Tere, mina olen 13. juuni heliga ja saate toimetaja Annika Kuuda hooaja eelviimase heliga ja saate teemad on järgnevad. Täna toimub Tartu laulupidu, süüdatakse peotuli, mis mööda veeteed pidi jõuab teiseks juuliks üldlaulu ja tantsupeo ajaks Tallinnasse. Cedric Lätile, kõneleb Tartu laulupeo kunstiline juht Alo Ritsing. 15. juunil astuvad legendaarsed tšelloõpetaja Laine Leisteri 90. sünnipäeva puhul nüüd ampli koosseisus Estonia kontserdisaalis üles 12 eesti tšellistid. Juubelikontserti tutvustab dirigent Olari Elts. 16. juunil esineb metodisti kirikus Kälvi rahvusvahelise muusikalaagri sümfooniaorkester. Lähemalt räägib Tiina kuningale. Notalis hakkas. Seitsmeteistkümnendal juunil algab tänavu Eesti muusika Trio akadeemia 90.-le aastapäevale keskenduv 12. Suure-Jaani muusika festival. Ülevaate heliloojatele kappidele pühendatud festivali programmist teeb kunstiline juht Andres Uibo. Sankt-Peterburi ooperiteatri solistide esinemisi Eesti eri paigus tutvustab kontsertide juht Toomas Cutter. Intervjuu tegi Kersti Inno. Tuleva nädala esmaspäev Päeval algava Tallinna neljanda kitarrifestivali kontserte tutvustab ürituse eestvedaja Tiit Peterson. Eile Pariisis lõppenud rahvusvahelise heliloomingu konkursi Rostruma tulemustest annab ülevaate klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Mõnusat kuulamist. Ka ja. Eesti rahvusringhääling on juunikuu kuulutanud laulu ja tantsupeokuuks. Alanud laulupeokuul antakse üle vabariigi maakondlikke laulupidusid, mille repertuaar on pisut erinev. Tallinna laulupeol esitatavast. Laulupeo kunstiline juht Ants Soots tunneb rõõmu, et üle vabariigi peetud 345 eelproovi näitasid kooride head taset ja võimekust ning peo ettevalmistustöö on olnud vilgas. Samas tuli välja oluline lünk meie kultuuriruumis. Nimelt haritud korijuhte ei jätku igale poole ning see tekitab probleeme muusikatekstide õpetamisel. Koorilaul on eesti kultuuri üks mastaapsemaid osi. See on panus rahvakultuuririkkusesse. Tänavune numbrilt Kaheksateistkümnes tantsupidu kannab nime meri ning jutustab ranna ja mererahvast. Laulupidu nimega ühes hingamine on järjekorras 25. ja selle tuli süüdatakse 13. juunil täna Tartu laulupeol. Tuletoomise teekonda on kaua ette valmistatud ning sellega on seotud pea kõik seltsid, kelle liikmed laulu ja tantsupeol osalevad. Tuli liigub tänavu meritsi iidse puulaevaga Ruhnu karu ning jõuab ka Hiiu- ja Saaremaale. Tule hoidmine ja saatmine on nende inimeste päralt, kes on peo korraldamisega pikalt tegelenud ning Tallinnasse saabub tulija admiraliteedi basseini kaudu. Tänaseks on Tallinna laulupeole müüdud 30000 piletit. Üldlaulupeo lavale soovinud mõtest jäi konkursi alusel välja 1500 lauljat. Eile õhtul toimus Maarja kirikus Tartu laulupeo eelkontsert, kus esinesid Vanemuise sümfooniaorkester ja Tartu valikkoorid. Tartu linnavalitsus otsustas Tartu medaliga autasustada peagi 70 viiendat sünnipäeva. Tähistavad taeva, Virkhausi tema panuse eest väliseestlaste muusikaelu edendamisel ja teenete eest Eesti laulupidude ajaloos. Medali üleandmine toimus eile Tartu raekojas, samuti dirigeeris Taavo Virkhaus eilsel eelkontserdil ja dirigeerib ka tänasel Tartu laulupeol. Tartu linn ootab kõikidena Tartusse, kus üle 8000 pealise Tartust ja Tartumaalt samuti mitmed külalised, Vanemuise sümfooniaorkester, regilauljad ja rahvamuusikud ja tantsijad on osalemas Tartu laulupeol. Lähemalt räägib laulupeo kunstiline juht, helilooja ja dirigent Alo Ritsing. Tänavune Tartu laulupidu, ma loodan, ta kujuneb ennekõike huvitavaks ja hästi jälgitavaks, sest ta on võib-olla esimest korda Tartu laulupidude ajaloos nagu hästi tihedalt lavastatud, hästi tihedalt liigendada, nii et sellist tühja kohta ei tohiks laval tekkida, et kui lauljad laulavad ja lõpetada laulmise, siis ei ole mitte nii, et nad lihtsalt lähevad ära ja midagi ei toimu, vaid samal ajal tulevad kohe tantsijad peale või orkester alustab, nii et selline lavastajapoolne kujundus ütleme, on väga tugev, seda siis tänu lavastajale Jaanus randmele. Tänavuse Tartu laulupeo tunnuslauseks on, kel on laulud laulda samanimeline laul, mille sõnade autor on Tartu luuletaja Hando Runnel ja viiside autor Rein Rannap kõlab esmakordselt Tartu laulupeole selline laul. Ja see laul sai nagu tuntuks selle teatrietenduse kaudu, mis möödunud aasta suvel Tartus toimus ja Riho Leppoja oli oma noortegooriga seal tegev ja sealt see ettepanek ja mõjutustuli Milline repertuaar Tartu laulupeol kõlab? Repertuaari koostamine on alati raske, ma arvan, seal tuleb arvestada kooride võimekust ei tohi ka nii võtta, et võtame liiga kerge, siis tunnevad ütleme, paremad võimekad koorid, et oi mis siin nii väga laulda on ja vastupidi ei tohi ka olla. Nii et eks ole Tartu laulupeo repertuaari põhi pärinev üldlaulupeost nagu alati, aga siiski peab kindlasti rõhutama seda. Ta on väga iseseisev laulupidu juba ennekõike sellel lavastused. Ja repertuaaris on näiteks 12 laulu, mis ei ole Tallina toimuval üldlaulupeol ja seda nii koorimuusika kui puhkpilli ja ka sümfooniaorkestri poolt esitatava muusika suhtes juba Se Rannapi, kel laulud laulda, siis naiskoorid laulavad kaks laulu maisada, eredas ilmakest. Ja siis naise mees, Coreid, laula, tühised, las ma olen lind, mida ka ei ole Tallinna üldlaulupeol, meeskorid laulavad ka õlletegu, noh, see on küll tuntud ja haualaudad laul, aga siiski üldlaulupeo kavas seekord ja nii edasi ja täiesti õudne kava on mudilaskooridel ja osalt ka lastekooridele. Lasteaedade mudilaskoorid osalevad ju üldse esimest korda laulupeol ja see on nagu ajaloos