Tere, kallid klassikaraadio kuulajad, alanud on saade kunstpunkte ERR-i stuudios on Aleksander saapa. Tänases saates on meil telefoniintervjuu üldiselt Võrumaal resideeruva kunstniku Peeter Laurits, aga kelle näitus laste maailm avati Tallinnas laste maailma galeriis viiendal novembril ja seal avatud, et seitsmeteistkümnenda novembrini ja pärast Peeter Laurits intervjuud, siis loen ette teile ka mõned kunstiteated. Aga enne veel, kui me läheme intervjuu juurde, kuulame ära meie saate vast lemmikmuusika artisti eri oli uue albumi pealt konteksti sobiva loo In McDonalds ja peale intervjuud siis samuti uue materjali. Ja siis juba LUGU Aak Eingel. Head kuulamist. Saade kunst, Erran nüüd otseühenduses Võrumaaga ja Peeter Laurits, aga kes asjast Tallinnas laste maailma galeriis oma uue näituse. Tere Peeter tervik. Savasidest näitusele, laste maailm, see oli ka teisiti vist selles lühikeses laiali saata neetud meilis sõnastatud ka mingisuguse lõpuna saksa keeles siis enda, et kas on siis sul mingi tööperioodi lõpp või kuidas sa räägiksid sellest näitusest? No tundub küll jah, et ma olen tegelenud nüüd ütleme viimased 10 aastat umbes ütleme kõige laiemas laastus öelduna inimese ja looduse vahekorraga mis, nagu me väga hästi teame, on, on üsna haige ja, ja selline katkendlik. Ja seda loomulikult inimese kahjuks, sellepärast et inimene loodus kuidagimoodi kahjustada ei saa, loodus on niivõrd palju suurem ja need asjad on mulle valmistanud palju muret. Ja ma olen hästi palju selle probleemiga tegelenud ja seetõttu ma olengi saanud nagu sellise apokalüptilise kunstniku kuulsusega. Sest nagu mingit maailma lõppu kogu aeg kuulutab ja, ja ütleme niimoodi, et olen sellest temaatikast ja sellest rollist suhteliselt tüdinud. Sest ma ei näe sellel mingisugust erilist perspektiivi selle 10 aasta jooksul, mis ma selle valdkonnaga tegelenud olen. Ma näen puhta silmaga täiesti selgelt, et asjad on läinud veel palju hullemaks ja nagu süvenevalt haige ja lõputult selle üle ilkuda ju ei jaksa ja sellel ei ole mingisugust mõtet. Ütleme, kui keegi või miski on haige, vähihaiged me ju ei Norri sellepärast, et tal on haigus ja ja ta hakkab varsti minema. Seetõttu nüüd tahaks vahelduseks teha mingisuguseid pilte, mis saaksid olla hoopis millegi uue alustuseks millegi vundamendiks. Mis siis nagu selle 10 aasta jooksul eelkõige hullemaks läinud selle haiguse all sa pead silmas nii-öelda siis? Inimeste suhet biosfääriga, inimese suhet biosfääriga, mis on muutunud silmnähtavalt veel küünilisemaks, veel tõbisemaks ja ega need tulemused on ju ka põhimõtteliselt nagu näha ja tunda. Saastus, kasvatursime, kasvavad ma ei räägi kliima soojenemisest, mille puhul on nagu tõepoolest noh, võimalik vaielda, et Edgar seda põhjustab see või teine või kolmas faktor tegelikult lähevad kõik koos. Aga see, et inimene enda ümber taastab, laastad, rüüstab nagu tihelevast tempos, eks ju, koos kõlastel rahvastiku kasvuga, mis seal pöörale, see peaks ju igaühele isegi akadeemik Raukkadele lavale. Kas sa oled selles suhtes väsinud, et sa enam ei taha mingeid teisi perspektiive välja joonistada, et kuidagi seda mingis mõttes ikkagi estetiseerid seda apokalüpsist? Jah. Ei, seda