Tere on 20. juuni ja algamas selle hooaja viimane helikaja saate teemad. Muusika ja teatriakadeemia lõpuaktuse kontsert toimub Suure-Jaani muusikafestivalil ning akadeemia orkester toob seal maailma esiettekandele Artur Kapi sümfoonilise allegro. Sellest räägib dirigent Paul Mägi. Palusime kunstilistel juhtidel tutvustada suvefestivale, millest ka meie oma, mis mõne ülekande teemet. Nargenfestivalil tutvustab Tõnu Kaljuste klaaspärlimängufestivali Peeter Vähi kuueteistkümnendat Haapsalu vanamuusika festivali Toomas Siitan Birgitta festivali põhitendentsidest, räägib produtsent Heili paus. Tamm. Hedviclet vahendab muljeid Tartu laulupeost ning Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan annab teada sellest, kuidas Neeme Järvi ja Eesti riiklik sümfooniaorkester tervitavad laulupeokülalisi. Saatele tegid kaastööd veel Mirje Mändla ja Karin kopra. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Täna toimub Suure-Jaani muusikafestivalil Suure-Jaani Gümnaasiumi saalis kontsert, kus esineb Eesti muusika ja teatriakadeemia Sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel. Solistideks on tänavused muusikaakadeemia lõpetajad Karina Vološina, Pirjo Püvi, Taavi Kull, Marge Uus ja Mihkel Poll. Kontserdi kavas on muuhulgas ka üks maailma esiettekanne Artur Kapi sümfooniline allegro. Küsimustele vastab dirigent Paul Mägi. Kas dirigendi jaoks on vahet, kas ta dirigeerib Eesti riikliku sümfooniaorkestrit või näiteks alles üliõpilastest koosnevat orkestrit? Vahe on kindlasti töömeetodit, iga orkestriga on erinev. Ma just tulin Rootsi kuninglikust ooperist, kus ma juhatan Luikede järve ja iga orkestriga on vastavalt vaja leida need vahendid, kuidas saada kätte see ideaal partituuris. Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester on väga võimekas, loomulikult aastad ei ole vennad. Nii et selles mõttes see on alati huvitav, kui ma nendega kohtun, et kes on alles jäänud, kes on juurde tulnud, milline on tase. Nii et see sõltub väga paljudest asjadest, aga meil on olnud väga häid, suuri kontserte suure repertuaariga. Ja praegune kontsert on väga tähtis selles mõttes, et need, kes lõpetavad Muusikaakadeemia, saavad siis nüüd esineda orkestriga. Kas juba nendega on ka toimunud proovid, kas kuidagi saab iseloomustada tänavusi lõpetajaid? Ja proovid on toimunud ja solistid on väga võimekad, suurepärased solistid ja ma loodan, et tuleb väga viisakas kontsert. No mis on, põnev on muidugi see Artur Kapi linnas toimub siis Artur Kapi ühe teose maailma esiettekanne seal nimelt sümfooniline allegro, mille ta kirjutas 39. aastal ja mida mul siis saksa kirjastuse järjes palus läbi vaadata ja, ja kes on välja andnud selle partituuri, aga hääled trükkinud nii, et seal leiab siis see teos, esiettekanded. Huvitav, miks alles nüüd? No ma arvan, et jah, et, et see on muusikateadlastele hea uurimistöö. Seda täpselt ei tea, käsikiri oli olemas, seal oli küsitavusi. Nii nagu ikka, aga ma püüdsin selle kõik siis lahendada ja teos on põnev, ta on fragmentaarne, võib öelda isegi variatsiooniline. Ja ta kasutab ühte teemat, mida ta siis tegelikult töötleb läbi terve teose väga põnevate harmooniatega. Katsume selles orienteeruda ja see on põnev asi, las siis kuulaja otsustab, kuidas seda vastu võtta, aga igal juhul suure meistriteos saab ikkagi ära mängitud. Selle kontserdil on kavas ka üks teine ulatuslikum eesti muusikateosel Artur Lemba klaverikontsert. Seda vist on eesti publik ennegi kuulnud. Ma ei usu, et seda on nii väga tihti kuuldud, sest ma tean, et, et viimasel ajal on Lauri väinmaa seda mänginud ka plaadistanud ja usun, et see võiks olla täiesti üks Eesti muusika selline esitlusteos, millega tutvustada nii haruldast helilooja ja pianisti, sest noh, nii, kuidas kõlab see klaver selles kontserdis on tulevärk lihtsalt ja meeldejäävat meloodiat, harmooniat, ilus ülesehitus, väga hea organisatsioon, nii et see on suuremad tänane teos, mis peaks tegelikult ja võiks kõlada ka tihemini. Astuvad üles siis muusikaakadeemia lõpetajad, keda te nimetasite võimekateks. Mida peab üks andekas noor muusik selleks tegema või mis ta peab olema, et ta saaks jääda artistiks, saaks silma paista ja esineda ja tõesti ollagi professionaalne muusik. Noh, eks neid soovitusi on väga raske anda. Igaüks elab ju vastavalt sellele, kuidas on teda kasvatada ostetud, kuidas on looduse jumala poolt kaasa antud iseloomuomadusi? Muusikute puhul on ikkagi kõige tähtsam siiras musitseerimine pühendumine muusikale ja sellele teosele ja partituurile. See on kõige olulisem, kõik muu väline edu tuleb või ei tule, on teda rohkem või vähem. Kuidas seda mõõta? Need on väga keerulised küsimused ja selle üle ei tasu pead murda. Kõige tähtsam muusikal on süveneda teosesse. Kõneles dirigent Paul