Heligaja tere, algab 14. märtsi heliga saade, mina olen toimetaja Kersti Inno. Saate teemad kuuendale sil toimus Tartu Ülikooli aulas uue Steinway valge kontsertklaveri esitluskontsert, kus esines pianist Kalle Randalu. Muljeid uuest klaverist kontserdist jagab Eesti rahvusringhäälingu helirežissöör Maido maadik. Selgunud on Heino Elleri nimelise muusikapreemiad, laureaadid 2009, räägib Alo Põldmäe. Tartu laulupeomuuseumis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäev päeva kontserdiga eesti emakeel ja järgmisel nädalal saab Tartus ja Tallinnas kuulata kammerkoori USAst. Külaliskoori tutvustab Aime Mark. See on Hedvig, läti helilõik. Pärnu ooperi repo nädalat Pärnu kunstihallis ja Helsingi palder saalis tutvustab Andrus Kallastu, keda intervjueeris Ülle Hallik. 15. märtsil tuleb Tallinnas esmaettekandele helilooja Mart Siimeri kantaat. Lapsed vaatavad maailma pääle, kuulete intervjuud helilooja Mart Siimeri ja poeet Indrek hirvega. 18. märtsil kõlab Tallinnas Jaapani ja Eesti muusikute ühisesituses Beethoveni üheksas sümfooniaprojektist, räägib Jaapani reisibüroo Dumbledore töötaja afgaane nišiga. 21. märtsil toimub Tallinna metodisti kirikus Tallinna muusikakeskkooli solistide ja Pärnu linnaorkestri ühiskontsert. Seda tutvustab Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner. Big Band Tartu jäts. Toorhelbopsingers annavad kontserte Viljandis, Jõhvis ja Tartus. Kavaga ei midagi erilist lähemalt räägib valdaja Toomas Peterson. Rahvusooper Estonia muusikaline juht ja peadirigent Arvo Volmer dirigeeris eelmisel nädalal nii BBC, Manchester'i filharmoonia sümfooniaorkestrit kui ka Brabanti orkestrit Hollandis. Dirigenti intervjueeris Agera sülgaja. Kuuendal märtsil toimus Tartu Ülikooli aulas uues Steinway valge kontsertklaveri esitluskontsert. Seal esines pianist Kalle Randalu. Palusin stuudiosse Eesti rahvusringhäälingu helirežissööri Maido maadiku. Millise mulje jättis kõigepealt see klaver ja kontsert siis selle uue klaveri peal? Tavaliselt ma hoidun ülivõrretes millegi kohta arvamust avaldamast kuid see pill ja see kontsert väärivad kindlasti ülivõrdes rääkimist. Esiteks võib-olla paar sõna klaverist, klaver on täitsa uus alles tehasest tulnud kui tavaliselt vanasti vähemalt oli selline jutt liikvele, et kõik klaver kõlaliselt ebaõnnestus, siis värviti ta valgeks ja müüdi kalli raha eest maha. Siis selle pilli kohta kindlasti ei kehti. Sest au andes mina ei ole oma elus nii heakõlalist pilli kuulnud. Eestis praegu kohe kindlasti vähemalt avalik kult kasutatavates ruumides nii head kontsertklaverit ei ole. Samas ei saa jätta ka märkimata ülikooli aulat, et mis koos klaveriga moodustab nagu ühtse terviku, seda just selle suurepärase kõla edastamisel kuulajateni. Kui ülikooli aulast rääkida, siis on ju väga suurte traditsioonidega kabjanismi vallas, sest seal on esinenud niferenduslist, kui Clara Schumanni. Ja muidugi see ülikooli aula on ju fantastilise akustikaga kontserdisaal. Ilmselt just kammerkontsertide jaoks. Ütleme klaverimuusika jaoks, Estonia kontserdisaal on võib-olla natukene liiga suur, aga Ülikooli aula on just paraja suurusega ruum klaverimuusika jaoks. Nüüd, kui rääkida kontserdist endast, siis samuti peab rääkima jälle ülivõrretes, sest kallal lihtsalt mängis suurepäraselt. Kalla ise muide, käis ka Hamburgis seda pillitehases vastu võtmas ja põgusas vestluses, mis oli mikrofoni proovi ajal avaldas ta ka oma vaimustust selle pilli suurepäraste kõlaomaduste kohta. Siia vahele võiks öelda, et billi tellis Tartu ülikool. Ja seda kiiduväärsem selline tegu on, et Tartu ülikoolil nagu pole klaverimuusikaga ja üldse pianismiga nagu otsest pistmist, et see ei kuulu nagu nende otseste kohustuste hulka. Seda enam väärib see tegu tunnustust. Et nüüd on meil Eestis üks kontserdipaiku suurepärase pilliga juures, nüüd jääb üle ainult loota, et ka teistel otsustajatel on piisavalt ettenägelikkust, et investeeritaks rohkem headesse instrumentidesse. See muidugi ei too raha sisse tagasi, siis on üks, mis kindel ja ka see on just pikemaajalise perspektiiviga investeering, mille eest viie lapsed lapselapsed tänulikud. Ja mis toob publikule hindamatu emotsionaalse elamuse ja, ja naudingu, mida valis Kalle Randalu sellel uuel pillil mängimiseks. Kalle mängis sellist romantilise poolsemat repertuaari, sellele Schubert, et seal olilist klassikast oli Mozart, et noh, üks tema lemmikuid Eesti heliloojatest Sõmera ja Pärt. Kalle kiituseks peab ütlema seda, et ta nagu tajus seda pilli, ta pilliga moodustas ühtse terviku ja see tulemus, mis sealt tuli, see oli muidugi võrratu. Kalle Randalu pianismist rääkides nii palju, et tema on üks neid eesti pianist, kes