Tere, kallid klassikaraadio kuulajad, minu nimi on Aleksandar Tsapov ja algab kunstisaade kunst. Err. Tänane saade ei keskendu ühelegi sündmusele või teemale pikemalt, vaid tegime sellise väikese galerii tiiru ja meil on kolm telefoniintervjuud kolme erineva kunstnikuga. Kõigepealt räägime Kivaga, kes selle kolme aasta avas isiknäituse Arte kunstigaleriis Tallinnas kalamajas näituse nimi Hayennothing. Teiseks räägime Lauri sillaku eieiei, Laurentsiuse ka, kelle näitus arm on avatud Tallinnas bussijaama juures vaal galeriis ja kolmandaks rühmitus sprint, et selline väike siiditrükistuudio, kes on siis pannud üles näiteid siiditrükist Tallinna vanalinnas hobusepea galeriis. Kiwa näitus on avatud veel Kaheteistkümnenda aprillini. Laurentsius on avatud üks tsirka kaks nädalat veel ja siiditrükinäitus läheb juba esmaspäevast seitsmendast aprillist lukku. Nii et kel huvi, siis peaks ruttama. Aga Pikema jututa lähme siis juba edasi nende intervjuude juurde. Head kuulamist. Me oleme nüüd helistanud vale, kes avas tsirka poolteist nädalat tagasi Tallinna saarte poos oma isiknäituse, mille nimi on Hayannashing terviskiva. Miks sa otsustasid pärast kolmeaastast pausi isiknäituse teha, et kas oli juhuste kokkulangemine ja keegi pakkus sulle seda võimalust, või oli see sinu enda poolt algatatud? Kolm aastat tagasi lõpetasin selle enne seda 10 aastat kestnud rutiini teha ja iga aasta vähemalt üks teine natuke rohkem isiknäitust aastas. Siis ma olin pettunud galerii formaadis või mulle tundus, et see on ammendanud ja kuidagi kapseldaminetse kunst ei jõua galeriiseinte vahelt kuhugi, et ma laiendasin kunstnik põnema tegevust, kirjutamist, kureerimisse, multimeediaürituste ja segaste festivalide korraldamisse, otsestesse aktsioonidesse ja kõigisse sellistesse asjadesse, mis väljaspoole kale reisijaid. Ja kuna ma viibisin äsja kolm kuud Nepaalis ja Tiibetis mul seal hakkasid formeeruma mingisugused ideed, mis nagu nõudsid galeriis projekti läbiviimist Et sinu näituse otsene põhjus on siis Nepaalis ja Tiibetis viibimine kas inspiratsiooni reisima? Et ta oli selline, mida iganes reis, aga ma tegelesin seal natuke teise nurga alt, mõtlesin teemade peale, millega me varemgi oleme tegelenud, nimelt olematus ja tühjus ja vaikus. Tekkisid väga konkreetsed ideed, kuidas sellisel materialistlik ühiskonna taustale kunstiteoste kaudu esitada konkreetseid operatsioone, kuidas materiaalsus tühistab iseennast ja tulemuseks on olematus või tühjus. 40-st tööst koosnev seeria, eks ole, ja teises seinas on sul selline spetsiifilises trükis trükitud pildid. Ühes seinas on sellise siis Malawitši must ruut, et mis on siis tühjakssaava printeriga prinditud niimoodi, et must ruut muutub lõpuks valgeks paberiks ja ükski siis sellest 40-st tõest ei ole prinditud. Ruudust ei ole ühesugune ja teisel pool on siis niinimetatud assi printe massi printon ja kas siis läbi selliste printimise tehnoloogiat Sa siis üritad sedasama tühjust siis nagu esile tuua? Jah, need mõlemad nimetatud tööd tegelevad selle teemaga ka, aga väga erineval kombel. Et see musta ruudusari ma olen seda teinud mitmeid versioone sellest ja need tulemused on alati Teeennustamatult, kuna tööde taga masin. Et põhjus, miks seal must rõhutanud selleks kujundiks, et seal võiks ka midagi muud olla. Aga kuna see on ikooniline kunstiteos, siis nagu selle kaudu loobumine ja puhtpraktilistel põhjustel, et seal oli kõige rohkem seda musta pinda mis siis nagu sai masinale või siis printerile mängumaaks, kuidas seda musta järjest halvema kvaliteediga välja printida. Aga mis asi täpsemalt tassi print on, ma saan aru, et lihtsamalt seletades, et kui meil on, ütleme, ajalehtede trükkimisel, jäävad sellised Rastreerijad või see põhimõtteliselt ehitab üles pilt väikestest punktidest. Aga siiski on selline konkreetne koodisüsteem, kus siis graafiline pildi kujund moodustatakse tähtedest ja kirjavahemärkidest. Ja seda kasutati palju korralduses, arvutikunstist, seitsmekümnendatel. No seda tööd tegema hakates kahtlesin, et see tundus kuidagi liiga lihtne lihtsalt lasta pildid arvutil konverteerida Askiikse aga üks põhjus, miks ma seda tegin, oli väga konkreetne lapsepõlve mälestused, mu onu oli seitsmekümnendatel arvutki teadlane. Siis tolle aja kohta oli nagu siuke supermoodne asi, et ta lasi Jeesus Kristuse pildi selles Askyix konverteerituna välja. Et noh, see oli, kui see džiidas Graystubestaga, selline Jeesus Kristuse kaasaegne superstaariseisund oli nagu apteeritada ja siis lapsena seda plakatit vaadates mulle tundus, et see on nagu hästi tähendusrikas, et kuidagi üleminek mingi vana iidse traditsiooni ja tõe juurest uue juurde siis arvutimaailma tehnoloogia võimaluste juurde. Sa oled olnud piisavalt kaua olnud tegevmuusikas ja sul on olnud ainult projekt, olematute bändide festival, seal on näitusel ka üks kosmonaut, keda sa ise nimetad nano naudiks, kelle peale on tikitud embleemid erinevate olematute bändide nimedega. Kas olematute bändide festival on selline igavene projekt, mis sinuga nagu ilmselt elu lõpuni kaasas käib? Noh, iseenesest lausung, olematute bändide festival on juba midagi sellist absurdset ja kõikelubavalt ja keeleloogika järgi selline asi nagu olematute bändide festival ei saa kunagi toimuda, bändid on olematud. Aga samas ma olen praktikas otsinud kõiksugu võimalusi, tehase olematus olevaks. Et olen organiseerinud konkreetseid festivale. Ja üks on tulemas nüüd aprilli lõpus kabaree terribaa nime all, kus põhimõtteliselt jätkub sama rida, et kokku on aetud esinejad ja bändid, kes tegutsevad kuidagi muusika äärealadel. Ta on sellised pooleldi nagu olematud või noh, massiteadvuse jaoks kindlasti olematud. Aga kelle eksperimentaalse ambitsioon on just selline tuua olematusest olevasse mingisuguseid kvaliteet, väärtusi. Sa said see aastaga vaal galerii kunstipreemia mille vist auhinnaks on see, et sind lennutatakse baaselisse kunstimessile, mis nagu võimalusse sulle kujutab, et siis sa saad sõita. Baas oli kunstimessile. Millega sina lähed, kui sa lähed? Kas ja siis jõuan sinna baaselisse ka välja? Noh, see ei ole nagu kunstimeest selles mõttes ütles, et seal müüdaks kommertskunsti vaid seal. Kunstivalik on alati hästi novaatorliku olnud. Et ta on pigem võrreldav mingi manifeste või dokumente, alad, biennaali, aga nii palju, kui mina sellest peana. Nii et seal on siis mootorrattal külgkorv, kus seal on mingid omad asjad kaasas. Ei, ma enda tõid, sinna, presenteerime ilmselt ei lähe, ma lihtsalt muusin ringi, mis tuuled puhuvad. Lääne-Euroopa kunsti väga hea, aitäh sulle, Kiva ja kohtumiseni järgmiste projektidega. Saade Kunzee Erranud helistanud laurentsisele, kes avas äsja vaal galeriis näituse arm, tervist, tere arm viitab paati eelnevale ehk siis haavale ja arman siis haava kinnikasvamine, kuidas oma tööde komplekti nii-öelda katusmõisteks selle armi valisid, et oli sul lihtsalt näituse pealkirja defitsiit või on see ikkagi tähenduslikult seotud nende töödega, mis seal vaal galeriis üleval on? Tegelikult sõnade arv, ma ei mõtelnud puhtalt seda lärmi, vaid mängisingi sellele mitmetähendusliku, selle, et ta on mingis mõttes arm, Ahmuv, et nagu armastus ja tegelikult see näitus ja nagu paljud mu eelmisidki asjad tegelevadki armastuse ja sellega seotud armidega. Minu arust, kui armastust ja pilte siis ebaõnnestunud armastusest oleks nagu hoopis lihtsam pilte teha. Ja mingis mõttes ongi, need ongi nagu. No siis, mina olen oma, selles suhtes näituse tõlgendusega vähemalt sinu positsiooni suhtes mööda pannud, muidugi aga, aga muidugi kindlasti on võimalus seda ka mitmeti käsitleda, nagu sa isegi ütlesid. Eks ma üritangi nagu anda nagu erinevaid võimalusi tõlgendamiseks, et väga hea, kui lõppkokkuvõttes ei olegi oluline, et et kas see päris päris minupoolne tõlgendus sealt välja tuleb või mitte või on see midagi muud. Kus me räägime armastusest, kas me räägime sinu armastusest sellist kunstiajalooliste figuuride vastu, näiteks? Sul on seal mõningasi tsitaate teatud kunstnikele nimetades siin näiteks Roovalt nappeldoffi või Robertit, jäärad või? Tahtsin teha lillepilte ja kuna nappeltarpil on väga ilusad kallad, ma lihtsalt mõtlesin, nagu siduda näpatvorpi loomingu enda omaga. Ta lihtsalt oli suurepärane võimalus anda talle lisatähendus nendele nendele piltidele läbi selle. Mis suhted sul grafiitiga? Ega mul eriti ei olegi, nagu suhted ma kunagi tundsin, tundsin huvi grafiti vastu ja uurisin seda päris päris põhjalikult, ise ise ma ei ole teinud nagu need asjad siin välja arvatud selle konkreetse grafiti puhul, et kasutasin sellest Volstall graffitit, kus on oleks niisugust energiat sees. Kuna ta kujutab kest lav, et sihuke kirvega pestud laugul grafiti, nagu, nagu peaks edasi andma sellist sellist armastust. Tuleme tagasi veel näitusel käia, mis tunne mul tekkis, et mõnes mõttes, nagu ma oleks sattunud 80.-te Ameerikas et meil on toodud mõnes mõttes, eks ole, seesama Vilstil graffiti näiteks siis ütleme Ameerika mass näiteks mingisse Tountoni galeriis siis meil on seal Roovert, Mäppelt. 60.-test Robertendiana. Et mis sa arvad, et kuna vaal on ka selline kunstimüügiga tegelev galerii, et kes võiks olla see sinu ostja Kunstihinnad üldjuhul on päris päris kõrgemad paratamatult inimene, kes ostab kunst, et tal peab raha olema, et kus see faktor välja jätad, siis muidugi ostas paljud teisedki. Aga tegelikult ma ei tea, ma ei tea seda. Ma ikkagi arvan, et kes ostab selle lihtsalt on raha. Sa oled kasutanud palju nii-öelda maalipinnana, metalli või pleki, sa oled liigendanud, näitas mõnes mõttes nii, et sul on alumisel korrusel sellised suured metallpinnad, selline metalli robussusse siis ülemisele needsamad kalad siis seeriana. Kalladel külje peal ka metallneetidega, et ta seaks ta nagu kumu näituste mulle meeldinud erinevaid asju, kukkumine, kes seda juba kui muuseumites käia, et mingit ühte ühte laadi pildid nagu lõpuks hakkab ära tüütama, et siis siis kiigates sisse mõnda teisse saalid, saad mingi mingi teise laksu kätte ja taastad. Ma tavaliselt üritan erinevaid stiile, don agenda näitustel kokku üks osa, siis on see täpne pintslid vanas laadis ja teine on siis nagu prügi. Et trash-esteetika panna kokku, siis sellise kultuurse maaliga? Jah, üks asi töötab ära, siis juba järgmise pildi juures sa saad mingi mingi teistsuguse laengu. Kaua see näitus on seal avatud on? Peaks olema veel kaks nädalat natuke vähem. Et kaks nädalat saab tulla ja sa tõid seal veel üle vaadata ja suur aitäh sulle. Saade kunsterran, nüüd helistanud Pille Jüri soole kes on üks osaline sellises grupis nagu Essesse sprint ja põhjus, miks me helistasime siis näitus hobusepea galeriis keppi ja keeksi tervist teile kõigepealt, et lahendada ära olulisim siis lühidalt mis on siiditrükk? No seda on hästi raske muidugi kirjeldada näitlikult näitama, aga põhimõtteliselt on ta teise sõnaga serigraafia. Ja see on üks trükkimise tehnika, kus siis kujutis kantakse kas paberile või tekstiilile või mis iganes materjalile. Sablooniga, ja see Värv pressitakse Sabloonist läbi. Näituse PR materjalis on ka kirjas, et see näitus on tehtud selleks, et tutvustada SSS prindi tegemisi kes selle sprindi taga on, kes osalevad ja millal te selle grupi kokku panite, miks? See grupp on aastast 2006, sügisest ma ei ole väga kaua tegutsenud ja siin meie stuudiosse kuuluvad siis niimoodi ametlikult kes on siis meie MTÜ juhatuses, ka mina? Virde loo, täielikke virve. Ja te olete kõik kunstiakadeemia taustaga. Jah, ja loodud sai väga lihtsal põhjusel koha peale kooli lõpetamist oli tahtmine trükkimisega edasi tegeleda ja siis see oleks olnud väga palju võimalusi. Tallinnas tuli teha oma stuudio, et saaks. Ja siis muidugi otsustasime kaat, miks üksi teha, et saab ka anda võimalust teistel käia meie juures trükkimas või meie käest tellida siis trükkimist. Sa ütlesid just, et peale lõpetamist ei olnud eriti palju võimalusi selle trükkimisega tegelemiseks, et kui palju siis nii-öelda sellist mitte tööstuslikku särigraafiat või siiditrükki Eestis viljeletakse. No me vist oleme üsna ainukesed, et on ka Kehras üks trükikoda, kes teostab selliseid eritellimusi ja kelle juures on ka käinud kunstnikud ise trükkimas. Miks te korraldasite näituse keppi ja keeksi, et kas see oli selline siiditrükipromo või oli teil kontseptsioon valmis, et panna kokku näitus? Meil oli pigem ikka jah promo ja siis siiditrükk ja meie enda stuudio. Mis võimalusi meil siin on ja mida teha saab? On ka meil selline pisut kerglane pealkiri, et me väga tõsist näitust ei üritanudki teha, et pidamist sellist tutvustavat. Et lihtsalt näited sellest, mida siiditrükk võimaldab. Jah, aga need inimesed, kes seal siis näitusele üles astuvad, kes need siis on, kes on siis teie sõbrad-tuttavad, kes on stuudiost läbi astunud ja midagi valmis teinud või? On sõbrad-tuttavad, kes on stuudios käinud või on siis näidanud huvi, et nad tahavad stuudiosse kindlasti tulla siiditrükiga tegeleda, et paar inimest tegi oma esimese CD tükitöö just selle näituse tarvis ja meie juhendamisel, aga nad on varem huvi näidanud, et nad tahaksid sirkliga tegeleda. Ja põhimõtteliselt siis, eks ole, ei ole vahet, ütlen mis taustaga kunstnik, saledat, mida iganes. Oled õppinud näiteks kunstiülikoolis, et põhimõtteliselt trükitehnika kui selline võimalus trükkida, millele iganes. Jah, just ja valisimegi erineva taustaga kunstnikud ja disainerid siis, et meil on see esindatud graafikat, fotograafia, tekstiilgraafiline disain ja seal on kõik sellised erialad, mis on siiditrükiga seotud ja seetõttu siis sai selline valik tehtud. Et ütleme, et ükskõik, kas ma teen skulptuuri, maali ja nii edasi, et ma saan igale poole integreerida siiditrükiga Meil on kindlasti ja siis ka näiteks keraamika ja klaas kasutavad väga aktiivselt tüki. Kuidas see nagu võrgustik toimub, näiteks teil teiste, ma tean moeloojate kunstnike disaineritega muidu. Peamiselt käivad meie juures graafilised disainerid ja me teeme ka koostööd, siis nii-öelda meie juures käivad kursustel kunstiakadeemia graafika ja graafilise disaini tudengid, et kuidagi on kujunenud, et just paberile trükijad kuidagi rohkem siia sattunud. Aga muidugi ka tekstiil ja muud, aga need on kuidagi vähem. Aga te olete ikkagi põhimõtteliselt oma selle stuudio niimoodi käima saanud, et teil on tekkinud mingi koht sõltumatut võrgustikku. Ja ja ja noh, selle näitusega muidugi tahaksime seda võrgustikku nii-öelda laiendada Kui ma küsiksin niimoodi, et milline on sinu nägemus sprindi tulevikust? Paljud on alustanud kunagi sõltumatuna ja siis lõpetavad tööstusena, et kas te jääte igavesti selliseks väike stuudioks. Pigem tahaks jääda selliseks väikseks stuudiaks ja hetkel on küll selline olukord, kuna me oleme värskelt alustanud ja oluline on, et saaks üür makstud ja nii edasi ja nii edasi. Et siis tema hästi palju tellimustöid, et eesmärk oleks pigem, et selliseid kommertsasja teha omaloomingut rohkem. Et tekitada endale vahendit sõltumatuks kunstiks? Jah, ja siis muidugi, et tuleks rohkem kunstnikud ja disainerid meie juurde oma projektidega, mis ei oleks nii et võib-olla kommerts, aga pigem selline, selline vabam asi. Et ei tahaks olla suur anonüümne ette võtta. Aga kui nüüd mõnd kuulajat hakkas huvitama siidi tekkida, tahaks seda omal käel ära proovida, siis kust infot saab? Võib meie kodulehelt saab meie aadress ja meiliaadress ja telefoni. WWW sprint. Sprint kolme issiga print. On esmaspäevani, seitsmenda aprillini. Tänases saates oli meil siis selline kolme asene galerii ring. Kõigepealt kiba ja tema näitus Hayend Nothing Tallinnas kalamajas, teiseks Laurentsius vaal, galeriinäitus, arm ja kolmandaks print ja näitas keppi ja keeksi hobusepea galeriis. Mina olen saatejuht Aleksandar saapavead, kuulasite saadet Kunsveeerr. Meie saade järelkuulatav internetis www klassikaraadio. Ja eetris oleme jälle nädala pärast. Meie saadet jääb lõpetama ansambli doktook lugu artereid millega meenutame sel nädalal meie hulgast lahkunud säravat kunstnikku ja endist kunstiakadeemia rektorit Ando Kesküla.