Algab teine saade sarjas Endel suur mees ajastute piirilt kosmopoliit ooperis saate autor ankrehkele. Avamäng ooperile Almira avas 20 aastase Georg Friedrich Händeli ooperiloomingu ning ühtlasi juhatab ta nüüd sisse meie kaks saadet. Endel jooperitest oli ooper Hendelile umbes veerandsaja aasta jooksul keskne žanr millest ta loobus alles olude sunnil ja siis, kui oli leidnud sellele sama dramaatilise EKi Valendi ingliskeelsete oratooriumi näol. Aga mingem tagasi hindeli esimese ooperi Almira juurde aastasse 1705 mis toimus siis üldse ooperis, milliseid oopereid kirjutati Euroopas pas. Kõige uuemad tuuled puhusid Itaaliast, kus seitsmeteistkümnenda ja 18. sajandivahetusel oli tekkinud uus ooperiliik opera seeria tõsine ooper. Nagu nimetus ütleb, oli sander nüüd puhastatud keemilistest elementidest, mis varasemale ooperile, eriti selle Veneetsia tüübile oli väga iseloomulik. Alles pidi jääma aristokraatlik ülevus ilma Veneetsia ooperikoolkonna. Nii armastatud koomiliste teenrite ja ammedeta. Juhtivat rolli Opera seeria kujunemises mängis rooma intellektuaalide seltskond mis oli koondunud niinimetatud Arkaadia akadeemiasse ning mille peaideoloog oli kirjanik ja Libretist apostoloht seinu. Nii et see uus ooperi operasseeri oli esmajoones ajendatud poeetide Libretistide poolt, kes klassikalisi vanakreeka tragöödiast ulatuvaid Aristotelese reegleid taas püüdsid rakendada. Nüüd kirjanduses ja ooperi libreto, mis kuulus ka kirjandusžanrite hulka. Itaalia ooper oli tollal peaaegu kõigi Mandri-Euroopa õukondade juures esindatud ning oli lahutamatu osa aristokraatlikus elulaadist. Üksnes Prantsusmaal järgiti oma ooperitraditsioone, millele oli aluse pannud šampatist lüli. Saksamaal oli ooperit võimalik viljeleda väljaspool õukondi suuremates jõukamates linnades ja seda siis saksa keeles ja saksa lauljatega ning publiku enamuse moodustas loomulikult linna elanikkond. Kolmas seisus aga sealhulgas võis olla ka aadlikke ainuke pidevalt tegutsev ooperiteater Saksamaal oli Hamburgis asutatud Veneetsia avalike ooperiteatrite, see tähendab kõigile maksujõulistele kodanikele avatud ooperiteatrite eeskujul. Teater paiknes Hamburgis niinimetatud haneturul Kenzema akt. Ja selle järgi teda ka siis sageli nimetati. Kui Endel 18 aastasena Hallest Hamburgi suundus silmas pidades tõenäoliselt juba ooperi kirjutamise perspektiivi sai temast kõigepealt ooperiteatri orkestris teise viiulimängija, noh, mitte eriti austusväärne ametikoht. Seejärel Cavessinist, kes saatis lauljate retsitatiivi ja see oli juba märksa auväärsem. Tolle aja tava kohaselt oli üks klavessiinimängija orkestrile toeks ja teine jälgis lauljaid ning saatis neid. Ooperipraktika tundmaõppimine seestpoolt oli Henryle kahtlemata väga kasulik ja tollal ühe ooperi komponisti jaoks õigupoolest möödapääsmatu. Hamburgi ooperiteatrit juhtis neil aastail Reinhard Kaiser endelist üle 10 aasta vanem. Edukas helilooja. Keisrimuusikat ja üldse Hamburgi oopereid iseloomustas eri stiilide segu prantsuse stiilis avamäng ja tantsunumbrid. Veneetsia ooperile sarnane ainestik koos koomiliste teenri rollidega. Saksakeelsed retsitatiivid ja aariad segamini itaaliakeelsete reaaliatega. Nagu näitamaks, et helilooja on ooperi vallas nii-öelda kirjaoskaja osates kirjutada ka itaalia keeles