Tere, head. Klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja. Mina olen selle toimetaja Tiina kuningas, saate teemad on seekord sellised. Kuulame, mida arvab Põhjamaades Ronja orkestri kontserdist kohtumispaik Eesti Liis Jürgens. Seitsmendal juunil toimub Raekoja platsil maestro Eri Klasi suur juubelikontsert, kui su hing on noor. Kontserti tutvustab Eesti filharmoonia produtsent Heili paus. Tamm algas terve kestev Pärnu VII orelifestival festivali kunstilist juhti Jaanus Remit küsitleb Ülle Hallik. 10.-st kuni 14. 10. juunini on Tartus viies rahvusvaheline puhkpillifestival mürtsub pill, mida tutvustab peakorraldaja Margus Kasema. Teda küsitleb Hedvig Lätt. Täna on Kubija lauluväljakul Võrumaa 90. laulu ja tantsupidu ühte hoides. Lähemalt kõneleb Peeter Laur, son Võrumaa maavalitsusest. Teda küsitleb Annika Kuuda. Teisipäeval, üheksandal juunil toimub Niguliste muuseum-kontserdisaalis kontsert. Rahvakoraali lummuses. Esinevad Kadri Hunti ja Uigend kitarr, trio Robert Jürjendali küsitleb neile ei vasta infelt. Kolmapäeval, 10. juunil toimub Kaarli kirikus Helen Tobias Uusbergi üheksakümnendat sünnipäeva tähistav kontsert. Esinevad Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor Kaarli kirikus. Noortekoor ja solistid. Lähemalt räägib dirigent Andres heinapuu. Maikuu lõpus toimus Lintsis Euroopa noorte muusikute festival, kus osalesid ka Eesti noored. Muljeid vahendavad Tartu teise muusikakooli õpetajad Mai sõõra, Olga Kuusdjukovitš ja Jelena Tantženko. Näid küsitleb Hedvig Lätt ja kuuenda rahvusvaheliselt Taevi nimelise ooperilauljate konkursi. Tulemused saadab Pärnust meile Kersti Inno. Soovin teile head kuulamist. Sülgaja. 31. mail ja esimesel juunil oli taaskord Põhjamaade sümfooniaorkestri jaoks kohtumispaigaks Eesti. Mina külastasin Anu Tali juhatatud kontserti esimese juuni õhtul ja see oli väga meeldiv elamus. Meeldivate elamuste kirjeldamist võiks alustada juba sellest, kes andis la oboe häälestus. Noot pani kohe pilku pöörama ja pärines muidugi Kalev Kuljuselt. Sama kogemus oli mul kunagi käesoleva kontserdi esimese teosena kõlanud Šostakovitši esimeses tšellokontserdis soleeriva David keeringasega. Nimelt olin samuti sunnitud momentaalselt ümber pöörama ja tuvastama, kellelt pärinevad sellise tooniga tšellohelid. Igal juhul oli mul nüüd ülimalt hea meel keeringast laval näha. Tšello muljetavaldava kadentsi ajal sai sellest heameelest juba hingemattev vaimustus. Keeringas oli justkui vana elukogenud näitleja, kelle iga žest, toon ja muu väljendusvahend on viimse detailini läikima lihvitud. Täielikust minestusest oli puudu veel vaid pisut erutavatesse äärmustesse mineku julgust dirigendi poolt. Õnnestunud ettekande sai ka Erkki-Sven Tüüri topeltkontsert naisis, mida Eestis esimest korda kuulda võis. Tüüristiil tundub siin kummastavalt selge ja läbipaistev, vaatamata tohutule nootide merele, mida mängijatele esitada tuleb. Mind ei pane üldse imestama, mida noored olite üürile Saksamaal öelnud, et orkester kõlab nagu suur süntesaator. Sest siin oli tõesti väga kristallselgeid, tämbri kõrvutusi ega täitsa ehedaid digitaalTyleisid ja eks ole seda lugu raamivad tai kongidki, üks hea saund. Solistid Karolin Vihman viiulil järg Vihmann klarneti, kes on muideks ka tuntud helilooja, olid selles loos rohkem nagu laineharjad kui eraldiseisvad isiksused. Nad ei olnud ka levinud rollis, kus solistid algatavad ja tüürivad orkestri materjali. Pigem lendasid viiuli klarnet üle maastiku ja kujundasid seda sujuvalt ümber. Või kui veel täpsemaks minna, siis koht, kust solist möödus, muutis kuju ja värvi. Teose üldpilt koosneb orgaanilistest või peaks ütlema anorgaanilistest puhkemistest, vaibumistest ja pidevast pulbitsemisest. Mõtisklesin ka selle üle, et vaatamata vektoriaalse stiili kuskil kuklas tiksuvatele arvu jadadele on siin ikka alles teatav tüüri muusikale omane. Abstraktselt kurb tonaalsus Rahmaninovi rapsoodia paganiini teemale. Solisti Marko Martini soolod olid esitatud silmnähtava lusti ja koketsusega, kust võis aimata vana hea paganiini esinemisstiili. Kuid ka selle kuulsa loo rosinaks pärliks kujunes aeglase keskosa soolo mille been tundlikus jõudis kahtlemata iga kuulajani saalis. Kui teos oli lõppenud, tegi Anu Tali toreda žesti ja raputas Markot õlgadest. Justkui tahtis öelda. Poiss, mis sulle sisse on läinud, sa mängid liiga hästi. Lootsin tasahilju, et lisalooks tuleb veel midagi, eriti hõrku, kuid sedapuhku oli Anul plaanis hoopis anda publikule nostalgialaks Sviridovi aeg edasi näol mille algust paljud kunagised Freemia vaatajad tunnevad. Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdist jagas muljeid Liis Jürgens. Marko Martinit saab kuulda täna kell 18 Kadrioru lossis toimuval kontserdil, kus ta koos viiuldaja Sigrid Kuulmanniga esitab Lutazlovskija Prokofjevi sonaate. Ja homme esitab Marko Martin Türi kevadfestivalil muusikakooli kammersaalis kell 16 algaval kontserdil muusikat ferentslesti tsüklist rännuaastaks. Sülgaja, seitsmendal juunil saab kõigi poolt armastatud ja austatud maestro Eri Klas 70 aastaseks. Eriklass on olnud pikaajaline Tallinna filharmoonia kunstiline juht, produtsent Heili Vaustam. Kuidas tähistab Tallinna filharmoonia Eri Klasi juubeli? Ühest küljest teeb Tallinna filharmoonia koos Tallinna linna ja kultuuriministeeriumiga eri klassile sünnipäeva kingituse väga erilise kingituse, nimelt tasuta kontserdi ja teisest küljest on see nagu Eri Klasi kingitus kogu tema Raskonnale kogu tema aastatepikkusele aastajaskonnale ja minu meelest on päris haruldane, kui inimene teeb oma sünnipäeval kingitusi teistele, aga ilmselt ei ole neid palju, kes selle peale tulevad, et oma sünnipäeval teistele kingitusi teha. Ja kui me saame nii kõrgetasemelise kontserdi ja tasuta, no siis on see kahtlemata kingitus neile. Et püüame minna ja kingitust vastu võtta, siis pühapäeval kell seitse Raekoja platsil. Kontsert toimub kahel laval, see on väikene nagu eriklassi, enda portree. Ühest küljest on ta maailmahaardega tõsine ooperidirigent ja teisest küljest vemp täis džässimees ja nii ka siis need kaks lava kannavad Ersot ja Estonian Dream Big bändi on solistid Estonia teatris ja ka laulvad näitlejad. Linnateatrist külalisteks on ooperitähed Moskvast, Novaja Opera-st ja ka Soomest. Kõige erilisem nendest minu meelest Ameerika päritolu metsosopran Fatah Oll, rollide laulja, süntia Makrys, kõlavat armastatud aariad, Putšiini tonitseti visee operitest. Jaga Peždayne muusikalist Messaid stoori. Maestro ise juhatab sel õhtul ainult üht teost ameeriklast Pariisis köshwini väga tuntud lugu ja see on tema jaoks märkimisväärne teos, sest sellest võib nimetada nägu tema dirigendikarjääri algust. Et kontsert on niivõrd mahukas, seal on vahepeal sõnavõtte ja meenutusi ja algab ka see väikese fotogaleriiga eri lapsepõlvest kuni viimaste esinemisteni, nii et vaatamist-kuulamist, meenutamist ja kaasaelamist on väga mitmel tasandil. See kõik on justkui Eri Klasi enda mitmetahuline ja tegelik isiksus, kes ei jää nagu milleski võlgu, tema antud panus on tegelikult alati väga suur, võib-olla ta on isegi nii intensiivne, et me ei saa seda nagu alati vastu võtta, aga vähemalt kõik see, mis temalt tuleb, see on väga tugeva laenguga ja loodetavasti sama võimas ja sama nooruslik on ka see kontsert, sest kontserdi pealkiri eri enda pandud, kui su hing on noor ja sellist laulud, aga lõpuks esitab Eri Klas juhatab oma juubelikontserdil vaid ühte teost, aga kes on siis teised dirigendid ja esinejad sellel kontserdil? Teisteks dirigentidega on Eestist Jüri Albertan, Vello Pähn, Anu Tali muide, Anu Tali ja Veikko Täär on ka õhtujuhid ja Moskvast on dirigendiks Sergei Lõssenko Novaja Opera dirigent solistile ja astuvad üles Angeelika Mikk, Helen Lokuta, Mart Madist, Rauno elk, Andres Köster siis Moskva suured ooperitähed, Aleksandr Antonenko, Elvira loova Soomest, Marian Mennik, Raimo Sirgia süntia Makrys, Angeelika klas faagerlond ja mis on veel omaette üllatus ja tore vahepala ka linnateatri näitlejad Andero Ermel, Veiko Tubin, Mart Toome, Priit Võigemast. No mida nad esitavad kääru tihemetsa Tiina Naissoo Mu kodu. Nii et tuleb. Väga meeleolukas, väga mitmekülgse kireva kavaga kontsert kogu linnarahvale. Aitäh. Heili Vaustam. Klassikaraadio teeb homsest Raekoja platsil toimuvast kontserdist ka otseülekande ja soovime eri klassile ka klassikaraadio poolt õnne ja tervist veel kauaks. Pärnus Eliisabeti kirikus sai eile alguse traditsiooniline, läbi suve kestev orelifestival festivali kunstiline juht Jaanus tarrime tutvustas seda lähemalt, kuigi siin ajakirjanduses on