Klassikaraadiokülaline on täna kunstnik Jüri Arrak. Meie saate teema on muusika minus ja küsingi, milline osa on olnud teie elus muusikal? No muusika üldiselt saadab inimest hällist hauani, ma mõtlesin all tellist professionaal, reaalset muusikat, ma mõtlen heli praegu üldse. Kuna ma olen kunstnik, eks ole, siis visuaalne maailm minu ümber kogu aeg on minuga koos ja täpselt samuti on helid. Lapsepõlves mul seda võimalus muusikat kuulata eriti ei olnud, sest ma olen sündinud 1936. Niukene vaatlik lapsepõlv hakkas saksa ajal siis oli meil oli küll mingi raadioga, poisikesed jooksid väljas rohkem ringi ja kuna isa oli mul taas ja meil ei olnud perekonnas, kontserdil või teatris käimise sellist kommet, nii et ma kasvasin võrdlemisi no mis tähendab metsikult, tähendab ütleme kunsti suhtes kunsti suhtes. Aga minu lapsepõlvesõber, kes oli kahjuks surnud, Jaan Saul. Me elasime peaaegu naaber, rajades Kadrioru lähedal ja tema juures kodus, kui me seal mängisime, siis Linda Saul õpetas seal laulmist, et inimestele ja ta klaverisaatja ja hiljem nii ja naa. Ja üks selline saksaaja lõppu või oli see juba vene aja alguse elamus, oli, kus Jaaniga me olime draamateatri rõdul või loo siis kuskil ja, ja Salme Reek mängis Tomsoierit ja noh, muusika ja kõik need mängud ja kõik see fun Aasia ja huvitav, et see on, mind kummitas mul, mul on pilt silmade ees, kuidas see asi kõik toimus? Imelik nats, selliseid kaadreid, ma loen stoppkaadrit, eks ma nimetan elu stoppkaadrid. Nii et kontserdil käia ja erilist teatris käimist ei olnud, aga siis kui inimene kasvab natukene suuremaks puberteediaeg, kui tuleb juba nii tõsisem huvi vastassoo vastu ja tüdrukud ja poisid, tantsupeod ja Sist olla reaalse, võis olla 53, neli viis 55, ma läksin sõjaväkke, aga ennem sõjas väga äge oli see pidudel käimine, oma arv on kaks-kolm korda nädalas, oli küll pead kindlasti koolipeod ja siis nõndanimetatud Sossi klubi lõunaklubi, Tombi klõbinat, praegune Mustpeade maja. Siis mängiti põhiliselt Niukest svingi džässi, tangot ja fokstrotti, olgugi et hiljem kuskil 55 vist juba hakati peale suruma mingeid vene ballitantse. See oli niivõrd koomiline, aga see jälle meelde. Ja sellepärast mul on siiamaani lemmik. Näiteks Ella Fitzgeraldi Luyams, mina ei saa midagi teha, nagu ma neid kuulen. Heldin kaela sisemiselt. Noh ja eriti, kui nad duetti laulavad Three Little triimastmi laulsid Jüri Arraku noorusaastate lemmikud Ella Fitzgeraldi ja luja Armstrong. Ja siis loomulikult sedalaadi meloodiline, traditsiooniline džässmuusika, pilli olid ei näiteks ja Glen Milleri orkestri ja kõik, no ühesõnaga, see seltskond on üks lemmik, mis mulle on jäänud ja loomulikult, et kui ma olin kolm aastat ja kolm kuud Vene sõjaväes, seal ei olnud muud muusikat, kui mingisugune crap oli seina peal, Leningradis me olime need üldiselt, kui nüüd küsida, et muusika minu elus, siis algas see puberteet aegne muusika loomulikult ja siis ta algas tõsisemalt siis, kui ma kunstiinstituuti astusin. Sest noh, kunsti sees juba olles iseenesest need helide ja, ja visuaalsete piltide komponeerimise reeglid on mingil määral sarnased, kõik need harmooniat ja kompositsioonid ja muusika kohta öeldakse ka, et värvi on muusik ja joonistuse kohta võib