Mägi. Klassikaraadio alustab ülekannet Eesti muusika ja teatriakadeemia lõpetajate kontserdilt Suure-Jaani Gümnaasiumi saalis täna kell 16. Peaaegu kolm nädalat tagasi vahendasime klassikaraadios Nargen festivali avakontserdist setu sümfoonia. Neil päevil sabaga festival täie hoo sisse. Jaani, eelsehklunkeri kah naissaarel. Palusin stuudiosse festivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste. Kuidas festival siis nüüd neil päevil edasi kulgeb? Ja no festival on raamistatud vene teema, aga see tähendab, et kreegi seto sümfoonia ja Averbahhi Vene reekviem anna siis nagu äärmised, kontserdid, setu sümfoonia alustasime ja augusti 23. lõpetame vene reeglimiga. Ja, ja teine teema, mis sellel ajal tuleb kõne alla muidugi Hayden, aga väiksed traditsioonid on välja kujunenud juunikuu, sest me tahame alati oma kultuuri ilminguid rahva ette tuua ja sedapuhku on nagu külapillimeeste esitatu. Need ei ole niisugused küla pillimehed, kes käivad kontsertsaalides kontsertmuusikat esitama, aga nad toovad seda õiget, keedad küla muusikat, mis on intoneerimata ja kasimata ja saan oma vormides, mis on ehe ja mis just paistab silma oma väga erinevate pillikäsitlustega millega pillimehed ise oma külas nagunii väga tuntust saavutavad menu ja muidugi seda juhib üks meie küla muusika parimaid tundjaid Lauri õunapuu, kes teab tuhandeid viise peast ja on uurinud seda kogu nõndanimetatud muusika kedes, žanrit aga täpselt mõistes on lihtsalt elu. See on pillimeeste elu, mis on pandud sõnadesse ja seal ei ole antud sellele niisugust poleeritud muusikalist vormi. Ja teine küla seltskond on juba nagu suuremale publikule rohkem teada on Matvere väikeste lõõtspillide ühing, nii et need on kaks Klunkerit. Ma just panin selleks nimeks seepärast, et inimesed tuleks kontserdile, vaid tuleks olengule enne jaani lihtsalt seda kunagist Jaani traditsioonist läbi imbunud küla õiget pillimuusikat kuulata. Eriti loomulikult kõlata Omari küünis ja see on naissaarel Omari küünis kell pool kaheksa õhtul ja laevad väljuvad kell viis admiraliteedi basseinist. Need on siis täna ja homme õhtul. Naissaarel saab aga seekord kuulata, tabas eesti naiste laule õigemini kuulata, vaadata, kuna see pakub ka visuaalselt palju. Ja see Nargen festivali juunikuu tavaliselt niisugune oma kultuurikuu on, et külapillimeeste muusikast hüppama siis naistelaulude ettekandele, siis on siis kolmas suvi, mis me neid siin etendame. 27.-st 30. neli etendust anname piletid on välja müüdud. Kes jõudis, jõudis, kes ei jõudnud, ei jõudnud. Aga olen praegu proovi teinud ja nad tulevad täitsa uue sära uue eluga, nii et see on väljatormiseks kaunis seeria, mis sobib seal küünis küll imehästi. Esmakordselt läheb festival ka Hiiumaale. Jah, sellel Klunkeri ajal, kui meie oleme naissaarel küla pillimeestega on Guido Kangur Sõrus. Jätsu meestega teeb väiksed jätsüklonkereid, seal need seal on hommikust õhtuni väga ehedat Eesti džässmuusikud koos. Tallinnas tuleb ka üks tõsisem kontsert, In printsiip ja. See on siis teos, mida pole, palusin ette kantud ja selle suve ja selle aasta oluline sündmus meie jaoks oli Arvo Pärdi uue plaadi väljatulek in printsiip ja selle elavas ettekandes mõtlesime pakkuda kuulata enne laulupidu Jaani kirikus. Seda esitame kahel korral. Esimene kord oli teisel juulil ja teinekord kolmandal juulil. See oli algselt paari pandud ühe tüüri uue teose ettekandega ka, kuna seal ei õnnestunud kooril seda ette kanda, siis leppisime kokku filharmoonia kammerkooriga. Seda teeme tüüri reekviemi, mis on varem kooril käes, nii et tüüri Reekviem ja Pärdi In printsiip ja õhtul kell 10 õhtul. Festival jätkab ka näidendite traditsiooni ja seekord on lausa mitu näidendit kavas. Ja see, et me laternat naissaarel teeme, on seotud lihtsalt sellega, et see näidend on naissaarele kirjutatud, seda pole kunagi ette kantud, seda me tegime kunagi Laulasmaa rannametsas, aga nüüd siis Lembit Petersoni õpilastega tuleb ettekandele naissaarel 11. 12. juulil. Juulis, augustis on üks uus vabaõhuetendus ka Käsmu meremuuseumis, just Käsmu meremuuseumis tuleb ettekandele Hussari konticki on üks niisugune tuntud parvekenemis üritas punktist A punkti B minna. Need, väiksed katsumused saavad inimestele ilmsiks seal Käsmu muuseumi kandis on väga tugev näitlejate seltskond ja tugev, vaid ka väga kirev. Väga värvikas. Ja ka paadiga saab sinna Käsmu ligidale sõita, nii et nagu toonitan veel kord, et kogu festival all rohkem ju niisugustele meestele, kes armastavad suvel paadiga sõita ja et oleks põhjus kuhugi sõita. Nargen festival alustas oma tegevust Haydni mere ja saareteemaliste ooperitega ja loomulikult tähistate seekord ka Haydni juubeliaastat. Jah, see on suur tähistamine ja see saab olema Kadrioru lossis, sel väiksel saarel, seal me esitame