Punkt err. Tere, kallid klassikaraadio kuulajad, alanud on saade Kunzee, ERR-i stuudios on Aleksander. Saabuv. Täna on meil külas kunstnik Hanna Geara, kelle näitus Haume amneesia ehk kadunud kodumälu on Art depoo galeriis kaheksanda detsembrini avatud. Hanna on pärit Liibanonist. Ta on elanud vahepeal ka Itaalias ja nüüd on ta siis juba poolteist aastat elanud põhikohaga Eestis. Tema näitusel on üleval peamiselt siis fiiberklaasist TÖÖD fiiber kas siis segatud selliste heledate akvarell idega ja samuti siis juba puhtalt akvarellitööd. Esitame siis talle küsimusi inglise keeles, kuna saatejuht paraku ei ole selline polüklotjatega prantsuse itaalia keelt saaks rääkida. Ja siis nagu tavaks, ma teen siis lühidalt resümeed peale iga sellist küsimus-vastus, voorum, head kuulamist. Meiega on siis nüüd stuudios Hanna härra, kellega me räägime, tema aardepoos vastavad näitusest kadunud kodumälu ehk hõume amneesia elavana elu sov provobri nõuded, soskvišin, aju lääskised. Novitšer sööd Börtsionaleksibižennetoogendid Preston in Estonia? Küsisin kõigepealt anna käest ootuspärase küsimused, kuidas ta jõudis Eestisse ja ta ütles, et ta järgis või läks oma südamega kaasa, ehk siis ta tutvus Itaalias olles eestlannaga ja nüüd nad on abielus ja tähendab poolteist aastat Eestis ja samuti ka see oli tema esimene personal. Kaal näitas Eestis, küsisin. Ja ta ütles, et tegelikult oli tal juba aastal 2000 galeriis sammas esimene näitus, samuti on tal olnud Roomas ja korraga Liibanonis on avatav näitus. 1004 jõgen. Seal löödud, ütleb otsior. Päästas Saartist Justin Liibanoni jess Art. Uurisin Hanna käest tema mineviku kohta kunstnikuna, et kus ta on õppinud ja mida lõpetanud nagu ikka. Ja ta ütles, et ta on lõpetanud Liibanonis kunstiülikooli või kohaliku, siis paari nagu Pariisis teatavasse need kolde poolsaar. Ja 95. aastal ta lõpetas selle ja ta õppis siis skulptuuri, maali ja joonistamist. Ehk siis aga klassikalist drilli sai, sest tema õpetaja oli õppinud Moskvas, eksis. Realistlik käsitlus on tal peaks olema päris hästi käpas ja samuti on ta siis Itaalias Vatikani Ülikoolis õppinud kommunikatsiooni neli aastat, nii et kireva taustaga Asklat Picasso tsükloni pääst ei stiirus. Sõidad Beirutis laike? Lähis-Ida, Pariis. Käisime siis taustauuringuradadel ja küsimus oli mul püstitatud sedasi, et kas siis teie ruut, mille lähedal siis annagi àra. Taas on siis Lähis-Ida, Pariis või ei ole. Et lihtsalt tõepoolest, nii seda on kutsutud vähemalt kuni 70.-teni, mil Liibanonis algas sõda mis lõppes 91 ja omakorda siis nüüd on mõneti uut hoogu saanud lähiminevikus, et hoolimata nendest sõdadest tõepoolest ei ruut, on kosmopoliit linn ja linn põhimõtteliselt, mis kunagi ei maga ja kus sa võid öö läbi endale tegevust leida. Kümnendatel ehitati seda üles, kuid siis eelmisel aastal on uuesti kannatada saanud ja ta ütles, et mis muidugi seal kaasas oli ka nii-öelda ajude äravool, ehk siis inimesed lahkusid sõja jalust ja ütles, et tema oli selles suhtes õnnelik, et kui tema õppis üheksakümnendatel, siis mitmed õppejõud olid naasnud Liibanoni ja toimus aktiivne mõttevahetus. To visit Aftunud errier. Küsisin Hanna käest, et kui tihti ta külastab Liibanonist, ütles, et no viimased poolteist aastat ei ole jõudnud, on tegelenud oma elu ülesehitamisega Eestis ja samuti siis õppejõuna Tallinna Ülikoolis humanitaarinstituudis. Samuti uurisin, et kui paljud on kursis Liibanoni kaasaegse kunstiga ja ta ütles, et Liibanonis on täiesti kaasaegne värk, et kui tal oli esimene näitus Tallinnas, siis just tema näitusest kirjutati umbes nii, et see näitus ei olnud üldse araabiapärane või orientiiri. Ta tahabki öelda, et Liibanon on kosmopoliit koht ja nagu ta ise ütles, et Liibanonis on selline väljend