esimene selline märge. Ja see ettepanek tuli ka puhkpilliorkestri dirigent Margus Kasemaalt. Tema oli möödunud aastal Elvas mudilaskoorid laulupeol, kuulnud neid ja ta ütles, et see oli väga tore ja nüüd on meil praeguste andmete kohaselt 32, kas lasteaia mudilaskoori, nii et neid väikseid mudilasi on päris palju ja ma leian, et see on väga huvitav emadel ja vanaemadel eriti jälgida. Nendest sirguvad tulevased laulupidudel osalejad vaatajad-kuulajad, meie laulupidude traditsiooni edasikandjad. Ja sealt nüüd koorub välja üks selle laulupeo juhtmõtteid, et põlvkondade sidusus ja koosolemine ja üksteiselt eeskuju. Teie maestro Alo Ritsing olete osalenud väga-väga paljudel laulupidudel kui tähtis see on nii teile kui lauljatele. Kui tähtis on üldse, et Eestis toimuksid laulupeod? Võiks öelda, see ongi meie elu üks väga tähtis osa, eks see rahvas elab väga palju laulus välja oma rõõme ja ka muresid ja nii ta on, et ilma selleta ma ei kujutagi ette meie elu üldse. Tartu laulupeol osaleb üle 7000 laulja ja nende hulgas on ka tantsijad ja puhkpilliorkestrid. Laupäeval, 13. juunil oodatakse kõiki huvilisi, mis kell juba ja kuhu kohta. Laulupidu algab kell 19 rongkäik, mida on ka ju tore jälgida. Algab Pepleri tänav üks on siis Maarja kiriku juurest, mis taastatakse kirikuks. Rongkäik algab kell 18. Samuti oleks tore jälgida laulupeo tule süü tamist. Laulupeo kivi juures tähendab Peetri kiriku vastas, kus algab tseremoonia 17 15. Ja see tuli, mis süüdatakse just Tartu laulupeol. Tuli hakkab edasi sõitma mööda jõgesid ja järve siit mööda veeteed pidi Tallinnasse, et osaleda siis Tallinna laulu ja tantsupeol. Jah, see tule teekond siis seekord on erinev, muidu on ta ikka läinud nagu hobusevankritega mööda maad rohkem, aga noh, niipalju kui siis on, eks ole. Mida soovida dirigentidelt ja lauljatele? Eks me oleme optimistid ja me oleme enam-vähem kindlad, et laulud tulevad ilusti välja ja, ja kahtlemata seda ilusat ilma. Loodame ka. Aitäh Alo Ritsing selle intervjuu eest ja ootame kõikidena Tartusse laulupeole. 15. juunil avaldatakse Estonia kontserdisaalis tänu ja austust äsja üheksakümneaastaseks saanud laine Leisterile juubelikontserdil 12 vihast meest astuvad Olari Eltsi juhatusel üles nüüd ansamblid koosseisus. Eesti tšellistide paremikku kuuluvad artistid ja need on mul hea meel tervitada siin stuudios dirigenti Olari Eltsi. Kuidas sündis selle kontserdi idee? Idee tšellod koos mängivad on päris vana juba iseenesest ja me oleme ka nüüd ansambliga mõned aastad tagasi seda harrastanud ja tõesti mikspärast tšellod kõigepealt loomulikult. Meil on selline Kaledaarne põhjus eelkõige, aga see plaan, et me sellega teeme, see on meil nagu olnud juba aastaid tegelikult kõrva taga. Ega nüüd pilli nagu palju ei ole, millega saaks sellist kontserti teha tõnid 12 klaveriga? Vaevalt on mõtet seda teha isegi, sest et klaver on üksinda juba niivõrd värvikas pildi ja nii edasi ja ma ei kujutaks ette viiulitega sellist kontserdit, sest mis sealt puudub, on ikkagi bass, eks ju. Ja ja noh, eks neid lugusid riiulitele muidugi kirjutatud, aga suure viiuliansambleid ma eriti ei tea, ütleme keelpillidest ikkagi ongi tšellod need, kellel on olemas selline niivõrd lai register, mis võimaldab selliste ansamblimängu. Loomulikult seal alati juhtub niisugune lugu, kes mängib ülemisi, partiisid, nabisid raskemad ja sellest repertuaarist Narva kindlasti kõige tuntumad on need, need villa loobuse pahjana. Brasiilia kindlasti tuntumate lugude hulka kuulub ka Arvo Pärdi fraatrise seade kontserdil, millest kõige tuntumatest lugudest nagu hoidusime ja mängime Niukest väga eriilmelist muusikat küll, aga samas siin ei ole nagu muusika kvaliteedi osas nagu mitte mingisuguseid järeleandmisi nagu täitsa väga palju lugusid kirjutatud, sellele ansamblile ju kahjuks kergemat repertuaari ja seaded on paljud asjad ja nii edasi leidmisel kontserdil ei mängi. Kindlasti peaks ütlema seda enamusest lugudest ikkagi tulevad Eestis esimest korda välja rõhutataks Xilakkisi lugu, millega kontserdi lõpetamine, 12. sellele, mida me mängisime ka eelmine kord, kui me selle taga koos musitseerisime ja on ka meil üks testisite kanne, Tõnis Kaumani viis aastat tagasi loodud kolm nii-öelda rahvatantsu kaheksale tšellole, mis seal siis kuulsa Hollandi okteti tellimus ja selline naljakas lugu, et nii nagu ka Stravinski puhul, siis Tõnis kaua ma tegin need rahvalaulud ise, et tal on nagu päris kuulus lugu sellest, kuidas Hollandi sest teda niimoodi rahvale tegelejaks peeti. Aga need rahvalaulud rahvatantsud kirjutasid ja sama lugu on Pärdiga, et see on Eesti esiettekanne samamoodi sellesamale Hollandi tšello oktetile kirjutatud lugu o Antifonid ja üldse peab ütlema, et selle ansamblites siis need lood on, kas kirjutad kaheksale võis kaheteistkümnendail ja loomulikult on ka veel suuremale ansamblile kirjutatud lugusid seal vahepealsed aga me mängime ka siis ainult 80 12-l sellele kirjutatud muusikat sealt edasi siis. Ma arvan, et üks huvitavamaid Euroopa Heljo, et kindlasti lisaks Xinahkisele on kindlasti seisvartskaga, kelle helikeel on niivõrd omapärane, seda seetõttu ka liiga palju just ei mängita. Kölnis elav Ameerika helilooja, kes on pühendunud just pükstele klis Sando värvidele ja nihukesele ühest helist erinevate värvide välja kulumisele ja ütleme, tema muusika, antipood, filostiiv Raisi muusikale ja tema muusikat, oleme ka seisva muusikat juba ka päris palju mänginud ansambliga ka ühe teose tellinud temalt ekstra sammud. Ta on mänginud ühte tema teose esiettekannet just nüüd talvel