kõlanud mitmegi ürituse kadumisest Pärnust, siis igastahes Pärnu orelifestival oma seitsmendal suvel toimub seda küll ja, ja kuigi ma saan aru, et kõigil on raha vähe ja ka meil on raha vähem. Me ei saa endale võib-olla nii kõike lubada siis meie vähemalt toimime edasi. Ka siis, kui, kui meil üldse raha ei oleks, siis ma usun, et inimesed oleksid või interpreedid enamuses tuleksid ka tasuta mängima. Keda siis näha, kuulda saab selle suve jooksul sellel aastal on küll nii, et kui, kui me oleme nagu headel aegadel ka mõne väliskülalise kutsunud. Eelmine aasta siin oli Viinist oli organist ja siis sellel aastal tõesti ainult keskendume eesti organistidele ja enamalt jaolt saab nagu Eestile ringi peale, et Tallinnast Kuressaarde, Kuressaarest, Pärnus, Pärnust, Viljandis, Viljandis plas. Nii et selline ring tuleb sellel aastal. Millised on võib-olla kõige huvitavamad või vähem mängitud teosed, mida kuulda saab? No sellel aastal on oluline ju mendel soni ja mendel son, kui suur orelihelilooja siis Menderson on nii-öelda niisugune läbiv helilooja? Ja loomulikult me peame meeles ka seda, et meie kirikut peaorel tähistab oma kaheksakümnendat juubelit, sellest on nagu see kava koostatud ja kantud kuid mis on nagu oluline või mis järjest iga aastaga mulle tundub nagu olulise härma on just see, et, et meie oma, Pärnu muusikakooli oreliõpilased astuvad ülesse ja kui me eelmine aasta terve siis minu oreliklass mängis siis ma peaks ütlema, et see oli kõige rahvarohkem kontsert ja minu meelest see ongi just väga huvitav näha, aga kuidas need pisikesed põngerjad kõige noorem on vist mul 12 aastat ja kõige vanem on vist kas 17 või või midagi niisugust, siis seda nagu südantsoojendav kuulata, kuidas nad arenevad ja kuidas nad väga tõsiselt sellesse kontserdisse suhtuvad? Noh, eelmine aasta me käisime õpilastega ju ka konkursil ja minu õpilane võitis Grand prii selle aasta lähme jälle muidugi üldsegi ei arva, et, et me sealt midagi võidame. Sest noh, seal on Moskva ongi isegi kohal. Sellel aastal on ka väga uusi nimesid. Kuressaare organistritaraaber esineb. Ta on lõpetamas oma see kursust usuteaduse instituudis ja on ette valmistanud ka päris nii soliidse kava ja siis uutest tegijatest kindlasti on eelmisel aastal Muusikaakadeemia magistratuuri lõpetanud Gustav-Leo Kivirand ja sellel aastal. Nüüd ma võin eksida, aga sellel aastal lõpetavateniskasproovitš kes mängivad koos kontserti nii-öelda pool ja pool kontserti, et need on niisugused uued tulijad, et sellest on nagu hea hea meel, et Eestis ka nooremaid organista peale tuleb. Et just eesti organistid saavad suvel ka nii-öelda ennast teostada orelikaugemale inimesele võib-olla, eks nimesid, mis veel orelimängijatest meenub, on Ines Maidre, kas teile ka kulda saab? Jah, Ines Maidre on meie traditsiooniline külaline ja läbi aastate juba väga traditsiooniline külaline ja tema kontsert on 10. juulil. Mängib siis nii Bachi, kui mendalsoni jagab prantsuse muusikat, mis on siis tema selline ampluaa. Ja kontserdid on nagu ikka reede õhtuti kell kaheksa Pärnus Eliisabeti kirikus just nimelt iga reedel, alates juunikuust kuni augusti lõpuni kell kaheksa õhtul on võimalik kõigil nii-öelda nautida orelimuusikat ja muidugi üks väikene niisugune asi veel, et me tegelikult kõik ootame järgmist aastat ja uue pilli valmimist. Et see pill on ka praegu, siis sellises seisus juba Kriisa juba laob vilesid orelisse ja selle avamine kõigi plaanide kohaselt on siis rahvusvahelistel hansapäevadel Pärnus. 25. juunil kell 12 on siis pidulik ava jumalateenistus ja õhtuks on planeeritud meil niisugune kontsert, ma arvan, et ma võin selle juba välja öelda. See on siis pikki suve orelimaraton, see hakkab kuskil õhtul kell kaheksa, järgmisel aastal möödub Johann Sebastian Bachi sünnist 325 surmast 260. Nii et see maraton on ainult läbinisti Bachi muusikast. Ja kui kaua ta siis kestab, kas hommikul kella kuuest hommiku kella kaheksani, see siis selgub siis, kui sa kontsert tuleb. Uus pill pannakse täiega proovile, just et see on niisugune vana traditsioon, näiteks tean, et kui Paide kirik omal ajal sai endale uued kellad, siis nende kellade pühitsemisest kuni päikesetõusuni helistati terve öö läbi. Nii et see ongi nakkusega proovikivi, et kas pill peab vastu, ei pea. Heligojale Pärnust Ülle