avamängu Hayden ooperist üksik saar. Siis kuulate viiulikontserti ja Haydni sümfooniakontserte anda. Ja sama kava ja lisaks veel eesti heliloojat. Paar esiettekannet, see on Arvo Pärdi teos ja Tõnu Kõrvitsa teos tulevad ettekandele järgmine päev Omari küünis. See on siis niisugune teos nagu passa kalja viiulile ja keelpilliorkestrile, Arvo Pärdi sulest ja Tõnu kõrvitsafoolio poele ja keelpilliorkestrile seal. Kale kuljus mängib seda. Ja siis Andres Kaljuste mängib Pärdi teost. Haydni päevade kontsert, toimub teil mitmel pool ja siin veel nooretasinevad Laulasmaa koolis. Püüame sellele koolile ka suvemuusikas väikese alguse teha. Seal tuleb Haydeni klaveritrio, sealt on koda, ei too ja Šostakovitši klaveritrio siis Andres Kaljuste, Villu Hermäe ja Sophia Rahman kolmekesi. See on siis 26. juulil ja esimesel augustil nendesamade Hayden päevade raames saab kuulata meie tuntud fagotisti New Yorgist Martin Kuusmanni huvitava kava toonud. Meie repertuaaris pole kunagi siin kõlanud Hayden baritoni triod. See on niisugune omapärane pill, mida vist Eestis ei olegi, aga ta sättis selle teose fagotile, et Hayden baritoni trio teetuur tuleb ettekandele esimesel augustil, naissaarel lisaks mängib veel Mozartit kõrvitsat ja mängib Schneideri suum in eks tundmatu nimi minu jaoks. Aga ta üllatab igal kontserdil need, seda meest soovitan kuulama tulla. Ja siis on meil jätsu poole pealt üks huvitav uus Euroop ansambel, kus koonduvad muusikud Ni Belgiast, Luksemburgist ja Saksamaalt. See on üks suur vibrofoni virtuoos, kes kutsus enda kvartett ja väga hea saksa pianisti ja selle kontserdiga saab ka ligemale nende muusikale tänu sellele, et nad on andnud välja uue plaadi. Nad tulevad selle plaadi promoturneel Tallinnast läbi ja festivalile panete punkti siis venere kreemiga, seda küll, aga enne seda tuleb üks saksa noorte sümfooniaorkester ka Eestisse. Ja inimesed, kes armastavad väga erinevad interpretatsiooni, saavad huvitava kogemuse osaliseks. Seitsmendal juhatab seda orkestrit Risto Joost, see on siis metodisti kirikus tuleb see kontsert. Ja põhiteos on Šostakovitši viies sümfoonia. Ja järgmine päev saavad inimesed Pärnus sedasama sümfooniat kuulata saksa dirigendi ettekandes. Nad harjutavad siin Tallinnas terve nädala, nii et tegemist on kõige parema saksa noorte sümfooniaorkestriga. Sealt õhkub väga suurt ja võimast energiat. Ja enne seda, kui me Vene reekviemi läheme, on 14.-st 16.-ni Viinistu kunstimuuseumis seekord tünnis Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane pakkuvad programmid, sakra nuudlid. See on niisugune programm, millest rääkimine on praegu siin paraku võimatu. Seda, et sinna tünni mahub piiratud arv inimesi, võite ette kujutada. Milleks tšakra nuudlid seal pakkumisele tulevad, need selguvad alles selles tünnis. Ja 22. 23. esitame vene reekviemi 22. Riia toomkirikus ja 23. Tallinnas Noblessneri kvartalis valukojas see on siis uus Nargen festivali saal, avame selle üritusega nagu selle uue kontserdikoha, kus siis juba järgmisel aastal saab planeerida rohkem kontsert, kus kandis seal see on järgmine sadam peale lennusadama, kui tulete 18 15 linnahalli juurde, see on siis kontserdipäeval 23. augustil ja istute Lindaliini Caroliini või Merilini, saate sõita viis minutit, jalad Peetri sadamas, mis on peale lennusadamat järgmine sadamal, pan Nato sadam, nii et Peetri sadam on nato ja lennusadama vahepeal ja seal on niisugune valukoda, kus me siis Vene reekviem ette kanname. Vene reekviemi olete eesti muusikutega esitanud mujal, aga Eestis on see tõenäoliselt esietendunud. See on esimene ettekanne ja esindajateks on Läti raadio koor, Eesti poistekoor, Annely Peebo, Nikita Strooja, Heldur Harry Põlda ja ERSO muidugi, ja meil ei tule ainult tavaline kontsertettekanne, vaid me oleme siin selle ära lavastanud ja lavastajaks on Jaanus Rohumaa ja muusika autor on leer, Aurbach subtiitrid eesti keeles saad aru, millest me laulame ja mõned visioonid, mis tekitavad ja arendavad teie fantaasiat muusikat kuulates. Aga ega siis seal vene keeles ja, ja kirikuslaavi keeles. Klassikaraadio stuudios on festivali klaaspärlimäng kunstiline juht Peeter Vähi ja meil tulebki juttu sel suvel toimuvast festivalist. Vastfestivalil on enne juulikuud küllaltki ulatuslik avakord. Mis toimub siis 27. juunil Vormsi saarel, kus esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester, soleerib Lucalite ja dirigendipuldis Paul Mägi ja seal tuleb esiettekandele ka üks uus teos, millele on koguni kolme eesti helilooja nimed, autoriks taga. Ega seda nii tihti ei juhtugi, et väljaspool levimuusikat komponeeritakse mõni heliteos mitme autori poolt, et kas paralleelselt või korraga või ega ma ei teagi täpselt, kuidas neil nüüd see kompositsiooni protsess käis näiteks eesti