ja itaalia stiilis. Ja me kuulame Kaisleri ooperis stiili näiteks ühe aaria ooperist Grööstus. See on ilmira aaria pea tegelanna kes esimeses vaatuses laulab tüüpiliselt kangelannale, looda veel haiget saanud süda. Peale Kaisleri oli teine tähtis eeskuju ja mõjutaja Endelile endali sõber Johan mates on helilooja teoreetik, laulja klavessiin-ist, ent isegi temaga tekki siseteadval hendalil peaaegu duellini viinud konflikt. Kui matesoni ooperi Kleopatra etendusel tahtis peaosa, Antoniust laulnud mateson pärast oma aariat klavessiini taha istuda, ise kaassoliste saata, ei olnud Hendel nõus talle oma kohta loovutama. Oma 20. eluaastal sai endale õnneliku juhuse läbi võimaluse ise ooperit kirjutada. Ning selleks oli juba eelpool mainitud Almira libreto algvariant oli itaaliakeelne ja pärines Veneetsiast. Niisiis ka siin jälle Veneetsia ooperitüübile tunnuslike jooni. Kogu tegevustik jätab mulje kergest armuseiklustega pikitud komöödiast. Almira on Kastiilia kuninganna, kes ooperi alguses saab teada oma isa testamendi sisu muuhulgas selle, millise suguvõsa liikmed võtmega ta peaks abielluma. Mõistagi ei lange kokku tema eelistustega. Aga lõpuks laheneb kõik õnnelikult. Kuulame siit kõigepealt Almira rivaali idiilia aariat. Kaunimad roosid, saksakeelne aaria. Nagu võis märgata, on tegemist küll ilusa meloodiaga, aga meloodiakujundus mõjub veel ühekülgselt ja nagu kammiksetult. Teiseks võiks kuulata siit Almira enda itaalia keelset armukadedus, aariat milles noor hindel toob küll pigem esile hingepiina ja vähem raievutsevat armukadedust. See on kirjutatud tollal tüüpilises tagaapo aaria vormis, kus algusosa kordub aaria lõpus. Ja tavaliselt on aaria äär osade ja keskosa vahel küllalt suur kontrast nagu kaks erinevat afekti. Siinse afekti erinevus veel nii suur ei ole. Hamburgi ooperis stiilile vastav hindel Almira osutus väga menukaks, seda mängiti pooleteise kuu jooksul 20 korda. Teatavasti oli tollal kombeks uut teost järjest mängida niikaua kui jätkus publikut. Hendeli järgmine ooper Neeroga kukkus läbi. Samas näib, et hingel oli ka Hamburgis pakutava enda jaoks ammendanud ja tahtis omandada kogemusi Itaalias. Henry Hamburgi aegne sõber mateson on helilooja ise loomustuses tõstnud esile tema sõltumatu vaimu ja lumi pärast kuiva huumorit. Kindlasti ei olnud Hendel mingi omakasupüüdlik meelitaja, aga sellest hoolimata õnnestus tal järgnevatel aastatel Itaalias sõlmida kasulikke tutvusi, mis kujundasid koguda edaspidist karjääri. Hendel saavutas Itaalia aristokraatlikus ringkondades oodatud külalise staatuse. Tõsi küll, külalise, kes komponeerib ja musitseerib aga keda koheldakse mitte alluvana, vaid võrdsena ning kelle viibimine kuude kaupa ühe või teise metseeni palees on suur. Auendel peatus nii Firenzes, Napolis kui ka Veneetsias. Kõik itaalia ooperi olulised linnad. Eriti pikalt aga Roomas, kus ta võttis osa ka Arkadi akadeemia koosviibimisest. Suur privileeg. Mitte ainult välismaalastele. Ainuke miinus oli, et sel perioodil oli paavsti poolt ajutiselt keelatud ooperite esitamine Roomas. Ent oopereid võis uurida käsikirjadest või näha laval teistes linnades. Liiatigi oli Roomas viljeldud vaimulik muusika, näiteks oratooriumid oma kunstiliste vahendeid piisavalt sarnane ooperiga. Igatahes just Itaalia