oskab ka vaikselt mängida. Et kui meil siin paljude puhul on nagu tunda vene Oskari kooli mõjusid, kus mängitakse hirmus kõvasti ja jõuliselt, siis kallaiust oskab vaikselt pilli kõlama panna ja selle kõla iluga köita kuulajaid. Ja ütleme, kogu see repertuaar, Saar oli ka just nagu selle kõla ilu väljatoomiseks üles. Tuntud klassikaraadio eetris saab seda kontserti kuulata esimesel aprillil, klassikaraadiost sünnipäeval, õhtul kell kaheksa. Eesti teatri- ja muusikamuuseumil on kujunenud kauniks traditsiooniks Heino Elleri sünnipäeva seitsmenda märtsi paiku jagada välja muusikapreemiaid, palusin stuudiosse Alo Põldmäe, et tutvustada selle aasta premeerituid. No sellel aastal jah, 12. korda seda preemiat välja anda ja nii nagu preemia statuut ütleb, selle preemia võivad saada nii heliloojad, muusikateadlased kui interpreedid kui kõikvõimalikke alade esindajad. Peaasi, et nad on midagi helleri heaks olulist teinud kas oma loominguga või mõne raamatuga või mõne ettevõtmisega ja preemianõukogu olemas. Sinna kuuluvad siis heliloojate liidu esindajad, antud juhul Olav Ehala, Peep Lassmann muusikateatriakadeemiast, Toomas Siitan Eesti muusikateaduse seltsi esindajana. Tee Tartust on meil Kadri Leivategija, Elleri nimelise muusikakooli direktor ja Kultuuriministeeriumi esindajana Marko Lõhmus ja me muuseumi esindavad direktor Ülle Reimets, siinkõneleja. Kuna mehed kuulutame välja helleri preemia just tema sünnipäevaks, siis on ka väga kohane öelda, et see raha auhinna suurus on 20000 krooni krooni. Auhinnaraha koguneb Eesti autole tehingu kaudu Elleri muusikaesitusest üle terve maailma. Nii et see autoriõigus on antud Elleri lese Ellu Elleri poolt. Me teatri- ja muusikamuuseumile, nii et see on omamoodi ainulaadne preemia või õieti preemiaraha, millest preemiat antakse ja püüame igal vastal leida väärilise noore helilooja. Õnneks noori heliloojaid koolitatakse mitmes kohas, eelkõige siis muusikaakadeemias, aga ka muusikakoolides, nii et paistab, et noori heliloojaid ikkagi jätkub, see on väga tore, oli tõdeda sellel aastal. Eritisest nominente laekus üllatavalt palju. Ainuüksi noore helilooja preemiale kandideerisid mari vihmanud Herkki meister Tauno Hints. Siis interpreetide preemiale kandideeris pianist Sten Lassmann ja oli esitatud ka koorijuht Ants Sööt. Ütlen kohe, et Ants Söödi kandidatuur langes nüüd küll ära, sest Eller ei ole koorimuusikaga olnud seotud, nii et siin on natukene selle muusikapreemia statuudi ka vist pinnapealselt tutvutud. Nüüd nominentide hulgas olid ka Tiia Järg ning albumi Heino Elleri, Modomixolüüdja koostajad Reet Remmel, Mart Humal ja Rein pius. Viimane härrasmees oli kunstnikuna esitatud sellele preemiale. Nüüd üks nominente oli veel, selle oli esitanud vanalinna muusikamaja. See oli Elleri nimelise Tartu Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja toimuski meil kolmandal märtsil, põhjalik arutelu. Aga see arutelu oli üsna üksmeelne. Nõukogu otsustas noore helilooja preemia määrata Tauno Antsile ja albumi Heino Eller in Madomixolüüdja koostajatele Reet Remmelile, Mart humalale ja Rein Sepp ja selle, millel on ilmunud album. Ja see album on ilmunud Heino Elleri 120.-ks sünnipäevaks. Et aastal 2007 üle minnes 2000 kaheksandasse, nii et see on üsna värske album ja kui me räägime albumist Ena Ellerin modo, miks sa siis siin märgiti ära sellest koguteosest lähtuvat suurt üldkultuurilist väärtust, kus on kõrvuti Heino Elleri elu- ja loometee käsitlusega, on toodud sisse ka palju sellist materjali, päästab Küldist helleri ja üldkultuurilist tausta ja siin on esile toodud paljude väljapaistvate inimeste arvamusi väljapaistvate eesti muusikut ja välismaa muusikute arvamusi. Heino Elleri-st ja tema loomingust on esile toodud ka Heino Elleri tähendus kui mitme heliloojate põlvkonna koolitaja. Selline rikkaliku, üsna uudse pildimaterjaliga album äratas tähelepanu ka nõukogu silmis ja määratlikese preemia. Aga peab ütlema ka, et mõlemad autori koostajad sonis Mart Humal ja Reet Remmel on üsna kaalukad. Varasemad Heino Elleri loomingu uurijad ja näiteks Mart Humal on mitmeid raamatuid koostanud Heino Elleri-st ja on saanud ka varem. Heino Elleri muusikapreemia. Reet Remmel on koostanud geograafilise fotoalbumi aastal 1988, mille eest ta sai ka Eesti muusika aastapreemia. Juba staažikad Heino Elleri uurijad said preemia ja lisaks veel siis kunstnikuna Rein sepius. See on meil küll haruldane juhus, et kunstnik saab Heino Elleri muusikapreemia aga kuna on aga huvitav kujundus tehtud, siis Rein Sepp just saab selle preemia. Ja noore helilooja preemia sai Tauno ait. Tauno Ants on siis viimasel ajal väga aktiivselt tegutsenud nii originaal