Tere, kallid klassikaraadio kuulajad. Saade kunstpunkte r on ärganud. Pühadeaegsest varjusurmast ja siin siis saate loots Aleksandar Sappo teiega kõnelemas. Täna on meil saates külas Mait väljas Eesti arhitektuurimuuseumist, et rääkida meile Leonhard Lapini juubeliga kaasnevast näitusest arhitektuur lõpmatuseni Rotermanni soolalaos ja ma arvan, et lähme siis nüüd pikema jututa selle intervjuu juurde. Kunst. Täna on meil saates külas Mait väljas, kes töötab Eesti arhitektuurimuuseumis ja kes kureerinud Leonhard Lapini näituse arhitektuur lõpmatuseni, mis on siis avatud Rotermanni soola nädalas kolmandal korrusel? Ta on tulnud meile sellest näitusest rääkima, et miks ta selle kokku pani, tervist. Tere. Tean, et muuseumidel on programmid, tuleb näitusi produtseerida, nii, keegi peab ta kokku panema, et ja Leonhard Lapini oli just juubel. Et kuidas, nagu see näitus kokku sai. Leonhard Lapini juuber oli jah, 28. detsembril, mil ta sai 60 aastat vanaks ja seoses sellega oli siis mitmeid näituseid üle terve linna. Kumus on samuti avatud tema koodide näitus ja siis oli juba tegelikult Novembris avati Haus galeriis üks väiksem 70.-te aastate tööde näitus ja kuuldavasti tuleb neid näituseid veel ja siis juba näiteks Soomes üle lahe. Ja lisaks siis sellele oli ka New perfomance festivalil Lapini 80. aasta multimeediaetenduse modifitseeritud inimene see taasesitus. Kas see näitus sai siis nii kokku pandud teile, et võtame Laapinit, mis kogusan ja paneme kokku või et või kuidas ta nagu herr Laapiniga koos nagu mängisite selle näitusega? Lõpuks tuli ikkagi välja, et jah, et peaaegu, et kogud oma looming, millest küll jah, väga palju ega välja ka ikkagi sellised olulisemad objektid ja just näidata tema loomingu sellist mitmekesisust, et, et kui meil siin on arhitekte, kes on lihtsalt teatud tüüpe näiteks projekteerida ainult eramaju või kontorihooneid või või siis mingisuguseid noh, lausa selliseid industriaalehitisi. Et siis tema eripäraks ongi just see, et, et on projekteerinud, peaksid kõik arhitektuuritüpoloogiat võiks olemas olla, välja arvatud muidugi mingisugused erilised noh ütleme tõesti mingit kõrghooned, aga teha hooned on projekteerinud ja näiteks tema üks objekte, mis rohkem meeldib, on 88.-st aastast Haljala kabeli projekt mis kahjuks jäi nagu enamus tema projekte ehitamata. Aga, aga see oli just see periood, kui toimus perestroika ja see surutisest vabanemine ja siis eesti arhitektid said üle noh, praktiliselt 50 aasta projekteerida jälle pühahooneid ja sealtpeale Laapini Haljala kabeli on seal veel mitmeid projekte, mis on väga tähelepanuväärsed näiteks Emil Urbeli saksi kirik. Sa oled ise vist teatud mõttes uurinud vene konstruktivistliku arhitektuuriga futuristlik arhitektuuri ja samas ka nüüd oma akadeemilise karjääri raames siis tuuritega, täpsemalt Laapinit. No eesmärk on see, et kevadel kaitsta ära ikkagi magistritööd omas, aga ma pean siinkohal ütlema, et see ei ole seotud selle näitusega häälega, et see projekt oli juba varasem, lihtsalt vedas. Ma tahangi nagu jõuda selleni, et tsaar, usk on meile, siis temast nagu hästi rääkida. Et mis siis nagu arhitekt Laapini, nagu see kreedo asi on, mis nagu teda läbi looming on saatnud, et kas noh, et vist ei ole eriti mingite moevooludega kaasa jooksnud vä? No kuidas võtta selles mõttes, et seitsmekümnendatel, kui tal tema jaoks oli oluline just täpselt konstruktivismi teema ja vene avangard 20.