tolleaegse uue žanri operaseerija paistel kujuneb hindel meisterlikuks oopri loojaks. Kõige enam mõjutas teda operasseeria suurmeister Alessandro Scarlatti, keda ta isiklikult tundma õppis. Nagu paljusid teisi Itaalia juhtivaid heliloojaid nagu Corelli, Vivaldi või Domenico Scarlatti. Tollal väga kuulsa Alessandro Scarlatti oopereid tänapäeval esitletakse küllaltki vähe. Ja et tema ooperis stiili tutvustada üks näide ta, tõsi küll, hiljem, kuid enne seda kuulata Roomas oleks võinud kirjutatud ooperist Chryselda peategelane Chryselda aaria krisel, ta pöördub oma abikaasa poole, kes on temast tüdinenud. Nii kaua, kui tahan, sama, mis sina, ihaldad, kui ihaldan seda, mis sulle meeldib. Olen rõõmus ja rahul. Aarian taas kirjutatud tüüpilises ta kapo vormis ja keskosa toobinge dramaatilise afekti. Kui ütled, et ma peaksin surema, siis ma ka teen seda. Hingel kirjutas Itaalias ainult kaks ooperit ja seda just peamiselt Roomas valitsenud ooperikiilu tõttu. Nendest kahest ooperist üks oli Firenze jaoks loodud teine aga Veneetsia jaoks. Veneetsia tellimusel valmis Cooper Agripina 1709. aastal ja seda võib pidada hindel esimeseks küpseks ooperiks. Ainestik pärineb nagu paljudes Opera seeriates Vana-Rooma ajaloost ent ajaloolised tegelased asetatud üsna ebatõepärastesse situatsioonidesse. Libretistil publikut huvitasid eelkõige kalanced seiklused aga ka võimuvõitlus, nii et selles suhtes muidugi tõepära piisavalt. Ja niisugune poliitiliste intriigide ning võimuvõitluse näitamine suurendas loomulikult ka ooperis süžeede aktuaalsust. Agripinas näiteks pole tegelased kaugeltki mitte ülevad ajaloolised skeemid. Agripina on Rooma keisrid, laudiuse naine ja neeruema Neeron. Tema poeg eelmisest abielust ja Agrib pinna teeb kõik selleks, et tema poeg Nero jõuaks troonile. Ooper on täis intriige ja võimuhaaramiskatseid. Hindelill on õnnestunud muusikas iseloomustada ka Agrib piinat kui intrigeerijat. Igatahes me ei saa teda võtta kuidagi üleva ja tõsise kangelannana. Oma põhimõtet kõik poja heaks, selgitab Agrimpiinaga teise vaatuse lõppu aarias. Tegemist on paraku ooperis levinud niinimetatud mõistupildi või allegoorilise aariaga kus afekti, mis tegelast valdab, võrreldakse mingi loodusnähtusega näiteks torniga. Siin aga teatab Agripina, et nagu tuul aitab meremehe jõuda sadamasse aitab tema oma pojal jõuda võimuni. Onu, ärata paaria tantsulisus, nagu oleks tegemist siidiga inglise meremeeste tantsuga. Aga see annab muidugi ka vihje Agripliinale kui intrigandile. Kui me aga kuulame orkestri osa, siis võib märgata, et orkestripartii on veel suhteliselt välja töötamata. Palju on unisoonis mängimist. Opera seeria trupid olid väiksed, tavaliselt kuulus sinna kuus seitse lauljat, kes ühtlasi moodustasid ka koori koori pealt tuli kokkuhoida lauljate honoraride olid väga kõrged. Ja me kuulame veel ka Agripinast keiser Claudius tervitus, koori, mille moodustavad solistid. Pidulikus suurendavad trompetit ja seejärel lõiku Claudius retsitatiivist jaariast. Claudius ei ole siin nii-öelda esimene mees, roll piima oma vait jääb tegelikku meespeaosalise neeruvarju ja Claudiust laulab siin seetõttu bass dolla jooperasseerias. Meespeaosad oli enamasti kirjutatud kastraat lauljatele ja kui ei olnud kastraat lauljaid. Ta siis laulsid