Tere päevast, klassikaraadio kuulajad algamas on 28. märtsi helikaja ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Song jagab muljeid kontserdist, kus esines ansambel Holst Singers Dylan Leyton'i juhatusel. 29. märtsil annavad kontserdi Eesti rahvusmeeskoor Ene Salumäe ja dirigeerib Risto Joost. Kavas kannatuse, vaimulik muusikastuudios, dirigente intervjueeris Vapra. Viienda aprillini kestavad kahekümnendad rahvusvahelised trompetipäevad. Stuudios on Aavo Ots ja teda küsitles Marge-Ly Rookäär. 30. märtsil esitle Mustpeade majas uut heliplaati heliseb väljadel Tallinna muusikakeskkooli noortekoor. Plaati tutvustab dirigent Ingrid Kõrvits intervjuus nelevastentsaldile. 31. märtsil esineb Estonia kontserdisaalis pianist Johnlasits ja kontserdi tutvustab lähemalt Eesti kontserdi produtsent Neeme pundar intervjuus maile nairisele. Teisel aprillil esineb Eesti filharmoonia kammerkoor Daniel Rossi juhatusel Sergei Rahmaninovi kogu öine jumalateenistus. Kontserdi tutvustas Annely ivaste intervjuus Kerstin. Teisest kuuenda aprillini toimub järjekordne rahvusvaheline konkurss, noor muusik Tallinn 2009. Ja seda tutvustab lähemalt Märt Hunt intervjuus Annika Kuudale. Kontserdiagentuur Corelli Music korraldab aprillis ansamblite heinavanker ja konsiilium, muusika. Kontsert ja neid üritusi tutvusta pane Remme sarjas Eesti muusika kullafond annab kontserte. Tallinna trio stuudios on tšellist Kelder, tera küsitles Kalev Vaidla. Tartus saab alguse uus kammermuusikut. Sari sentse sordina ja sellest räägib lähemalt produtsente Merle Kollom intervjuus helik Lätile. Ning ansambel resonaabelis esitleb 31. märtsil oma esikplaati. Stuudios tutvustab albumit kandlemängija Kristi Mühling. Sellisena lase helikajateemad ja soovin teile head kuulamist. Läinud nädala lõpus esines Eestis Londoni segakoor Holst Swingers dirigent Steven Leyton'i juhatusel. Mul õnnestus kuulata kontserti, mis toimus pühapäeval Niguliste kirikus ning millest tegi ülekande ka klassikaraadio. Koha peal nautis kontserti kirikutäis publikut. Inglise koorimuusika sele väärikad traditsioonid ja inglisekooride erakordne kõla on meie publikule justkui tuttavad ja justkui pole ka inglisekoore on ju Eestis käinud, kuid võib-olla siiski mitte sel määral, et igal muusikasõbral selle eripära kohe vaimukõrvas kajaks. Holstre hinges aitaski meelde tuletada, mille poolest inglise koorid erilised on. Koor kõlas kirkalt intensiivselt ning paistis silma suurepärase fraseerimise ansamblitunnetusega aga ka lauljate jäägitu pühendumisega. Olgu kohe öeldud, et ehkki Holst hinges plaadistab sageli ning esineb väga esinduslikel lavadel, on tegemist Amatööridega ehk asja armastajate ka selle sõna parimas mõttes. Samas ületab koorimusitseerimise kvaliteet igas elemendis paljusid maailmakuulsaid profikoore. Suur teene selles, et koor nõnda kompaktselt ja voolavalt kõlab, on selle dirigendist diivanid leitonil, keda võib liialdamata pidada üheks hinnatumaks kooridirigendiks terves maailmas. Leiten on raugematu energiaga. Muusikas on kuulus ja kardetud oma kompromissitu Se ja muusikalise Maximalismi poolest. Ta esineb kõikjal maailmas, juhatades nii suurvorme kui ka hakkab bella kontserte. Leiten on tänaseks salvestanud juba pool seda plaati ning meie eestlaste jaoks on tähtis, et ka Arvo Pärdi ja Veljo Tormise muusikat. Eestis antud kontsertidel kõlas ka Pärdi ja Tormise muusika ning Niguliste kirikus olid ka mõlemad kohal korraldades kontserdi lõpus südamliku vennastumise dirigendi lauljat. Heliloojatel oli põhjust õnnelik olla, sest nii Pärdi Nunctimitis ja Bogorooditseedi evo kui ka tormise kaks laulu Ernst Enno sõnadele ja sõrmemähkimise mäng kõlasid keskendunud kontrollitud, kuid siiski kirglikkus ettekandes. Kontserdi teises pooles tabas veel ameeriklaste Mortel lauritsa nii eriti võtakeri inglase John täbeneri ning leeduka Vytautas miskimise teosed. Kõiki neid kompositsioone iseloomustab konsonante kõlavus, muusikaline kirge, ilu, mille poole dirigent Stephen Leiten näibki kõige rohkem püüdlevat. Tema ilmne eelistus on repertuaar, mis võimaldab romantilist taidlast kõla koos kaunilt kujundatud meloodiat, aga vähem paeluvad teda paljude kaasaegsete komponistide mõttemängud struktuuride, vormide ja peidetud tähendustega. Veelgi rohkem laia kaarega meloodiaid sisaldas kontserdi esimene pool, kus kõlas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tegutsenud heliloojate Charlesi villija Stanfordi kolm ladina motet Jahjubet pärlitsükkel hüvastijätulaulud Neis üdini inglisepärastes teostes tuli ehk kõige järjepidevam vähemalt välja Holst Singers'i tugevaim joon. Nimelt pikad tihedad legaatoliinid, täiuslik kõlaline ühtsus ja rabav dünaamiliste nüansside diferentseerimine. Sellele lisandus imeliselt puhas intonatsioon, nähtus, mis pole Inglismaal mõistagi mingi imeasi, kuid mida meie kooride ükskõik parastuslike kutseliste esituses kuuleb haruharva. Kooriliikmetega pärast kontserti vesteldes kinnitasid nad, et on väga õnnelikud selle üle, et said Eestis olla ja kahe väga austatud heliloojaga kohtuda. Dirigent Steven Leiten, kelle sidemed Eestiga ulatuvad juba 15 aasta taha, kinnitas omakorda, et tunneb aina suuremat huvi meie väikese maa koorimuusika vastu ning kavatseb Eesti heliloojate muusikat järjepidevalt oma kontserdikavadesse lisada. Täna õhtul Haapsalu toomkirikus ja homme Niguliste kirikus esineb Eesti rahvusmeeskoor Risto Joosti juhatusel. Orelil mängib Ene Salumäe ja kontsert kannab pealkirja Deprow tundis. Kavas on kannatusaja muusika. Mul on hea meel klassikaraadio stuudios tervitada dirigent Risto Joosti. Teil on kavas Arvo Pärdi ja Toomas tallise looming. Need teosed on isegi niiviisi vaheldumisi paigutatud, et millest selline kava? Sügava tekkis eelkõige ideest teha trammiga üks kontsert ja kuna rahvusmeeskoori repertuaaris on olnud aastakümneid juvad Arvo Pärdi teoste profondisse ja ma ei olnud ise seda varem juhatanud, jaga see lugu tohutult, sümpatiseerib mulle, siis ma mõtlesin, et seesama teos võiks olla ka kontserdi sisuliseks alapealkirjaks kontserdi läbivaks teemaks. Ja sellele vastavalt siis tekkiski idee teha kannatusaja muusikaprogramm. Üks inglise renessanssperioodi heliloojatest omastallison kirjutanud fantastilised teosed, millest siis kuulsamad on Jeremija nutulaulud kahes osas. Samamoodi mees häältele ja need teosed ka üllataval kombel pole veel rahvusmeeskoori repertuaaris kõlanud, nii et oli harukordne võimalus neid sinna lülitada. Ja sinna juurde saigi valitud veel teisigi Arvo Pärdi a cappella teoseid, nagu näiteks Mozdovli madroof, lood, mis on kirjutatud hiljad ansamblile ja andu, kuna ta sai siis siis toomas salliselt veel üks arvatavasti tuntumaid kaunimaid lugusid temalt Iffillasmi ja niuke maandunud. Ja nüüd selline kuidagi balance läbivaks elemendiks. Soovisin, et kõlaks ka orelilt, eks soololugu. Ja Ene Salumäe mängib siis kontserdi keskel triiviumi mis on kolmeosaline oreliteos ja, ja oli ka soov mingisugune uus lasku sellesse kontserdisse kavamates lisada. Ja nimelt esitame kontserdi lõpus Arvo Pärdi teose tapaatium toomine, mis on nüüd spetsiaalselt seatud meeskoorile ja orelile, nii et sellel kontserdil saab kuulda esiettekannet küll. Seade versioonis. Mis neid teoseid veel ühendab Arvo Pärdi ja Toomas tallise teoseid peale selle, et nad on religioossed, kõik ja väga hästi sobivad esitamiseks kannatuse ajal. No üks võib-olla läbiv element on see, et, et ma soovisin Arvo Pärdi teoste kõrvale leida midagi, mis oleks natukene siduv teema seoses kõikide 14 teostega, mis aero Pärdilt kavasse valisin, aga samas oleks raskeks elemendiks ja, ja väga hästi sobib vanamuusika ja selline renessansspolüfoonia Arvo Pärdi helikeelega käsikäes Seconeerima, nii et seetõttu selline valik. Üllataval kombel kui meil eile oli juba kontserte esimene kontsert, siis Paide kirikus, siis tabasin ennast mõttelt, et tegelikult mõjub Toomas talli palju kaasaegsema. Arvo Pärt mingis mõttes seepärast, et teatud dissonantsi on veelgi ootamatumalt ja aga kuna sumo stiilis ei kirjutanud meeski konkreetses sellisesse noh, kasvõi ta enda poolt kujundatud ranges stiilis mida Arvo Pärdi puhul ju nüüd alates juba 70.-te aastate lõpust Me oleme kuulnud siis kogu see muusika mõjub ühest küljest niimoodi palun keerivana ja mingis mõttes isegi harmooniliselt oluliselt distsineerivanema, kui Arvo Pärdi teosed. Teisipäeval oli juba esimene kontsert. Kuidas see läks kasse. Muusikaline sõnum jõudis inimesteni, kuidas sulle tundus? No ma arvan, igal juhul jõudis ja tunnistama, et koor laulab väga hästi ja neile muusika sobib ja nad on väga ja koostööaldis ja suudavad tõesti kiiresti muuta ja teha seda, mida muusika on ette kirjutanud ja mida siis meie omavahelises koostöös sooviks välja tuua. Ja ma arvan, et olgugi, et publikut ei olnud just päris täismaja, siis hoolimata sellest, et see kava tervikuna on, ma arvan, huvitav kuulata ja ei ole midagi paremat kui sellisel, ütleme külmal ajal, kus, kus küll päikega vaikselt juba pilve tagant rohkem paistma ei saa anda natukene rahu enne seda, kui juba jaanituluke kaugelt paistab. Loodame, et täna õhtul kell kuus Haapsalu toomkirikus ja homme kell kuus Niguliste kirikus Tallinnas on täismaju ja klassikaraadio teeb ka homsest kontserdist otseülekande. Aitäh tulemast stuudiosse, Risto Joost. Suur tänu. Liiga ja järgmisel nädalal kulmineeruvad kahekümnendad rahvusvahelised trompetipäevad stuudios on festivali kunstiline juht, haavoots, trompetipäevad on juubelihõngulised ja kulmineeruvad järgmisel nädalal ja võib-olla siis on paslik rääkida sündmustest, mis esimesest aprillist meie kõikide ees lahti rulluvad. Võib-olla paar märksõna nende trompetipäevade kohta, mis seal aprilli alguses siis toimub. Aprilli alguses toimuvat meile väga tähtsad kontserdid tulevad külla siin Hispaaniast viies t brass ja noored mängijad, kes mängivad üle Hispaania erinevates orkestrites. Nad on saanud kokku kõigepealt Hispaania noorteorkestris ja säält mitmed on mänginud siis Euroopa noorte orkestris, mida on ka juhatanud. Paavo Järvi on siin Tallinnas käinud ja näiteks esimene trompet, atlandil, Kado Illada oli seal aastaid trompetirühma kontsertmeister. Kui temast veel rääkida, siis eelmisel aastal asus ta tööle looril Maaserli orkestrisse Valencias. Miks me oleme kutsunud Hispaaniast? Esiteks on see, et on tekkinud nagu kontaktid, aga teiseks on Hispaania trompetikool on maailmas väga tuntud ja hispaania keel on omandamas ka Ameerikas väga juba tähtsuselt suurt osa. Hispaanlased on õppinud võib-olla kõige rohkem prantslaste käest aga väga palju. Hispaania trompetikoorile on juurde andnud need mängijad, kes on mänginud USA-s või ka teistes Ameerika orkestrites. Nii et selline rahvusvaheliste trompeti koolkondade kohtumine on toimunud. Seal teevad kaasa ka Eesti puhkpillimängijad, aga mis nendel hispaanlastel kavas on? Põhiosa võib-olla on siis pane maski taga on ka maailmaklassikat ja nad esitavad Tallinnas kaks erineva kavaga kontserti, mis on küll tasulised ja mida organiseerib siis mittetulundusühing, kontserdikorraldus ja esimene kontsert on esimesel aprillil kell kaheksa Mustpeade majas, kus on siis ka filmilõigud ja on minu arust väga huvitav kava tehtud. Ja teine kontsert on ka klassikaline, mis toimub Jaani kirikus neljandal aprillil. Veel toimub neljandal aprillil rahvusvaheline konverents, trompeti, õpetamise alused, asby lõputasil põhimõtted, kus siis on nõus andma meie noortele tunde kõik kvintetti mängijat ja meil ongi kutsutud siia Eesti noorte puhkpilliorkestri ja Eesti noorte Brassi ja teiste orkestrite tenori vaskpilli mängijaid. Võib-olla kõige tähtsam on, aga ta on oma kursusel, käsitleb ka väga põhjalikult orkestri partiisid ja ta on läbinud mitmete orkestrite nagu Odysse neid ja on saanud ka sinna tööle lõpetada meie noortele, kuidas edukalt läbida konkursse heasse orkestrisse. Võib-olla veel üks kõige tähtsam moment, ma loodan, et kogu see nende tunne õnnestub, on see tähtsustada puhkpillide kammermuusikat? Vaskpillide jaoks on selline ülim variant, on vaskpillikvintett. Sellepärast et paljudes orkestrites mängivad orkestrite kontsertmeistrid just väga palju kammermuusikat, mis on arendanud maailma sümfoonilise muusika esituse taset. Veel tahaks rõhutada, et meil on kahe tipporkestri nagu trompetit, kui üks on Valencias, siis siis on juubelihõngulise trompetipäevadele kutsutud ka Neeme Birk, kes on oma kogu karjääri jooksul mänginud Peterburi filharmoonia orkestrisse ka läbi sõitnud terve maailma ja esinenud just väga suurtes saalides Ameerikast Jaapanini. Viiendal aprillil on teil trompetipäevade finaal. Ja on meie, kus trompetitalendid, mis on traditsiooniline ja mis on ikkagi põhiliselt on Baltikumi tipud, kuid nagu eelmisel aastal ka sel aastal on palju Noori trompetimängijat Lätist, Leedust ja Eestist, kes on võib-olla mujal noortekonkurssidel edukalt esinenud, et loodan, et see tase on väga kõrge ja žürii on siis väljast, et kaks hispaanlast ja Neeme Birk, kui veel mõelda noorte konkursse, siis ongi hea, kui žürii ei tea, kes mängib ja ei ole väga tuttav nende õpetajatega, et noori hoidestki sellisest võib-olla jutumärkides skulptuuri poliitikast eemal. Hispaanlased toovad kaasa ka väga hinnalisi trompeti, mis antud juhul me otsustasime, saab kõige parem mängija, kes osaleb meistrikursusel, kes mängib partiisid hästi ja meistrikursuse lõppkontsert on Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis kolmandal aprillil kell 18. Et see pill on ühe Hispaania rahvusvaheliselt tunnustatud firma oma ja seda pilli saab minna välja valima sinna koha peale. Nii et kahekümnendad, rahvusvahelised trompetipäevad järgmisel nädalal kulmineeruvad ja täpsemalt võib vaadata ka kontserdikorraldus, poee. Tallinna muusikakeskkooli noortekoor esitab esmaspäeval, 30. märtsil kell 19 kontserdiga Mustpeade majas uut CD-plaati, mis kannab nime heliseb väljadel ja kontserdil tuleb ettekandele Eesti heliloojate koorimuusika. Meil on nüüd stuudios koori dirigent Ingrid. Kõrvits, milline kollektiiv on üldse Tallinna muusikakeskkooli noortekoor, koor tegutseb juba kooli asutamisest peale 61.-st aastast, et on, on pika traditsiooniga kollektiiv, aga mina olen nende ees nüüd olnud 17 aastat. Et enne mind on olnud seal teised dirigendid ja lauljad. Ta on väga erinevas vanuses, on ka juba gümnasistide hulgas, aga, aga ka nooremaid põhikooli õpilasi, et et päris lai vanus on meil. Kui me hakkasime niimoodi tundma, et me oleme kuhugi jõudnud, siis siis otsustasime, et võiks osaleda konkurssidel. Esimest korda käisime 2003 Lätis ja sealt alates peaaegu iga aasta oleme ikka kusagil käinud. Aga kui midagi sellist suuremat meie jaoks olulisemad välja tuua, siis ehk 2005. aastal, kui osalesime euroraadio koorikonkursil EDP Sing finaalis ja siis õnnestus seal saavutada Grand Prix, et see oli meie nagu selline tegevus, et kõige suurem tipphetk. Ja nüüd sügisel käisime Viinis Franz Schuberti koorikonkursil ja seal siis õnnestus saada kaks esikohta tulles nüüd tagasi Tallinna muusikakeskkoolinoortekoori uue CD plaadi juurde. Kas tegemist on esimese plaadiga koori jaoks või on ka varem midagi salvestatud? Päris omaplaadina on ta ikka esimene, et me oleme 2006. aastal teinud koostest ETV tütarlastekoori ja Tallinna kammerorkestriga ühe jõuluplaadi, aga päris oma CDd meil siiani ei olnud, et see ongi meil esimene seal nüüd läbinisti eesti muusikale põhinev. Vaat ja oleme valinud sinna laulud, mis on viimastel aastatel meie repertuaaris olnud. Et tekkis selline tunne, et võiks jäädvustada selle koosseisuga, nüüd need teosed plaadil on Cyrillus Kreegi-ilt kolm vaimulikku rahvaviisi ja Tõnu kõrvitsa seades. Õnnis on inimene, mis originaalis on tegelikult segakooriversioon. Ja siis on meil päris mitu teost, Veljo torniselt talvemustritest, tuisk ja virmalised. Siis on lauliku lapsepõli laulusild käsikivimäng, samuti Urmas Sisask, kuskilt on kaks teost martsiimarilt Aivar Joonaselt, Tõnu Kõrvits, sealt sellised nimed. Ja nagu ma aru saan, kõlavad ka esmaspäevasel esitluskontserdil just enamasti need teosed. Jah, püüame kõikidelt heliloojatelt vähemalt ühe teose, kes plaadil esindatud on, esitada Tallinna muusika. Koolinoortekoori uued CD plaadi pealkirjaga heliseb väljadel. Esitluskontsert toimub esmaspäeval, 30. aprillil kell 19 Mustpeade majas. Liiga ja teisipäevani, et 31. märtsil on Tallinnat külastamas, eks Horvaatia juurtega pianist, aga hetkel vist Amsterdamis tegutsev terranlasits, et kellega meil on tegemist ja mida tema ette kandma hakkab. Seal on kindlasti klaverisõbrale Eestile sõbrale juba tuntud nimi, sest et kaks aastat tagasi klaverifestivalil ta esines ja kuid ta sai valitud meie nimistusse, siis muidugi me ei teadnud temast nii palju, et see oli nagu sellise suurte ootuste ja lootustega kontsert pigem, aga see ületas kõik need ootused, ootused sesse, mängulisus, erakordne, seal tõesti tegemist olla fantastilise pianistiga. Ma ise mäletan, kuivõrd meeldivale temaga suhelda, kuivõrd hästi tal kõlas klaver, kuivõrd osav ta oli mängimast väga erinevat repertuaari kõrvuti, seal ma mõtlen näiteks partok või või siis ka barokk keskne, ma ei mäletagi, mis ta mängis, Kaspitaramoose vist ei olnud ja list kõik, ühesõnaga väga erinevad, erinevad penistmine nõudvad teosed olid tema näppude all väga huvitava, et tal on väga huvitavad sellised muusikalised nägemused ja muidugi fantastiline kõlamaailm, mis temaga mängus on, et nii, et sellepärast oli mul kohe mõttetute sallasid son tarvis kutsuda kiiremas korras tagasi ja nüüd ta meil siin ongi kohad. Ja seekord ta mängib meile siis Schumanni metsast teenid, uppus 82 listi maastate teist vihikut mängib WC ja Naapoli ja teisel poole kõlab siis Britteni klaveri süüd puhkusepäevik ja Rahmaninovi muusikalised momendid, hobus 16. Ka on tegemist siis nagu, nagu kuulda oli väga erinevat pialismi nõudvate teostega. Ja ma arvan, et just tema puhul see ongi just nagu põnev, et kui võib-olla mõned mängijad on sellised, kes on näiteks lääni mängijad või teine siis listi mängija, kolmas siis vene muusika mängima ja nii edasi ja nii edasi ja on natuke ohtlik valida siis selliselt pianistid väga lõikust nagu igas suunas repertuaari, siis mulle tundub, et, et olla Šveitsi puhul ei ole see mingisugune probleem Temase muustile. Mõttekäik on niivõrd, et originaal ja põneva, samas ta ei ole üldse selline efektitseja vend, kõik on läbi muusika, aga mis on ka nüüd tema sellisesse persooni tulnud juurde nüüd viimastel aastatel on see, et, et ta on ju päris usinalt hakanud ise kirjutama lugusid ja ka seadma lugusid, siis nüüd sügisel peaks näiteks tulevase Brahmsi viiulikontserdi klaveriversioon näiteks välja ja tegemist on siiski väga, väga põneva muusikuga ja see, et, et ta on tõesti mees, on ka võib-olla need just need paar viimast aastat nüüd, kui ta siit Tallinnast läks, olnud ikkagi tema jaoks väga edukad, muu hulgas ta sai Channel Classic sealt väga eksklusiivse lepingu salvestamiseks, eelmisel aastal ta debüteeris ka New Yorgi Lincoln tsentrumis, näiteks samuti London Royal festival hoolis noh, rääkimata siis muudest tuntud ja tuntumatest festivalidest kontserdikohtadest üle kogu maailma. Nii Korea, Jaapan, Hiina, temaga graafik on päris päris nagu aukartust äratav. Kõneles Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Pianist šanlasits esineb teisipäeval, 31. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis. Eesti filharmoonia kammerkoor esitab neljapäeval, teisel aprillil Tallinna Niguliste kirikus Sergei Rahmaninovi teoseid. Kogu öine jumalateenistus, see on teos, mis on kooril olnud juba aastaid ja sellel on oma ajalugu. Palusin stuudiosse koori toimetaja Hanneli ivaste, millised kogemused on filharmoonia kammerkooril selle teosega ja, ja mille poolest seekordne ettekanne on eriline. Tõepoolest, Eesti filharmoonia kammerkoor on Rahmaninovi kogu eest jumalateenistust laulnud juba peaaegu 10 aastat. Kõigepealt tõid repertuaari Tõnu Kaljuste, kellega lauldi siis seda nii Eestis, aga käidi ka mitmetel festivalidel Euroopas, Prantsusmaal ja Portugalis. Ja kui kammerkoori dirigendiks sai pool hiljem, siis ka pool Hilleriga. Käisime mitmetes Euroopa esinemispaikades seda esitamas ja muide, viimati esines voor selle teosega BBC Promsile kuulsal festivalil Londonis Royal Albert hoolis, kus ta võeti ka hästi vastu. Aga nüüd on siis esmakordselt, juhatab seda Taaniel Royce ja ootame põnevusega, kuidas interpreteerib tema seda kaunist vene kirikumuusikateost. Kas Daniel roissil on ka varem olnud repertuaaris dirigeerimisel, tema on juhatanud mitmeid Lääne-Euroopa koore ja just seda teost, aga nüüd Eesti filharmoonia kammerkoori juhatab jah, tõepoolest esmakordselt seal väga armastatud teos ja seda kuulamast ei väsi ilmselt kunagi. Aga tuletame natukene võib-olla meelde kuulajale, mis teosega on tegemist. Kogu öine jumalateenistus. Sergei Rahmaninovi kirjutas selle 1915. aastal ja koosneb 15-st osast A capella koorile kirjutatud ja seda tuntakse tegelikult Vesbrite nime all. Kuigi õigem tõlge originaalpealkirjale, mis on siis? Teenia on kogu öine jumalateenistus ja see teos sisaldab kolme jumalateenistuse tekste, need on õhtupalved, hommikupalved ja esimene tund. Ja tegelikult rajal süüdistati natukene Rahmaninovi selles, et tema helikeeles puudub selline innovatiivsus. Aga samas on see kahtlemata kuulajale äärmiselt kaunise nauditav. Romantiline helikeel. Ja Rahmaninovi ise ütles, et tema oma loomingus ei ole tahtnud kirjutada midagi originaalset. Ta ei ole püüdnud taga ajada midagi romantilist või rahvuslikust, et tema tahab kirjutada paberile vaid muusikat, mis ta eneses kuuleb nii loomulikuna kui võimalik. Need kaunid sõnad ja kuuleme, kuidas neljapäeval kammerkoori esituses kõlama hakkab. Neil, kel on kodus hõrevas Eesti filharmoonia kammerkooriplaat selle teosega pool hilieri juhatusel, neil on huvitav kuulata ja võrrelda, kui kuulata enne kodus Läti ja siis tulla Nigulistesse, et kuidas kõlab see teos siis Eesti filharmoonia kammerkoori uue dirigendi Daniel-Royce'i juhatusel. Ja pärast seda kontserti on plaan sõita edasi ka Euroopa erinevatesse riikidesse. Anname kontserte Itaalias kahes väikelinnas, kus tuleb samuti siis ettekandele Se Rahmaninovi teos. Aga kontsert. Nigulistes algab siis teise aprilli õhtul seal neljapäeva õhtul kell seitse. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Liiga ja teisest kuni kuuenda aprillini toimub taas rahvusvaheline konkurss, noor muusik 2009. Mul on hea meel tervitada siin stuudios selle ürituse korraldaja, mittetulundusühingu noor muusik, juhatuse esimeest Märt hunti. Mis on selle noore muusiku konkursi eesmärki ja kui pika traditsiooniga konkurss tänaseks juba on? Võib juba rääkida traditsioonist, sest toimub seitsmendat korda. Meil on ta regulaarselt üle aasta ja esimene oli 1997. aastal. Kui alguses olid ainult Euroopast osalejad, siis nüüd on see populaarsus juba levinud. Seekordsel noorel muusikul on juba osalejaid Lõuna-Aafrikast ja Hiinast ja Koreast ja rääkimata siis Islandist või Iirimaast niisugustest ligematest paikadest. Seekord on osavõtjaid 15-st riigist. Sellel konkursil osalevad kaheksa kuni 13 aastased lapsed, kust neid osalejaid leiate. Kui me seda konkursi korraldasime mingit kolmandat korda, siis tuli siia rahvusvahelise noorte konkursite organisatsiooni emsi esindaja ja ütles, et teil on see nii kenasti korraldatud, et kas te ei tahaks astuda meie liikmeks. Et nemad on siis oma nagu teavitamiskanalid, ajakirjad, mida nad siis saadavad kõikidesse riikidesse ka interneti kaudu tutvustavad siis kus on konkursid. Ja siis eelviimasel konkursil käis siis selle organisatsiooni direktor meid uuesti kuulamas ja temale meeldis sedavõrd, et tema ütles, et kas meil oleks midagi selle vastu, kui nad kuulutasid välja selliselt, et niisugune rahvusriikidesisene konkurss. Et need võitjad lapsed saaksid üheks preemiaks ka selle, et nad võivad ilma eelvoorutata tulla noore muusiku konkursile. Mõtlesin kindlasti, et meil ei ole midagi selle vastu, et palun nii et me oleme seal heas kirjas ja meil on omal ka internetilehekülg. Tõmban märkida, et nendest, kes siin on käinud ja oma esimese rahvusvahelise konkursi kogemuse saanud, et nendest on tulnud ju väga tublid noored interpreedid Eesti osavõtjatest, kui on näiteks Indrek Leivategija, Maksim, mis jura? Mihkel Poll? Jaan Kapp? No neid võiks veelgi lugeda. Aga eesmärgid kõigepealt meie noortele instrumendi õppijatele oleks vaja tõesti stiimulit. Stiimulit oleks vaja nii nendel väikestel Virtoosidel kui õpetajatel, sest ega siis ükski õpetaja ei taha oma lapsega ka viimaseks jäädakse, lähevad ikka võita. Tallinna linnavalitsus korraldab vastuvõtu Tallinna raekojas, kus antakse neile väiksed niuksed, meened ja tänukirjad selle eest, et nad ikkagi on selle suure vaeva ette võtnud ja selle lapse ette valmistunud. Kindlasti väärib õpetaja selle eest sama suurt tunnustust kuse võitja, lapski. Tavaline niukene, noorte interpreetide konkurss korraldatakse, ütleme ühel erialal. Nii esimene voor kui teine voor käib klaveri saatel. Ühesõnaga asi on nagu lihtsam ja ka odavam. Aga meil on erialasid kolm, viiul, tšello, klaver, kusjuures teine voor ja lõppkontsert toimub professionaalse orkestri saatel. Üheks eripäraks on meil see, et me propageerime kohustuslike palade kaudu eesti muusikat. Uut on meil veel see, et me oleme nüüd võtnud ühe helilooja niukseks läbivaks heliloojaks, kes on siis kirjutanud iga pillirühma jaoks loo, mida siis kõigilt tuleb mängida ja see on tänavasta, Timo Steiner. Ja tema siis annab välja oma preemia. Kes siis tema teost kõige paremini esitab? Võiks veel mainida see, et need auhinnad, mida noored interpreedid saavad, on kõik eesti kunstnike autorid tööd. Ja väga paljud Eesti juhtivad kunstnikud on selle asjaga kaasa tulnud ja me oleme neile väga tänulikud selle eest. Ja siis uut on veel seda, et toimuvad kontserdid ka koolides. Põhimure on ju see, et noorte hulgas seda klassikalist muusikat ju tutvustatakse ja levitatakse suhteliselt vähe. Ja meie püüame siis teha neid kontserte ja esinemisi nii palju kui võimalik. Juba sellepärast, et kui tuleb kohale üks noor interpreet ja kui tal ei oleks esinemisi peale konkursivooru siis võib-olla ta teise vooru ei saa ja sõidan niisama targalt koju tagasi halva tuju. Ja nüüd, et kõik lapsed tunneksid, et nad on asja eest tulnud siis meil on põhilisi kontsert ja kolm meil on konkursi käigus kõigi keelpillimängijate kontsert, üks siis klaverimängijate kontsert on teine ja kolmas on siis laureaatide lõppkontsert Estonia kontserdisaalis. Niisiis, viiuldajad ja tšellistid kontserti saab kuulata neljandal aprillil algusega kell 18 Mustpeade majas ning pianistide kontserti samal ajal muusika ja teatriakadeemias. Need kontserdid on linnarahvale tasuta ning Lõppkontsert laureaatidele toimub koos Tallinna Kammerorkestriga Toomas Vavilovi juhatusel kuuendana aprillil algusega kell 18 Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio stuudios on Annely Remme tutvustada lähiaja Corelli kontserdiagentuuri sündmusi ja kõigepealt tuleks juttu siis vaikse nädala muusikast, nimelt kõlavad ansambli heinavanker esituses Toomas tallisel amentatsioonid. Lamentatsioonid ehk Toomas tallis meistriteos on selle kontserdi peateos aga heinavankri kunstiline juht Margo Kõlar on oma peene tunnetusega sinna veel üht-teist lisanud, mis peaks selle kontserdi tegema eriti hõrguks. Ta on tallised muusikaga ühendanud natuke Vöödi gregooriuse laulu ja kuna kontserdil teeb heinavankriga kaasa Mart Siimer orelil, siis on kavasse pistetud siia-sinna hästi läbimõeldult ka natukene Olivier Messiaen, orelimuusikat kava liigub siis keskajast renessanssi, siis 20.-sse sajandisse ja, ja siis jälle tagasi sellise kauni kaarega. Heinavanker on teatavasti niisugune ansambel, mis ilmselt tänu oma hästi erilisele kõlale, mida on üpris raske kirjeldada. Ausalt öeldes, et kui püüda iseloomustada, siis võib-olla see eriline kõla tuleb just sellest, et, et häälematerjalid kui sobitatud on tegelikult igaüks üsna isemoodi, hästi karakteersed, aga samas see, kuidas nad siis ansambliga kokku sulavad. See toimub mingi niisuguse kõrgemaga regu keemilise reaktsiooni läbi, et see tulemus on tõesti hästi isikupärane ja ilmselt on see põhjus, miks me ise oma inimeste ansamblid kuuleme, ikka päris harva ja enamasti kuulevad neid hoopiski teiste maade kontserdikülastajad. Ja millal need heinavankri Eesti kontserdid toimuvad? Toimuvad neljandal aprillil kell seitse Tartu Jaani kirikus ja viiendal aprillil kell seitse Tallinna Jaani kirikus ansambli konsiilium muusikum viin kontserdiga, mis toimub 30. aprillil hästi kaunis keskkonnas kunagises Ungern-Sternbergide linna palees Toompeal. Selle kontserdiga ühineme jäänud kultuurimaailmaga tähistada Joseph Haydni eest tähtsat elu daatumit. Nende külaskäik on tõesti selline austav žest ka meie saalile ja meie inimestele, sest et nemad on tõesti selline väga peen seltskond, kes on istesse kõige kõrgema järgu saalidesse oodatud üle maailma. Kindlasti on üks põhjus see, et kõik selle ansambli liikmed on väga head spetsialistid varajase muusika alal. Siia tuleb ansambel kvartett Retina ehk neljaliikmelise nad. Olenevalt sellest, mis muusikana ta parasjagu kapo valinud, võivad nad ka oma koosseisu suunata kuni kammerorkestri koosseisuni. Nende pillid on tõesti sellised tõelised ehtsad vanad pillid Austrias on, neid võib olla ka natukene kergem üles leida kui, kui siin kaugemal põhjamaal elades. Kõik need ajastu pillidele kõige sobivamad materjalid, millega nad on Pille täiustanud, parandanud, et need aitavad kaasa sellele, et selle ansambli kõla on tõesti nii lähedane Haydni ja Mozarti aiakõlale kui ilmselt meie ajal on üldse võimalik taotleda. Nii palju, kui me seda suudame ette kujutada, et ma arvan, et see on siis elustub üks ettekujutus või fantaasia mitme sajanditagusest kõlapildist ja kontsert toimub neljapäeval, 30. aprillil kell seitse õhtul. Aprilli esimestel päevadel võib Tallinnas, Tartus ja Haapsalus kuulata uue Tallinna Trio kontserti et Riiast saabuvatest kontserditelt lähemalt rääkida. Stuudiosse palunud Trio tšellistid Kaido keldri. Uus Tallinna Trio on Eesti kontserdimaastikul tegutsenud juba üle 10 aasta. Kuidas tria sündis? Sünniluu oli natukene juhusega seoses, et tegelikult kunagi enne seda 90 seitsmendat aastat osa meie Riiast, ehk siis Marrite, mina mängisime teise nimega Rigas, mis oli Marukad Riiani, et et seal seoses mõningate probleemidega nagu Eestisse saabumisel ei õnnestunud Rutt haaval tol hetkel tulla nagu mängima meiega ühte kontsert ja kuidagi niimoodi läks, et seda ära ei saa jätta, siis tuli Harry mängu ja need asjad läksid oma teed ja nii sündiski uus Tallinna Trio. Kuidas tria endale nime sai? Meil