heliloomingu alal kui arranžeerija orkestreeri ana. Ta on aktiivselt tegelenud ka tegevmuusikuna, tan ansamblites tegutsenud tan aktiivne Tagoog Georg Otsa muusikakoolis ja Tallinna muusikakeskkoolis kuid preemiat ta sai eelkõige oma viimase aja heliloomingu eest ja ära märgiti oratoorium aeg armastada. Samuti omapoolsed muusikalised nägemused Veljo Tormise ja Gustav Ernesaksa loomingust ja ka väljapaistev laste muusika, see on Buratino laulud ja need on eraldi kogumikuna ilmunud. Nii et üks väga aktiivse tegutsev tore noor inimene. Ja preemiate kätteandmine leiab aset tuleval reedel. Tuleval reedel, see on 20. märtsil kell 16 on teatri muusikamuuseumis pidulik hetk, kui me kutsume kohale värsked Laurale radid, jaga eelmisi laureaate nii palju, kui neil on tulemas, aga on tulemas ka Elleri õpilasi, Arvo Pärt, Jaan Rääts, Olev Sau, Valter Ojakäär ja Heljo Sepp ja toimub väikene juturing, taustaks sellele pidulikule preemiate üleandmisele ja muusikalist osa kujundavalt selleri loominguga. Tallinna muusikakeskkooli noored viiuldajad, pianistid ja loomulikult värske laureaat. Tartu laulupeomuuseumis algusega kell 16 esineb merico segakoor kontserdiga eesti emakeel. Kavas Aleksander Kunileid, Karl August Hermanni, Aleksander Miina Härma, Mihkel Lüdigi martsa are Cyrillus Kreegi, Evald Aava, Ester Mägi, Anti Marguste ja Urmas latikase koorilaulud merico segakoori juhatab Merike Toro. Kaastegevad on Eha Pärg ja Helen Põldmäe. Eesti keelemeeste mõtteid loeb kontserdil Lembit Peterson. See oli kontsert täna Tartu laulupeomuuseumis ja kontsert on pühendatud emakeelepäevale. Järgmisel nädalal külastab Tartu Ülikooli aulat külaliskoor Ameerika ühendriikidest. Jätkad kontserdikorraldaja Aime märk. Meie firma on võtnud juba aastaid vastu muusikaliselt Miia korraldanud neile kontsertreise nii Eestis kui meie naaberriikides ümber balti mere ja ma pean ütlema, et, et see on väga hea koor, ta on Põhja-Ameerika loodepiirkonna üheks parimaks kammerkooriks tunnustatud. Koor tuleb Washingtoni osariigist valla vallas Ritmani kolledžist, kus kooriliikmed on valitud siis 1300 õpilase hulgast ja koor on esinenud palju Ameerika Ühendriikides, samuti välismaal. Nende seekordne reis on Soomes ja Eestis ja Soomes on neil kaks kontserti ja Eestist samuti kaks kontserti. 18. märtsil, see on kolmapäeval kell 18 on Kaarli kirikus Tallinnas ja neljapäeval, 19. märtsil kell 18 on Tartu Ülikooli aulas ja sellel Tartu kontserdil on kaastegev ka Miina härma gümnaasiumi segakoor Kadri Leppoja juhatusel. Ja kõik need kontserdid on tasuta ja paari sõnaga dirigendist, kes on väga silmapaistev muusik, nimelt et dirigent on doktorikraadi omav Robert poode. Tema on oma doktorikraadi saanud Cincinnati muusikakolledžis konservatooriumis Ohios ja peale selle on ta võitnud stipendiumi prestiižile Aspeni muusikafestivalil ja õppis siis Ooelsis kaartify muusikakolledžis ülikooli ja ta on dirigent siis uitmanni kolledzis ja, ja seal on tal mitu koori ja peale selle on ta dirigeerinud ka Hiinas, Mongoolias, Tšehhi, Bulgaaria ja nii edasi. Ta on tegev olnud ka orkestridirigendina just ja ta on esinenud ka väga väljapaistvatest kohtades ja, ja ühesõnaga Ühendriikides väga tunnustatud dirigent, millist repertuaari see koor esitab? Esitamisele tulevad Orlando di lasso, Knut nüsteeti, tendiaminud Priit geni ja teiste heliloojate teosed. Traditsiooniline klassikaline muusika ootame kõiki väga kontserditel, ei 18. märtsil Kaarli kirikus, 19. märtsil Tartu Ülikooli aulas ja usume, et kõik, kes tulevad, et saavad suurepärase muusikalise elamuse osaliseks. Liiga ja Pärnu ooperialgatusel toimub tänasest tuleva laupäevani Pärnus ja Helsingis repo nädal, millega tegemist, rääkis selle korraldaja Andrus Kallastu Misson. Üldse repo ooper, ütleme siis niimoodi, et see on mingil määral originaalsusele pürgiv kontseptsioon sellisest muusikateatrist mis tegelikult nagu ujub sellises 400 aastases ooperiajaloos ja selle selles muutustes selle teostes. Ja tegelikult on ta loodud sellise eesmärgiga, et katsetada mingeid selliseid kombinatsioone, mingeid selliseid variante, mida võib-olla pärases standardrepertuaaris või ütleme, nii-öelda jutumärkides kohalikus ooperietenduses ei leia ja, ja noh, nii nagu ikka uurimistöö käib, eks on, ju tegeldakse rist sugutamisega tegeldakse mitmesuguste muude meetoditega, mis on aiandusest tuttavad Okimised noh, ja nii edasi ja nii edasi, ühesõnaga selle selle eesmärgiga, et võib-olla õilistada seda materjali valgustada seda materjali mingist teisest aspektist, millega me tegeleme. Et see kontseptsioon, noh, see on olemas Kinder netis ja võimalik lugeda. Et see on sündinud minu peas tegelikult juba