-test aastatest, siis siis mingis mõttes oli see ka moevool selles mõttes, et Läänes just avastati jälle või jah, tegelikult jälle mitte esmakordselt kahekümnendaid aastaid ja ka Eestis näiteks teine inimene oli pillanud Künnapu KesK kirjutas konstruktivistlikust, arhitektuurist ja Lapin on muidugi ka väga palju kirjutanud Malawidžist ja teistest datlinist ja teistest sellistest. Aga kas tema arhitektuur on nagu olnud jätkuvalt sellest inspireeritud kaheksakümnendatel üheksakümnendatel nullindatel? Ei, pigem mitte, et pigem need ongi ikkagi need seitsmekümnete eramajad arhitektoonid erinevatele noh näiteks Pärnu KEKi ja siis veel paari kohta. Ja, ja siis üldiselt sellega piirdunud, pigem on konstruktivismista võtnud üle selle retoorika, mis ta oma manifestidesse kirjutistes väljendab seda. Ja kui palju neid ideid nagu voolab tema nii-öelda näiteks tema graafika ja arhitektuuri vahel Graafikas ka selles mõttes, et need masinate seeriad, mis tal olid, et seitsmekümnendatel aastatel nainemasin mees, masin ja masina arhitektuur, et need on ka kindlasti konstruktiivsest mõjutatud ja pluss veel siis kaheksakümnendatel aastatel tema suured siiditrükid, kus olid siis lausa noh, põhimõtteliselt kujund kujundis kinni malevitši töödes ehk siis risti dringid ka noh, ta on ju tegelikult üks-ühele produtseerinud kamalevitši, musta ruutu. Ka kui palju näiteks tema käekiri 2008 nagu Eesti konteksti sobivad, kas sellisele arhitektuurile on tellimusi Laapinlikul arhitektuurile on tellimusi või tahetakse midagi muud? No tellimusi on iseenesest sellepärast, et ta jätkuvalt ikkagi projekteerib viimasel ajal küll põhiliselt puitarhitektuuri öko Brida ajab ja, ja projekte talt tellitakse, aga kahjuks nagu väga paljude varasemate asjadega, on see lugu siin, et et nad ei jõua teostumiseni selles mõttes, et isegi kui ta lahkub sõbralikult tellijaga, siis majad jäävad ehitamata ja nii edasi, nii liiga, eks Ronantsega ei, nad ei ole ekstravagantset, nad on suhteliselt tagasihoidlikud. Sellised modernistlikud puitmajad, millest mõned on sümpaatsemad, mõned väga, ei ole. Aga, aga noh, lootust on, et mõned neist nüüd ka näiteks Saaremaal ja siin Tallinna lähedal ehitatakse valmis. Näitusel endal on, eks ole, neil väikesed sellised arhitektoonide mudelid üleval, siis on erinevate majade ehitiste plaanid, vaated üleval ja siis on mõned nagu graafilised lehed ka, eks ole, mingit vanalinna vaated üleval? Jah, graafikat on ka raamitud, päris noh, seal on, kes kujutab ette nüüd siis arhitektuurimuuseumi galerii siis seal ühel pool on, on need tööde projektid ja siis keskel on graafik, noh ka, aga ta on üsna üsna täis sai ja kui päris aus olla, siis härra professor, oleksin isegi veel juurde pannud, aga liiga palju ei tasu ka. Ta võttis seda kuidagi väga hingega, et ta ilmselt arvab, et see võib-olla ongi ta viimane arhitektuurinäitus. Kes pani nime näitusele, arhitektuur lõpmatuseni, miks? Selle panin mina. No aga räägi, miks sa panid selle nime? Sellepärast, et et mulle tundus, et, et Lapini jaoks ongi arhitektuur midagi sellist. See on tema jaoks taustsüsteem, kus kõik muud toimivad. Hariduselt on ta ikkagi arhitekt, kuigi üldsus teab teda võib-olla rohkem kunstnikuna. Aga et see arhitektuurist väljendab kui tema jaoks erinevates erinevates objektides, kirjutistes, pest kõiges, et selle jaoks ongi talle endale, oli tegelikult algselt oli üks teine näiteks pealkiri valmis mõeldud oli arhitektuuriliselt protsessid. Aga kui ta nägi, tähendab, see on ühtlasi ka minu artikli pealkirja, mis on selles kataloogis nägi seda, siis ta ütles, et, et talle meeldib see rohkem selleks ütlemisega näitasbergijad. Mis käsitlused kataloogist läbi jooksevad peale siis nende tema tööde reprode? Sissejuhatus on kirjutanud tema hea sõber arhitekt Toomas Rein, kellega nad on paar tööd koos teinud, kõige olulisem neist kaheksakümnendatel Valgevene lasteaed, mille siis hoone projektiga tegi Toomas