Tervikeetris on 2009. aasta kevade esimene heligaja saade, milles toome teieni järgmised muusika uudised. Eesti riiklik sümfooniaorkester viibib turneel Ameerika Ühendriikides. Me kuuleme Neeme raud, Intervjuud dirigent Eri Klasi ja orkestri liikmete Mati Lucia Hanna-Liis nahkuriga. Meil on kolmapäeval esilinastus Tallinna kinomajas peni portreefilm. Dialoogid helilooja Valentin Silvestrav, mis käsitleb ühe põnevama kaasaja helilooja elu ja loomingut tutvustab stsenarist, režissöör ja operaator Dorian supin. Briti üks kuulsamaid koore Holstsinges esineb täna Pärnu kontserdimajas ja homme Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Teemat vahendab Kersti Inno. Pühapäeval toimus Tallinnas Mart Siimerigantaadi, lapsed vaatavad maailma pääle esmaettekanne. Kontserdil viibis koorijuht Olev Oja ja jagab heligajale muljeid. Esmaspäeval toimub Helsingi arhiiv, kinos ori on Jüri Reinvere. Reekviemi esiettekanne. Telefonil on helilooja. 26. märtsil toimub Mustpeade majas kontsert. Sarjas virtuoosid esinevat klaretist Michelle Diek, tšellist Ardo Nooras ja Tallinna Filharmoonikute. Kontserdist räägib lähemalt dirigent Andres Mustonen. 27. märtsil esineb Estonia kontserdisaalis kuulus prantsuse kollektiivorkestrites saamsel idees. Solistina astub üles viiuldaja Juliana Garmin, joola tutvusta produtsent Neeme Bunder, keda küsitles Annika Kuuda. Täna toimub Vanemuise teatri väikeses majas Vanemuise tantsu- ja balletikooli kolmanda lennukontsertetendus tantsurõõm. Koreograaf, lavastaja Jelena Karpavat, usutles Hedvig Lätt. Mina olen toimetaja praja, soovin teile head kuulamist. Eesti riiklik sümfooniaorkester viibib turneel Ameerika Ühendriikides. Kontsertreis kestab märtsi lõpuni ja kokku antakse 18 kontserti. Kavas on Pärdi kantus Benjamin Britteni mälestuseks ja summa Rahmaninovi klaverikontsert number kaks, Prokofjevi klaverikontsert number kolm Sibeliuse sümfoonia number kaks, jäetworsaki kaheksas sümfoonia. Koos erzoga esineb USA-s Korea päritolu pianist Choi Jang, dirigeerivad Eri Klas ning Nikolai Aleksejev. Rahvusringhäälingu korrespondent New Yorgis Neeme raud päris muusikutelt muljeid. Kõigepealt kõneleb Eri Klas. Kuidas siis seni on läinud? No ma ütleksin väga hästi. Sest tegelikult pikkadel reisidel on ju väga palju võimalusi ka mööda panna. Meil on väga pikad ülesõidud, tööd ei ole vähe, aga see on tõesti meeliülendav ja ikkagi see on ajalooline sündmus. Ja tundub, et need ülesõidud on tõesti pikad, vaadata seda graafikut, see on ikka tohutu koormusega seal sõna. Kusjuures pea igal õhtul laval 100 meest ja seal kontsentratsioon tuleb väga ennast kokku võtta ja tõesti, nad on väga tublilt ennast nii-öelda musitseerinud üleval pidanud palju huvitavat. Palju kohtumisi kohalike muusikutega ja paljude eestlastega siit. Nii et selle taga on natuke üle poole vist. Aga minu suurem töö on alles ees, sest pärast Ki orkestri öeldakse Chicago kanti ja sealt edasi juba Kesk Ameerikasse, mina liitun nendega uuesti Kansas Citys. Las Vegas, kus ma veel annan dirigendi tunda ja nii, et see, ma arvan, kõigile on põnev ja hea sellel reisil olla ja paljud koju tervena, osaliselt igavest. Siin rääkis dirigent Eri Klas, järgmisena küsitleb Neeme raud kontrabassimängijat Mati Lukki. Millised on senised muljed, kui kokkuvõtteks teha need poolreisijal nagu läbi saamas? Esialgsed muljed on ikka väga head. Võrreldes viie aasta taguse turniiriga Itaaliasse uppus kolm on tõsiseltvõetav kontsertorganisatsioon, kes korraldab juba väga hästi heal tasemel kontserte ja siiamaani on saalid täiesti suured ja meie jaoks harjumatult suured, aga väga hea soolid, kõrghetked, kõrghetked, noh, ma arvan, et võib-olla see palm, pritsikontsert oli üks korralikumat kontserte ja, ja pärast seda soolide eestlaskonna vastuvõtt, nime, järgiastus, siit sõidate edasi, nüüd lähen ja need on ka ju väga pikad vahemaad, nii et tuleb ennast hoida. Sa peamine vist põhimõtteliselt küll, et eks igaüks peab oma või me teadma, ei tohi üle hinnata, siin mitte liiga palju ookeanis ujumas käia. Järgmises lõigus räägib esimene viiul Hanna-Liis, Nahkur. Kõik on olnud siiamaani väga rahul, on ikkagi üks ERSO pikemaid turneesid iga päev ei ole ikka järjest nädalate kaupa andnud kontserte. Ma loodan, et edasi jätkub ka seda energiat. Millised on kõrgete tulnud siiamaani. Ma arvan, et täna võib-olla oli üks ja üks, mis täna, siis ma ei tea, minul oli endal lihtsalt siin väga lähedane inimene oli kuulamas ja kuidagi tundus, et eestlasi vist oli