ma küll ei arva klastatiseeriks või noh, ütleme niimoodi, et seda petetiseerimiseks ka sellisel juhul kutsuda. Ma pigem püüan leida asjas selliseid koomilisi ja imelikke aspekte, sellepärast et ega sellel nutulaulule ei ole ju üldse mingisugust abi ega mõtet, pigem lahvatanud. Me oleme haiged, siis tuleb leida oma oma haigusega mingisugune selline mõttekas seos, mis seal aitab seda välja põdeda ja jalikele pessimistlik nutulaul seda päris kindlasti ei ole. Mina olen kasutanud selle jaoks oma iseloomule sobivat irooniat ja sarkasmi, küllap on igasuguseid teisi võimalusi veel. Aga ma arvan, et ma olen üldse tüdinenud sellest haigusest sellele kujutamisest sellega tegelemisest, olgu siis kas Estatiseeritud võistetiseerimata kujul tahaksin tegeleda vahelduseks hoopis millegi muuga. Siin Tallinnas käsist David Lynchi, et ega sa ei käinud kuulamas? Käisin muidugi, no mis sa tema sellistest ettepanekutest arvavad, et selline negatiivsete mõtete vältimine, et kas nagu Davidentsi jutt sellisest meditatsioonist tundub sulle mõistlik? Ja minu meelest see tundus väga mõistlik. Hulluks läks asi minu jaoks siis, kui need tema kaks kolleegi lavale astusid. Sellepärast et ega see jutu sisu oli neil ju ka sisuliselt samades Linzilgi. Oli selles, et nendel oli kodutöö tegemata ja nad ei andnud endale aru, kus nad on ja kes istuvad saalis. Et nad on tulnud intelligentsile haritud ja skeptilised põhjamaale. Ja siin ei saa kasutada sama fraseoloogiale sama esinemismaneeri nagu Ameerika väikelinna äratuskoosolek. Ja kogu see evangeelne paatos, mis sealt nagu saali paiskus, mõjus lihtsalt koomiliselt. Ja sellest oli natukene kahju, sellepärast et jutt, mis sisaldavad, rääkisid, oli ju, oli ju väga mõistlik ja mõttekas vähemalt kaalumist väärt. Ja ma ise transerversaalsel meditatsiooniga tegelenud küll mõnede teiste vaimsete harjutustega. Aga ma olen täiesti kindel, et mitte ükski vaimne distsipliin ei jookse mitte ühelegi inimesele külgi mööda alla. Ja juhul, kui neil õnnestub nüüd siia rajaduse plaanitud ülikool. See võiks siis nagu mingisuguse ühe konkreetse mainisn praktikakeskuseks muutuda. See oleks minu meelest väga hea, sest et vaimsed praktikad ongi üks, üks asi, millest meie kultuuris tsivilisatsioonis tegelikult laiemalt tõepoolest kohutavalt vajaka jääb. Tulles tagasi korra veel Sinusele nii-öelda siis umbes 10 aasta pikkuse tööperioodi juurde, kus sa siis rääkisid inimese suhtest biosfääri, et miks ei ole üldse alguse sai, et kas see 10 aastat on kuidagi markeeritud sellega, et kas sa läksid siis elama kütiorgu või on see kuidagi seotud Ameerikaga üleüldse vä? Siis kunagi seda Ameerikas ka? Jah, ütleme Ameerikas laasemisega oli seotute stuudio algus. Aga see biosfääri temaatika tuli tõepoolest sisse just nimelt siis, kui ütleme hetk ennem kui ma kütiorgu kolisin. Ja kui ma olin kütiorgu kolinud, siis juba eriti jõudsalt ja, ja tugevasti. Eks ma olin väsinud sellest linnaelust ja reklaamist töötades ma sain ka päris põhjalikult päris sügavalt vaadata sinna urbaniseerunud elu urbaniseerunud tsivilisatsiooni Klooaaki ütleme, sõna otseses mõttes reklaamitööga seoses, ma olin seal kogu aeg peab pidi sees ja see oli mind väga ära