Kölnis. Ja nüüd siis muusika 12-le tšellole juba siin mainitud Steve Reichi, kelle selle kantripoint siis kaheksale tšellole kõlab Eestis samuti esiettekandes ja laastatud Viist siis kontserdi nimiteos Austraalia Bratiinikest, samuti Eestis väga tuntud juba. Ta on käinud siin meil kohapealgi mängimas oma vioola kontserti ersaga, temalt mängime siis teose 12 vihast meest, mis siis oma inspiratsiooni on saanud samanimelisest filmist. Kuidas te mõtestaksite laine Leitri tähtsust eesti muusikas? Ütleme nüüd, kui nüüd noor inimene või laps tahab õppida muusikat näiteks või siis vanemad arvavad, et laps peaks õppima muusikat, mis võib-olla on sagedasem juhus siis nii arrogantselt kui see ka võib-olla ei kõla õppida, tuleb seda pilli, kus õpetaja seda pill, mis meeldib ja üldse oma eriala valikul kõige tähtsam on see, et kelle juures õppida, kui vanasti olid sellised kõrgkoolid, mis olid nagu tuntud ja kuulsad, kuna nad olid seal niukse pika ajalooga tänapäeval minnaksegi õppima eelkõige õpetaja juurde, mitte mingisse kindlasse kõrgkooli. Ja, ja see on väga õige, sellepärast see on kõige tähtsam ja eriti tähtis on veel see, kui alustada mingisuguse muusikainstrumendi või ükskõik mille õppimist, mis võtab väga palju aega. Et see algus on kõige tähtsam, et tehnika oleks omandatud õigesti ja nii edasi siin on olnud lainele asendamatu ja ütleme juba oma staažiga all ta nii-öelda nokauti elamuse, teisi pedagooge, et juba nende kogemuse tõttu too on ta väga hea õpetaja, rääkimata sellest, et ta saab lastega väga hea kontakti. Ja see, et eesti sello kool on niivõrd hea, nagu ta praegu on selles on kindlasti väga suur osa olnud laine lähistele. Ja mis saab olla veel suurem rõõm, kui teda kontserdiga selle puhul tervitada? Ja lõpetuseks tahtsin küsida, millised on nüüd ansambli ja teie enda lähiaja plaanid. No nüüd on sambliku nii, et kuna meie eelarvet on kärbitud kärbitud, siis sellest sõltub muidugi enam järgi ei ole jäänud ja see, mis oli see nüüd selle aastaga Lähme ära kulunud, siis, siis ma ei oskagi nagu praegu midagi öelda, sest me pidime mängima mõistagi nagu alati nüüdisfestivalil, aga see nüüd väga suure kahtluse all, kuna puuduvad selleks igasugused vahendid. Plaan on veel palju, kuna viimasel aastal ma pisut vähem koos käinud, kuna seal logistiliselt muutunud pisut keerukamaks, siis need plaan on ka nagu kogunenud palju, et ma väga loodan, et me jõuame nendest nii mõnedki head võimalikult kiiresti teoks teha, peamiselt oleme viimastel aastatel muidugi mängivad väljaspool Eestit, viimati siis talvel Kölnis ja kutsed on teisiti kui tulnud muuhulgas ka Amsterdamis edasi. Aga palju meil nendest saama teost tehas praegusel ajal ei oska öelda. Mis minusse isiklikult puutub, siis viimasel ajal ma nojah, olen ka peost mujal nagu olnud viimasel kuu aja jooksul, siis olin nüüd Jaapanis, juhatasin Tokyos jaapanlaste parimat orkestrit, jomi uuri sümfooniaorkestrit koolis ja siis ka mujal Tokyos. Ja nüüd viimased 10 päeva Prantsusmaal, juhatasin seal keset prantslase muusikat ja nii edasi ja nüüd eelseisvatest plaanidest nii palju, et tahaks puhata nüüd mõnda aega, et siis sel sügisel uue hooga peale hakata. Kuna juba augusti keskel tuleb hakata tööle augus Prantsusmaale, siis me läheme Prantsusmaale orkestriga lähema Berlisi kuulsale Petsemis Leoni lähedal aset leiab mängima jämendunud soni muusikat ja sealt edasi juba Saksamaale maalerdasse infoteede. Ja sealt juba tulevad Pauluse ettekandes Prantsusmaal, Berlius Eestis ja siis Austraalias ja nii edasi. Kõneles dirigent Olari Elts. Lääne lehteri juubelikontsert toimub esmaspäeval, 15. juunil Estonia kontserdisaalis algusega kell 18 kontserdist salvestusega klassikaraadio, mis jõuab eetrisse kolmapäeval, seitsmeteistkümnendal juunil peale kella seitsmeseid. Uudiseid. Helga ja teisipäeval, 16. juunil esineb metodisti kirikus Kälvi ja rahvusvahelise muusikalaagri sümfooniaorkester. Selle muusikale laagritegemistega on alates 1994.-st aastast seotud olnud pianist Natalja, kus notaris hakus, kuidas teie juhtusite ja mida endast kujutab selline rahvusvaheline muusika Baker. Minu võttis sinna kaasa tihti Jaan Õun, kes töötas seal juba enne ja selsamal esimesel aastal. Ma olin väga üllatunud, kuuldes nende õpilaste orkestri esinemist ja soleerimas Eeva kuskineni. Viiuldajad, kes esitasid Tšaikovski viiulikontserti. See oli niivõrd suurepäraselt tasemel, et ma ei kujutanud ette, et üks juhuslik muusikalaager kuskil keskel põhjamaal Soomes on sellise tasemega väga suur. Vanusepiir on kõige väiksemad, lapsed võivad olla seal seitsme kaheksa aastased aga kuna seal on väga tugevad õppejõud, seal on päris palju Sibeliuse akadeemia õppejõude, näiteks Sibeliuse akadeemia viiuliprofessor, Kaija Saarikat ja teised, siis on ta väga populaarne ja seal on ka palju Sibeliuse Akadeemia õpilasi või siis näiteks neid, kes sinna pürgivad, sest õpetus on niivõrd kõrgel tasemel. Te ütlesite siin, et see on nagu juhuslik, ilmselt see ei ole väga juhuslik, selliste rahvusvaheliste muusikalaagrite organiseerimine Soomes laagreid on seal kohutavalt palju ja riigi tugi on väga suur. Sellepärast kasvõi sedasama kontsert treisi tervitab kultuuri- ja spordiminister isiklikult. Tema tervitus on kavalehel näiteks ja kuna see laager ise selline muusikale laagrafunktsioneerinud 40 aastat ajalugu on väga pikk ja seal on oma teekonda alustanud paljudki praegu tuntud Soome muusikud siis otsustati selle 40. juubeli tähistamiseks korraldati suurejooneline kontsertreis, esimene kontsert Kokolas, teine Helsingis ja kolmas