saalis rohkem. Aga Floridas nüüd tuleb tulnud siin lõunaosariikides, sooritas alguses kohe oli ka üks väga õnnestunud kontsert, Neeme Järvi tuli tervitama ei täpselt ja vastuvõtt ja tõeliselt soojad mälestused sellest kohast, aga pikk reis seisab veel ees. Täpselt, ma arvan, tegelikult typetkonnale sees. Eesti riikliku sümfooniaorkestri järgmine kontsert Ameerika turneel toimub homme. Vilarbifooming Aats senteris Piive kriigis Colorados. Palju edu eesti esindusorkestrile. Kolmapäeval esilinastus Tallinna kinomajas Dorian suupini port Tree film Valentin Silvestravist ühest põnevamast kaasaja heliloojast. Film kannab pealkirja dialoogid, helilooja Valentin Silvestrov. Meil on nüüd stuudios filmirežissöör, stsenarist ja operaator. Dorian supin. Tere tulemast. Öelge palun, miks te valisite oma filmi, teemaks just selle, Ukraina helilooja Valentin Silvestravi. Ausalt öeldes vihje Ants mulle Arvo Pärt, nad on ühes põlvkonnas ja hästi teavad 11 ja ta väga hindab teda muusika. Siis ma hakkasin kuulama ja niimoodi see mõte tuli ka, et filmi ja tart nagu porteschhaa natukene, et see Silvestraphica ei ole nii kergehäälne, et lubada filmida ja. Ma tahtsingi küsida, kuidas helilooja ise suhtus sellesse, et temast tehakse film. Me ei leidnud tegelikult arhiivis mitte ühtegi filmitud kaadrit temast. Ja esialgu ta oli ikka kinnine. Mis edaspidi läks, seda rohkem on olnud, aga, aga ikka ta ei luba. Nii lähedal, kui tahtsime ikka paljus pikka aega ikka filmisime ja ta lihtsalt harjutasin. Võib-olla et me ei hammusta. Kirjeldage väheke seda filmi tegemise protsessi, kui kaua see kestis ja kuidas te just teadsite, keda intervjueerida? See oli kuskilt rohkem kui kaks aasta silmi ikka hästi pikk tema iseloomus on, ongi niisugune, ta istub kodus, teeb tööd ja rohkem ei tee midagi. Filmi jaoks see on natukene vähe ja vot siis me ootasime lihtsalt need aastad, et midagi ei juhtuks, rohkem. Käisime temaga plaadis salvestusest ja kontsertidest ja rääkisime muidugi ta on oma ringkonnas väga tuttav ja laiem maailmas ei ole nii palju tudes, sest ta ei propageeri ennast praktilised. Istub ja kirjutab muusikat. Ometi filmis rääkisid väga paljud kuulsad muusikud ja heliloojad nagu Sofjaaguvaid, uulina, Kiia kantseeli, Tatjana krindenko, Aleksei ju piimov Gidon Kremer ja Arvo Pärt. Andres Mustonen. Kuidas te need inimesed leidsite kõik? See on seesama ringkond, kus ta elab tegelikult seda väga hästi teated ja nad on tema sõbrad tegelikult ja ta saadab neile oma plaadid kogu aeg uue muusikaga ja nad mängivad tema muusikat ja teavad teda hästi. Selle filmi tegemise käigus te kindlasti saite ise ka ei loojaga lähemalt tuttavaks, et kuidas ta inimesena on, milline isiksus ta on. No ma loodan, et filmis natukene tuleb väljasse ka tavalist ongi nii, et niisugused kunstnikud suure tähega kunstnikud ikka ei ole väga kerged inimesed. Nad on oma kaldused ja nad on kinnised tegelikult ja ei ole lihtsad, väga lahked. Aga see tegelikult ei loe, võib-olla ei olegi vae teada, milline ta inimesega on. Me kuulame teda muusikat ja, ja see muusika jääb meiega ja, ja see on kõige tähtsam tegelikult. Ja film ju avab ka pisut seda, milline ta on, et ka teised räägivad ju tema kohta väga toredaid asju. Näiteks seda, et tal peavad prillid ees olema, sellepärast et muidu ta ei näe, kas ta on ikka veel maa peal. See oli väga tore koht. Ja ta üldse naljamees niisugune ja armastab niisugused väljendid ja. Kas üks teie eesmärk oli ka see, et näidata arengut tema loomingus? Et tema esimesed teosed olid avangardsed ja nüüd viimane loomeperiood on justkui natuke midagi romantismist ja midagi Mozartilt ja kuidas see tema loomeprotsess on toimunud? Me proovisime jälgida filmist tema loomingust algusaastatest, kui oli päris dekafooniline, päris suur ja kuidas ta otsis oma teised teed ja leidiski, ja see oli huvitav küll jah, et absoluutselt teine muusika ja kui ta on selles muusikas sees kogu aeg, see otseses sõnades, et muusika ongi tema elu. Ta l ei meeldi, sõitjatel ei meeldi välja minna, ta istub ja kirjutab kirjeldus muusikat sulab nagu voolab. Ja ta ju kirjutadagi noodi peal, seda kõik. Ta ei vasta telefonile, ta ei räägi ringi ja ainuke on, kes surfab tema tütar. Üks aspekt on filmis veel see ühe heliloojate põlvkonna vastandumine nõukogude võimuga, et ka seda olete puudutanud. Ja muidugi niimoodi tuligi välja, et see põlvkond oli praktiliselt, kui oli, vastas, et, aga see on ka. Ma arvan, normaalne ja loomulik, et kunstnik on vastane. Selle