ka öelda, et oi, see on nii meloodiline joonistus ja nii et siis hakkasid muidugi kontserditel käimine ja nii edasi ja milline muusika mulle siis sealtkandist meeldib? Ikkagi ma pean tunnistama, et mulle meeldib selline toodiline ja harmooniline ja näiteks näiteks šopäen, mulle meeldib. Seal võib olla ka see, et tema traagiline elu ja poolakate väga keeruline ja raske ajalugu Poola riigil ja kõik need tragöödiad ja värgid, ütleme, see kajastub seal, aga samas ka näiteks Tšaikovski muusika, mulle meeldib, kuues sümfoonia. No tal olid ka isiklikult sellised tragöödiad, armastused ja asjad siis Vivaldi ja loomulikult Beethoven ja Bach, tähendab, kui ma hakkasin aru saama oma sellest ütleme, kunstiinstituudi lõpupoole, et kultuuri alus on tegelikult usk või erinevates kultuurides välja kujunenud religioonid, see on kultuuri alus, inimesel. Siis muidugi ma mäletan, ma ostsin kokku neid hunniku viisi, on mul veel alles, need vinüülplaate eesti orelit oli selline sari ja ma olen väga palju kuulanud muusikat, kui ma maalin. Reegel muidugi, aga lihtsalt ma olen kuulanud, niivõrd mõnus on, mitte raadio lahti oleks, et tuleb ükskõik mis mitte et mingisugune müralex ateljees, aga ikkagi see, mida ma momendil tahan. Sest näiteks kui ma maalisin 1990 Halliste kiriku altarit altarimaali oma ateljees siin Tallinnas, siis ma kuulasin väga palju nihukest vaimulikku muusikat. Sealsamas ka küünalde põletamine ja palved altarimaali, mis juurde kõik see käib mitte ainult altari, aga viimasel seal mani maalin kogu aeg siis oli üks lemmikplaat on Bachi Matteuse passiooni valitud kohad. Ja siiamaani ma teda aeg-ajalt kuulan. Ja täpselt samuti on, väga huvitav on Valeri Petrovi ortodoks, hingers on koor, vene vaimulik muusika, me oleme saanud juba juba sõbraks, et Laika kutsub mind, iga kord helistab ja tuleb jälle kontserdid ja nüüd viimasel kaardil on repro ühest minu pildist ka hea ja kurja vahel. Selline pilt mul. Nii et see muusika on väga huvitav ja sellega kohe. Ja sellega kohe selle vene kirikumuusika slaavi kirikumuusikaga haagib väga hästi, Arvo Pärt. Ma ei oska muusika teaduslikult rääkida. Mul puudub vastav sõnavara. Nii et nii et ma räägin nii täpselt nagu üks kunstnik teise naabri elukutse sees sorib Pärdi kontserdid, mis siin on olnud ja need on väga huvitavad, on seal, Niguliste kirikus on toimunud? Jaa jaa, et kui sellest vaimulikust ja kirikumuusikast väikene kõrvalpõige jälle teha, siis nagu ma alguses ütlesin, et, et minu muusikaline maitse ei ole üks niukene, pidev liin, eks ole. No see on umbes nii, nagu et mõnele maalikunstnikule meeldib võib-olla ainult et mingi ütleme impressionistliku muusika näiteks ta ise maalib impressionistliku postimpressionismi plaadis. Minul on nii, et lai diapasoon, no näiteks kui ma autoga sõidan ja maale või mingi pikem sõit on, siis ma kuulan kantrimuusikat näiteks niivõrd huvitav sesse see lehmapoiste poiste muusika, kuna Chicago tapamajja karju ajasid. Muidugi need Andrei lood ja asjad, need on kõik ju nad on ikka dekoratiivsed selles mõttes, et ta ei ole ikka see päris see, nagu nagu tol ajal oli. Need on ikka juba selliseid kantri estraad. Aga tema rütm ja see meeleolu soodustab kuidagi sõitmist ja ma lähen tihti märganud, et