Tere päevast, head klassikaraadio kuulajad algamas Neljateistkümnenda veebruari heliga ja, ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Arvo Pärdi uut albumit In printsi ja tutvustab dirigent Tõnu Kaljuste intervjuus Kersti hinnale. Erkki-Sven Tüür kõneleb Eestis 20. veebruaril esiettekandele tulevast uuest vioola kontserdist illuminaatia nelevast. Eiffelt jagab muljeid kuuendale veebruaril toimunud kontserdist, kus esinesid Maksim shoraam ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Nikolai Aleksejev dirigeerimisel. Juttu tuleb Rahvusooper Estonia uuest tulevasest balletijuhist oma sõdurist ja saates kõlab intervjuu Tiiu Rand viiruga, kes kuulus otsustavasse komisjoni ja rääkis oma arvamuse Toomas Eduri edaspidisest tööst. Ageraale. Vanemuise teatri suures majas toimub kontserdikülastajate südameid võitnud ja traditsiooniks muutunud iga-aastane ooperi kaala mille esinejaid ja kava tutvustav dirigent Anu Tali intervjuus Helge Lätile. 14 10. veebruaril annab Eesti filharmoonia kammerkoor Daniel-Royce'i dirigeerimisel kontserdi nende Sony jaoks. Ja lood ei meile Kersti Inno. Seitsmeteistkümnendal veebruaril annab Eestis kontserdi minguet kvartett Saksamaalt ja kvarteti tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme pundar. Ilmunud on Eduard Tubina kogutud teoste viies köide ja ühingu aastaraamat. Sellest kõneleb Margus Pärt. Las intervjuus Kersti hinnale. 19. veebruaril toimub vanamuusika ansambel katoores vagantase 20-st sünnipäeva kontsert Tartu linnamuuseumis ja me kuulame intervjuud, kontserdikorraldaja oleksin iga millelegi helikätt. Ning 20. ja 21. veebruaril annab Eestis kontserte in õigi kurgu lauljatar, taineta kak. Ja meil on telefoniintervjuu lauljatari, ka selliseid on tänase heliga teemad, head kuulamist. Vihjemmi muusika festivali täiuslik vaikus, avakontserdiks ilmusissi EM-ilt üks väärt plaat Arvo Pärdi muusikast Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. Varusin stuudiosse Tõnu Kaljuste. See on väga eriline plaat ja eriliselt tõsine plaat kuue Arvo Pärdi teosega aastast 2000 kuni 2006 algab see plaat Ing printsiipi, aga alguses oli sõna. Lõppeb Lennart Meri mälestusteosega. Arvo Pärdi idee teha kaks plaati, üks kammermuusikas, teine suurematest teostest ja kui alustasime lindistusi Niguliste kirikus hiljem Estonia kontserdisaalis, siis vahepeal muutus terviku idee ja said nagu kaks poolt üheks plaadiks siis kammermuusika poolt just plaadi kolm viimast teost, kapaatsem main week ja for Lennart Need olid mõeldud koos täielikult, et niisuguste teostaga rabe Agatoon ja Jõulu hällilaulud ja niisugused väiksemad asjad. Ja kui olime Merzoga lindistanud Estonia kontsertsaalis printsiipi sissilejalasindone, siis oli juba see kammermuusika plaat Norras monteeritud ja, ja korduva kuulamise peal. Arvo Pärt siis arvas, et paneme selle suurema koosseisuga. Kui ütleme üks tsentraalseid teoseid on sessilja tahad siis et naise lugu sünnist surmani siis seal on ka Lennart teleteos on, mida sa ette kantud Lennart Meri matusel siis oli selle teose esiettekanne. On ta siis plaadi kõige viimane teos ja Lasyndone siis Jeesuse surilinateos, mida Torinos esimest korda ette kandis. Need viited, igal inimesel tekitavad omad assotsiatsioonid ja siin midagi juurde lisada vaid sedavõrd, et esimese kolme teose puhul viibida Estonia kontsertsaalis ja kolme viimase teose puhul olete Niguliste kirikus. Tapaatiem on versioon, kus kammerkoor ja kammerorkester on koos. Ühel eelmisel plaadil, mida kammerkoor lindistas, olid apaatsed a cappella, siin on siis koos orkestriga ja see Cameron orkestriteos main Week, see minu tee, see oleks niisugune põnev teos, mida oli huvitav otsida ja leida, sest alguses ma ei kujutanud ette, et seda saab Niguliste kirikus üldse lindistada. Kahtlused, kas tihe faktuur, mis teoses on, et kas paneb kõik selle asja tööle, aga ta sulandus väga kenasti sinna tervikuks? Siin on. Kas see oli režissööri? Nigulistes oli helipuldi taga Margo Kõlar ja ERSO lindistused Estonia kontsertsaalis oli Saksamaalt Fongees. See on stuudio, kellega ma olen plaadistanud peaaegu Arvo Pärdi plaadid, mis on issi emmele välja arvatud esimene Tormise plaat ja Marko kõlarit asisteerisel. Helena Tulve hoidis protokolle selgelt ja valis seal, versioone aitas suhelda, sest mitme poole vahel, aga see, see on siiski väga tugevalt Arvo Pärdi enda juuresolekul tehtud salvestus ja kõik need protsessid, mis salvestuse ajal toimusid, olid väga loomingulised, nii et kui me mõtleme, et esimest korda tippprintsiip kandsin ette kuskil 2009 üks ja sai ta lõpuks plaadistatud 2008. Et see on tõesti suur aeg, kus toimusid selle muusika niisugune settimine. Arvo Pärt on väga-väga hoolitsenud selle eest, et, et inimesed, kes seda muusikat teevad, et nendel on pikaajalisem kokkupuude selle teosega, et tekib rohkem esinemisi, tekib rohkem kogemusi erinevates saalides erinevate, orkestrite ka ja see on nagu niisugune omapära Arvo Pärdi juures, et ta vajab seda aega, et kohe mitte kõige värskema muusikaga esile tulla. Albumi tunnistutvustame plaati, hind, printsiip ja