on Tallinnas. Mis sellel kontserdil mängitakse, kes selles osalevad ja kes on dirigent ning kuidas kontserdikava tekkis? Kontserdil mängivad need õpilased, kes tulevad sinna laagrisse, piima muidugi, sinna valitakse kõige tublimaid sinna laagrisse. Sel aastal tuleb näiteks osalejaid 160 üle terve Soome, nii et see on väga hinnatud laager. Kes parimaid siis mängivad, sümfooniaorkestris solistiks on üks väga lootustandev noort soome tšellist sammuli Peltonen kes on juba võitnud päris mitmeid konkursse. Igal pool on võitnud näiteks Turu rahvuslikult tšellokonkursil teise preemia. Koos oma õega, kes on ühtlasi muide Mikk Murd või abikaasa Anna Mari murdvega võitsid nad Jyvaskylas balti- ja Põhjamaade tuuede konkursil teise preemia. Siis on ta võitnud näiteks esimese Penderetski tšellokonkursi Poolas ja, ja muudki, nii et ta on tõeliselt väga hea tšellist ja ka teda ma kohtusin esimest korda kell veel, kui ta oli alles 15 aastane, alles tõuseb tšellist ka tema osales seal kunagi õpilasena ja nüüd tuleb siis soleerima ja tema esitab seal Porsoki tšellokontsert. Siis on kavas ka eesti muusikat. Kuna üks kontsert on Tallinnasse, on Heino Elleri Koit. Ja kontserti lõpetab Sibeliuse sümfoonia number viis, dirigendiks on jällegi väga mainekas Ari anger kelle elulugu on väga muljet. Ta on töötanud Soome rahvusooperis viiuldaja ise, ta on alustanud viiuldaja, Soome rahvusooperis on olnud osaline kahes Soome kõige kuulsamas nihukeses esinduskvartetis, teinud palju esiettekanded ja siis lõpuks otsustanud korrigeerida, nagu paljudki muusikud Teie osa selles muusikalaagris ja sellel kontserdil muusikale laagrisse. Ma sattusin kontsertmeistrina ja see on mulle väga huvitav. Muidugi esitletakse kammermuusikat need. Ja ka siin on minu osa lihtsalt see, et kuna ma elan Tallinnas ja üks kontsert ainult Tallinnas, siis loomulikult ma natuke neid ju aitan siin kohapealsete asjade organiseerimisega. See kontsert toimub 16. juunil kell 19 metodisti kirikus. Kõik on oodatud ja tase garanteeritud. Ma usun küll, et tase on garanteeritud, nii palju kui mina olen kuulnud seda orkestrit, ma olen alati üllatunud, et tulevad erinevad noored kokku ja nädala pärast moodustub nendest nii suurepärane orkester. Tuleval nädalal algab taas iga-aastane Suure-Jaani muusika festival. Seekord kaheteistkümnendat korda peetava festivaliga kunstiline juht Andres Uibo on meil nüüd ka stuudios festivali programmi täpsemalt tutvustamas. Festivali nime all on tänavu laiend. Konservatoorium evakueerub Suure-Jaani. Mida see täpsemalt tähendab? Põhjus on tegelikult väga lihtne ja, ja otsene on teada üks periood sõja ajal 1944, kui konservatoorium olude sunnil Tallinn oli purustatud, tuli evakueeruda, Viyama instrumendid ka raamatu- ja noodikogu, ehk siis täna kogu, mida me tunneme teatri- ja muusikamuuseumi kogu nime all tuli viia Tallinnast välja ohutumasse paika ja selleks oli valitud siis Suure-Jaanist kaks kilomeetrit väljaspool asuv Lahmuse mõis, kus siis toimub mus 44. aasta kevadest kuni Tallinna siis teistkordse okupeerimiseni õppetöö ja sama aasta kevadel Antiga siis tookord lennule diplomeid just Lahmuse mõisas. Nende seas on väga palju nimekaid muusikuid, kes oma diplomi tookord seal said, nimetagem helilooja Villem Kapi ja Kaljo Raidi ja pianist edest näiteks Laine Mets, Tarziin alanco ja nii edasi. Neid oli päris palju. Nii et tookord lend oli väga tubli lend ja nüüd, kus tänavu praegune Eesti muusika- ja teatriakadeemia tähistab oma üheksakümnendat juubelit tekkis korralduskomiteel mõte. Võiks ja oleks hea tähistada aastas teatud kontsertidega just neis paikades, kus konservatoorium on kord asunud ja minul kui sureani festivali kunstilisel juhil oli selle idee nii-öelda ülevõtmine Kerge ja andis mulle kohe võimaluse teha pakkumine, et käesoleva aasta muusikafestival siis võiks ollagi pühendatud konservatooriumi juubelile 90. Kuidas Eesti muusika ja teatriakadeemia juubel kajastub selle festivali kavas? No väga otseselt, kuna tegemist on meil 24 väiksema ja suurema kontserdiga, siis praktiliselt kõik meie täna eksisteerivad osakonnad on esindatud vähemalt ühe kontserdiga, nimetagem näit näiteks lavakunstikateeder, lavakunsti osakond, lavakunstikool, Ingo Normet. Ta viib läbi oma autoritunni, kus ta siis räägib lavakunstikooli tegevusest läbi aegade ja praegusest tegevusest ning lavakunstikooli tudengid on siis kaastegevad ka nende soni suveunenäo ettekanded või siis näiteks võtame lõunatund helilooja Tõnu Kõrvitsaga, kus siis Tõnu Kõrvits räägib nii enda loomingus kui ka siis kompositsiooniosakonna tegemistest või siis Margo Kõlar elektronmuusikastuudios, kes räägib siis elektromuusikast ja elektronmuusika stuudiotööst, mis on väga põnev, kindlasti väga paljudele tundmatu Lahmuse mõisas näiteks on Lõunatund EMTA, Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperistuudioga. Rääkimata kõige suurejoonelisemalt ettevõtmisesse, tähendab akadeemia Sümfooniaorkestri Corso kontserdist õieti lõpetajate kontserdist ning sellele järgnevast aktusest ja lõpupeost. Nii et ka diplomid sel aastalgi ulatatakse lõpetajatel üle Suure-Jaani Lahmuse mõisas, nii nagu seda 65 aastat tagasi. Kui me juba jõudsime selle lõpuaktuse kontserdi nii siis seal toimub maailma esiettekanne Artur Kapi teosest sümfooniline allegro. Selline leid festivali kavasse jõudis. No meil on tegelikult ju väga palju muusikat, on esitamata veel ja rääkimata kirjastamisest ja kuna Artur Kapi teoseid on siin Aja jooksul päris palju välja toodud ja kirjastatud, gaasis nimetatud teose redigeeris ja