kiirus läheb liiga suureks. Muidugi halb asi, tunnistan üles. Aga no mitte nii suureks, et ma nüüd möödasõitusid, hakkaksin tegema, aga Eesti teedel on kiirus normaalne, kiirus on 100 105 110 täiesti normaalne. Siin need inimesed, kes räägivad mingist kiiruse piiramisest, on ebarealistlik jutt. Ma ei tea, kuidas seda peab piirama, siis vägivaldselt ja veel üks niisugune huvitav grupp Grupp, see on vale sõna ilmselt. Huvitav. Ma ei taha punt, veel hullem sõna. Aga metsa Tõll, me saime nii tuttavaks, et nad helistasid, et nad tahaksid oma plaadile ühte minu graafilist lehte kujunduseks. See oli selline võitlus kolme päise lohega ja mingi selline ja siis me saime tuttavaks, vaatasin, väga huvitavad mehed, kusjuures nad nagu segavad kokku, ütleme selle meie ristieelse kultuurioleku, noh, kuidas seda nimetada. Ausk, taarausk, loodususk ükskõik kuidas selle ja selle võitluse momendi vaenlaste vastu ja sealsamas ka kaasaegse rokkmuusika kuidagi ja tänu sellele nad on väga populaarseks muutunud ja mulle ka meeldib mitte kaua kuulata, aga meeldib nüüd ma joonistasin neile, neil tuleb järgmine plaat sellel kevadel mitte see väike, aga vinüülplaadina teevad ja siis ma joonistasin söejoonistused nende ansamblist neli meest seal minu laadis joonistused ja üks on siis hundist niuke hunt on peal. See on nagu iibekivi või selline, kus vanasti oli selline uskumus, et kui jaanilaupäeval tütarlapsed paljalt lasevad liugu kivi peal siis nad saavad mehele ja saavad lapsi. No võib-olla see tehnika käis hoopis niimoodi, et poisid põõsa taga piilusid ja siis võib-olla saidki lapsi, kus mina tean. Aga need on need eesti rahvamängud. Näiliselt see muusik Arvo Pärdist on väga kaugel näiliselt, aga tegelikult ei ole, sellepärast et see on kõik usuga seotud ja teatavasti usul on väga erinevaid väljendusvorme, olenevalt kultuuridest noh, nagu praeguse maailma probleem, eks ole, islami usk ja ristiusk mõlemad usud, islam on ainult hilisemalt tekkinud, nii et see on kõik üks ja sama, ainult et inimlik. Selline kurjus ja viha ja kadedus ja võim ja see on rahvad omavahel sassi ajanud ja on tekitanud ususõdasid ja niisuguseid asju, aga see läheb muusikast eemale. Ta eriti kaugele eemale ei lähesest. Mõõgavõitlus on ka heli, eks ju, kui ikka kõva mõõgavõitlus on kolinat palju konkreetne muusika. Teil on siin ühe väga temperamentsed rahva, gruusia vaimuliku muusika plaat, kaasastana. Ja siin oli selle koori kontsert oli ja sealt ma ostsin, selles on gruusia kirikumuusika ja Rusdaavi koor oli ja väga huvitav, ma olen üks kord elus Gruusias ainult käinud ja see oli 69. aastal. Aga sellesse oli väga emotsionaalne rei, sest mul olid mingid sõbrad, arhitektid, räägime, et me oleme laulurahvas mitte sugugi. Meie kui viina joovad, siis joristavate õllepruulijate mingid niuksed saksa laule. Aga Gruusia, kui on veinijoomine kuskil kõrtsis ja pidu on niivõrd ilusti laulavad ja niivõrd tore oli, et et hakka või siin laulma. Praegu mul üks, viis on meeles. Ja kõik need laulavad mitmehäälse lauaseltskond just. Ja muidugi kui nad said teada, et Eesti kunstnik ja ma olin küll noor kunstnik, siis aga ikkagi juba noh, siis oli nii, et mind ei lastud ennem ära, kui ma olin mitu kannu veini joonud ja nii