Tere ja ilusat uue kevadkuu algust teile kõigile. Muusikauudistesaate helikaja teemad on seekord järgmised. Suvisele laulupeo kunstiline juht Ants Soots ja laulupeo muusikatoimetaja Ave sopp kommenteerivad laulupeo teemal ajakirjanduses ilmunud arvamusi. Reval jaga meeskoor Hirvo Surva juhatusel esitas Venemaal Jaroslavlis Eesti muusikat. Kuidas neil läks, sellest räägib dirigent Hirvo Surva. Järgmisel nädalal esietendub Vanemuise teatris sülmas nei ooper Manoon, mille toob lavale. Olen Marko Matvere peaosatäitjat alla Popoovat küsitles Hedvig Lätt. Sarjas vokalist Simu esineb Tallinnas ja Tartus metsosopran Annely Peebo. Lauljannaga teeb intervjuu Kersti Inno. Algamas on üle vabariiklik muusikakoolide konkurss. Ülevaate teeb Eesti Muusikakoolide Liidu esinaine Urvi Haasma. Kannatusnädala kantakse Viljandis, Tallinnas ja Jõhvis ette Arvo Pärdi passija. Dirigent Risto Joost räägib kontsertidest lähemalt ja juttu tuleb Kavoogias musikaalse esinemisest Iisraelis. Tallinna filharmoonia all on ülestõusmispühade ajal sarjas Viva oratooria kontsert, muusika pal sampsa vabale. Lähemalt räägib produtsent Heili vahus tamm. Viiendal aprillil esineb Salvador saks kvartett palmipuudepüha kontsertjumalateenistusel Tu-Jaani kirikus. Milline muusika kõlab sellest, räägib kvarteti liige Toomas Peterson. Džässikuu aprill algab Eesti esimese trummiõpiku esitluskontsertidega. Lähemalt räägib õppematerjali koostaja, möödunud aasta parim eesti džässartist Toomas Rull. Klassikale raadioprogramm on aprillis jazzmuusika keskne. See on üks osa üle-eestilisest džässiprogrammist, mil kuulajateni jõuab ligi 70 tundi džässi saateid. Sõna saab klassika. Raadio peatoimetaja Tiia Teder. Viimasel nädalal on pea iga päev suuremates päevalehtedes ilmunud arvamuslugu suvise laulupeo kohta. Laulupeo korraldajatele on ette heidetud repertuaari raskust. Laulikute hilist koorideni jõudmist jääte laulmist nihutamist ettepoole. Viker hommikus küsis täpsemalt Meelis Kompus, kommenteerisid laulupeo kunstiline juht Ants Soots ja laulupeo muusikatoimetaja Ave sopp. Kui me kogu selle seltskonna siis lõpuks saime kokku, kui palju meil tahtjaid siis tähendas seda, et tegelikult eeldatavatest proovidest me pidime palju rohkem proove korraldama, ehk siis meil on tegelikult 300 eelproovi. Ja uskuge mind, see 300 eelproovi paiguta tamine nendesse vähestesse kuudesse, see on tegelikult väga raske ja sellepärast oligi vaja võtta natukene jaanuarit, natukene maid ja ja nii on. Üks kriitika on olnud see, et laulikud on jõudnud liiga hilja kohale ja selle tõttu on jäänud õppimisaega väheks. Tegelikult kogu ettevalmistustsükkel ja perioodilisus on tuttavlik varasematest perioodidest nii et sel korral ei ole see olnud erandlikult lühem. Kõikide liikide laulikud igal juhul sai valmis kevadel. Osad koori kindlasti juba tegid tööd eelmise oma koori hooaja lõpus. Aga seda perioodi väga palju ei anna tegelikult nagu ettepoole tõsta, sellepärast et see võtabki nii palju aega. Ühe laulupeo ettevalmistamine on kolm aastat ja sellega tehakse niivõrd palju tööd. Helilooja arranžeerija. Selline on elu ja ainuüksi selle 50000 lauliku trükkimine võtab mitu kuud aega. Kuulge, aga räägime sellest kõige kuumemast teemast, nüüd räägime sellest samast repertuaarist, mis nende laulikute kaante vahel peitub. Tavalised maa lastekoorid lihtsalt ei tule nii raske repertuaari omandamisega toime. Sellega on nii ja naa. Ma ütlen täiesti ausalt, et kui Aarne Saluveer tuli selle lastekooride repertuaariga välja, siis ma arvan, et me kõik mõtlesime sedasama moodi, et see on väga ilus ja ka päris krõbe, ei saa tõesti ehitada. Ja loomulikult Aarne kui lastekooriliigijuhi ka põhjendus oli selge, sest et kõik ju teavad seda, et suurtel laulupidudel ongi lasteaia mudilaskooride osakaal väiksem, järelikult saavad tulla tublimad. On neid väikseid koore, kes ei ole saanud hakkama ja on ka neid suuri koore, kes tegelikult ei ole ennast sellest repertuaarist läbi närinud. Aga ma tõesti nägin ise seda, et see on võimalik. Jah, laulupeo repertuaar on alati raske olnud ja see on psühholoogiliselt mõistetav, et suures õppimise käigus tekib selline surnud punkt, kus tundubki, et on raske võimalik too valgust näha ei ole. Aga kui see barjäär suudetakse ületada ja tihtipeale sellist väiksemat kooristavate ületada, seda teistega koos lauldes ja siis lastele hirmu kaotavad seal üks asi, teine asi, repertuaari valik peab silmas pidama kõiki, kogu spektrit. Ma tean küll seda jah, et üle Eesti on koore, mis on aastakümnetega kahanenud, kahanenud, kahanenud, nende suutlikkus langeb, võib-olla seal polegi enam tegusaid, hääle, rütmi või hääli siis pole midagi parata, see tõesti käib üle jõu, aga kuivõrd laulupeo ülesanne on kanda koorimuusika väärtusi siis me ei saa lähtuda ainult nagu osalusest, vaid me peame suutma laulupeo kontserdil ettekandele tagada ja peab olema ettekandevõimelised ja ettekande kaasategemise võimeliseks. Kas praegu on tuua näiteid selle kohta, kus just sellele viidates, et repertuaar on üliraske, ületamatu on teatatud sihtasutusele, et tõmmake meid maha, ei tule enam ettelaulmisele. Neid näiteid on ja neid näiteid on põhiliselt, et lasteaia mudilaskoorides, kus loobumiseks on olnud repertuaar, aga tegelikult täiskasvanute koor on kaloobujaid, aga tõepoolest, ma vaatasin, et see ei ole ainult nagu repertuaari keskne, ta on mitu koori, keda ma tean, lihtsalt dirigendid on läinud lapsepuhkusele ja ongi nii ja see koor on pidanud loobuma või ta on näiteks projekt, kooria on vaadanud ikkagi, et see nõuab temalt rohkem ja sellepärast on ta loobunud, et see ei ole lihtsalt see, et nüüd repertuaari pärast Me varakult käisime välja ettepaneku, seda on kasutatud, et kus on pisemad koorid, et nad ühendaks oma jõud ja see on väga head vilja kandnud võimalust võib-olla saanuks ka rohkem kasutada. 