Tervist, kallid kunst, vaata kuulajad. Tänane saade on meil erakordne, kuna esimest korda meie saate ajaloos on kunstniku monoloog ehk siis Marco Laimre lon hobusepea galeriis veel üks päev avatud näitus, halb nali ja seal toimus eelmisel neljapäeval artist toob, mida viis läbi Marco Laimre, ehk siis küsimused esitas ja neile vastas Marko Laimre isikuliselt. Ja sellest ettekandest on meil üks pikem jupp teile kuulamiseks, mis puudutab eelkõige tsensuuri osa. Ja tulenevalt meie saateformaadist kõike ei saa teile ette kanda. Ja siis vahepeale Monaloogile. Me kuulame ka Facio aim roboti kaverit Eha Urbsalu euroloost. Saadet sissejuhatavad ja välja juhatavad tavapärased saatejuhid Aleksander saapa, Karen Jagodin, head kuulamist. Nüüd taaskord väga hea siin näha. Ja täna täna ringintervjuud läbi markalaime kes modereerib tänast olukorda ja esitab käesoleva, näitasid halb nali, autorili Marcolaiendiale mõningaid asjakohaseid küsimusi. Ja loodan, et, et mõned asjad, mida iga kui moderaator ära unustanud või ei taipa küsida, et siis teiega juures olevat parandata ja, ja korrigeerimine seda saamatust. Esimene küsimus millest võiks alustada kunstnik Marko Laimre on siis selline, et miks. Miks sa sellise näituse tegid? Aitäh, et. Kusagil 2007. aasta alguseks oli mul välja kujunenud küllaltki sügav depressioon. Ma nimetan seda seda identiteedikriisiks, aga midagi sinnapoole. Olles selleks hetkeks Kunstiakadeemias töötanud siis peaaegu poolteist aastat ja suutnud seeläbi lahendada päris paljud ideed või lahendust ootavad probleemid. Läbi üliõpilaste tegevuse. Tekkis mul väga tugev surve selle küsimuse järgi, et et mida kuradit ma saan nagu ise veel nagu teha. Ja millest on nagu eelnevalt juttugi olnud? On aastaid olnud üks valdkond mis on mulle kohutavalt närvidele käinud. Ja seal nimelt väga lihtne võimalus teha kunsti kolleegide töödest suhteliselt pinnapealsel moel. Ent aastal 2004 näidis on küsimused ja vastused suhteliselt konteksti, et ja noh, peaaegu juhuslikult näitasin ma videot mille nimi oli. Mul ei tule nõus saama, kui ma ei eksi, ilma helitaks. Kursisenaˇja vaatasime kunstnike liidu president Jaan Elken käitus minuga rajaks Veneetsia biennaalil aastal 2001. Suhteliselt huvitavat ja suhteliselt iseloomulikult ja omades sellist sellist materjali, loomulikult ei saanud ma seda kasutamata jätta ning seega siis valmis video saab. Teatavasti on ka juba pika ajalugu sellega seoses, et, et see oli ainukene video või enam-vähem ainukene tööl sellelt näituselt seal soolalaos küsimused ja vastused, mis, mis tõepoolest ka midagi tähendas ja ringlusesse läks. Kui see juhtus, noh ma võisin iseenesest teha niisuguse, noh, oletused, et noh, okei, et et see täitis, ei joonud Jaanelkimistega ega, ega kellestki sellisest otseselt, et selleks oli mingisugune põhjus Ja noh, see põhjus oli, oli järgmine minu jaoks, et. Edukamad ja jõulisemaid strateegiaid on solvang. Ja mitte lihtsalt solvang vaid isiklik solvang, solvang, see tähendab sedasorti solvang, mis puudutab ühe või teise personal identiteeti. Sellest Jaan Elkeni videost hiljem pärast näitas isegi aastaid hiljem aeg-ajalt minu poole on pöördunud ja, ja need inimesed ei ole seda videot näinud. Aga see on see, millest nad räägivad. Kusagil minu ideede pangas, et ahah, et asjad toimivad nii, ebay mõtet sel ajal üldse pikemalt sellele. Sest kui järgi mõelda, siis ei ole seal videos otseselt midagi