andis tänapäevase kuju dirigent Paul Mägi, kes siis on ka selle kontserdi dirigent ja teos ise on kirjutatud 1937, nii et tänapäevani on see lugu veel ette kandmata. Ega seda muusikat on tegelikult veel väga palju, mis on meil eesti muusikast ette kandmata, Suure-Jaani festival on üritanud ja teinud seda väga edukalt läbi aastate tuua välja just sellist muusikat, mis on nii-öelda jäänud seisma teenimatult teatri- ja muusikamuuseumi riiulitele. Aga ma nimetan kohe, et Suure-Jaani muusika festival ei ole mitte ainult festival, kus esitatakse siis eesti klassikute heliteoseid vaid erinevalt teistest Eesti festivalidest. Siin kõlab ka rohkesti eesti nüüdisaegset muusikat ja Eesti muusikat üldse läbilõikes, nii et selles mõttes ta ei ole nagu kuhugi poole kaldu, vaid see on tõesti üks Eesti muusikafestival, kus siis kõlab eesti muusikaklassika kuni nüüdismuusikani välja, rääkimata siin ka meie jazzmuusika osakonna tutvustus, kus siis on Jaak Sooäär ja tuule kann väga lai diapasoon, muusikat kõlab sellel festivalil. No siin ei jõua loomulikult kõik üles lugeda 24-st üritusest, aga mis on sellised eredamad etteasted siin on teil ka väliskülalisi? Väliskülalisti oleme kasutanud läbi aastate suhteliselt vähe ja see vast ongi üks eesti festivale imekombel, kus rõhk 99 protsenti asetseb oma eesti muusikutel, kus eesti muusikud saavad tõepoolest tööd ja mitte ainult solistid, vaid ka väga paljud orkestrid. Ning igal aastal oleme kutsunud ka ühe väliskollektiivi ja meil on olnud nagu niisugune mõte välistatud ja mitte juhuslikult kutsuda, vaid siduda seda Peterburiga. Ja põhjus on lihtne, kuna omal ajal Suure-Jaanist Mart Saar, Artur Kapp mindi õppima Peterburi ja Peterburist on tuua oi-oi-oi-oi kui palju väga kõrgetasemelist muusikat ja muusikuid, seda võis teha lõpmatult ja edasine meie idee ongi selles, et järgnevatel aastatel seda sidet just Peterburiga ikkagi aasta-aastalt elavdada. Ja Kubani kasakate ka mitmed on lõpetanud Peterburi konservatooriumi. Suurejoonelise esinemisi on meil väga palju, lõppude lõpuks ka meie muusikaväline ettevõtmine, iga-aastane traditsiooniline fotonäituse avamine ja on omamoodi suursündmus jällegi, kuna meil on olemas Suure-Jaanis üks väga hea fotograaf, kes igal aastal teeb tuhandeid pilte. Tõesti, ja veel on olemas auväärt väga fantastiline kogu läbi 12 kõigist seal esinenud muusikutest kunagi saab see olema kindlasti üks väga ammendamatu arhiiv. Kust me saame teada, mis Eestis tehti, sest ega foto jäädvustas enam praegusel ajal väga palju tehakse rohkem helijäädvustus. Suuri kontsert on tõepoolest väga palju eraldi midagi välja tuua, näiteks ERSO on muidugi meil üks niisugune käia, kes juba kolmandat korda tuleb. Suure-Jaani Suure-Jaanis on fantastiline saal, gümnaasiumi suur saal, kuhu mahub ligi 2000 kuulajat. Väga hea akustikaga saal. Solistide konkurss on meil kavas. Tänaseks on minu teada registreeritud kaheksa mängijat, mis on Eesti tingimustes päris korralik ja suur arv. Tegelikult taolist üritust pole Eestis juba tükk aega korraldada. Viimane solistide konkurss oli 87. aastal ehk siis 22 aastat tagasi. Ja no muidugi, mis on nagu muutunud Suure-Jaani festivali kaubamärgiks on muidugi loomulikult nõndanimetatud sookontsert, kus siis tegevmaailma ainukene soo-orkester, kes esineb siis kord aastas ja see on siis 23. juunil öösel kell kolm hüppasare rabasaarel, see koht on umbes kolm kilomeetrit. Mart Saare majamuuseumis tuleb sügavale sohu minnes, võiks, ta on hullumeelne ettevõtmine. Tänavu läheb isegi klaver läheb sohu, see tähendab seda, et klaver viiakse sohu helikopteriga, testitada sinna ei saa, sest et kolm kilomeetrit oleks muidu mööda laudteed vaja minna. Soo-orkester, kuhu kuulub siis 26 muusikut solistina, Peep Lassmann ja kava on väga tore. Haydni hommiku sümfoonia kuues sümfoonia, alapealkirjaga hommik Moostati 21. klaverikontsert traditsiooniliselt alati neli null kolm, kui päike tõuseb, kõlab kriigi hommikumeeleolu ja viimane teoses Elleri kodumaine viis. Selles mõttes on üks niivõrd eriline kontsert, et ega maailmas teist säärast analoogi ei ole. Ja ega seda ei olegi kuskile võimalik järele teha ja kindlasti on see maailma kõige uhkemate dekoratsioonide kontsert. Aga päikesetõus soos, kägu, kui minel, siis hommikune sooaurud, kuidas siis soost soo järved peegeldavad, kuidas nad hommikul kell neli siis kogu elu hakkab ärkama on iga päev nagu uuesti uuesti, see on niivõrd kordumatuseni fantastiline. Need inimesed, kes seal on käinud, need jäävad ikkagi alata. Jäävad tulema, nad ütlevad, et saavad terveks aastaks sealt jõudu ja energiat, kui kordan, seal jällegi käidud ja tänavu me saame veel natukene paremini oma publikut ette valmistada. Kuna kell 24. Null null algusega näidatakse Mart Saare majamuuseumi õue peal, ehk siis seal laululaval näidatakse filmi Nigulas rabaaare Baumeri film, Aare-Paul, Aron energiakeskuse direktor, tor, rabade uurija, väga palju rabades käinud seda filminud kolm aastat ja filmil on kirjutanud muusika Raul Vaigla ja selle filmi esilinastus toimub siis seal õue peal ennem labasse minekud ja ega teist kani pikka kontserti ei ole, kuna kontserdipaik kui natukene kaugemal, seda tuleb umbes tund aega minna. Kontserdil olla tagasi ka nii, et kui öösel kella ühe aeg peaks hakkama minema passare Mart Saare majamuuseumi õue pealt sisega tagasi samasse punkti jõuab umbes kella viie kuue ajal hommikul. Ja tänavuse jaanitule süütab rektor Peep Lassmann. Jah, see on olnud ka üks traditsiooniline ettevõtmine meil juba meid aastaid ja ime on see, et huvi