vaikse nädala neljapäeval, üheksandal aprillil kell 15 15. Reedel, 20. veebruaril toimub Tallinnas Erkki-Sven Tüüri vioolakontserdi illuminaats ja Eesti esiettekanne. Teoses soleerib Lars Anders tompter ja mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester. Dirigendipuldis on Olari Elts teosest lähemalt kõnelejad helilooja Erkki-Sven Tüür. Päris täpselt, ma ei mäleta, millal sellest kontserdist esimest korda juttu oli, aga ma pakun, et ikka neli aastat või viis aastat tagasi ja juttu oli sellest Sandersi agendi Martin Müller iga, kes on mulle varemgi igasuguseid loovust, veerivaid ideid sisse söötnud. Tema manageerida on ka niisugune Norra kammeransambel nagu kriik trio ja neile kirjutatud klaveritrio Fata Morgana oli samuti Martin Mülleri initsiatiivil ja eks tema tutvustas mulle Lars Sandersi mängu ja saatis plaate. Ja muidugi ma seda nime teadsin, aga väga häid muusikuid. Me teame paljut nimepidi, aga ei ole õieti kokku puutunud. Ja esimest korda ma kuulsin teda mängimas. Et igal juhul see oli siis, kui ma olin Klansburini festivalil seal portrateeritud helilooja kavas oli minu magma ja kantseeli Wombinde vain ja seal ta soleeris ja tõepoolest, ta toon on väga ilus ja väga rikas erinevate nüansside poolest ja kõik kõik need muud sõnad, mida on kirjutanud tema mängu kohta rahvusvahelised muusikaajakirjad, et on kõik täiesti õigustatud ja igati tõele vastavad. Aga iga asi jah, võtab nagu oma aja ja oma aja võtavad tehnilised aspektid. Teisisõnu, siis niisugune tellimuse kokkupanek, et sellega herr Müller töötas päris põhjalikult ja möödunud aasta peamine töö, mille juures ma istusin, oligi siis sinane vioolakontsert Pealkirjaga illuminaadcio ja istusin ma selle juures lausa niimoodi, et ma rentisin endale muusikaakadeemiast ühe vioola, et mitte kogu aeg teoreetiliselt läheneda sõrmlauale, aga ühest küljest ammutada nagu endale mingisugust kõlalist inspiratsiooni või, või õigemini ma isegi julgeks väita, et see oli nagu niisugune meditatiivne tegevus. Muidugi nagu seltsilt pihta pandud, et lihtsalt kasvõi poognaga, igatahes ühte või kahte lahtist keelt ma nagu läksin selle pilli niukse kõlasse sisse, see kuidagi aitas mind kontsentreeruda. Ma olen kunagi õppinud viiulit aastat, kui ma olin üheksa, 10 11 midagi, ma tean, kuidas poognaga ümber käia, kuidas sõrmi sõrm lauale panna, aga ikkagi see oli väga hea, et ma sain nagu just proovida seal topelt Flasol ette ja, ja just topelt teid ja tundsin ennast selles mõttes pisut kindlamalt selle soolopartii kujundamisel. Ja siin on tõepoolest küllaltki palju on ülemheliderikast materjali ja üldse on see muusika õhulisem võrreldes mitme varasema instrumentaalkontserdiga, mis ei tähenda seda, et siin ei oleks mõnda paari-kolme olulist orkestraalset tõusulainet. Aga tegelikult on ikkagi olekus kogu see muusika, kus on üks permanentne, üks katkematu interaktiivne suhtlus sele soolopilli ja siis teda ümbritseva niisugusse orkestraalse aura vahel. Selles pole ka midagi uut, selles mõttes ta kontseptuaalselt on ta sarnane klaverikontserdiga ja ja nii edasi, ainult et lihtsalt kõlada teised instrument on teine tooni tekitamine, teine sellest johtuvalt kõik need inspiratsioonipuhangud, mida see pill pakub orkestrile on lihtsalt teisega, aga statistika. Ja pealkiri on sellepärast see, et tegelikult ma olen enamasti või kogu aeg püüdnud millegi niisuguse pool, et see muusikateos on nagu üks, üks maailm ja samal ajal on ta ka paralleelselt rännak selles maailmas. Ja see peaks olema täiustumise poole, ta peaks olema rännak seesmise harmoonia leidmise poole ja valgustamise poole ja ja siingi on lugu täpselt samasugune ja niisugune valgustatuse moment loodetavasti selle teose lõpus saabub ja, ja siis sellest johtuvalt ka see pealkiri. Selle teose esiettekanne esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud toimuma siis eelmisel aastal ilmselt septembris Eestis. Nii see läinud, nii et sul on olnud võimalus seda teost kuulata juba mitu korda väljaspool Eestit. Millised orkestrit seda on esitanud ja millised on need esimesed muljed, on, kas sa oled pidanud ka midagi muutma partituuris? Tegelikult ongi päris hea, et enne kodupubliku ette jõudmist oli esiettekanne Taanis ja seal oli kaks kontserti ühe sama orkestriga lõunalüütima orkestriga. Mida ratas? Vana tuttav Vladimir Ziva, kes on seal peadirigent tema kuskil aastal 87 või 88 oli see tolleaegses Nõukogude liidus toimus noorte heliloojate kongress juba uutmistähe all, kus siis ka minusuguselt noorelt komponistilt oli kavas orkestriteos ehk teine sümfoonia, mida see härrasiiva seal siis juhatas ja meil oli väga tore taaskohtumine ja ta kuidagi väga hästi seda partituuri mõistes jäi, väga ilus koostöö oli. Mis puutub ümber tegemist, siis tõepoolest, ma tegin ka palju dünaamilisi korrektuurema, ei muutnud noote, ühtegi nooti, ma ei muutnud kusagile, küll aga tuli ümber mängida dünaamiline dispositsioon, sellepärast et ikkagi lõpuks on asi selles, et väga raske on reaalselt ette kujutada neid jõuvahekordi ja tuli teha palju vaiksemaks, mõningaid kohti ja mõnedesse kohtadesse