Hallik Järgmisel nädalal kogunevad Tartusse puhkpilliorkestrid ja toimumas on viies Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival mürtsub Pill, kuidas festival viis-kuus aastat tagasi alguse said. Peakorraldaja Margus Kasema. Iga festival tekib ilmselt siis, kui selleks on vajadus, niimoodi temaga tekkis, õigemini ma ütleksin, et see festival ei ole tekkinud viis aastat tagasi, vaid palju varem, sest teadmiseks, et Tartu linnas on ka varem tehtud puhkpillivääri. Tartu linnas on olnud Eesti esimene džässfestival ja ka esimene puhkpilli päev. Tol korral tegi seda pukki päeva küll Ando Rannu ja, ja nüüd siis sellel uuel kujul sai see alguse nõndaviisi. Mitmed sõbrad, tol ajal ka Tartu orkestri direktor Toomas Peterson ja esimese muusikakooli õpetaja Kaido otsing ja pikemas arutelus jõudsime selleni, et viisime läbi esimese festivali. Tõsi, mõned aastad ennem oli veel üks samalaadne festival, aga jah, siis nüüd selle nimetuse all on ta viiendat korda. See festival on pillimeeste jaoks kokkutulek, ma loodan, siin saab õppida, siin saab mängida, siin saab suhelda, muljeid vaheldada. Ma arvan, et see on ka Tartu külalistele ja Tartu elanikkonnale hea võimalus kuulata häid orkestreid, vaadata, kuidas head pukk, lõpetajad töötavad. Mille poolest see festival erineb teistest? Selles tuleb selgusele jõuda sedamoodi, et tuletaja vaatate. Mina arvan, et selle festivali omapära on, esiteks on see, et seda korda see festival on koos Tartu laulupeoga ja Tartu laulupidu on äärmiselt väärikas ja suur pidu. Suur osa nendest esinejatest, kes tulevad, et meie festivalile tulevad ka siia sellepärast et neil on võimalus sellisel üritusel osaleda. Paljon osalejaid, osalejaid on üle 50, seekord ja ei ole ainult orkestrit. Siin on ansambleid. Siin on bigbänd, tantsijaid, näiteks mustlastantsuring, svingtantsuring, hiphopi, ring, lasteteater, vana autonäitus ja palju muud. See puhkpillifestival algab 10. juunil ja lõpeb 14. juunil ja milline on see programm? 10. juunil avame kell 18 null null õhtul raekoja platsis telgi kõigepealt enne proovi ja siis kella seitsmest läheb lahti avakontsert ja see programm raekoja platsi pealaval, ehk siis suures telgis kestab laupäeva keskööni ja seal astub üles väga-väga-väga palju häid muusikuid, lauljaid, näitlejaid, ja pühapäeval on kell kolm meil Jaani kirikus aga kontsert ja sedapuhku on peaesinejateks meil pühapäeval Eesti noorte puhkpilliorkester ja Eesti orkestrijuhtide puhkpilliorkester. Kas on tulemas ka külalisoja on tulemas küll on tulemas Stockholmis selline suurepärane Marsi orkestrite dirigent ja löökpilliõpetaja ja sõjaväeorkestrite juht Toby tööner siis Colin Randson Inglismaalt, tollane vaskpilliorkestri dirigent ja õpetaja Inga krinwalde. Üks parimaid flöödimängijaid ja õpetajaid tuleb Ogre kultuurimäeorkester väga tublid noored Ogre, muusikakooli õpilased mängivad seal meie vana hea tuttav, suurepärane orkester, Puhjorgesse sigulda lahti bigbänd, see on üks Soome parimaid džässorkestrit, nii et ma usun, et siin on nii mõndagi kuulata. Ja milline muusika kõlab puhkpillifestivalil, mürtsub pill. Aga tulge kuulama, ma arvan, et siin saab olema nõnda, nagu ütleb üks raamatu pealkiri valsist rokini. Pillimuusika on kindlasti esikohal, kas on mingi selline ühisteos, mida kõik puhkpilliorkestrid esitavad? Ja siin on kaks teemat, esiteks me just rääkisime sellest, et on Tartu laulupidu, seal tuleb esitusele esimese loona Tartule laulupeol kõigepealt meie linna aukodaniku Aadu, regimarss marss, Põhjala. See lugu on olnud 70 aastat kadunud, nüüd on ta siin jäme, seda mängime. Suurepärane sümboolse pealkirjaga Marss. Teisena on spetsiaalne lugu, mida me koos mängime. Tõnis Kõrvits kirjutas meie festivalile karjase pühap. See on kahe kuusalurahvamuusikat töötlus ainetel tekkinud lugu ja kolmas lugu on kirjutatud Priit raigi poolt 1988. Nüüd on, see tuleb esitamisele laulupeol. See lugu räägib Tartu kaunitest paikadest, see on väga ilus vahelisi popuri, aga lisaks sellele on, nagu ma ütlesin, pühapäeval on galakontsert ja galakontserdil, see on selline kontsert, kus lisaks nendele kahe peaesinejale esinejatel festivalil mõniline bukle orkester ja seal näiteks ühe teosena tuleb ettekandele John Williamsi ilgelt pops. Tõlgime siis seda nõndamoodi, et puhkpillikõlade