võimu vastane, ükskõik mis võim see ei oleks, sest see poliitika, see võim on pragmaatiline ja see on tema eesmärk ollagi pragmaatiliselt. Aga kunst ei saa olla pragmaatiline. Ja see on niisugune vastuolu, mis räägibki sellest, et suured kunstnikud ikka ikka vastased ei ole loomulik see, kuidas nõukogude võim reageeris selle peale, see ei ole loomulik. Aga see on vastane, see on täitsa loomulik. Kellele see film on mõeldud, kas ainult muusikud või on see kõikidele mõeldud? Ei muidugi kõigele, kes tunneb huvi dokumentaalfilmide peal, aga muidugi siin on spetsiifiline natukene ikka päris palju, filmis on muusikat ja aga see on väga hea tegelikult, et muusika on nii ebakonkreetne asi, et ma loodan, et temas saab aru ükskõik kes leiab ikka oma sellest muusikast midagi. Kuidas te tegite selle muusikavaliku, et miks just need teosed selles filmis? Meil on konsultandid, olid ka muidugi, ja kes väga hästi teavad seda, mis ta kirjutas ja tema loominguline aastat kõik ja kus kohalased oli, milline pöör oli ja kõige tähtsamad tema elus need palad ikka olid seal sees praktilised. Kas seda filmi võib nüüd kinos näha kuskil või tuleb ta ka näiteks Eesti televisiooni ekraanile? Ja esimene tuleb Eesti televisiooni ekraanile ja see film tuleb Soome televisioon ekraanile ja tuleb veel arte servisioonigrammidega. Kuidas te nüüd kokku võtate, selle oma töö, mida te olete aastaid teinud, kui te seda tulemust nägite, mis tunne teil oli? Enda tööd üldse päris raske vaadata, et sa näed palju vigu ja, ja tunned niisugune ebamugavat ennast. Tavalist ei vaata, ongi. See on päris raske. Aitäh tulemast stuudiosse režissöör, stsenarist ja operaator Dorian suupin ja uut filmi dialoogid helilooja Valentin Silvestrov. Võite siis peagi näha ka Eesti televisioonis. Eile alustas esinemistega Eestis briki juhtivaid koore Holst Swingers Stephen Leyton'i juhatusel on pälvinud kriitikute tunnustuse nii 20. sajandi ja nüüdisaja inglise heliloomingu kui ka vene ja balti muusika esituste eest. Dirigent Stephen leid. Ta on tõusnud viimaste aegadega Britannia üheks enim imetletud dirigendiks. Eestiga on tal olnud toredaid loomingulisi kontakte. Näiteks veebruari lõpus juhatas ta Eesti filharmoonia kammerkoorikontserte Hiinas ja Lõuna-Koreas. Varem on ta käinud terrigeerimas Haapsalu vanamuusikafestivalil, olnud ka konkursi žüriis. Inglise kooritraditsioonist läbi imbunud tuuril ja selle dirigendile on eriline huvi Eesti koorimuusika eeskätt Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingu vastu. Holst Singerson esitanud mitmeid Arvo Pärdi teoseid ning Stephen leiton on sõlminud temaga tänu salvestustele ja koostööprojektidele erilised sidemed. Ent helilooja, kes vallutas tõeliselt koorimeeled, oli Veljo Tormis. Steven leid Don tutvustas tema loomingut Holst Singersile 2001. aastal ning ORC kiindus Tormise muusikasse. Selle tulemusena sündis CD Tormise muusikaga koostöös plaadifirmaga. Piiri on rekord, kes finantseeris lisaks plaadi salvestamisel ja väljaandmisele ka helilooja osalust plaadistamise sessiooni ajal. Inglased laulavad tormist puhtas eesti keeles ning see kõlab üllatavalt värskelt ja kaunilt. Kuuleme Steven Leyton'i mõtteid tormisest ja tema muusikast intervjuust immo Mihkelsonile. Tulen lõikan, ütleb, et on Tormise muusikasse armunud, tahtis üheksakümnendatel kõik plaadid Kaljuste koorisalvestistega, Tormise loomingust ja kuulas neid. Ise alustas Tormise loomingu esitamisega samuti juba 90.-te keskel. Kõigepealt esitas jaanilaule, sealt tekkis huvi loo enda ja seoste vastu rahvamuusika ja poliitilise vabaduse suhtes. Vastu peagi kohtus ta juba ise tormisega, siis aga tuli tormis Inglismaale salvestusprotsessis osalema, mil sai kõike küsida ja konsulteerida heliloojaga. Sama protsessi oli Steven Leiten läbi teinud ka näiteks Arvo Pärdiga. Tormisega seostub põhjalikum huvi kultuuripärandi vastu. Millised laulud olid varem, milline oli elu varem ja kuidas see kajastub muusikas rahvalaulude kaudu. Kuidas kajastub muusikas? Kogu rahvakultuur Steven leitun ütleb, et Pärdi puhul on esmatähtis koori kõla. Tormisega seostub aga kogu kultuur ja rahva püüdlused. Mulle näib, et muusika on teatud eesti põlvkondade jaoks mõistetavalt seotud uue riigipotentsiaali ja võimalustega. Mis on nüüd juhtunud, ütleb Steven lendas, aga sel ajal, kui Tormis kirjutas palju oma muusikat, oli siin Piss teine riik ja tema muusika võib olla peegeldab vana Eestit, mitte sovjetliku, Eestit. Tormise sügismaastikud ja vaadates maastikke