Alanud on kunstisaade Kunzee ERR stuudios on saatejuhid Karen Jagodin ja Aleksander Sappov. Täna stuudios me eriti midagi ei räägi, sest sai käidud kumus, kus sai võetud intervjuu Priit bännalt, kelle joonistuste näitus kumu neljandal korrusel on nüüd mõnda aega avatud. Et head kuulamist. Saade kunstpunkte r on otsaga kumu kunstimuuseumis nüüd ja hakkame rääkima Priit RNA näitusest, mis avati eelmisel nädalal. Tervist. Kõigepealt, kelle initsiatiivil sai see näitus üldse olevaks stiivil? Eha Komissarov tegi teile ettepaneku, et võiks töödest kuidas valik toimus. Piltide valik, see oli minu valik ja arutasime enam-vähem kõik läksid välja, tähendab ruumipuudusel neli pilti ei mahtunud ära. Mõned suured pildid. Näitusega kaasneb kataloog, kus ta ise lühidatus. Andrest roosakas räägib elust, bioloogi, karikat, turisti, režissööri, joonistaja, graafikuna, aga ehk oleksite nõuska visanud oma raadiokuulajatele natukene oma teed. Siia kumu näituseni. Esimene karikatuur avaldati, kui ma olin 18, see oli äärmiselt kehvalt joonistatud edasi ülikooli ajal, aastast 68, ma mõtlesin, et parim park turistidest teab mida. Ma arvan, et ma olen ka siis üsna GF joonistage, joonista selles mõttes, et karikatuur on üks selline žanr, mis eeldab, et joonistamine, jule, akadeemia joonestamine seal lihtsustatud stiliseeritud oma joone väljatöötamine on, see ei tule lihtsalt niimoodi, et ärkad ja see on olemas. Ja tajudes, et seda ei ole, ma olen joonistajana. Tahtsin läks lugu niimoodi, et nad pikapeale, kui ma tajusin, et ma oskan natukene, siis võiks öelda, et see tuli noh, mingid sellised Resmi perioodid, kus üritasin teha nii ja naa kuskil 70.-te lõpu poole, ma arvan, et et siis oli mu joon nagu valmis. Maak. Mu käsi tegi kõik, mida ma tahtsin ja. Mida te peate silmas seda maneristliku Joona? Ütleme nii, et seal on selgelt tunda kellelegi mõjud, on mingeid selliseid läbi viirutamisi ja tüüp on natuke vägisi vägisi otsitud selliseid tegelasi, hädasi areng läks sinna suunas, et ütleme, oma joon, mis on kummaline, näiteks eelmine, kes kirjutama tulen kohe oma käekiri ja sellest lahti saada on praktiliselt võimatu. Nüüd joonistades on algul kõikide muude käekirjade, oo jaa, alles joone kilometraaži ma joonistan kümneid kilomeetreid joont, ei sööda. Nagu mõttega jälgedes seda madalal tee siis ühel hetkel on see, nagu minu joon annab ja ta on selgelt tuntav. Ja me ei saa seda otseselt kellegi teise joonega võrrelduna. Ma arvan küll, et tähendab need, kes on tulnud sugusteks, ütleme, headeks joonistajateks pean silmas just kas illustraatorid, karikaturist multifilmikunstnikke, kellel on, on sama joon ka nahka, ütleme graafikutel. Ühesõnaga ma olen nagu märganud, et väga mitmetel nendel, kellel on see tugevalt anaal Joonselt tuleb kuskil 35. eluaasta paiku hädku nahale, kui sama tegelased töid varem, siis on raske uskuda, et kas tõesti nii oli ütlemise karikatuuri rida paralleelselt sellega ma lihtsalt, ma joonistasin ball, ostsin mitte ainult, ütleme seda, et ma mul mingi mõtet ma tahan sellest teha, karikatuurimaa politsei joonistasin ja pikapeale toimus rida, et. Siiamaani see joon oli lihtsalt selle literatuurne idee stamast karikatuur on, on lähemal kirjandusel alati ümber jutustada, mis seal pildi peal on ja