nüüdseks kaheksa aastat tagasi ja on oodanud tegelikult oma aega ootas oma aega üks, kuus aastat, nii et esimene rebuu etendus oli tegelikult aastal 2007 kui Sven Kivisildnik kirjutas stsenaariumi ja selle loo pealkiri topelt Wagner juustuga. Mis siis tegelikult oli selline selline lugu, kus siis ristati ja rist, sugutati erinevaid kultuure, nagu lähtuti sellisest ooperikultuuripühadest märkidest nagu Wagneri seal Tristan Isolde lugu ja, ja, ja nii edasi. Elizabeth, tan Hoizarist ja kõik nii edasi ja ja ühesõnaga seda siis nagu ristati just sellise noh, kuidas öelda muulaadse kultuuriga topeltWagneri juustuga nüüd sellel rebunädalal meil kavas ei ole, lihtsalt puhtalt tehnilistel põhjustel, kuna meil ei ole raha piisavalt, et seda lugu teha. Ja seda on ka päris palju tehtud ja, ja noh, võib-olla leiame talle mingi veel mingi konteksti mudaravila sellise siis kui ta veel oli kultuuri käsutuses. Aga sellel nädalal on neli etendust kavas, meil on esiesiteks siis neli etendust, milles kahte näeb Pärnus, et ülejäänud neli on ühesõnaga neli asjand Helsingis Helsingi Paldri saalis isoli kohana tegelikult seotud natukene selle repo kontseptsiooni sünniga üldse, sest see on väga, väga pärane koht Helsingis. See on selline saal, kus on praeguseks praegusel ajal veel alles 1930.-test umbes säilinud sellised kulissid näiteks et seal on täiesti selline museaal katusega reaalse väärtusega teatri asju. Et natukene selline trotningolm, selline nüüd natuke modersamas ajas. Aga need neli asja siis on Cassandra uni mis on nagu žanri määratuselt ballaad löödile ja magajale ettevõtmine ja no seda peab nägema ja raske on seda niimoodi seletada, et, et ühesõnaga rebo kontseptsiooni üks omapära ongi see, et väga palju mängitud selliste märkide ja selliste parameetritega, mis ei olegi nagu sõnaga nii lihtsalt seletatavad nagu luule ümberjutustamine või tretendas ümberjutustamine, et ikkagi peab viibima selles olukorras seda tajuda. Teine teos on hullumis seenekvaliteet ooperitest mis oli meil tegelikult valmis eelmise aasta suveks, mis oli tegelikult Pärnu vanalinna õuel välietendusena. Aga nüüd me siis toome selle nii-öelda siseruumi ja natukene oleme nagu sunnitud seda Atitüüdi seda liikumise niisugust lõikad vähendama, võib-olla, et aga muus mõttes muusikaliselt on see kõik sama ja lavastuslikult on seesama, et seal on kolm hullumis stseeni Belkanto ooperites tonitsetilt ja veel liinilt nendele on antud siis võib-olla selline noh, ühest küljest nagu tänapäeva mingi popkultuuri võti, aga teisest küljest on neile antud ka mingi selline, kuidas ma ütleksin, müstitsistlik, võib-olla mingi vaatenurk ja võib-olla selline selline müütilis müstitsistlik vaatenurk, siis on meil kolmas teos on Kontsert kino fauni pärastlõuna kus siis nagu põhja moodustab selline film, mis tegelikult põhineb Klootebyysii fauni pärastlõunal sellisel teosel ja, ja sellest on siis edasi arendatud, ideid võetud ja sellest on tehtud selline nagu mehe ja naise üksteise leidmise lugu. Laiemas plaanis, nende suhte suhtelugu. Ja neljas kompositsioon on sinine öö, mis on tegelikult, põhineb kolmel Arnold Schönbergi klaveri palal millele on antud selline George kösshwini Ernesto Lekuna Khalifa ornia sumeda ö. Laulud tumedas öös, vot selline kontekst. Ja meil oli ta ka esiettekandele eelmisel suvel mudaravilas ja sära, kurss oli tegelikult nagu sellisele muusikateatrile või kontserditegevusele tagantpoolt. Et publik nägi nagu seda köögipoolt, et ta oli asetatud justkui sellisesse esinejate ruumi kus ta, kus ta tegelikult seda kontsert ennast nagu kuulis ainult läbi ukse, kes võiks olla see publik, kes tuleb vaata, kõik teretulnud ka ma just mõtlen, et võib-olla keegi väga niukse klassikalise ooperi klassikalises vormis esitamis austaja, et ta liiga ära ehmatatud ei saa? Ei, kaugelt mitte, me oleme väga suure pieteeditundega suhtume ja ja me, meie eesmärk ei ole mitte kuidas öelda, kõrgkultuuri kuidagi madaldada, vaid meie eesmärk on tegelikult seda fookust teravdada ja, ja sellele võib-olla mõnes mõttes kulunud vaatenurgale või tuhmunud vaatenurgale anda selliseid teravust ja leida võib-olla selle kaudu mingeid täiesti uusi lähenemisnurki. Just nimelt ikkagi sellisele, nagu ma veel kord ütlen. See on ikkagi see klassikaline ooper, kultuur, see 400 aastat ooperiajalugu, mis on meil selja taga praeguseks. Et ikkagi sealt leida ja selle kaudu nagu tõlgendada, uus, tõlgendada asjad. Et kaugel sellest, et see kedagi ehmatas, ma seda, ma ei usu. Jääb veel lisada, et Pärnu kunstihallis toimuvad repo etendused algavad täna ja homme suhteliselt avatul kellaajal kell neli pärastlõunal. Teisipäevast Helsingis palderi saalis