oli võimalus võtta osa ühe suurepärase ennemeid tegutselt Riio nimest, ehk siis Tallinna tria Jüri Gerretz, Toomas Velmet ja Valdur Roots. Panime sinna uue ette, sündiski uus. Seda enam, et marti onu Jüri Gerretz mängis sellest Riias, nii et eks sellel oli oma osa. Ja edu saabus tellist üsna kiiresti, et kui te 97. aastal alustasite, siis esimene, suurem konkursi võit oli juba 1998. aasta kongressi. Me tulime con PRIA laureaadiks 98. aastal ja siis ole hea sees, siis proovisime kohe edasi, et 99 käisime Kuhmas kaameroosika konkursil mängimas. See oli nagu selline konkurss, kus asub, kuhu pääses lindi kaudu, et nii-öelda veid valiti selle kuue finaalis osalevad Riia hulka ja siis 2000. Me käisime Gdanskis kammermuusika konkursil, kus me saime teise koha. Et Eesti oludes loomulikult ei ole võimalik trias mängimisega ju leiba teenida, et teil kõigil on omaenda põhitöökohad tria kõrval, et kuidas üldse aega leiate koos proove teha ja kavasid ette valmistada ja ka kontsertreisidel käia, sest ei esine ainult Eestis, vaid ka välismaal. Mina harjume mõlemad, töötame siis Tallinna kammerorkestris Harritanud muusikaakadeemias peoks. Kõige raskem on loomulikult leida ühist vaba aega, aga tänu tööandjate vastutulekule ja kombineerimise oskustele sõitke õnnestub, nii et et ei ole nagu otseselt, sellepärast võikski kontsert pidanud ära jääma. Uus Tallinna Trio on tuntud just selle poolest, et teiega tihti leida ka eesti muusikat. Mitmed eesti heliloojad on isegi kirjutanud just klaveritrio muusikat. Teie trio-le mõeldes ning aprilli alguses esitamisele tuleva kava on samuti Eesti heliloojate muusikast koosnev. Kuid seekord ei ole tegemist uudisteostega, vaid vaid hoopis eesti vanema põlvkonna heliloojatega. Nende kontsertide ettepanek tuli Eesti kontserdilt ehk siis olemas kontsertsari eesti muusika, kullafond ja need teosed, mida nemad ka ette panid. Heino Elleri lüüriline pala, Eugen Kapi SQL Trio ja Artur Lemba bee tuur triga. Uus Tallinna Trio kolmandal aprillil Tallinnas toimuva kontserdi salvestab klassikaraadio. 30. märtsil hakkab Tartu kultuurielu rikastama uus kammermuusikute sari sensasardina, mis esitleb eelkõige Tartu interpreet. Sarja korraldab sihtasutus Tartu muusikafestivalid. Sarja tutvustab produtsent Merle kalla. Idee tekkis sellest, et selleks on karjuv vajadus aastaid tagasi, kui ma töötasin Vanemuise kontserdimajas, siis Vanemuise kontserdimaja eestvedamisel toimus ka kammermuusikasarja, mis oli puhtalt mõeldud siis Tartu interpreetide esitlemiseks, aga aastate jooksul see jäi soiku ja kiustasis nendele juttudele majandussurutisest alustame me just sellisel kriitilisel hetkel sarjaga, kus esinevad, valdavad sealt ainult tartu muusikud. Sense sordinot võiks tõlkida ilma sordiini. Ta võis sordiini alt väljas, mis tähendaski just seda, et Tartus on hulk põnevaid muusikuid, kes väga vajavad abi kätkes nende kontserttegevust väljaspool orkestri tööd Vanemuise orkestri tööd korraldaks ja see pealkiri ka kuskilt pidi, siis võiks nagu näidata seda, et me oleme olemas ja see on lihtsalt ärge sellest, et vaatamata sellele, et ei ole Tartu muusikute kontsert elu koordineerivad asutust on ometigi olemas hulk muusikuid, kes on väga huvitatud soolokontserti Vitali esinemisest. Kui palju Ta muusikuid reageeris üleskutsele osaleda sarjas ligi 25 erinevat programmi, mis oli väga suured üllatuseks ja loomulikult ühes aastas me ei suuda nii palju korraldada, me valisime välja 13 kava ise mahtunud sellesse aastasse, need jätkavad selles sarjas aastal 2010, aga sellel aastal on siis 13 kava, põhiliselt on kaks korda kuus, märtsis alustame ja detsembris siis lõpetame viimase kontserdiga, nagu see ka pealkirjast lähtub, et saan kammermuusikasari muusikavalikut on siis barokkmuusikast kuni kaasaegse improvisatsiooni on väga palju instrumentaalmuusikat ja on hea meel, et praktiliselt kõik olulisemad sooloinstrumendid on esindatud, on vokaalmuusikat, kaasatud on kirjanike näit, leiaid, aga ka mõningaid üksikuid külalisi väljaspool Tartut, nii et iga kontsert on kindlasti omaette pärl. Kui palju Tartu muusikuid osaleb sellel aastal selles sarjas? Selles sarjas osaleb ligi 40 muusikut lihtsalt sarja lõikes mõningad üksikud nimed, need on kõik Tartu publikule väga tuntud nimed, nooret, armastatud muusikud, näiteks con prio laureaat, oboemängija Riivo Kallasmaa, fagotimängija Rene ees, palaan akordionist Külli Kudu, saksofonist Heli Reimann, Fletist lande lampe, kits pianistid, Pille Taniloo, Jaanika tarand, Sirp Kadri-Ann Sumera hulgaliselt keelpilli mängijaid eesotsas Kristel Eero ja Põldojaga, aga ka klarneti mängijad, Heimohodanyonokia noorkonkursi võitja Tõnu Kalm ja sarja lõpetab klaveri tuua Ebe müntel Jorma Toots. Sarja esimene kontsert toimub 30. märtsil kell 18 Tartu linnamuuseumis. Selle kontserdi pealkirjaks tuulepoognad nimeline luuleline pealkiri, mis väga hästi sellele kavale sobib. Kavas on Beethoveni kvintett Ravelli vokalised, tüüdhabanera Bulankiseks ja esinejateks on Leonora palu flöödid Riivo Kallasmaapoel, Eeemmohodaniono klarnetit, Renee Sepalaan, fagoti Jan Ben Chuck metsasarvel ja kontsertmeistriks on Jaanika Rand-Sirp. Kõik need kontserdid hakkavad valdavalt toimuma küllalt tabatud kontserdipäeval esmaspäeval ja põhiliseks kohaks on armas ja kaunis kammerlik Tartu linnamuuseumi saal. Prillikuus võib kuulata kava. Karjasepasunaviisikus esineb Külli Kudu akordionil Heli Reimann, saksofoni. Live-elektroonikat kasutatakse aga meie kõige nõutum bassimängija Taavo Remmel. See on üks põnev kava. Kavas on improvisatsiooni eesti karjaviiside teemadel ja humoorikaid vahepalu Oskar Loorits kogumikust lugemispalu karjakasvataja elust ehitab siis armastatud näitleja Venno Loosaar. Aprilli lõpus toimub siis kontsert, kus esineb noorsoo ran, Laili jõgiaas, aga ka Atlan Karp ja nendel on kavas valdavalt prantsuse muusika ja maikuu sees võib kuulda lande lampe kits Delfile Taniloo klaveril, kaastegev on Doris Kareva, kes esitab enda tõlgitud eri rahvaste luulet ja muusika poolest on kavas siis Jaapani ja Eesti muusika- ja sensordino. Kevadhooaja lõpetab 25. mail kontsert, kus esineb Karmen Puis metso, Ron ja teda saadab klaveril Jaanika Rand-Sirp ja neil on kavas siis hulgaliselt kauneid aariaid Mozarti mas nii ja Tšaikovski sulest ja kes huvitub lugema kavade kohta täpsemalt siis kõige lihtsam on seda informatsiooni saada kultuuriaknast. Tartu kammermuusikute sari sensa sordina. Alustab 30. märtsil avakontserdiga Tartu linnamuuseumis. Ka ja klassikaraadio stuudios on kandlemängija Kristi Mühling. Et minu käes on ansambli resonaabilis esikplaat ja selle plaadi peale on salvestatud eesti heliloojate uusi teoseid kammermuusikat, siis mida esitab ansambel resonaabilis. Sa oled öelnud, et see plaat on selline natukene nagu kandlekeskne. Meie ansambel resunabilis tõesti säility plaadiga valmis ja selle plaadi läbivaks ideeks on Kannel kui nüüdismuusikainstrument. Sellel plaadil kõlavad mõningad kandle soololood, kuid enamus on siiski kammermuusika, kus siis kannel on esil ühel või teisel viisil osades lugudes, kannel on nagu keskne pill ja osades lugudes tranga lihtsalt võrdne partner teistele pillidele. Meie ansambli koosseis on mõnevõrra ebatavaline. Sinna kuuluvad lisaks siis eesti Kromaatilisele kandlale veel hääl metsosopran Iris Oja, tšello Aare Tammesalu ja flööt. Ta mängib Tarmo Johannes ja kuna meie ansambli koosseis on selline mitteklassikaline, siis põhiliselt oma repertuaari tellimegi spetsiaalselt meie ansamblile otse helilooja tegelikult ja nii ka selle plaadi lood on tellitud spetsiaalselt meile. Need heliloojad, kes siin kõlavad, on Helena Tulve. Anti au, vinen, tema on ainukene mitte-eesti helilooja meie plaadil. Aga kirjutatud on seal tema lugu jällegi spetsiaalselt meile. Tatjana Kozlova, Margo Kõlar, Age Hirv, Kristjan Kõrver, Märt-Matis Lill ja Ülo Krigul. Teosed, mida me siin plaadil mängime, on täiesti värsked. Nad on tehtud kõik pärast aastat 2000. Et kõige vanem lugu on siin tehtud aastal 2002 ja kõige värskem 2007, nii et see on tõesti väga kaasaegne sõna otseses mõttes. Me oleme neid lugusid esitanud päris palju. Meil on kontserte olnud siin ja seal Eestis kui ka välismaal. Näiteks eelmisel sügisel me sattusime sellisesse eksootilise kohta nagu Iraan esinema trioga. Käisime Teherani festivalil, siis esitamas ka osaliselt neid samu lugusid, mis siin plaadil kõlavad. Ja viimaste aastate, et üks huvitav ettevõtmine on meil olnud kontserdisari revisioon, mis siis nagu ühendab visuaalseid, kunste ja muusikat. Ja need on sellised kontsert, jalutuskäigud kunstigaleriides ning arhitektuuriliselt tähelepanuväärsetes kohtades, kus me siis oleme ka esitanud neid lugusid, mis siin plaadil kõlavad. Plaadi esitlus toimub teisipäeval, 31. märtsil kell kuus galeriis Artepo jahu tänav 12. See on koht, millega meil on pikaajalised sidemed. Me oleme korraldanud seal kontserte ja selle galerii, kunstnik Olga ternikova on ka, ütlesin meie plaadikujundaja. Plaadi puhul on alati oluline teada ka seda, et kust seda oleks võimalik leida. Lähitulevikku. Kus on seda kindlasti võimalik osta meie kodulehe kaudu wwwerrsonabilis komm ning see kindlasti tuleb ka plaadipoodidesse müügile, samuti me kavatseme seda ise müüa oma kontsertidel. Klassikaraadio olla tuleb sünnipäev, suur sünnipäeva soovikontsert on eetris esimese aprilli südapäeval. Saada oma muusika soov klassika, et TRUE või Kreutzwaldi 14. Ootame teie soove saate ajal telefonil kuus üks üks neli kaks kaheksa viis. Esimese aprilli õhtul tähistab klassikaraadio oma sünnipäevastuudio kontserdiga igaühele midagi Esinevad Leanne Barbo, Eesti rahvusringhäälingu kooria, Triin Ella ansambel ning Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli bigbänd Siim Aimla juhatusel. Kavas on eesti rahvamuusika, kodumaine koorimuusika, Valgre laulud tangot ja muusikaotseülekanne. Klassikaraadio sünnipäevakontserdilt algab kolmapäeva õhtul kell 19. Null viis. Tänasele helikajale tegid kaastööd Joosep Sang, Karin kopra, Margani roogar, nelevasteilselt mailen Airis Kersti Inno, Annika Kuuda, Kalev Vaidla. Hädi Klett saata mängisid kokku Katri maadik ja Helle Paas ja Saadet. Toimetas Irja Mändla. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal sobival ajal.