Ja nüüd on raadio kahe saate kõik puhuvad päeva intervjuudeks meile külla tulnud Taavi Eelmaa, tere päevast. Tere Taavi, sa istud siin üleni mustas, kas see on mingisugune märk, mingisugune viide sinu kunagistele õpingutele usuteaduste instituudis, pastori röövimises väidetavalt ükskord oled kandnud ja siis koguduse. See kõik segamini vussi ajanud ei ole, must on üldiselt ausalt öeldes kehva maitsega mehe kindla peale minek. Ütleme nii. Tagala on kindlustatud. Sa oled selles mõttes läbinud hästi sellise keeruka tee, enne kui sa näitleja ameti peale jõudsid. Loomulikult lapsepõlves näitasid, eks ole, pioneeride palees, kui ma ei eksi ja mõnda aega jah. Seal aastakese oled sa olnud punkar, eks ole, siis oled sa olnud peaaegu et pastor juba ja lõpuks näitleja, kas see näitleja amet oli ikka sellepärast, et sul on isa ees näitleja või tuli see sinu sees kuidagi, et sa pidid ikkagi lõppkokkuvõttes aru, et ükskõik, mis vahepeal olid teinud sinu tõeline tee olla näitleja? Kindlasti mingitel aastatel vastaks teisiti, aga hetkel oskaksin vastata sellele suhteliselt keerulisele, aga samas ikkagi põhja põnevale küsimusele kuidagi niimoodi, et ma ei usu enam sellesse mingisugune kutsumus, et seda saab kuidagi ise valida, kindlasti saab, kindlasti saab need valikud teha, aga mingil hetkel ikkagi sellist valib sinus kõlada naiivselt, aga loomulikult nüüdseks ajaks ma olen juba mõelnud seda, et kas, kas näitlemine üldse ongi? Mulle õigeid masendushetkedel, kas on mulle kõige parem, kas ma olen teinud õige valiku, kas öelda endast parimat, kes meist ei oleks kaitstud mõõnahetkede eest aga samas ka positiivsest, et ma, ma, ma ei saa vastata praegust enam lühilausega ega selgelt vaid et kui see teema on nii keeruline on ju siis ma ju siis peab ikkagi kalduma sellise vastu pooled vastuse poole, mingi amet või kutsumus valib siiski sinu. On mõeldud seda, et kas ma olen halb või hea näitleja, ma ei saa selle peale mõelda. Ma lihtsalt olen seda. Aga ma olen mõelnud kindlasti, et kas kunstnikuna on see kõige täpsem, kõige sobivam väljendusvahend mulle. Aga kui ta juba on, siis ju siis on see valinud pigem minu, et ju siis ma tegelen sellega, jõudis, mul on oskusi selles vallas ennast võib-olla kõige täpsemini väljendada, kuigi ma võin ju tahta midagi hoopis muud maati unistanud olla kirjanik, aga millegipärast olema näitleja. Ma nägin suisa viimati mängimas teatris etenduses isade pojad linnateatris ja ometi ma arvan, et enamus inimesi teab teda pigem tänu Õnne 13-le. Oled nõus, eks noh, televisioon teeb oma töö, on loomulikult ja see paarisajatuhandeline vaatajaskond. Kui sa lähtud just sellest Õnne 13 realist eeskätt Taavi, siis kuidas sulle tundub, kas oma isaga oled selles mõttes ühte moodi mõtlev näitleja ja, või on teie lähenemisviis erinev, et kui sa suudaksid mõelda end tema asemele õigesse itta ja seostasid end selle rolliga, kas sina teeksid seda? Oskaksite selles olla? Või olete oma lähenemiselt isaga hoopis erinevad inimesed? Ma kahtlustan, et me mingis moes kindlasti oleme, jah, mina hetkel võib-olla ei teeks seda praegust, et ma, ma lihtsalt juba puht aja mõttes, ma ei tahaks siduda ennast lisatööga, mis võtab nii palju aega, sest Õnne 13 on ta