toimuvad etendused algavad aga kell seitse õhtul hiiligajale, Pärnust, Viljandisse. Homme kell kuus tuleb Tallinnas metodisti kirikus esiettekandele Mart Siimeri teos, lapsed vaatavad maailma pääle. Ma palusin stuudiosse helilooja Mart Siimeri ja poeedi Indrek Hirve. Räägime sellest teosest lähemalt kõigepealt, kuidas seda üldse määratleda, mis žanrissse kuulub? See on žanriliselt midagi sellist suuregantaadi väikese oratoorium, meie osaliselt reekviemi ja osaliselt liturgilise lihtsalt nagu kirikumuusika ühend väga täpselt nagu määratleda ei oska. Kolmveerandtunnine kaheksa osaline koori, solistide ja orkestri ühisprodukt mis inspireeris loomas taolist teost. Aeg kulges ja tiksus mitu aastat ja see läheb ikka tiksume jooksul, inspireerisid väga paljud asjad, aga, aga üks inspiratsiooni allikas oli üks luulekogumik, millest oskab indrek ehke, täpsemalt. Rääkida Martmatute senist raamatut, mille pealkiri on lauluallikas. Selle mina koostasin, ma pean kohe ütlema, et ma ei olnud ainuke Vallo Kepp oli see, kes mind aitas, nii palju, et ilma temata seda raamatut ei oleks. Ja Vello Salo kirjastus selle, see on siis katse teha eesti vaimuliku luule antoloogiat. Raamat ei ole kuigi paks, ma tahtsin nii, et oleks umbes abitooriumile pärast lugeda, veetmine ei läinud aga sügavuti. Aga ilus valik eesti luulet. Vaimuliku sisuga algab Kristian Jaak Peterson unist lõpet Doris Karevaga. Ja see on väga hea taris karedaga. Resoneerib hästi meie homse looga, sellepärast et kaheksast osast Indreku tekst on kuuenda osa tekst ja Doris Kareva oli nii vastutulelik ja luuletas kaheksanda aasaeg, siis viimase osa nagu paradiis omi teksti, nii et see kõik klapib. Milliseid tekste on seal teoses veel kasutatud, siis sellest Indreku koostatud senisest raamatust leidsin Betti Alveri ja Betti Alver räägib inimese haprusest kosmosesuurusest ja inimene on hapra mast vapram ja kõik, mis inimest ümbritseb, on väga suur. Ja siis leidsin veel kalja lepiga. Rootsis elanud eesti luuletaja noore mehena läks Rootsi ja, ja on kirjutanud väga palju raamatuid. Väga oluline eesti luuletaja Rootsis. Siis kui Mart mu käest küsis, kas ma tahan teha, siis muidugi olin kohe nõus, mulle tundus väga põnev. Tööprotsess oli nii, et me tegime koostööd. Ma olen varem teinud ka laulusõnu, kui ka siis on see tavaliselt olnud nii et ma saan ja teen sõnad valmis. Aga mardiga käis pidev meilivahetus ja ta saatis mulle jälle viisi uuesti uuesti klaveriga sisse mängitud, ümiseda teenindatud, alistatud kähistatud või sinu lemmikmuusik. Riho Sibul, kuidas sa tead, kähistab temaga hästi. Ma olen seal sõnadega rahul, luuletan narre enda kohta öelda, aga ma olen harva rahul, nendega olen küll. Keegi ütles õpilastel omamoodi. Ja see on täiesti võimalik. Näiteks seda kristlikku luule antoloogia tehes vaimuliku õlul on täpsem öelda. Ma panin ennud sinna kõige rohkem Ena mu suur lemmik ja kuidagi see teema sobis ka järjest Enno õhustikuga või tema luule üldise olekuga. Nii et ma usun tõesti, et minu sõnadel on Enno mõjuga peole mardi muusika mõju. Need tekstid on siis erinevatelt autoritelt, aga piiblist? Ja kolm osa on piiblist, et proovisin piiblist nii vanast kui uuest testamendist leida selliseid tekste, mis üldse sest kogu projekt, eks ole, me ei tohi unustada, et see on selline erinevaid kirikuid ühendav selline väljend projekt, mille mõte kõige laiemas laastus mõte on selles, et ei ole vahet sündinud lastele sündimata lastel. Ja siis kolme osatekstid on piiblist lihtsalt, mis nagu kas väga hästi või osaliselt hästi, sellega sobivad ühe osa tekste internetist otsitud tõlgitud prantsuse teadlase kromosoomiuurija säramlas, jonni tekst teadlasena kirjeldab, miks ei ole vahet sündinud ja sündimata, seal jookseb pidev joon, millel ei ole kindlat algustega, kindlat lõppu ei ole. Teaduse seisukohast ei ole mitte mingisugust alust väita. Neljakümneaastane inimene, tal oleks rohkem inimese õigusi kui, kui neljakuusel lootel. Et seal on ainult küsimus selles, selles, kus sa selle pideva joone peal nagu viibideks. Asetekstide meeldib koorilauludest, seal on palju teksti ja palju kiired kuueteistkümnendik noot ei jõua nagu maha vuristades tekitab elevust selle osa laulmine. Räägimegi nüüd esitas koosseisust esitlust koosseisuga olen hästi rahul. Dirigent on Lehari kaustel, kes on kogu projekti selline suur mootor ja teinud ära väga suure töö. Igasugused väiksed detailid, mis sellise asja puhul tuleme kokku, panen hästi hullu moodi vaeva näinud solistid on Helen Lokuta, Raul Mikson, koori suurust veerus lõpuks 80 inimest ja see koosseis muutus ja seal olid väga tublid inimesed, kes oktoobris Raadik seda harjutused, aga kuna teos osutus