selle kontserdi vastu on olnud väga suur. 23. õhtul kell kuus või seitse tavaliselt on olnud meil kirikus üks niisugune autorikontsert, kus on olnud Ester Mägi. Autori Kontsert võistles Veljo Tormis, Urmas Sisaski seal on olnud alati kirikud, on puupüsti rahvast täis, sel ajal ja viimased kaks aastat me oleme toonud kontserdi seetõttu juba välja laululava peale mahuks veel rohkem rahvast ja lõpetab siis selle festivali Eesti muusika teatriakadeemias segakoor dirigent Toomas kapteni juhatusel ja kavas eestlaste jaanilaulud ja õhtune jaanituli. See on ka üks tore traditsioon, mis on nüüd aastaid juba käinud, et üks nimekas eesti kultuuritegelane siis süütab jaanitule. See on ajalooliselt väga-väga vahva asi, et üks niisugune traditsioon sündinud. Võrreldes algsete plaanidega on festivali kava teisel päeval muudatus. Kell 20 toimub Suure-Jaani kirikus Georg Friedrich Mendeli 250.-le surma-aastapäevale pühendatud kontsert nimega veemuusika kus ettekandele tulevad veemuusika, transkriptsioon, orelile ja Henderi kuulsad aariad. Suure-Jaani muusikafestivalilt teeb kaks otseülekannet ka klassikaraadio. 19. juuni õhtul saab kuulata kontserti muusika ja teater ning 20. juunil on klassikaraadio vahendusel võimalik saada osa Eesti muusika ja teatriakadeemia lõpuaktuse kontserdist. Eestisse on tulemas ja annab siin neli kontserti, Peterburi operetiteater emis afišeerib ennast küll afiššidel Sankt-Peterburi muusikalise komöödiateatri solistide kontsert. Toomas Cutter, teie olete selle kontserdi juht, aga te teate ka lähemalt rääkida, mida seal kontserdil saab kuulata. Tõepoolest, selle teatriga on meid sidunud niisugune meeldiv loominguline koostamis algas tegelikult eelmisel aastal Pärnu Taavi Toistrahhi festivalil, kus nende teatri solistid laulsid ooperiaariaid ja samas Peterburi üks vanimaid teatreid ja Venemaa üks parimaid operetiteatrite Eestisse. Kas trollidega ja ma olen tõesti juhtjuhina seal tegev nii eesti kui vene keeles, vastavalt siis sellele, kus need üritused toimuvad. Kontserdid antakse 13. juunil Pärnu kontserdimajas, 14. juunil Tallinna Vene kultuurikeskuses, seitsmeteistkümnendal juunil, Kuressaare linnateatris. 18. juunil Narva kultuurikeskuses, Rugodiv ja Peterburg lased toovad siia värvika buketi erinevaid soliste, nimelt isegi programmis on kaastegevad neli primadonnad, nii et võiks öelda, teatri juhtivad jõud on kohal. Kontserdist võtavad osa Venemaa teenelise kunstniku talviinalikseeva ja Olga Losu vaja teatripreemiat. Aga Sergei praga on Eestis ka korduvalt enne laulnud just nimelt ka Taavi Toys Draghi festivalil möödunud aastal. Osalenud mitmetel kirikukontsertidel erinevates kohtades Eestis ning artistid Aleksandr Trofimov, Tamara Kotova, Vladimiri harus ning Mariinski teatris pärineb seal nendega lahustuda kontsertmeister, kelleks on Larissa. Kabitava on Peterburi muusikalise komöödiateatri peadirektori ja marintski triasedirektori juures Sharskovi ideega mida siis anna edasi arendanud Jelena leebeedeva ning kõlavad kontserditel kõige tuntumad meloodiad Imre Kalmani, Ferest, lehaariusakoffenbachi ja teiste helilooja hoiate operettides, mida me kõik armastame ja kalliks peame ja olgu veel öeldud, et teatrikollektiiv on veel selle poolest eriline, et tegu on väga noorte artistidega. Kõige eakamale artistil on käimas 40.-te aastate esimesed aastad, aga kõige noorem on 24 aastane ja eriti tugevad. Lisaks esimestele armastajate paaridele on selles teatris sobreti paarid sest need tantsunumbrid on tõesti esitatud väga kõrgel professionaalsel tasemel ja sellist opereti kohta parvan kontserdid, nad annavad nii vene kui saksa keeles ka oma koduteatrist, laulavad nad ooperit, et sageli ka originaalkeeles, aga klaverisaatega, aga klaverisaatega ja sest orkestrit kaasa ei ole seekord võetud. Niisiis on tegemist sellise rõõmsa ja lüürilise ja lõbusa kavaga, mis sobib hästi meie valgetes söödesse. Absoluutselt selles mõttes, et siin mõjuvad nii igihaljad operetimeloodiad kui ka selle teatri artistide eril Nooksuse sära ja kas see noorus, sest sellel on samuti oma oma võlu ja tegu on täispika kahe poolega kontserdiga, mida siis neljas Eesti erinevas paigas haarata, kuulata saab? 13. juunil Pärnu kontserdimajas, 14. juunil Tallinna Vene kultuurikeskuses, seitsmeteistkümnendal Kuressaare linnateatris ja 18. Narva kultuurikeskuses Ruugodil. Tuleva nädala algus rõõmustab kindlasti kõiki kitarrimuusikahuvilisi. Nimelt algab 15. juunil Tallinna neljaski kitarrifestival mis toob siia maailma parimaid kitarristide kuus päeva vältavad ettevõtmist. Olen stuudiosse palunud tutvustama Tiit Petersoni, mille alusel olete valinud festivalikülalised. Kui sa midagi tõeliselt head ja huvitavat kuskil näed ja kuuled ja siis tekib see seos kohe, et seda oleks vahvaga pakkuda, ütleme, teistele kitarrihuvilistele ja siis, kui see kõik nagu haakub selle festivali tervikideega ja siis tavaliselt Tsahknat kutsutud Mis festivali tervik, idee sellel aastal võiks endast kujutada? See on enam-vähem olnud läbi aastate üks ja sama, et pakkuda võimalikult mitmekesist valikut kitarrimuusikas. See tähendab seda, et põhilistest kitarrimuusikamaadest nagu Hispaania, Lõuna-Ameerika alati olen ma püüdnud midagi pakkuda, samas on seekord kitarri, lisaksin vokaalmuusikat, siin on kaasaegset tantsu, nii et sedagi on raske lahti seletada, mis asi see tervikidee on, ütleme mitmekülgsus. See festival on iga aastaga pisut nagu laienenud ja kogu aeg uuenenud, et kas huvi kitarrimuusika vastu on Eestis nii suur, et ka see festival on elujõuline? Mõõdukalt suurem