71 kollektiivi on ennast ühendanud. Noh, selle toimkonna mure ongi selles, et ei ole võimalik kõigile ühtemoodi meeldivat repertuaari teha, siin peab mingeid kompromisse olema, on arvestatud ka vanema generatsiooni lemmiklauludega aga teiselt poolt on toimunud ikka selle valiku ees, et kelle kriitika osaliseks kõige rohkem saada. Kas otsega inimesed pöörduvad või aetakse neid asju läbi ajakirjanduse praegu? On üksikuid kirju, aga seda see ei ole massiline. Ja ma arvan, et praegu ka see paanika tegelikult ei ole massiline, sellepärast et minge käige vaadake proovides, kui lahedalt võivad koorid ka just väiksed koorid sind üllatada ja saad oma k ette laulmisega väga hästi hakkama ja ei olegi nii palju nagu seda stressi. 28. ja 29. märtsil esines Venemaal Jaroslavlis kammermees kordevaalia dirigent Hirvo Surva juhatusel. Kuidas te sattusite sellisesse paika esinema? Ja me olime esimest korda seal üheksa aastat tagasi 2000. aastal ja saime tuttavaks turus, turuseks festival, kus ma olin oma poistekooriga siis selle Jaroslavli neidude või laste neidudekoori dirigent oli ka selle kooliga ja turu, see seal me tutvusime, kutsus meid sinna. Ma arvan, et natuke oli põhjus selles, et kui siin aasta alguses käis Venemaa kultuuriminister ja tekkisid uued sidemed, et vastele soojenemisega oligi siis selline kutse sinna uuesti taas tulla. Kunagi olid ju Jaroslavlis Eesti kunstiansamblid, see oli siis sõja ajal ja nüüd oli siis järjekordne invasioon Eestist. Millega ta meeskonnale, aga tegelikult oli põnev, selles mõttes ma sain seal kokku ühe vanema härraga, siis töötab nagu linnamuuseumis ja kes on uurinud natukene põhjalikumalt kogu seda aega seal ja ma isegi nägin ära selle maja, kus nad siis siis elasid ja töötasid, kus ramm oli, kus Ramoloodi, kus oli Georg Ots, isegi leiti arhiivist üles Georg Otsa esituses, Jaroslavli laul samal ajal seal esitas, niiet ütleme, vanem põlvkond tegelikult isegi veel mäletab ja teab nii Gustav Ernesaksa kui Georg Otsa ja kogu seda rammi rammi loomislugu seal, niiet. Eestlased ei ole seal, võõrad, on teretulnud. Ja kindlasti ja ta seal väga hästi vastu eestlasi veel üldse öelda, nii et mida kaugemale Mekast ehk Moskvas, seda soojem ja avatum, selline hing on. Ja mida te seal ette kandsite? Me laulsime ainult eesti muusikat, mis oli ka nende palve tegelikult, nii et 28. märtsil toimus siis kontsert linna kontsertsaalides filharmoonia saalis ja see kontsert oli välja müüdud juba kuu aega enne kontserti. Esimeses pooles oli hakata muusikameeskoorile, laulsime Ester Mägi Veljo Tormise loomingut Ernesaksa ja siis teises pooles kantsi, mett Cyrillus Kreegi reekviemi algvariandi koos Sis Jaroslavli akadeemilise kubernatarski, ma ei oskagi öelda kuberneri sümfooniaorkester ja siis kohalik neidude koorel leekro kammermees, kolevaalia. Koor sai tegelikult selline kaheksakümneliikmeline ja huvitav ongi see, et tegelikult, ega see elu on ikkagi suht vaene, ütleme niimoodi nahakultuurile pannakse päris suurt rõhku, niiet filharmoonia hoiab üleval 120 liikmelist sümfooniaorkestrit ja oli endal väga huvitav ja põnev seal orkestrile töötada, ma olin ise nädalaga varem seal juba kokkuvõttes võib öelda, et see esitus õnnestus ja minu teada on see üldse esimene Kreigreekimitega minema. Kuidas vene muusikutele meeldis see teos ja kuidas see neil välja tuli? Noh, eks seal oli väikeseid probleeme ja võib-olla ei saada päris kohe aru sellest, et seal on lõike, kus sellist rahvamuusikaimitatsiooni ja nii edasi, et natuke tegemist, aga üldkokkuvõttes kõlasta päris kenasti orkestrile võttis selle teose väga hästi vastu, elad üldse ei tahaks kohe seda veel esitada ja Kase neidude koor koos kammermeeskooliga kõlas kokku täitsa toredasti, nii et, et iseenesest see sündmusvääristada. Kammermehescar Revaalia tähistas hiljuti oma kümnendat sünnipäeva. Millised on teie lähiaja plaanid nüüd veel sel hooajal? Praegu on jah, mitu asja tegelikult plaanis, esiteks me üritame valmis saada hue plaasiga, raugeb töö esimese laulupeo repertuaariga, ehk siis see repertuaar, mis lauldi 1869 Tartus, kus olid seal meeskoorid ja praegu üritame seda selgeks saada, sisse laulda, mis on väga põnev töö juba sellepärast, et uurida, kuidas seda eesti keelt ikkagi hääldati üldse. Ja paljud on siiamaani arvamusel, et esimesel laulupeol lauldi ikkagi saksa keeles ja ma ei tea, mida kõik on räägitud selle kohta, aga tegelikult toimus kogu laulupidu eesti keeles. Seal oli kavas selliseid täitsa raskeid teoseid, ütleme ma kujutan selle ajaga. Ta vähemasti seal on Mozart ja veerumisel momendil sunni lahkumine metsast kaks kuni leiulaulu, mis siis olid esimest korda Eesti autorilt nii-öelda ja ülejäänud on siis sellised, ütleme, koraalitöötlused, mis on suhteliselt pikalt suhteliselt arendatud. Ma siiamaani olen kuidagi imestunud, kuidas jõudsid sellel ajal kuurinud ära pidada, sest et noodid jõudsid kätte tegelikult neli kuud enne laulupidu alles. Ja teine plaat tuleb meil kohe järgmine, tal lindistame jõulukava, mis me tegime siin aasta lõpus koos Annely Peebuga. Ta üritab järgmine lindistada ja tuleb laulupidu ja on päris palju kontserte. Suvel ja sügisel läheme Kanada Ameerika tuurile meeskooriga. Nii et tööd ja kontserte jätkub kammermeeskordevaaliale. Sina oled üks üldlaulupeo üldjuhtidest sinu jutte kuulates, mulle tundub, et need probleemid kanduvad edasi ajast aega. Oled sa tuttav selle poleemikaga, mis meil siin on tekkinud ümber laulu. Jah, eks