdi raames soolokontserdiga žürii liige Vladimir Asprudnikovas kelle soolokontsert toimub Pärnus raekojas neljandal juunil algusega kell seitse õhtul ja Vladimir ras prudniku kas on üldse seotud promfestiga ka laiemalt sel aastal, sest lisaks sellele, et ta on žüriis lisaks sell Ta annab soolokontserdi on ta tegev ka ooperis täis. Nii et esinevad meil koosnev žüriiliikmed kui ka endiste konkursside võitjad laureaadid ja viies juuni on siis see päev, kui toimub Prafesti lõppkontsert, mis on ühtlasi ka Klaudia Taevi konkursi finaal vooruks ja kuhu pääseb siis kuus osavõtjat, kus Erki Pehk dirigeerib 21. sajandi orkestrit ja kus siis selguvad selleaastase Klaudia Taevi konkursi võitjad ja hakkab ilmselt ka võtma ilmet järgmine ooperi produktsioon, sest vastavalt nendele häältele, kes siis võidavad vastavalt nendele häältele ooperi produktsioon 2011 saab profiste raames ka toimuma taas. Viiendal juunil algab finaalkontsertõhtul kell seitse ja klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Tere, minu head sõbrad, mul on au teid kutsuda Türi kevad festivalile laulvate vete ääres vetemängija veemuusika, loengud ja matkad ja see toimub viiendast seitsmenda juunini. Näeme seal, eksju. Viiendast kuni seitsmenda juunini kestab Türi kevadfestival festivali produtsent ja kunstiline juht Iren lill. Mille poolest Türi kevadfestival eriline olla? Türi kevadfestival on eriline selle poolest, et ta on pühendatud muusikale ja loodusele. Ja see tähendab ka seda, et kõik kontserdikavad on loodusteemalised. Kõik esinejad on püüdnud oma kava kokkupanemisel jälgida seda printsiip nii et oleks loodusteemaline muusika, kas siis helilooja on inspireeritud loodusest või, või on lihtsalt pala pealkirjad, niisugused temaatilised või on lausa programmilise muusikaga tegemist? See ei toimu mitte esimest korda see festival, kus selline idee üldse tuli. Türi kevadfestival toimub sellel aastal kolmandat korda ja idee tekkis mul sellest, et tahtsin oma sünnilinnas teha sellist suuremat kultuuri tõst. Kuna Türi on juba, kui ma ei eksi, siis 2001.-st aastast alates Eestimaa kevadpealinnaks nimetatud siis mõtlesingi, et teha kevadfestival ja teine aspekt selle projekti juures on need Türi on väga roheline linn ja väga keskkonnateemale orienteeritud linn. Seal on hästi palju pööratud just tähelepanu keskkonnasäästlikkusele ja seepärast hakkisin kokku kaks teemat, ehk siis muusika ja loodusekeskkonnaga. See, mis seal peale muusika veel esindatud on, sellel festivalil. Koostööd teeme Eesti rahvusringhäälinguga, kelle saatesarja Raadio ööülikooli loengud toimuvad festivalil juba festivali algusest saadik ja need loengud on festivali raames pühendatud looduse ja keskkonnakaitse teemale põhiliselt. Või siis ka on rääkinud festivali raames heliloojat sellest, kuidas loodus on neid mõjutanud oma loomingus. Käesoleval festivalil on raadio ööülikoolisaadete sarjast kaks loengut. Rääkima tulevad Kristjan Piirimäe, kes on keskkonnateaduste doktor ja tuntud ja armastatud zooloog Aleksei Turovski seilanud festivalil luuleõhtu, seekord Doris Karevaga loodusfilmiõhtu koostöös Matsalu loodusfilmifestivaliga ja matkad. Kus kohas festivali üritused toimuma hakkavad? Festivaliüritused