ütles, et tihti eetris neid võttepäevi on väga palju ja see võtab päris palju aega. Mul hetkel ei ole selles suhtes võimalike rohkem mingeid eetilisi piirama, nagu ausalt öeldes ei ei sea, et võib olla. Kui sa annad mulle valida, siis ma võib-olla valiksin, võib-olla valiksin midagi muud, aga kuna sa ei anna valida, siis siis ma jään vastuse võlgu. Kui sellest nii, et 15 aastat kestev seebiseriaal nimetame seda, siis niimoodi võiks olla teoreetiliselt väljund ka sinu jaoks. Oleneb, millest see seebiseriaal räägib, seebiseriaal on erinevaid on kui sa pead silmas Õnne 13, siis ma seda mina võib-olla seda vastu ei võtaks. Kui see, kui mulle öeldakse, kestab 15 aastat tegelenud sellega 15 aastat siis ma võib-olla mõtleksin. Kui minut küsiks, David Lynch, kas ma tahaksin 15 aastat twin tiiksis olla siis vastus oleks kindlasti teine. Et ja mõlemad seriaalidega. Muuseas, valikute küsimus, sa oled Õnne 13 võiks seda näinud, muidugi kui sul õnnestuks seal sulle öeldakse et meil on vaja asendajat kellegile tule tee üks osa ära, kelle sa kelle kohal rolli sa valiksid? Nõmme see on peen värk, kurat. Vabandust. See on peen värk. Nii. Afineeritult ma ei ostnudki praegu vastata. Ma pean mõtlema natuke asendama, siis ükspuha, nalja saab. Rolli pole vahet ja naise roll, naise roll oleks Almat oleks ilmselt võimalik. Ma kardan, et ma Almaks, võib-olla ma arvan, et ma Helgi Sallo siiski ei ületa, aga mõni teine palun väga asendajaks, miks mitte? Mina nüüd ei ole õige mees rääkima, ma ei ole näinud kahjuks ma olen üks vähestest ilmselt kui mitte ainus, räägin filmist Sügisball, ma olen kuulnud üht-teist vähemalt üht katkendit sealt näinud ja kas see filmiarmastus muutus pärast seda tööd, sest edevusele mõjub selline ja egole selline kiitust laine ning paitused väga hästi, eks. Meelitab tagasi kinolinale. Selles suhtes on vastus lihtne, et ma olen kino väga ammu väga kirglikult armastanud ja saamatusele kadunud ja ilmselt aga ei kao kuhugi kiht seda ka teha ilma nii-öelda nagu kuidas öeldakse, armastaja tuleb ilma et niisugune ilus sõna, mitte nõudmistetava tingimused, just nimelt tingimusteta kina tingimuste armastades, ma arvan, ma teen kino edaspidi kui selleks on võimalus ja sõpru ja siis ja olen ka seda teinud tingimusteta. Kirglikult ma olen mänginud nii väga sitledes, vabandust väga halbades kui ka väga heades filmides, et sa oled mänginud sitades filmides, sellele ma vastan nagu John Malkovich vastase Ma armastan kino ja teiseks, näitlemine on, meil on bisnis. Milleks selline küsimus, kas sa tead juba ette, et film tuleb siit mitte alati, mitte alati? Vaata. Film ei ole, kuid hästi palju Eestis. Ja kuskil tuleb õppida. Mida aeg edasi, seda loomulikult väldin seda võimalust, et minu personaalse ruumi satub midagi ebameeldivat. Aga mida vähem on kogemusi, seda, seda vähem on võimalusi seda vältida, nii et ei, ma ei ole teadnud alati, et film on siit. Kui suure üllatusena sulle ja võib-olla sa võid ava taganeda teiste inimeste, kes sügisballiga seotud on, jaoks tuli see sügispagan, sa nii palju kiitust saanud on ma 70 nimesid Austrias ma juba hakkan otsast ära unustama, kus ta kõik on saanud, eks ole. Tunnustusi, medaleid, auhindu tuli suure üllatusena. Kevadel, kui