natukene liiga raskeks, siis kui veel kuu aega tagasi toimus väikene vahetus ja mõned rammi ja professionaalsed koorilauljad võeti juurde. Ja muide orkestris puhkpillidest neli inimest on hoopis Soomest. Miks nad Soomest on, sellepärast et nad on väga head mängijad ja teiseks on ERSO on praegu Ameerikas ja need natukese nagu rahvusvaheline koosseis. Ja seda teost just mainitud ettekandes saab siis kuulata homme, 15. märtsil kell kuus Tallinna metodisti kirikus. Sissepääs on kõigile vaba. Eesti rahvusringhääling salvestab nii televisioon kui klassikaraadio ning meie loodame selle teose eetrisse anda enne ülestõusmispühi kannatus nädalas. Tuleval nädalal, 18. märtsil saab Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimuval heategevuskontserdil kuulata Beethoveni üheksandat sümfooniat Jaapani ja Eesti muusikute ühisesituses. Teose esitavad jaapani solistid Jaapanist tuleb oratooriumikoor koos Kalevi kammerkooriga Eestist ning Üle-Eestiline Noorte sümfooniaorkester Jaapani dirigendi Yukiokita parajuhatusel. Palusin stuudiosse projektist rääkima Jaapani reisibüroo Clare töötaja, akaane Nysikaado. Mis projektiga on tegemist ja mis on selle eesmärk? Orkester mängis sümfooniat, ood rõõmule esimest korda kaanigi hoolis New Yorgis. Kõna kaanegi hool on väga uhke ja eksklusiivne koht, siis jaapanlasi külastas tookord seda kontserti suhteliselt vähe. Aga kuna selle kontserdikorraldajad olidjaapanlased, hakkasid siiski paljud ka hiljem käima kaanigi hoolis ood rõõmule kontserdid korraldati alati New Yorgis, aga peale 2001. aasta terrorirünnakut hakati rohkem esinema Euroopas. Orkester on käinud esinemas näiteks Saksamaal, Viinis, Prahas ja Budapestis. Siin Tallinnas esitatakse see teos koos, panid kooriga, kes laulavad seal jaapanikooris ja, ja kui suur see koor on, kes Tallinnasse tuleb. Jaapanlaste arv on umbes 70 ja jaapanlased tulevad poolt üle jaapani ja jaapanis lauldi ood rõõmule esmakordselt laane jaapanis naeru tossi linnas dokkasima prefektuuris saksa sõjavangide poolt, seega on sellest linnast alati palju osalejat, aga üldiselt on osalejate üle jaapani igalt poolt. Ja lisaks jaapani koorile osaleb ettekandel ka üks eesti koorson Kalevi kammerkoor. Aga solistid on Jaapanist, aga need on kõik professionaalsed lauljad. Just solistid on proua mani kussigoe. Proua Kygo ogava hara massatossi, viha ahjaa, Haramas kasu. Sama eelmisele Roostal kandis jaapanikoor Beethoveni üheksanda sümfoonia The viini music Feraini saalis, mis pärast valik langes seekord Eestile köie kontserdite korraldati Budapestis 2007. aastal osales Avi koorinaga meeste koor Eestist peale seda kontserti, kuidas eesti meestekoor jaapanlasi ka Eestisse lauluma. Eestis on Jaapanis tuntud laululiigina ja seega olidjaapanlased väga huvitatud Eestisse laulma tulemisest. Miks langes valik just Beethoveni üheksandale sümfooniana? Muusika on neutraalne vaba poliitilistest mängudest ning mahinatsioonidest ja seepärast saabki see esindada ülemaailmset rahu ja rõõmu ning seda ka inimestesse edasi kanda. Kõigile meeldib muusika ning Beethoveni ood rõõmule on ülemaailmsed väga tuntud ja mis on ka põhjuseks selle lauluvalikul. Beethoveni üheksas sümfoonia pani ja Eesti muusikute ühisesitus tuses tuleb ettekandele 18. märtsil kell seitse Estonia kontserdisaalis, kus on laval siis ühtekokku 160 esinejat. See on heategevuskontsert ja kogu kontserdi tulu läheb Haiba lastekodu toetuseks. Tallinna muusikakeskkoolile on juba aastatepikkune traditsioon anda oma parimatele õpilastele võimalus esineda solistina orkestri ees. Koostöö on selles osas olnud Tallinna kammerorkestri. Kas sel aastal esinetakse aga Pärnu linnaorkestriga? Sain telefonileht Tallinna muusikakeskkooli direktorit Timo Steineri. Kui palju on seekord neid noori, kes orkestri ette saavad? Meil on kaks kontserti Pärnus kui Tallinnas ja seal on natukene pilt erinev. Pärnus on lisandub ka üks kahe klaveriasi, nii et 12 noort solisti ja 12 nägemust siis klassikalistele teostele. Mis pillid on seekord esindatud? Nagu meil reklaamklipil kõlab, siis loomulikult on viiulid ja Hendersoni viiulikontsert tuleb mängu, aga on ka flöödid, tšellod, kontrabass ja toredad duetid, flöödiduett ja viiuliduett. Milliste heliloojate teosed tulevad ettekandele, on need osad teostest? Need on jah, osad teostest kontsert on kokku pandud sellisel skaala printsiibil, nii et kes võib-olla kardab pikki kontsert, siis see igal juhul kohale tulla ja nautida Tulevad klassitsistlikus ja romantilised teosed. Näen sind Chima, roosasarasaate pokkeriimi, Schumanni kusse, vitski Mozarti Medelsoni nimesid ja Pärnus siis lisaks ka põleng. Need on kõik tuntud nimed, aga kas Tallinna