pistmist ihan empioniga või üleüldse Kunstnike Liiduga välja arvatud, et ta on seal tegemist. Nonii aastal 2005 ning aasta hiljem üritame ära kasutada täpselt sedasama kompositsiooni ja teen siinsamas nagu näituse hobusele galeriis siis näiteks mille nimi on eesti kunst mis põhimõtteliselt on kõik seesama, välja arvatud sellega, et ei ole enam tegemist ühe teosega, mille nimi on nõus saanud või või suhteliselt abstraktseid siis keelemänge vaheline kaugus teemadel vaid näiteks, mille puhul ma juba täiesti konkreetselt tegelen niisuguse mõistega nagu eestikunst. Ehk siis. Ülesande võib ülesanne, mis on selgelt läbikukkumisele määratud tegelema mõnede nähtustega, mis eesti kunstis üldse esindatud. Või on kohutavalt kohad ja libisenud kusagil turisminduse, aja kvaasi marksismi ja, ja ma ei tea, mis missugustel teemadel, kuid oluline on selle näituse puhul üks töö mille pealkirja ma enam ei mäleta. Aga see on väga tähenduslik, et ma ei mäleta oma oma isolatsioonitööd, kuid ste koosnes kolmeaastasest tabureti, rist ja ja ühest sellisest isegi juba tsaariajast pärit saunas käimise vannist, mille puhul oli mingi sadanud sattalistlik konstruktsioon, letud, kus figuuridega esinesid sellesamale Jaan Elken E-Treier ja Leonhard Lapin. Seal mingisugune hetk, kus kus need kolm tegelast olite. Tänaseks on mul tunne, et see oli ka viimane hetk nende jaoks. See oli veel see hetk, kus nad tõepoolest ajakirjanduses meedias võtsid sõna. Võtan kaasaegse kunsti põhiliselt puudutavatel teemadel, üritasid seda väänata siis endale soodsas suunas. Ehk siis kunstnike liidu president vaimukas Eesti kunstiajakirja peatoimetaja ja Leonhard Lapin, kes vaba radikaal, kellel põhimõtteliselt peaks omaette nagu ausamba püstitamine ja seda läbi viidi. Aga kummaline selle puhul oli see, et mõni aeg hiljem selgus, et minu taktika sellise suhteliselt õõvastava perimentse installatsiooni nagu noh, väljatöötamisel, et et sellele tuli tuli kohe kohe mõnusalt nagu lisa. Ehk siis mul hakkab seda töö nimega seoses midagi. No see oli vene keelde väänatud heie Treieri, Jaan Elkeni ja klapini nimed perekonna nimetanud. Kui Aapil Distreier ja ei olnudki mis seal suhteliselt väljendused. Aga sellele tuli lisasügisel kunstnik Kadi Estland poolt, kes linnagaleriis terve näituse ajuti stimuleerides tundub teleUrmas Oti ja ja tegi siis erinevate kunstitegelastega intervjuusid hetkesituatsioonis. Nii palju, kui ta õnnestub nendega kokku saada või mitte saada. Kui järgi mõelda, ei olegi see nii väga kummaline, aga juhtus midagi minu jaoks midagi huvitavat. Kõik need käituvad sealt. Väikeseid taktikat olid mõnes mõttes väga edukad kuid enamus nendest ei leidnud mitte mingisugust sööda sügava analüüsi. Need kunstnike käitumised kvalifitseeriti põhimõtteliselt kunstimaailma siseasjaks. Ja justkui oleks olnud tegemist mingit sorti. Üllatus-üllatus, aga täiesti kunstilise. 2006. aastal. Ilusat ja kali Estland. Vaata telesaadet ärapanija makkides. Videotöö, teostaja, kurja lilled ja see oli selleks hetkeks juba selge, oli mingisugusele lõplikule tasandile ja võite juba isegi arvata, et endiselt olid teod väga populaarne. Räägiti, palju, läks paljudele korda, ent mitte keegi ei käsitlenud seda nagu pikemalt. Ehk siis mul on tunne järjekordsete või kvalifitseeriti asi kuhugi mujale kui kunstimaa. Või kui kunstiväljal. Sealses eellugu. Puhtakujuliselt siit huvidest edasi minnes ei olegi mul