luti asemel ma panin hoopis seal soolo, kust läheb siis uuesti tutiks üle ja nii, et see oli väga kasulik ja väga niisugune tihe aeg seal ja neid niisugusi korrektuuri nüanssides oli nii palju, et ma jäin sinna nende uhkesse proovisaali terveks pikaks. Õhtuks võtsin partiid oma kätte, et aega kokku hoida, tegin nii-öelda puust ja punaseks ette, et muidu oleks tulnud telligendil liiga palju märkusi öelda, kui nad oleksid pidanud kõik seal ise kirjutama. Pärast seda, selle lasin kirjastusel teha uued puhtad partiid, nii et meie orkester siin mängib nüüd juba seda nii-öelda lõpuni viimistletud versiooni, aga see tulemus siis, mis sellisena seal kõlas, pärast neid täiendasime väga ilus, kontsertsaal väga hea akustikaga saal on lõunalüütimaal sanduboris ja ma jäin küll väga rahule selle ettekandega ja oli näha ka, et muusikud ja taevas tänatud ka publik. Muidugi ma olin hästi rõõmus, kui Lars Anders ütles, et see on väga-väga vioolapärane, ta oli väga rahul selle kontserdiga. Kõneles helilooja Erkki-Sven Tüür, samal kontserdil tulevad ettekandele veel ka Brahmsi traagiline avamäng ja Haydni sümfoonia number 104. Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit dirigeerib Olari Elts. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Kuuendal veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis kontsert, kus mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester peadirigendi Nikolai Aleksejevi juhatusel ning kavas oli Arvo Pärdi, Sergei Brok Kohvi Anton introosaki looming. Nimetatud kontsert oli siis üks kahest veebruaris toimuvast kontserdist, mil kavas teosed, mida Eesti riiklik sümfooniaorkester märtsis algaval Ameerika Ühendriikide turneel esitab. Teine selline kontsert on plaanitud 27.-ks veebruariks, mil siinse publiku kui ette astub ka Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert, turnee solist, pianist joys, Jang. Seekordsel kontserdil soleeri saga Prokofjevi kolmandas klaverikontserdis kevadel seitsmenda vabariikliku pianistide konkursi võitnud noor pianist Maksim jura kes õpib professor Ivari Ilja klaveriklassis Eesti muusika ja teatriakadeemias ning täiendab end hetkel Hamburgi muusikakõrgkoolis professor Volker Bansfieldi käe all ja esinemine Eesti riikliku sümfooniaorkestriga allimaksi, mis jura? Üks preemiatest, mille ta siis kevadisel üleriigilisel pianistide konkursil pälvis. Kontserti alustati Arvo Pärdi teosega summa keelpilliorkestrile. Ja summa on selline teos, mis kuulamisel tundub olevat üsna lihtne ja kergesti meeldejääv. Ent helilooja ise peab seda üheks oma rangema kompositsioonisüsteemiga teoseks. Mis seekordsesse esitusse puutus, siis möödus loomult niigi lühike teos, mille kestvuseks on umbes viis minutit kuidagi liiga kiiresti ning ei kinud Pärdi muusikale sobilikku kõlalist õhkkonda. Peale orkestri Laanoodi häälestus noodiandmist liiguti tõtakalt teose juurde ja pes, ilma et oleks jõutud teosesse kuigivõrd sisse elada. Pärast Arvo Pärdi summat leidis aset ka suuremat sorti lava ümberpaigutamine klaverikontserdi tarvis. Ja see kestis, vaatad sama kaua, kui Arvo Pärdi teos. Seega kontsert otsekui ei käivitunud ning mõjus mõnevõrra häirivalt. Kogu see lava seadmine ning seerias tekkis küsimus, kas ei saaks suurt lavaasetust kuidagi varem valmis panna, et ei tekiks kohe kontserdi algul niivõrd suurt seisakut. Seejärel ilmusid lavale sümfooniaorkestri koosseis ja solist Maxim suraan olnud siinse pianismi elu väljapaistvaid näitajaid juba üsna lapsepõlvest peale ning ta on siis väga võimekas ja ka tehniliselt silmapaistvalt oskustega noor muusik. Ja muusikaga puutus ta kokku juba lapsepõlves, sest ta on pärit muusikute perest. Ja lisaks klaverimängule tegeleb maksimis jura ka veel heliloominguga ja Maksim isoleeris Sergei Prokofjevi klaverikontserdis number kolm C-duur niinimetatud teos tõi talle ka võidu möödunudkevadisel pianistide konkursil. Sergei Prokofjevi klaverikontserdi esmaettekanne leidis aset 16. detsembril 1921. aastal Chicagos ja helilooja enda soleerimisel. Prokohveli teadupärast ju väga hea pianist, kes esitas palju enda loomingut ning klaveriteostele Prokofjevi loomingus. Eriline, võiks öelda isegi keskne koht. Kuulates erinevaid esitusi Prokofjevi teostest, olgu tegevus siis CD-plaatide kontsert teedega konkurssidega või kasvõi üliõpilasõhtutega, tuleb teinekord ette, seda esituse käigus kiputakse rõhku panema vaid ühele suunale või omadusele. Ja nimelt siis motoorsele ja kiirele ning tehniliselt nõudlik kuule, muusikalisele materjalile. Ja sageli võivad sellised esitused kujuneda mõnevõrra sportlikult robustseks ja efektse pianismi demonstreerimiseks. Ja Prokofjevi loomingus muidugi on ühelt poolt esindatud kaks poolust, üks on siis kiirem motoorne liikumine ja teiselt poolt kallale lüürilise muusikapoolus. Ent heas ettekandes peaksid pooled olema siis heas tasakaalus Prokofjevi mängust On ju säilinud ka salvestusi ning võib leida üsna palju kirju teisi, mida Prokofjevi kaasaegset tema enda klaverimängust arvasid. Ja neid lugedes on muidugi asi sellisest välisest efektist üsna kaugel. Selle asemel on