teie maal võiks endamisi mõelda. Kas see muusika mitte ei pühitse seda imelist ja maalilist maad ja mõnikord tormist ja tuulist keskkonda, kus me elame. Kas see muusika mitte ei püüa peegeldada seda, mis on meie ümber, kas ta mitte ei pühitseda. Kui vastus on jah, siis mulle näib, et son panteistlik pühitseda seda, mida jumal on loonud. Kontserdi teine pool algabki Veljo Tormise kahe lauluga Ernst Enno sõnadele. Hiljem saab kuulata sõrme mähkimis mängu. Arvo Pärdi loomingust on kavas kaks vaimulikku laulu leitu, neil on tegelikult huvi kogu Baltimaade koorimuusika vastu. Selles kavas näiteks saab kuulata ka Leedu helilooja Vytautas miskinise teost Andželist Suist. Juhus. See on pühendatud dirigent Stephen leitonile tema 40. sünnipäeva puhul. Kavas on ka kahe Ameerika helilooja Morten looritseni ja Erik Vitakeri teosed. Oluline koht Holts Singers'i repertuaar, paarison, sörtsioon, Daveneri loomingul. Koori hiljutisi kõrghetki oli Jondoveneri suurteose see veel ostseptempl kaks ülimenukat ettekannet, mis kestsid terve ööd. Pärast kontserte tehti koorile ettepanek lindistada Daveneri muusika paremik mille tulemusena valmis taverner Collection plaadifirmale deka Holst. Singers'i kontserdi esimeses pooles kõlavad aga kaks meistriteost koori koduma. Charles, millest Stanfordi kolm ladina moteti ja Hubert barri hüvastijätulaulud on loodud ajal, mil Inglismaa koorid tundsid rõõmu oma maa, muusika taassünnist ning neid teoseid loetakse õigusega briti parimate koori kompositsioonide hulka. Täna kell seitse esineb Holst Singers'i Pärnu kontserdimajas ja homme kell viis päeval Tallinnas Niguliste kirikus. Homset kontserti saab kuulata klassikaraadio otseülekandes. Eliigaja. Möödunud pühapäeval tuli Tallinnas esmaettekandele Mart Siimeri kantaat. Lapsed vaatavad maailma pääle. Esitajad olid solistid, Helen Lokuta ja Raul Mikson koor konsonante, mis on siis sajaliikmeline oikumeeniline ühendkoor ning kolleegium, konsonante orkester ja dirigent oli Lehari kaustel. Meil on nüüd stuudios koorijuht Olev Oja. Teie viibisid, et sellel ettekandel ja tahaks nüüd teilt küsida, et millised muljed teil on sellest kantaadi esmaettekandest. Mina saan vastata vaid ühekordse ja esmakordse kuulamise muljetest. Lahkusin kontserdilt positiivsete muljetega. Teost tervikuna oli mõjub. Eriti tõstaksin esile kahte osa. See on kuues unelaul ja kaheksas püha neelu. Järelkaja on ka teistelt kontserdil viibijatele, just nende osad on raju esile tõstetud. Seenekohelisus hästi Kalavus, koorikäsitlus ja orgistratsiooni värvikus. Koori ja orkestri hea vahekord. Selgepiiriline üles ehitab, iseloomustavad nimetatuid, osi meloodiline joon seal Siiberlik meeldiv osa kulgemist on hästi jälgitav, muusika areng tiheneb, heliline kangas ja dünaamika areng kuni kulminatsioonini. Orgestratsioon värvikas teistele osadele tagantjärele mõeldes kuulamisel tekst vahel küsimärgid, kas esinenud vahel tühimikke, muusika arengus seisakuid seisvaid lõike, isegi katkeid, millise olemasolu tekitas küsimärke. Kas see oli vajalik? Loodan, et autor kuulab mõne aja möödudes puhanud kõrvaga ettekande üle ja teeb mõned korrektiivid. Ka ei olnud aru saada, miks autor kasutas vahel soliste, lühikeste repliike, teda kulise kõlavärvi taotas või sisust läheneb vajadus. Räägin kõik seda partituuri nägemata, et siin võib olla ka põhjuseks terviku kujundamise lühiajalisus. Iga uus teos vajab aega õigesse rööpasse sujumisel. Ettekandjatest tõstaksin esile koori ning solistide sele lokk tuttat kellale teose esitamisel soosildisest pikem roll. Koor ova noortest koosneva koosseisuga kõlas nooruslikult kõlavalt Dalia töötatult. Siin tõstaksin esile just koos meisti Heli Jürgensoni heatasemelist tööd. Küsimuseks jäi mulle meeste vähesus, kui oli tegu viie erineva kooriga ja laval oli 20 meest pluss neli lisajõudu. Tulenes kantaadi rütmi, keerukusest, tulenevast partii raskusest tingitud mitte omandamise ja kontserdimittelubamisest. Ta taktimõõtude keerukus tundus olema vahel mõtlematult keeruline. Aravn sama muusikat oleks saanud noodistada palju lihtsamalt. Ajaloost vaadatuna. Tas Stravinski korrigeerisin Thorpe keerukaid Takkimate vanemas eas, rääkimata dirigentidest, kes neid teoseid varemalt ette kandsid. Noor dirigent Lehari kaust on võimekas ja ta heaks küljeks olnud veel suurepärane organisaator, rlik võime. Antud teose partituur vajab aga pikemaajalist süvenemist, eriti orkestri osas. Ja siit ka mõningad vajakajäämised orkestri osa sisulisel