edasi, nii et veretult lõbus ja eks ma pidin siis mingit eesti laulu laulma. Oma suurt ei osanud need huvitav rahvas, väga huvitav, aga praegu nad põhjast hakkavad üles tõusma. Sellepärast et gruusia rahvaviga oli see, et nad said väga varakult ristiusu. See on minu arvamus, sellest rahvast, väga varaseid, ristiusu ja väga ilusat kirikuid ja kõik need traditsioonid, aga kuna nad paiknevad sellises kohas ja nad olid Nõukogude Liidu ajal liiga seotud Venemaaga tähendab grusiinlased näiliselt nagu olid, väga iseseisvad, aga nad näiteks panid oma lapsi ka vene koolidesse teha Moskvas karjääri. Ja selline side nüüd maksis kätte, sest nad sidemeid lõigati katki ja siis äkki tekkis niuke kollaps. Andres Uiboga Me oleme vanad, head tuttavad, no tal on haruldused, organisatoorsed võimed peale selle, et ta on oreliprofessor tema kaudu ma sain tellimuse barokkoreli tiibade, sisekülgede maalidele, et see on meie muusikaakadeemia barokkorel, mis ehitas, esitati Saksa firma poolt. Ja selle oreli avamine oli 2001. aasta maikuus ja seal on kaks suurt maali. Mul need tiivad vaevalt mahtusid ateljeesse, sest nende kõrgus on kaks meetrit 85 ja ateljee, kus on kolm meetrit, viis. Nii et mul oli siis 20 sentimeetrit, olid nad põrandast kõrgemale, alumine äär. See oli päris huvitav, aga siis ma kuulasin orelimuusikat, põhiliselt oli väga huvitav töö. Ühe tiiva peal on siis Kristuse ristimine Jordanis ja teise peal on Püha Christoph voorus ja Andres Uibo ka. Tema veel organiseeris Suure-Jaanis, oli mul paar maali, oli kirikus seal jaga jaanid muusikapäevad, nii et see oleks tore, kui ja siin ka selles saates orelimuusikat Andres Uibo esituses. Üks selline jälle täiesti teisest toanurgast. Mul tekivad visuaalsed sümbolid, kunstniku asi, ma ei saa midagi teha teisest toanurgast, kui võtta välja, on üks selline plaat mul tunnetusüksus. Sellepärast et selle seltskonna loomise alguses ma olin, kuna mu vanem poeg mängib seal löökriistu ja see oli aastaid tagasi, kui nad alustasid ja nad siiamaani aeg-ajalt ikka esinevad. Nad on mänginud, kui mul oli näitus, oli Haus galeriis kas oli 2001 või midagi, niisiis nad mängisid seal näitus avamisel. Väga huvitav, sellepärast et nende muusika on nagu, nagu meil on, Narva jõgi on ütleme, ida ja lääne vaheline piir. Narva jõgi on nii kummaline sümbol, alates juba kuskil 15.-st sajandist ongi nagu mingisugune piir ja ta siiamaani nagu eksisteerib ja nende muusikatunnetusüksuse improvisatsiooniline muusika on ka nii, et ta on nagu india muusikast natukene ja, ja idamaadest ja meditatsioonist ja kuna need mehed on ju kõik eestlased, üks naine on ka. Siiski alguses olid vist kõik poisid, ainult kui nad olid noored Se muusikas improvisatsiooni, ta ongi sellised. Mina nimetaksin neid nagu niuksed, nagu meditatsioonid, et paned silmad kinni, oled nendega koos. See on jälle üks absoluutselt teistmoodi. Nii et see, see muusika minu sees või muusika minus, see on väga ja väga mitmeplaaniline ja see oleneb tõesti minu vanuselises seisukohast ka, ütleme, kas ma olin seitsmeteistaastane või ma olen 70 aastane. Seal vahepeal on, on väga palju igasuguseid astmeid, aga nad kõik on kuidagi jäänud mulle ikka omaseks. Aeg-ajalt ma kuulan väga erinevat muusikat. Kui nüüd Eesti muusikast veel rääkida, siis eks minu taevane vend, miks ma nii ütlen, sest me oleme mõlemad roti aastal sündinud ja mõlemad skorpionid, ainult Tõnis Mägi on 12 aastat minust noorem ja me ükskord kolmekesi kunagi ammu oli vist 80.