Head klassikaraadio kuulajad. Meie eetris on nüüd saade muusika minus. Ja tänane saatekülaline on Guido Kangur. Tere. Kui suurt rolli on muusika mänginud teie elus? No ilmselt päris suurt, sellepärast ma ka kohe lahkesti nõustusin, et muidugi ma tulen rääkima muusikast, sest muusika on mulle lapsepõlvest peale oluline olnud. Muidugi nüüd ma hakkasin mõtlema, et ahah, et tore, tore oli lubada ja ma ju tean ja ma ei valeta, et muusika on mulle oluline, aga kuidas rida nüüd siis jooksma hakkab ja, ja kust ma pihta hakkan, et ilmselt on erinevatel eluetappidel erinevatel aegadel ju erinevad muusikalaadid olulised olnud, eks ole, ja, ja tänasel päeval on see kindlasti džässmuusika, mis on mulle kõige olulisem või mida mulle meeldib kõige rohkem kuulata. Ja õnneks Eestimaal viimasel ajal toimub ka väga palju ja põnevat džässmuusika valdkonnas. Kahjuks küll neid kõiki väga tihti külastada ei saa, sest et enamasti satuvad nad samadele aegadele kui mulle endale õhtul teatris etendus on, aga aga siiski ja ilmselt see armastus džässmuusika vastu on siis lõppeks väljendunud nüüd ka ka sellises džässmuusikas rongis, mida me mida me korraldame kohviks, restoran, teatri puhvet ja mis asub teatri väljak kolm? Me võiksime panna mängima Kevin Prayersi muusika, ma pärastpoole jutustan, miks ma arvan, et see võiks olla oluline. Aga siis ma ikkagi püüan ikkagi otsida neid alguseid, et kus see kõik pihta on hakanud. Mulle meeldib Fongistini sildu otsida, et millest miski on pihta hakanud, siis ma muidugi ei saa öelda, nagu Paansa oma meenutustes väga vahvalt ütleb, et mu kodu oli täis muusikat orelimängu ja et seda ma ei saa. Et mu kodu nüüd tulvil oleks orelimängu ja koorilaul olnud. Aga ikkagi ma otsingu, neid kohti, kus mingid asjad pihta hakanud on tegelikult mu vanaema kodust, kus ma väiksena palju olin. Mu emapoolne vanaema armastas väga muusikat ja oli ise laulja ja laulis küla naiskooris ja, ja ilmselt ma väiksena mäletan küll neid, et vahest koori proovidki olid vanaema juures kodus ja, ja edasi täiesti mõistetav. Laulupeod, kuhu siis oma laulukoorid läksid ja, ja mina väiksest lapsest väikse poisina juba käisin ja, ja laulupeolt tundus, et see meie perekonnas nii iseenesestmõistetav, et kui laulupidu, siis sõideti Tallinnasse taevalaulu kuulama. Et sealt, ma arvan, küll, on, on muusika oluliseks muutunud ja ja, ja tänasel päeval, veest ja arusaadavalt võtan ma kaasa oma lapsed ja, ja kui suvel laulupeol, siis ma lähen jälle sinna lauluväljakule, kus eestlased koos on ja ühtekuuluvustunne eriti tugev on. Ja ma mäletan neid talveõhtuid, kui ma vanaema juures olin. Mäletan just neid enne jõulusid aegu, kuidas ta raadio keelas, keeras Soome lainele ja kuulasime sealt alati õhtuti jõululaule, mida meie raadiost ei tulnud. Et sellised seosed nagu tagasi vaadates muusikaga, aga siis tuli juba kooliaeg ja siis arusaadavalt sai oluliseks rokkmuusika. Ja olid lindimakid, mille peale sai lindistatud seal titajatel ja, ja Led Zeppelin ja Eric Clapton ja kes kõik, kes sealt läbi käisid. Ja nendest nendest on olulised mulle siiamaani. Kuigi ma võib-olla kuulan rokkmuusikat vähem praegu, aga, aga ma tean, et no Led Zeppelin on ikka oluline oluline bänd ja, ja eriti Robert Plant, et Robert plaati kuulama tõesti siiamaani ja pean temast väga ja väga ja väga mu elu üks üks ilusamaid kontserte ongi see, kui Robert Plant Haapsalus mingi vabaõhuüritus oli, kus Rover plaan soolokontsert oli ja ilmselt oli üldse kontsert valele publikule