muusikast. Mul meenub varasemast ajast üksnes kaks teost. Maleraga Suku trio ehk maleva kasuku nime taha on siis varjunud Mati Kuulber, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. Teine teos, mille heliloojate trio koosseisus õnnestus ka minul osaleda. See oli gootikolmnurk kunagi nüüd festivali avamiseks. Me komponeerisime selle koos Erkki-Sven Tüüri ja Lepo Sumera ka. Ja nüüd siis ma usun, et see on jah, niisugune kolmandat ja selle on siis kirjutanud kolm keskmise ja noorema põlve heliloojat. Need on Ülo Krigul, Mari-Liis valdkonen ja Timo Steiner. Ja teos kannab niisugust huvitavat pealkirja, mis ka omakorda koosneb kolmest osast. Kirjutatakse väikeste algustähtedega ja kaldkriipsud on iga sõna vahel, see on Send ressiiv Resaund, saada võtta vastu ja pane uuesti helisema. Tsendressiiv seostub ka ju tänapäevase elektroonilise kirjavahetusega. Just ja tegelikult ongi selle teose kandvaks ideeks, eks see on just nimelt sidevahendid, see oli juba kaks aastat tagasi, kui ma esmakordselt nende heliloojate poole pöördusin ja tegin ettepaneku komponeerida üks niisugune orkestri lugu, teha kontsert mobiiltelefonile ja sümfooniaorkestrile ja kasutada seda kuulsat Nokia meloodia, Dadadampampadadamp, vabavam pampa. Aga heliloojad vist sajaprotsendiliselt sellest ideest nagu vedu ei võtnud. See pooletunnine lugu on siiski ajalooline läbilõige sidevahendite arengust, nii et esimeses osas pidi lokku laud olema sisse toodud, mis on ju muistset eestlaste esimene sidevahend tegelikult. Ja siis, kui kõige viimases osas jõutakse jah, elektrooniliste vahenditena dirigendiks on Paul Mägi see kava siis saigi niimoodi kokku pandud, et me leppisime Pauliga kokku, et Paul otsustab ühe poole kava ja tema valikuks oli siis osake sümfoonia uuest maailmast ja lisaks sellele sümfooniale Lucali tera mängib villa labase suupillikontserti, et kaheosaline kontsert ja ta mahub kindlasti 20 minuti raamesse, aga üsna virtuaalne ja ausalt öeldes ega ei olnudki nii lihtne leida esitajat suupill ei olegi nii tavaline akadeemilisel või filarmoonilisel laval ja siis lõpuks üks minu Itaalia nii-öelda kolleeg, alles Bianka leidis mulle Itaaliast sellise mehe, kelle repertuaaris teos on ja ma loodan, et kuulajad ei pea selles pettuma. Selline on siis avaakord 27. juunil Vormsi saarel, aga festival ise täies mahus läheb käima 16.-st juulist alates ja võib-olla siinkohal oleks siis see hetk, kus välja tuua paar märksõna, mida peaks esile tõstma. Ma ütleksin võib-olla seda, et ta on loomulikult väga nimekaid, nagu näiteks Berliini Filharmoonikute kvintett aga on teine hulk kavasid, mida me peame nii oluliseks, et me isegi plaadistame neid näiteks väga huvitav kava, mida ma väga tahaksin esile tõsta, tegelikult see on Eesti vist kõigi aegade kõige edukam pianist kui pidada silmas tema konkursivõite nii pianistina kui Klovessinistina Irina Sahharenkova, küll Kaliningradis Venemaal sündinud ja praegu Soomes elav, aga ikkagi eesti passi taskus hoidev pianisti rinnase Harjenkova, tema kontsert on lausa haruldane, ta mängib sellel kontserdil kolmel erineval instrumendil. Kõigepealt klavessiinil mängib vahelbeli ja Haydnit, siis teine kontserdiosa on, kus ta mängib haamerklaverit. Kolmas osa on pühendatud Haydni Mozarti Beethoveni-le, mida ta mängib Tavalisel klaveril. Sahharenkova kuulub nende muusikute hulka, kes absoluutselt igal nendest kolmest instrumendist võib osaleda konkursil ja tuua ära Grand Prix. Ja muidugi sellises järjekorras kõlavad need pillid, klavessiin, haamerklaver ja tänapäevane klaver, nii nagu nad on ajalooliselt järjestuses olnud. Ja mis veel huvitava momendina. Me tõime sellesse kavasse sisse. On see, et üks teos kõlab isegi kolmel korral see on üks lühike Haydni sonaat mihukene, nelja minutine, umbes, et oleks kuulajal ka võrdlus, et ta saab sama muusikat kuulda kolmel eripillil ja sellest lähtuvalt kolmes täiesti erinevas interpretatsioonis. Festivalil esinevate balti noorte fermoonikalt Kristjan Järvi dirigeerimisel, Kremerata Baltica, Tallinna kammerorkester koos Kristjan Randaluga, ansambel lusikaoles Risto Joosti juhatusel, Eesti rahvusmeeskoor ja ansambel Arsis ning veel ka meri, vardan Jann ja Ralf Taal ja klassikaraadio teeb otseülekandeid 27. juunil Vormsi saarelt. Meil seal esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester Paul Mägi dirigeerimisel ja samuti teeme otseülekandeid ka balti noorte Filharmoonikute kontserdilt 16. juulil ning Irina Sahharengava sooloõhtult 20. juulil. Haapsalu vanamuusika festival toimub tänavu kuueteistkümnendat korda laulupeojärgsel nädalal, tollal kaheksandast 12. juulini. Festivali kunstiline juht on Toomas Siitan. Teie festivalil on traditsiooniliselt viis kontserti Haapsalu toomkirikus. Aga mis on iseloomulik