-te alguses olime koos Peep Ilmet on ka veel skorpion Roy Peep ilmet luuletaja. Ja siis me Pummeldasime, see oli Peebu juures maal, mingi talu oli jaanilaupäev. Minu arust Pummeldamine on niivõrd ilus sõna, Pummelong. Kõlab ju, see on umbes nii nagu vana klassikaline džässmuusika, pumbum, pumbum, pummeldama. Niisuguse heatahtlikult ja siis Me vennastusime ja avastasime, et me oleme kõik sellised aktiivsed rotid ja siiamaani on jäänud niukene, õudselt mõnus, niisugune sõbralik suhe. Ja võib-olla Tõnise plaadi pealt on viimane plaat sind, mis ta mulle kinkis. Kuula, muusik on üks selline lugu, võib-olla seda ka lasta. Tõnisson küll kirjutanud plaadile armsale Jürile vere vennale. Verevend on muidugi vägevam, selle maine selline, aga ütleme taevane tähtedevaheline vend. Väga tore mees. Kuula muusikat ja heli siis sõrmede. Laadime jooni. Saatanal, ukse võid avada. Saamatute. Läänemaailm oli ka ju? Läänemere. Viivuks on jälle, see, on küll Noven siis mingil veid rõõmu, on soe ja on juuli. Kuula muusik kas tean, et iga heli siis sõrmele Laam dimensiooni. Inglil võid, võid avada. Universum on üldiselt harmooniliselt loodud korrastatud süsteem, see avaldub ka selles, eks ole, nagu me oleme ikka omavahel siin rääkinud, et mikrofoni maailm ja makromaailm nad on nii sarnased, et üks aatomituum on nagu päiksesüsteem ja ainult et niivõrd kohutavad erinevad mõõtmed ja nii edasi on selline harmooniline süsteem. Ja need niuksed disharmoonia, sellised sõlmekesed selles harmoonias, eks ole, nad torkavad väga silma. See on umbes nii, nagu alles hiljuti raadios oli selline problemaatika tiline sahade, vaat miks ikka nüüd ei ole ajakirjandus kogu aeg räägib nagu halbadest uudistest teha, et need ikka müüvad ja need müüvad, et sellepärast, et enamus inimesi on head. Ja kui sellest headusest lihtsalt kirjutada, see kedagi ei huvita. Inimesi huvitavad õnnetused, mingisugused vapustused, mingisugused jõledused. Kui neid on parajalt tempereeritud, tähendab, kui on suur sõda, see enam ei huvita, see on juba liiga palju. Aga kui on üks autoavarii, siis koguneb kohe uudishimulikud grupp ümber, eriti kui veel natuke verd kaan. Ja vaat minu arvates ennem ütlesin, et mulle meeldib harmooniline muusika ja, ja meloodiline muusika ja ma põhjendangi võib-olla sellega. No nii nagu ka kujutavas kunstis, mulle meeldib siiski värvide, vormide, kompositsiooni, harmoonia ja muidugi visuaalse kunsti juures veel mingisugune sõnum või teade või jutustus. Ja sellepärast mulle niukesed, ma räägin praeguses seisundis, nii nagu praegu olen. Kui ma olin kolmekümneaastane, ma mõtlesin võib-olla kultuurist ja kunstist teistmoodi, aga ma ei saa ennast viie kolmekümneseks praegu 40 aastat tagasi. Et need disharmoonia sõlmed selles harmoonilisest nöörikeses, need satuvad tähelepanu. Kui inimesel on näiteks kuulsuse kompleks, siis ta peabki midagi erakordset tegema. Ta peab tegema midagi sellist, et kõigil jääb suu lahti, et no ma ei hakka praegu siin kirjeldama, mida kunstis