õhtu. Olen väga uhke, et lisaks Eesti parimatele kukliorkestritele on seekord, et festivali ja Tartu laulupeoga seotud praktiliselt kõik Tartu linna parimad tublimad orkester, orkester, Tartu Ülikooli orkester, popsid Puhjorist, reforte väegade pasunakoor, Rõngu orkester, Pühajärve orkester, Elva linna puhkpilliorkester, Tartu seenior BIG liikmed Tartu ja muidugi meie sõbrad Pärnust, Tapalt, Põlvast, Põltsamaalt, Tallinnast. Neid esinejaid ja põnevaid üritusi, kohtumisi on nii palju, kust leida kõige selle kohta infot? Lähipäeval ilmuvad välja reklaamid, plakatid aga meie kodulehekülg www. Punkt. Po. Tartu. Sealt te saate valida, milline üritustele meeldib. Aitäh Margus Kasemaa selle intervjuu eest, viies Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival mürtsub pill 10.-st kuni 14. juunini. Täna, kuuendal juunil algab Võrumaa laulu- ja tantsupidu, mis on sedakorda 90. ja saab alguse õhtul kell seitse Kubija lauluväljakul. Mul meel tervitada siin stuudios Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitjat Peeter Laursoni, kes sel teemal need meid natuke valgustab. Räägime pisut Võrumaa laulu- ja tantsupeo ajaloost. Tegemist on tegelikult väga vana traditsiooniga juba. Jah, nii ta on, sellepärast et esimene Võrumaa pidu toimus aastal 1881 ka juuni algul ja siis oli osalejaid ligikaudu 150. Täna teeme siis üheksandat pidu ja seekord on osalejaid üle 2000. Need on siis lauljat, tantsijat, pillimängijad, võimlejad ja see vanuseskaala on hästi pikk. Kõige nooremad on sellel peol lasteaia mudilased ja kõige vanemad staažikamad lauljad, tantsijad, et võib-olla seal kuskil aastates juba üle 70, nii et Võrumaa on suutnud selle pidude traditsiooni nagu säilitada. Ja igal aastal me pidu peame. Minu käest on küsitud, et kui esimene toimus 1881, et kuidas nüüd saab olla 90.. Selge on see, et sõja ajal pidusid ei tehtud ja pidude tsüklid olid natuke teised. Aga viimastel aastatel oleme küll nii, et me iga aasta oleme oma peo teinud. Ja kuna sellel aastal toimub ka pidu Tallinnas, siis julgelt ja uhkusega öelda et sellest üle 2000 osalejaga Võromaa peolt Tallinnasse sai üle 1500 inimese. Praktilised ainult issa Liimest jäi võlumalt seosest konkurentsiga välja. Mis üldse on tinginud sellise ettevõtmise, et Võrumaa ise oma laulu ja tantsupeo korraldab? No kõigepealt on see, et suurte pidude tsükkel on ju viis aastat ja kui me neid pidusid maakonnas ei teeks, siis võib juhtuda niimoodi, et kui on kätte tulemas või jõudmas Tallinna pidu, siis enam nagu tegijad ei olegi, aga taidlejad on juba sellised, kes aasta ringi harjutavad ja nad tahaksid ju kuskil esineda, see on üks põhjus ja teine põhjus on muidugi see jälitamine sellel aastal, kui on 25. üldlaulupidu ja 18. üldtantsupidu, siis konkurents peole oli küllaltki tihe ja osad midagi teha pole, peavad välja jääma, siis maakonna pidu annab võimaluse nendele esineda, sest et muidu jääb ainult kohalikus rahvamajas esinemine. Aga suur pidu on ikka see, mis jätab sellise emotsiooni sellele tegijale. Ja kui sügisel hooaeg uuesti pihta hakkab, siis kas siis traktoreid õhtu harjutama või või pärast lehmalüpsmist rahvamajja joostes tahetakse kokku tulla, harjutada, õppida ja siis esineda. Kas sellel Võru laulupeol kõlab sama repertuaar, mis näiteks üldlaulupeol Tallinnas või on teil täiesti omad lood? Eil kuna Tallinna peoga seoses on see repertuaar olemas, siis meie peol on ikkagi Tallinna peo repertuaar, mitte kõik muidugi sellepärast, et osa asju on ikka selliseid, mis tahavad suuremat kollektiive ja põhimõttelised Tallinna repertuaarist segakooride ühendkooride laulud, sest meeskoore on Võrumaale jäänud ainult kaks ja neid nüüd eraldi esinema panna. Kubija lauluväljakule on natuke Kogu pidu saab nüüd laupäeval alguse Võru keskväljakult ja rongkäiguga siis kobiale. Sellele eelnes tule süütamine neljapäeval suure munamäe tornis ja tuli liikus läbi kõigi maakonna omavalitsuste, meil on 13 omavalitsust kahe päeva jooksul ja see tule teekond oli peaaegu 300 kilomeetrit pikk. Iga omavalitsus tervitas tuld ja omamoodi setod näiteks Meremäe peal, selles ilusas tornis, kus on väga ilus vaade ümberringi või siis Lasva vald organiseeris sellel ajal omale laada ja laadarahvas tellitas tuld. Et iga omavalitsus püüdis teda teha omapäraselt, kes natuke pikemat, kes