hoopis erinevad muusikud, kes tema mängu kuulsid nimetanud hoopis rikkalikku fraseerimist ja head rütmilist. Alget võis impulssi samuti väga poeetilist lähenemist lüürilistele, episoodidele ja samas ka väljenduse tagasihoidlikku lihtsust on siis ära märgitud. Võrreldes maksimessuraa esinemist kevadise konkursi finaalkontserdil oli praegusel kontserdil märgata pianisti hoopis põhjalikumat süvenemist teose lüürilisse poolde. See võis kevadise konkursi pinge ja tehnilise perfektsuse taotlemise juures kevadel siis mõnevõrra tahaplaanile jääda. Aga seekordses ettekandes asetus teos hoopis teistsugusesse kõlaruumi ja konteksti sest väline efekt, mida vahel arvatakse kursi olukorrast teinekord kasuks tulevad, oli praeguseks arenenud rohkem sisulise kandvuse suunas. Faktuurgi oli palju selgem ja diferentseeritud ning kontserdi ideed joonistusid otsekui paremini välja. Ja samuti ka pianisti kõlalised taotlused. Tehnilise poole pealt oli Maksim žürii mäng väga kvaliteetne ja teos oli üldjoontes esitatud suure energiaga. Ka orkestri poolt oleks oodanud võib-olla natuke paremat kujundlikku haakumist. Kontserdikava teises pooles kandjat Antoninud voosaki sümfoonia number kaheksa, G-duur ja Prokofjevi kontserdiga võrreldes mõjus orkestri mäng selles teoses juba hoopis peenvamalt. Kuigi noh, kui rääkida veidi puudujäägist, siis oli selleks ehk rütmikujundite karakteersus ja samuti nende seostamine ja suhestumine. Ning seetõttu võib-olla oli tus kohati veidi uimane, kui nii võib öelda. Elavnemist oli märgata alates sümfoonia kolmandast osast, mille puhul on tegemist siis väga meeldejääva ja elegantse sümfoonilise valsiga. Aga esitus üldmulje koha pealt oli see kõlaliselt selge ja läbipaistev ent liikumise koha pealt teinekord võib-olla pisut paigalseisev. Nii et selline oli siis Eesti riikliku sümfooniaorkestri ettevalmistav kontsert märtsis algavaks ameerika kontserditurnee, eks. Ja jääb üle soovida orkestrile veel järelejäänud meeldivat ja sisukat prooviaega ja muidugi head kordaminekut võõrastel ja uudsetel lavadel. Niisiis kaua aega nii paljudelgi meeli ärevil hoidnud otsus, kes hakkab juhtima rahvus Estonia balleti on avalikkuse ette toodud. Esimesest augustist 2009 asub viieks aastaks rahvusooperi balletijuhi kohale, Tallinna balletikooli vilistlane 19 aastat Inglismaa rahvuslikus balletis ja Birminghami kuninglikus balletis loorbereid lõiganud briti balletiorganisatsiooni patroon Toomas Edur. Seitsmeliikmeline komisjon, kes vaagis nelja kandidaadi, Tallinna balletikooli vilistlaste Kaie Kõrbi, Tiit Härmi, Teet Kase ja Toomas Eduri nägemusi Estonia balleti tulevikust tegi nädala alguses otsuse. Sügisest rahvusooperi peadirektori ametikohale asuv Aivar Mäe sõnul olid kõigi nelja kandidaadi visioonid väga huvitavad ja tugevad, kohati meie oludele liigagi lennukad. Arutelude tulemusena langeski liisk Toomas Eduri kasuks, kelle enda sõnul saab balletijuhina tema peamiseks eesmärgiks Estonia balletitrupi. Rahvusvahelisele balletiareenile viimine nii. Estonia balleti hakataks teadvustama nii Euroopas kui maailmas. Toomas Edur Lõpetas Tallinna balletikooli 1988. aastal fronse Stepanjani klassis ning töötas rahvusooperis Estonia aastail 1988 kuni 1990. Sealt alates on ta olnud inglise rahvusliku balletisolist ning aastail 96 kuni 97 oli ta Birminghami Kuningliku balleti külalissolist koos abikaasa Age. Oksaga on neid pärjatud arvukalt mainekate auhindade ja tunnustustega. Rahvusooperi balletijuhi Valimiskomisjoni üheks liikmeks oli ka Estonia kunagine priimabaleriin, Tallinna balletikooli pedagoog Age Oksa õpetaja, tänu kelle õhutusele paar balletikonkursi ette võttiski ning sealt edasi Inglismaale läks. Tiiu Randveer. Temalt palusingi esmaarvamust. Ma küll tõesti ei tea öelda, kuidas näiteks toomas hakkama saab uue ülesandega, mina tean, keda kui tantsijad nagu näete, on hirmus vähese jutuga aga ma eelistan vähese jutuga inimesi neile, kes on väga suurejoonelised sõnakad ja vähe teevad tema tegude põhjal me saame alles otsustada. Teie olete ise väitnud ajakirjanduses väga ootate Aget balletikooli õpetajaks, et tal on nii suured kogemused, et saaks neid edasi anda. No ma arvan, et Tagelvast balletikoolile aega, et ma arvan, et kui ta teatris õpetab, on repetiitor, sellest oleks küll väga suur abi, sest see stiil, mida ta on omandanud seal läänes, see on küll ise sümbioos venega, koolist ja läänestiilist. Et ta seda peaks õpetama. See on väga vaba ja, ja tal on nii suured kogemused, ma loodan väga selle peale, et ka trupi ilusad klassikalised jooned muutuvad kuidagi veel pehmemaks, ma arvan, see temal kõige suurem roll saab olema trupis õpetamine. Mida arvate sellest, et Estonia ballett viie aastaga viia nüüd sellisele tasemele, et ta oleks rahvusvaheliselt tuntud? Ja ma arvan, et on kui toomas need trupi vaatama, siis ta saab aru, et kuidas see on võimalik teha, milline trupi Larson, ega ta tegelikult väga hästi ei tea, sest ta pole näinud etendusi, et sellest oleneb muidugi temal kontaktide peale mõelda, mis tal on olnud 18 aasta jooksul Inglismaal. Ma usun küll, et see sinnapoole