ta on. See pilt peab olema tehtud täpselt loogiliselt edasi anda. Et pildil ei peaks jääma liiga palju mitmeti mõistetavuse Tähendab, karikatuur on, kui ma mõtlen välja mingi noh, saan ütleme umbes nagu anekdoot. Anekdoot räägin siis ma ei saa seal vahepeal teha suvalisi piruett või hoid peale Buenti veel midagi jutustada. Seal nagu väikese filmi tegemine, et ma pean põhiliselt, kus on välja mõeldud, ma väga tahan üritama ühtlasi selgeks teha, kuidas vaataja seda laeb, seal oleks, mida ma ise tean, see, mida mina tean, et see tuleks, tuleks selle pildi pinna kaudu läheks vaatajani ja räägiks talle täpselt selle asja, mida ma tahan talle öelda. Siin võibki öelda, et mida ma tahan öelda, sest see on ennast karikatuuri saab ka sõnaliselt ümber jutustada. Aastased piirab minu ütleme kui visuaalse inimese vabadusi, ma pean just rajamistumusena nurka nurka, nii, nii nagu ta on välja mõeldud selle inimese, sellise inimese ja, ja seal ei pea olema midagi. Tõliksite. See tahtmine, et ma võin joosta, mida ma tahan. See hakkas nagu tekkima paralleelselt sellega, mida ma, mida enam mulle see visuaalne pool huvi pakkus. Pluss siin tuleks ka mainida. 76.-st aastast ma läksin. Tähendab seda, et kuigi ma olen ise end selle loo välja mõelnud, olen tegelased välja mõeldud, ma olen mõelnud, mida nad teevad nüüd edasine protsess. Ma olen oma idee, oma, selle kujundi vang, pean seda koll joonistama aasta ots, täpselt nii, et tal on algade suve kehasse on sama ja silmad on nii suured ja nii edasi. Just ütleme nendel aegadel hakkasima, joonisime algusaastatel ma joonistasin meelseta täiesti omasid mõttetult pilt tähendab, kus ma nagu tasakaal sellele võisin teha, mängida joonega paberi, selguda. Mul on üks Faver küsimus, et sellega, et jalgade suhedab kehase sama olemad arstajad, alustasite noh, nii-öelda karikaturist oska bioloogina, et kas ta bioloogina aga oli teil nii-öelda välitööd joonistasite näiteks üks-ühele taimi või mida iganes. Eina. Välitöödel joonistamist ei olnud, aga esimesel kursusel oli, pidime joonistama mikroskoobist. Kudede praktikum, pidime joonistama rakke. Ja õppejõud laskis mul ümber naiste mahusele vihiku, öeldes, et joonistamine on täitsa õpitav. Maalin, joonistan südamed. Raamatus oli joonistatud, aga noh, ütleme tänu võib olla bioloogia õppinud selle, mida võib-olla noh, minu näituse põhjal ei pea arvama, aga ma oskan joonistada täiesti anatoomilised inimeste joonistada klounaad, kus lihased on kõik paigas, tähendab maa asja ma tean. Nojah, kui saab nüüd minna edasi, siis tähendab see huvi, et lihtsalt joonista pilt, mis ei tähenda midagi, mis on lihtsalt visuaalne pool olema see huvi. 80 alguses, kui tõmmati nagu kruvid jätkuvasti nagu koomale, kuni ütleme Gorbatšovi ilmumiseni mis tähendas, et ei saanud praktiliselt avaldada karikatuure, mida oleks tahtnud akse sessioonist Mont. Ja kuivõrd ateljee sai olla Ankovski liidu liikmed, siis ma prassisime oskunst kliitu ning võeti vastu, kui filmikunstnikuna. Hankisin endale atele ja ostsin trükipressi ja õppisin ära graafikatehnikad omal käel ja hakkasin tegelema. Mahtusin põhjusta forte, Acodintab kuivnõela. Ja samal ajal ka hakkasite söega joonistama. Seega. Umbes samal ajal ma ei tea, miks ma proovisin sütt, aga kui ma proovisin, siis