ja seal niuksed ringi tuiavad õllega garaažides mehed, ma arvan, et nad ei osanudki õieti hinnata seda kontsertide, aga minu jaoks oli meeletult ilus kontsert, just see, kuidas plaant rahulikult ikkagi ajas oma asja ja kellele see läks korda, see sai, sai sealt vapustava elamuse, mina sain, see oli Rober plaati minu meelest esimene kontsert eestimaal. Ja kõige olulisemaks muidugi sellest rokkmuusikaajast ma arvama pean Kinkrempsonit keda ma kuulan tänase päevani ja kes musitseerib tänase päevani. Laadid siis üksikud tollel ajal koolipoisi käest läbi käisin, ma olen loomulikult nüüd siis takkajärgi endale soetanud ja mitte, et ma nüüd isegi Clintonit nii väga tihti kuulaksin, aga ta on mulle oluline, et on mul olemas ja ja ikkagi, ma arvan, mingi mõne nädala tagant on ikka see, kus ma panen ta korraks jälle peale ja kuulanud nõnda muidugi vastuolulisemad on mulle just need nii-öelda. Aga ikkagi, mis on, on mulle huvi pakkunud siis edasi, loomulikult on nende, kuidas siis öelda, keskne figuur on Robert Fret peasid edasi. Robot Freddy sooloprojektid on mulle huvi pakkunud ja edasi teised pillimehed, kes omakorda temaga koos mängivad seal David Sylvian ja tonnile näen ja kus juba läheb päris Tšassiks jälle ja tekib jälle siis sidedžässi ka. Et need on pillimehed, kelle tegemine mulle tänase päevani. Muidugi kooliajast meenub see, et siis mulle vist sugulased välismaalt saatsid pink Floydi plaadi tahaks aidata muul siis see oli nii suur varandused, siis meil käis selline plaadi vahetamine. Liinibussiga, saatsime plaate Tallinnasse, Tallinnasse saatjale, mulle plaate samamoodi Tartusse mäletan Viktor Siilats. Tänane suurärimehed on Kohtla-Järve poiss tema õppiva tol ajal ülikoolis, siis me ikkagi vahetasime plaate ja. Avas mulle mitmedki niuksed, eksklusiivsemad džässiklubi uksed. Noh, ma ei tea, kui ma nüüd kõike bändi üles lugema juba hakata, aga kes seal ikkagi oluliselt olid, eks ole, oli, oli jess ja samuti bänd, mida ma kuulan tänase päevani ja ja Cherie siis eriti just Genesise algusaegadel, kui ütleme, nende vaimne liider oli ikkagi Pieter Keidri lillemgi, Pieter seedril val läks sellest bändist ära, siis see siis mul enam nii oluline joolnud. Hiljem juba juba laagris kateedri algusajast oli mu vaieldamatu liider, keda ma kuulasin J jällegi oluline tegija tänase päevani ja jällegi, kui ma räägin oma uhkematest muusikaelamustest, siis oli see jobu, kelle esimene kontsert, mis ta Tallinnas tegi sinises paviljonis mind ei huvitanudki, nii väga, kuidas see laul seal kõlab, sest ma teadsin, et ma kodus mul on kõik need lood plaatide peal olemas ja ma olen neid heas raundis nagunii kuulajad, mul oli tähtis trügida võimalikult tema lähedale ja näha neid emotsioone, hoone, mis selle mehe näos on, milline on tema olemine, tema feeling ja ma mäletan, et ega mu terve kontserdi pisarad jooksid sellest liigutusest sellest vaimustusest, mis sellest mehest kiirgas. Fantastiline. Mingil ajal oli väga oluline stiil vander ja nüüd alles mõni aasta tagasi käisime pori jazzil ainult tõesti stiili vanderi pärast ja et seda staari näha. Ja see oli ka meeletult ilus, ilus kontsert ja ilusam veel. Kontsert oli tunniajane sound check, mida mul õnnestus ka näha sest siis istus kümmekond inimest seal vabaõhukontserti linkide peal ja kuulasime tema Souksidki, kus ta esitas täispikkuses lugusid. Ja siis ma sain aru, et Steve Anders annabki mulle praktiliselt muidugi on oma plaadiriiulit vaatan siis ma vahest ehmun ära küll, et