sellele festivalile? Jah, see raamistus on täpselt nii, nagu meile aastaid on olnud, festivali ääristavad suuremad oma projektid, lõpetame seekord jälle Händeli oratooriumi, ka seekord kõlab Jefta. Tema viimane oratoorium ja teatud mõttes on see festival all rohkem seotud enda liiga kui, kui võib-olla tavapäraselt, et meil on päris mitmes kavas veel endale iga seotud asju. Näiteks tule neljapäeval, üheksandal kuupäeval siia üks tänapäeva noorema põlvkonna soome põnevamaid organiste Markku Mäkinen, kes mängib siis endale iga seotud kava endale enda oreliteoseid ja ka seadeid tema teistest teostest aga siis endale eeskujusid nagu näiteks Sahhaago puks tehude. Scarlett. Ma arvan, see saab väga põnev kava olema. Ja üks omapärane seos tekib seekord ava- ja lõpukontserdi vahel. Meil on nimelt seekord kavas kaks tooriumit nimega Jeff ta mõlemad siis samal vana testamendi lool põhinevad esimese autor on Jacko karissimid, kelle teos on loodud umbes 1650 ja festivali lõpetab. Aastast 1751, nii et peaaegu täpselt 100 aastat lahutab neid kahte teost. Kahtlemata endalgi tundis karissimi Jeftaat. Niiet kuskilt maalt on ta olnud eeskujuks. Aga nendel on muidugi selles teema käsitluses palju jõulisem, palju suurema mahuga on see teos ja võibki öelda, et üks oratooriumi avavad nagu selle klassikalise looga üsna erinevatest aspektidest. Muusikaliselt on aga mõlemat tõesti võrratu. Nii et Hendeli aastat maa 200 viiekümnendat surma-aastapäeva saab päris väärikalt tähistatud ja minu meelest on just tore, et me saime ka võtta endale viimase tooriumi. See on kunagi üsna meie festivali algusaastatel ka Haapsalus kõlanud tookord Laarmani juhatusel. Aga mulle millegipärast tundus, et praegu on just õige aeg seda uuesti teha. Kuivõrd Jerta lugu tegelikult vaeb väga sügavalt ja, ja inimlikus mõttes väga puudutavalt neidsamu väärtuste küsimusi, mille üle ma arvan, meil on põhjust praegusel ajal väga tõsiselt järgi mõelda. Mida me oleme ohverdanud, mille nimel ja küsida, kas kõik need ohvrid on oma hinda väärt olnud. Publik peab lõppkontserdiks varuma piisavalt palju aega sesse Jeff, ta on tõesti väga ulatuslik teos ja kontserdikestvus võib ulatuda peaaegu südameni välja. Jah, ma usun, et me koos vaheajaga vajame ikka üle kolme tunni ja see on endali täismõõdus oratoorium, nii nagu ta neid kirjutus, kus on puhast muusikat ligi kolm tundi. Teeme seal mõned kupüürid, Jevdas on need tegelikult üsna traditsioonilised, nii et ma usun, et seda mitte ainult publiku ja esitajate pärast, vaid et see teos ka võidab niisuguse kompaktsema lõpu. Aga ma ütleks, et tõesti Jerta on, on psühholoogilises mõttes üks kõige sügavam draama Endelile ja ma usun, et see aeg läheb üsna märkamatult. Nimetaks siinkohal kaeraesitajad. Ja mul on hea meel, et peaossa saime Londonis praegu niisugust suurt karjääri alustavat noore tenori saime nagu kooli, kes on teinud juba väga huvitavat koostööd inglise barokkmuusika tipp-dirigentidega ja ülejäänud koosseis on meie traditsioonilised solistid, kes on juba aastaid ennast Haapsalu festivalil näidanud, meie minu arvates parimad baroki lauljad. Taas Teele Jõks, Risto Joost, Uku Joller, Pirjo Püvi. Nii et Ma arvan, et see solistide koosseis, samuti koor ja orkester on väärikal tasemel ja ma loodan sellest projektist ise väga palju. Oli juttu sellest ette hindele jälgedele juhatab meid ka külaline Soomest Markku Mäkinen. Aga festivalile on tulemas ka üks ansambel Belgiast. Jah, see on üks edukamaid eksi, klassikalisi meeskvartetti Kontratenor, tenor, bariton, bass on Belgias tegutsev giidius kvartett. Need on lauljad, kes on väga paljudes erinevates ana muusika koosseisudes olnud tegevad Hollandi Belgia koosseisudes eelkõige võlgas ansamblis näiteks on mitu neist laulnud Peeter dekrood laulab ka praegu nii. Neli tipptasemel lauljat natukene teine kõlaesteetika kui võib-olla hiljard ansambli, mis on, on väga tuntud aga esituse kvaliteet kindlasti ei jää sellele alla. Ja ma arvan, et just niisugune teist laadi kõla otsing võiks kuulajale väga põnev olla. Ja nemad esitavad vanemat muusikat, kui Henderi aeg. Ja põhiliselt 16. sajandi esimesest poolest on siis kava, mis on keskendunud kõigevägevama Habsburgide soost keisri Karl viienda õukonna muusikale ja see oli üks eriline moment lääne muusikaajaloos, kus just Habsburgide õukondadesse, aga eriti just Karl viienda õukonda koondus siis tollel ajal kiiresti alla käinud Burgundia hertsogiriigi kuulus muusikud Madalmaade koolkond tegelikult lakkas olemast Madalmaadel aga ta elas edasi just nimelt absburgi õukondades ja, ja see on üks niisugune omamoodi ajalooline dokumentatsioon siis ühest niisugusest hetkest, kus üks Euroopa vägevaim keiser kogub enda ümber Euroopa absoluutselt parimad muusikud ja me saame pildis tema õukonna