võib teha, et inimestel suu lahti jääb, eks ole, mul ei ole mõtet hakata siin selliseid sõnu kasutama. Aga lihtsalt on võimalus esineda nii äratab tähelepanu ja muusikas on täpselt samuti minu jaoks näiteks mulle ei paku mingit huvi, kui inimene tuleb lavale ja näiteks haamriga Taap klaveri puruks. See mind absoluutselt ei ärrita, eks, olgugi et heli tekib, teeb vihaseks. Seda küll, aga eks ma saan paljude muude asjade peale, ma ei pea selleks kontserdile minema. Nii et see ongi just nimelt tähelepanu äratamine. Ja see on see, aga seda millegipärast eriliselt ei analüüsitega ei kritiseeri, sest kõik tahavad kuulsaks saada. Kuna kõik tahavad kuulsaks saada, siis ka kirjutaja saab materjali, et saada kuulsaks, kui kirjutada sellest, kuidas keegi tahtis saada kuulsaks. Tähendab, see on selline umbsõlm, mida üks mees ajaloos raius mõõgaga katki, ainult eks ole, sõlme lahti harutada ei saanud, miksis mõõgaga. Aga võib-olla on vajalik mingisugune katastroof, mis asendab mõõka. Kusjuures katastroof on nii suur, et need pisikesed harmoonias sõlmekesed osutuvad liiga tühisteks. Ja see suur katastroof pühib kõik need asjad ära. Ma nimetan sõjaks, kui tekib sõda, tekib hoopis teistmoodi kunst, see on väga huvitav. Kui inimesel on liiga hea elu siis ta tahab kuulsaks saada lollustega. See on kummaline, aga nüüd räägin praeguse kultuurisituatsioonile vastu, sellepärast et mina nii selle jutuga kuulsaks ei saa, sellepärast et ma räägin vastu nendele, kes tahavad kuulsaks saada. See on paradoks. Selleks, et üldse inimesi kuidagi headusele viia, tuleb väga resoluutselt kasvatada inimesi. Mina ei poolda vabakasvatust, kuna me oleme loomad. Me oleme siiski imetajad, kes omavad haruldast mõistust. Ei saa seda eitada, eks ole. Ja kõik loomad kasvatavad ka oma lapsi. Aga nad kasvatavad selleks, et need lapsed elus läbi saaksid, omamoodi, et nad oskaksid saaki püüda, et nad oskaksid varjuda. Mis tähendab vabakasvatus inimeste juures, nad ei oska siis enam ühiskonnas elada ja inimesi õpetada ka muusikat kuulama ja kunstist aru, täpselt sinna ma tahtsingi välja jõuda ja suure ja need teie seda ütlesite, järelikult minu eelkõne oli õige. Just nimelt sinna ma tahtsingi välja jõuda, seda ma nimetan vahel nalja pärast aadlikasvatuseks, kus on vaja osata. Ta natuke luuletada, lastel natukene akvarelli teha, natukene, eks ole, klaverit mängida või viiulit mängida ühesõnaga headusega kasvatada last. Aga miks ainult siis aadlikud peavad nii elama, miks kõike? Millised kontaktid on teil veel olnud Eesti muusikutega ja muusikateostega? No siin võiks nimetada kohe Andres Mustoneni, tema Hortus muusikuse ansamblit loomulikult koos temaga, nii et ma noh, see on umbes nii, et mõtled, Andres Mustonen ja ja ütled Hortus Musicus, nad on nii koos tähendab, selle lühikese jala väravatornis proovisaalis, teisel korrusel on selline nišš seina sees ja sinna ma maalisin munga, kes mängib pilli, see oli 1900 96. aastal. Ja see munk on niisugune keskmist kasvu nomeetri 75 on pildi kõrgus, Ortus muusikuse ansambel on väga selline vaimse kallakuga, aga sealsamas ka lõbu ja rõõmu, nii nagu ikka elus on. Ja teine selline põnev kontakt on mul olnud Vardo Rumessen-i kaudu, kes õhutas mind maalima Joonast, sest