see poleemika on iga laulu ümber ei ole ükski laulupidu läinud nii, et kõik 100 protsenti oleksid rahul ja, ja nii edasi, aga ma ütlen küll veelkord, et minu meelest on mindud siin praegu päris suure sammuga edasi on palju uut muusikat, et ei ole unustatud vana ja eks mul oli enda proovikiviks just nimelt rahvusringhäälingukooliga, et et kas on võimalik see repertuaar selgeks pida suht lühikese ajaga ja ma arvan, et, et see tegevus ennast tõestas, et see on võimalik ja kui need koolikest teisteni tekkinud jätkavad oma tegevust ja kannavad tagasi kooli ajal traditsiooni, siis ma leian, et see on õige, et laulupidu kutsub ellu uusi koore, kui nad jätkavad tööd. Vanemuise teatris esietendub neljapäeval, üheksandal aprillil Schulmas nei ooper Manoon, lavastajaks Marko Matvere. Manoone kõigi aegade üks populaarsemaid prantsuse oopereid jutustab Manoonlasgoogia Shevaljeede kri jõe traagilisest armastusloost. Lavastaja Marko Matvere sõnul on armastus tuntud tõbi, millel on kolm faasi iha, kiindumus. Tundub, otsekui voolaks kiindumuse faasis miski elutegevuseks oluline ollus ühe inimese sees, teise inimese sisse ning kätte seda sealt enam ei saa. Kuniks selle olluse päritolu on tõestamata ja defineerimata, on põhjust sel teemal kunstiteoseid luua ja neid tarbida. Manoni muusikaline juht ja dirigent on Lauri Sirp. Malonlaskorolli laulab alla papova Kädi plaas võis Svetlana Triifanova. Meeldiv võimalus oli kohtuda Manoni osatäitja alla papovaga ja teada saada, et Manoni roll on üks tema unistuste rolle palunud. Lusti lavategelast Manoon selles rollis on nagu siis mitu rolli igastahes vaatuses ta on erinev, me jälgime, kuidas see kangelane siis muutub minu jaoks näiteks stravjaadeeman on, nad on sarnased mõnes hetkes, ma võin neid nagu kokku panna Traviaadi ja manu mano Niilus, tugeva karakteriga naine, ta teab, mida ta tahab saada elust. Ta saab muuta oma elu koos oma armastajate Krjööga operi alguses teda saadeti kloostrisse, aga pärast kohtumist dekrjööga Nad mõlemad põgenevad. Manonil hakkab uus elu Leigri jõuga, ma anun, sai elust, mida tahtis ja tal olid rõõmud, mured kooliarmastus ja talvega. Pjedestaal oli elu armastuskirju, see oli tema hingerõõm ja hingerahu. See oli muidugi kirglik naine, manaali kergete elukommetega naine, ta jagas armastust endale ja teistele ka. Milline on selle ooperimuusika? Muusika on väga värviline, väga huvitav ja väga elav. Ta paneb inimese elama nii laval ja saalis ka. Kohe on näha, et see on prantsuse muusika, prantsuse ooper, et võrreldes Verdi muusikaga maailmas on seda ooperit mängitud paljusid kordi. Milline on sinu Manoon siin Tartus, Vanemuise laval? Minu Manuna muutub igas vaatuses ta nagu siis arendab ennast siis ümber ka kõik nagu muutub ja minu kangelane ka muutub. Aga muidugi ta on selline puhas hing, puhas armastus nende vastu ja sellega ta hakkab ja sellega tal lõpeb oma elu. Ma loodan ja ma tunnen, et see partion väga sobib mulle minu häälele ja minu tunnetele ja siin võib nende ta ennast erinevalt. See on väga väljendusrikas Sõrul väga huvitav rull, seda oli väga huvitav teha. Kes on lavapartneriteks? Lavapartneriks on Christian Benedict Leedust ja Denis Leone idealist. Läbi muusikat me saime väga hästi kokku tänu lavastajale lavastajaks näitleja Marko Matvere, kes on tuntud näitleja ja laulja. Kuidas on sujunud kooste? Meil oli väga huvitav, väga ilus ja meeldiv töö. Lavastaja Marko Matvere suutis korraldada sellise atmosfääri lavastaja perioodil, et me kõik nautisime seda aega, mille poolest ta on teistsugune. Me tundsime ennast väga mugavalt ja meenutasime väga palju ja saime huvitavaid ideid tegelaskuju arendamisele. Markole on väga huvitavad ideed läbi huumori tuua lavale. Lembit räägivad ka teha sellised kontrastid laval. Tegemist on jah, traagilise loaga Fanoon lõpus sureb. Kuidas väljendub see huumor, huumor väljendub kooril või, ja siis teistel tegelaskujudel gorium, selles ooperis on suurt tähtis roll teistele tegelaskujudele on ka huvitavad ja huumoriga ta nagu siis lõbutseb, seal näiteks koor lõbutseb kasiinos stseenides ja alguses nagu selliseid rahvasseinid, see on väga huvitav vaadata. Ma ei ole nõus, et see on nii traagiline. Muidugi kangelanna sureb ära, aga ta sai elust kõige, mis siis, et elu oli nii lühike, aga ta oli väga rõõmus ja tal oli armastus, tal oli raha, tal oli kõik, ta sai, kas roll manaan on sinu unistuste rolle. Ma arvan, et Manonis saab minu üks lemmikumaid rolli ja, ja see oli ka minu jaoks unistus. Rull. Ma tundsin, et see minu jaoks on väga lähedane. Ma arvan, et muusika sisu, vokaali ja plastiga ja iseloom ka nii külmalt ei saa mängida seda rolli manud kirglik naine, seda kõige peab olema laval ja inimesed, kes laulab seda partiid. Schulmasne oopermanon esietendub Vanemuise teatri väikeses majas. Me oleme otseühendus, viiniga ja liinil on Annely Peebo. Tere päevast. Ei redeliga. Tuleval nädalal on eesti publikul rõõm teiega taas kohtuda, sedapuhku aga on tegemist terve lauluõhtuga. See on lauljale tore väljakutse, mis võimaldab publikuga hoopis lähedasema kontakti saada. Millised on need laulud, mille kaudu tee meie publikuga seekord silla loote? Ma hakkan natuke kaugemalt pihta, see on tõsi, et ma ei ole Eestis veel kordagi nii-öelda lauluõhtuid nii-öelda liidi õhtut andnud, et seda mujal maailmas küll, et see on mulle niisugune suur debüütetteaste Eestimaale ja seda kohe filharmoonia saalis, sest reeglina liidiõhtuid kontserdile laulda on muidugi väiksemas raames alati parem intiimses raames, siis on see publikuga kontakt muidugi lihtsam, aga me valisime selleks puhuks suhteliselt niisuguse raske programmi, mis sobib kas