on erinevates kohtades Türi valla piires. Sellel festivalil konkreetselt on suurem osa kontserte Türi kultuurimaja uues kammersaalis. Üks kontsert on ka kirikus. Eks loeng on laupa mõisas, nii et erinevat kontserdi ja, ja loengukohad Türi valla piires. Kes seekordsel festivalil esinevad? Seekord on väga eriline selle poolest, et esinema tuleb orkester esimest korda. Kui möödunudaastasel festivalil esimest korda etendus meil ooper, siis seekord on orkestri kontsert ja see toimub Türi kirikus kuuenda juuni õhtul ja Tallinna kammerorkestri Reinat tepi juhatusele. Ettekandes kõlab Händeli orkestri sõiti veemuusika esinevate pianistid Mati Nikolai. Kas soolokontserdiga ja samuti soolokontserti ka Markko Märtin, Tin, Mati Nikolai, keskendub impressionismi ajastu heliloojatele ehk Ravellijale püssi feedeemaline looming ja Marko Martin mängi listi tsüklist rännuaastad šveitsi vihiku. Samuti on Kädi plaasi ja Martti raide kontsert ehk siis laululoomingule pühendatud kontsert, mille pealkiri on laulvate vete ääres ja Kädi plaasia. Martti raide esitavad Mozarti, Schuberti ja Eesti heliloojate saare kapi, Tubina ja Mägi loomingut. Need toimuvad Türi kultuurimajas, välja arvatud orkestri kontsert, mis on Türi kirikus. Festivali esimesel päeval, viiendal juunil on avakontsert kell 19. Laupäeval, kuuendal juunil on kontsertide algusajad vastavalt kell 17 kultuurimajas ja kell 20 kirikus. Ja pühapäeval, seitsmendal juunil on festivali lõppkontsert kell 16 kultuurimaja kammersaalis. Keda te ootate sellele festivalile, kas oma Türi rahvast või mahutavad need kontserdipaigad ka suuremat publiku hulka? Ka need kontserdipaigad mahutavad päris palju inimesi ja kogemus näitab, et huvi selle festivali vastu on olnud suur eelmistel aastatel. Nii et me oleme valmis vastu võtma külalisi üle Eesti. Kuna on Türi kultuurimajas uus kammersaal, siis eriti on kõik oodatud, et seda seda vaatama. Tegemist on ka uue kontsert klaveriga, mis on sinna mitte väga ammu muretsetud. Nii et tulge, tutvunud eri kontserdieluga. Meil on olemas kodulehekülg www punkt kevadfestival punkt. Türi poee ja festivali piletid on müügil piletilevis ja muidugi enne kontsertide ja ürituste algust kohapeal. Liiga, ja esimesel juunil toimub Vanemuise kontserdimajas lastekaitsepäevale pühendatud suur kontsert, kus esinevad tatart esimese Tartu teise muusikakooli õpilased, Iida tantsukooli, Vanemuise tantsu- ja balletikooli, Arsise kellade kooli. Tartu lastekunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli õpilased ja üliõpilased ja selle kontserdi alapealkirjaks on muusade jälgedes projektijuht Margit Reinkubjas, kust tuli idee kutsuda kokku kõik muusikakoolid ja kunstikoolid. Ja teha selline suur suur kontsert tegelikult see idee sai alguse juba eelmisel aastal, kus saime korraldatud esimene väiksemas mahus kontsert, kus olidki juba koos nii-öelda kõikide muusade jälgijad, nii tants, muusika kui ka kunst, siis küll igast valdkonnast sai veel üks kool osalemas ja see oli ju ta oli siis niivõrd hea, et vajas lihtsalt edasiarenemist ja väga tore oli näha, kuidas kõik koolid tulid hästi suure õhina ja, ja innustamisega kaasa, ma usun, sadakond last astub ülesse seekordseks, eesmärgiks meil tegelikult ongi see, et panna nende koolide lapsed üheskoos lavale tegutsema. Sel ajal kui muusikakooli lapsed mängivadki meile orkestripalasid, siis tantsulapsed esinevad selle saatel, et selles mõttes, et see on täiesti, ma arvan, esmakordne juhus, kus nüüd koos astuvad esile ühel ajal lapsed osaleja. Ka Tartu esimene muusikakooli direktor Kaido otsing, mida esimene muusikakool pakub kuulajale-vaatajale. Esimene muusikakool pakub eelkõige vaadata ja kuulata seda, mida me lastele igapäevaselt õpetame. Kontserdi puhul oli oluline just leida meie tegevuses ühisosa, sellepärast et ega me ju õpetame erinevaid asju lähtudes õpilaste suutlikkusest lähtudes erinevate koolide õppeprogrammides ja sellest nüüd leida ühisosa oli suhteliselt keeruline, sest mis balletile on juba harjumuspäraseks saanud meie õpilastele võib-olla natuke liiga raske ja vastupidi, aga me suutsime leida sellised numbrid, kohandada selle jaoks vastava muusika ja need lood, mis muusikaliselt meile veel üle jõu käivad, need tulevad fonogrammipealt. See muusika on väga-väga erinev balletist pähklipureja balletist. Baja Deer, mille nooti isegi mina ei suutnud leida, see tuli maha kirjutada fonogrammilt siis veel selliseid vähetuntud muusikapalad, ühe autor on isegi tundmata, võib-olla balletiinimesed teavad, aga mulle oli küll tundmata, seal on mängivad klarneti akordion siis orkestri saatel tegelikult salvestisi bändi saatel ja, ja siis on Tšerepniini armida purskkaevud. Seda ma ei ole ka ennem kuulnud, nii et nii et väga palju sellist uut, et muusikat on orkester õppinud, aga need lood on väga selliseid karakteerised nii laval kui ka muusikalise poole pealt. Muusikakool ootab publiku huvi tõusu muusika vastu, kuigi me ei kurda absoluutselt oma õpilaste rohkuse üle, aga ikkagi selles kiires ajas on väga keeruline leida midagi muud oma igapäevastele tegemistele juurde ja kui juhuslikult nüüd satub balletiinimene, kes on harjunud ainult balletti vaatama, satub ka näiteks erinevalt tavapärases muusikat kuulama ja ta arvab, et see on vahva ja huvitav. Isse ongi meile nagu vajalik, sellepärast et publikut jätku niikuinii kõik muudkui teevad, publikut ei jätku ja kui me saame midagi koos teha, kaasates selle publiku nagu ühte kohta, siis on see eriti vahva. Kontserdil osaleb ka lastekunstikool ja kõrgem Kunstikool lastekunstikool paneb näitus ülesse meie sinna kontserdimaja fuajeesse ja kõrgem Kunstikool lubas teha selliseid töötubasid või vaatlemis kohti, kus saabki näha, kuidas kunsti tehakse. Et ka vaheaeg on täidetud meil sellise põneva tegevusega. Tõotab tulla selline põnne kontsert, kus astuvad üles väga erinevad noored muusikud, tantsijad. Ma arvan, et kuna on innovatsiooniaasta, siis sellise uitmõttena välja pakutud idee näidata numbrite vahepeal selliseid tööprotsessi natuke nende erinevate kuulide tööprotsesse ja noh, kuna ma selle idee välja pakkusin, nii ma pidin ise sellega teostama, et ma käisin kaameraga siin erinevates koolides ja hiljem töötlesin neid klippe ja põhimõtteliselt, et kuidas nii-öelda mustem töö käib, et ennem kui need esinejad lavale jõuavad kuulajal on ilus vaadata, et see visuaalne pilt, et jääb nagu rohkem meelde, saab kiiremini selgeks, jääb