kasutusele lots of Liberty nats, so much makrosse ehk siis palju vabadust, aga mitte nii palju demokraatiat. Liivaloolaste identiteet. Kuna nad asuvad Aafrika-Euroopa asja vahepeal, siis nende identiteet on ka nagu segu või selline ristumine. Uurisin Anna käest, kas Itaalia on üks põhilisi sihtkohti kõhu- Liibanonist, liikad ütles, et tegelikult ei, et põhiliselt Liibanonist minnakse kas USAs siis Prantsusmaale või Brasiiliasse. S ütles, et tema õppisite Itaalias kommunikatsiooni sellepärast, et ta mingil ajal avastas seitsmendate kaheksandate videokunsti ja ta tahtis ennast ka sellisel videoalal nagu kurssi viia ja ütles, et väga hariv oli tal seepärast Itaalias õppida, et ta õppis igasuguseid video Editimist ehk siis ümberkäimist videotehnoloogiaga. Ja samuti küsisin, kas ta tegi Itaalias sellise grantuuri ka ehk siis sellise tuuri, kus siis külastas kõik olulisemad kunsti olulised verstapostid läbi siis ta ütles, et jah, et ta reisis palju, ta ei täpsusta, kas ta nendest grantuuri tegi, aga vahepeal ta elas ka rannas, need seejuures ja samuti siis rentis mingit Annikest ja siis käis ja lahtiseid seal. Ta ütles, et see oli aga mõnus eluperiood. Vil Naurutanthyoriks Bišin tädid Snavopandinaartebdo it's good Homan nishi jäändits, definiitli personal, kes. Haummur. Jõudsin nüüd lõpuks ka näituse juurde sai küsitud, et õigemini ma lausa väitsin, et näitus on loomulikult isiklik. Ja põhimõtteliselt eks ole, ta räägib ikkagi liibanoni kodusõjast ja siis ta ütleski, et ta tahab korra ajas tagasi minna, ehk siis aastast 89. Ja just 89 oli siis see hetk, kui tema kodumaatasa tehti Liibanonis ja ta ütles, et pärast seda ta kuus kuud ei rääkinud, aga ta joonistas palju. Ja selles mõttes, et see, et ta ei rääkinud kuus kuud, sellepärast seda veel ei saadetud psühholoogi juurde või kuhugi, et see ei ole neil tavaks ja antud näitus niisia või kaotatud kodumälu, siis räägiti teatavast meditatsioonist, mida Hanna teostab siis, kuidas ta liigub oma mälus kuidas tema kodu ei ole nagu materiaalne, vaid see on nagu mingid mälestused mida ta siis üritab esile kutsuda, ehk siis parimad mälestused oma kodust ja võib-olla ka halvemad mälestused, et ta räägib, et Ta arvas mingil ajal, et Rooma oli tema kodu seal kuus aastat, aga nüüd ta enam ei arva. Ta siis nagu Eesti seal ehitab endale kodu, ütles, et kodu ongi see, kui sa kuskil midagi endale nagu põhimõtteliselt ehitad ikkagi olgu siis kivisid pannes või mingis muus mõttes ja kodu on magnet. Vot nii. Anna tööd, aartepoos on materjalide Porces valdavalt fiiberklaasist pluss siis Ta on ta kasutanud akvarelli paber akvarell ja ühtpidi siis fiiberklaasi akvarell, seda ise seletab seda sedasi. Vesivärv, millega ta närvinud esindab siis seda tema klassikalist taustakunstikooli tausta ja teiselt poolt siis fiiberklaasi kasutamine on selline tema arengupool, kuidas seda nimetas Development ja, ja need värvid, mida ta kasutab, et mingis mõttes need on ka väga põhjamaised, nagu ta nimetas Nordic Alars. Ja samal ajal algas siis lõunamaised. Sellest peaks välja tulema selline elu duaalsus, mustvalge, värvitu, värviline ja ta ütles, et see põhjamaise teema on sellepärast loomulik veel, et ta Liibanonis tegelikult ju elas suht-koht mägedes ja seal oli samamoodi, 100. lund ja paistis päike. Sankiveri matšend, jootsuga, nahev, ardistokovid. Anna viimased kolm küsimust resoleerin kokku. Jutt oli sellest, et kas näitus oli tema enda initsiatiiv või oli initsiatiiv viisid galeristi kuraatori poolt ja ta ütles, et et see oli tema initsiatiiv, et umbes aasta tagasi ta tutvustas oma töid siis galeriis ja nüüd siis lõpuks jõudis näituseni. Ta ütles, et ta on neid töid, mida ta siin meile näitab ta neid varemgi teinud sarnaseid töid, et nii Liibanonis