muusikakeskkoolinoorte solistide hulgas on ka neid, kes on võib-olla juba publikule laiemalt tuntud ja konkurssidel võite saavutanud? Konkurssidel võite nad enamuse, kes siin tulevad, mingitki pidi saavutanud. Ma võib-olla lühidalt rääkisin, kuidas need inimesed said või need noored inimesed said orkestrite mängima, et meil oli siin väikene konkurss maja sees, kus ka kontserdi dirigent petten tuli. Sisuliselt ongi see tema valik suures osas nendest noortest inimestest eelkõige tundis ta rõõmu just väga duettide üle, rõõmustas selle üle, et noored inimesed mitte ainult et ei ole nii, muusikalised egod tahavad ainult üksi mängida vaid rõõmustavad ka tegelikult mängimas ansamblites. See teda väga rõõmustas. Nii et kui ma siin tooksin viiuliansambli Egert Heinsaare, Maarend Randvere, siis nemad mängivad sate erilise suure lusti ja rõõmuga, samuti ka 102 flöödikontserti mängitakse Ani Ruugla, Heili Rosina poolt. Aga tuntumad või kes võiksid saada ehk tuntumaks on meil üks, seal on noormees, kes seitsmendas klassis õpib Marcel Johannes Kits, kes mängib tšellokontserti, mis on kirjutatud pokkeriini poolt. Niisiis on tulemas selline põnev ja vaheldusrikas galakontsert. 21. märtsil kell üks on see kontsert Tallinna metodisti kirikus aga mainisite, et see on ka Pärnus. Jah, Pärnus on ta tegelikult selle festivali muusikamoos osa, nii et kes festivalil tahab minna, siis selle festivali, ma loodan, üks peakontserti on ka, on ka siis meie kontsert Pärnus ja see toimub 22. märtsil kell 17 Pärnu kontserdimajas. Aitäh Timo Steiner. Big Band Tartu jazzkoor helbab Singer annavad täna kontserdi Viljandit pärimusmuusika aidas kontserdiga ei midagi erilist, tahavad laululahingus pärjatud jätskaar, helbopsingersk yabiykpantar dub kinkida publikule kimbukesi värvikirevaid kevadlilli ehk muusikapalu, mis viivad edasi mõlema kollektiivi. Juba aastaid kestva koostöö jätkab kontserdi üks peakorraldaja Toomas Peterson. Idee autorid on tegelikult kaks, on eelpopi dirigent Lauri preede ja pigment Tartu poolt. Mina ka idee on tegelikult väga pikk selles mõttes, et helbopiga ja me saame hästi läbi juba kaua. 2003. Aastal oli esimest korda, kus me juba suud kontserttuuri tegime ja siis esitasime väljamaist rokkoratooriumi ever smiling kliberti, aga vahepeal on meil esitatud Matiiseni rohelist muna ja näärmeid ja koostöö sujub. Ja sedapuhku on siis sellist aastatepikkust koostööd. Läbilõikav kontsert on erinevatest asjadest siis kokku korjatud ja pealkirjaks panime midagi erilist või ei midagi erilist, et peab siis kõik nii väga eriline olema, nagu ütleb ka üks tuntud laulusalm. Lastu on pooleks eesti muusikat pooleks välismuusikat. Kui välismuusika on selline gospeli kanti, mis on siis teada, kui Heilbopi sihuke leivanumber ja kindlasti mingi hulk sellest samast nimetatud klibertist mõned numbrid siis Eesti kava koosneb siis väljavõttest, Mattiiseni, rohelisest munast ja näärmetest siis on seal hulka eesti muusikat valghelt ojakäärhuul Ehalal ka Singer Vingeri repertuaarist ja loomulikult ei jää esitamata laululahingust kuulda olnud lood. See on selline kontserttuur kolmes Eesti linnas. Just tegelikult mõtlesime lausa viies linnas teha, aga ajad on sellised, nagu nad on, kaks tükki kukkusid ära, aga sellest hoolimata on meil väga hea meel mängida Viljandis, mis on ju teada, kui väga sellise lahtise mõtlemisega ja mõnus skulptuurilembene koht. Teiseks veel parem meel on meil mängida jõhvi kontserdimajas, sest seal regioon, kes tunneb huvi selliste koosluste vastu ja kes on valmis ka toetama selliseid kontserte. Kontsert toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas, mis on meie enda koduala 400, väikesed projektid? No eks me mõtleme siin pidevalt kogu aeg midagi välja, et umbes aasta jagu mõtteid kogu aeg ees, aga et suvi tuleb tõenäoliselt kiire, sest meil on kohe selgumas. Kas me osaleme Viljandi pärimusmuusika festivalil pärimusmuusika kavaga, mida ma tean, bigbändid eriti palju teinud ei ole? Teiseks kindlasti mürtsub Pill juunis kolmandaks hansapäevad juulikuus ja on plaan sõita ka sõpradele külla lahtisse Soome, kus korraldatakse juba aastaid jazz tohi nimelist festivali. Nii et igav meil ei hakka ja peale jaanipäeva. Me oleme Saaremaal, Kuressaares. Big Ben Tartul on tegemisi palju ja kõik huvilised on oodatud juba laupäeval, 14. märtsil Viljandi pärimusmuusika aita, kus koos jätskaar, helbop, Singers'iga antakse kontsert, midagi erilist, järgmine kontsert 26. märtsil jõhvi kontserdimajas ja 27. märtsil esinetakse Vanemuise kontserdimajas aitäh intervjuu eest. Rahvusooper Estonia muusik, selline juht ja peadirigent Arvo Volmer dirigeeris eelmisel nädalal nii BBC, Manchester'i