muusikast, tollest ajast. Inglise renessansi polüfoonia eesti rahva koraale saab aga tuntud headuses kuulata ansamblilt heinavanker ning avakontserdil on karissi moratooriumi EFTA kõrval võimalik kuulata ka aineris Südsi motete. Jah, see paar tegelikult võlub mind ennast väga, sest et see muusika on kirjutatud praktiliselt samal ajal täpselt seitsmeteistkümnenda sajandi keskel kolmekümneaastase sõja lõpuaastatel. See portreteerib nagu tolle aja Euroopas paa nihukesi erinevaid muusikasuundi Sütsija karisime mõlemad geeniused, kes on suunanud tolle aja muusikat väga palju, aga nad on väga erinevad oma taotlustel, Tšuts siis niisugune süvenenud pole foonik ja karissimi väga dramaatiline, väga tunderohke oma väljenduses. Nii et seal on väga palju sarnast nende vahel aga ka mõndagi vastandlikku, nii et see on minu enda jaoks üks hästi põnev paar. Ja on kujunenud toredaks tavaks, et avakontserdil esineb meie oma muusikutest ansambel stuudio Kaale. Suur aitäh, Toomas Siitan, 16. Haapsalu vanamuusika festivali kontserte saate siis nootide kaheksandast 12. juulini. Ja lõppkontserdist teeb klassikaraadioülekandekaja. Birgitta festival on Tallinnas ja augustifestival toimub 13 kuni 23. August. Palusin stuudiosse Heili paus. Tammed. Meie kuulajale ei juhtida tähelepanu nendele põhiaktsentidele, mis on sellel festivalil olulised. Kõigepealt võiks öelda, et meie festival koosneb kolmest osast ooper, ballett ja muud žanrid ja need muud žanrid on vast kõige põnevamad ootamatumaid ja ka meile endale alati kõige suuremaks väljakutseks. Et alustada algusest, siis ooperi külalisteatriks on meil sel aastal helikonna Moskvast juba Eestis endale nime ja tuntus teinud Dmitri Bertmaniga, kes lavastab seekord siis Ubarta Chardaano ooperi Siber ja Verdi Falls staffi. Et lühidalt öeldes on Siber kand bändi alguses kirjutatud postromantilises helikeeles kaunis itaalia muusika, pluss psühholoogiline süžee naise kahetisest teekonnast ühest küljest siis Peterburi kõrgseltskonnast Siberi vangilaagrisse ja teisalt tema hingeline teekond kurdi saanist, niisiis pealtnäha hägu tühisest kaunitarist, kellel elumõnud on nagu igapäevaseks kaaslaseks end armastuse eest ohverdavaks naiseks. Ja minu meelest on üks kõnekamaid moment ooperis see, et kui ta ütleb lõpus ta ei kahetse, et ta tuli Siberisse, sellepärast et alles siin ta mõistis, et armastus on midagi nii suurt, et selle eest isegi elu anda ei ole. Kahju. Nii et selline psühholoogiline teos, millel on ka väga põnev lavastus, ühe ainsa märksõna võiks öelda teises selles läbivaatuse, siis on, on olulised niuksed paelad, mis heidetakse üle lava ja mis justkui hoiavad neid tegelasi enda vangis ja mis hukutavad neid, mis ahendavad neid vaadata ja, ja tunda on üht-teist, aga ta ei mõju sugugi masendavalt. Sest selline sisemine kirgastumine ja tegelikult see tee, mida peategelane siis sugugi mitte kahetsuse, vaid nagu sisemise valgustatusega läbi käibed tegelikult see peaks nagu andma just usku mõtestatust meiegi elule. Verdi loomingust on võimalik vaadata tema viimast koomilist ooperit Volkoff. Jah, et tuntud traagiliste ooperite autor kirjanduses nagu võimalike Šexpyriga tõmmata paralleele, on siis oma elu lõpul jõudnud tõesti koomilise teoseni ja ega selles režees ei saaks öelda, et mingit erilist sügavust pealtnäha oleks näha. Aga lavastaja Dmitri Bergman ütles oma intervjuus mulle, et see on nagu naer läbi pisarate inimkonna rumaluse pärast ja kuidas Verdi lõpugeniaalse spuugas lausa ulguvad. Aga publik ikkagi jätkab naermist, sest noh, tegemist on koomilise ooperiga, et vot selline teatud vastuolu ja selline mitme kihilisus ja ka kahtlemata filosoofiline mõõde annavad sellele ooperile omaette väärtuse. Ja kahtlemata on selles ka palju lusti, palju sellist mängurõõmu. Nii et selline uper, pallitav kujundite ja särava tõlgenduse kaleidoskoop, seda on ikka päris vahva vaadata, kalaluukere on näiteks seal üks põhilisi dekoratsioone laval. Festival lõpeb Põneva mütoloogilise rituaalse etendusega ookeani hääl. Seal saab nautida taiwani kunsti. Eks sellest teeme lähemalt juttu augustis, aga räägiks nüüd natukene veel sellest avakontserdist, mis on festivalile väga tähtis. Seal on eesti helilooja teos kandel ja see on Eri Klasi juubelietendus. Ja kannab pealkirja aeg armastada, mis on selles mõttes väga sümptomaatiline, et leelo tungla tekstis selline mõte, et aega ei ole, see käib nagu refräänina läbi terve teose, aga leidis koreograaf, lavastaja Mare Tommingas sellel nagu vastandused tegelikult on meile aeg antud selleks, et armastada, et luua igale rikulisi väärtusi, mitte olla kinni, ütleme selles materiaalses maailmas selles kiirustamises, et meil ei ole aega, vaatame natuke avaramalt, milleks meile see aeg on antud, kas me ikka kasutame