see Tobiase oratoorium Joonase lähetamine võeti kauba ja siis ma maalisin Joonase, kuidas joon selle merekoletise või kala poolt nagu sülitatakse, rannikule välja ja siis sama pildi peal on ka, kus ta istub seal Kikani puu all ja vaatab niinive poole ja, ja nii et väga õpetlik lugu on Joonase lugu muidugi, et ma soovitan kõigil vana testamendi Joonasega raamatukest sealt vaadata ja siis teine asi veel vardaga oli, et ta ütles, et et kas ma tahaks maalida Hiiopit, Artur Kapi oratoorium Hiiob, Peedule plaadistamine ja siis mõlemad, nii Joonas kui ka Hiiob on plaadi peal, tähendab, CD peal on trükitud ära ka ja Hiiob oli 1996, aastal selline. Minule isiklikult Hiiob meeldib kuidagi rohkem, aga mis see minu arvamus loeb siin, eks ole? Rass tegelaskujuna või oma pildi peal või muusika. Ta pildina tuli minu arust minule endale kuidagi. No kui mul oleks valida, eks ole, et viska üks pilt ära, siis ma jätaks siia peale, siis teeme nii, ma ei oska täpselt öelda. Ja kolmas koht, kus maalisin, see ei ole nüüd otseselt muusikaga seotud, aga Püha Risti kabelis on Eesti Evangeelse Luteri kiriku usuteaduste instituudi Püha Risti kabelis on niuke pikk nimi ja siis on seal ja vaimu koos ja sinna ma maalisin siis altarimaali tammepuust risti peale ja seal on kogu sisustus on minu kujunda nii et need pingid ja jutlust pult ja väike vitraažaken ja ja miks ma seda nüüd siin muusikasaates räägin, sest selle kabeli kujundamise ja maalimise ajal ma kuulasin kah kogu aeg Niukest vaimsemad muusikat. Ja noh, see on umbes nii, see jutt kordab natuke seda Halliste kiriku maalimist. Ja ühte asja ma tahaks veel märkida, on see, et minu arvates muusika on rohkem kaasajal vaimsusega seotud kui maalikunst ja kui mul on jälle niukene natukene kummaline jutt, aga et kui mul oleks valida, kui ma olen noor poiss ja kui mul oleks praegusel momendil valida, siis ma õpiksin võib-olla heliloojaks või kuidagi niimoodi, aga, aga mulle tundub nii, et kaasaegne visuaalne kultuur tänu tehnoloogiale ja tänu igasugustele trüki tehnikatel ja videotele ja filmidele ja fotoasjandustele on, on kuidagi see visioon, Algne külg on labastunud ja see vaimsus, mis peaks hõljuma värvide, vormide ja kompositsiooni vahel see on kuidagi hõljunud muusikasse. Need no ma, ma ei taha oma elukutselt nagu maha teha, eks ole, aga aga ma pean seda mainima, sest see on aus. Kas või see fakt, et kontserditel mängitakse pidevalt 18. 19. sajandi muusikat. Et kujutavas kunstis, kui keegi maalib nii nagu 18. sajandil, siis see oleks võrdlemisi kummaline nähtus praegusel ajal niimoodi, et näitustel. Aga noh, see on niuke kõrvalpõige Aitäh Jüri Arrak selle väga huvitava mõtete jagamise eest ja tahaks selle saate lõpetada vaimsust tulvil muusikaga. Kas see võiks olla Bachi Matteuse passioonist, mis saatis teid Halliste kiriku altari maalimisel või, või midagi Arvo Pärdist? Jah, ja te võtsite mul täpselt sõnad suust, sest ma hakkasin mõtlema ja, ja just need kaks ongi üks on just matuse passioonisse, teine on Pärt, nii et nad mõlemad ilusti haagivad üle aastakümnete teineteisega hoiavad, käest kinni, jalutavad vaimsuse poole, teeme nii. Suur tänu kutsumast ja väga meeldiv oli. Aga sel juhul kuulakem Tokaatat Arvo Pärdi Bachi kollaažist.