meespeaosi, naishääled, metsosopranit või naisAlgid. Veneetsias laulis Agrib piina, osa kuulus sopran margi riita Turastanti, kelle hingel kutsus hiljem oma Itaalia ooperitrupi Londonis. Hindeli pärit, esitati kõige magusamal teatrihooajal ehk statsioonel nimelt karnevali ajal. See statsioone algas teisel jõulupühal, mõnikord võis alata ka pärast kolmekuningapäeva ja kestis kuni vastlapäevani. Ja eriti just selleks jooneks koguneti muidugi ka üldse. Karnevali ajaks kogunes Veneetsiasse suur rahvusvaheline seltskond. Kunstihuvilisi ja metseene. Ja ka siin sõlmis Endel taas kasulikke tutvusi, sealhulgas Hannoveri kuurvürsti vennaga ja Inglise Veneetsia saadikuga. Hendel järgmiseks pikemaks tegevuspaigaks saigi Hannoveri õukond Kuzny kuurvürst Georg helisam Inglise kuningas George esimene ja Kuur vürstinna Karoliine olid suured muusikasõbrad. Hendelist, kes oli siis 25 aastane, sai õukonna kapellmeister. Paljudele dollastele heliloojatel oleks tähendanud karjääri tippu ning unelmate täitumist seitsme aasta jooksul alates ajast, mil ta oli Halles olnud asendaja organist ühes kirikus. Kuni õukonna kapellmeistri ametikohani oli Hendeli aasta palk kümnekordistunud 100-lt taandrilt 1000-le tandrile mis oli ka õukonna kapellmeistri jaoks väga hea finantsiline saavutus. Hannoveri õukonnas oli siiski üks miinus. Seal ei tegutsenud ooperiteatrit. Kuurvürst kavatses vahepeal seda küll avada, aga see oleks olnud kõik liiga kulukas ning sellest ettevõttest loobuti. Aga selle miinuse korvasid vähemalt alguses kuurvürsti sugulussidemed, inglise kuningakojaga ja Endel jaoks oli oluline perspektiiv saada oopri tellimus Londonist. Nii see ka läks. Pärast seda, kui hindel oli leidnud hea vastuvõtu inglise kuninganna Anni õukonnas ei olnud raske saada kuninglikust teatrist oopri tellimust. Kuninglik teater ehk täpsemalt öeldes kuninganna teater paiknes tollal Londonis eemakitil ehk heinaturul. Ja see oli teater, kus püüti viljeleda Itaalia stiilis pärit operasseerijat. Miks ma ütlen, püüti? Ooperisituatsioon Inglismaal oli eripärane ja seda tuleks paari sõnaga selgitada sest on selge, et tollal iga ooperihelilooja kirjutas, arvestades kohalikku konteksti ja ka vastavaid olusid. Ooper ja itaalia ooper iseäranis olid Londonis tegelikult uueks nähtuseks. Nii nagu Prantsusmaal oli sõnateater prantsuse klassitsistlik tragöödia kujundanud oluliselt Ta kujutust ooperist mille tulemusel sündis prantsuse barokkooper ehk muusikaline tragöödia tased iili rikk. Nii oli seitsmeteistkümnendal sajandil, see on siis Endelile Londoni tegevusele eelneval sajandil ka inglise sõnateater mõjutanud inglispäraste muusikateatrivormide teket, millest esmajoones tuleks nimeta puul ooperit. Ehk siis semi ooperit kus peaosades olid näitlejad ja alles kõrvalosades lauljad. Semi ooper oli nii populaarne, et ka tõeliselt andekas muusika dramaatik seitsmeteistkümnenda sajandi teisel poolel. Henri püssil kirjutas ainult ühe ooperi ingliskeelse Tiido ja Enease 1600 kaheksakümnendatel aastatel seevastu aga hulgaliselt semi, oopereid ja näidendimuusikatest. Nende järgi oli nõudmine pärast brüsseli surma. 