läheb eriti veel, kui mõelda ka selle peale, et ta on lubanud Meelis Pakri tuua siia repetiitor, eks teate, ma, ma nägin Londonis meeris Pakri tundi paaristantsutundi. Meelis Pakri oli muide nende õpetaja, kui nad lõpetasid balletikooli, Meelis Pakri andis neile paaristantsud ja ma Londonis soni aru, milliseks pedagoogikas on Mehlis kasvanud. Kuulge, me võime olla ju ainult uhked, et meil on olemas Tallinnas balletikool, kust on sirgunud niisugused kasvandikud, nagu seda on äsja nimetatud persooni. Mina koostasin nimekirja nendest tantsijatest, kes on lõpetanud balletikooli viimase seitsme kaheksa aasta jooksul, nad on kõik veetud Estonia teatrisse. Need on nüüd ligi 20 nime, aga nad on siit ära läinud. No erinevatel põhjustel loomulikult. Ja ma väga loodan, et mõned tulevadki tagasi, kui on huvitav. Me loodame, et nad tulevad tagasi, eks ole. Jääme lootma jääme, aitab ma Estonia teatrile pöidlaid, et kõik läheks tõesti nii, nagu Toomas Edur plaanib ja tahab ja et me saaksime seda kõike nautida seda ja ma loodan, Osama. Liiga ja Vanemuise teater korraldab täna sõbrapäeval teatri suures majas suurejoonelise ooperi gala, kus Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeerib Anu Tali. Põhjus miksteater otsustas ka käesoleval hooajal jätkata ooperi Kaala traditsiooni on selles, et ooperikaal on võitnud paljude kontserdikülastajate südamed. Meeldiv võimalus oli kohtuda dirigent Anu Taliga, kes tutvustas tänavuse ooperiga la soliste ja kava üle hulga aja oled taas Vanemuises. Terrigeerimas esimene proov on möödas, kui me seda intervjuud teeme ja ma just mõtlesin, et, et kas see on kuidagi oma nooruspõlve ja minevikku realiseerimisega seotud, aga kuidagi väga südamlik ja hea tunne on siia tulla, et esimene kohtumine orkestriga oli väga liigutav ja proov kõik mulle tundus, et oli nagu väga kõik püüavad, väga ja muusika oli selline ühine nimetaja, et mitte töö tegemine, vaid selliste muusikaliste lahenduste leidmine, et seal selline töösituatsioon on alati hästi meeldiv, see on ooperi kaala, kuidas pandi, puukontserdikava esinejad olid ju meil paljuski olemas, ainult et mina pakkusin siis tenorit shampeullaani, kellega mul oli au paar aastat tagasi Savonlinnas kaks aastat järjest teha Carmenit ja ta on see, see on üks tema nimi, rolle, mida ta on väga palju laulnud sadu ja sadu kordi ja temale vastu tahtsin laulma inimest, kellega ma Vanemuises ka varem olen teinud, Toscatses Pille Lill laulab ja keda ma juba tegelikult oma nooruspõlvest varasest nooruspõlvest mäletan, kui väga kihvti Putšiini lauljat Estonia teatris ma mäletan, merega liigutavad rollid, Bohemian, Tosca ja mida ta on teinud Eestis ja Atlan Karp, kes on haruldane hääl kogu maailmas, selline helden, bariton kangelasbariton, Rigolettot ja need rollid, mida mitte kõik baritonid ja üldse mitte paljud inimesed suudavad laulda. Karmen Puis on äärmiselt heas vormis ja Taavi Tampu laulab oma absoluutselt jumaliku Vorytoniga, Mozarti kui Eesti soliste teatrikülastaja tunneb rohkem, siis mis iseloomustab külalist, tenorit, šanbyer, furlani, ta on äärmiselt laia silmaringiga inimene, et tegemist on inimesega, kes on saanud muusikalise kõrghariduse hoopiski Pariisi konservatooriumis trompeti erialal ja hakkas laulma üldse 25 aastaselt, enne seda on ta olnud selliste huvitavate alade peal nagu mänginud ragbit ja mis on tema mitu korda purustatud ninaluust ka näha Maalt üldsegi pärit Itaalia vanemate laps sündinud pluusis ja siis õppinud Pariisis väga meeldiv inimene ja väga musikaalne koostööpartner äärmiselt huvitava muusikakäsitlusega. Ja ta on sellepärast eriline, see hääl on, ei ole mitte selline hele tenor, vaid on just selline dramaatiline, natuke suitsune, et tundub väikses ruumis, et ta homme enam ei laulad, nii pinges on seal aga, aga mulle just sellised nagu paritonaalse külaga tugevate noored väga-väga istuvad. Väga-väga pikk fraas on, vahest tundub, et huvitav, et ei tea, kas see on puhkpilliõppimisest, aga kuidagi, et ta nagu ei vaja üldse nii palju õhku või ma olen harjunud, lauljad vajavad, milliseid ooperiaariaid solistid laulavad, rõhk on armastusel kallid inimesed ja ainult armastusest nagu ikka, ooperi teatavasti on ju, mis juhib ooper, mis juhib ilma ja maailma ja inimesi ja kunsti ja, ja tööd ja tegemisi, armastus, selle sünd, selle surm, armastuse eksisteerimine või selle puudumine ja meie sõbrapäeva Kaala koosnebki erinevatest tormides, armastas aariatest, kõik nendest on praktiliselt juba kultus aariateks laulda, nagu mõni neist liiderlikkuse etalon nagu Don Giovanni vahuveini aaria või, või mõni muu sealt flirti või aaria, aga ka südantlõhestavaid nagu pater, flai aaria ühel ilusal päeval ühel heal päeval või siis missid arte kunstina ma olen kõik pühendanud, miks siis jumala, oled sa minu jätnud nüüd raskel hetkel ja Pille Lill ja seal PÖFFil Laan laulavad vastastikuses ooperis Tosca duetti päris ooperi lõpu duetti, kui siis ka üllatusena, kui te jaksate nii kaua oodata, et lisaloo ära valuta, siis ka pater flai esimese vaatuse lõpu duetti. Loomulikult Nesson darma loomulikult don José