Rein ja laste mänguväljakut. Lahenduse tegi siis Laapin ja see noh, see oli suur ettevõtmine ja kuna neile anti vabad käed, mis toonases Nõukogude Eestis oli suhteliselt haruldane või ei olnud mingisugust materjali kriisi või lihtsalt liidus, siis jah, üldisemalt ka, aga kuna tegemist oli sellise näidis kolhoosiga ja neil rahapuudust ilmselt ei olnud ja noh, kolhoosi direktori nõue oli see, et oleks ilus ja siis said nad ühtlasi isegi kuni mingit marmorit, millest võis Eestis võis und näha või noh, nii edasi. Ja nüüd hiljuti tuli näituse jaoks saime ka Valgevene saatkonnast paar värvifotot nendest laste mänguväljakutel ja need on tõesti hämmastav, on see, et kui vanad fotod mustvalged, siis tegelikult nüüd igasugused ronimistornid ja värgid täiesti värvilised ja heledate värvidega, et need on säilinud väga hästi, sellepärast et noh kuna Valgevene praegu nii vaene riik, et seal ilmselt keegi midagi uuendama ei hakka. Jaa, jaa, lapsed kuidagi hoiavad neid asju, et siis väga heas korras vastavalt piltidele. Kümneid generatsioon on juba Laapini nende asjade peal tornini. Ei noh, ütleme, 20 aastat, aga muidugi peab mainima, et 87. aastal sai see objekt NSV Liidu arhitektuuripreemia, nii et terve suure nõukogude liidu peale on ka ilmselt ikkagi päris suur tunnustus. Aga tagasi kataloogi juurde jah, et siis sissejuhatus Toomas Reinold siis on tema enda üks selleks kataloogis kirjutatud tekst ehituskunstist kui protsessist, noh, mis ka illustreerib seda arhitektuur lõpmatuseni sellist põhimõtet. Maja ei alga kunagi projektiga ja ei lõpe kunagi objektiga, et sinna lisanduvad veel igasugused ajaloolised kihid ja inimeste kasutamine ja siis on esimest korda avaldatud ka tema arhitektuuriloomingu täielik nimekiri. Ja siis on minu pikem artikkel temast kui lappimist, kui arhitektist muidugi mainima peab seda, et kataloogi meil on väga hea välimuse andnud üks Eesti paremaid kujundajaid Tiit Jürna kes ühtlasi kujundas tema kumu näituse kataloogi, nii et kui nad niimoodi kokku panna, et siis nad moodustavad sellise kena komplekti ja nad on nagu ühes formaadis ühes formaadis ja, ja tegelikult, kui nüüd hästi läheb, siis saab sinna ka ühe ühe karbi juurde tekitada, mida me praegu ootame ja vaatame, mis sellest saab, et siis nad saaks kokku panna ja siis niimoodi komplektina. No see karbid on üldse populaarne suund tänapäevaraamatute kirjastamisel. Nojah, aga kunstiraamatutel on väga palju, on näinud, et igasugustel Sa võid näiteks võtta, et sa paned nagu, mis seal ilmus, Faust, Faust, Fausti, siis paned selle Robert musiga omadusest ta mehes nagu Laapanis karbida reas. Raamaturiiulid ei ole. Aga kas sa tahaksid midagi olulist välja, millele sa oled ise keskendunud oma artiklis? Sellest üldse midagi uut seal uut seal võib-olla on, aga ta ongi selline kokkuvõtlik ülevaade, et kuna Lapin on ise põhiliselt endas kirjutanud, et nüüd on siis selline võõras pilka, et inflatsiooni probleem ongi see, et 60.-te 70.-te aastat, et see materjal, mis kunsti või arhitektuuriaja Roostal sellest perioodist on, et see on põhiliselt pandud kirjas selle generatsiooni enda liikmetel, hoonese reflektiivne, sest jah ja nüüd siis meie peame kuidagi heas usus seda uskuma, neid kas uskuma, aga, aga kuidagi selliste mingite teatud kriitiliste prillide läbi ütleme, et lootma, et nad on rääkinud tõtt, aga, aga samas alati ka meeles pidama, et et nad terroriseerivad ennast või kas see oli ikka nii täpselt, nii raske, nii keeruline see kunstniku ja arhitekti elu Eestis, et üks näide on ju see, et kui nad oleks tõesti nii raskes positsioonis olnud, siis nad ei oleks saanud ka kunstnike arhitektide liidu liikmed, mida nad kõik tegelikult ka