praktiliselt järgneva mitte ühtegi võimalust, kui võta see asi siis nii-öelda tervikuna eta fotot miks siis nii? Ehk siis personaalne pöördumine ja midagi niisugust, mida alati üritatakse kvalifitseerida kunstimaailma siseid riigideks või väikeseks lainetaks mõelda suuremat ühiskonda. Miks, miks see nii on? Miks sulle tundub, et et nende juhtumite puhul oli väga tugevaks tegijaks on mingit sorti varjamis, püüa või eiramist või mingit sorti. Keelatud. Temaatikaga tegelemine. Ma ei tea, et probleem selles mõttes, et. Et kui korraks võtta mingit sorti meediaväli, kus analoogilised taktikad ja strateegiad töötavad iga päev on põhimõtteliselt soodsalt aktsepteeritud ja mitte kellelegi mingeid erilisi probleeme. Siis tekib küsimus, miks kunsti väljas. Seda hinnata. Miks püütakse sellega mitte tegeleda? Mis on see tohutu vahe, mis lubab või? Ütleme siis, meediaväljal omadel tingimustel, loomulikult ma sain aru, tegeleda asjadega nii, nagu nad päriselt on, kuid kunstiväljal peab olema alati mingisugune, tulebki seal mingisugune tohutu puhver, vahel. Üheks põhjuseks, miks ma arvan, et sa neid siin Eestis väga hästi töötab. Ja siin ei ole tegemist, tegemist mingit sorti IP strateegiatega või millegi sellisega, minu jaoks on see, et, Kunstimaailma seltskonna rolli kui see, mis nad on on nii tugevalt kinnistunud. Ja kogu aur läheb ainult nende positsioonidesse esitamisele status quo säilitamisele. Ja seetõttu on, on praktiliselt igasugune diskussioon üldse, nagu võimud eksis see, kes akvarell ühkinosüüditsakargistima sureb ja läheb surma, selle eest tappa, realistiks jääda. Ja teda ei huvita absoluutselt see et lisaks akvarellid on äkki veel mingisuguseid võimalusi tegevuseks või olemiseks. Muidugi utreerin kohta. Niisiis, olles olukorras, kus kus seal selgelt. Ma teen seda näituse lähtuvalt positsioonidest mida vabatahtlikud kunstimaailma mulle pakub vusse teatavat keeldumise midagi ühed või teised kuraatorid ja kunstnikud või toimetajad, kunstikriitikud mulle pakuvad. Et ma lähtun sellest, ei kasutanud neid ära, eks ole. Üks teine reviivide määratlemine minu poolt toimus hetkel, kui ma sain aru, et, Aeg on mõnevõrra edasi sammuda ja ja mitte mitte siis puudutada või torkida teemasid või tegelasi. Kes kuuluvad võib-olla õnnetusse ajalukku, eksis? 22007, ei ole enam suuremat pointi tegeleda. Näiteks. Jaan Elkeni või eetreeri probleemidega või teatava jõhkra videokihiga, mida nad genereerivad. Vaid otsida otsida neid kohti ja neid võimalusi kus see samane, tavaline idioot pisikeses edasi elab õieke, kus kohas need? Viljatismi seemned on eriliselt võrdsemad. Ehk siis? Need, kes on surnud, on surnud ja haamer ja mõttekam tegeleda sellega, mis toimub praegult. Praegu toimib kuidas sa pääsed lähedale sellele sellele praegusele või sellele diskursust, mida, mis on oluline, et aastal 2007. Kui ma ausalt ütlen, siis see juurdepääs on võrdlemisi piiratud. Ma saan kasutada teatavaid kogemusi, mis ma olen isiklikult läbi elanud teatavaid sündmusi, juhtumeid, ma saan lisada natukene seda, mis on, mulle tundub et on inimestel käsi ja ma saan muidugi lisada väga konkreetseid meele kooslusi erinevate erinevate Ma pean ütlema, et ma peaksin selgitama oma suhet dokument, aastasse ja see on midagi, millest ma absoluutselt aru ei saa. Et noh, võiks eeldada, et kõige parem vahend oleks, oleks mingit sorti klassikaline dokumentaalselt asjade näitamiseks. Aga kuna ma tean, olles ise ringmängu osa, et mul ei ole Väljaspool sest sellist ütleme väga kindlalt tooli siis ainukene võimalus minu jaoks objektiivne võimalus on isiklik isiklik suhe. Marko, millest on see see esimene kord siin, et et see justkui üks töö, millest see on? See töötsensuurist. See töö on tsensuurist sellisel moel. Mis ilmselgelt töötab väsimatult pidevalt? Aga mis asi on tsensuur? Et kas tsensuur on midagi sellist, mille pool alati tuvastatav mingit sorti keelamise või väljalülitamise akt? Ei, ma arvan, et ei ole, et see on suur. Põhimõtteliselt on midagi niisugust, mis on suhteliselt nähtamatu. Mingit sorti vaim jõlgub, jõlgub ringi ja, ja võib-olla mõnikord. Mõnikord kolistab kaugelt oma ahelatega et. Probleem tekib sellest, et mida iganes ma kellelegi tsensuurist räägin, siis alati jõuab. Sellest rääkimine on mingit sorti personaalseid. Enese hõigustusliku astmeid. Ka tegelikult nii ei ole et tegelikult erinevat pildi või tekstiga või filmi ükskõik küsimused kunstisündmused peavad juskui mahtuma mingit sorti formaati. Justkui oleks veel tsensuuri kohal olemas veel üks, kolmas hullumas enne jumala vaim nimega formaat kes ütleb, et asjad peavad olema nii. Hea küll, aga kuidas teile suursis töötajate, kuidas ma ei ole üldse neid asju nagu ära tajuma, et see tsensuur on. Võiks öelda, et suur hakkab sellest kohast, kus toimet parandab sinu komavea. Lõikab sinu esitatud faili mingisugusesse mõõtu. Või. Tüper kvaliteetse digitaalsalvestuse paigutab MP3 formaat. Ma räägin informaatikast, aga mis on väga hea näide, sest et et ega ikka. Ja siis ma leidsin, et et hoolimata teatavast naljakast ütleme, anekdootlike situatsioonis Selle Ühendriikide lipu juhtunud. Kõikidel erinevatel viisidel kusagil avalduses mingit sorti tsensuuri mingit sorti tsensuurne lausung. Kõige kummalisem on veel see, et kui ma sain siin välja, panin need juhtumid nii, nagu need mulle passi. Siis kõik need, ütleme, et kõik need tegelikult osakondadest tegelastest on pöördunud minu poole ja rääkinud, kuidas vasak tegelikult on. Ja see on nüüd ääretult kummaline sest selgus, et noh, kui me räägime meediast, siis siis nii Eesti Ekspressi kui Eestis Maalehe puhul oli tegemist tegelikult väidetavalt väga erinevate erinevate situatsioonide Ehk siis? Ma näen, et Ekspressi peatoimetaja Harry Liivrand on saatnud siia meili et põhjused, miks Mayweather komas TV3 areni vaadeldakse, samm. Ja noh, siis täiesti tegelikult adekvaatne põhjendus, et miks see miks see nii juhtus. See, mida te siin praegu näete, on minu versioon sellest, mismoodi Eesti Ekspressis läbi Harry Liivranna täitis. Aga nüüd ma loen ette, mis siis tegelikult juhtus. Pange tähele, seda. Ma käsitlesin seda juhtumit tsensuuri juurde. Niisiis tsensuuri taktikast, Harry Liivrand, täna poolgol Bourne'i tsensuuritaktikast põhjused, miks voila perfomance g3 orig on looduses alus, polnud siiski minust tingitud. On kahju, et mu selgitustega email, miks USA lipuga põranda pesemine Nende fotode trükkimise keelas tollane Eesti Ekspressi peatoimetaja Tiina Kaalep keda šokeeris viis, kuidas eesti kunstnik Ameerika lippu kasutab. Ma arvan, et isegi enne perfoomasid puhkusele läinud oreliosakonna juhataja Siim Nestorile kelle nõusolekul perfomance tellisin ja Pravastada korralikult läbi immutatud, vaidleb lühike, üsna apoliitiline uudisnupp. Minu 15 aastasest toimetaja praktikas on see esmakordne tsensuuri juhtum. Pargivad, mida oligi vaja tõestada? Nüüd, kui me räägime päevalehest siis tavaline juhtum on mõnevõrra teistsugune. Päevalehe sellist tegelikult juhtus, on ka natuke täis. Aga kui seda virabatust Overand niru ja ele Polliga nagu vaadata, siis tegelikult seal ei olegi midagi erilist, seal suhteliselt tavaline kirja vaatas, mida ükskõik missugune auto siis mingi välja anda ka omavahel peab. Saal tähendas hakata ainult kaks kohta, ehk siis see asja välja pakkudes, mulle nimetatakse teema, mida nii-öelda sotsiaalkriitiliselt kunstnik lainer võiks käsitleda. Lõpus. Pöördub siis poll, kus ta mainib, et need teemad, mida nad tahtsid, et, et ma minu töö ei vasta teemaga. Ehk siis igatahes täiesti selgelt. Kuna nende teemade võrdlemisel selgub, et üks teema on mängust välja jäetud, millegipärast. Kõik selge. Kena. Tuues ettekäändeks selle, et George Bush on Eestist lahkunud ja tema out, et sellega tegeleda. Huvitav on see, et et lihtsalt Bay pildid Bay, mis ma neile saatsin, kui ka kogu teksti juurest, ei ole ma Cheostusest mitte ühtegi sõna rääkinud. Kui me vaatame seda pilti, saatne saat, Mait. Originaalis sai saadetud Eesti Päevaleht, mille pealkiri on välispoliitika. See on siis sots, mina Ameerika Ühendriikide lipp ja, ja mopp. Aga teostusest ei midagi kusagil midagi, mingit mingit juttu. Nii. Niisugune lugu, aga alles eile intervjuud Aerandeeruna. Keda huvitas sellest näide, sest ainult see Päevalehe juhtum ei saanud ta jätta mainimata, aga tegelikult see põhjus, miks seda pilti oodatud Et see oli mingisugune vana eksetesse asi. Ei tea? Kas selle pärast tellitud jätta avaldamata, et täiesti selgelt asjaga suht midagi pistmist sellel pildil? Seal soo loomulikult on. Nonii, aga siis selleks hetkeks oli, oli mäng juba juba selge. Ahaa, selle pildiga isiklikult öeldes on midagi valesti. Mis selle pildiga valesti on? Umbes samal ajal, kui juhtus päevane juhtum, juhtus Eesti kunstiakadeemia kohta mis oli väga-väga huvitav tegelikult oma toime toime hetked. Ehk siis suhteliselt mõttetu üllitis kunstiakadeemia aastaga, veider, mis on noh, ütleme, kesine promo promo objekt lihtsalt ja midagi muud. Taati kohta huvitavat printsiibil, kus kõik kunstiakadeemia professorid näitavad sedasama röökivaid nagu asjad millega nad just parajasti nagu noh, onu maha saama. Kuna ma juba sain aru, et selle pildiga on midagi väga valesti aga ma ei saanud veel aru, mis asi valesti. Et siis ma esitasin loomulikult selle pildi ja teavet põrmugi, mind ei üllatanud. Rektori Signe Kivi pöörlemine minu poole, et äkki seda pilti ette ei paneks. Et vahetaks ikka millegi muu vastu välja. Päris täpselt, et et paneks mõne teise teose ja ettekäändeks võrdlemisi arusaadav asi, et noh, et jah, et, et meil siin väga paljud tahavad käia Ameerika Ühendriikides. Me ei tohi oma suhteid Ühendriikide saatkonnas ära rikkuda. Mis oli täiesti mõistetav, sest et noh loomulikult, et suhted on alati kergem rikkuda kui need taastada, aga. Ma olin nagu väga vägagi kergekäeliselt nõus, et kes noh, loomulikult kui teine teos, siis teine teos. Ja siis noh, selle tulemusena põhimõtteliselt 24 tunni vältel ma reageerisin, tegite teise teosel Et mingi objekt on tsenseeritud poliitilistel põhjustel Ehk siis nimetatud sätte nende tegevust tsenseerimiseks. Ja nüüd läheb asi huvitavaks. Esitades selle teise teose esimese asetamise kõlvalt ulatasin ma selle kalendrikujudena Andres talile üle. Ketavaid faili, palun, siin on teine teos. Aitäh ja jah, et kõik läheb tegelikult. Selles situatsioonis just täna üleüldse arutluse all, mida ma teise teosena esitan, mõtlesin sedasama asja. Tegelikult soldanuga. Tsensuuri operatsioon oli läbi viidud, minul Arrigee peale pandud. Tee teine teos, jah, ma teen. Aga järelekontroll ei toiminud. Kui ma seda nõudsin, et oot, et kuidas, kuidas te nüüd siis selle teise teose puhul nii kergekäeliselt olete? Siis oligi niukene vähekene neurootiline hetk kus Andres Tali võttis selle faili lahti ja nägin seda poliitilistel põhjustel tsenseeritud versiooni ning hüüdis Signe Kivi ikka, kes sai aru juba, mis mäng käib karjudes nagu ütles, et tema ei taha seda vaadata. Okei, aga. See on siis selline tsensuuri juhtum selle ühe sama pildi puhul tegelikult mis näitab tsenseerimise protsess iseenesest kui vajalik, mitte tsenseeritava tulemas, mitte mitte toodet, mitte kaupa, vaid tähtis oli video läbi loen või pöördumine minu poole, millele Maanuse alusin muidugi mingil määral kerge huumoriga, sest et sellise pasa puhul huvitas mind juba see, et mismoodi mismoodi käitub kujundaja, kui talle jätta alla partikserit lippu. Sest küsimus oli ju ainult tippuseks. Ja siin on sesse neljas tsenseerimise juhtum, mis on vahest kõige lootusetu, on aga, aga tõenäoliselt kõige huvitavam kus tsenseeri toimub tehnilistel põhjustel automaatselt ja väga kiiresti ilma üldse pikemalt järgimata. Kvalifitseerida selle rea pikslite rea selgelt minu Photoshopi käsitlemisel saamatuseks või mingit mingit sorti graafiliseks sõjaks. Ehk siis selline tsenseerimine, abstraktne tasand. Kummaline, kas pole põhimõtteliselt üks ja sama mitte midagi eriti mitte midagi, ütleb, või nagu Päevalehe kunsti toimetallering võrreldes suhteliselt mõttetu pilt suudavad täiesti edukalt, neli tsenseeritakse positsiooni, läbiviijat. Aitäh. Nüüd selle tseerimise jutu lõpuks maastiks lisa number üks, mis juhtus päevalehega minu jaoks üleeile? Kui kunstitoimetaja variant on mitte intervjueerima. Seoses näitusega vali. Ja alustas põhimõtteliselt oma küsitlust oma sissejuhatavas sellega, et ma võiks ise kohtusse kaevata. Ja siis, hoolimata sellisest vestlusest ei saanudki mina aru, miks tema seda ei tee. Või miks ta seda ütles mulle, et. Aga on ääretult sümptomaatiline, et alates siis täna selle pooleteisttunnise intervjuu sellise võrdlemisi kehvapoolse raku kombinatsiooni a ajalehe leia uudis oli suured sees. Minu portree. Et ei tulnud isegi kõne alla, seda, äkki nüüd avaldaks selle pildi ära. Nii. Et suhteliselt huvitav sümptomaatiline käitumine, siis meie meediaväljaande poolt minu arust. Hea küll. Kas kellelgi on niisuguseid küsimusi, kommentaare, täpsustusi? Kuule, täitsa oluline või kas sellega peaks, on see tänapäeval, tegeleb? Meil öeldakse, et me elame suhteliselt sõnavabaduse situatsioonis, et meil see suur ei ole. Põhiseaduslikku tsensuuri ei ole, paragrahv 45. Meie valitsus saadab laiali SMSi. Vabariigi valitsus, palun jääge koju, ärge olge proportsioon. Err tänane kunstisaade keskendus Marko Laimre näitusele halb nali mis on avatud hobusepea galeriis ja meil oli võimalus kuulata ardistoki Marko Laimre ka, mida viis läbi Marco Laimre stuudios, olid seda sisse ja välja juhatamas Karen Jagodin. Aleksander saatus. Saate kordus on nagu ikka laupäeval veerand üks päeval ja saate kaks nädalat saateid ka järelkuulata klassikaraadios. Kuulmiseni.