rohkem meelde, et kui ta näeb 10 sekundit seda rasket tööd, mida proovisaalides tehakse, siis ma arvan, et see suhtumine muutub. Aitäh Margit Reinkubjas ja Kaido otsing selle intervjuu eest. Esimesel juunil algusega kell 18 toimub Vanemuise kontserdimajas lastekaitsepäeva kontsert näitus muusade jälgedes ja esinevad Tartu balletimuusika ja kunstikooli õpilased ja jagavad omaloomingut. Ene Salumäe koos organistidega, Elke Unt ja Kristel aer on ellu kutsunud uue institutsiooni mendel sanatoorium liikuv sanatoorium, mis siis, nagu öeldud, seitsmel õhtul on Eestimaa kirikutes mängimas ühel õhtul kõik kuus Felix Mandelson partoldi orelisonaadi. Nendel Sony muusika lihtsalt mõjub niivõrd tervistavalt ja hästi, et me mõtlesime, et see on sanatoorium, mitte ainult meile selles mõttes, et meil on hea olla, vaid ma arvan, et kõik, kes sellele kontserdile tulevad, saavad ka sellise hea enesetunde, kui nad sealt lahkuvad. Nende Sonyl on kindlasti Bachi mõjutusi, sellepärast Bach oli üks tema suur eeskuju ta mängis väga palju Bachi orelimuusikat, oli sellega täiesti kursis. Te olete valinud kokku siis seitse pilli, kus ta juunis-augustis mängite, et miks just need pillid? Me oleme lähtunud just Lõuna-Eestis, üks kontsert on Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, see on loomulikult kõige suurem orel. Ja kuna see on ka minu orel, siis mulle kahtlemata meeldib kõige rohkem sellel orelil mendel soni mängida ja, ja seal me saame ta kõige värvikirevamaks. Ja need ülejäänud pillid siin on. Ma vaatasin, et on valdavalt kas au või kriisade orelil, Mandelson ise oma neid teoseid mängis. Tema andis kontserte väga erinevatele oreritel, et mis annab meile ka sellist julgust väga erinevalt registreerida. Kolm organisti ühel õhtul, kuidas nüüd siis ära jaguneb? Kuus sonaatia, kolm mängijat, siis lihtne arvutus ütleb, et igaüks mängib kaks, siis me tegimegi niimoodi, et igaüks saab mängida ühe oma lemmiksonaadi ja teise siis jaotasime vastavalt solidaarselt ära. Pühapäeval, 31. mail on klassikaraadios euroraadio Haydni päev eetris olnud neli kontserdiülekannet, mis pühendatud kuulsa klassiku Joseph Haydni 200.-le surma-aastapäevale. Täpsem kava klassikaraadio kodulehel. Pühapäeval, 31. mail klassikaraadiosse. Haydni päeva eetrisse jõuavad kuulsa Viini klassiku 200. surma-aastapäevale pühendatud kontserdid Euroopa eri paigust. Kell 13, null viis vahendab klassikaraadio otse üle kanda Ungarist esterahase palee tseremoonia saalist sortadis, kus esinevad Berliini vanamuusikaakadeemia ja soliste. Rutt Siisak. Kell 14 jõuab eetrisse otse üle kanne tšehhist, kus esinevad Vennad Ruba vilke ja Petra mate Howa. Kell Neist on otseülekanne Pariisist ja esinevad Kölni Kammerorkester, Christian Ludwigi ning prantsuse raadio filharmoonia orkester Don kupmani juhatusel. Ning kell 16 null viis on otseülekanne Saksamaalt. Šotsimine lossist esineb lipsigi keelpillikvartett ja Haydni päevakontserdid on klassikaraadio koduleheküljel järelkuulatavad. Tänasele heligajale tegid kaastööd nelevastentselt Jüri Nikolajev, Morris Peterson, Tiina kuningas, Kersti hinna ja Hedvig Lätt. Tänast saadet mängisid kokku helioperaatorid Helle Paas, Katrin mõõdik ning Saadet toimetas.