ear ja need kõik, mille läbi mina san, Peari tunnen, millal Anu Tali jälle Vanemuise orkestri ees näha saab või Vanemuise teatris juhatamas juba õige pea tulema tegema, Toskad jälle märtsis jälle Pille Lill ja Mart Madiste ja loomulikult Atlangar. Vanemuise ooperi kaaladena õhtul algusega kell 19 Vanemuise teatri suures majas sülgaja. Veebruaris tähistab kogu maailm ühe kuulsama romantiku Felix Mendelt soni kahesajandat sünniaastapäeva. Eesti filharmoonia kammerkoor tähistab seda täna kontserdiga Nigulistes. Kavast, rääkis Eesti filharmoonia kammerkoori turundusjuht Anneli ivaste intervjuus Marius Petersonile. Mandelson on kirjutanud väga palju erinevates žanrites muusikat vist peaaegu isegi kõikides žanrites, võib-olla ehk ooper välja arvata, aga samuti siis nii vaimuliku kui ilmaliku koorimuusikat ja tema vaimulikust koorimuusikat. Kas ta on Daniel Royce meie peadirigent välja valinud kolm psalmi, oopus 78? Need on väga kaunid kooriteosed, mille kohta ise Daniel roisson öelnud. Teda võlub nende puhul just selle muusika loomulik kilu ja puhtus ja mida ta eriti hindab, neis on siis Mendelsoni harmoonia, selgus ja lisaks veel, mis saab rehve, aga leidsime ka Nendel soni, muusikaga sobib väga hästi kokku ka Frandmartaani ja Cyrillus Kreegi muusik, mis võib-olla ei ole nii romantiline ja liigub ajas edasi juba 20. sajandil kirjutatud aga on samuti väga heakõlaline ja ütleme samas vaimus. See oli siis ka nagu Daniel-Royce'i valik, Cyrillus Kreek rattakava. Just nii, ta on eesti muusikaga ennast väga kenasti kurssi viinud ja kahtlemata on ka Cyrillus Kreegi üks tema lemmikuid. Me oleme palju laulnud Cyrillus Kreegi Taaveti laule ja neide ka salvestanud, aga seekord on siis kavas teised vaimulikud rahvalaulud, mis muidugi on ka jälle kõik Eesti publikule, kes kreekio armastab tuttavad. Pärast kontserti Eestis sõidab koor veebruari lõpus juba Aasiasse, kahe kontserdiga esinetakse Hongkongis ja üks antakse soulis. Seal juhatada koori briti tuntud dirigent Steven Leiten, kes tegelikult on ka Eesti publikule juba üsna. Ta on siin ka Haapsalu vanamuusikafestivalil kaasa teinud ja seal on samuti Mandelson ja Arvo Pärt ühes programmis ning teises programmis Stephen leitonile oli suur soov juhatada samuti Eesti muusikat ja tema hindab väga ka Veljo Tormise muusikat, nii et seetõttu valistagi just Veljo Tormise ja samuti ka Cyrillus Kreek'i teise programmi. Täna aga esineb Eesti filharmoonia kammerkoor Tallinnas Niguliste kirikus. Kontsert algab õhtul kell seitse. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Liigaja. Teisipäeval, seitsmeteistkümnendal veebruaril esineb Tallinnas Estonia kontserdisaalis mingu hetk kvartett Saksamaalt kvarteti kava ja kooslust ennast tutvustab Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Kui selle kvarteti siia saamise eellugu rääkida, siis tegelikult selleks otseseks põhjustajaks Of gangreen ja kvarteti on ju teatavasti nii-öelda siis selle praeguse ajav võib-olla kuulsaima saksa kaasaegse helilooja nii-öelda õue kvartett. Nad on mänginud kõik tema 12 kvartetiga klint Need saab kõiki kuulata ja nad on protsessis, kes teeb elu, aga juba pikemat aega koostööd. Oligi plaanis volframi autorikontsert, aga kuna helilooja saanud ise tulla, siis muutsime seda programmi natuke, nii et need siis kõlab ka Mozarti muusika ja, ja Hendersoni muusika. Aga noh, iseenesest on mul tegelikult kahju, et nii tähtsat heliloojad tänapäeval ei saanud siin Tallinnas võõrustada. Küll kvarteti, kui mõtleme, et see kontsert ikkagi on Biolyinobis sarja järjekordne kontsert Hayden vas, kes on keelpillikvarteti selline isa, vaimne isa kui ka loominguline isa, kellele ka pühendatud on tegelikult Mossadi kvartett, mis kõlab üks nendest, siis ta on minu jaoks nagu väga suurte seostega ja Hayden ju teatavasti on öelnud, et Mozart on väga suurepärane seoses nende samadega vartettidega. Nii et me saame kuulata Mozarti kvartett, millele Hayden on öelnud, et see on väga hea ja samas ained on omakorda keelpillikvartetile kui koosseisule kui opositsioonižanrile, võib-olla nagu just ristiisaks pärast sisse tuleb, siis fosfon riimi, eks kvartetis ja siis järjekorranumbriga neljas teisele poole kõlab Petersoni kvartett. See on jällegi nagu märgilise tähtsusega tegelikult, et ühest küljest, sellel ajal, kui kvartett on kirjutatud, siis Egaabee toome neist väga palju, keegi ei rääkinud selle veetud nime, ma toon selle pärast sisse, et nendes on tegelikult on just nagu Beethoveni kvartett silmas pidanud, sellest omakorda omakorda komponeerinud ja Mandelson jällegi mina kui varasemalt taustaga inimene peal, nagu seda ka väga oluliseks, et nendel on ikkagi on oma kõrvad ja silmad nagu pööranud natuke nagu minema. Ehk siis uurides ka Beethoveni kvartett, aga samamoodi me ju teame, et tema on ju see isik, kes tõi mu 100 aastat hiljem taas kuulata mata sepassiooni, Johann Sebastian Bachi oma. Ütleme siis lõpu ära ka, et, et kes selles kvartetis mängijad, kes on muusikat, on tegemist, on siis Saksamaal pärit kvartetiga, sina, Ulrich, Fort mängib esimest viiulit, annete Raisinger teist