väljatöötamisele, terviku kujundamisel. Tunnustavalt peab rääkima Vartsi oskust leida väga häid tekste. Duste kaval lehelt loetusteid hingesopis helisema unelaulupüha elu tekstid vastavalt Hirbelt ja paremalt. Kõike kokku võttes loodan, et teoslu ettekannete on ta tulevikus eriti teoses oleval kahel kooril. Hoone laulul ja kaheksandal osaleb püha on elu. Mida te arvate, kas see teos võiks olla näiteks mõne laulupeo kavas? Tähendab tervikuna ma arvan, et võtta, sest praegused küllaltki palju selliseid osi, mis vajaksid veel töötlemistredušeerimist, võib-olla ülekuulamist, aga need kaks osa unelaul ja püha elu ja oleks väga tore, kui nad kõlaksid laulupeol. Suur tänu tulemast stuudiosse Olev Oja. Heliga ja. Esmaspäeval toimub Helsingis Jüri Reinvere reekviemi esiettekanne. Meil on nüüd telefonil helilooja ise tere relv. Reeglina teatavasti vana kirikumuusika Vorma surnute missaga, mis pool sündis, teie reekviem? See reekviem sai alguse küll tegelikult ühe minu sõbraga omaettepanekust, kes oli ise sellele mõttele tulnud Beirutis omal ajal sõja ajal aastal 2006, kui Iisrael ja Liibanon käisid omavahelist sõda ja ta oli jäänud sinna linna kinni ja oli sunnitud, saab pidevas põgenemisolekus olema ja keset seda talt tekkis idee reegimist, aga Ta oli nii vigastatud justkui sellest ajast ja kõigest sellest, et ta ise teatas, et ta ei suuda seda teha ja küsis, et kas ma ei tahaks teha. Aga millegipärast mulle kohe välgatas, et jah, selles idees on midagi pidama sooviks ellu viia. Nii et sa ikkagi kanna umbes sama ideed, mis see vana muusikaline vormet hingedega seotud, selline temaatika. Täpselt täpselt reekviem on juga siis riituse muusika siis otse matuseteenistuseks või siis ka mälestuseks. Ja ma püüdsin vältida sellist, ütleme näiteks Ahmaatova vaimus poliitilist reekviemi või kui on tegemist, et kui ei kasuta katoliku teksti, nii nagu mina ei kasuta katoliku teksti siis on võimalusi anda väga erinevat värvi sellel reekviemi, aga ma katsun vältida just seda, milliseid teisi reekviemi peale katoliku reekviemi veel kirjutatud neid värve. Ja teie reekviem on loodud teie oma tekstile, mis on inglisekeelsed luuletused, kas see on tõsi? Jah, just nii. Millest need teie luuletused räägivad? Seda on väga-väga raske niimoodi ühe korraga kokku võtta. Katsusin kirjutada sellist teksti, mis sobiks ette kanda kas otseselt ka matuseteenistusel või mälestusteenistusel, ta ei ole otseselt Usumbiline, aga ta ei ole mitte mingil juhul ateistlik või usundist väljaspoolne, pigem on ta rohkem lähedal usundile kui mitte usundile. Küll aga noh, tegemist selgelt siiski minu enda tekstiga, milles ajal ja ruumil ja inimese lahkumisega ja just sellega, et kuidas järelejäänud inimesed ehk siis leinajad oma elu peavad edasi elama või millega nad saavad kohtuma pärast seda leinaprotsessi. Sellel sõnumil on väga suur ülekaal selles kogu tekstis, mida on umbes pool sellest teosest. Teie teoste ettekanded on sageli sellised multimeediaetendus, et kas seekord saadab ka muusika ettekandmist midagi muud filmist. Absoluutselt nii ongi, üsna alguses kohe tekkis idee sellest, et see võiks tugineda see visuaalisatsioon sellel teosel mis on siis täiesti autonoomne, et, et see ei ole mingil juhul kohustusliku osa sellest ettekandest. Visualisatsioon võiks koosneda vanadest dokumentaalkaadritest, vanadest filmidest kus oleksid peaosas juba siis elust lahkunud inimesed nende omadest, tegemistes, olekutes, muheledes, rõõmudes, jooksmistes kohal, olekutes, milles iganes. Ja lõpuks juhtus, ma pöördusin Austraalia filmirežissöör Kathryn Joavise poole, kes lahkelt nõustus. Ja filmimaterjal on meil saadud Eesti filmiarhiivist, milles suur tänu neile Nii et tegemist on siis Eesti dokumentaalfilmiklippidega Aastatest 1911 aastani 1944, nii et sõjakaadreid on veel seal natukene hulgas, aga valdav osa kogu sellest filmist on aastast 1911, kus siis inimesed kõnnivad ringi veel mööda Tartut sellistes Anna Karenina vaimus kostüümides kuni aastani siis 40, kus on juba Vene sõjaväed Eestisse ja kõige üle lasub mingisugune poolhämarus. Kes teie reekviemi ette kannavad, Helsingis? Reeglina kirjutatud osas soolo Födile ja sooloflöödipartii esitab Richard Craig, šoti flöödimängija, kellega ma olen koostööd teinud juba päris mitu aastat. Meil on ka neli lauljat, kellel otseselt lauldavad materjali on küllalt vähe. Nemad on Eesti filharmoonia kammerkoori neli lauljat Mikk Üleoja juhatusel. Ja meil on kahes vōi suver ehk siis luuletekst loetuna. Peaaegu üldse ei