eks neid on aegade jooksul hirmus palju kogunenud ja, ja mõnedki plaadid võib-olla seisavad nii et kaega keegi neid ei puutu, aga mingil hetkel neid ikkagi jälle kuulab ja ja plaadid on enamasti täis kirjutatud. Noh alates sellest, kus ma olen ostnud, miks ma olen ostnud, millega seoses ma olen ostnud siis on mu laatidel alati ära märgitud lood, mis on mingil hetkel väga oluliselt nii nagu jutuna raamatutesse ma armastan ära märkida, mis mulle oluline on, ja siis on tore aastakümnete pärast märgata, et oi, kas tõesti oli oluline mulle kunagi. Ja lugude puhul on sama lugu, et ma märkan, et aa, ma olen millegipärast ära märkinud selle loo ja nüüd mulle tundub hoopis mõni teine lugu oluline. No sellepärast mu plaadid täis soditud ja ja üldiselt ei kannatanud heas korras ka ei ole, sest ma armastan oma muusikarõõmu teistega jagada nii lahkelt jaganud teistele oma plaani, vaat et kuulake vaimustatud sellest sellelt asjalt. Te arvate selle, ma viin oma plaate lahkelt kõikidele sõpradele ja seetõttu on mõni plaat tuld uuesti osta. Ja mõnda plaati, mis mulle väga varmas oma märkan, et siin on kirjutatud neljas eksemplaris, ütleme eelmised kolm määraki. Kingid seda, mis, mis nagu kõige olulisem nendel on, siis tahate teistele ka seda pakkuda. Aga kas te olete ka selle peale mõelnud või proovinud analüüsida, et mis asi see on, mis selles muusikas peab olema, et see teile mõjuks mingit tugevat muljet avaldaks või pisarad voolavad, millest sa tegid? No eks ta suuresti emotsionaalne, reaalne, eks ole, kui ma räägin džässis, siis ma ei räägi ka mitte kunagi džässrokist. Ma räägin ikka sellisest pisut lüürilisest, džäss istmis vaikselt voolab, kus aeg-ajalt korduvad motiivid, motiivid, et ma saan selline ilus Helge, voolavus noh, nagu karbareki saksofon või või no miks ma üldse räägin, välismaa muusikutest võiks rääkida ju kogu saate ainult eesti muusikutest, sest meil on väga palju ja väga palju häid eesti muusikuid ja ja eriti džässmuusikuid. Villu Veski kalluste Põhjala hääled, mis ma alati tunnen, kuidas nad sobivad minu nendesse looduspiltide taustaks, et ma ikkagi lemmikteema pildistamiseks looduseks ole jama uitamistele kalamatkadel ma püüan neid hetki kaasa tuua ja teistega jagada jällegi, et võtta kaasa üks killuke ja kui ma palju pildistan, siis mõni hetk tõesti väga oluline ja tulebki just nii välja, nagu ta sellel reisil oli ja ja selle tagama siis kuulen juba ka muusikat ja just nimelt, et need Veski kalluste Põhjala hääletus, tundub, et mulle sobivad väga minu piltide taustaks või või kui Riho Sibul või Ain Agan näpib kitarri, siis tundub väga õige. Aga muidugi, mis mul on alati oluline olnud, ilmselt on ka sõna, eks ole, millest lauldakse ja sellepärast ma kindlasti võiksin neid laulvaid artiste mainida seal Tom veits või David Bowie või Frank paar, kes ju alati laulsite selget sõnumit, eks ole, niisama tilulilu vaid ikkagi väga selge asi. Isegi raamatuga on ta vahest neid laulusõnu endale selgeks teha, mis, mis ta selle taga on mõeldud ja noh, samas ka eesti muusikast on olnud alati ja minu maitsekujundaja on Tõnis Mägi olnud ka et miks ta mulle on oluline, sest ta laulab alati midagi sellist, mis sinu mõtetega kokku eriti hea, eks ole, kui, kui laulja laulab neid helisid, mis täpselt sinu mõtetega kokku kõlksuma. Aga isegi kui see kõlbsuse mõttega kokku, siis ta laulab ikkagi seda, mis on talle oluline, mis tema hingele haiget teeb või, või tema hingele rõõmu teeb ja ja reeglina mul mulle läheb see