väsitanud. Täpselt nii nagu nagu praeguseks on mind ära väsitanud, see nutulaul meie ja biosfääri ümber. Kas sa pead nagu seda enda, seda viimast kümmet Ast eco kunstiperioodist või oleks seda väärökokunstiks pidada? Kuidas soetada ökokunsti üleüldse? Need on nagu natukene natukene vastassuunalised väljendid mu meelest selles mõttes, et, et noh, et öko on selline hästi hästi kitsendav eesliide ja kunst on jällegi väga palju laiendav järelliide. Et ta nagu viitaks liialt mingisugusele propagandale, noh, ma arvan, et propagandaga ma tegelenud ei ole. Aga siiski jah, nagu mingisuguse mark erinevas see ökopeaks mu viimase ajatöödel kindlasti kuskil küljes olema. Võib-olla tõesti, miks mitte, äkki ongi kogunst? D vist kaunis hea sõber Hasso Krull annab praegu noortele üliõpilastele Tallinna Ülikoolis loengut, mille nimi on, kus me oleme ja mis meist saab, saab, kus ta siis üritab esitada neli sellist euroopalikku vaadet siis inimese tulevikule siin planeedil. Et kui ma küsiksin leitud, kus me oleme, mis meist saab siis kuidas saab, vastaks? Oma aastaks maha kõik ma vastaks seda, et, et me oleme plindris ja mis saab just nimelt see, mida me oma aruga peale hakata oskale. Sellepärast et tegelikult inimene on ise andnud omale liiginime, homo sapiens arukas inimene lausa eristada natukene rumalamad esivanemaid, siis mõned on arvanud, et meie oleme praegu lausa homo sapiens sapiens. Ja noh, väga tore, kui me oleme homo sapiens, siis kasutagem oma aru ja oma tehnoloogiaid selleks, et vikerrüüstada, vaid vaid vääristada oma elukeskkonda. Ja kui me sellega saame hakkama, siis on ju kõik väga kena, kuigi kuigi ma ei usu, et see mööduks väga valutult, sellepärast et me oleme ennast ikka üpris sügavale nurka sisse värvinud. Aga jah, plindris oleme ja ikkagi on suuresti meie enda teha see klinder nüüd natukene millekski muuks, muutub. Ma ütlen siia vahel, et sa oled ka kirjutanud, sinu mõningaid töid on üleval ka leheküljel metsas, eks ole. Et sealsamas on ka jooksevad need numbrid, et alles jäänud elus maa ja ja inimeste arv siis üksteisega kõrvuti. Igaüks. Kui me praegu me saame väga hästi näha ja välja arvutada, et ühe inimese kohta haritavat maad tuleb juba ammu alla kahe hektari Aga sa tegeled aktiivselt ka selle metslase projektiga või kuidas? Tegeleda ka enam nii väga aktiivselt, ausalt öeldes ma olen läinud kohutavalt laisaks, et selleks, et teda nagu pidevalt uuendada, püsti hoida, selleks oleks vaja mingit natukene suuremat meeskonda, aga aga ma olen sellega kogu aeg peaaegu üksinda tegelenud, noh, välja arvatud arendusperiood kui. Kui Martin Pedanik laborink aitasid mul selle kujunduse ja küberneetilisi osa ära teha. Aga mul on peale selle lehekülje arendamise öeldi ju terve rida ameteid, kütiorus talu pidada ja kunstnik olla ja ja siis veel raha ka teenida. Lihtsalt aega on jäänud napiks ja seetõttu on metsa see jäänud ka kuidagi laisalt sööki. Aga kütioru avatud ateljee? No kütioru, avatud ateljee, tema toimib siiani ikkagi veel jah, nendel vanadel alustel. Käib seal külalisi palju. Ta ei käi külalisi palju sellepärast et ütleme, see noh, paljude külalisteaeg on olnud noh, põhiliselt seotud ainult mõnede festivalid, nagu