ole seda teksti lauldudega kambrite flöödi kaudu edastatud, vaid see on Ja reekviemi ettekannet saadab kaks raamatuväljaanne, kas see on otseselt seotud teie rehkemiga? Need projektid on olnud käsikäes juba päris pikka aega just ehkki nad ei kuulu otseselt kokku, ei ole selle raamatu mälestuseks, aga ega ega raamat reekviemi puuks küll, aga, ja mul on väga sümpaatne see, et selle esiettekanne toimub seoses sündmusega, mida tähistatakse muuhulgas küünditus päeva puhul. Ega ei oska öelda, millal võiks Eesti publik teie reekviemi kuulda ja näha. Ei oska öelda küll, aga ma tean, et ta peaks Eesti raadios kuuldaval olema õige pea. Suur tänu teile intervjuu eest helilooja Jüri Reinvere ja soovime teile ilusat ja edukat reekviemi esiettekannet. Telefonil on nüüd dirigent Andres Mustonen. Järgmisel nädalal, 26. märtsil juhatajate kontserdil virtuoosid Tallinna Filharmoonikute ja nende ees soleerivad missell klarnetit ja Artonoras tšellole. Kes on need solistid ja kas teil on enne ka nendega koostööd olnud? Noh, need on mu pikaajalised koostööpartnerid nendega maailma eripaigus olen mänginud koos ja erinevatel festivalidel. Need on kaks väga lähedast kolleegi, mis oli digiallnoores, seal kuulub nagu ka sellesse antoli muusikute ringi. Et maailmas on kujunenud välja niimodi niuksed muusikute ümber omad teatud artistid ja mina kuulun ka nendega, siis käin ka igal pool ja ka Prantsusmaal ja aga need on väga huvitavad isiksused selles suhtes, et üks on niisugune väga vabameelne ja, ja niukene fantaasiarikas ja hästi avatud, aga mis olid Jexlarretil, kes on niisugune mängumees Belimann peaaegu, aga võib mängida väga tõsiseid asju ja eriliselt ilusa tooni ja suure viskoossusega ning Adolorosesse esitleb Niukest prantsuse tselluloos kooli ääretult distsipliini ja puhtuse ja sellise perfexuse esindaja. Aga ma pean märkima seda, et, et sellel kontserdil mängin minemisel, leitigi kiirgantseeli uut teost pruukinud šamp. Mis on esiettekanne ja mis on selles koosseisus esiettekanne? Proge saanud kirjutatud, muidu tegin selle esiettekanne François miljööga, kes on uus prantsuse oboemängija temaga, aga nüüd on klarneti versioon ja see on siis Mishelli tšekiga. Ning see on siis üks kõige värskem, kõige uuem kiievi heliteos orkestrile ja viiulile ja tarnetile. Ning siis tuleb ka Esijatega aulist sallise kontsert, see on siis tšellole klarnetile, mille esimene maailmas ettekanne oli eelmisel dantali festivalil. Ka seal oli see versioon Aldile ja klaveritel, meid on siis tšello ja Ardo Norras ise mängib siis seda, seda soolot. No aga seal on siis veel kaks, prantslased teevad jooja, BL Forest sellepärast et need prantsuse seal nihukest tegelikult ju kõik natukene seotud, nagu Prantsusmaaga, prantsuse kool, prantsuse esitaja prantsuse virtuoospala nii hoolde. Ja Ma mõtlesin, et no et sime sobiku siis Forebaval mis on ka siis niukene kontrasmi naljatlevale ja virtuoos sellega teosele. Hetkel olete te Soomes, kas tohib pärida, milline projekt on käsil? Praegu toimus siis kolm korda, ma esitan endale oratooriumi Saalomon. Ma sain kutsuda Läti riikliku koori Soome ja mul on viis soliidse rahvusvaheliselt solistid Soomest, Poolast, sakslast ja, ja Rootsist Rootsist, Eestis ka tuntud Mihhail pilliini. Kes on siis Saalomon ime esitame terve saalomoni kolme vaatuselise oratoorium ooperi kolmes Helsingi linnas ja siis lõpuks Helsingi Kaljo kirikus, kus saab festival? Igakevadine, vaimuliku muusika festival, Helsingi kirkus, Hoiko festival, see on siis, et kirikut, kõlagu kirikutes kõlagu muusika, selline festival, mis on juba pika traditsiooniga, ma olen seal praktiliselt iga aasta mingeid suurvormi. Ja nüüd on selline suur rahvusvaheline koosseis muidugi erilisi forell ja Läti koor, see on uskumatu, milline tase ikkagi sellel kooril on. Ja sellist asja nagu siin soomes küll ei ole. Mida läti koormitab, millist potsionaalselt taset? Seda on suurepärane kuulda, tahaks veel küsida, et kas dirigendi jaoks on raske ümber lülituda, et ühel nädalal esitate Händeli loomingut ja paari päeva pärast juba 21. sajandi muusikat. Kuidas see käib? Ei, no see ei ole üldse niimoodi, noh ütlesite kaks asjaga seal vahel on veel mitu kontserti, mul ei ole mingisugust vahet, tunnen muusikat ja ma lähen igasse teosesse, lähen väga individuaalne algselt sisse ja ma nagu ennast imenud sinna teosesse kohe sisse ja teisendunud nagu selle teosega, nii et kui ma mingit teost sel hetkel teen, siis mul on nagu muutunud selleks teoseks ise. Ma ei