filharmoonia sümfooniaorkestrit kui ka Brabanti orkestrit. Hollandis kuuleme ogeroo intervjuud Arvo Volmeriga. Selle nädala päeva äraoleku sisse sattusid neli kontserti ühtekokku ja kolm nendest siis toimusid Hollandis bändiorkestriga, mille peakorter on Eindhoveni linnas. Linn on tuntud selle poolest, et seal näiteks asuks ellipsi suurkontserni peakeskus ja spordisõbrad teavad seda PSV Antsiooni jalgpalliklubi kaudu, mis on üks Hollandi juhtivaid klubisid. Ja enne seda olin kiirel lühipeatusel Manchesteris, kus siis asub BBC filharmoonia orkester. BBC on väga suur organisatsioon seal ühendkuningriigikogu, tele ja, ja Ringhäälingu raadiotoodang on nende käes ja terile kuulub terve rida orkestreid, on seal sotti. BBC Noosson põhjas ja London on BBC olemas ja BBC World siin olemas ja BBC Filharmoonikute, mis asub siis Manchesteris, mida peetakse hetkel nende BBC orkestrite hulgas. Avatega osalesime orkestriga Manchesteri klaverifestivali lõppkontserdil. Klaverifestivali kunstiliseks juhiks on kuulus eri pianist päri Tarlas, kellega ma mitmel korral koos esinenud ja hea meel oli, kas ka pärast kontserti vastuvõtul ratas vestelda ja peatselt tuleb ta meile külla Austraaliasse. Aprilli lõpus mängime temaga Cramol kolmandat kontserdit sisadelegi sümfooniaorkestriga klaveril. Festivali lõpukontserdiks oli valitud selline küllaltki omapärane, seal on kavas siis esinesid kaks pianisti, Argentiina pianist. Argentiina on teatavasti väga palju kuulsaid muusikuid, andmed ja pianist näiteks Taaniel Ma olen kolm, eks ole. Kes on ka kuulus dirigent Raivo nendenine. Noorema poolne pianist nimi on Nelson körner, keda peetakse erakordseks list'i spetsialistiks on temaga koos mänginud ka varem ja just nimelt listi loomingut esitanud säärasel nendel puhkudel. Sedapuhku mängis Nelson mõlemad Ravelli kontserdid, G-duur kontserti ja vasaku käekontserti. See on omamoodi vägitükk, sest kes on kapp klaveriga tõsiselt kokku puutunud. Vähe on neid inimesi, kes ütlevad, et vasaku käekontserti ja kahe käekontsert oleks mugav põlistne samal õhtul mängida, sest see tema eelmise ülesehitus oma ajupoolkeradega ja polaarsustega tekitab üsna niukseid tugevaid pingeid ühe käe mängimise kahega mängimise vahel ja neid on raske kombineerida. Solist sellel õhtul oli positiivne manist mustanahaline vain Maassal, keda peetakse Hetkel üheks vägevamaks säästsin improviseerin reaks nimelt nihukseid harvaesineva piline voorel. Seal sündinud-kasvanud pianist tohutult hütoosne, võiks isegi öelda, et mõnevõrra liigage tempo valik oli alates valguse kiirusest kuni sinna veel tundmatu ja füüsikute poolt avastamata suuruste suunas, nii et mõnevõrra Koorikontserti ja järewsoodiat ja klaveri kontserdisse improviseerige ise oma kadentsi ja prosoodias oli tal seal ka niukseid, väikseid oma pöördeid, nii et noh, see on maitse asi, kas see meeldib või ei meeldi. Publikule läheb muidugi ja looduslapse taoline trikitamine alati hästi korda, nii et jätan oma arvamuse enda teada. Ja sättis tee, tuligi ka pingeline, sest et mul oli olnud juba hulk aega tagasi kokkulepe, et ma lähen juhatan seda orkestrit, siis Eindhoveni orkestrit ja nendega oli kolm kontserti juba kokku lepitud kavaga then Boschis, Dilburgis ja Eindhoven is ja mõlema orkestriga seavad pannukest aastatepikkused. Kogemused ja BBC pakkumine tuli küll hiljem, aga ma ei tahtnud sellest kuidagi loobuda, sest see on jälle üks niukseid juhtivamaid orkestreid, millega ma kokku puutun. Hans lõpuks ei ole mul nii hirmus palju, et me saaks öelda, et ma olen maailma juhtivate orkestrite iga päev kokku puutunud. Aga Hollandis sain ka kava moodustamisel kaasa rääkida ja mängisime Tubina neljandat sümfooniat, lüürilist sümfooniat ja ka Tallinna publikule tuttav saali viiuldajaks tõrjutan Riiast pärit Vadim Kluusmanud. Vadim pluusmann mängis Hollandi orkestri kontserdil Müllersoni viiulikontserti aga avasime Riho Straussi virtuoosse. Mis seal poemingad on, on niisugune väikene kontsertreis ja, ja paariks päevaks Tallinnas proovi tegemas ja siis algab õuek ja alles nüüd sõidan kaheks pooleks nädalaks Austraaliasse, kus vanu ja teeme ühe lindistuse ja ühe õigemini kaks natukene kergemad kontserti ka vabaõhukontserti niukse minemine oleme nimetanud klassikaliseks tunniks, kus siis toimub väiksemas kammersaalis ja kus me Haydini Chifooniatele lisaks, mis on selleaastane selle sarja telg? Oleme otsustanud natukene vürtsitada agregaadi looja Nikos Kald Tase muusikaga. Tänasele heliga saatele tegid kaastööd maid omaadik Hedvika lekt, Ülle Hallik, joogero saate seadsid kukku helioperaatorid Helle Paas ja Katrin maadik ning toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal.