Tere, kallid klassikaraadio kuulajad algab. Kunstisadekunst err, mina olen saatejuht Aleksander saapa. Tänases saates käsitleme ühte näitust, see näitus on vaal galeriis sõbrapäeval avatud teestuudia, fotode näitus, õõvet veetlus. See näitus on vaal galeriis Tallinnas avatud neljanda märtsini. Rääkisin seoses selle näitusega kahe inimesega kõigepealt siis tee stuudia ühe poolega ehk siis Herkki, Erich Merila, aga, ja samuti Hasso Krulli ka, kes on siis tõlkinud eesti keelde sellist prantslase mõtet nagu taid 90.-te alguses. Ja kuna T-Stuudio vähemalt osalt tõuku George Pattai mõtetest, siis Hasso Krulli palusin nii-öelda ühendada shows pata Iidee stuudioga ja rääkida üleüldse, kes shows Pattaya on. Et kõigepealt siis kuulame, mida rääkida Hasso Krulli ja seejärel lähme edasi intervjuu juurde. Herkki Erich Merila aga head kuulamist. T-stuudio on avatud näitus vaal galeriis õõvet veetlus. See näitus on inspireeritud prantsuse mõtlejast šars pataist. Ja sellepärast oleme tulnud Hasso Krulli küsima. Et kõigepealt, et kes oli jorss Pattaya, kirjanik või filosoof või müstik või veel see ja palju muudki. Kui on sellised meestiku maadi tegelased, siis nende puhul alati küsitakse, et kas ta on kirjanik või filoso või lihtsalt mingisugune Lätis või hoopis täiesti ebamaine olevat, seda kõike niikuinii ei saa vastata ja noh, üleüldse need määratlused on ju oluliselt rohkem siis, kui kui keegi töökohta otsib või kui kui raamatuid katoloogitakse kuskil ka müügi seisukohalt mingil määral, aga patarei puhul tingimata kindlasti mitte. Noh, võib öelda, et ta oli noorena kindlasti realistidele lähedale. Ma arvan, et ilmselt lähedasem neile kui pataile olid realistid. Suhteliselt varakult läks ka André Bretooniga tülli ja niimoodi ta läks realismi kataloogist ka kohe välja, siis 50.-te lõpus ja kuuekümnendatel, kui oli väga palju uusi liikumisi kirjandusest ja filosoofiast, siis Pattai tekstid võeti üles, ta ise oli täitsa teguvõimas ka ja hakati aga tegelema, jaotub tema tegevus nagu põhiliselt jah, kaheks, ühed on sellised filosoofilise kallakuga aga pigem ehk Antab bioloogilised tekstid, mis siis puudutavad kulutuse mõistet, luksust, erootikat, kõiki selliseid tavaliselt filosoofia või, või ka tavalise kogeja jaoks, mitte väga lähedasi või sagedasi teemasid ja siis ka müstilist kogemust. Seda ta nimetas seesmiseks kogemuseks. Ja teine pool on siis proosa, lühikesed romaanid ja jutustused, Need on sellised, mida võiks mingisuguse categoryseerimise järgi liigitada bordograafiaks mingi teise kategooria järgi, nad on jah, sellised filosoofilised mõistujutud sõnaga kummagis nad muidugi passi päris täpselt, et nad ei ole niisugune tüüpiline pornograafia ja mitega taadi päris tüüpiline filosoofiline romaan tänaval teel ja noh, nende kahe pooluse vahel pat tai siis kõigub sõnaga, temasse on olen puutunud kõik, mis inimese vaimu selliseid äärmuslike ja erakordseid avaldasid, puudutab eriti äärmuslikke erakordseid taotlusi. Kõike sellist, mida on raske seletada mingite niisuguste kindlaks kujunenud kommetega või, või enesesäilitus tungiga noh, kõik, mis räägib vastu sellisele kogumise, säilitamise isegi headuse vaimule. Kas osa tema esseistika stan, kirjandusvaatlus on noh, võib öelda, et isegi see oleks nagu kolmas teooria raamat kirjandus ja kurjal on siiamaani küllalt oluline Prantsusmaal ja ja mujal ka. Ja seal siis vaadeldakse paljusid selliseid ilminguid, mis kurja skaalal tavaliselt lähevad sinna halvale poolele. Sellised riskantsed natuurid, kõik, mis sellisest harilikust teaduse mõistest ulatab väljapoole, kuni siis sellisel ülima kurjani kirjandusest nagu näiteks magi endast saadan, on püüdnud esitada. Ja seda siis analüüsitakse, teata mõistestikuga, mis on noh, võiks öelda, pooleldi filosoofiline, vaata ise ei tahtnud filosoof olla ja alati keeldus sellest nimetusest. Te olete ise 90.-te alguses tõlkinud eesti keelde kaks Pattaya raamatut, ma tammede varda ja silmalugu ilmusid vist, kui ma ei eksi, siis Teet Veispaki kirjastuselt. Kas seda anna kupatada Tai kohta vähe, et kas peaks nagu Pattaid rohkem eestindama või eesti keelde panema? Ma olen tõlkinud mõnedest see, et ka aga muidugi, et võiks olla üks selline kogumik kus oleks peale selle kulutuse mõiste teised samateemalised tähtsamad asjad. Ja siis neid kirjanduskäsitlusi võiks olla. Vaata oma teoste kogu lõpuks on siiski küllalt mahukas, raamatuid ta nii väga palju ei avaldanud, aga kõik see, mis pärast surma kokku kogutud, seda õige palju. Nii et sellest saaks kindlasti väga toreda käite, millest ühest oleks palju abi nahka lihtsalt 20. sajandi kunsti ja kirjanduse tundmaõppimisel, aga peale selle ta on tõesti väga originaalne. Isegi ainulaadne mõtleja. T-Stuudio nüüd sellel näitusel on, see oli, võiks öelda, et suguse fookuse keskel on seal valdavalt silm või siis vähemalt ovaalne või ringikujuline osa inimesest, kas siis naba või või Truntis suu. Tõlkinud selle patarei silmal, no et mida siis silm pataile tähendas. Kas tal on selle jaoks eraldi mõista? Et seda ei ole silmaloose tegelikult lahti seletatud, seal silm esineb küll väga iseseisva keha osaleja ja lõpuks sellisena, mis temast eraldada. Aga see jääb ikkagi või võiks öelda selliseks, mitte plaaniliseks kujundiks niisugune fantaasiaobjekt tegelikult noh, seda on fantaasiaobjekt, see ilmselt just jooki stuudionäitusega, Patarei teksti, sest ega muid kokkupuutepunkte ma nii väga kindlalt küll ei oskaks leida. Aga silm on vana, juba kiviajast tuntud sümbol, ta tähendab tohutult palju asju, kui temaga niimoodi visuaalselt mängida visuaalsel väljal silm on ju ise tegelikult see objekt, mis vastab Ta enda silmale. Nii et ta on teatud mõttes niisugune peegelobjekt. Aga tavaliselt, kui ta on kujutises leitav portree või, või mingid sellised sõnad pildid, kus, kus on näha silmapaar, siis see alati loob efekti, kus keegi nagu vaataks seina pealt, kui noh, pane näopilt seinale, siis hakkab vaatama. Ja kui neid on palju, siis see võib muutuda hirmutavaks või jahistavaks. Mõnikord. Aga nüüd nii nagu on tehtud seal stuudionäitusel, et seal on tegemist silmaga, mis on jah, tõesti nagu botail muutunud iseseisvaks fantaasiaobjektiks, noh, see, kuidas ta seal jõllitab või, või, või pöörleb, kuidas ta seal asetub ja kuidas teda on kompositsioonides väga kasutatud, noh, võiks öelda, et juba abstraheerida, sellepärast et need kompositsioonid see visuaalne kujund, mis seal tekib, see ei ole ju tõetruu või loomulik, vaid see on juba. Ma pigem nimetaks nagu abstraktseks kompositsiooniks isegi võiks öelda, et on teatav niisugune abstraktse ekspressionismi tänapäevane versioon fotograafias ja seal ta siis muutub niivõrd iseseisvaks fantaasiat objektiks. Et ühest küljest tekib selline õõvastav moment, seda on ju näitas, et pealkirjas ka rõhutatud õudus. See film on selline libe ja läikiv ja kohutavalt suur ja noh, tõesti ei kujuta ette, et kuhu ta võib liikuda, sest seal on näha, et ta ei, ei püsi paigal, ta lihtsalt teatud hetkel tabatud või siis ta on asetatud mingisugusesse kohta, kus ta ajutiselt küll püsib, aga paigutus on niisugune meelevaldne, seal lihtsalt kellegi suva. Ja siis ta hakkab nende teiste inimkehakujutistega ka üsna niimoodi realistlikult seotud motiividega. Hakkab jah, omapäraselt kokku mängima. Nii et tegemist pole kindlasti enam mingi jälgiva või vaatava silmaga vaid pigem võiks tõesti vaataja tunda, et tema enesesilm on sinna pandud, et see ei ole mitte silm, mis teda vaatab, vaided, et mingi osa temast kujutisena on sattunud kuhugi ja eksleb erinevates kehaosades erinevates visuaalsetes väljades ja noh, siis lõpuks mingil määral see abstraktne kompositsioon tasakaalustab seda keedet õudusetunne, et mis, mis muidu nagu muutuks ülivõimsaks, et selle geomeetria kaudu on nivoo jälle emotsionaalne nivool nagu lastud allapoole. Ma ei saa mainimata jätta, et Pattai ja kuulas psühhoanalüütik, Shakvokaan armastasid ka sama naist. Silvia makreed ja väidetavalt Lacaanan Bataisk mõjustatud ja teatavasti olete te siin kahis andnud näiteks loengut psühhoanalüüsipeenar. Et kas teie stuudio näituse selliseks primaarseks selliseks muukimise aparaadiks võikski olla psühhoanalüüs. Ma usun, et Pattaya Parema lähenemisnurga, sest psühhoanalüüs ikkagi hakkab toonitama pilku kui niisugust lakkaani psühhoanalüüs ja muidugi see on. No see on üks tõlgendusvõimalus, et mõista seda näitust siis, kui pilku, mis on sellest pilgu raskusest või väljaspoolsusest vabastatud, aga muudetud siis selliseks materjali seerunud Itaalia objektiks, mis võib olla kas mingid erootilised või, või siis nagu kliinilises pragmaatilises kontekstis neid. Ta on seal mitmeid erisuguseid, mõnikord lihtsalt kummastavad, ta ei saa aru, miks ta on seal. Ühesõnaga oleks muidugi võimalik seda näitust psühhoanalüüsida, aga siis tuleb palju erilahendus ja, ja peale selle ei olegi sele näituse mõte kindlasti see, et väljendada tegijate mingisuguseid paineid või see ei ole tehtud psühhoanalüütiku jaoks. Et seletada, mis on Lauritusele mürinal viga, ma arvan, et kui neil oleks selliseid probleeme, siis nad ei teeks mitte näitust, vaid kasutaksid mingeid tõhusamaid vahendeid, vaid ikkagi see näitas, analüüsib vaatajat vaataja enda tilku ja vaatan, võib muidugi minna sealt edasi ka kasvõi iseenda psühhoanalüüsimisse. Kui me jagame selle näituse pealkiri eeskujul tunded õõvaks veetluseks, siis kumba te rohkem tundsite ise näitusel olles? Minu jaoks nad täiesti neutrealiseerisid, eks teist, mida rohkem ma neid pilte vaatasin, ma nägin neid juba näitust seda enam laadal muutuvadki minu jaoks. Sellisteks abstraktsete, eks kompositsioonideks, kus siis noh, rohkem mängib jah, koloriit geomeetria ja need fantaasiaobjektid ise noh, vähehaaval libisevad kuhugi kaugusesse, aga kindlasti, kui ma püüan neid pilte meenutada, siis ta hüppab välja mingi metsik läikiv silm, see on ikka pigem õudne. Saade kunstveeerran nüüd omadega Pärnu maanteel, Herkki Erich Merila juures. Põhjuseks on stuudia näitus vaal galeriis. Veetlus, veetlus, et tervist. Tere, nagu ideestuudio kokku tuli, siis mina kui saatejuht olin alles vist algkoolis, et igasugune kokkupuutepunkt eeskuju tegemist, aga 90 minu meelest vähemalt nagu täielikult puudub. Et seega ma kasutan võimalust, küsin kohe, et miks teestuudio kahe photography siis Merila, Peeter lauritsa nagu ühisprojektina sündis seal ilmselt pikem lugu ja tagantjärgi mõeldes tanalüüsites tuli siin tegemist kahe paralleelse arenguga. Esiteks, nii mina kui Peeter kas siis kunstnikuna või, või, või isiksusena tulime jõudnud sellisesse punkti ja samas ka noh, ütleme muudatus, et Eesti ühiskonnas olid nagu sellel hetkel kõige suurematel, kõige drastilisemalt üldse langes aega, millal inimesed tekistangu suuri pöördeid, aga pigem olid seal nagu selle tee stuudio saamise põhjuseks siis teataval määral majanduslikud põhjused või siis kunstniku ambitsioon. Seal olid tegelikult mõlemad kui nüüd päris aus olla. Peter oli just tulnud tagasi Ameerikast õpingutelt ja mina olin tüdinud oma senisest ütleme, pressifotograafi karjäärist ja minu meelest see vist oligi täiesti esimene õhtu, kui Peter oli Ameerikast tagasi, ütleme nagu suur jällenägemise rõõm ja siis tasime nagu teineteise töid, mis me olime vahepealse aasta jooksul nagu tehingud ja siis kuidagi nagu Aga miks siis T-Stuudio nüüd siis 2008. aastal tagasi tuli ja, või noh, miks ta siis vahepeal ära külmutati, et lihtsalt sellepärast, et Peeter Laurits asus tegelema kütioru projektiga ja siis vist ei läinud Tagemiseda. Tegelikult desstuudio oli väga rõõmus projekt ja kui me alustasime seda, siis meil oli üsna palju illusioone pidamine, kui saame teha pida, nagu suudame teha ja see oli väga mänguline. Aga viie aasta jooksul muutus, on päris palju käsitateks ühiskond meie ümber muutus juba palju tõsisemaks. Meedia polnud enam niivõrd vastuvõtlik igasugustele katsetustele manipulatsioonide ja ka reklaamiturg nägu Raavutas mingisuguse küpsuse ja see polnud enam meil enam niivõrd vitav kui paljudel Peetriga selles mõttes ühistu erinevate on, kui seda üldse niimoodi eristada võivat. Mõtlen kas siis teoreetilisel pinnal või sellel pinnal, et mida ta nagu visuaalkultuuri ajaloos enda jaoks esile tõstate. Tegelikult me alustasime fotoga, tegemist nagu Peetriga koos, et me olemegi mõnes mõttes nagu paralleelselt kõrvuti pidevalt teineteisega dialoogis, olles arenenud kusagilt aastas 83. Meie looming, kus on nagu mõningaid sarnaseid punkte, võib-olla nüüd inspiratsiooniallikad võib, mõjutajad on erinevad. Peeter ammutab väga palju kirjandusest või siis ütleme, klassikalisema poole pealt. Minul on võib-olla nagu rohkem, kui ma nüüd püüan eristuda, siis nagu rohkem mõjusid või pind on nagu rohkem nagu paelunud massikul tuur või pokut tuur. Seepärast ongi ka läinud niimoodi, et Peeter rohkem tegelenud sellise sadeveeuputuse või maailma lõppu, teemadega või sellise maas, praegu nimetan seda võib-olla ökofotograafiks selliste samas olete nagu rohkem moe või reklaamifotograaf. Panen tõesti ja paralleelselt tegelenud nii reklaamifotograafia kui ka moefotograafiaga, aga ka nagu samas endo loominguga. Nagu olnud selline illusioon, et ühes nagu neid kahte asja on mul võimalus nagu oma mõtteid nagu jagad. Kuid tegemisi, et nagu sellised populaarsemad mõtted ei roniks mu enda loomingusse. Aga kahtlemata nagu olles nagu mingis mõttes moereklaamifotodega esines võib-olla tõesti varjutab mu oma loomingut või ütleme, nagu see on nagu paratamatult igapäevaselt rohkem esil. See on ju tänapäeval vist üsna tavaline situatsioon, et kunstnikud töötavad reklaamifirmas ka saade, disaineri või copy Raitarina, et seal vist ühelt poolt majanduslik paratamatus. Ja teiselt poolt, siis ma ei tea, kas tuleb kasuks, ei tule kasuks. Et te ütlesite, et te saate oma mõtted ära jagada, et üks ei tungi teisesse, aga kas võib tekitada mingi puudujäägi ka ühes või teises? Ma ei oskagi nagu niimoodi öelda, aga see on nagu jah, selgelt mind nagu peetakse nagu eelkõige moefotograafiks, kuigi ma iseenese määrakuna nagu seda ei kasuta nagu iialgi ei ole nagu asi, mida ma iga päev nagu teeksin, see vaala näituse idee sündis, miks see sündis siis teiseks, et kus seda teha, see näitas nagu läbi viia. Ja kaua see nagu ütleme aega võttis. Tegelikult esimesed signaalid võib närida midagi nagu võiks nagu Porsti nagu sündida poliitnagu suvel. Siis me võtsime nagu põgusalt jutuks, et teeks jälle midagi. Aga siis oli ilmselt mõlemal piisavalt nagu tegemist läksid nagu kuud siis äkitselt ühel õhtul sattusime Peetriga Von Krahlis kõlatlani kontserdile ja selle väga tore. Mingil hetkel nagu jõudsime tõdemusele, et peaks äkki ka uuesti bändi tegema. Et siis nagu, kas siis Peeter ütles Postimehes, et nagu pidu, mis on pooleli, vähenenud või midagi sellist. Noh, see võrdlus käis nagu pigem jah, ütleme, kui nüüd paigutada stuudio nagu selle 15 asutuse aiatrile peale et siis võib tõesti praegust hetke sellesama peo teise otsana näha, aga see oli pigem selline ühiskondlik võrdlused. Võib-olla see situatsioon Eestis nagu praegu, nagu meenutab ühte pikale veninud pidu, mis hetkel hakkab nagu väsima ja natukene kurvemaid noote võtma. Ma ise ei käinud lavamisel, aga mulle öeldi, et see oli vist üks publikurohkemaid avamisi viimastel aegadel, et et siis see nagu näitab, et ühelt poolt, et kas teestuudio kui selline kaubamärk ei ole oma väärtust kaotanud ja teisalt siis või siis on teil lihtsalt kohusetundlikud sõbrad ja neid on palju. Meil on päris palju sõpru, ma arvan, et üks põhjus, miks avamine nii rahvarohked, tuntus oli muusikas seal improviseerimis neli ja pool tundi, ansambel arhe ilmselt köitis kõik külastajad kohale, et nagu sellist läbi Et kõik, kes tulid, need jäid sinna lõpuni panin talle need tööd sinna ülesse ja ilmselt, kui teil hästi läheb, siis vaal galerii kui selline, see on ikkagi ka müügisse radu päri, võib-olla müüb kõik need tööd seal maha, see näitas nagu ühelt poolt ta ei kordu ilmselt või ta aka ringlema teised, kas siis ma küsin kohe, et kas see oli teil Peetriga siis ühekordne projekt või kavatsete ta oma sellist koostööd nüüd veel kuidagi edasi arendada? Esiteks on meil kavas nagu seda näitust eksponeerida Võru linnagaleriis siis aprillis ja siis peale seda põru avamist me töötame edasi, nii et see ei ole viimane, selle me oleme kokku leppinud. Kindlasti kuulajaid huvitab ka see, et kuidas teil see tööprotsess on, et teil on see öeldud seal teestuudiole indiviide nii, aga kes nagu tüürib paati või, või tööriista keegi, et sünnib sellise voolava sünergia põhimõttena, see on üsna poolav ja tegelikult on neid meetodeid, kuidas me oleme koos nagu töötanud kaski, mitu, meil on nagu vähemalt viis-kuus Disiteks kõike nagu tehakse koos idee sünnist peale pildistatakse, monteeritakse, tehakse kõike koos, siis on võimalus, et emmal-kummal on see algne impulss ja siis tehakse see asi koos valmis. On võimalus, et keegi alustab mingit pilti, teine lõpetab selle ja siis on nagu variant, et me teeme nagu, ütleme, võtted koos. Aga siis selline lõplik viimistlus võib valmis tegemine, arvuti töö on siis nagu eraldi näiteks nagu sellelt näituse puhul me tegime kõik võtted, kood vist kumbki tegi ühed võtted nagu eraldi ka mina siin Tallinnas Peeter, ühelt kütiorus, aga pärastpoole nagu post produktsioon oli osaliselt siin Tallinnas koos ja siis hiljem me tegime eraldi need nädal aega, mina siin Peeter seal ja siis meilitsi ja telefonitsi siis nagu konsulteerisime. Mõlemad Peetriga iseloomustab ka see, et mõlemad varjamatult arvestada Photoshoppi kasutada ürita nagu piltides seda peita. Photoshopi peitmine on nagu rohkem nagu reklaamimaailma hobi. Meil ei ole nagu vaja nagunii palju nagu valetada. Tegelikult meie teaks selline photoshop väga teretulnud, sest analoogfotograafia ajastul oli Eestit tähendab keeruline, ütleme, saada mingisugust professionaalset abi või teenust, seda just nagu värvifotovallas. Noh, see turg on puhtalt amatöörfotole orienteeritud ja photoshop oli nagu suurepärane võimalus, nagu uuesti käed sinna pildi sisse nagu saada. Ma tooksin siin analoogia nagu mustvalge fotograafia sele pimikuga kus saab mingeid asju rõhutada, varjata ja nii edasi. No mul on veel viimane küsimus, et kunstiajalugu tavaliselt kirjutavad kunstiteadlased, kes armastavad tavaliselt mingite kaadid kokkuvõttet. Ta mingitesse raamatutesse, noh, kas see on siis üheksanda puhu näiteks ülbed, üheksakümnendad või mis iganes tagasi vaatavad sellised kogumikud, et kui tee stuudia nüüd lasin aastani 2010 natuke aega nüüd oma tegevust nagu aktiivselt jätkab, et kas siis teestuudio kui 90.-te kunsti sellises kirjutuses olulisel kohal olev fotod anda, et kas ta võib siis leida endale nüüd kohaga nullindates? Ma arvan, et sellele tegelikult nagu päris paravastata, et see nagu selgub kunagi päris palju hiljem, mitte isegi 10 aasta pärast, võib-olla 50, mis nagu tegelikult on nagu sellest ajast nagu midagi väärt. Aitäh, Herkki Erich Merila. Tänases kunstisaates Kunst punkte, err, kuulasime kahte intervjuud, mõlemad olid seotud vaal galeriis neljanda märtsini avatud oleva näitusega õõvet veetlus, mille autoriks 90.-te alguses tegevust alustanud fotograafide tuua või siis kahest inimesest koosnev indiviid teestuudio. Kõigepealt rääkis meile Hasso Krull Shorts pataist ja selle prantsuse mõtleja seostest stuudioga ja siis teiseks juba teestuudio üks pool Herkki Erich Merila. Kes teie stuudioköögipoolest tahan ka mainida, et kellel aega siis neljandal märtsil toimub selle näituse lõpetus, pidu või lõpetuse üritus vaal galeriis. Et kes siis tahab täpsemat informatsiooni võib minna leheküljele VVV punkt vaalee, kus siis saab ka sellesama näitusepilt, et vaadata ja samuti see näitus peaks aprillis rändama Võrru. Stuudios oli teiega saatejuht Aleksander Tsapov ja saadetame lõpetama Beach Boysi lugu. Meid Fordistaims, kuulmiseni.