viiulit, Arua soorin, alti hoolat ja matja stiiner tšellot kindlasti, tegemist on väga maineka kvartetiga ja teada on, et, et kõik sellised kvartetti tänapäeval maa peal ringi sõidavad, nad ikka tahavad ennast siduda nende kõige kuulsamat aega ehk Salmon, Berg või õlasall või kvartetiga, kelle juures siis on ka õpitud omal ajal ja saadud nagu neid kõige otsesemad juhiseid. Aga võib-olla veel kvartetis nii palju rääkinud, et tõesti tegemist on maineka üksusega, kes on esinenud nii Salzburgi festivalil kui virmulhoolis kui karmi hoolist, kui kõikides kõige suuremates kontserdimajades kontsert Gibavimisid, nagu kohe hetkega keele tuleb, tegemist on meie ühe sellise ideoloogilise suunaga ikkagi tutvustada iga-aastasest kaunist maailmanimega filmikvartett ja nüüd siis kütteInstituudi toetusel on siis mingu, et kvartett Saksamaalt siia. Mõningaid kvarteti kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande teisipäeva õhtul kell 19. Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing jätkab järjepidevalt oma plaanipärast tegevust Eduard Tubina teoste väljaandmist. Ma just eile esitleti Eesti muusika ja teatriakadeemias Eduard Tubina kogutud teoste järjekordset köidet. Selle uhke sinise noodi peal on küll number viis, aga päris viis köidet praegu ilmunud ei ole, ma palusin stuudiosse Margus Pärtlase. Teie olete koos Kanada muusikateadlase Edward Türkovskiga toimetanud ja kommenteerinud selle väljaande. Eduard Tubina kogutud teosed on toimetuskolleegiumi poolt jagatud seitsmesse seeriasse žanrite kaupa. Nendes seeriates siis esimene On sümfoonilised teosed, eelkõige sümfooniat, mille järgi me Tubinat ju kõige kõrgemat hindamegi üldse kokku peaks väljaandes tulema tsirka 30 köidet. Aga praegu on siis ilmunud järjekorrast teine. Nende ilmumise järjekord ei ole kronoloogiline ega ka siis sarja esimesest köitest viimase suunas vaid nii, nagu parasjagu toimetajad oma tööga valmis saavad ja nii nagu rahalised võimalused neid välja anda lubavad. Praegu on siis ilmunud sümfooniat number üheksa, 10 lõpetama Ta 11. need on Tubina kõige viimased sümfooniat, mis trükivalgust ei ole veel kunagi näinud, nii et tegemist on ühtlasi nende sümfooniat esmatrükiga. Selle köite ettevalmistus algas umbes kolm aastat tagasi siin kaane peale kirjutatud tema toimetaja Edwardi Jurkovski. Temaga ma kohtusin umbes viis aastat tagasi ühel Sibeliuse pühendatud konverentsil Helsingis hoopis seal tekkis meil kena kontakt, selgus, et ta on Põhjamaade muusika suur entusiast ise muusikateadlane ja kutsusin teda ka Tubina juubelikonverentsil 2005. aastal, kus ta pidas teadusliku ettekande Tubina sümfooniat. Test, mis muide ilmus möödunud aastaraamatus meil inglise keeles ja sealt sai alguse ka siis tema koostöö kogutud teoste projektiga. Aga tahaksin ära nimetada ka veel mõnda inimest, kes selle köit ilmumisele on kaasa aidanud. Need on korrektorid Enn Kivinurm ja Kerri Kotta. Konsultandina on neid aidanud dirigent Paul Mägi, kes on ka meie toimetuskolleegiumi liige. Loomulikult väljaande peatoimetaja Vardo Rumessen, nii et see on üks tõsine meeskonnatöö olnud. Nende siniste kaante vahel on siis kolme sümfoonia partituurid ja mis veel? Sissejuhatav tekst, kus nende sümfooniat saamislugu on lühidalt iseloomustatud ja retseptsiooni, kuidas nad on omal ajal vastu võetud ja lühike kommentaaride osa köite lõpus, kus on siis viidatud allikatele milliste käsikirjade põhjal on see väljaanne koostatud ja kus need käsikirjad paiknevad selle väljaande eripära on veel see detailsemad kommentaarid, kus on siis kõiki erinevaid allikaid täpselt võrreldud. Kui mingist aktis on mingi dünaamika märg Ühes käsikirjas ühtemoodi ja teises teistmoodi, et siis see on teaduslikult kommenteeritud. Aga trükiruumi kokkuhoiu mõttes me oleme otsustanud sedalaadi kommentaarid, mis ju eelkõige ikkagi kitsama ringi spetsialiste huvitavat paigutada internet Eduard Tubina ühingu kodulehel, nii et peatselt saab neid sealt näha. Lisaks kogutud teoste väljaandele esitasite ka Eduard Tubina aastaraamatut ja see on juba arvult kaheksas. Seekordne aastaraamat on eestikeelne ja sisaldab ühte olulist Rootsis kirjutatud artiklit selle esmatrükk eesti keeles son Herbert Connori, Eduard Tubin, eestlane, rootslane, kosmopoliit, et mis on valminud selle autori koostöös helilooja endaga, seal on intervjuukatkeid, teoste lühianalüüse. Siis on siin kaante vahel mõningaid kirju mitte Tubina enda kirjad, vaid tema lese Erika Tubina kirjad kirjutatud vahetult peale helilooja lahkumist Neeme Järvile, Vardo Rumessen yle. Siin on Vardo Rumessen intervjuu Neeme Järviga mis puudutab Tubina loomingut ja kaks põnevat vestlusringi. Nad on mõnes mõttes nagu kohvilauajutud, eks lindistatud 1969, teine 79 mõlemad Tallinnas Eduard Tubina osalemisel, aga siin on sellised huvitavad vestluspartnerid nagu Heljo Sepp, Valter Ojakäär, Heino Eller, Karl ehter, Neeme Järvi, Leo Normet. Et muusika ja kultuurihuviline leiab siit kahtlemata põnevat lugemist. Vanamuusika ansambel kant toores, vagantes tähista sellel aastal oma kahekümnendat sünnipäeva, esimene juubelikontsert