seda selleks, et meist jääks midagi head ja ilusat siia. Ja väga huvitav lavastus tõotab tulla. Mare Tommingas on ühendanud armastuse ürgse kehakeele kaasaegse teatri väljendusvahendit ja tehniliste võimalustega. Nii et laval on meil tiik. Mare ütles, et mitte öelda bassein vaid öelda tiik on nagu looduslähedasem. Avastusstseenid toimuvad vee all, nalja saab ka selles loos, näiteks sünnib korraga mitte üks laps, mis oleks suhteliselt loogiline vaid sünnib korraga terve poistekoor. Ja kõige selle taga on Mare poolselt ka niisugune filosoofiline mõõde, et kõik see, mis laval toimub 70 meest laval muide ja üks naine, et see on tegelikult nagu ühe paari lugu, see on meie eestlaste lugu ja, ja meie armastuse, meie suhet. Et lugu ja selle etenduse vahendab ka Klassikaraadio oma eetris. Suur aitäh Heili Vostalt. Ja. Ja siin ma nüüd, kui meid Möödunud laupäeval süüdati Tartu laulupeo kivi juures laulupeotuli, mis mööda veeteed pidi jõuab Tallinnasse teisel juulil. Tartu laulupidu toimus 13. juunil Tartu lauluväljakul. Hoolimata sellest, et terve päev 100. vihma, tähistati juubelilaulupidu suurejooneliselt. Tartus peetud esimesest laulupeost möödus 140 aastat. Peol osalesid 11 meeskoori, 22 naiskoori, 50 segakoori, 15 poistekoori, 26 lastekoori, 41 mudilaskoori, 27 lasteaedade mudilaskoori, 22 puhkpilliorkestrit, 46 rahvatantsurühma sümfooniaorkester, rahvamuusikaorkester, puhkpillisaateorkester ja regilauljad. Kokku osales Tartu laulupeol ligi 8000 muusikut. Tartu laulupeo kavas oli üle 40 numbri, nende hulgas lisaks koorilauludele ka puhkpillimuusikat, rahvatantsu ja regilaulu. Laulupeo tule süütas 13. juunil Tartus Peetri kiriku ees esimese laulupeo mälestusmärgi peal Tartu poistekoorilaulja 12 aastane Kaarel Jurs. Ta teenis selle au välja eduka laulmisega mitmel konkursil. Möödunud pühapäeva keskpäeval alustas tartust veeteid mööda liikumist laulupeotuli, mis ühineb 27. juunil Pärnus tantsupeo tulega ning jõuab teiseks juuliks laulu ja tantsupeo ühes hingamine avamiseks Tallinna. Kokku ootab laulu ja tantsupeo tuld üle 900 kilomeetri pikkune teekond. Meeldiv võimalus on pakkuda kuulamiseks Tartu laulupeol kogutud muljeid, mille toovad meieni Tartu laulupeol osalejad ja kuulajad. Vihma sajab, aga Tartu laulupidu on täies hoos. Muusik Toomas Peterson, kes täna on kuulaja rollis, mis muljed on? Muljed on vahvad, ikka on see, et kui on lapsel esimene laulupidu, siis see on ju sündmus. Kuigi vihma sajab, ma vaatan, et rahvast on väga-väga palju, mis teeb sellest laulupeost laulupeo? See ongi hämmastav, et vihma kallab sellest hoolimata täis rongkäik toimus, orkestrid mängisid, rahvas kandis, nii et seesama meeleolu ega On uskumatu traditsioon, meil. Dirigent, Kadri Lepa ja millised on muljed Tartu laulupeo avalöögi, olete juba ära juhatanud pidu. Ja kahju on, et nii palju vaeva näha, Studia inimesed on nii valmis olnud selleks peoks ja nüüd see vihm natuke rikub küll meeleolu ei ole veel langenud kellelgi. No kuule, järjest tuleb juurde, mis siis, et vihma sajab, kes see on küll uskumatu, et Tartu publik on nii ilusti kohal, vaatamata sellele ilmale, pidu on ilus ja praegu ei oska veel öelda, enne kui see päris lõpeb, nüüd aga lavastaja on teinud väga suure töö ja väga kenasti muusikaliselt seda repertuaarivalikut mõelda. Siis on kõik nii nagu olema peab osa laule, neid, mis Tallinnas lauldakse ja osa ka väga tartu lauleAlo Ritsingu laulud ja muidugi sellised nagu Kungla rahvas ja mis ongi nagu tartlaste laulud Tartu marss ja et tore, aitäh, Kadri Leppoja, aitäh. Millised on muljed? Suurepärased, suurepärased väga, kui mudilased lavale läksid, vihm lakkas ja ilm läks ilusaks. Olid nii ilusad kirjud oma kliima keepides. Väga lõbusad riskirühm ei suuda ühtegi pidu peatada, kogu see tartu fiiling ja, ja kogu laulupidude traditsioon, see on lihtsalt uskumatu. Ma arvan, et seda peab tundma ja igaüks peab kohale tulema, kas on super, mis tegelikult on tore on rahvas, tuleb kokku, ühtekuuluvustunne, ilmselt ühtekuuluvustunne minu jaoks on eriti tähtis, kuna minu poeg süütas selle tule ja see ongi see eriline päev minu jaoks täna. Vanemuise segakoorilauljad, te olete kindlasti väga paljudel-paljudel laulupidudel osalenud ja millised on tänavuse Tartu laulupeomuljeid? Ma olin nii märg, et ma käisin vahepeal kodus riideid vahetamas. Imestan, et rahvas nii ilusti kohale tulnud ja nii kaasa elasid kõik, kes olid väga huvid. Väga tore oli, väga tore, oli, laulupidu oli väga tore, mis selle toredaks tegi. No ma usun, et niisugune rahva vaimustus sellest laulupeost, sest muidu ei oleks keegi tulnud. Minu meelest tulid laulud väga hästi välja ja mulle meeldis see rongkäik, kus ei olnud enam vaja ta üldse, kuhu astud, sest niikuinii oli kõik märg, ülevat märgi alt märg ja nii