natuke lühemalt, aga tuli jõudis siis reede õhtul Võrru. Võru linn oli viimane, kes seda tuld nagu tervitas. Tuli veebis Võru maavalitsuses ja kell viis laupäeva õhtul, siis hakkab tuli liikuma kupja poole ja seekord on ta sellepärast omapärane, et sele tule viivad Kubjale põrmu. Kuulsused meie peol on August Teppo meie peole kaile ette ja meie peale papa Kreutzwald tulid, liigub mööda Võru linna Kubjale, aga enne nad saavad kokku siis pidulistega ehk kogu see rongkäigu seltskond tervitab tuld ja õhtul kell 19 siis alguskuu peal näidatakse suurelt ekraanilt seda tule liikus mööda omavalitsusi ja siis, kui see on tehtud siis Võrumaa kolm eakamat juhti, tantsumemm Helju müürsepp, kori juht, dirigent Heino Pehk ja vanem puhkpilliorkestri dirigent Väino Lepp Sütavad biodule. Ja edasine on siis juba lauljat. Ja edasine on juba lauljat, pillimängijate, tantsijate etteasted ja pidu kestab kuskil kaks pool tundi. Loodame vähemalt niipalju, et need eelmiste päevade vihmad on sellel päeval Võrumaa pealt ära kadunud. Ja päike tervitab meid ka sellel peol. Niisiis kõigil huvilistel on täna alates kella 12-st võimalik kaasa elada Võrumaa peopäevaga seotud esinemistele ja ühistegemistele. Võrumaa 90. laulu- ja tantsupeo ühte hoides lavastab Ruti murusalu. Teisipäeval, üheksandal juunil algusega kell 19 toimub Tallinnas Niguliste kirikus kontsert pealkirjaga rahvakoraali lummuses, kus esinevad laulja Kadri Hunt, Jaagu, Weekend Guitar Trio ja meil on nüüd liinil kitarrist Robert Jürjendal. Kuidas tuli plaan selline kontsert teha ja kust leiti just sellised rahvalaulud, mis siis sel korral publikut lummama hakkavad? Tegelikult võtsime üle Kadri hundi varasema koos ansambliga hüüdja hääl ja Weekend Guitar Trio puhul on tegemist natuke teistsuguse lähenemisega. Rahva koraalidele me enam ei kasuta funktsionaalset harmooniat, nii palju. Siin on natuke teistsugused tekstuurid ja sellised kõlamaastikud. Aga see koostöö on meil väga hästi sujunud ja meil on juba kontsert olnud ennegi. Ja Niguliste kirik on selleks väga hea koht. Millistest piirkondadest kontserdil kasutatavad rahvaviisid võiksid pärineda? Oi, need on väga mitmest kohast ja siin hallistest ja Vormsilt paljudes kohtades. Mõned lood on muidugi publikule kindlasti tuttavad need hästi kauneid rahvakoraaliviisiga Mu süda härg üles. Ma tänan sind, aga mõned asjad on natukene vähem tuntud, aga samuti kaunid nagu see kontserdi pealkiri. Et rahvakoraali lummuses ütleb seda, et tõesti need on väga kaunid viisid ja nõtkete kaunistustega, et see sõna on väga kaunilt edasi antud. Need viisid on jah, sellised kulgevad ajas ja see lummus nagu soojusena seda kirjeldama. Minul on väga põnev, sellepärast et varasemad, et on koostöö, on sarnaste asjadega Kärt Johansoniga plaat väljas. Ja kadrihundil on teistsugune lähenemine. Kadril on väga tugev ja väga ilus hääl. Ja minu meelest on hästi sujunud meie koosta. Ja kas nimetatud kontsert Niguliste kirikus on selle kavaga ainus, mis te annate Eestis? Kontsert rahva korrali lummuses toimub üheksandal juunil algusega kell 19 Tallinna Niguliste kirikus ja kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio. Üheteistkümnendal juunil saab 90 aastaseks eesti soost organist ja helilooja Rudolf Tobiase tütar Helen Tobias Uusberg. Tegemist on nii-öelda väliseesti heliloojaga, kes elab juba aastaid Ameerika Ühendriikides. Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor dirigent Andres heinapuu juhatusel tähistab Helend Objast Uusbergi sünnipäeva kolmapäeval, 10. juunil kontserdiga Andres heinapuu. Millised on olnud teie kontaktid Helen Tobias Uusbergi ja tema loominguga? Küllaltki pikalt, juba aastal 1992 esitas tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor Silvia Männiku dirigeerimisel tema missa brevise esmakordselt ja samuti oleme esitanud tema reekviemi naiskooriv versiooni. See reeglina on õigupoolest, mis saab revise sugune laiendus. Täiendust põhineb samal materjalil ja seda segakoorivariant. Tee on esitanud ka Kaarli kiriku kontsertkoor, kes on meil kaastegev ka järgmisel nädala kontserdil esitades selle reegli moosi. Kuidas te iseloomustate tema loomingut on räägitud näo klassikalisest stiilist, võib aimata Ta ridade vahelt ka Rudolf Tobiase omas dramatismi ja niisugust jõulist väljendust ta on kirjutanud instrumentaalmuusikat, kammermuusikat. Sellel kontserdil esitavad Urmas võlpia Marje Lohuaru sonaadi viiulile klaverile Christian Weber, Annika Gibso soolale laule ja siis naiskoor laulab tema vaimulike rahvaviiside töötlusi, ühe humoorika pala ämblikke harakas. Aga samuti on seal kontserdil ka üks Rudolf Tobiase motet Jeruusalemma tütred Piret toidule. Siis mängib Hugo Lepnurme Tokaata, nii et kaastegijaid on päris palju. Kas teil on ka isiklikke kontakte olnud, Helen Tobias tuusbergiga on ta siin Eestis teiega? Oma kahel eelmisel juubelil, siis 80. ja 85. aasta juubelil koosnevad Dremaja roosiga. Tema tütar on naiskooriga dirigeerinud esitanud Kasele naiskoorivariandis New Yorgis, Eesti New Yorgi naiskooriga aastal 2000 ja meie laulsime seda teost siis aastal 2006 märtsikuus pühavaimu kirikus. Ja see ettekanne oli pühendatud president Lennart Meri mälestusele. Aastast 2006 on Lendobiast Juusberke Tallinna tehnikaülikooli vilistlasnaiskoori auliga. Sellel kontserdil tulevad ettekandele siis katkendid suurvormidest ja koorilaulud. Jah, seal on siis kuus osa reeklemist Kaarli kiriku kontsertkoori esituses, siis need rahvaviiside seaded, bet, õndsaks kiitmised tšellole klaverile, naiskoorile, Kristjan Saar on siis tšellole ja siis soololaule ja üks laul sellest tsüklist neli laulu Emily Dickinson sõnadele pärineb siis tema vist praegu viimasest teosest, mis on kirjutatud aastal 2003. Ja samal kontserdil esitletakse ka Helen Tobias Uusbergi ühte raamatut. Jah, see on siis muinasjuturaamat vangistatud prints ja teised jutud, mille kuuldavasti on siis illustreerinud siis Eesti koolilapsed. Aga selle raamatu kohta ma ei oska rohkem midagi öelda, pole seda veel näinud, need, kes tulevad kontserdile saat, seda sealt siis uudistada ja endale soetada. Nii et tegemist on mitmekülgselt andeka Eesti päritolu loomeinimesega, kes on kirjutanud hulgaliselt muusikat, mida siis nüüd ka siin Eestis kuulda saab ja kirjutanud ka muinasjuturaamat. Kontsert toimub siis kolmapäeval, 10. juunil kell 18 null null Tallinnas Kaarli kirikus. Kontsert on tasuta. Aitäh Andres heinab. 21.-st kuni 24. maini toimus Austrias linn siis Euroopa kultuuripealinnas 2009 Euroopa noorte muusikute festival megaherts, millest võttis osa üle 7000 noore muusiku. Eestit esindas kui pea 100 noort muusikut. Tartust olid kohal esimese muusikakooli ja teise muusikakooli õpilased ja õpetajad. Muljeid Euroopa noorte muusikute festivalilt vahendavad Tartu teise muusikakooli õpetajad Mai sõõro, Olga kostjokovitš, Jelena Tantženko. See oli üks väga suurejooneline festival, millest võttis osa kuni 8000 inimest. Kui me nüüd kogunesime sinna avatseremooniale, peaväljakule ja lõputseremooniale, siis terve väljak oli rahvast täis ja väga rõõmus. Noorte festival. Eesmärgiks oli, et noored saaksid omavahel koht suhelda, et tekiks selline tunne, et oleme yin-Euroopa. Me hoiame seda Euroopat, sest lõputseremoonial näiteks oli üks hästi-hästi suur õhupall, mis kujutas maa kerand. Noored tõstsid teda käte peal ja andsid edasi. Üksteisele pöörati tähelepanu ka väikeriikidele. Näiteks olid kõigi riikide lipud väljas kanti lavale. See oli nii kena. Millise muusikalise programmi viis Tartu teise muusikakooli akordioniansambel unison Austriasse, meil oli põhiliselt ikka eesti muusika, mida tegi arranžeeringuid orkestrile, Mayszeero ja natukene ka vene heliloojate muusikat, see oli kava tikkusel kuskil 40 minutit, millega me esinesime siis kaks korda seal ja mida tausta ja pakkus noortele muusikutele, seal oli kontserte üle terve Ülem-Austria ja meie siis olime ühes väikses sellises linnakeses nagu riid, seal on umbes 12000 elanikku ja linnas oli siis neli lava. Sellisel laval pidime meie esinema esimene päev ja järgmine päev olid siis kõik kõik osalised tulnud kokku suures Linzi linna, kus oli 15 platsi mänguplatsi, need igat platsi ei jõudnud keegi külastada ja nad olid sätitud. Igatahes teed seal, igaüks võis valida endale sobiva muusikal, seal oli, ütleme nii, seinast seina, seal oli nii tantsu, laulu, džässi, popi, klassikalisi orkestreid ja väiksemaid koosseise kammerkoosseis ja väga toredad platsid, kusjuures olid meil oli siis väga tore koht, väga moodne Linzi Kunstimuuseum oli ka seal raekoja proovis oli kirikutes, oli täitsa tänaval