enne enne, siis Screeningot ja avalikku esitlust. Kui film valmis oli ja ta festivalidel läks nii-öelda juba valmis koopiana, siis ma teadsin, et see film on kõva, eks me kõik teadsime, et need ilm on kõva, aga me ei teadnud, kui kõva sest nii festivalide edu eelkõige festivalide edu sõltub ju sellest, millised on teised filmid sel hetkel sel aastal, kes on žüriis, millised on maitsetrendid, millised on, mis on selle kõrval seda? Ei, seda faktorit ei saa mitte kunagi ette teada, saab aimata, aga mitte iialgi lõpuni nagu kalkuleerida. Ja selles suhtes see edu tuli ikkagi selline just selles. Nii mastaapne tuli siiski üllatusena tegi kõiki tõepoolest rõõmsaks, mitte et oleks istunud näpud kõhu peal võtmata, vaidlevad haigused. Magus tasume talle. Ei, see tuli ikka kõigile. Lõpp, just et milline see edu tuleb, seda me ei teadnud keegi. Praegu järjest tuleb neid ju juurde, neid auhindasid kas siis praegu praegu juba vaatad nende peal, et noh, hea küll, tuli järgmine veel juurde või praegu on ka see, ah, kas tõesti, kas me tõesti tegemine ja filmi, kumb emotsioon sul on jälle juurde, ah, pole hullu. Üllatused. Jälle uus, jälle Eino auhind on ikkagi alati rõõmsa tega lõpet koputatakse. Ega need nüüd nii palju ka ei ole, neid saab ikka üles lugeda. Võtamisel istusin minagi üleval rõdu peal, seal Vene teatris, vaatasin jälle. Lõpuks mulle Donsetavaid natuke tülpinud järele minekule. Ei, no võib-olla seal on võib-olla ka mingisugust sihukeste ärevusest ärevusest tingitud poosi, pigem, aga aga mitte mitte tegeliku tegelik kui tunned, sest tõesti ega otseselt ei minda välja kiituse peale keegi ei saa, seda niimoodi ei saagi teha, mida kindlasti midagi saab, aga Sa välja majandusliku edu peale saab ka, nii, saab ka nii teha, aga meie seda ei teinud kumbagi. Et vot seda ei võtagi niivõrd kui kiitusena, kuivõrd sellena, et sinu juttu, mida sa oled mõtelnud ja suhteliselt tõsiselt tahtnud kellelegi rääkida ja kui see inimene on sinust aru saanud, siis see on hea tunne ükskõik, kas või ükskõik siis kas keegi teist midagi proovib ausalt tõsiselt rääkida. Ja kui sa saad aru, et jah, see on kohale jõudnud, siis see on hea tunne. Selle auhinna ja kiitus aga on täpselt samasugune asi, ega sa, ega ma ei võta seda kui või Trubki või režissöör Veiko ei võtagi, seda ma usun küll niivõrd kui mingit erilist kiitust, mis loomulikult tõstab see katta, aga aga eelkõige see on kinnitus sellele, et keegi kuskil mingil hetkel on sinu jutust natuke mõistnud ja kaasa elanud, et see on see, mis ikka jälle alati rõõmu teeb, ühtemoodi. Kas tegijaskond olid nii-öelda omavahel vanad kalad, kas Veiko oli sinu jaoks enne teada-tuntud mees, sina tema jaoks? Me kõik, kes seal osalesid, me oleme nii-öelda meid saavad sõprussuhteid, ikak, sõprussuhted, siis aastaid juba Kas see tuleb tööle kasuks või kahjuks ma mõtlen seda, et kui ikkagi lavastajal teatris või režissööril filmis on vaja midagi saada ja saavutada ja nõuda ja mitte paluda, eks siis äkki see rikub midagi ära, kui ollakse omavahel nii-öelda Padid. Käite perekonniti läbi, eks ole, sünnipäevad ja nii edasi. Ja vastan nii, et see ei ole mitte konksu vastavaid, see vastas. C asi ongi nii, võtteplatsil hoopis teine. Seal on paigas väga selged hierarhiad. Nii naljakas, kui see ka ei kõla ega võtteplatsil nii-öelda sõber sõpra ei tunne, et seal peab, seal tekibki teine hingamine. Kakset tasandid ja seal küsimus sellest nõudmisel käsul isegi hääle tõstmisel seal on selleks selleks koht, sest keegi ei võta seda isiklikult, kuna see on vaja üks väga raske asi lõpule viia ja see on veidi nagu sõjaväeline olukord, keegi peab jagama käskkirju täitma. Oled sa aldis käskude täitja? Olen näitleja, kus sa iseendale peale vaatate, pole probleeme, loomulikult ma täidan igat käsku või selles mõttes ma ei täida. Ma täidan käsu siis, kui ma olen selle sisust aru saanud. Et küsimus ei ole, et lavastaja käsib, vaid see ikkagi. Võib-olla ma liialdasin selle käskude-keeldudega. Aga samamoodi on ka teatris, et kõigepealt ju lepitakse milleski kokku ja siis hakkab üks inimene oma näo järgi või siis terviku näo järgi seda midagi lavastuste filmi kujundama. Seda, seda on võimalik teha kahel viisil. Kas seda tehakse augud autorite ausalt, et üks mees tema näo järgi tema maitse tema tunnetuse järgi siis lihtsalt peab alluma on võimalik teha ka teatava grupitööna, kus on üldiselt tavaliselt siiski ega ei saa keegi kedagi sundida ei saa. Näitlejaga lavastajana. Lõppude lõpuks, kui kõik inimesed tunnistavad eesmärgi õigsust ja siis on nad nõus ka ennast nii-öelda pisut lükata laskma. Sest mingi peegel igalühel on vahel vajalik, sest lihtsalt teada, kas sinu Judge kommunikeerub, kas see, mida sa väljendada tahad, jõuab kellelegi, kas keegi sellest aru saab? Ma teen nüüd viimase viite sügisballile. Küsimuse sees tuleb see, kui suured on sinu nii-öelda eetilised müürid, mida sa oled ümber lükkama näiteks, et olla alasti laval. Et teha midagi sellist, mida Harlikud näitlejale tee seksid seene, midagi sellist, sügis pais oli üks selline koht kus sa päris nii-öelda avalikult seksid, eks ole, on sinu jaoks mingid eetilised piirid? Ei, seda ma ei tee. Kuulge, see läheb liiale. Ja siin on ka paras koht küsida, et oli see päris. Jah, see oli päris. Kindlasti on mingid piirid, mida ma ei teeks. Jah, muidugi olen On. Ma ei tabaks inimestega kassi aga see, võib-olla see on probleem. Aga mis puudutab mingisuguseid eetilis-moraalseid norme, siis inimene on loobunud enda jaoks ise. Jällegi tulen tagasi eesmärgi juurde. Miks, millisena sa tahad ise näha seda tulemust? See on vaba valik. Kui ma tahan jõuda inimeseni just selles esteetikas sellises vormis, et selleks on vaja. Ma ei tea, noh, mina ei ole neid piire seadnud, minul ei ole see piir kellelegi jaoks on see kindlasti piir, et saada kunstilise rahulduse, et ma pean seda piiri nihutama nii kaugele, et ma sellega ka ise rahule jääks, siis. Siis ei ole see nagu minu jaoks, jah, küsimus, ma võin seda juttu nii palju, kui kui vaja on. Tundub, et näitlejana oled sa mees, kes noh, nii-öelda risti ette ei löö, kas see kandub pelustusega kuidagi edasi? Või ütleme, tuleme selle juurde, kui palju üldse sinu meelest on näitlejaid Eestis, kes oleksid valmis sama järgi tegema? Ma ei oska seda öelda, ma ei oska seda öelda, olen seal on palju. Mine sa tea, inimesed muutuvad. Võib-olla küsimus on ka see, et võib-olla ei ole teile tehtud piisavalt atraktiivset