uutele saalidele. Me oleme vaatnerid, esendunudki laule, Mahleri laule, alustame praam, siga, natuke lihtsamad, niisugused ilusad kevadlaulud. Ja esimese osa lõpuks tuleb Porsaki mustlasviisid ja et ma valisin selle programmi kõik saksa keeles, sest siis on seal niisugune ühtlus sees ja teiseks peaks nagu inimestele juba eelnevalt teatavad, kui nad sellele kontserdile tulevad, ostku kindlasti programm, kus on sees ka laulude tõlked, sellepärast et niisugusel liidi õhtul Peab siiski lugema ka kaasa neid tõlkeid, siis on nagu paremini aru saada, interpreedi väljendus ise seal lava ees olla ja neid laule tõlgendada on väga keeruline, sest see õhtu veniks liiga pikaks ja teiseks, iga inimene tõlgendab ka interpretatsiooni eraldi, iga inimene saab nagu heast ja halvast, teistmoodi arusaama tõttu ei tahagi ma nii-öelda igat laul, eks mõtestada. Aga see oli just niisugune suur soov ja palve, et inimesed kindlasti loeksid neid liidi tõlkeid kaasa. Olen teiega, absoluutselt nõus, see on tõesti sel puhul väga vajalik. Teie partner klaveril on Hartmute Uudeszek, palun iseloomustage pisut teda ka. Hartmute on üks väga vana kolleeg juba folk Sooperi aegadest, nüüdseks on ta küll Saksamaal juba ühes teises ooperimajas tegev, ta on ka õppinud dirigent, aga mis minu puhul, nagu Hartmute juures väga meeldib, on just see tema spontaansus ja tema geniaalsus just nagu interpretatsioonis on väga vähe pianisti, kes oskavad klaveri peal mängida nii öelda, kes traalselt, et just eriti Wagneri veesendubki laulude puhul see on kirjutatud küll klaverile ja häälele, aga, aga seda kantakse enamjaolt ette siiski orkestriga, sellepärast et seda klaveril väga raske saatega Hartnud oskab juhtida orkestraalsust klaveri peal imehästi väljendada ja ma olen alati öelnud, tal ei ole mitte 10, vaid tal on kindlasti 12 14 sõrme, sest see, kui palju klaste tema jõuab korraga alla vajutada, on lausa ime. Ja teine asi ka, et ta oskab improviseerida ja eriti lauluõhtutel kunagi ei tea, kus miski asi võib juhtuda või siis tahaks üks toon kõrgemalt või madalamalt, sest nii nagu mul jõulukontserdiaeg oli, oli hirmus bronhiit ja ma ütlesin Hartmute, et näed, see on liiga kõrge praegu selleks õhtuks, et kas sa saad madalamad mängida ja ta teeb seda nii perfektselt. Selle tõttu armastan ma temaga koostööd. No selline partner on kuldaväärt. Milline on teie laulu kevad, kus te annate veel kontserte ja millistes etendustes kaasa teete? Nii nagu võib-olla mõningaid inimesi jäävad, sain ma jaanuari lõpus emaks, teistkordselt emaks. Palju õnne, suured tänud. Peale seda nii-öelda emaks saamist läks mul see töövoog suhteliselt kiiresti jälle lahti. Et ma olin kaks nädalat peale sünnitust juba Itaalias, Milanos ja teistes linnades laulsin kontsert pea. Ja nüüd mõni päev tagasi tulin just Pariisist väikse mehega, kes on nüüd juba palju ilma näinud, nagu te kuulete ja nüüd tuleme Eestisse, maikuus oleme Singapuris, valmistan ette ennast kolks ooperi esietenduseks Ariadne of näksus, brausi, ooper ja nii edasi. Nii et elu on täis rõõmu ja muusikat ja Eesti publik saab teiega siis kohtuda teisipäeval, seitsmendal aprillil Tallinnas ning kaheksandal aprillil Tartu Ülikooli aulas. Just nimelt. Suur aitäh teile ja klassikaraadio teeb siis teisipäevasest kontserdist ka ülekandekaja. Eile saabus esinemistel Iisraelist tagasi kammerkorvaatias musikaales Risto Joosti juhatusel. Ja nüüd meil ongi võimalus küsida dirigent Risto Joosti käest, kuidas ta Iisraelis läks kuste esinesite ja mida esitasite ning kuidas teid vastu võeti. Ja rõõm on olla tagasi Eestimaal. Kenasti on kulgenud meie viimased kokkupuuted juudimaaga viimast korda käisime seal just nüüd mõne päeva päeva jooksul ja see kõik sai alguse kolme aasta tagusest menukas kontsertreisist Tel Avivi, kus meil oli kolm kontserti, seekord oli meil kavas kaks kontserti, esinesime, võis olla siiani festivalil, mis asub Tel Avivis veidikene väljaspool nii-öelda eeslinn ja sealsel kevadfestivalil, kus osales nii orkestreid, kammeransambleid, vokaalkollektiive ja meie olime siis sinna kutsutud Ainsa kammerkoorina ja esitasime ühele laval kahe kontserdi näol muusikat Ta Joani perre palestiina sulest, tema missa, papa Martšelli, see oli hommikune kontsert, mis oli nii-öelda koostöös muusikaseminariga, mis on väga populaarne terves Iisraelis ja õhtul siis oli meie peakontsert, kus esitasime eesti muusikat, Arvo Pärdi vaimulikke kooriteoseid ja Veljo Tormise rahvamuusika seadeid ja originaalloomingut, samamoodi need kontserdid, mõlemad läksid varsti õhtusel kontserdil. Esinesime väga suures saalis, 1200 kohaga saalis, mis on isegi suurem kui Estonia kontserdisaal ja see oli rahvast tulvil ja ovatsioonid ja vastuvõtt oli suurepärane, nii et tõesti võib positiivse järelkaja on öelda, et reis oli õnnestunud, see läks korda. Kas te olite ainus väljastpoolt Iisraeli esineja sellel festivalil? Ei olnud, seal oli kollektiive tõesti väga erinevatest kohtadest, seal oli näiteks Namiibia meeskvintett vokaalkollektiiv ja, ja siis näiteks ka veel Kasahstani sümfooniaorkester, tõesti väga erinevad kollektiivid Ameerika kast Pennsylvaniast eks tantsukompanii. Samamoodi oli seal festivaliga kaasatud kujutav kunst ja, ja tants, et seal on tõesti väga mitmekülgne festival ja esinejad oli koos üle terve maailma. Olete nüüd alles äsja koju jõudnud, aga teie kontserdigraafik on endiselt tihe. Täpselt nii, järgmine nädal toob kaasa kolm kontserti Arvo Pärdi, Johannese passiooniga passijo ja, ja seda teost on tõesti suur heameel esitada puhtalt, siis otsisime ikka alles koosseisuga. Kuna teos on kirjutatud neljale evangelistile sopran alt tenor, bass, keda