sain aru, et see on midagi, mis on täiesti erinev sellest, mis ma olen siiani teinud. Sest kõik karikatuurid joonistused olid enamasti joonistatud dušiga tähendab 0,25 millimeetrit patringi latiinograaf. Sõlmaldas tõmmata pidevat joont, selle joone juures mõelda. Ma varsti kasutan kunagi eeltööd pliiatsiga kummi. Joonistasin kohe lõplikku tulemust, tähendab kui midagi läks viltuses majas uuesti või ütleme noh, karikatuurid, mis läksid avaldamisele tihti nad olid kokkukleebitud maa kehaasend oli. Sain selle paikasaali. Jaa, aga ütleme pea nägu. Siis ma joonistasin, neid, võib olema 20 korda viimase variandi, mis Nigul klappis, kleepisin seina peale. Iseenesest on muidugi kummaline, et nii hilja jõudsite seejuures näiteks kunstikoolis, eks ole, põhimõtteliselt joonistatakse pliiatsi ja sõjaga kohe paralleelselt. Tähendab, see ütleme, mis kuulub nagu akadeemilise joonistuse juurde söejoonistamine vabsee ei pakkunud mulle mingit huvi, tegelikult võib-olla isegi vastupidi, võib-olla sellepärast ma polnud kunagi proovinud. Lähenemine, mis põhineb puhtalt süsi, on, on hea vahend sellisena varju ja valguse sujuvat üleminekut üks niisugune noh. Saate teda ka nii-öelda laiupidi tõmmata ja nii edasi. Jah, tähendab selline ekspressiivne, aga enamasti oli süsi ikkagi, tähendab see, kas joonistati matuurist sellega või siis mingit eeltööd märjaks maali tehakse eelsõela, noh, ta on kerge materjal, saab ära pühkida. Mina hakkasin lähenema nii et et ma üritasin mitte teha ainult sujuvat pindu või mitte üldse, sujuvad üleminekute säilitada teravat joont, graafilist joont ja seda ühenduda sujuvat üleminekut, aga aga need sujuvad üleminekud üldiselt ei loo sellist kolmemõõtmelist ruumi. Tähendab, ma ei, ma ei tee nagu pead ümaraks, ma üritan põhimõtteliselt hoida neid asju lamedana. Ja tavaliselt joonistus fikseeritakse, tehakse niimoodi ekspressiivseid valmis, fikseeritakse, lõpuksid tana ei määriks, ei läheks laiali. Siis mina oma joonistusi fikseerinud noh võib-olla 10 korda. Ma töötan kihiti, et ma teen mingi taseme valmis fikseeri selle ärandada, Need need ütleme, teravad jooned, neid ei saa enam laiali ajada, nad jäävad, ütleme selle edasi. Ma tean mingi kihi kus majandasid seal laiali. Mitme korduseks järgmisega hakkab, hakkavad nad söögisid, nad tekitavad huvitavat struktuure, seal tekivad sellised väikesed laigud ja algselt kui ma alustasin, siis ei olnud, ei olnud maitseks atiivimisson spray kujul. See tuli pullover, seda sellise L-kujulise toru abil puhudes mööblilakk lahustatud atsetooniga. Sealt loomutse peost tatud, liks aktiivi tunud, nii peenelt võtta tuli, saab täid, täpitia, mägepti, setektsel huvitavaid pindu. Nii et see oli natuke teine lähenemisjoonistusega. Siis ma mingil ajal hakkasin neid veerima kas tee või punase veiniga, mis omab niisugust, noh mõlemad vedelikud on väga laia värviskaalaga. Siis tolle aja mõistesse Speediga Ei taandub ikkagi kuivaleniga, sest meetri tähendab kangestatud Veinsama suhkrut liiga palju ta tekitab. Läikiv oli, seal pidi olema. 80.