huvi ja mitte tohutu selline tung, aga mõõdukalt suur, meil on palju publikut Tallinnas siin ja ühel osal ja teisel osal publikust on ka veidikene erinevad soovid, et sellepärast ma olen seda natukene laiendanud ja püüdnud siis kõikidele soovidele vastu tulla, pakkuda kõigile maitsetele ühteteist. Aga nüüd vist olekski asjakohane rääkida esinejatest missuguseid artiste ja missugust muusikat seekord siis kuulata saab? Avakontserdi annab sel aastal huvitav maailmakuulus ja väga hea tõesti superduo, kes on omale nimeks võtnud või pannud duo Meelis need on siis kaks fantastilist kitarristi hispaanlanna Susanna Tieto ja tema kaaslaseks kreeklane Alexis moodsaraakis. Susanna ja Alexis on aasta koos mänginud ja nad on nii tuua nakkui solistidena, võitnud palju rahvusvahelisi konkursse, auhindu nende kavan, ütleme suhteliselt klassikaline võrreldes paljude teiste esinejatega, seal võib kuulda näiteks hispaania muusikat Manuel defalia. Seal võib kuulda kitarriklassikasse, võib kuuluda 20. sajandi muusikat Argentiinast, Itaaliast mujalt. Ja võib-olla kõige klassikalisem ehk kogu festivali programmist. Teisel päeval esineb Uruguai kitarrist ja saab kuulda Lõuna-Ameerika rütm. Uruguay kitarrist Carleku osta on niisugune huvitav kuju, et ta pole mitte ainult mängija, ta on ise helilooja, kusjuures super helilooja ütleme niisugune mees, kes on igasuguseid kitarrimänguvõimalusi, väljendusvõimalusi klaasid kõike püüdnud, kogu aeg avardada ja selles mõttes väga innovatiivne. Samas Se innovatiivsus ei lähe selles suunas, et muusika läheks mingiks katsetamiseks ja eksperimentidega. Muusika on ikka ilus ja muusika on tohutult lüüriline, poeetiline jaa, jaa. Kardecostan mängibki, terve kontserdi, oma muusikat, ainult teosed on tal tõepoolest kõik niivõrd erinevad ja nii põnev, et ma usun, et siin saab olema igale kuulajale väga palju üllatusi ja väga palju naudingut. Ja üks teos on pühendatud lausa meie heliloojale Arvo pärgile. Ja see teos on nüüd kirjutatud Tallinna kitarrifestivalile ja tuleb siin ka esiettekandele. Maailma esiettekanne toimub siis siin, see on 16. juunil kell seitse kumu auditooriumis, aga miks Märdile pühendatud teost tegelikult sai inspiratsiooni Arvo Pärdi muusikast. Millega Kalle kosta, nüüd tutvus just viimasel ajal rohkem teades, et ta siia tuleb ja võttis oma selle eesmärgi, et meie kultuuriga ennast rohkem kurssi viia. Festivali kolmas päev saab olema sümbioos lauto ja vokaalmuusikast, kes siis esinevad. Siis esinevad itaalia muusikud, siin on maailmakuulus sopran Nato Fusco, kes laulab vanu Naapoli laule ehk siis nende täpse projekti nimeks on villane Elle alla Napoletana ja teda saadavad kaks parimat Itaalia lauto mängijat, Massimo Leonardi lautol ja Mauricio pion tellib bass lautol. Hoopis põnevaks tõotab kujuneda festivali siis neljas päev kui on oodata külla meie naabreid ja saab kuulda vene seitsmekeelse kitarrihelisid. Võib-olla pisut seletame, mida kujutab endast see vene seitsmekeelne kitarr? See on nii huvitav, et Venemaal on paljud asjad teistmoodi arenenud kui mujal näiteks 60 kitarri Euroopas väga-väga populaarne siis kui ta Venemaale jõudis, millegipärast ta Venemaal absoluutselt ei saanud populaarseks, kuigi ütleme kuuekeelse kitarri parimad mängijad ja parimad esindajad olid need, kes selle pilli Venemaale tõid ja kes nii Peterburis kui Moskvast seda mängisid, kontserte absoluutselt ei saanud, 60 kitarr populaarseks venema, aga arenes välja oma kitarr, seitsmekeelne, mis ei tähenda seda, et tal oli üks keel juures vaid, vaid tähendas tegelikult hoopis teistsuguste häälestust ja teistsuguseid mänguvõtteid ja, ja teistsuguste, lõppkokkuvõttes sellist tämbrit, mis sealt välja tuli. Ja see oli see pill, mis, mis saavutas suure populaarsuse Venemaal ja millele hakkasid siis väga-väga paljud irajad kirjutama muusikat, see on romantiline salongimuusika ja väga võluv ja, ja ma usun, et Mustpeade taas samasuguses suuremas salongi miljöös tuleb see ka kõige paremini just esile. Muidugi ei ole tänasel päeval ühtegi huvitavamad ja paremad selle muusika ettekandjate mängijat, kontsert, artisti, kui just nimelt sõnastas paardina, kes tuleb seda esitama. Festivali eelviimane päev, päev on pühendatud Eesti esinejatele ja mitte ainult kitarrimuusikale, vaid ka tantsule. Ja sel päeval siis saab nautida Dmitri hartšenko loodud lavastust, mis ka tegelikult oli juba märtsikuus siin Tallinna filharmoonia ürituste raames ettekandel. Ja see lavastus sündiski koostöös Tallinna filharmoonia ka ja nende vahva kontserdisarja kutse duellile avakontserdinäolise märtsikuus esiettekandel kaks korda kumu auditooriumis tähendab pisut, kuidas öelda, laagerdunud nelja ja pisut teise näo saanud. Aga festivali võtavad kokku džässirütmid ja külla on tulemas Ungari džässkitarrist. Kes see on ja mida huvitavat saab tema esituses kuulata? Ma arvan, et tema esituses saab kuulata kõige rohkem erinevate muusikate mõjude põhjal sündinud sünteesi ja improvisatsiooni ja sellepärast, et ferents Snetbergi, Risjon, ungarlane, elab ta hoopiski Saksamaal. Muusikakultuurid, mis seda mõjutavad, on siis loomulikult ühest küljest Ungari tohutu suure pärandiga muusikakultuur, samuti araabia muusika, samuti tavaline muusika Lõuna-Ameerika rütmi põhjal Ameerika stiilis kõik on väga põnevalt põimunud tema improvisatsioonidel. Ma usun, et see saab olema üks väga kirju ja kirev kokkuvõte kogu festivalist. Sellepärast et tegemist on fantastilise kitarristi ka, et ma mõnikord olen lugenud mõnda arvustust, siis on selliseid, kes julgevad kirjutada, et