pakkumist. Inimene ja inimene, kes seda on teinud, pole piisavalt usaldusväärne. Kuna ma teadsin, mida Veiko tahab, ma teadsin, kuhu me välja jõuda tahame. Meie kunstilise maitse klappis sajaprotsendiliselt. Selleks jäänud mõnuga küsimustki, see ei tekitanud vaidlusi ja ka vastasest, vaid ma teadsin, kuhu on vaja välja jõuda. Ja järelikult see piir ongi seal, kuhu on vaja välja jõuda. Taavi Eelmaa, miks Von Krahli teater miks mitte draama Vanemuine, Ugala ja nii edasi ja nii edasi. Vastand jällegi, mida mul on seda ennegi küsitud, vastan jällegi sama lausega, mida ma olen kasutanud. Kunagi lahkusin ühest teatrist, mida sa nimetasid siin ja kui sealt küsiti tol hetkel nüüdseks on kindlasti hoopis kõik teine, see oli juba ju peaaegu kuus-seitse aastat tagasi. Sealt küsiti, et miks te lahkute, vastan, vastasin intellektuaalsete väljakutsete puudumise tõttu. Selle juurde jään. Teater lihtsalt oli liiga tülpimus. Pakub mitte nii päriselt mitte klassikaline vaid et ma leian, et kunstis, teatris, kus üldse on esteetikat tõepoolest väga palju, et ei ole olemas nii-öelda õiget ega valet, vaid on väga suur nii-öelda ballett erinevatest eetikaid, mida kõike võib kasutada tol hetkel selles teatris, mida sa nimetasid klassikaliseks teatakse, on üks paljude hulgast, aga seal lihtsalt midagi muud ei tehtud. Aga mul oli himu katsetada, lüüa kaasa ka väga paljudes erinevates esteetikates, et tõepoolest see, see ei pruugi istuda kõigile. Aga mulle see meeldib, see eeldab teatavat kompetentsiga nendesse eetikates loomulikult teatavat edasi jõudlust. Aga kui ma juba olen selline ja kui ka minu kolleegid on sellised, siis noh, ei ole mõtet ju teha vähikäiku. Parem on ikkagi alati areneda ettepoole ja nii-öelda paremuse suunas ja olla iseendast pisut targem. Ma usun, ka publiku hulgas on neid inimesi, kes eelistavad erinevaid esteetikaid. Võib ju öelda, et rahvas seda ei taha, rahvas tahab hoopis toda, aga mind huvitab rahvas kui selline väga vähesest, rahval ei ole nime, isikukoodi ja aadressi ja ta ei mõtle mitte midagi. Rahval on raha? Jah, seda ma tean ja see risk jääb alati, aga on olemas teatav grupp inimesi, kes hindavad just nimelt seda, mida ma usun, et Von Krahli teater pakub kas andekas ja ma usun optimistina, et see grupp inimesi loomulikult alati suureneb, mitte et meil oleks vaatajaskond väike, meil on saalid täis aga ka just mainitud rahvas osa temast tüdineb varem või hiljem või jõudumööda ühesugusest ja õpib, vaata, ma just nimelt õpib vaatama ka väga erinevate esteetikaid, eriti teatris. Tihtipeale ma kuulen, sest et see või too tükk ei meeldinud või tänases Päevalehes oli just selle, meie viimase etenduse suhteliseks mitu kommentaari ajakirjaniku poolt, kes ütles, et jah ta vetendusele huvitav, kuid ta ei saanud nautida näitlejate mängu. Tõepoolest see, et sa ei saa huvitavat muljet ja, ja ja nautida näitlejate mängulaval, nagu sa oled harjunud ka see on üksesteetikatest kõigest, mitte midagi enamat, midagi vähemalt. Ja see ei ole hinnang, kas etendus on hea või halb või õigemini sellist küsimust. Kui sa suudad vallata ja oled õppinud vaatama väga palju visuaalseid süntakseid, kui ütleme keeruliselt rääkida, ühesõnaga erinevaid esteetikat, siis kaob see õnnetu termin kas hea või halb ja su enda maailm muutub pisut avaramaks, et sa ei opereeri. Sellega, kas mulle meeldis, ei sõltu oma hetkemeeleolust, mulle meeldis või mitte, et seal äärmiselt vähe tegelikult tegelikult saab nautida ja tehaksegi teateid, mida peab nautima selles mõttes edasijõudnu, kes oskab vahet teha erinevatel esteetikatel? Sellest vastusest ma lugesin välja, et sa ei kahetse. Ei loomulikult mitte. Tähendust. Räägime Taavi eesti näitlejatest läbi sinu kui vaataja silmades. Kas Eestis on ala- või ülehinnatud? Leid kui sa täpsustaksid natuke ala- või ülehinnatud, kas sa pead silmas mõnda näitlejat, kes on väga populaarne baarne, aga ega see ei vääri sellist, ma arvan, et see nii ei ole, ma arvan, et kõik ütleme Osama rahvas väärib kõike seda, mida taara oma staare. Ma arvan, et näitlejad on erinevaid nende ajendeid näitlemiseks. Et miks nad seda tööd teevad, need on ka alati erinevad. Ala- või ülehinnatud. Ma arvan, et jah, et neid on, aga neid on alati nagu igal poolgi. Et Eesti ei ole, selles mõttes ei erine muust maailmast. Alati kui ma räägin, maailma kontekstis on head kauged inimesed alati ka teie kindlasti oskate paugupealt öelda kindlasti staar ja näitleja, keda nii-öelda rahvas arvab, et ta on ülehinnatud. Samas võib-olla see näitleja ülehinnatud mingil nädalal järgmisena reitingu jällegi olla jällegi alahinnatud. Ma ise olen sellest kõrvale jäänud, aga ma ei oska ennast panna ka sellesse olukorda kindlasti mingi maskilt, kuna see töö on nii avalik. Ja sa pead leppima sellega, et sind just nimelt see rahvas nii üle-, kui alahindab, et. Huvitav huvitav, kas Eesti lavastajad, teatrid näiteks teevad enda arvates rahva maitset nii-öelda teades ja tundes kompromisse näitlejate valikul, noh Von Krahli puhul seda ilmselt rääkida ei saa, teid seal selleks liiga vähe, aga suuremate teatrite puhul, et mõnesse rolli pannakse inimene, keda arvatakse, et rahvas ootab või et keda inimesed vaatama tulevad ja seetõttu keegi teine kõrvale, mis arvad, kas toimib? Ma arvan, et see on toiminud alati ja see toimub ka edaspidi, nii, inimesed, kelle nimed toovad saali rahvast ja kes ei tooni, tehakse igal pool kina, aga kindlasti on, jällegi tuleb mingi nupumees lavastaja, kes tahab selle just vastupidi teha et midagi tõestada või midagi paika panna ja siis jällegi tasakaalustab seda. Ma arvan, et see süsteem, et vääriline nimi, see alati ei pea olema vastuolus, vaid võib-olla see enamjaolt ikkagi see ongi nii, et väätmehel on väärt nimi või õigemini vastupidi. Kas see, et me ei ole näinud sind? SL õhtulehe kroonika Justi esikaanel tähendab seda, et sinus puudutab loitsust sinus ei ole materjali, millest kirjutada, või on see sinu enda konkreetne hoiake stiil, et sa hoiad eemale sellest. Maailmas jah, ma olen vastanud kõne telefonikõnedel, et andke andeks, ma. Ma olengi pisut teistsugune inimene, mitte et ma olen teistsugune, mida me ennast paremaks peaks vaid, et ma ei. Ma ei soovi selles. Ma ei soovi selles sfääris kaasa lüüa. Mulle ma ei alahinda seda, ma ei ülehinda seda. Ma ei, mul ei ole mingit erilist põlgust selle vastu ja ma ei, ma ei lähe näost lapiliseks ega teeskle, et kui kuidas ma tabloid sust vihkan, sest mõni ostan nii kroonikat kujust ja aeg-ajalt loen neid vannis. Ja mul on väga lõbus. Mu puudutas seda sort. Vajadus selliseks eneseväljenduseks. Saal tuleb ka niisama täis väikse. Lihtne selles mõttes tabada mu küsimuse tausta. Tabas populaarsuse saamiseks sinu töö nõuab seda ei oleks vaja. Kui küsimus on see jällegi ma vastan nii, et ja mind ei huvita, mind ei huvita, kui saalis on rahvas, mind huvitab, kui saalis on nimedega inimesed ja need tulevad. Ja nemad, nemad tulevad sinna, ma ei oska ennast, kui ta nii-öelda anonüümsele massile puudub see oskus. Just nimelt puudub see oskus, võib-olla oleks palju õnnelikum, kui oleks, ma vist ei ole seda ettevaatlik, kuna siis ma ei trügi sinna. Noh, ma ei tea, ma isegi ei mäleta, kui palju, kas mul on sellist kirge selles vallas kaasa lüüa, mul on teises valdkonnas ütleme, mitte tabloidi, vaid mingisugust sõjakat, enesenäitamiskirge kuskil mujal. Lähme teatri sisulise poole peale tagasi, kas sul on peas mingi selline noh, oma nii-öelda salaunistus tegemata tegu, mida sa ei saa teostada? Teater just sees mingi etenduse näidendi mingisuguse performance'i vormis mida ei saa teosta sellepärast et ma ei tea, ei ole materjal. Mul ei ole raha, ei ole õigeid näitlejaid, ei ole veel see aeg käes, näiteks. Et kas sinus on peidus mingit sellist näideteks teatri uuendajat, nii palju? Ma arvan, et ei, ma arvan, et pigem on alati ikkagi just nimelt õiges hetkes, aga see hetk ei puuduta mitte väliseid, vaid pigem sisemisi impulsse, võib olla mõnus, ei ole liidriomadusi. Mulle ilmneb minust kunagi, võib-olla mul puudub näiteks mehelik võistlusmoment, võib-olla see tekib ühel hetkel, aga ma ei saa kindlasti väliseid olusid süüdistada hetkel, viibides Von Krahli teatris tõepoolest kõik on lubatud ja igasugune eneseväljendus on teretulnud. Ja üldiselt ma olen enamjaolt kõik saanud ka teha, ma võin muidugi rääkida anekdoodi vormis ühe perfomance, palun, mida ma just. Mida tegelikult ma lõppude lõpuks siiski sain teha, selle sain teha, ma ei ütle, mis etenduses. Aga, aga pisut muudetud kujul, aga pikka aega ma tantsin. Kuulasin Wagneri hulk aega Nibelungide sõrmust, seal on siis osassic. Friid on niisugune selline avamäng, mille sisuks siis, kui libreto nagu teate, siis peab Sigrit sukelduma räpase Reini põhja Talle jumalate kuld soomuseks Nibelungide sõrmust. Kuldrõngas tuli idee Befaansiks, kus lavale tuleb alasti mees kõrgetel kontsadel mustade hammaste ja Mozarti parukaga. Mis siis minu jaoks sümboliseerivad Euroopa kultuuri ja Euroopa dekadentsi ajalugu, halvad hambad. Mozarti parukas ja kõrged kontsad, kui siis veidrus ja dekadentsi. Tõmbab endal persest välja Euroopa lipu, mis näeb välja nagu kuldne sõrmus. Ehk siis selle avamängu taustal, mille siis metafoori tasand, et paremat ühiskonda on tõepoolest väga raske luua, seda tuleb käia toomas väga sügavalt ja väga keerulisi teid pidi. Aga teatavas vormis pisut muudetuna oleme ka selle saavad läbi viia, nii et ma ei saa öelda, et on midagi alles tegemata. Kui me saame rääkida sellest, et meie saates on esikaas, siis selle pealse äsja olid. Meil on väga hea meel, Taavi, sa olid nõus tulema olema, rääkima jõudu ja näeme teatris. Aitäh teile, aitäh kutsumast.