ole dirigent, et ma teen kuidagi väljapoolt, vaid siin niukene, teatud sisemine metamorfoos toimub ja, ja kaunis müstiline selgitada. Nii et mul ei ole sellist informatiivset ja mingisugust nihukest pragmaatilist lähenemist asjadele, vaid see on kaunis, transkontinentaalne tegevus ja ja küllalt aimamatu arusaamatu kõrval seisvatele inimestele, aga see toidab mind jama nende kaudu, tegelikult nagu viibin kogu aeg natuke teises maailmas. Suur tänu intervjuu eest sellel kiirel ajal seal Andres Mustonen ja edu ja ilusaid. Ja aitäh ja see kontsert, mis on seal tõeliselt mulle suure tähendusega, et me saame kanda 21. teoseid esmakordselt Eestis ette, mis on tõeliselt kaunis, harmooniline ja inimese hinge toitev muusika. Tuleval nädalal jõuab Eestisse väga nimetada, kas šamaan sellise orkester Pariisist, et anda reedel, 27. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti publikule kuule kontsert, kus solistina astub üles Juliana Garmin, Juula viiulil Itaaliast. Olen stuudiosse palunud produtsent Neeme Bunderi, et seda kontserti pisut tutvustada ja rääkida, millise orkestriga siis on tegelikult tegemist. Tegemist on tõesti vanamuusikamaailmas sellise pärlorkestriga, Filipperre VG nimi on kindlasti ka Eesti publikule tuttav ja maailmas on ta rohkemgi tuntud persoon ja see orkester ongi tema taktikepi all tavaliselt tegutsev orkester. Aga eks nad teevad ka projekte loomulikult teiste liidritega, seekord Felipe vägede ennast Tallinnas ei ole ja kogu programmi juhib siis Juliani karminiola ja Garmin joola kulise Shan, sellise orkester ei oskagi nüüd öelda, kumb see tähtsam või olulisem üksus nii-öelda on sesse karminola kindlasti kuulub maailma viiulimängija, et tippklassi ja publiku mäleta, kui meil oli siin Eesti kontserdiga koostöös paar aastat tagasi üks selline väga uhkelt balletietendus Brechaaž sellist kompaniis, siis oli just seal Garmin, Joala muusika taga, mis nagu mängis, et selles mõttes peaks nagu natuke tema mäng olema siiski avalikud meie kontserdisaalis kõlanud ja see orkester on teises paljude liidritega koostööd, muuhulgas ka René Jacobs, kes on kah vanamuusikamaailmas kindlasti väga tuntud ja oluline. Nad on esinenud pea kõikides olulisemates kontsertsaalides, muuhulgas siis music Rain Viinis, kontserti Pau Londonis, barbesson, tsenter, või siis Aldo super Frankfurdis või siis Berliini ja Müncheni filharmoonia saalid, Kiwandhaus, Lincoln tsenter ja nii edasi ja nii edasi, et see nimekiri on mainekas, nad on hulgaliselt laadistanud muuhulgas Mozarti reekviemi missat, see mulli, Beethoveni missa Solemmnist, samuti üheksandat sümfooniat, Schumanni stseenid, Kööde Faustist ja nii edasi, nii edasi. Orkester ei ole suur, ta on ikkagi selline kahe kolmekümnevaheline seltskond, nagu barokkorkestri töö või ka klassikalised orkestrid välja näevad. Ja muidugi oluline mainida on, et tegemist on vanadel pillidel mängiva orkestriga, eksis ta kompetentsetele instrumentidele, mida kasutati 18. ja 18. sajandi, et selline autentne kõla spekter on olud Philip RF heegele kui ka selle orkestrile kogu aeg nagu oluline ja Juliana Garmini Oola siis viiulisolist on kahjuks unikaalne mängijat, ta tegelikult mängib nii varasemat stiilis kui ka kaasaegsemat stiilis viiulit ja ma olen seda alati üritanud rõhutada, et kui meil Violyinoppis sarjas on üks nagu selline oluline detail, kaatet, kõlavad ka ajaloolised väga haruldased pillid ja Garmin, joola viiul on ka siis nüüd selles samas seerias, sest muusika fänn saab kuulata siis taas ühtes tradiga kaariust aastast 1732, see on siis pill, millega Karmin, Joala mängib, karminioola on töötanud 10 aastat Veneetsia konservatooriumis, õpetanud üle kogu maailma tegelikult viiulit ja võib-olla olulised on ka tema mälestused, nagu juba sai mainitud siis kui meil oli see bridžgaasi aastaaegade projekt, siis Veneetsia barokkorkestriga ongi just seesama tehtud ja ta on saanud mitmeid preemiaid, siis muuhulgas diapasoon, tooršokk, moondile music. Ja käesoleval ajal salvestab ta ainult Deutsche grammofonid. Te olete planeerinud selle veoliinombis kontserdisarja, et kas on selle sarja tipphetk? Jah, ma arvan, et see on kindlasti üks tipphetkedest, sest et kui me nüüd mõtleme, mis on meil juba olnud alles esines meil Fowler, kvartett, mingujat, kvartett, rääkimata siis novembri lõpus siin käinud koorist. Et nad kõik on tegemist ikkagi väga ekstraklassi kontseritega või ka siis ka laagerdunud, eks ole, kes oli juba septembris siin piss sari on olnud väga