-te alguses oli saadavad andnud, mis ta nüüd nii kvaliteet oli, tähendab? La laius oli punases teenistusse võtta, aga nihukesi õhukesi ütleme mitte sügava punasega veenemis annavad nõrga roosaka tooni kuni tugeva punaka tooni. Samuti on teede skaala helekollakas kuni kuni pruunikad. Te olete toonitanud märksõna pinge, et kas teie söejoonistust võiks pidada teatavaks selliseks action troovinguks, et selline täielik püsimatus ja intensiivsus, et, et sisi on teile kui bensiini eest. Nojah, tähendab mitte kõik pildid, sest osa pilte on nii, et ma teadsin enne mida me hakkame tegema, aga tegelikult suurem osa on. Kas ma alustan? Ma ei tea, Ma olen teinud, ütleme päris suuri pilte, kõige suurem on kolm korda kuus, kusjuures Mul ei olnud mingit ideed, nagu ma alustasin. Et see algab isegi siis, kui lähen tegema mingit kindlat ideele. See väga tihti nagu, nagu ahistab, kui ma olen selle ütleme kontuuri või umbes sele kompa paiku ka pannud siis saad aru, et seal täielik ja mind ei huvita selle pildi tegemine. Ja võib-olla tihti on justkuivõrd, ma tean, kuidas see võib minna isanda provokatsioon, annab ma pühin selle selle olemasoleva pildi maha sata. Käega pühkides ma arvan selle sisse, aga mul kasutada mingit lappi, mingit tekstiili, siis saab praktiliselt selle sööma. Aga see ei ole puhas paber, seal on midagi. Ja, ja nüüd ma äkitselt ütleme tea, ma isegi ei tea, ma pean sinna, nüüd on seal selle pildi algus, mis tuleb mul vahest ootamatu, on olemas ja ütleme, see on noh, täielik improvisatsioon, dialoog selle pildi linnaga kuni esimese fikseerimiseni. Muidugi, see ei ole täielik vabadusest, kui seal on juba midagi umbes tean. Noh, ma ei toimi nagu uneskõndijad pandeemiaga. Mingist suunast. Esimene fikseerimine, järelikult midagi on mul sellel paberil pinnal, millest ma enam lahti ei saa, tähendab, mida vanu kasutama. Nüüd ma lähen edasi järgmiselt Vakseerimised. Nii et see protsess on alguse. Suur vints on, ütleme täiesti kehaline tegevus, joonistiku kogu oma kehaga süsi, asukele, materjali, mis kannatab nagu karm lähenemist. Mida edasi, seda enam on selle protsessi osa on vaatamine, saamilise dialoog, ma vaatan, mis ma olen teinud ja ma hakkan, anname aru saama, taha, sinna peab tegema. Mingi sellise elemendi, sinna peab tõmbama joone järekonnas fikseerimine. Ühesõnaga kaugemale seda väiksem on minu vabadus, need mingil hetkel ma vilton praktiliselt olemas, ema lehvitada, esimene protsess, et see pilt on kõrvaltvaatajale peaaegu olemas, see võib-olla pool tundi, sibul kaks tundi, aga see pilt oleks endale valmis. Võib-olla noh, ta mul nädalaid seisab üleval seal ma vaatan seda ja ja noh, leian, et aa sinna oleks vaja üksioon, sektsioon noh, ilmselt on mingisugune tasakaal olemas, näiteks joon. Tajun, et kui ma selle tegin, ma pean tegema teise serva, mingi, võibolla tumedama laigu ja see on niisugune protsess, mis on, vaatamine domineerib ja füüsiline tegevus on suhteliselt minimaalne. Aga igal juhul oma töödes tegelete pidevalt sellise isikliku kultuurikihiga, et pildi mitmetasandilised olekud on nagu vaati olemas söejoonistused. No kuskilt võtta, see on, see on see mäng, tähendab, see on mäng saanud, on huvitav, on palju intervjuusid andnud ja nagu. Tähendab, mis sõnum võib olla pildis tähendab, või mis sõnum võib üldse olla, tähendab, kui see on ühe lausuma kokku võetav ja ühes pildis välja need laused ja seal on palju olla siis ilmselt see, kui see sõnum oleks sarnaselt primitiivne sõnum. Ma ei tea, mis