olid ja noh, nii edasi ja nii edasi, et see on üks selline laiem temaatika. Mingil veidral kombel on siis mingi kuue seitsmekümnendad. Et mõnes mõttes nagu selline kõrvaltvaataja, sellises kriitilises käsitluses nagu tühi hauka Inimesed nagu Andres Kurg ja Mari Laanemets ja veel mõned, kes, kes üritavad seda praegu ümber kirjutada kriitilisema pilguga, aga samas peab mainima, et noh, näiteks need kunstiajaloolased, kes olid ühtlasi nende kunstnike arhitektide generatsiooni kaaslased näiteks Sirje Helme või või Eha Komissarov et nemad ka tegelikult ikkagi toodavad sedasama sellist roilist pilti, avang artistidest või vastupanuvõitlejatest, et et ka nemad ühtlasi kuidagi panustavad sellesse ja kuna nemad on ametlikult tunnustatud, siis, siis sealt lähebki ringlusse selline retoorika, kuldse põlvkonna retoorika. Jah, just. Näitusel on ka, vaatasin Tõnni enda kogust on välja taritud sellised suured nagu graafilised stendid, et noh, see legendaarne elavate surnute linn, kus on nagu mikrorajoonis, on nagu ees, nagu on nagu sellised mikro rajoonihoovides nagu rajatud, nagu kalmistud. Et praegu elab katud pool Tallinn tuleb, mikrorajoonides ei lähe, ütleme Tartus on Anneliniana maal elavad ka inimesed nii-öelda põllu peal mikrorajoonides, et oskad selle töö tagamaast veel midagi öelda. Tegelikult esiteks need kaks tööd, mida sa silmas pead, ehk siis elavate surnute linn ja Tallinn New York aastast 78, mõlemad, et need on tegelikult arhitektuurimuuseum, kus praegu aga jah, need on ühed klappinu puhul Ühed, reprodutseeritud teosed ilmselt ka. Ja mis puutub just seda elavate surnute linna, siis see on tegelikult omamoodi vastuseks 70.-te lõpu Arhitektide liidus toimunud võimuvõitlusele, kui nad kõrvaldasid Mart spordijuhtpositsioonid, kes oli seal olnud vist peaaegu et 25 aastat noh, igatahes väga pikalt ja need, kes tähistas just ka 200 kuuendat sünnipäeva. Ja, ja need paneelikad, mis seal on ja see, need ehitised, et seda võib käsitleda kui Tallinna kooli vastust ehk siis niinimetatud Tallinna kool või, või siis Tallinn 10, kes oli seitsmekümnendatel alguses lõpetanud arhitektide grupp, kuhu kuulus pidin siis peale tema Villem künnab puu, Tiit Kaljundi ja Avo him, lover ja Jüri Okas ja veel teised. Et nende vastus sellisele projektinstituutlikule, modernismile või sellisele just täpselt selline Lasnamäe, Mustamäe noh, selline nemad olid kunstnikud, nende jaoks oli see täielik õudusunenägu. Et peab projekteerima mingit kastet, et ehituskunstnike salavaba ja teha seda, mis talle pähe tuleb või noh, vähemalt mingisugusel määral. Ja ühtlasi, kui sa vaatas seda tööd, siis seal on ka hauakivid. Ja ühe hauakivi peale on kirjutatud n sadam ehk siis Mart Port teatud tõlkijana. Ja selliseid detaile on seal veel, et see on jah, üks selliseid sümbolite, rikkamaid ja paeluvamat töötan muidugi kindlasti olnud läbi aegade. Kauaks näitas aastaks, jääb 23. veebruarini. Nii et ma tungivalt soovitan kõigil, kes seda saadet praegu kuulavad ja kellel võimalus on Rotermanni soolalaost läbi käia ja heita pilk juubilar Leo Lapini näitusele. Arhitektuur lõpmatuseni. Ja siis meil oli täna stuudios külas näituse kuraator või siis kaaskuraator Jaapaniga Mait väljas. Et ainult tulemast. Kunst. 2008. aasta esimene kunstisaade kunstpunkte ERR on sellega siis tänaseks oma pillid kotti pannud ja teadmiseks siis kuulajatele, et tõenäoliselt ootab kunstpunkte ERR-i ees väike uuenduskuur, sest nüüdsest juhib seda jälle ainuisikuliselt Alexander Tsapav ja eks näis, mida tulevik toob, et Ta muutub võib-olla pikemaks või lühemaks või tuleb mulle veel keegi siia koos kaasa rääkima. Aga aitäh teile kuulamast ja kuulmiseni järgmisel nädalal.