vaheldusrikas, siin on nii orkestrit kui solisti kui kvartett, et selles mõttes jah, tipp, et nii suurt seltskonda terve orkester koos tipsolistiga võib-olla kogu sarja jooksul see kõlab jah, ainult temast korda. Aga ma kindlasti ei tahaks ära hinnata immidooriaga paljude teiste esitasite. Ja Tallinna kontserdil kõlavad siis luidžipaceriini Wolfgang Amadeus Mozarti ja Joseph Haydni teosed. Ettekandele tulevad Mozarti kaks viiulikontserti. Wir kontsert number üks ja viiulikontsert number neli ja muuhulgas siis kõlab ka Buckeriini sümfoonia d-moll ja üks Haydni sümfoonia lähein kuninganna, seal siis nendest üks pariisi sümfooniatest olev teos, mis on siis sama pealkirja saanud väidetavalt selle järgi, kui seda ette kanti Pariisis kuningannale just see teos aga ei meeldinud, nii et ta sai koha ristitud tema imeri. Saan sellise orkestri esinemisest on võimalik osa saada ka klassikaraadio vahendusel. Reedest otseülekannet Estonia kontserdisaalist vahendab Mirje Mändla. Täna toimub Vanemuise teatri väikeses majas Vanemuise tantsu- ja balletikooli kolmanda lennu lõpuetendus. Tantsurõõm. Lähemalt räägib etenduse koreograafia lavastaja Jelena Karpava. On nagu traditsiooniks, kui on balletikooli lend, siis tähistatakse seda laval ja lapsed siis näitavad etenduse vormis, et see oleks nagu lõpptulemus, mis koolis õppisid. Ja siis lennu puhul oli siis selline mõte koondada seda tantsulist või tantsu õppimist või siis õppimist läbi klassikalise tantsu, et see kehakool, millega nad siis või mida nad õpivad nende aastatega, see ei tähenda seda, et nad õpivad ainult klassikalist tantsu, vaid see kehakool võimaldab nendele esitleda ka natuke Üheteist žanrit. Kolmanda lennuga ma ainult andsin endale karaktertantsu missise, hammustab just seda lendu kõige rohkem. Ma arvan, et see positiivsus, optimistlikus ja positiivsus ja suur tahtmine, kui suur või väike kolmas lend on Vanemuise tantsu- ja balletikooli kolmas lend, neli tüdrukut on nii, et keskmine ja sina oled kokku pannud kontsert, tantsuetenduse. Tantsurõõm lihtsalt oli teada, et üks osa siis on nagu galakontsert, kus esitatakse rohkem nagu klassikalised numbrid või siis kooliõpilased saaks ka osa võtta selles etenduses, aga teine osa, mis oli siis lahtine või siis tekkiski kuidagi niimoodi, et just tahtsingi näidata, et see keha koolimoment, et mis siis lapsed saavutavad, kui nad õpivad selles koolis. Ja Niina rota on selline helilooja, kes põimisin ta muusikasse hästi palju, tähendab, ta on väga kaleidoskoopiline ja miks just filmimuusika, sest need filmid ikka Filini filmid on väga tugevalt filmid dramaatilised, nii et sisu on ka sügav, aga see muusika kajastub ka, tähendab elu lihtsalt elu ja miks just nii närvata muusika? No lihtsalt juhus, sain plaadi mingisuguse kätte ja siis hakkasin kuulama ja mulle meeldis, ma ei tahtnud väga populaarsetes filmides üldse võtta, üks selline balletisviit oli isegi teefilm, seal on lugu tsirkust artistide elust, siis on muusikafilmist orkester, orkestriproov ja hästi veider, hästi naljakas, võib-olla ja aga ma arvan, et ta kajastub ka nende noortepärasust, et nad, nad võivad ka kuskil üksinda saalis ka kuskil mingeid lollusi teha ja siis ette kujutada, kuidas nad tantsivad siis selle või teise muusika järgi, kes on teinud lavakujunduse tantsu rõõmus, tähendab selles esimeses osas tahtsin näidata just balletisaali või tähendab just seda mitte lava, mitte lavakujundust, vaid, vaid sellega, millega tegelevad need õpilased siis iga päev põhirõhkkond, tantsuetenduses, kolmandale tantsijatel ja lisaks siis teised noored tantsijad ja teised tähendab tillukesed noored tantsijad, kes seal väga armsad ja toredad ja saavad ka lavapraktikat sellega hästi, vaprad, hästi ilusad lapsed. Milliste ootuste-lootustega lähed laupäeval seda etendust vaatama ma ei vaata või teil on kaasa, aga põhiline on see, et ta meeldiks vanematele, sest vanemad tahavad ka näha, mis nende laps endast ette kujutab publikule natukene teistlaadi, natukene teistmoodi siis seda liikumist. Res Publica läks kaasa aitäh Jelena Karpava selle intervjuu eest. Vanemuise tantsu- ja balletikooli kolmanda lennu lõpuetendus laupäeval, 21. märtsil kell 12 ja kell 18 Vanemuise teatri väikeses majas. 21. märtsi helikajale tegid kaastööd Annika Kuuda, Kersti Inno, Hedvig Lätt, immo Mihkelson, Neeme raud ja Olev Oja. Helioperaator oli Katrin mõõdik. Toimetas Karingopra. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Ei sobi vana ajal teile sobival ajal helgaja.