see võiks olla, et ärge laastaga loodust või koera jalaga tähendab, sellist tsunamit on lihtsalt kirjutada Gweldi mingi sõnum siis on puht. Toonidega ja pesu sellest, kas pilt mulle meeldib või ei meeldi need kui ma ise olen vaataja. Näitusele võtades toonud pilinemistele meeldivad. Ja ta on, need pildid on siin, on, need on mul nagu ma ei ole neid müünud, nad on mõni õnnestunud paaril 30 näitusel. Põhimõtteliselt, aga ma ei, ei lase nagu vaatajate neid pilte, mis ma seda ma ei ole alla kirjutanud. Sest mis on, on sööbildi puhul on võib-olla paratamatu, et pildid lähevad aia taha, tähendab, enamasti on selles, et ma lähen üle sellest momendist, kus pilt on valmis, sest üldiselt sööbilt liigub tumeduse suunas. Te rääkisite, et mingil ajal jõudsite nii-öelda oma jooneni, et enne seda oli juski maneristlik teod, et siis need joonistused, mis siin näitusel on aastatest 78 kuni 2005 ehk siis umbes sellest ajast, mil te võisite oma joonest rääkida või ja siis teiseks, et et aga ometigi, et kui aktiivselt te nüüd näitusel olevaid töid, et kuidas suhestuda neid kataloogis ära toodud kunstiajalooliste kujudega näiteks Picasso ja Hokni ja kõik teised Jah, võib-olla kas on mingil määral mõjutanud need muud nimed, mis oli nimetatud küsimus lihtsalt, kes mulle meeldivad, need on kaks hakkasingu eri asja, ma arvan, et mõjud Nende, kus siis noh, mulle võib meeldida mulle meelde mingi muusika, ma ise olen graafik, tähendab plakasse muusika otseselt mõjutab mind või ütleme, kuule mingil hetkel ma arvan, ikkagi on nii, et see isikkoos oma joonega oma väge, seda on sedavõrd valmis, et ta noh, ta on just selline, nagu ta on ja kui ta on veel ütleme noh, mingis suhteliselt, mitte noores vanuses kõikidele mõjutustele aldis. Ma arvan, niisugune inimene ei jõua kunagi ütleme tasemel, et et ta on ise tõesti huvid. Muutused võivad olla ka muutused peaksid tõenäoliselt tulenema selle isiku oma tegevusest, et mingil hetkel mingi periood valmis näiteks või võima nagu tehniliselt ütleme enda puhul ütleme see, kui ma hakkasin proovima, samal ajal ma tegin intensiivselt forte akvat, Intad, mis on nagu äärmiselt ütleme, tehniline tööd, kui ma olen selle plaadi peale selle joonise teinud, kogu see protsess sealt edasi, see on noh, seal peab olema idioodi järjepidevus, et sa nagu söövitade ootada söövitati, ootan seal. Ja selle kõrval ütleme noh, täiesti teine meede, mis annab, annab sulle totaalse vabaduse need võimalikud, aga mingil hetkel jah, see ei ole enam mõjutavatsioone. Sa ise teed. Tuleviku küsimus, et kas kavatsete siis söega joonistada seni, kuni käsi jaksab seda teha? Jah, kavatsete küll, aga tegelikult ilmselt on nii, et et jällegi mingi asi saab ühel hetkel ümber, nagu ma olen nüüd näiteks naasta, ühtki graafikat tõmmist teinud, see meeldis mulle väga, tähendab värvi värvilõhn puudutus edasi, aga ma arvan, et ma sind väga lähedalt võib-olla söga. Et ühel hetkel see ei ole enam huvitav. Üldiselt mul kõik nad sööbellid on tekkinud väga selliste etappidele, mis on seotud filmitööga. Kui film on töö all, siis samal ajal puhtfüüsiliselt võtab nii palju aega, et et on aastaid komade filme Saltolvaksid ühtki pilti ja vastupidi nüüd vähemalt selle aasta lõpuni on väga tihe filmitöö. Tähendab, siis ma tahaks küll seal teha, et see päris lukku pannud. Sest alati, kui on olnud suur paus, ütleme kaks, kolm aastat alustad peaaegu nagu nullist. Kellid tumedat ei ole need, mida tahaks teha ja siis hakkab minema, siis läheb käsi lahti. Teil on siin ka nüüd näitusel üks lühike, võiks öelda vist animeeritud joonistused või joonisfilm selle kohta aegne kuul Jüri Üdi luuletuse ainetel koos Olga Martin ka. Et see on teie siis viimane joonisfilmina, ega see valmis selle näituse tarbeks. Ei, see on, see on osa joonisfilmiprojektist, must lagi, seitse ennast joonisfilmist, igalühel on kaks minutit ja üks eesti luuletaja vabalt valitud. Ja igaüks teeb selle kahe minutiga, mida isa heaks arvab? On mulle, on täiesti uus, lähenemisi on tavaliselt kuu, kui kõik muu on tehtud klassikalises joonisfilmi tehnikas koos joonismile grupiga siis kahemeetrine jupp on tehtud kaameral söejoonistus, et et ma olen pikka aega mõelnud, et noh, kuidas on võimalik sütt kasutada koos rühmaga töötades sõbrast võimatu, aga see oli teed söega võib joonistada mattklaasile tehtud Altvalgusega mattklaas ja kaaderhaaval. Kas mait klaas võtab selle vastu nagu kenasti? Üllatus küll, aga võtab, võtab väga elustega. Sellist asja ei ole kindlalt mahlas ei ole sellises tehnikas, selleks on meil nagu oma oma väljatöötatud selle tehnoloogia, millist sütt ja ja millist klaasi ja milliseid muid vahendit kasutada, meenutas eluaegne kuul moderntantsu. Jah, seda on, on ka varem öeldud, sest seal ei ole lugu nagu lood tavalises mõttes, et me üritasime leida nagu mingit luule adekvaatne koos heliluuletus, mida loetakse tsirka 10 korda selle kahe minuti jooksul nagu minetab oma selle reaalse sõnumi selle tähenduse, mis tal on, muutub. Kuivõrd näitlejate hääled muutuvad, tomaalses muutub jäta, muutub hoopis millekski muuks. Et läbi siis verbaalse sellise tantsulise nagu Repatiivsuse või jõuab kuskile? Nojah, ta ilmselt on, seal on jällegi on mees ja naine, kes algsest sellisest jäigast ja natuke hirmust lähtekohast nagu kahe minutiga toimub metamorfoos, nii nii selles helisev kui liikumises, sinna tekivad oksa sellised momendid sisse, tähendab, see lõpeb sellise, ütleme, algne eemalolek lõppeda väga suur lähedusega. Viimane küsimus tekkis mul selle kataloogi põhjal, et seal oli vist öeldud, et porgand pole pärn, pärn pole porgandit, siis pärnam, pärn ja porgand on porgand. Ants Pärn täielikult eneseküllane. See oli nüüd kriitiku lähenemine asjale, seal on koomiline külg, et Valga Martšenkoiline on porgand Kärnejale, porgand ühesõnaga ei ole eneseküllane vist ei ole. Kuigi ma täpselt ei tea, mis merede kellad. Aga suur aitäh teile selle intervjuu eest. Täna rääkisime natukene pikemalt Priit Pärnaga, kelle joonistuste näitus on avatud kumu neljandal korrusel. Mis puutub järgmisesse kunstisaatesse, siis 22. aprillil oleme eetris 19 15 tund aega hiljem, kui tavaliselt. Ja lõppu vastukaaluks Priit Pärnale kuulame siis natukene villaloobase muusikat. Stuudios olid Karen Jagodin ja Aleksander Tsapov. Saateid saab järelkuulata kaks nädalat klassikaraadio koduleheküljelt ja laupäeviti veerand üks kuulmiseni kuulmiseni. Mina olen Karen Jagodin, mina olen oleks törtsu hapu ja me räägime kunstist pühapäeva õhtuti kell 18 15. Saade kordub laupäeval instpunkt, sir.