toimub Tartus 19. veebruaril. Kontserdikorraldaja Helena läksin palun tutvusta kontserdikava ja ansamblit kantoresva Kantes. Kan toores vagantes on tegelikult õieti võiks öelda varajase muusika stuudio nad ennast alati niimoodi nimetavad, põhjus on võib-olla selles, et seal on selline kindel liikmeskond, selles ansamblis aga vastav koosseis, mis siis esile tulev kantorasva kantakse nime all. Mingil kontserdil oleneb sellel kontserdil esitatavas muusikast stuudios põhiliselt viljeldakse barokkmuusikat, aga siiski ka natuke varasemat renessanssi ja baroki vahepealset aega kindlasti sellest ajast on välja antud ka heliplaat. Stuudio repertuaar varieerub, aga kindlasti jääb varajase muusika piiresse. Sellel kontserdil tuleb esitada näitusele seitsmeteistkümnenda 18. sajandi inglise muusika. Mitmed neist autoritest, keda esitlenud võetakse, neid ei ole Eestis eriti üldse esitatud. Mõnede teoste kohta on esinejad ise öelnud, et neid ei ole peale kirjutamist üldsegi avaldatudki, nii et on kasutatud käsikirju ja uuritud muuseumitest ja neid noote paljundatud ja nüüd esitletakse neid sellel kontserdil, mille pealkiri on Kant toores vabandades 20 20 aastat on pikk aeg ja see näitab ka tegelikult seal tegutsevate inimeste suuremat pühendumist sellele, mida nad teevad. Nad on väga põhjalikult alati uurinud kontserdiprogramme, mida nad esitavad, et nad on süüvinud ajaloolistes materjalidesse, ennast täiendanud nii välismaal kui ka siis konkreetsemate oma ala spetsialistide käe all ja antud kontsert Ta on ka põhineb väga laialdastele teadmistele seitsmeteistkümnendal, 18. sajandil. Muusika põhines ka kindlatel retooriliste kujunditel, mida tänapäeva inimesel on, nad ei tunne seda muusika sees ära ja võib-olla mõnikord see muusika sügavam tähendus mõistetamatuks tänu sellele ansambel kand, toores, vakantne son on lubanud ka oma kontserdil lugude vahepeal neid lugusid pikemalt kommenteerida, et oleks kuulajatel siis ka võimalik tervenisti aru saada sellest, mis esitatakse. Samuti kasutatakse ajalooliste pillide täpseid koopiaid, seal astuvad üles reetsu plokkflööti del ja barokkflöödi, Taavi-Mats, UT baroku poel ja plokk slaidil teinud klavessiini ja Edmund välja tšellol, nii et kõik need pillid on ajalooliste pillide, Peate ja tšello on isegi originaalinstrument Taavi maid süte peale selle, et ta on pillimängija, on ise ka pillimeister ja tema teek puhkpille ja mitmed pillid, millega ta kontserdit seal üles astub, on tema enda valmistatud. Samuti on Eestis valmistatud klavessiin Eesti klavessiini meistri Peeter Talve juures. Vanamuusika ansambel kant toores, vagan see 20. sünnipäeva kontsert 19. veebruaril Tartu linnamuuseumis algusega kell 19 kõlab inglise muusika seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist selle konkreetse kava kaastukantuurasva Kantes üles ka Tallinnas, 22. veebruaril Kuressaares, 20. veebruaril. Sarja diplomaatilised noodid jõuab Eestisse Inoiti kurgu, lauljatar Tanja, Doc. Ta annab kontserte nii Viljandis kui Tallinnas ja koos temaga on laval veel Macron reed, kes tekitab siis elektroonilisi helisid ja endal love on trummidel taheneda. Kakk pälvis aasta 2005 Kanada parima pärimusmuusiku tiitli ja tema stiil võib iseloomustada kui aborigeenide ürgset kurgulaulu, mis ühendub siis kaasaegsema helimaastikuga taimedega. Hakkama on koostööd teinud ka maailmakuulsate muusikutega nagu biorkja Kronos, kvartett. Tema juured on siis traditsioonilises laulmismaneeri, mida ta kirjeldab järgmiselt. Taimedega kirjeldab Sis sinoidi kurgu laagetetasitsiooni, kus vastamisi on lauljateks tavaliselt kaks naist, kes siis omamoodi võistlevad imiteerides looduse loomade hääli ja tegemist on küllaltki kiire intensiivse lühikese loomisprotsessiga lauljatar Tanja taga hakkan kaasama hingesugulaseks nimetatud Giorgiga salvestanud heli plaanime tulla samuti kui filmimuusikat koos Kraas kvartetiga põhines samuti improvisatsiooni ja märkide ja sümbolite keeleks oli muusikutel värvid. Tanja peab oma koostööpartnereid geeniuseks. Tanja kakk esitab Eestis muusikat, mis on jõudnud ka plaadile aborigeenide keeles auk ja eesti keel tähendab siis verd. Tanja laululaad on ühelt poolt leebelt unistava, teiselt poolt agressiivselt häbematu ja tema musitseerimine jõuab alati omal moel transsi ja tundub, et inspiratsiooni saab taga publikult. Tanja taga tunnistab, et kui publik on avatud, siis ta saab publikult inspiratsiooni, aga keerulisema kontserdi situatsiooni puhul inspireerib teda kontserdipaik, see maa, kus ta annab kontserdi loodus ja ta teab juba ette, et Eesti loodus on ilmselt väga kaunis, nii et ta ootab Eestis toimuvaid kontserte. Innueti kurgu, lauljatar Tanja tagak annab siis kontsert. 20. veebruaril kell kaheksa Viljandi pärimusmuusika aidas. Päev hiljem Tallinnas kell seitse kummus. Tänasele heligajale tegid kaastööd Kersti Inno, Age raam, Hedvig Lätt, Maarja Peterson ja nelevastentselt. Saate mängis kokku operaator Katrin mõõdik ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla. Heligaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Süsteemi sobival ajal.