siis meie kontserdil laulavad koori solistid Jaanika Kuusik, Eveli Valdmets, Indradi Juštšenko ja Ott Kask siis sellel sekundil keerib, otsis musikaalse Ensemble, kus siis mängivad viiuli loolia Voronova, siis Riivo Kallasmaapoel, renese balan, fagoti ja Marisel tšellot. Ene Salumäe orelil ja peategelased selles selles teoses on Jeesus siis, keda kehastab ku Joller Pilaatus. Siiski keda laulab John? Ja selle sisuks on siis Kristuse kannatused. Täpselt Johannese evangeeliumi järgi ja see teos on ju väga pikk, aga tuntud, kui võib nii üldse kaasajal muusika kohta väita, sellepärast et tõesti Daniel loodud nüüd juba pea, et 30 aastat tagasi. Ta oli kirjutatud hiljardi ansamblile ja nemad tegid seal teose esiettekande ja on ka selle plaadistanud, nii et tegelikult see teos sai kohe automaatselt kuulsaks läbi väga hea esitus kvaliteedi ja fantastilise muusikalise sisu poolest. Nii et tõesti ootame kõiki kammermuusika, vokaalse muusika ja sakraalmuusika austajaid kontserdile. Aitäh, dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi passijo kõlab neljapäeval, üheksandal aprillil kell 18 Viljandi Jaani kirikus. Reedel, 10. aprillil kell 19 Tallinna Jaani kirikus ja laupäeval, 11. aprillil kell 18 Jõhvi Mihkli kirikus. Tallinna filharmoonia all on ülestõusmispühade ajal kaks kontserti pealkirjaga viiva oratoorium muusikapalsam haavale. Produtsent Heili paus, Tamm ettekandele tulevad väga haruldased teosed. Jah, tõepoolest meie uue kirikumuusikasarjas Ivaratooria püüame tuua publiku, et tänapäeval kirjutatud teoseid ja tänapäeval kirjutatud kirikumuusikat, see on omaette väljakutse, neid uusi teoseid leida ja neid ka julgede publiku ette tuua, sest eks nad kohati on ka ütleme, ebatraditsioonilised ja nii ka seekordne Roxanne panusniku teos Brave Joe eesti keeli siis reamees Joe paritonile ja keelpillidele tuleb esiettekanne Eestis ja neid on neli kirja teise maailmasõja päevilt, missis reamees. Show kirjutab oma kodustele. Üks neist kirjadest on eriti tavatu solist Taavi tamp ütles, et see on nagu mustades Pirituaal, et ta läheb päris nagu vallatuks, et jaa, tegelikult sisu on seal see, et aimab oma surma ette. Aga et see on antud just läbi naguniisuguse huumorinatukene, nagu niisuguse ära pööratud prisma läbiks muidugi kunstiliselt annab päris palju sellele tsüklile juurde. Ja Roxanne panusniku teose Westminsteri missa, me oleme siin korra selles sarjas juba ette kandnud äärmiselt heakõlaline ja kaunis teos. Reana Joe on nüüd natuke varem kirjutatud, võib-olla natukene kriipiv oma helikeelega, aga põhimõtteliselt ikkagi selline kaunis Uusmeloodilisus on seal sees ja teine, kolmas osa just kus on, on seda spirituaali, need on ka väga rütmikat, teine osa ja omaette väljakutse ka lauljale, küll ta peab siin kima ja naerma ja ja mida kõike tegema. Aga põhimõte, et miks just Pealkiri muusikapalsam haavadele on see, et kui me tuleme sellest kannatus ajast ja, ja kannatus nädalast, et siis muusika oleks see, mis leevendaks kannatusi ja kannatused on ka selle kontserdi teemaksin, on siis tõesti see üks kannatus teisest maailmasõjast siis on Silvestrovi kantaat dras Ševtšenko sõnadele samuti esiettekanne Eestis, mis toob meieni siis poeedi hingevalu tsaaririigi ohvrite pärast. Siis veel Penderetski, kaastunne Poola kiriku pea saatusele. Nii et erinevatest ajastutest ja erinevatelt maadelt kaastunne inimlikule valule ja vastis pakubki leevendust siin muusika, eriti kaunis on muidugi sellest ravi vaikne muusika keelpillidele, mida on ka mitmeid kordi ette kantud, aga ma usun, et sellesse kavasse sobib seegi hästi. Esitajad on solist, Taavi Tampu, pärit on just selles Pravičeuloos, siis kantaati, laulab meil Orthodox Singers'i pool koori on peaaegu tulnud Peterburist abi jõududena. Jaga solist Jevgeni Veshnewski, kes on nimelt siis ka Raina päritolu. Nii et ukraina keeles laulmisele tuleb, on täiesti autentne. Orthodox Singers'i dirigent Valeri Petrov on selle ette valmistanud ja kogu kava juures on tegev Tallinna kammerorkester dirigent Andres Mustoneni käe all. Kas tegemist on sünge varjundiga kontserdiga või on sellest selliseid helgeid kirgastavaid? Ka? Ta on kindlasti osalt meditatiivne ja ütleme niisugune puhastav muusika, kindlasti sel vestravi kantaat ja ka Panochtniku teos. Need on eelkõige nagu ülestõstva karakteriga ja kontserdid toimuvad 10. aprillil Tartus, 11. Tallinnas Jaani kirikutes kell seitse õhtul. Kaja Tartu Jaani kirikus toimub pühapäeval, viiendal aprillil palmipuudepüha kontsertjumalateenistus, kus esineb Salvador saks kvartett. Milline kontserdikava sellest räägib lähemalt Salvador saks kvarteti liige Toomas Peterson. Sedakorda on meie kava üsna klassikaline, sest et kerget muusikat on tehtud juba enam kui 10 aastat, äsja lõppes samadel inimestel teise koosseisuga suurem kontsert, projekt bigbändi koosseisus ja nüüd see siis pakume vahelduseks klassikalist muusikat, mis saksofoni kui suhteliselt uue pilli esituses kõlab tegelikult ääretult huvitavalt ja niimoodi me siis mängime Hendellid, Bachi, Leonardo da Vinci, kes on huvitav küll isegi väga ilusat kammermuusikat kirjutanud, samamoodi on seitsmeteistkümnendast sajandist Pontempi muusikat. Millele me siis lisame kaks kaasaegsete ost, mis oma põhiolemuselt sobivad hästi Bachi endale kokku, ütleme nii, et nii vanamuusikat võib-olla tõesti mängitakse vähem. Samas on see, et eks see sõltub ju muusikute silmaringist, et olles siin aeg-ajalt kaasa laulnud mõnes kooris, kus suudeti mulle selline vanamuusikapisik sisse panna, siis tegelikult me avastasime, et saksidega kõlab see üllatavalt ägedalt ja kui ikkagi Bachi fuuga lõpetuseks lasta ikka registrid lahti viimaseks akordiks nii nagu orelil, siis see võtab endal vähemalt seest vibreerima ja me väga loodame, et me suudame selle publikule samamoodi edasi anda. Esinete Tartu Jaani kirikus olete saanud seal proovi teha, milline see akustika on, kui saksofonikvartett esineb? Selle konkreetse projektiga proovi veel teinud ei ole, seda teeme kontserdi hommikul küll, aga me oleme seal jah, varemgi esinenud nii sellesama saksofonikvartetiga kui ka teiste koosseisudega ja seal on see akustika on tegelikult hämmastavalt mõnus seal Polegi olulist vahet, kas teha väikse koosseisuga suure koosseisuga publik kuuleb väga hästi, kaja pikkus on täpselt paras, nii et tembukamate lugude puhul ei lähe mürakas kätte. Muidugi see õhkkond, mis sealt ikkagi vastu vaatab, see 13. sajand. See õhkkond on niivõrd mõnus. Seal on hea mängida. Kes on Salvador saks kvarteti liikmed? Meie 12. tegevusaastal on meil juba kuus liiget, kellest kaks küll see kaasa ei tee, kuna nende elukohta on püsivalt Tallinnas, aga need, kes kaasa mängivad nende eest, on lausa hea meel rääkida. Sest liisike Vaher, kes mängib meil sopran saksi, tema on Georg Otsa kooli kasvandik ja on väärt, et õpetaja nii Tartu kui Viljandi muusikakoolides ja kelle õpilased teevad vabariiklikel konkurssidel täiesti arvestatavaid tulemusi. Maret meelesk, kes mängib Altsaksi temani jõudnud, et muusikaakadeemias nüüd juba magistratuuri tenori-il mängib Roland Mällo, kes on Elleri muusikakoolis Lembit Saarsalu õpilaseks ja saab vanameistri käest korralikult vati ja eks see mängukvaliteedis annab juba väga meeldivalt tunda ja mina ise mängin siis bariton saax. Salvador saks kvartett osaleb palmipuudepüha kontsertjumalateenistusel viiendal aprillil ehk kas on ka teisi kontserte tulemas? Ma usun, et Salvador saks kvartetiga, nüüd väike vahe jääb sisse, sest Maret läheb kolmeks kuuks Saksamaale ennast täiendama Erasmus programmi raames. Küll aga on meil plaan, et me pühendame ennast natuke rohkem Tartu Saksikoori tegevusele seest mai lõpus kaks esineda Tiigi seltsimajas ühe kontserdiga, suvel on mitu festivali, kuhu tahaks nendega minna. Nii et Tartu saksikoor saab vahepealsel ajal siis suurema tähelepanu. Ütleme nii, et, et ka Euroopas suhteliselt haruldane koosseis saab siin suvel rohkem tegemist. Pluss meile endale meeldib see, et just nooremad õpilast, keda me seal kaasame, saavad, et teistsugust repertuaari nuusutada ja me väga loodame, et tänu sellele nad tahavad edaspidi märksa rohkem pilli mängida, kui nad täna seda võib-olla teevad. Aitäh Toomas Peterson selle intervjuu eest, Salvador saks kvartett esineb pühapäeval, viiendal aprillil kell 11 Tartu Jaani kirikus toimuval palmipuudepüha kontsertjumalateenistusel. Muusikakoolidevahelise selle aasta võistumängimise tulemused on selgunud ja homme toimub lõppkontsert. Palusin stuudiosse Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimehe Urvi Haasma. Millised pillid seekord olid võistlustules ja, ja millised on teie tähelepanekud seekordselt konkursilt? Tal olid võistlustules klaveriõpilased ja kõikide puht üliõpilased ja kõik pillid saavad meil võistlus astuda üle aasta, nii et järgmisel aastal on siis viiulid kitarrid ja ülejäänud instrumendid. Ja sellel aastal osalesid meil regionaalsetes voorudes üle 300 õpilase. Nimelt ongi mehe konkus niimoodi üles ehitatud. Meie seitsmes regioonis toimuvad eelkonkursid, mida mina küll ise väga tahaksin nimetada iseseisvateks, konkurssideks eska, seal antakse välja auhinnalisi kohti ja see on esimene tunnustus nii õpilasele kui ka õpetajale. Aga et selle regionaalse konkursi lisa on siis see, et seal konkus salvestatakse ja regionaalse konkursi zürii valib siis välja need õpilased, kelle salvestused saadetakse edasi siis meie konkursi salvestusvooru ja seda kuulavad siis meie professionaalsed õpetajad muusikakeskkoolist, muusikaakadeemiast ja valivad sealt omakorda välja siis parimad, kes asuvad võistlustulle lõppvooru ja lõppvoorud on meilgi siis nüüd oli just parasjagu lõppenud, need toimusid 26.-st märtsist 30. märtsini ja siis homme kell 12 on meil pidulik lõpetamine Mustpeade majas, kus me siis anname kätte aitäh kõikidele esimese, teise ja kolmanda koha saanud õpilastele nende auhinnakarikad ja toimub kontsert, kus esinevad esimese koha saanud õpilased. Kahjuks ei saa pärjatud õpilased seal esineda, sest et kopp kui sai auhindu 103 õpilast. Nii et juba see karikate üleandmine läheb päris pikale päris palju plaksutada publikul, kui nüüd nendest puhkpillidest eraldi rääkida, et mis sellel konkursil võib-olla rohkem silma paistis, millistesse pillides on võib-olla tugevamad mängijad üldiselt peab ütlema. Õpilaste mängutase on pidevalt tõusnud, seda on öelnud ka meie zhüriiliikmed, sest ta on meil zhürii liikmeid, kes on aastaid juba meie žüriis olnud, ehkki me ka püüame kasutada igal aastal ka žüriiliikmeid väljastpoolt, kuna meil eestimaania Rice ja sageli kõikidel õpetajatel on oma õpilased mängud üles ja siis me ei saa neid žüriis kasutada. Nii et sellel aastal meil oli Lätist ja Soomest oli klaveriõpilaste žüriis, siis löödi õpilastesse, riis oli solvata ja ja ka trompetit vaskpillide žüriis oli üks Läti esindaja. Nii nende väliskülaliste kui ka meie enda žüriiliikmete arvamus on, et tase on tõusnud, aga veelgi enam, mis meid rõõmustab, on see, et see tase on ühtlustunud. Võib-olla on ka küsimus selles, et regionaalsed žüriid on natukene otsustavamad ja teevad juba parema valiku ja lõppvoorus oli ka üsna ühtlane mängutase, aga üldiselt see mängupilt ja mingisugune niisugune mängimise vabadus on tulnud lastele juurde, mis on väga tore. Sest et varasematel aastatel just sageli välisžüriiliikmed kurtsid seda, et, et meie lapsed tulevad lavale ja niisuguse näoga, et vabandage, et ma siin olen, et siis nüüd on tulnud niisugust esinemisjulgust ja esinemisi, kindlust ja esinemisrõõmu ja see teeb meile ka kõige rohkem rõõmu. Aga mis puudutab puhkpille, siis puhkpillide osas on päris kena osavõtt flöödis. Flöödi õpilasi on meil vabariigis päris palju, trompetiõpilaste arv on tõusnud, mis on jätkuvalt murelaps, on siis nende teiste kausulikutega pillid, õpilaste arv, ütleme, metsasarve trombooni tuubad. Eks metsasarv ongi väga raske vill lapsele mängida väga suure ulatusega nõuab palju pingutust. Aga eks siin on ka meie oma edaspidiste plaanidega vaja vaadata, kuidas toimida, et puhkpilliõpilaste arvu saaks suurendada ja et nende taset saaks tõsta, et neid saaks rohkem harjutama innustada. Sest praegu oli küll nii, et kausulikutega vaskpillid ja konkurents on ikka ääretult väike. Sellel konkursil osales 46 kooli voorus ja auhinnalisi kohti said nendest 35 ja tore on märkida, et väga palju väikeseid koole on selles nimekirjas, et väga palju on selliseid koole, kes said no kasvõi ühe või kaks auhinnalist kohta ta kasvõi nihukesed väiksed koolid nagu Abja, Kadrina, Aruküla, Kehra, Kiili, Kose, Rapla ja veel teisigi. Kõige rohkem auhinnalisi kohti, ai endiselt Nõmme muusikakool. Sinna läks 12 auhinnalist kohta. Sellel aastal esmakordselt osales meie konkursil ka Tallinna muusikakeskkool ja nemad näpsasid omale 10 auhinnalist kohta aga sinna ritta päris tihedalt ligi on tulnud vanalinna hariduskolleegiumi muusikakool ja Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli põhiaste oma seitsme auhinnalise kohaga. Ja edasi siis viie auhinnalise kohaga Pärnu, Tallinn, Rakvere. Et head meelt teeb see, et väga palju väikeseid koole on jõudnud lõppvooru välja, et see ei ole mitte ainult suurte linnade suurte koolide pärusmaa. Kas praeguse majandusliku surutise aeg ka muusikakoolide elu-olu puudutab? Ma tahaks väga loota, et ta sisuliselt ei puuduta? Ta eks ta otseselt numbriliselt puudutab küll, et kõik koolid on oma eelarveid pidanud kokku tõmbama. Mitmel pool on ka palgamäärasid alandatud. Aga siiski ei ole kuulnud veel ühestki omavalitsusest, et asi oleks nüüd nii kriitiline, tegu oli eksisteerimise küsimus oleks päevakorral. See, mis ümberringi toimub, puudutab meid kõiki ja oluline on sellest välja tulla. Ja oluline on see, et lastel muusika, õppimise võimalus oleks kõigile kättesaadav, kes seda tahavad. Ja homme kell 12 on siis Mustpeade majas palju musitseerimis rõõmust kui on parima noore instrumentalist ihkaks 1009 lõppkontsert. Džässi, kui aprill algab Eesti esimese trummiõpiku esitluskontsertidega stuudios on õppematerjali koostaja, Eesti parim džässartist möödunud aastast Toomas Rull. Miks sellist õpikut tarvis oli ja mida see õigupoolest sisaldab? Aga ennekõike oli seda õpikut vaja juba ainuüksi sellepärast, et Eestimaal puudub eestikeelne õppe- ja õpik absoluutselt, et ei ole ühtegi eestikeelset õpikut. Ei algajatele ja edasijõudnutele, kuna mul valmis just äsja üks plaat nimega Tom ja paralleelselt sai siis tehtud ka sellesama plaadimaterjalil baseerudes Kasiseks trummiõpik edasijõudnutele õpikut on väga vaja põhjusel, et olles ise Georg Otsa muusikakooli pedagoog kohtuma kogu aeg noorte algajatega, kes tulevad, et kooli ja nad on juba valesti ära õppinud, nad on saanud oma informatsiooni kuidagi YouTube'ist või siit-sealt väga palju olulist ja huvitavat materjali, aga kus on ka väga palju rämpsu ja nemad ei tea ju veel, mida üles korjata, mis on see õige seepärast tihtipeale tulevad nad juba vale asendiga ja kui üks asi valesti ära õpid, seda välja juurida on ju topeltraske. Ja see on mõeldud siis nendele, kes juba õpivad muusikakoolis. Ta on võimeline mängima laste muusikakoolide viimaste kursuste õpilased ja siis alates siis sealt Elleri või Georg Otsa siis koolide kõikide kursuste õpilased, sest et see materjal on ikkagi suhteliselt selline, et siin on jäetud palju vabadust, seda on võimalik mängida nii keeruliselt kui ka raskelt ja, ja iga loo ette on kas siis väike jutukene, mismoodi on seda võimalik või mingeid näiteid, mis ma olin seda võimet natukene keerulisem mängida ja mismoodi natukene raskemalt. Et igaüks saab ikkagi täiesti omaenda isiku panuse sellele loole anda. Ja need näidised ja kogu see materjal, mis siin on, see on teie enda praktikas loodud materjal, mis nüüd on siis jõudnud kaante vahele. Täpselt nii sai siin neli-viis aastat tagasi ostetud üks väga-väga heakõlaline trummikomplekti, sellega sündis ka kohe ideed teha varem või hiljem üks korralik trummiplaat, kus trummimäng oleks ka nagu siis nagu primaarne osad. Need eelmised plaadid, mis ma teinud olen, on trummimängija nad rohkem nagu sinna tahaplaanile muusika ise olnud ennekõike, aga siis mõeldes just nimelt õpilaste peale oleks innustavamat õppematerjali harjutamaks mingisuguseid osasid või harjutamas oma kruvi sai selle selle materjaliga ühtlasi ka antud siis õpik välja. Ja see koosneb siis kolmest CD-plaadist ja selgitamast kirjalikust materjalist nende plaatide juurde, et see on selline materjal iseseisvaks tööks. Just nimelt, et selleks ei ole vaja siis ansamblid kokku kutsuda, sest et neli-viis inimest on, peavad oma ajad ühildama ja, ja mitu tundi järjest mingit ühte kohta harjutada, see tihtipeale ei ole võimalik, siis on seda väga lihtne teha just nimelt arvuti teel, mis annab võimaluse tempot tõsta, tempot langetada, helistiku muuta või siis mingit osa luupima panna, näed selle toimingu käigus harjutada oma tehnikat oma kruvi, ehk siis kuidas asi, nagu asi toimib, võis ringid ja kõike, kõike