korda, noh, eks teatri tegemises on sama lugu, et et ühelt ma naudin näitlejat, mäng oma kolleegide head mängu, aga eri läheb korda lugu siis, kui see sõnum, mis sealt lavalt tuleb ka mulle, sellel hetkel korda läheb, läheb esimene mõte kohe pähe, linnateatriisad ja pojad, mis, mis lihtsalt mitte sellepärast, et näitlejad jube hästi mängivad, vaid et ilmselt ma sellel hetkel nägin, tükin, mis oli mulle minu mõtlemisele hästi oluline, kuigi ma ju teadsin lugu ja aga õigel hetkel satud õigesse kohta. No eks näitleja saatus ka, et ta õigel hetkel õigesse kohta või õige lavastaja vaatevälja satub just oma ja ja kõigega ja, ja kui siis on, satub see tükk veel, et sind ennast puudutab, siis see ongi see, mille pärast tasub ikkagi teatrit teha ja ma arvan ka muusikute puhul need inimesed, kes hingega seda asja teevad puutepunktid on samad. Minu kooliaega, kui ma ikkagi sellest veel rokkmuusikast räägime, siis minu kooliaega jääb ikkagi selline. 70.-te seitsme kuni 75 on ikkagi väga võimas muusika, mis tollel ajal tehti. Vabandan nooremate inimeste eestlase jaoks on siin nagu kõlab kändude jutt, pikalt ei, hääl tehti ja nüüd aga aga see on võimas, kõik need nimed, mis ma ette lugesin ja pole üks poeet, helilooja on nig streik, et kui mõelda, et ta tegi 70. aastal nii võimsat muusikat mida tahaks tänasel päeval teinud seal väga noorelt. Ma arvan, isegi võiks väikse lõigu ning treigist lasta, et lihtsalt näiteks, et tähelepanu tõmmata, et äkki millist muusikat tollel ajal tehti, see oli nii vahva, kui ma kuulsin ükspäev teatris tehes proovija. Üldiselt õppisin garderoobis teksti, järsku kuulen, Grapist etnik treik mängib, et kus kohas üleval tehakse, proovi seal mingit nik treik. Ma tean, triki ju nii väga ei teata ka ja läksin selle noorele aasta juurde ja. No mis ta nüüd nii väga minust noorem ja küsinud, kuule, mis jama see on sul Liktreiksimegi teatas sulle konvernik treik, oluline, mõtlesin ja. Edda, kuidas suled ütlesite, et temaga siis elulugude oli Prantsusmaal ja, ja läks plaadipoodi ja küsis, et ega teil nik treiki ei ole ja plaadi müüa ja siis vormi ja küsis, et kus sa nik treikidele dmg, treikide nina veel mu üks sõber. Need, et temal on selline meeldiv kogemus sellega ja kusagil, kes kuidagi otsa peale on saanud, siis siis see ilmselt ka ning streigi armastab ja. Ma ei ole veel üldse rääkinud klassikalisest muusikast, klassikaraadio siis muidugi ilmselt see on teema, mis on mul kõige õhem, aga tänasel päeval ikkagi meie need nii-öelda need minimalistid, et need on mul ikkagi ka väga olulised ja ikkagi plaadiriiulil olemas, et seal alates Philip Glass ja Steve rike ja, ja maitsvalt Ayman ja Luisandriis Adams ja, ja muidugi meie, et eks ole, aga neid kõiki seobki selline äärmiselt napp minimalistlik ja niukse teemade vaikne kordus, nii et tegelikult siit ma tõmban jälle silla oma džässmuusika ja selle klassikalise muusika vahel, et ma tõesti päris klassikalist klassikalist muusikat tunnen kehvemini. Mahleri tika armastan kuulata ja Mozartit kahest ja ja loomingut, Rahmaninovi ja, aga olulised on just need meie tänase päeva minimalistid. Ja kui ma palusin siin alguses, et võiks panna geenbrayersi mängima, siis ma palusin seal tütrest Eestimaal üsna tuntud asi, aga selle džässmuusikas rongiga seoses selline fantastiline kogemuseks on meie esimene džässmuusikasalongiõhtu ja me oleme kutsunud inimesed kokku ja vaikselt mängib ilus, meeletult ilus muusika ja ja ma suhtlen inimestega, keda ma olen sinna kokku