näiteks paneksin tema kontserdi kolme parima hulka, mida ma viimasel 20-l aastal olen kuulnud, et selliseid kriitikute kirjutasin, ma olen ka leidnud tema kohta. Aga sellelt festivalilt ei ole jätnud kõrvale ka päris noori kitarristide meilt siin Eestis õppivaid kitarrimängijaid. Ja ma arvan, et praegu rääkisime pikka juttu kõikidest nendest väliskülalistest ja tegelikult on eesti omi mängijaid kõige rohkem võimalik festivalil kuulata. Praeguse seisuga vähemalt neljal päeval esinevad lauluväljaku klaassaalis paremad ja väljapaistvamad ja soovi avaldanud eesti noored kitarrimängija, et nad on siis vanuses 15-st kuni 25 aastani. Need on need õpilased, kes on jõudnud oma repertuaariga kaugemale, kelle repertuaari on juba huvitav kõigil inimestel kuulata ja seal me saame kuulda ja siis neli päeva nii soliste kui tuua siit, kuid riigi Osid kui kvardid, kui ka suuremaid igasuguseid koosseisuni kitarriorkestri välja. Nii et kõik kitarrisõbrad saavad 15.-st 20. juunini Tallinna erinevates kontserdipaikades nautida nii väliskülaliste esitusi kui ka oma kodumängijate esinemisi. Äsja lõppes Pariisis 56. heliloomingu konkurss, Rostrum mille žürii tööst võttis osa ka peatoimetaja Tiia Teder ja mul on hea meel, et me saame värskeid uudiseid otse Pariisist, nüüd just tema käest. Äsja lõppes pressikonverents ja välja kuulutatud ja seekordse Rostrumi tulemused, see oli siis 56. Rostrum juba see oleks kõige staažikam omad ja pikema ajalooga nüüdismuusikaüritusi, mis üldse toimub ja mida korraldab siis rahvusvaheline muusikanõukogu, koostöö Seebeeuuja kõikide raadioorganisatsioonidega. Ja mul on ja öelda, et meie heliloojad Mirjam Tally saatis selline edu, et Mirjami teos turbulents tuli 10 soovitatud teose hulka, see on teatavasti valitakse välja üks lugu, mis seal siis nagu võidulugu ehk siis 10 soovitud teose nimega kirikus, siis on nüüd ka Mirjam Tally turbulents. Ja mida see praktiliselt tähendab seda, et need teosed mängivad järgmisel hooajal oma eetris väga paljud raadiojaamad siin enamasti mängib neid 20 30 raadiojaama üle maailma. Nii et talli suurim sümfooniline teos siiani saab väga suure leviku. Nüüd aga Rostrumi põhikategooria võitis, oli hollandi helilooja muide väga põnev helilooja Martin Pading kes on sündinud 1956 ja tema lugu oli ka hästi huvitav, selle pealkiri oli esimene hormooniumi kontsert. Väidetavalt on see üldse maailmas siinne kontsert, mis on loodud Moniumile ja siis kammerorkestrile. Ja mis on päris heitoosne ja piisavalt ka ütleks alternatiiv helikeelega. Väga selline imelik teos. Aga tõeliselt fantaasiarohke ja rahva lugu. Aga veel on väga tore rääkida. Noorte kategooria võitis tänavu Leedu helilooja just janu. Liite kes on kõigest 26 aastane ja mis on veel eriti vahvad rindistusel, laulis tema teost Eesti filharmoonia kammerkoor pool Hilleri juhatusel. See oli siis tema kooriteos akvarell. Nii et sellised tulemused seekord. Kui palju üldse osalejaid oli kogu maailmast, seekord? Tänavu oli siinkohal 28 riiki ja kokkuteoseid kuulati ära 56. Nii et kestis siin praktiliselt terve nädal ja oli väga erinevat väga erinevat muusikat. Ja siin 10 hulgas koos Mirjam Tally, ka on ka sellised väga suured nimed võib-olla nüüdismuusika areenil nagu bensorenson Taanist väga põnev helilooja või Toomas Larher, kes suhteliselt hiljuti käis Eestis mängimas tüüri klaverikontserti. Aga kes on ise ka väga edukas helilooja, tema viiulikontsert oli siis siin parimate nimekirjas ja samuti võib olla päris suur nimi, on plär ö. Prantsusmaalt. Väga suurmeister oli veel heliloojad siin nimekirjas näiteks isegi Serbiast, kui rääkida eksootilisemates nimedes ja ka Poola heliloojad olid parimate nimekirjas Magdaleena, Lugotšiia evad rebadž, kelle lugu sümfooniaorkestrile ja CERNist salvestatud instrumentidele oli, oli tõesti muljetavaldav. Razprompleks vahvasti ja arvatavasti kuulame sügisel suure hulga neid lugusid siis ära värskendada oma telefonist nüüdismuusikast. Eestit oli esindatud ka teine teos ja Eestist oli esindatud Tauno Aintsi lugu, üks film, mis äratas samuti siin väga suurt tähelepanu. Minuga küsiti ära kõik partituurid ja oli ka kommentaare. Et see lugu, selline minimalistlik ja natukene iseäralik lugu väga-väga meeldis neile kolleegidele. Ma usun, et ka seda mängitakse raadioeetrit ja päris palju. Kas sa oskad ka võrrelda selleaastast konkurssi möödunud aastaga ja väga raske on võrrelda, see on iseendast juba niivõrd keeruline ja mitmekesine valik, mida siin raadiod on kokku toonud Rostrumile neid teoseid. Et mulle miskipärast tundub, et möödunud aasta Tal oli selliseid lugusid, millele mina oleksin tahtnud väga palju punkte panna, kui natuke rohkem. Aga noh, see on nagu jälle minu arvamus või minu kogemus. Aga tegelikult oli ikkagi väga-väga huvitav valik nüüdismuusikat ikkagi väga mitmekesiseid trende oli kuulda. Mulle tundub, et muusika on läinud või minemas nüüdismuusika minema jälle natukene sammukese publikule lähemale. Et publiku peale mõeldakse väga paljud teosed ei ole nii pikad, nagu nad olid, ma mäletan 10 aastat tagasi ka üle poole tunni oli üks teos. Teosed on nagu õhulisemad, teosed on publikule arusaadavamad, neil on fokusseeritud ideed. Et selles mõttes ma arvan, et nüüdismuusikale liigub sinnapoole, et olla publikule rohkem atraktiivne. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tiina kuningas, Hedvig Lätt, Kersti Inno ja Marge-Ly Rookäär. Saate panid kokku operaator Katrin maadik ja toimetas Annika Kuuda. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal. Teile sobival ajal heliga ja.