muud kas või noodist lugemist või mida iganes või siis konkreetselt seda materjali, mis on siia raamatukaante vahele minu poolt tehtud ja selleks ongi kolm CDd, üks on see, kuidas välja kukkunud minul siis on üks on siis konkreetselt trummaritele ehk siis muusika miinus trummid, et igaüks saab siia juurde omapoolse panuse panna ja on olemas ka kaasas basskitarri noodid, seal on suhteliselt keeruline materjal. Ja Mihkel Mälganud aitas selle materjaliga mul korralikult noodistada, nii et passimeestele on võimalus harjutada individuaalselt. See on nüüd selline edasijõudnute õpik, aga mida siis peavad tegema need, kes alles alustavad trummimängu õppimist. Selge on see, et kuni siiamaani on ju ometigi hakkama saadud ja kindlasti saadaks ka tulevikus hakkama, aga igal juhul on, meil on juba väga konkreetne plaan minu enda õpetajaga, kes on nüüd juba vähemalt 17 aastat Rootsis pedagoogiamet pidanud teha üks eestikeelne õpik algajatele. Materjal juba on ja töö käib, aga selleks läheb natukene aega, et see koostada, sest et ka selle õpiku valmimine ei olnud lihtne ja ausalt öeldes ma olin üsnagi sinisilmne, ma arvasin, et see saab rutem valmis, aga aega läks ja no kogu selle materjali tegemine ikkagi võttis aega pea poolteist aastat, sest et see muusika tuli kõigepealt valmis teha enne. Aga suur asi on nüüd tehtud ja toimuvad ka selle õppematerjali esitluskontserdid. Teisel aprillil oli esimene kontsert Kuressaares, aga kaks kontserti on veel ees. See on siis kuuendal aprillil kuumus ja üheksandal aprillil Tartus. Nendel kontsertitel kantakse täismaterjal sellelt plaadilt, pluss siis veel mõned väiksed üllatused eelnevatel plaatidelt, sest et kuna see tom tom plaat sai tõesti väga kiireloomuline, suhteliselt agressiivne, et kahjuks ei õnnestunud ühtegi aeglast lugu sinna vahele ei tulnud kuidagi ühtegi aeglast lugu, siis siis eelmiste plaatide pealt on paar aeglasemat lugu ka ega ega muud midagi, kõik pillimehed on kohal täies hiilguses ja need on Raul Sööt mängib tenorsaksofoni hirmu, eespere mängib Roodest ja muid klahvpill. Siis on Raun Juurikas, kes mängib süntesaatorid ja klaverit, siis on Mihkel märganud teda, mängib kuuekeelset basskitarri. Mina mängin trumme, minu vend Aare rull aitab meid siis lisalöökriistadel. Kindlasti on võimalik nendel kontsertidel ka endale soetada seda uut trummihommikut. Trummiõpiku esitluskontserdid toimuvad esmaspäeval, kuuendal aprillil kell 19 Tallinnas Kumus ja neljapäeval, üheksandal aprillil kell 20 Tartu Ateena keskuses. Aitäh Toomas Rull. Tule kontserdile T8 sate emotsionaalse laengu. Aprill on teatavasti džässikuu ja seetõttu on ka klassikaraadioprogramm aprillis üsna džässmuusikat. Ka keskne mis on klassikaraadio kavas aprillikuus, sellest räägib meile peatoimetaja Tiia Teder klassikaraadios džässikuu aprill juba kolmandat aastat ja meil on tavalisest rohkem eetrist džässi saateid ja seekord ligi 70 tundi meie kavastan pühendatud džässmuusikale ja meie džässiprogrammi põhiosa kõige tähtsam osa on kahtlemata Jazzkaare festivali otseülekanded meie eetris. Need on siis pärast kahekümnendat aprilli, kui festival on peale hakanud tollel nädalal. Ja tänavu aastal me kanname üle 10 kontserti ja salvestame ühe. Ja meie ülekannete kava on lähemal ajal meie koduleheküljel väljas, nii et te saate sealt valmistada end ette, kuidas jälgida ja 20. jazzkaare sündmusi tänavu aastal. Aga lisaks jätskaar ülekannetele on meil veel mitmesuguseid programme. Võib-olla kõige rohkem torkab teile silma, et hommikul kell üheksa pärast uudiseid on meil 20 minutine väike kontsert, džässikuu aprill, mis ei ole muideks tavaline kontsert, seal kõlavad eesti jazzmuusikute esitused meie rahvusringhäälingu raadio arhiivist seal mõned lindistused, mida Ta ei ole arvatavasti 30 aastat kuulnud. Ja võib-olla siis seitsmekümnendatel kõlasid need kuskil seal viisiketas, keerleb või vikerviisid seeriates. Need on eesti raadiosalvestused vanasti ju seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel meie stuudio kogu aeg töötas ja kogu aeg meie kollektiivid seal lindistasid ja estraadiorkester järgi Eesti heliloojate seadeid. Nii et seal huvitavat kraami, mida ammu pole käibes olnud. Lisaks sellele on meil päeval kell kolm kavas head džässiplaadid, meie džässmuusikut, muusikaajakirjanikke, plaadiriiulitelt ja reedel on meil džässiplaadisarjas kell 14 alati uus plaat. Ja muidugi jätkuvad ka meie tavalised džässisarjad nagu džässikliinik pühapäeviti ja euroraadiot jazzkontsert laupäeviti kell 20. Selle aasta džässikuul on meil ka väike rahvusvaheline mõõde, nimelt 24. aprilli džässi kontserdi, mis toimub Vene kultuurikeskuses ja kus musitseerivad tuule kann ja Jaak Sooäär kanname me otse üle euroraadio vahendusel kaheksasse välisriiki. Nii et see on ka meie džässikuu rahvusvaheline ülesanne. Aga mitte ainult džäss ei ole meie programmi keskmes aprillis. Nimelt tähistab kogu maailm tänavu Hendeli aastat ja aprill on siis Georg Friedrich Händeli surma-aastapäeva kuu. Ja selle puhul on meilgi kavas endali teemaline saatesari, kus muusikateadlased Toomas Siitan ja Kristel Pappel räägivad hendalist. Need on kavas pühapäeva hommikul kell üheksa ja võtame osa suurest euroraadio hendali päevast, mis tuleb 19. aprillil, kus on meie kavas 11 tundi hendalit kogu maailmast. Aga sellest räägime kunagi edaspidi. Selline saigi tänane heligaja, millele tegid kaastööd Meelis Kompus, Kersti Inno ja Hedvig Lätt. Saate panid kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja Tiina kuningas. Täname teid kuulamast ja soovime teile ilusat nädalavahetust. Sülgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal helgaja.