1695. aastal jõudis Itaalia stiilis ooper Londonisse alles 10 aastat hiljem, saan siis 1705. Ja teiselt poolt vaadates hendali. Biograafia seisukohalt vaadates viis aastat enne endeli saabumist Londonisse itaalia ooper, mida siis 1705. aastal Londonis esitati, oli Giovanni Pononžiini Camilla aga seda ei kantud ette mitte itaalia keeles, vaid inglise keeles ja inglise lauljate poolt. Publiku seas kasvas siiski huvi itaalia ooperi ja, ja eriti itaalia lauljate järele. Oli teada, et Mandri-Euroopas pas olid nad ju väga hinnatud kusjuures eriti sooviti kuulda sensatsioonilist kastraat lauljaid. Enne hindeli saabumist olid teatri direktorit üritanud Itaalia trupi kokku panna ja kombineerida erinevaid Itaalia oopereid näiteks terviklikuks õhtuks, nii et erinevatest operitest aariaid esitades. Aga hindeli ooper Rinaldo oli esimene spetsiaalselt Londonile loodud Itaalia ooper. Ja seda osaliselt ka tänu sellele, et just endeli Londonisse saabumise hooajaks see oli 1000 710711 oli Londonisse palgatud väga heatasemeline itaalia ooperitrupp. Hind oli Rinaldo mis esietendus 1711. aasta veebruaris saavutas sensatsiooniline menu. Seda mängiti kuni juunikuuni 15 korda, mis oli Londoni jaoks väga hea tulemus. Oma osa oli siin kindlasti ka kastraat lauljal Itaallasel Mikkoliinil, kes laulis Rinaldo osa. Rinaldo edu mõjutas otsustavalt Endel edasist karjääri. Rinaldo taaslavastati hindeli eluajal Londonis mitu korda. Ning lõpuks saavutas ta hind oli enda eluajal esitatud ooperites kõrgeima mängukordade arvu, see oli 54 korda. Rinaldo põhineb episoodile Itaalia renessanss poeedi torkvaato Tasso eeposest vabastatud Jeruusalemm ja see ainestiku oli väga populaarne paljud ooperiheliloojad enne hindelit ja ka pärast seda on antud ainestiku kasutanud ristirüütel Rinaldo ja paganliku võlutari armida. Lugu on olnud näiteks lüli armida, aluseks või ka hoopis hilisemast ajast nimetada Haydni ooperit armida ja ka paljudel näiteks barokkmaalidel sageli kujutatud Rinaldo diaar niidad näiteks Rinaldot armida võluväe kütkes nõiutud lossis. Et paremini seda ooperit ette kujutada. Tegevustikust lühikokkuvõte. Ristirüütlite väejuht kohv reedo kavatseb vallutada Jeruusalemma ja vajab selleks kuulsa kangelase Rinaldo abi. Ta tõotab anda Rinaldo-le oma tütre Almi Reeno naiseks. Kui vallutusplaan õnnestub ja Rinaldo-le see meeldib väga. Kristlased valutavad Rinaldo juhtimisel Palestiina ja piiravad Jeruusalemma kus viibid ka paganlik kuningas argante võluta armida tuleb oma armastatud kaantele appi ja tal õnnestub Rinaldo meelitada oma nõiutud lossi. Pärast paljusid raskusi vabastab kohvredo kangelase Rinaldo armida võlulossist. Rinaldo vallutab Jeruusalemma, mõjutab arganteti, armiidata astuma ristiusku ning abiellub ise Almirinaga. Opera seeriat läbib enamasti konflikt subjektiivsete tunnete nagu armastus ning teisalt au ja kohusetunne selliste tunnete vahel. Brinaldus peavad oma valikut tegema nii Rinaldo kui ka võlutar, myyda. Eksootiline tegevuspaik, armida võluväega seotud lavaefektid, mille pealt teatri direktor Londonis raha kokku ei hoidnud. Lausa kolm kastraat lauljat. Itaalia trupis. Suurendatud värvikas orkestri koosseis, kolme plokkflöödi ja nelja trompeti, ka. Kõik see aitas Rinaldo minule kaasa. Rinaldo oli parimas mõttes Paroclick vaatemäng, kus maalitud lohet purskasid tuld. Jarmida võluvankrit vedasid puust hobud. Aga üle kõige mõjus publikule muusika. Hindel oli Itaalias õppinud