palju rahvast oli tee ääres ja kõik lehvitasid meile. Väga tore oli. Nüüd on Tartu laulupidu läbi, mis edasi teete Tallinna laulupidu? Tallinnas ilusat laulupidu Tallinnas. Juulikuus toimub Eestis laulupidu ja esimesel juulil annab Eesti riiklik sümfooniaorkester Neeme Järvi dirigeerimisel üle tervituse laulupeole. Kontserdil osalevad veel bariton Jassi Zahharov ning Eesti rahvusmeeskoor ja kontserdikavas kõlavad Kapi põhjarannikult varsaki sümfoonia number kaheksa ning Sibeliuse sümfoonia number kaks ja sellest, miks Neeme Järvi annab üle sellise tervituse laulupeole kõneleb Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan. Mõnikord mõne asjaga on niimoodi, et seda lihtsalt peab tegema, kuna asjaolud langevad kokku ja kuku langesid siis need asjaolud, et Neeme Järvi on siin, Neeme Järvi juhatab ERSO ka laulupeo kontserdil ja kokku langes Neeme Järvi, oli ju üks külaline ka meie kontsertitel USA turnee ajal. Nad korraldasid meele veel toreda vastuvõtu Floridas koos mõnede kohalike väliseestlastega seal kokku langes, et meil on sellel poolaastal läbi mängitud kaks, tohutult ilusad teostajad on Sibeliuse teine sümfoonia torsaki kaheksas sümfoonia, mida me mõlemad umbes korda üheksa, kandsime ette USA publikule. Meie publik küll kuulis neid mõlemaid sümfooniaid enne meie turneed veebruarikuus, siin aga nüüd natukene teises ettekandes ja natukene teise nurga alt vaadatuna on ju tegelikult hästi tore näha Neeme Järvi ERSO juhatamas ja kuulata seda imeilusat muusikat ja seda enam, et laulupeoeelsel ajal on siin ka väga palju eestlasi väljastpoolt Eestit. Kellel on siis võimalust näha ERSO Estonia kontserdisaalis ja, ja näha Neeme Järvi Tersat juhatamas ja kavas on ka Villem Kapi põhjarannik, mis on ju üks klassikalise muusika hitte eesti muusikast, nii et julgen öelda, et tuleb tore kontsert. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit on võimalik kuulata veel ka terve juunikuu jooksul ja esimene kontsert toimubki juba 20. juunil, kus nad teevad koos Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestriga. No selline koostöö on meil nüüd juba teist aastat muusikakeskkooliga ütleme sarnane koostöö Eesti teatri- ja muusikaakadeemiaga on olnud meil juba kas kaheksa või üheksa aastat, et eraldame ühe kontserdi, kus orkester on kokku pandud nii ERSO mängijatest kui siis muusikaakadeemia mängijatest antud juhul siis see koostöö on koos muusikakeskkooliga ehk siis umbes pool orkestrist ERSO mängijaid ja umbes pool orkestrist on muusikakeskkooli mängijaid, see on igale poole niisugune huvitav töö tegelikult, sest saavad noored mängida kõrvuti nendega, kes teevad seda tööd päevast päeva ja noored saavad kõrvuti mängida koos tõeliste professionaalidega ja professionaalid saavad kõrvuti mängida siis nendega, kes on alles alustamas oma professionaalse muusikuteed. On olnud huvitav koostöö, nii, muusikaakadeemiaga oli huvitav koostöö eelmisel aastal muusikakeskkooliga ja sellepärast me seda jätkame. See kontsert on ju tegelikult mõeldud muusikakeskkooli lõpu aktuseks ja orkestri ees esinenud solistina, siis paremini tants, muusikakeskkooli lõpetajad ja eks on ju nende lastevanematel ka tore näha oma võsukesi lava peal esinemas. Selline kontsert toimub siis 20. juunil kell neli, mil kavas on katkendid sallieri Rahmaninovi, kust Savitski, Ravellid, Tambergi teostest ja dirigenditöö teeb Risto Joost. Klassikaraadio teeb aga otseülekande kolmapäeval esimesel juulil toimuvast kontserdist, mil terrigeerimas on Neeme Järvi. Laulu tantsu ja pillipeo tervituseks toimub esmakordselt Eestis kandleöökontsert. Metodisti kirikus astub sel puhul üles Eesti parimatest kandleõpetaja töötajatest ja õpilastest koosnev 50-st mängijast Kromaatilise kandlekoondansambel, mida juhatavad Ruth Kuhi ja Ella Maidre. Kaasa teevad ka solistid, vokalist Keiti kaustel, Maret Nurklik flöödid ja Peeter Margus viiulil. Lisaks koondansamblile esinevat veel kandleansamblit Kukulind, Soto, Puutse Annelkond. Esitusele tuleb Johann Sebastian Bachi, Giulio Kaczyini, Edward kriigi, jaator Beats olla muusika. Eesti heliloojate loomingust pakutakse kuulamiseks Arvo Pärdi, Mart Saare, Ants Sõbra ja Peep Sarapik teoseid. Niisiis kandlemaraton toimub metodisti kirikus kolmanda juuli õhtul kell 22, jätke meelde. Peo eel on meeldiv anda edasi ka teade, et riigikogu otsuse kohaselt hakkab Tallinnas Pika Hermanni tornis asuv riigilipp õhtuti langema Gustav Ernesaksa teose Mu isamaa on minu arm saata. Kuulsite hooaja viimast heligaja, millele tegid kaastööd Hedvig Lätt, Mirje Mändla ja Karin kopra. Saate seadsid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Kersti Inno. Pärast suvepuhkust on järgmine heliga ja eetris 29. augustil kuulmiseni. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal.