Helga ja tere hea heliga ja saate kuulaja MINA OLEN, seitsmenda märtsi saate toimetaja Annika Kuuda. Ja tänase saate teemad. Mis need neli raske infelt jagab muljeid 27. veebruaril Estonia kontserdisaalis aset leidnud Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdilt seitsmeteistkümnendast 23. juulini. Nii toimub Suure-Jaanis muusika festival. Teisipäevasel pressikonverentsil tutvustasid festivali Eesti muusika ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann, Eesti kontserdidirektor Aivar Mäeprorektor, Marje Lohuaru ja festivali kunstiline juht Andres Uibo. Täna kulmineerub Jõgeval Alo Mattiiseni muusikanädal üleri. Kilise ansamblite konkursiga lähemalt räägib korraldaja Maret Oja Hedvika Lätile. Dirigent Risto Joost tutvustab täna õhtul Estonia kontserdisaalis toimuvat Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kontserti. Täna õhtul annavad Tallinna Vene kultuurikeskuses Mere puiesteel kontserdi rahvusooperi Estonia solist Mati Palm ja pianist Tarmo Eesperekavas on laulud kevadest. Laulja Mati Palmiga tegi intervjuu Acera. Rahvusmeeskoor tähistab emakeelepäeva nelja kontserdiga. Kaastegevad on Anu lamp ja Tarvi Jaago. Lähemalt räägib dirigent Mikk Üleoja. Tuleval nädalal algab Tallinna filharmoonia uus sari kutse duellile, mille avaetendusel esinevad Tiit Peterson ja Kaie Kõrb. Sarja tutvustab tsent Heili vahustam eesti filoloog, moonia kammerkoor läheb barokkmuusika kavaga külla eesti koolidesse. 10.-st 13. märtsini toimuvatest kooli kontsertidest räägib kava koostaja ja dirigent Toomas Siitan. Tallinna kammerorkestrisari kuldaeg pakub 13. märtsil kuulamiseks kontserdi muusikaline Hamburg. Intervjuu kontserdi solisti oboemängija Kalev Kuljusega. Eestis annad tuleval nädalal kaks kontserti maailma muusikaakadeemias toonia orkester Niilt homsoni juhatusel. Kontserdi kavas on muuhulgas ka Tõnu Kõrvitsa uudisteos, millest lähemalt räägib autor ise. Sellised on tänase saate teemad. Mõnusat kuulamist. Sülgaja. 27. veebruaril esines Estonia kontserdisaalis Eri Klasi juhatusel Eesti riiklik sümfooniaorkester esitades Arvo Pärdi, Sergei Rahmaninovi, Jean Sibeliuse muusikat. Nimetatud kava oli üks kahest kontserdi programmist, mida sümfooniaorkester kolmandal märtsil alanud. Ligemale Kuu aega kestval Ameerika Ühendriikide kontsertturneel esitab kontserdil soleeris Lõuna-Koreas sündinud Ameerikas tegutsev pianist joys Jiang, kelle esituses kõlas Sergei Rahmaninovi klaverikontsert number kaks. See mall ja joissa hingan solist ka juba käimasoleval orkestri turneel. Kontsert algas Arvo Pärdi teosega kantos Benjamin Britteni mälestuseks. Teosega, mille kirjutamist mõjutas Inglismaa ühe väljapaistvaima helilooja surm. Peab ütlema, et ettekanne oli väga mõjuv ja emotsionaalselt selge ja muusikud mängisid keskendunult. Sobilik meeleolu tekkis teose esimestest nootidest alates ning esitus oli teose sisuga väga heas vastavuses. Samuti loodi ettekandega väga hea õhkkond terve kontserdikava õnnestumiseks. Noore 24 aastase pianisti Chovisjongi soleerimist Sergei Rahmaninovi Teises klaverikontserdis võib pidada samuti suureks õnnestumiseks. Jong on õppinud Tšuljardi muusikakoolis ja tema tõus muusikamaailma rahvusvahelisele areenile leidis aset aastal 2005, mil ta saavutas mainekal van Klay Bourne'i nimelisel rahvusvaheliselt konkursil hõbemedali. Tegemist on pianistiga, kel on väga head eeldused muusikaga ja klaverimänguga tegelemiseks. Ning ta on saanud ka professionaalses mõttes väga hea hariduse. Tema mäng oli nauditav kuulata ja selles oli tasakaalus nii emotsionaalne kui intellektuaalne pool. George Jiang esitas Rahmaninovi kontserti ühtaegu väga välja peetult ent samas eredalt ning ta ei läinud seda teed, nagu sageli minnakse, et maetakse nii kuulajad kui muusikateos, ülevoolava emotsionaalsus ja kirglikkus alla. Jossi ongi mängus, säilis mõõdukas distants ning tal oli pidevalt olemas ülevaade teosest kui tervikust mis võimaldas esile tulla pikkadel muusikalistel fraasidel. Ta ei takerdunud detailidesse, ent ometi oli tema mängus väga palju eredaid nüansse, mis kusid kenasti teose tervikuga. Choi Yong on ka väga Virtoosne pianist. Enta oskab noorusele vaatamata Ta rakendada oma võimeid muusikateose lahtimõtestamise tarvis. Seega olid esiplaanil teose väga selge rütmiline struktuur, muusikaline tähendus ja sisu, mitte aga pianism ja pianist. Orkester saatis Rahmaninovi klaverikontsert väga hästi ja faktuuris oli välja töötatud ka sellised kohad, millest klaverikontserte saates teinekord sageli üle libisetakse. Kui siis õige pisut jäi klaverikontserdi esimeses osas puudu orkestripoolsete kõlavärvide mitmekesisusest, jagada ümbrilisest soojusest eriti puhkpillirepliikides, mis oleks siis võimaldanud paremat haakumist solisti poolt kuuldavale toodud ideede ja ämbritega. Kuid eks selles suunas küpseb esitus kindlasti Ameerikas ettekandele tulevate kontsertide käigus. Kava teises pooles esitatud Jean Sibeliuse sümfoonia D-duur mõjus vormiliselt tugeva ja selgena ja ettekanne oli väga haarav. Dirigent pani rõhku kujundlikule rütmilisele selgusele ja näib, et Eri Klas tahab ja oskab muusikuid õiges suunas mõtlema, panna ja motiveerida. Neljaosaline sümfoonia mõjus reaalsele talvisele kestvusele vaatamata lühikese ja terviklikuna ning tööle hakkasid sellised muusikalised seosed, mida on tarvis, et helilooja mõtte kuulajani üldse jõuaks. Orkester oli mängu Whoosi ja publikule jäänud õnnestunud esinemine ja kontserdi üldine kunstiliselt väga kõrge tase märkamatuks. Ka kontserdi lisabalanss Jean Sibeliuse Finlandia ja Heino Elleri kodumaine viis olid väga hästi esitatud ja akusid kavaga samuti suurepäraselt. Ja kokkuvõtteks võibki öelda, et tegemist oli ühe parima kontserdiga, mida Eesti riiklikult sümfoonia orkestrilt viimasel ajal kuulda saanud. Sel teisipäeval toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis pressikonverents, kus tutvustati seitsmeteistkümnendast 23. juunini toimuvat Suure-Jaani muusika. Festivali pressikonverentsi avas Eesti muusika ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann. Muusikaakadeemia praegune muusikat teatriakadeemia saab selle aasta sügisel septembri lõpus, täpsemalt 27. septembril 90 aastaseks. Seoses juubeliga tekkis meil mõte. Nimelt on vähetuntud episood konservatoorium muusikaakadeemia ajaloos see ta tegutses pool aastat Suure-Jaani külje all olevas Lahmuse mõisas ja kuna meie põhimõte oli see, et kõikides oma nii-öelda endistes tegutsemispaikades midagi korraldama, siis meil tekkis mõte asuda koostööle praegu Eesti kontserdiga. Jätkab Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe See suure järvefestival on sedapuhku 12. ja kui Eesti Kontsert alustes Andres Uibo selle ideega välja tuli, siis ega see idee eriti majas ei kandnud. Ja võib isegi öelda, et esimesed viis aastat ei kannad. Aga tänaseks on tänu Andrese südikusele ja tema headele partneritele Suure-Jaani vallale tõesti tulnud sellest üks väga väärikas festival ja väga omanäoline festival, mille sarnast nagu teist ei ole ja nii väärikas asutus nagu Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia veel omakorda täiendab seda. Ja ma arvan, et sellest 12.-st tuleb üks väga eriline festival. Eesti muusika ja teatriakadeemia tegemistest Suure-Jaani muusikafestivalil räägib lähemalt Marje Lohuaru. Eesti muusika ja teatriakadeemia on tõesti rõõm olla sellise auväärsel festivalil esindatud ja väga tugevasti esindatud. Nii et eks see idee sai ka alguses sellest, et seoses juubeliaastaga on meil ka mitmeid uusi algatusi, uusi üritusi ja üks nendest on kontserdisari nendes õppehoonetes, kus on muusikaakadeemia konservatoorium kunagi olnud ja need tundusid olema kõik väga atraktiivsed kohad ja üks väga atraktiivsemad pest atraktiivsem. On Lahmuse tundub meie seljas see lõpetajale erakordne võimalus, et ta saab oma diplomi kätte Lahmuse mõisas. Nii et, et viia akadeemia kogu oma juubeliürituste väga suure plokiga Lahmusele ja Suure-Jaani. See on tõesti väga suur au ja meeldiv kohustus. Meie üritused kulmineeruvad seal 20. juunil, kus siis toimub meie sümfooniaorkester ja esinevad meile sel aastal õpetajad, see toimub siis Suure-Jaani gümnaasiumis, aga mis on veel väga oluline, seal toimuvad meie erialade esitluskontsert ja samaaegselt toimub ka veel kohtumine, ka on lõunatund EMTA lavakunstikoolis, nii et see ei ole ainult muusikakeskne. Nii et üldiselt me peame seda väga-väga oluliseks, et me saame ka Suure-Jaanis tutvustada Entas õpetatavaid erialasid. Festivali kavast teeb ülevaate Eesti kontserdi produtsent Andres Uibo. Siin on üritusi väga palju, 23 erinevat üritust. Üks, millest on mul väga hea meel, on kaks aastat tagasi alustatud konkurss, ma olen väga palju kuulnud juba häid tunnustussõnu, et küll on tore, et keegi võtab tšellokonkursi teha. Viimane tsellu konkurss Eestis toimus aastal 1987 ehk siis 22 aastat tagasi ja nüüd see tuleb siis Suure-Jaanis ja ma arvan, et osavõtjaid on väga palju. Ka ERSO on olnud vaimustuses Suure-Jaani. Aga see on meie suurest saalist, mis hiljuti valmis. Uskuge või mitte, aga see saal mahutab 2000 kuulajat ja fantastilise akustikaga. Seda on öelnud kõik ERSO muusikud ja kõik dirigendid, kes on seal käinud, esinenud seal on siis kavas meil hästi tore ja sinna aega sobilik luguzan Mende soni, kellel on ka tänavaste juubel pöörikspedazumbartoldi suveunenägu, mis toimub koostöös ERSO ja professor Ingo Normet juhitud lavakunstikooliga tudengitega, kus siis pool rolle muusikal poolses sõnal ja muudest üritustest on juba siin palju olnud juttu, sel aastal võtame juurtega kinobussi, kinobuss näitab meile kahte filmi, mis on ka seotud kuidagimoodi ühte otsa pidi. Üks on noored kotkad, samal ajal kui ta akadeemia lõpupidu toimub, siis rahvale näidatakse siis kohvik Arturi juures terrassile filmi noori kotkaid, sellepärast et seal on suurelt jaolt kasutatud heliloojate kappide muusikat. Ja teine film, mis valmib, on aare Baumeri film, Nigula raba, mis on praegu tegemisel. Me tahame esilinastuse toimetada Mart Saare koduõuel, ehk siis sellest punktist, kus siis hakatakse liikuma. Tapa klaver lab sohu sel ööl, kui toimub sookontsert, mis on olnud ülipopulaarne aastaid. Sel aastal läheb päris suur kontsertklaver rappa või sohu ja ah, soo-orkester ja kavas Haydni kuues sümfoonia, alapealkirjaga hommik. Kuna kontsert algab kell kolm hommikul, jätkub siis Mozarti 21. klaverikontserdiga, veel on kriigi hommikul meeleolu traditsiooniline lugu, mis juba aastaid on olnud ja lõpeb Elleri kodumaise viisiga, kus siis solist Peep Lassmann võtab siis üles algses Kodumaise viisi, mis on loodud klaverile ja orkestrile tuleb siis üksikute pillidena sinna juurde selline päikesetõusu kontsert ja see sünnib siis 23. kell null kolm öösel ja et teistmoodi klaverit sohu ei saa, sest selleks on ainukene variant, on see viia kas kuuma õhupalliga sinna või siis helikopteriga ja seekord me otsustasime helikopteri kasuks ja kogu selle ürituste pika rea lõpetab siis Eesti muusika ja teatriakadeemia segakoor Toomas, kapten juhatusel, kus siis veel eest lauljana tuleb Veljo Tormis, kes võtab siis vahepeal enne jaanitule süütamist üles rumalalt laulud eeslauljana ja traditsiooniliselt, mis on Suure-Jaanis olnud väga uhke, tore traditsioon, et juba aastaid on nimekas kultuuritegelane süüdanud jaanitule, seda teinud proua Ester Mägi, Veljo Tormis, Urmas Sisask, Maano männi ja sel aastal siis sümboolselt, kuna meil juubeliaasta, siis rektor Peep Lassmann süütab jaanitule sel korral Teisel märtsil algas populaarsele eesti heliloojale ärkamisaegsete laulude autorile Alo Mattiisen ile pühendatud muusikanädal Jõgeval. Nädala jooksul on toimunud mitmesugused kontserdid ja ülesastumised. Nädal kulmineerub veerub täna üleriigilise ansamblite konkursiga. Muusika. Nädala muljeid vahendab ürituse peakorraldaja Maret Oja. Nädal on möödunud ääretult positiivselt minema, vaatasin palju kontserte ja ma tänan vanasti Eesti kontserti, meie koostööpartnerid, kellega me koostöös need kontserdid kokku paneme. Nädal lõppes neljapäevase päevaga, kus ansambel Svjata Vatra olime salongiõhtukoolist ja reede, laupäev on siis üleriigiline konkurss. See muusikanädal toimub juba kolmeteistkümnendat korda, mis on muutunud. Ega me siin midagi eriti suurt muuta ei saa, osalejad on praktiliselt alati ühed ja samad, kes käivad, on ka mõningaid uusi, aga ülesehituselt ikka, et muusikanädal neli päeva ja kaks päeva konkursi täis laulu ja hindamist ja arutamist, et midagi sellist kardinaalselt uut ei ole. Olid ajad, kui Tartus korraldati Raimond Valgre nimeliste muusikanädalat ja laulufestivali Valgre konkursil oli kohustuslikuks valaks laulda üks Valgre laul. Kas nüüd ka Alo Mattiiseni ansamblite konkursil on midagi Alo Mattiiseni repertuaaris kavas? Oleme seda arutanud siin mitmel aastal ja isegi mõelnud, aga žüriiliikmed on ka öelnud, et paneme ühe laulu näiteks, siis on väga igav kuulata, kui sa pead kuulama 150 korda, eks ole ühtlasema laulu, et me ei ole seda teinud. Teiseks on Alo Mattiiseni laululooming laste võib-olla natuke liiga vara laulda veel, ma mõtlen näiteks põhikooli lapsi lastelaule, mis ta on kirjutanud, ei olegi eriti palju ja neid ei ole ka eriti palju trükis ilmunud, see teeks nagu muusikaõpetaja töö keerukaks, et selles mõttes ei ole Ottiiseni lugu kohustuslikuks teinud ja juhendisse kirja pannud. Aga mis jääb? Kindlasti on see, et kõik laulud on eesti keeles. Alo Mattiiseni loomingust kõik teavad tema isamaalisi laule, aga ta on kirjutanud ka orkestrile ja teistele instrumentidele. Kuivõrd tänapäeva noored teavad Alo Mattiiseni loomingut. Ja ausalt öeldes ma arvan, et nad ei teagi seda, Alo juba oma eluajal ütles, et enamasti teatakse just nimelt viit isamaalist ja eestlane olen eestlaseks, jään aga et kammermuusikat palju kirjutanud muusikali teile, et seda üldiselt noored ei tea, eks ole, muusikaõpetajate töö, eks nemad peaksid tutvustama muusikatundides seda ka teist poolt sellest loomingust. Reedel ja laupäeval toimub üleriigiline ansamblite konkurss, kui palju on osalejaid ja mida noored on kavva võtnud? Osalejaid on 59 ansamblit ja kui ma ise kartsin, et on laulupeoaastal, et võib-olla on see aasta vähem osavõtjaid ja muusikaõpetajaid rohkem. Laulupeo lainel, sellist tagasilööki arvuliselt küll ei ole, see on hea märk, aga Maarja on seinast seina, on rahvalaule ja on ka popmuusikat ja siin alati muusikaõpetajaid üllatavad just väga heade ansamblite seadetega. See on nagu pisut selline seadete konkurss ka. Mis on see stiimul, mis tooted noored sinna Jõgevale igal igal aastal. Mina seda ei tea, aga ma olen kuulnud, et nad kõik ütlevad, et see on eriline aura, mis valitses eriline soe õhkkond, sõpruskond, noored saavad siit palju uusi tuttavaid ja kui ma seal noortelehekülgedel orkutis ja kuskil vaatan, et ikka suhtlevad alone, lähed, kas Jõgevale lähed? Ma juba nii ootan kolm kuud veel ja siis saame kokku ja nii edasi. Süda on ääretult armas kuulda ja muusikaõpetajad ütlevad, et kui nad siit ära sõidavad, siis esimene asi, lapsed ütlevad bussist järgmine aasta tuleb jälle eksiõpetaja. Alo Mattiiseni-le pühendatud muusikapäevad lõpevad laupäevale seitsmendal märtsil, mis kell toimub parimate ansamblite autasustamine ja kontsert ja kus? Parimate ansamblite väljakuulutamine toimub siis 19 30 õhtul pool kaheksa Jõgeva Gümnaasiumi aulas, seal antakse siis igas vanuseastmes välja laureaadid ja loomulikult siis kõikide ansamblite peale siis üldvõitja ehk Grand Prix. Aitäh Maret Oja selle intervjuu eest ja soovime edu Alo Mattiisen ile pühendatud muusikanädalale. Täna õhtul saab Estonia kontserdisaalis kuulda noorte mängijate esinemist Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit Risto Joosti juhatusel. Ja nüüd mul on stuudiosse tuledki dirigent Risto Joost. Räägime sellest kontserdist. Taastas, esineb Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester Estonia kontserdisaalis. Täpselt nii, sest Estonia kontserdisaal oma Bristiisikuselt ja mastaapselt on muusikakeskuse orkestrile kahtlemata suur saal ja võimalus seal esineda on meie hoo ja kahtlemata üks tähtsamaid sündmusi. Ja seekord on see kontsert siis märtsikuus, eelmine aasta oli veebruaris ja nüüd katsumegi seda traditsiooni jätkata, et kord aastas märtsikuus esitaksime suure sümfoonilisi kontserdi kus oleks meie oma koolisolist, kelleks sel aastal on pianist Johan Randvere, kes esitab Sergei Rahmaninovi teise klaverikontserdi. Lisaks sellele esitame veel kontserdi esimeses pooles Edvard Griegi peer, küündi esimese süüdi ja kontserdi teises pooles Eduard Tubina krati süüdi balletis kratt. Millest sa lähtusid selle kava kokkupanekul? Peateos juba nagu enne mainisin, on Rahmaninovi teine klaverikontserti sinna ümber. Ma soovisin valida muusikat, mis oleks ühest küljest paralleelis Rahmaninovi-ga. Ja kui nüüd romantilisest repertuaarist rääkida, siis kahtlemata on Edward selline helilooja, kelle meloodia ja harmooniatunnetus on väga romantiliselt põimitud, ma arvan ka lähedaselt Rahmaninovi enda tunnetusega. Seetõttu ma arvan, et nad moodustavad omavahel hea paari, jäi siis sellest samast Peeerr kündi. Esimesest süüdist lähtudes tekkis ka selline raamistav süüdi idee, et miks mitte mängida Eduard Tubina krati sõiti, mis oma muusikalise materjali poolest totaalne kontrast küll riigi omale ja põhineb rohkem rahvuslikel motiividel. Aga orkestri tehnilise mängu koha pealt on kratt piisavalt komplitseeritud ja väga huvitav muusikaline materjal ja tõstise orgestratsioon ja erinevate meloodialiinide käsitlus on väga Virtoosne ja värvirohke. Solist Johan Randvere esines väga edukalt viimasel con prio noorte talentide konkursil. Teil on hea võimalus teda kasutada ka sellel kontserdil. No just Johan on juba päris paljudel konkursidel osalenud ja samamoodi selle kontserdi esinemisvõimalusi tekkinud talle mitte kombrio võidu puhul, vaid et see oli taaskord üks konkurss, koolisisene konkurss seekord ja selle ta võitis ja suur hea meel on, et ta saab taaskord Estonias suure orkestriga esitada ühtse kaunimad teosed klaverisoolokontserdi repertuaarist, klaverile ja orkestrile. Johani tunnustuseks ja selliseks tagant lükkavaks innustuseks peaks veel ütlema, et ta on väga mitmekülgne Musk, et ma arvan, ta kohaneb hästi erinevates stiilides ja tema muusikuhing on ka väga laiahaardeline, et loomulikult praeguses vanuses alles oma muusikutee alguses praegu juba esineb väga veenvalt ja temaga koos musitseerida. Surm. Sa oled olnud muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees nüüd juba kaks. Kaks aastat see on kolmas hooaega. Kuidas sa hindaksid selle orkestri arengut ja kas sul on ka mingi eesmärk, milleni orkester viia? Mina isiklikult arvan, et muusikakeskkooli orkester ei tohiks mängida halvemini kui ükski teine orkester Eestis. Ehk siis et kuna tegu on ikkagi oma ala professionaalidega ja see, et nad on noored, ühest küljest ei ole see vabandust, teisest küljest vastupidi, see peaks olema Ma tingimus, et nad on ikkagi oma ala professionaalid, küll noored, aga serbertuaar, mida nad mängivad igapäevaselt erialas, on ikkagi väga komplitseeritud, noh, mis puudutab eelkõige keelpille loomulikult puhkpillidele on see veidikene teistmoodi ja koos mänguga alles avanevad ka need tehnilised võimalused. Aga sellegipoolest mul on selline tunne, et me oleme jõudnud päris heasse vormi ja, ja ma arvan, et orkester on suutnud nende paari hooaja jooksul esitada päris erinevat repertuaari. Aga me oleme püüdnud seda teha väga süstemaatiliselt, ehk siis, et sellest kõigest oleks ka mingisugune kasu erialalises mõttes. Kuna väga paljud neist ju tulevikus, kes tahavad muusikateed jätkata, ikkagi hakkavad orkestris mängima, siis me mängime ikkagi klassikalise muusika tippteoseid ja eesti muusikast nii vanemat klassikat kui ka täiesti uut muusikat, seepärast et eks uue muusika osakaal ole ju eriti Eesti muusikamaastikul päris suur. Tahame seda enam, et meil on väga palju häid heliloojad ja tervikuna olengi just püüdnud seda rakendada, et noored võtaksid juba ju praeguses vanuses kui professionaale, mitte kui õpilasi. Samamoodi ma arvan, et on kujunenud väga meeldiv suhe kogu muusikakeskkooliga, et on suur heameel tõdeda, et eriala õppejõud tunnevad huvi, kuidas läheb, orkestrile käivad kontserditel tunnevad huvi oma õpilaste käekäigu üle ja ühtlasi meil on hea suhtlusõpetajatega sellel tasandil, et paratamatult on ju kõigil ka omad ambitsioonid nii oma õpilaste soolokarjääri sooloesinemiste haaval, kammeransambli näol ja praegu on kenasti koostöös ujumas, nii et ma arvan, et muusikakeskkool ja muusikakeskkooli orkester saavad omavahel hästi läbi. Liiga ja rahvusooperi solist Mati Palm. Teil on laupäeval Vene kultuurikeskuses Mere puiesteel. Võib-olla paljud mäletavad seda maja veel nõukogude aegse ohvitseride majana. Õhtul kell kuus soolokontsert. See on täispikk kontsert kahe osaga ja, ja eks tal ole niiskonna naistepäeva maitsen natuke juures ja ma kavas katsusin siis ka seda arvestada ei millegi muuga, kui lihtsalt on kevad tulemas. Naised ja armastus käivad ka nii-öelda käsikäes ja tema eestikeelne pealkiri on armastuslauludega kevadesse. See ei tähenda mitte seda, et ma laulaksin Alt suuresti õitsvaks armastusest, noh, sinna satuvad sisse ka mõned ooperiaariad ja muudel teemadel kah natuke laulanat, kevad on tulemas, andke teed. Ja seepärast siis on ka niisugused laulud nagu Šostakovitši rõõmupäev veres põleb. Igatsus tuli klinkalt ja Tšaikovski laule, nagu see oli varakevadel ja Don Juani serenaad ja need on niisugused klassikalised teosed, mis kõik kuidagi väljendavad siis armastust või kevadeootust. Edasi Lähevad mitmed Sviridovi laulud ikka samal teemal. Teises pooles on ukraina rahvalaule, eesti rahvalaule, vene rahvalaul ja Itaalia muusikat, nende seas ka Basilio Maarja, mis on tavaliselt hästi vastu võetud. Aga kontserdi lõpuks on siis nagu pealkirjale väärline itaalia helilooja tirin, telli ooh primaadid. Veera Ko. Kevad saadab mind. Nagu paljudel kordalgee Estonia teatri kontsertmeister Tarmo Eespere. Me umbes samalaadse kontserte esitasime just sügisel siin Estonia talveaias. Eesti publikule teadmiseks, et Vene kultuurikeskus on vastselt remonditud ja vaevalt eestlased sinna nii väga on kippunud minema. See on nüüd hea võimalus minna laupäeval kell kuus kuulama Vene kultuurikeskusesse, kuidas Mati Palm laulab armastuse laule romansse ja näha ühtlasi ära ka see renoveeritud kultuurikeskus. 14. märtsil on emakeelepäev, mida Eesti rahvusmeeskoor tähistab nelja kontserdiga üle Eesti. 10.-st 13. märtsini toimuvad emakeelepäeva kontserdid, mis kannavad kolm. Mul oli kaunist sõna ja stuudios on sellest tulnud rääkima dirigent Üleoja. Olete püüdnud neil kontserdil ühendada sõna- ja laululoomingu, kuidas see välja on kukkunud? See, kuidas välja kukub, päris täpselt paistab, järgmisel nädalal. Aga lõhnab hästi. Mul on olnud hea võimalus Anu Lambiga ka varem koostööd teha üsna loogilise ülesehitusega kontserdi raames. Sellest kogemusest sai väga selgeks, et Anu lamp töötab ülikvaliteetselt aga ta mõistab väga hästi, millised on nagu kogu kontserdi üldkontseptuaalsed taotlused ja tuleb nendega ülihästi kaasa. Ja leiab oma vaatevinkli ja leiab ka väga tugeva sõna sinna kõrvale. Missugune see kontseptsioon on neil kontserdil? Me lähtusime sellest, et ilmselt meil ei ole mõtet hakata emakeele ilu ülistama vaid keskendusime sellele, mida saab selles keeles väljendada. Et esialgu ma lähtusingi sellest, et millised on need afektid ja emotsioonid või mõtisklused, mida selles keeles räägitakse. Ma olen väga tugevalt seda meelt, et inimeste mentaalsus, rahvuse mentaalsus on ülitugevalt seotud selle paikkonnaga, kus nad elavad kui ka loomulikult keelega. Et milliseid mõtteid või emotsioone on selles keeles sobima, väljendada, mida kaldutakse väljendama ja kõik, kes on tõlkimisega tegelenud, teavad, et ühest keelest teise on asja väga raske panna. On väga palju selliseid mõtteid, tundeid, millele leiab teises keeles ligilähedase vaste aga me ei saa päris täpselt asju edasi anda. Sestap on igal keelel nagu mingisugune oma rida või, või oma spetsiifika. Et nagu vaatasimegi seda keelt, meie oma keelt selle pilgu läbi, et mida me siis väljendamisele keele kaudu muusikas teiselt poolt. Anu lamp vaatas aabitsaid läbi viimase 100 aasta natuke rohkemgi, et mida siis lastele õpetatakse selle keele kohta, mismoodi eri aegadel on õpetatud üht või teist asja. Millised on need hostinaatsed teemad, mis läbivad aabitsaid eri aegadel? Missugused laulud on need, mida te otsustasite panna väljendama seda eesti keelt? Suuremad teosed, mis tulevad ettekandmisele, on Veljo Tormise ameti laulud Paul-Eerik Rummo tekstidele kolm Betti Alveri muusikalist tõlgendust Tarmo Lepiku poolt, Tõnu Kõrvits laulud vihmast ja tuulest, mis nüüd folkloor noorusele tekstile. Ester Mägi kerku Kell Gustav suits, teksti autor ja veel kord Paul-Eerik Rummot ja Veljo Tormis elt kolm mul oli kaunist sõna. Ma tuleks korra veel kahe teose tekstide juurde tagasi, mis mind nagu ühel hetkel hakkas pööraselt puudutama, nimelt Alver kolm luuletust, tähetund. Räägi tasa minuga tuulelaul ja Hamleti laulud Paul-Eerik Rummo poolt. Need tekstid on pea 50 aastat vanad. Nad on kirjutatud ühe teise ühiskondliku korra kriitikana võib-olla selleaegsest ängist lähtuvalt samas teatavast vabadusest, mis sellel ajal hakkas tulema. Kui me seda kõike ei teaks, siis tänases ajahetkes tänasel päeval on nad täpselt sama aktuaalsed mis pani mind nagu väga sügavalt mõtlema selle üle, et kas õige on midagi muutunud või ei ole midagi muutunud. Me arvame, et meil on toimunud väga suured muudatused, ühiskondlikud muudatused. Elame teises ühiskondlikus süsteemis. Vägisi hakkab tekkima tunne, et sisuliselt ei ole nagu õieti midagi muutunud. See on üsna kummaline, et kui kaasaegselt võivad need 50 aastat vanad tekstid tänases päevas mõjuda Kontserdil on veel kaastegev lisaks Anu lambile, Tarvi Jaago flöödid. Teatavasti Veljo Tormise kolm mul oli kaunist sõna on Veljo Tormise enda sõnul pigem kontsert flöödile ja meeskoorile, mitte vastupidi, tähendab seda, et see flööt ei ole mingisugune kaunistus, vaid flööt on tõeline sooloinstrument ja sama oluline või olulisem muusikaline materjal on seal ja meeskoor on pigem saatja selles kontekstis seal. Olete valinud selle teose pealkirjaga kontserdi pealkirjaks kas sellel on ka mingisugune sügavam põhjendus? Sellel on päämiselt see põhjendused. Kui mulle on antud ette teatav formaatia raam, et me teeme emakeelepäeva kontserte, siis kuhugile peab hakkama seda asja ehitama ütleme c EOS ma sobiva teksti sobiva pealkirjaga oli selline esimene nurgakivi, mis paika läks ja sinna külge hakkas ehituma tee muu konstruktsioon, siis, mis nüüd järgmisel nädalal siis peaks valmis saama. Nii et 10.-st 13. märtsini saab Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus kuulda Eesti rahvusmeeskoori Anu Lambi ja Tarvi Jaago esituses eestikeelset laululoomingut sinna vahele aabitsatekste ja dirigent on Mikk Üleoja. 12. ja 13. märtsil on Tallinna filharmoonia algavas uus kontsertsari ja produtsent Heili paus. Tamm on meil siin stuudios, et sellest lähemalt rääkida. Sarja nimi on kutse duellile, mida see kutse duellile endas peidab. Eks see on selline ajalooline, intrigeeriv moment et kui kellegagi on vaja hakata arveid klaarima nii heas või halvas mõttes, siis kutsutakse ta välja, ta kutsutakse nagu võrdsele partnerlusele ja selles on ka meie sarja põhimõte, et üks tantsija kutsub välja ühe muusiku või ka vastupidi selle inimese, siit eesti kultuurikeskkonnast, kes teda kõige rohkem intrigeerib, kõige rohkem inspireerib. Ja teda aitab võib-olla laval kõige rohkem iseendana tunda. Sest see, kui kaks inimest tulevad lavale ja nad teavad, et nende vastastikusest mõjust ja nende vastastikusest koostööst tegelikult see õhtu koosneb, siis ma arvan, et nende suhe ja vastastikune suhtlemine ja niisugune aktiivsuslaval on hoopis midagi muud kui see, et ta on lihtsalt kokku pandud produtsendi poolt seltskond, kellel on noodid kätte jaotatud ja öeldud, et noh, et sinu rida on siin kahtlemata see, kuivõrd häid paare me suudame leida. See on nüüd publiku otsustada ja mis kindlasti on siin suur osa ka lavastaja Dmitri hartšenkol, kellega me koos oleme selle sarja mõte ja kõik selle teostuse välja töötanud. Nii et esimesel korral on meil siis tõesti nüüd siin laval Kaie Kõrb tantsijana ja Tiit Peterson kitarr ristina. Kuidas on Kaie Kõrb põhjendanud oma lavapartnerit või vastupidi see oli tegelikult meetrichatšenka valik ja Kaie oli sellega väga rahul, sest nagu ta on öelnud, et ta on küll palju klassikat tantsinud, aga vabaplastika on tema puhul just olnud väga armastatud žanr alati ja kui tal nüüd on natukene aega pöörduda niisuguste temast endast sõltuvate ja loominguliste õhtute poole, siis on see ka üks võimalus ennast proovile panna ja avada võib-olla natukene teisest aspektist, kui see, kus tantsujoonis on ette antud. Aga kes teeb muusikalise valiku. Hartšenkoga koos arutanud ja Tiit Peterson on leidnud teosed, mis neid Kaiega on kõige rohkem inspireerinud ja ütleme, selle õhtu niisugusteks märksõnadeks võib nimetada vastualu, hispaanialikus, kirg, kuumus ja põhjamaine vaoshoitus. No võib-olla suudab ka nende kahe peategelase iseloomujoontes neid jooni leida ja mõistatada, kumb, kumb nüüd. Tiit just ütles täna, et 20. sajandi parimate kitarri heliloojate teostest on justkui see läbilõige. Kõige rohkem on siin hispaania muusikat veidi prantsuse ja siis juba vähemal määral teiste maade heliloojate omi. Niiet turina tantsman Martin Morennata, Rooba, defalia Dance. Kui need nimed midagi ütlevad, siis on selge, millises atmosfääris õhtu kulgema hakkab. Ja mis veel oluline, et duell võib muutuda alati duetiks, öeldakse ka, et armastusest vihkamiseni on üks samm, ega vastupidi. Põnev on veel see, et kummalgi Hollandil on lubatud võtta juurde kaks sekundantigi veel kaks muusikut või tantsijat, kui nad seda peavad vajalikuks. Aga siiani me oleme hakkama saanud täiesti üks ühele lavale tulekuga ja improvisatsiooniline ruumi väga palju ei jäeta. Kindlasti on improvisatsiooniline ruumi ja ütleme, kui selles kavas nüüd on vähemalt lood enam-vähem teada, siis järgmises kavas, mis on meil mai alguses, seal on juba väga palju improvisatsiooni. Jah, ja meil on ka valgus, kunstlik Triin Hook asja juures, nii et reaalsust saab olema üksjagu. Nii et siis 12. ja 13. märtsil Tallinnas KUMUs kutse duellile esinevad Kaie Kõrb ja Tiit Peterson. Eesti filharmoonia kammerkoor läheb külla koolidesse, nimelt esinetakse tuleval nädalal seitsmes Eesti koolis, kuhu viiakse kaasa barokkmuusika kava. Ja koori juhatab muusikateadlane Toomas Siitan, kes on nüüd ka siin stuudios meil ning ongi hea võimalus küsida, et mis alusel on see kava, mis nüüd tuleval nädalal ettekandele tuleb kokku pandud? Kava sünnib mitmetest kaalutlustest alati. Üks on see, et ma valin sinna oma lemmiklood teine on see, et see peab mingisugustele tingimustele vastama, näiteks ratsionaalne kaalutlus on see, et kas võtta pille kaasa, võta, me otsustasime, seekord mitte. Ja siis veel peab ta olema ka kuulajale atraktiivne, nii et ütleme, siin ühes kavas saavad alati erinevad mõtted kokku. Ja see, et ma panin sinna just varabaroki motet. See sündis jah, osaliselt ka sellest, et, et mulle tundub see muusika väga atraktiivne, sealt on hästi eredaid muusikalisi kujundeid võimalik suhteliselt kergesti kinni püüda. Et ma kujutan ette, et see barokk, ehkki muusika, keele esitlemine ja koolides on seda vaja teha. Et see võiks nende mõttettide abil hästi õnnestuda. Võib-olla paremini kui näiteks Bachi toel, kelle teosed on lihtsalt väga palju pikemad ja õieti ka kuulamiseks ikkagi raskepärasemad. Mis vanuses lapsed üldse kuulama kutsutakse? Nii palju, kui ma tean, on see mõeldud gümnaasiumiastmele ikkagi, nii et omamoodi on see muidugi niisugune uue publiku kasvatamise missioon on. Ma leian, et see on aga hea idee niiviisi koolidesse minna ja tegelikult püüda mitte nii väga kerge või populaarse repertuaariga, vaid just nimelt väga tõsise ilukogemusega seda uut publikut püüda. Aga see uue publiku püüdmine pole mitte ainus eesmärk, et samas on selle kontserdi juures väga oluline ka just see hariv osakaal. No eks see käib kokku jah, sellepärast et ma usun, et see haridus tähendabki õieti seda kogemust sellest muusikast ja kava on mõeldud niiviisi, et umbes kaks kolmandikku sellest ajast on muusikale ja siis kolmandik on ka aega lihtsalt rääkida ja tutvustada seda muusikat. Ma püüaksin teha seda mitte lihtsalt niiviisi heliloojate elulugusid jutustades, vaid pigem ikkagi näidates, mis seal muusikas toimub ja eks vaatame, kuidas meil koori ja publikuga see dialoog õnnestub, aga ma usun, et selle repertuaari põhjal on just võimalik näiteks ka kasvõi kooril lasta enne lugu ennast esitada mingisuguseid detaile sellest loost ja neid kommenteerida. Ma usun, et see peaks selle repertuaari Puialasti võimalik. Nii et harutate lahti üritaks, jah, ja ma usun, et see peaks tegema selle muusika kuulamispalju põnevamaks ja kuidagi selle kogemuse eredamaks. Mis on need heliloojad, kelle muusika tuleb? Süts, see on ju nagu kõige olulisem sellest varava roki saksa modeti muusikast. Temalt on neli moteti kogumikust kaslike koormus, riik, mis on noh, võiks öelda nagu niisugune ajastu muusika üks kõige suuremaid monumente. Aga sinna kõrvale üks Johan Herman džaini mõtteid veel ja siis üx Melchior Frank samast ajast või natukene varasemast ajast. Nii niisugune läbilõikekava seitsmeteistkümnenda sajandi esimesest poolest saksa muusikast. Tundub, et filharmoonia kammerkooril pole mitte esimene kontsert selline, kus käiakse eesti koolides esinemas. Et see on vist omamoodi saamas väikeseks tavaks. Ja loodame, et on saamas eelmine aasta, nad tegid koos Risto Joosti ikka ja eesti muusika kavaga samasuguse turne. Ja nii palju kui ma kuulsin, oli see väga hästi läinud. Ja ma nagu praegu proovides ka, et et koorilauljad on päris kenasti elevil sellest, et seda ei võeta igal juhul mitte mingisuguse tüütu kohustusena või sellise raske missioonitundega naid ollakse päris elevil, sest et see on niisugune omamoodi kontakt, mis koolides publikuga on võimalik tekkinud, seda ja, ja vähemalt eelmine aasta oli see väga hästi tekkinud, nii et loodame, et see tõesti kannab tänavu vähe teistsuguse kavaga sama hästi välja ja, ja ma arvan küll, et seda tasub nagu traditsioonid, hoid. Ma tänan. Toomas Siitan tellite helikaja saatesse sellest rääkima ja loodame, et uus public, siis hakkad sirgumas. Tallinna kammerorkestri sügisel alanud sari kuldaeg toob tuleval reedel kuulajateni kontserdi muusikaline Hamburg. Koos Tallinna Kammerorkestriga soleerib Mustpeade majas meie nimekaim oboemängija Kalev kuljus, kellega kohe ka vestleme. Kui ma nüüd esmaspäeval tulen Eestisse, siis hakkame tegema Tallinna kammerorkestriga proove. Ja järgmisel reedel on siis Mustpeade majas kontsert sarjast kuldaeg, mille seekordne alapealkiri on siis muusikaline Hamburg. Millest selline pealkiri? Pealkiri tuleb sellest, et kõik sellel kontserdil esitatavat heliloojad on mingil moel seotud hamburgiga aga solist, kes siis juba kuuendat hooaega Hamburgis ja tulevad esitusele siis Georg Philipp Telemanni, Carl Philipp Emanuel, Bachi ja Felix, nendel soni teosed ja Georg Philipp Telemann oli väga pikka aega Hamburgi linna muusikalini direktor ning hiljem ka ooperijuht ja Carl Philipp Emanuel Bach oli siis tema järglane, ühesõnaga võttis temalt üle selle Hamburgi linna muusikalise juhi tiitli ja kes oli muide ka tema ristipoeg ja nendel seal tema on teatavasti sündinud Hamburgis. Ja nüüd, kui rääkida sellest kontserdist, mis toimub 13. märtsil, siis ma arvan, et see on üks väga hea kuupäev, sellepärast et 14. märtsil on telemanni 328. sünniaastapäev. Kuna tegemist on minu arvates geniaalse Rillujaga, siis ma arvan, et tema loomingut just märtsis ta on rohkemgi kui sobilike paslik. Ja kui rääkida nendest teostest, siis ma valisin need teosed just meelega selliseid, mida ei ole Eestis veel ette kantud, seega siis esmaettekandeveskis ja nendeks on siis vähetuntud Concerto poele viiulile, keelpillidele ja passokontiinule, see mull mis on 1980 leitud huvitaval kombel just Lundi raamatukogust, mis on Rootsis. See näitab ka seda, kui hästi siiski tol ajal oli muusikaline elu Euroopas laialt levinud ja ja käsikirjad ja trükised liikusid tuppa laiali. Ja teiseks teoseks ma valisin telemanni oboe amuuri kontserdi G-duur, mida ei ole ka Eestis veel kunagi esitatud, üldse on, on minu teada oboe amuuri kontsert D mängitud Eestis vaid üks kord. Ja seda tegi minu enda õpetaja Toomas intervjuule erzoga ja seekord ta esitas Johann Sebastian Bachi kontserti kadur. Ja nüüd sellest Telemanni jubedam uuri kontserdist veel nii palju, et on teada, et tema on väga hästi, tundis instrumente, millele ta kirjutas, ta ei olnud küll ise ühegi instrumendi suur virtuoos, ütleme niimoodi, näiteks nagu Endel. Aga ta tundis väga hästi instrument tide võimalusi, instrumentide kõikvõimalikke paremaid positsioone ja kus pill kõlab paremini, kus pill kõlab kehvemini ja kasutad seda loomulikult jaa, poeda Moore oli just tema üks lemmikPille oma selle pehme tämbri ja sellise pastoraalsuse pärast. Ikka ja jälle saab teid ennast siin Eestis kuulda ka eesti publik soleerimas, et missugused kontserdid on teil kavas järgmiseks Eestis esitada. Palgid sellel hooajal hästi palju mänginud Eestis septembrikuus Põhjamaade orkestriga onu Taliga ja siis me esitasime Vivaldi kahe oboekontserti, nüüd veebruaris oli barokkmuusikafestivali lõppkontserdil Vivaldi kaala, kus ma esitasin siis Vivaldi oboekontserdi C-duur. Nüüd tuleb siis märtsis Tallinna kammerorkestriga kava, siis tuleb paarikuine paus ja järgmine nii-öelda soolomasin, mida me mängime, oleks siis kaheksandal augustil Marko Martiniga eesti interpreetide liidu Kas see kahekuine paus on puhkus teie enda jaoks või naasete tagasi Saksamaale? Ei ikka loomulikult tulen tagasi Saksamaa ja mul on ka muid kontserte ja ringreise ja Jaapanis on üks meistriklass vahepeal vaja anda ja siis tegemist, mul jätkub. 13. märtsil Mustpeade majas kell 19 aset leidvast kontserdist teeb otseülekande ka klassikaraadio. 12. ja 13. märtsil toimuvad Tartus ja Tallinnas malm Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserdid Niil Thompsoni juhatusel. Kontsertidel on solistiks leedu pärit taluviiuldaja Wilhelm Ast Chepinskis ning neil kontserditel esitatakse kolme helilooja muusikat. Muuhulgas toimub helilooja Tõnu Kõrvitsa uue teose pasa kalja esiettekanne. Olengi palunud siia stuudiosse helilooja sellest teosest rääkima. Aga kõigepealt tahaksin ma teada, et kas maailma muusikaakadeemia ja selles orkestri ning dirigendiga on olnud sulle ka varem kokkupuuteid. Ei ole, see on täitsa uus koosseis minu jaoks ja ka dirigendist ei olema palju midagi kuulnud. Nüüd internetist on enda kohta lugenud, et tundub olevat väga tugev muusik aga ma eeldasin, et kuna tegemist on muusikaakadeemia orkestriga siis koosneb see valdavalt tudengitest ja on siis nooremapoolsem orkester ja sellistele orkestritele on alati omad plussid ja miinused. Miinus on võib-olla see, et kõik ei pruugi ehk alati väga täpselt välja tulla, aga kindlasti on pluss see, et seal on sellist nooruslikku energiat ja särtsu, et sellega, sest nagu püüdsin ka arvestada. Kas vasakkalja on tellimustöö? Minult telliti siis ainult teos sümfooniaorkestrile ja kõik see muu jäeti vabaks, nagu ikka. Miks ma otsustasin kirjutada passa kalja, mis on üks selline vana vorm tegelikult viimasel ajal tegelikult mind vanad vormid väga huvitavad. Ma näen aasta jooksul kirjutanud variatsioonid. Kirjutasin tšakonni, see oli siis justkui nagu soojendus passakaljale ja lõpuks siis passakalia, mis on tegelikult üsna lihtsavormilise ülesehitusega, seal on lihtsustatult öeldes üks bassikäik või nagu rokk-popmuusikas öeldakse, bassiriff, mis siis aina kordub ja kihid selle käigu peal aina muutuvad või transformeeruvad, arenevad vaest koguni ei oska nagu sõltumatult sellest vundamendist teinekord sellega koos mängides. Et mulle tundus, et selles žanris on mingisugune minek, mingisugune kulgemine. Ja nagu mu üks sõber ütles, see on natuke filosoof, afiline žanr. Vahel arvatakse, et seal on nagu ka midagi traagilist või fataalselt ja tõesti selline korduv madalas registris materjal kipub seda ehk tekitama, aga minu meelest on seal palju ka sellist üllust ja leplikkust, eluga, isegi lootust ja kokkuvõttes ka ilu. Need on muidugi sõna, mis on väga subjektiivsed ja mida ma tõestada ehk ei suudakski kunagi. Tegelikult ma seda ei soovi, aga see on see, kuidas mulle tundub kõik selline looduslikus, selle žanri ümber on mind ammu paelunud ja enda poole tõmmanud. Nüüd ma siis otsustasin proovida, et kas õnnestub. Kas selles žanris ei kajastu kuidagipidi ta? Ja seda ka tantsulisus on seal ka olemas ja võib ju rääkida veel tantsus kui sümbolist, aga minu jaoks oli ta siiski mitte niivõrd tantsuline märk, kuivõrd ikkagi liikumise ja mineku märk. Ma mõtlesin seda ehk niipidi, rohkem. Sa oled kava teksti valinud, Maarja Kangro luule laseb kalja iseloomustamiseks miks just see neljarealine haiku? Tegelikult ma palusin Maarjat, et ta kirjutaks mulle selle haiku, sest ma teadsin, et kontserditoimetajad aja möödudes hakkavad nagu ikka, piinama heliloojat, et ta kirjutaks mõned sõnad oma muusika kohta ja ma tundsin, et ma seekord seda ehk isegi ei suuda teha või seda oleks mul teha väga raske. Ja ma rääkisin Maarjale ära, mis ma olen tundnud ja mõelnud, rääkisin oma muusikast ja saatsin talle ka mõned lingid, kust ta sai kuulata seda vormi. Ja sellest kõigest inspireerituna kirjutas ta siis sellise lühikese, toreda haiku. Kuidas see pasa kalja ülejäänud kontserdikavaga võiks kokku sobida? Siin on maks Christian Friedrich Bruhi ja Villem Sten hammeri teosed. Seda on raske öelda, sest need on sellised suured romantikud. Sten hammer, isegi Rootsi rahvusromantik on, mul on seda isegi raske öelda, aga, aga miks nad ei peaks sobima? Tegelikult ei ole need kaks Eesti kontserti mitte ainsad, mis Malma Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester annab. Nüüd kohe-kohe sõidad ära Rootsi. Ja esimene selle teose ettekanne Ongi laupäeval, seitsmendal märtsil maailma muusikaakadeemia saalis ja hiljem teisipäeval mängitakse seda Vilniuses, kuhu ma kahjuks ei jõua, aga siis tuleb see muusika ja see kontserdis orkester juba Eestisse. Neljapäeval ja reedel saab seda siis kuulata nii Vanemuises kui ka siis reedel Estonia kontserdisaalis. Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri esinemisest Estonia kontserdisaalis teeb salvestusega klassikaraadio ja selline oli seitsmenda märtsi heligaja saade, millele tegid kaastööd Age raam, Hedvig Lätt ja Nele-Eva Stein-selt. Saate panid kokku operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetaja Annika Kuuda. Aitäh kuulamast. Sülgaja.