tundma inimhäälele kirjutamise peensusi. Tema meloodiad hingavad pikalt, on asümmeetrilised mitmekesise rütmikaga ja tundlikud sõnalise teksti suhtes. Rinaldo dramaturgia põhineb efekti ja afekti vaheldumisel. Nende kontrastid. Ühes stseenis röövitakse efektselt Rinaldo armsa Almi, Reena Rinaldo ja võluta armida. Kõigepealt tõmbavad mõõgad välja ja alustavad kahevõitlust. Almi Reino on veel laval, nende kõrval. Aga selle kahevõitluse ajal laskub lavale must pilv, millel tunduvad hirmsad koletised, nagu meile libreto ess kirjeldatakse. Pill mähib endasse mõlemad naised, Arniida Jan Irina ja tõstab nad õhku, ühesõnaga, armida röövib Almi. Reena, keda Rinaldo armastab Rinaldo, jääb lavale üksi. Ja laulab oma kuulsa lamento. Kaara spoosa kallis kaaslane, mu armsam, kus sa oled? Tule tagasi mu pisarate pärast. Ka sea-aaria on vormis kontraste keskosaga ent siin pole enam see kontrastne keskosa lihtsalt formaalne skeemi järgimine nagu näiteks mehindel esimeses ooperis on Mira, täheldasime vaid see keskosa tekstist lähtuvalt täidetud vihaga kurjad vaimud, trotsindeid. Trotsin teid teie põrguliku altaril oma lõõmava põlgusega. Afektimuutust naaseb algusosa nüüd aga juba tollal tavapäraste laulja improviseeritud kaunistustega. Kaaras puusad pidas hingel ise üheks oma kaunimaks Saariaks. Meloodia rändas kiiresti paljudes klavessiini seadetes üle kogu Euroopa. Ja me kuulsime seda aariat jälgides ka, kuidas Hendel oskab kirjutada lauljate omapära, lauljate võimeid ja oskusi arvestada. Näiteks ta teadis ka, mida lauljad temalt ootavad. Mitte ainult Ta virtuoosse tulevärki, vaid ka hääle kvaliteedi näitamist. Pikad noodid, mida võis kahandada ja jälle hääle tugevust kasvatada. Pikk hingamine, ka tolleaegne publik oskas niisugusi peensusi tähele panna. See, kes laulis siis ja kelle aariat kuulsime, oli Rinaldo, aga nüüd veel kaks lõiku armida stseenidest siis selle ooperi priima donna teenidest. Opera seria reeglite kohaselt ei tohtinud kaks samas afekti Saariat teineteisele järgneda ja siin ongi lahendatud suur armida tegelikult laval oled tema, kes stseenid, järgnevus kontrastsete afektidega. Kõigepealt sügav kurbus ja seejärel kättemaksuplaanid muidugi kättemaksuplaanid, Rinaldole. Rinaldo põhiteema kristluse üleolek teistest religioonidest oli tollal endastmõistetav. Huvitav ooperis süžeed on tegelikult mõjutanud üks varem populaarne inglise semiootika. Briti võlurid. Üsna võiks öelda iseteadev või rahvusteadel teos, mis oli ülistavaks allegooriaks järjest kasvavale Briti impeeriumile. Ja sellist allegooriat võis tolleaegne publik ära tunda ka Rinaldo ning võib olla ka see oliks Rinaldo edu põhjusi. Pärast menukat Ronaldot suundus hindel küll lühidalt Hannoveris tagasi aga peagi palus ta luba Londoni taas külastamiseks, mille ta Hannoveri kuurvürst tilt ka sai. Ja 1007 ja 12. aasta sügisel naases vahepeal inglise keelt õppinud hindel Londonisse. Tema järgmine kohtumine oma isandaga kuur vürstiga oli alles siis, kui tollest oli saanud Inglise kuningas George esimene. Kuulsime teist saadet kosmopoliit ooperis sarjas Hendel suur mees ajastute piirilt. Saate koostas Kristel Pappel, tehniliselt teostas Katrin maadik. Nädala pärast jätkab Kristel Pappel endale ooperite teemal saatega ooperimeistri. Võidud ja kaotused.