trammitee juures, nii et seal oli väga erakordne ja ega me ei jõudnudki palju näha, kuna ise pidime ka esinema, aga see, mis seal tõesti oli, see oli võrratu tunne, meil oli niisugune kiirus kogu aeg peal, kõige rohkem me nägime neid osakuid jäid suures suures söögitelgis, tekkis siis selline improviseeritud rütmiorkester, keegi seal koputas rütmi ette ja siis kõik teised järele ja siis need rütmid varieerusid. See oli päris päris tor. Uhke nagu selline koosmusitseerimine rütmi kaudu, aga isiklikke kontakte. Ma ei ütleks, et neid nüüd eriti oleks olnud. Aga kui võtta see üritus, mida armastavad Euroopa noored muusikud mängida või milline veetase on meeliõhtus kuulama seal väga toredat Austria sümfooniaorkestrit ja see oli tõesti vapustav, nad mängisid seal Ühes pangasaalis ja nad mängisid tõeliselt hästi, seal oli, ütleme nii klassikat kui ka lõpus oli ka Jeesus Kristuse superstaarist üks popuri tehtud ja ma ütlen, et ma pole nagu sellist orkestrit kiv noorte seas varem ka kuulnud. Ja kus veel oli toredaid momente, et need inimesed, kes kuulasid Neid üks oli, kes tulid, küsis, kas teil on teie plaate, et meeldis ja tahtis kindlasti saada, teine tuli ütles, et kas te olete tark taust ja ütlesin hea ja siis ta ütles, et ma olin just kaks aastat tagasi Tartus, mulle meeldis väga see linn ja tuli paremate sõnadega ja selles väikses linnas riidis ka tuli üks naisterahvas, kes ütles, et me oleme väga hästi esinenud, väga meeldis talle lihtsalt tänas meid esinemise eest, nii. Selliseid tagasisidet olid väga toredad ja kenad. Me olime vist ainukesed agredenstide orkester, kes seal osales, sest üksikud akordionid olid ansamblis, aga et oleks 16 akordionid ja veel lisapillid klaverit, kitarri ja flööti, et sellist koosseisu nagu ei olnud sellel festivalil, kui palju noori muusikuid esindas Eestit, oli lubatud kaheksa käänd inimest, aga ma ei oska nüüd päris täpselt öelda, kas meile kaubeldi lisakohti juurde sümfonietta, orkestrid oli meil kaks tükki, siis oli pidanud Jõhvist ja Viimsi, eks ole, noh, need olid, sümptoniettide alla kuuluvad, eks ole, Viimsi ja siis Põltsamaa, nii et siis neli kollektiivi. Millise kogemuse teie kui õpetajad saite sellise kogemuse, et noortega saab ikka väga palju ära teha? Ikka, nad on väga tublid ja muidugi ka Austria noori oli väga tore kuulata, sest et avatseremoonia oli nende poolt, see oli väga vahva, vaadates neid lapsi ja õpilasi hoopis teises olukorras, et tal ei olnud tunnisega, Nad ei pidanud midagi sellist õppimata, oli nii meeldiv näha, need tõesti musitseerisime, nad said seal tulles nüüd rõõmu tunda. Ma mõtlen täies hoos, sest see, mis me teeme siin-seal, see must töö, aga see, mis sai seal tehtud, see on juba tõeline nauding. Aitäh Mai sõõra, Olga kostjokovitša, Jelena Tontženko selle intervjuu eest ja soovime teise muusikakoolinoortele muusikutele ilusat suve. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Liis Jürgens, Ülle Hallik, Hedvig Lätt nelejevasteinfelt ja Annika Kuuda. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli selle baas. Aga enne kui saatele joone alla tõmbame, kuulame ära uudised. Pärnust, kus eile õhtul selgusid kuuenda rahvusvahelise Klaudia Taevi nimelise ooperilauljate konkursi tulemused. Pärnus saatis meile uudised Kersti Inno. Eile õhtul lõppes Pärnu kontserdimajas kuues Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss. Konkursi hindas žürii eesotsas kuulsa Poola soprani Teresa Tšiilis haaraga. Žürii otsustas, kas seekord esimest preemiat mitte välja anda. Teise preemia ehk parimaks lauljaks tunnistati konkursi noorim osavõtja Tuuli siuko. Anatoolia Ko on Valgevene pass. Kolmas koht läks jagamisele kolme soprani vahel. Eestit esindav Maria veret teenina Leedut esindav armeenlane Asmicrigorjan ja soomlanna Paulina Linno saari anti välja ka eripreemiad. Kontsertmeistripreemia pälvis Piia paemurru. Ave Maria on Klaudia Taevi konkursi traditsiooniline kohustuslik lugu teises voorus ja selle preemia pälvis Asmicry korjan. Tänase finaalkontserdi põhjal valis publik ka oma lemmiku ja lemmikuks sai vene Ecoloratuur sopran Alphia Kariimova. Konkursi parimale lauljale antakse võimalus valida. Mine ooperi produktsioon, see on kahe aasta pärast ja ka Klaudia Taevi nimeline konkurss toimub uuesti kahe aasta pärast. Aastal 2011.