kui ka Roomas, aga need tööd siis on vastavalt siis jäänud ka Liibanon ja Rooma. Et mõned tööd on aastast 2004 antud näitusel, kuid valdavalt on tegemist siis nii-öelda uue kollektsiooniga. Ja samuti mainisin ära, et töötab ehis humanitaarinstituudis ja ta ütles, et jah, ta annab seal prantsuse, ei aita Itaalia Ginaste kunstist loenguid ja vastavalt siis ka prantsuse, itaalia keeles. Jaa, mainimiseks veel see, et 27. novembril siis Kalama, saarte Ugala riistamise ardistok, mis on seal tavaks. Seekord siis viib artist Tookie läbi. Eero Epner ja Anna soojalt kutsus kõiki sinna kuulama, sest see õhkkond on seal nii-öelda mitteametlik ja toimub diskussioon ja vein ja viinamarjad. Nii et olete 27, november sinna kõik oodatud. Tavaliselt on see kell kuusist seadezdoc. Ja selline siis oli tänane Kunzee err. Rahvusvaheline näitus, millest me rääkisime, annagi aara homme on nii, see on kaheksanda detsembrini avatud. Aleksandar saapov. Kohtume teiega jälle järgmisel nädalal. Kui meil on külas Ants Hein, kes räägib eesti pargindusest ja kunste r-i. Tallinna ploki jääb lõpetama graferegi lugu, transsi Europiks press. Ja seejärel läheb sõnajärg Tartusse ja kaisa yhele kuulmiseni. Tere, mina olen Kaisa Eiche. Ja täna olen stuudiosse palunud külla Tartu noore luuletaja suursu kes esitab teile oma päris värsked ja natukene vanemat loomingut. Ja nalja saab ka nautida. Tere õhtust. Loen mõned oma tekstid. Öelge mulle, kust ta? Öelge mulle, kust ta võttis jultumuse, kusta, oma luuletused, trükimusta? Algus siis järgmise pealkiri. Küsisin kord, kuulsad luuletajad, mida arvata teise kuulsa luuletaja luulest? Tal on palju sitta, aga ka palju head, sain vastuseks. Mõtlesin enda peale. Mul pole sittagi. Ülemklass. Milleks mul vaja kirjutada raha selle eest ei saa halvemal juhul päeval peksa saada nende käest, kelle muskli on vorminud hantel mitte tasuta saadud pastakas. Ja ma tean, ma olen ülemklass. Targem annab järele. Tal pole valikut, lollim on lihtsalt tugevam. Kel jõud, sel õigus. Vägivallale. Hambad võivad öösuus ringi käia nagu geno lotopallid. Aga ma olen ikkagi ülemklass. Mis sest, et madalam kui muru. Järgmine luuletus on siis võib-olla natuke endast ja kunagisest siin alustamise ajast alustad kirjutamist, ma arvan, see läheb ka teiste pihta päris hästi. Kes seda luule vorpimist alles alustamas. Pealkiri tuleb. Olen tunde tekitaja sekundiks liiga flegmaatiline, edevuse etalon, tunnustuse sõltlane. Kas tõmmet tunned vastikustundega, kuid siiski? Kopeerida on kerge, ma teen seda suure originaal haldusega. Käsi kindlal paberil, silmad kinni tuleb. Inspiratsioon võib sõrad vastu ajada, aga suure kunstniku käest ta ei pääse. Kisaga, aga kindlalt tuleb. Pidurdamatult, pasandan tundeid paberile. Leht on pruul eriti sügiseti, sest siis tuleb depressioon, tuleb jõuga väljateenitud tunnustus. Plaanipärane, hambad ristis, tekitatud tunne. Suuklambreid täis. Naeratan oma metalse peeglis harjutatud võitja naeratust saades oma esimesed 300 krooni. Nüüd siis magus Jeesus. Magus Jeesus, osta mult ajaleht, et ma saaksin õppida kasuliku eriala. Magus jeesus, osta mult ajalehte, mis räägib Aitsist Aafrikas ja poliitikutest poliitikutest Eestis. Magus Jeesus, aita mind ülikooli õppima. Avalikku haldust, majandust, juurat, vaat haldusjuhtimist, politoloogiat, infotehnoloogiat, geeniteadust. Magus Jeesus. Kui sa aitad mind, siis viin ma su nime alati, kui ma abi vajan. Magus Jeesus, ma tahan kogeda siin elus kõike, välja arvatud menopaus, kaheksas rasedus, vaesus, viletsus, ebapopulaarsus, haigused, nälg, oma kätega tehtud Töökõrvavalu prostamoli söömine, Enorees. Magus Jeesus lõpetaja sõda Tšetšeenias, sest tšetšeenid ei ole väljavalitud, teised tahavad ka sõdida. Magus Jeesus, ära anna mulle uusi kingi. Anna mulle neli meesti kandetool. Magus Jeesus, anna mulle sõbrad, kes teavad, mida ma tahan ja kes teavad, kust seda saada. Magus Jeesus klantsajakirja esikaanel, kes on ilusaim, rikkaim seksikaim, kuulsaim kõmulisim, kõige paremini riietub kõige napimalt riietu sügavaima dekoltee ja lühima seelikuga inimene Eestimaa peal. Aga Maltal. Vahelduseks siis kõrvu puhata. Ratt Jon meierilt lugu Vaidingane Worldi Cheng. Nii vanad inimesed, see, ma õigesti mäletan kirjutatud ist rongis Tartu-Tallinn liinil. Vaatan vanu inimesi ja mõtlen, et millised olid noorena. Äkki pruunid. Kõik vanad pillid on pruunid. Hitler oli ka pruun, aga ta ei elanud vanaks. Hoolimata sellest, et oli pruul. Ja siis mõtlen, et kes nad olid äkki punased. Mõni oli värviline, mõni oli vahelduva värviga. Mina olen roheline. Tulevik kui ma ükskord suren, siis inimesed küsivad, miks, miks mitte minna ta matustele? Ta ei olnud ju paha mees vahel isegi täitsa lõbus oli temaga ronida majakatustele. Aga äkki mõni küsimix vaid hoopis kuidas? Kuidas jagada vara võrdselt kõikide vaeste näljaste patuste vahel, ilma et tekiks suurt riidu ja tüli. Et asi oleks ikka aus ehk tahe? Hoopis huvitav, ent oleks siis, kui keegi küsiks, kas homme tuleb vihma või hoopis paistab päike. Kas armastus on elus või eluarmastuses, kas on olemas ilumeeleta ja meelt iluta. Ja kas on tavaline, et ta silmad võtnud surnuläike? Nii, vahelduseks mõned lühemad kus nad just nüüd mõtteterad on, aga aga midagi vahepeale? Luuletuse mõttetera vahepeal võib-olla. Paradoks. Mul on tihtilugu raskusi inimestega vesteldes, sest ma kuulan, mida nad räägivad. Enesekriitiline, enesekriitiline, vaatan maali, sittagi ei saa aru. Kolenikesit mees, kunstikriitiline, vaatan maali ikka ise, sitakäru on ikka siit maal. Toost kõigile tsivilisatsiooni uurijatele. Õhtuma käid alla, jah? Jõudu. Kavalad kevadtuuled. Kavalad kevadtuuled tõmbasid mu läbi. Üheksa kuu pärast tuli mul palju väikeseid kõhutuuli. Tolerantsusest. Ma söön, muru, läks, läks, läks nii ilus, värske ja roheline. Mul oli kunagi kits Eugenie, Esmeralda Elizabeth, kolmas. Aga temas ei puukoort ja õliseid riide nartse rohi oli tema jaoks liiga roheline, värske. Kuigi värskus on ju hea. Eskimod näiteks armastavad värsket mahla peki. Vihkan pekki. Vihkaneskimoices söövad vaala. Miks ei võiks eskimot kaevata jää alt välja muru ja seda süüa? Miks eskimod ei ole tolerantsed vaalade suhtes? Kas eskimo keeles on olemas sõna tolerants? Nii kui nüüd natuke veskimate teemat edasi arendada, siis panen siia, võiks sobida üks lustakas lugu korkiente Tšurs piix, Key Jeskima. Külaelu kus tegijaid, seal nägijaid, kus nägijaid, seal pugejaid ja suutäitelugejaid on nõrku ja tugevaid, on julgeid ja on peitu pugejaid ning alati moraalilugejaid. Nüüd kaks tükki natuke religioossema taustaga või noh, niivõrd-kuivõrd. Jääb ära minet kui hüüab minaret. Värviline vikaar. Ongi Vikerkaar. Uustulnuk sa jooksid paljalt ümber männi seepeale naerda suutsin vaid ning ütlesin, et nii mängid tamme kandis tulnukaid. Ja ongi viimane Pealkirjaga minevikku heietused mis toob inimestele meelde, et maaelu kunagised võlud loodetavasti. Mu kilet, käsi siseneb su sisse mõnus kuuldavale lased ohke ning vesist silmadega vaatad silma, sisse, on sõnad liigsed, tean, sa tahad rohkem. Et tulles taas ei unustaks nartsisse ehk roosa lehvigi, kui tooks, et sõrmed õrnalt hellitaks tisse. Ja nõnda õige meeleolu looks. Mul tõesti loodad liiga palju. Ma pole kassanova way, teine armukunstnik vaid lihtne Žiguliga kalju kolmandamat põlve kolhoosi seemendaja, kunstlik, seise lustaka noodiga lõpetades, siis ma arvan, et siia lõppu läheb päris hästi nagu rusikas silmaauku. Monty Python ja Holvis Lukandepraitsejaida flaif. Head õhtut.