mõned on ikkagi konkreetselt rahvarohked mate üritustega. Asja mõte on ju tegelikult selles, et me ei ole tahtnud väga palju korraldada mingisuguseid massiüritusi, vaid kasutada ära just nimelt seda, seda kütti haru spetsiifilist potentsiaali. Sest ühelt seda vaikust ja üksindust, mida ta võimaldab ja seetõttu siin käib küllalt vähe rahvast, just nimelt et ütleme, et see ei ole mitte mingisugune rühmitus või grupeering, vaid pigem nagu sõpruskond neid loojaid, kes vajavad oma tööks suuremat annust vaikus ja vaikust, rahu ja ja tühjust. Mingil põhjusel on kokku sattunud kütke ja meiega. Karavel näituse juurde põigates, et no kui nüüd laste maailm on, ma ei tea, kas lõplikult või mõneks ajaks sinu kui sellise apokalüptilise kunstniku Sis lõpet, mida sa uut plaanid või mis sul uut kavas on? Mat uusi asju tahaks sellel nii väga ära sulada, kui nad juba tulema hakanud ei ole. Aga jah, tõepoolest ma tahaks teha vahelduseks selliseid pilte, mis kõlbaksid millegi täiesti uue, täiesti enneolematu vundamendiks või krundi markeriteks. Hüva, aga suur tänu Sulle, Peeter selle intervjuu eest, et vast inimesed siis mõtlevad oma blindrile järgi. Elame-näeme, kuigi ilmselt sina oled väga skeptiline. Ma olen üsna skeptiline, vähemalt siiani ma ei ole mõtlemise märkidest palju näinud. Hüva, aga aitäh sulle ja siis kõik inimesed, kes soovivad, saavad siis veel seitsmeteistkümnenda novembrini. Enne helikunsti ja popmuusika vahel laveeriva artisti, peri, allo akkangele kuulamist oli meil siis telefoniintervjuu, Peeter Laurits, aga kelle näitus kordan veel üle, on avatud seitsmeteistkümnenda novembrini Tallinnas laste maailma galeriis. Ja et siin natukene tutvustada, mis mujal ka toimub veel Tallinnas ja mujal kunsti vallas, siis kumus avati neljapäeval näitus kestev minevik, nõukogude aja märgid, uuemas Eesti kunstis. Selle näitusel kureerinud kunagine samuti Kunzee err, saatejuht Anu Allas ja see näitus on avatud 30. märtsini, nii et kõigil on aega seda põhjalikult läbi uurida. Ja siis lühidalt loen, mis siin kirjutatud on, et nõukogude minevikku kajastused, mida pärast 90.-te alguses toimunud selle aja kiirete valuliselt ülevaatust võis sama kümnendi lõpul eesti kunstis leida vaid üksikutest teostest on viimastel astel uuesti esile kerkinud, mitte küll massiliselt, kuid märgatavalt sama suundumust võib täheldada ka laiemalt, kui jälgida, millest kõneldakse üha enam filmis teatris, kirjanduses, telereklaamides. Ja siis need kunstnikud, kes on siia valitud, on näiteks Peeter Allik, Eve Kiiler, Peeter linna paugus Künnapu, Maarit Murka, Karl Nagel, Johnsmit, Liina Siibenelisse Päär, Jasper Soova, Mare Tralla ja nii edasi, et siis kolmekümnendad märtsini Jaanuallasekureeritud kestev minevik, nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis, kumu kunstimuuseumis ja siis Tallinnas uuel tänaval, uus tänav 17 tasub Haus galerii ja seal on viiendast novembrist tatud Leonhard Lapini näitus avangardi aegadest, kus on siis väljas enam kui paarkümmend joonistuste graafilist lehte 70.-te algusest millest mitmeid pole varem publikule näidatud. Sageli need lehed kannavad poliitilist meelsust ning alati avangardi vaimu, mille hoidjaks on Lapin aastakümneid olnud. Ja näitus on ühtlasi java löögiks autori suurejoonelisele juubeli ürituste sarjale. Et siis nimelt Leonhard Lapin saab 60 aastaseks ja sellega seonduvalt on siis erinevates galeriides ja teatrites aset leidmas nii-öelda juubelisündmused. Antud näitus jääb avatuks 14. detsembrini. Kui Tallinnas toimub veel ka New perfomance festival, mis siis käib ja seal on samuti siis etendumas Leonhard Lapin pini multifitseeritud inimene, see on siis 1980. aasta etenduse rekonstruktsioon ja see on siis 13 ja 14 november, kastavad siis kell kaheksa ja kell üheksa Von Krahli teatris. Originaalis oli see siis Eesti riiklik noorsoo lavastaja kunstnik Leonhard Lapin. Ametlikult oli kaasas ta Kalju Komissarov ja kunstnik Tõnu Virve. Muusikali Sven Grünbergi näitlejad olid Sulev Luik, Maret Mursa, Eero Spriit. Nüüd selle rekonstruktsiooni näitlejate lavastaja assistendi kohta ma ei oska midagi öelda. Muusika on endiselt Sven Grünberg ja lavastaja kutsika Leonhard Lapin. Et ilmselt siis Von Krahli teatri näitlejad etendavad seda Leonhard Lapini modifitseeritud inimese rekonstruktsiooni. Ja see mutifitseeritud inimene on ilmselt esimene multimediaalne perfomance etendus nii eesti teatri kui ka kunstiajaloos kaasajal, mil elektroonilise meedia kasutamine nii kunstist This performance ites kui tantsuetendustes on üldlevinud võib mutifitseeritud inimese eksperimendid laserite ja videopildiga tunduda arhailised primitiivsete on ainult aastal 1980, millise etenduse välja tuli, oli tegemist tehnoloogia viimase sõnaga, mis ENSV-s kätte oli võimalik saada. Moskva olümpiamängude kultuuriprogrammi kuulunud etendus, mis põhines Johannes Vares-Barbaruse 20.-te aastate modernistlikku luulel väljendas luulevormis elu ja inimese tekkimist kosmoses, tühjusest algse olendi, geomeetrilise inimese modifitseerumist ühiskondlike protsesside mõjul sotsiaalseks inimeseks, nagu Lapin seda ise kirjeldab. Performans ühendas tollal konstruktivistliku esteetika ja kaasaegse tehnoloogia olümpiamängud ning kosmilise muusika multifitseeritud vaatemänguks. Ja keda veel rohkem huvitab New perfomance festival, siis vaadake, WWW saal. Ja samuti tegutseb Tallinnas Non kratta aar konteiner, mis on siis elase 16, Madara 22 Tallinnas, mis on siis endine polümeeritehas ja val kuuendast novembrist alustas tegutsemist filmiklubi, mida see seab Mihkel Kleis ja see on siis kord kuus, on siis non kratta kunstikonteineris unikaalsete filmide, klubi ja toimumisaegadest antakse teada jooksvalt, et jälgige infot, et keda siis huvitavad mitte nii väga peavoolukultusfilmid. Samuti igal neljapäeval kell seitse, alates esimesest novembrist kuni siis 30. detsembrini jooksevad seal kunstikonteineris perfomance treeningud ja perfomance skriining haarad läbi lõikeliselt kogu teise maailmasõjajärgse perioodi, unikaalseid perfomance materjale fluksusest, vini aktsionistidest kuni tänapäevani. Samuti võite ka minna lihtsalt non kratta koduleheküljele ja te saate kogu selle informatsiooni sealt kätte, et, et mis siis nende konteineris parasjagu toimumas on. Aga meie saadet jääb lõpetama taas kord, siis peri all. Ja antud loo nimi on siis, et Hedpleid kuulmiseni järgmisel nädalal.