kutsunud ja õige me oleme kokku kutsunud, eks ole. Ja järsku ma ütlen oma naisele, et kuule vaata, kes istub siin, kiilaspäine mees, seal keri praers. Ei saa olla, ongi juba ma tõusin ja läksin, sai aju ümbrayerdada ja ta ongi. Tõusid ihukarvad püsti, et meil on esimene väike salongi õhk, vilistub mees, kes on mulle nii oluline muusik. Oledki seal saalis seda eriti kellegagi jagada, sest ma käisin küsimas oma sõprade käest, et kes on organiseerinud, tikistan kutsunud siis, te ei keegi ei tea. Rabasin telefoni, helistasin Peeter Jalaka, sest ma tean, et oli seal juba Saksamaal. Ma tean nende õhtujätmisi, liidud, Ümera järg. Et ma olin nii õnnelik, ma suutsin talle öelda, kui oluline ta mul on ja kui tähtis muusika minu jaoks. Kõige olulisem sellest džässis on loomulikult vist ilus kitarr, mida meie eesti muusikud, ime imeilusti ja see pole Ain Agan teevad, aga aga kui väljapoole vaadata, siis mul on kõige olulisem pildis jälgida. Ma kindlasti ei taha sind ära ka, väike lõik võiks mängida. Muidugi fiini Mike Stern. Kõik fantastilised mehed, aga pilvi sellis ilmselt on, see on emotsioon tavaliselt see, mis mulle kõige lähedasem on. Kui Mike Stern on imeline kitarrimees, siis ta isegi demonstreerib meile seda, mida ta seal kitarri peal tehniliselt teha võib. Aga pilvi sellinud kuidagi see hind seal taga, mis mulle on väga ja väga korda läheb. Väga palju plaate ostan ma reisidel sõidame ilma pääl ringi. Mulle meeldib alati sellises riiulis, kus, kus on nii-öelda kohalik rahvamuusikat džässitöötluses otsida, sealt kaasa tuua midagi selle selle omanäolisust. Ja siis olen sellistesse riiulites ka päris põnevaid asju linnale. Rääkisin siin sellest vanematega jõulupidudel käimisest ja et kuskilt pihta hakkas, siis meenuvad ka veel sellised džässiõhtud. Kui ma olin väike poiss, käisime Jurmala rannas suvitamas ja siis isa ikka viis meid vahel suveõhtul džässikontserti kuulama. Mis muidugi tollel ajal tundusid ilmlõpmata pikad ja igavad trummisoolod, et ei jõudnud ära oodata, millal seal oli kolistamine lõpeks, aga aga ilmselt ma arvan, et kui ma jällegi vaatan tagasi džässmuusika ikkagi kuskilt sealt hakkas pihta, eks ole. Ja siis mina oma pojaga püüdsin sama teha, käisin suvel imeilusal kontserdil, see oli siis Elin Mai arveri Kontsert Mustvee kirikus ja ma olin oma poja üle väga uhke, et esimesed kaks-kolm lugu kuulas ta väga vapralt. Pärast seda juba seisis püsti ja natuke nii hääles, aga ta isa rõõmuks kuulastele kontserti ära ja pärast ma külge siis need, et kas kontses natuke igav oli? Väga viisakalt ütlesite. Igav oli, aga aga ta oli vapper ja ta kuulas seda ja minu meelest esimesed kolm lugu kuulas ta minu süles istudes nihelemata, et seal on vahva ja me võime muidugi sellelt selle plaadi pealt ka võib-olla väikse lookide vastu, et. Kui ma rääkisin siin sellest, et ma märgin plaatidele tavaliselt peale, mis on oluline ja kust miski asi on ostetud ja siis ma näiteks väga ilus plaat, mis seostub mu selle aasta teatrifestivaliga Tartus kus ma terve festivali ajal olingi tavaliselt me tegime siin õueteatritükki ja ja siis ma nimetasin seda festivaliplaadiks, on pätmessini, kes on mulle ka väga-väga meeldiv kidra kidramees ja ja Bratmeldav plaat. Et meil on praegusel ajal vist päris klaverimängija pealt võtta väikese lõigu lasta seda ma nimetan siis teatrifestivaliplaadiks. Tänases saates muusika minus kõneles endale südamelähedasest muusikast Guido Kangur. Saadet jäävad lõpetama Jan karbaret ja Jan sukaksiidse.