Tervist, kallid raadiokuulajad, eetris on esimene suvises lühemas formaadis saade Kunzee R mis on siis umbes poole lühem, kui ta on olnud tavapäraselt. Stuudios on Aleksandar saapa ja täna meil kas Kädi Talvoja kumu kunstimuuseumist, kes räägib meile neljapäeval avatud Henn Roode ülevaate näitusest ja samuti loen ette meie järgmise nädala külalise Mihkel Kleisi näituse pressiteksti, mille on koostanud Kiva head kuulamist. Tänases saates on meil külas Kädi talv kumusterist. Ja täna me räägime kunstnikust, kelle ülevaatenäitus avati kumu suures saalis, need kindlasti kõik, kes on viimasel ajal käinud sularaha välja võtmas, näinud vähemalt ühte pilti seal ekraani lendamas, et mis pilt see on ja miks ta seal on? Tegemist on siis Henn Roode, kes on siis kunstnikele ülevaatenäitusele kummus. Väljas on Henn Roode ühe esimese suurema temaatilise kompositsiooniga aastast 61, kui ma ei eksi. Ja seal on see pilt sellepärast, et Hansapank toetas seda näitust. Aga miks see näitus nagu olevaks sai või kes teile selle ettepaneku tegi või teie enda initsiatiiv teha n Roodes siis nii-öelda avaldada tema looming sügavamaks? Tegelikult on niimoodi, et, et kunagi mitu-mitu-mitu aastat tagasi Henrode perekond pakkus välja sellise mõtte, et nemad on natukene uurinud ja pannud kokku väikese kataloogi plaadi peale tema töödest. Et oleks väga huvitatud, kui toimuks selline näitus. Ja kuna mina olin just natuke aega tagasi näinud Enroode ühte varas tööd, mille nimi on jaanituli, mis on täiesti kummaline maal Eesti kunsti kontekstis, et ma sain väga suure elamuse sellest, siis ma loomulikult kohe hirmsasti tahtsin seda Henn Roode näitus teha, ilma et ma oleks tegelikult teadnud, kui mahukas tema pärand on ja, ja mida ta täpselt teinud on. Et see oligi, ütleme selline ühe elamuse juhus, et see näitus tegelikult sündis. Kas n Roode on olnud seni siis suhteliselt varjatud kuju eesti kunstiloos, et mõne üksiku tööga olnud esindatud mõnes raamatus? Jah, tegelikult küll, et ta ei ole olnud varjukuju, selles mõttes tema nimi ikkagi figureerib, aga, aga küllaltki vähe ja ma olen teinud ka väikest statistikat nüüd seoses selle näitusega ja noh, ma arvan, et, et ka tegelikult kunstiringkondades võib-olla paar inimest üldse teadis, kes on Henn Roode. Ma ei mõtle kunstiteadlasi, vaid vaid noorema põlvkonna kunstnikke, näiteks et ta on tõesti väga vähetuntud, aga samas on ta kindlasti üks olulisemaid kunstnikke teise maailmasõjajärgses eesti kunstis, et see on ka fakt. Äkki saaks mingi lühidalt kokkuvõtvalt rääkida Enrode elude eest selles mõttes, et ta oli sarnaselt, eks ole seal Ülo Soosteri või ka Venemaale saadetu. Jah, et tegelikult olgem ausad, Henn Roode elulugu ongi jäänud natukene võib-olla selle fakti varju. Ta oli koos Ülo Soosteri ka Siberis, et see on võib-olla aines fakt, mida temast üldse teadis, võetakse, ja tõesti oli 49 siis saadetina, et otse peaaegu koolipingist Ülo Sooster oli tegelikult lõpetanud, aga Henn Roode mitte tema tulevane abikaasa ja viires ja kes seal veel olid, saadeti Siberisse ja kui ta sealt tagasi tuli 56. aastal siis ta läks õppima ERKIs hoopistükkis. Ja Erki, sa oled juba teised õppe, uued olud tegelikult. Kuidas temaga lõpetasid ka esimese juba päris Nõukogude modernistid. Et selles mõttes no kuidas seda nüüd öelda, julmalt, et tal vedas, et ta sattus laagrisse selles mõttes, et ta ei pidanud kunagi kaasa tegema seda tõelist sotsialismidrilli, mis siin täpselt nendel aastatel oli. Ja selle tõttu ongi ta modernist, et kõigepealt see ballaslik, mida ta Tartu riiklikus kunstiinstituudis sai ballaslik modernism ja pärast juba Nõukogude modernism. Ühesõnaga, ja 60.-st aastast hakkas ta siis näitustel esinema ka ja niimoodi vaikselt väga palju tellimustöid. Ta teha ikkagi ei jõudnud, nendega oli probleem alati, sest et ta oli liiga kuidagi moodsa keelega kunstibürokraatide jaoks. Aga natukene õnnestus ja tegelikult tal oli aega 15 aastat ja mulle tundub, et ta töötas absoluutselt iga päev, sellepärast et tema pärand on kusagil 800 maali või rohkem, isegi ütleme, 800 on teada ja 15 aastat, et noh, see on meeletu töö, mida ta tegi. Ja siis on sadu meremaale sadu abstraktsioone siis meeletutes kogustes akte, portreesid ja siis need suured-suured Siguraalset kompositsioonid, mida on, ütleme kümmekond natukene rohkem. Kas Henroodeta riiklikult osteti ka, et ta sai niimoodi puhtalt kunstile pühenduda või ta ei pühendanud? Ei, ta pühendus küll ta ei teinud tõesti praktiliselt muud tööd, et ta vist natukene aega õpetas, Pedas kunsti, aga hästi vähe ja siis nad otsustasid, abikaasa oli tal ka kunstnik otsustasid, et tema pühendab kunstile ja abikaasa käib tööl ja ei, neid tellimusi ei saanud väga palju, et ega nende elu lihtne ei olnud. Ma tegin ka jälle väikest statistikat, et millal tema töid osteti ja enamus asju, mis muuseumi seal on ikkagi alles 80. siin pärast tema surma ostetud meile. Aga mõned mõned asjad siiski. Ministeerium võttis vastu. Seal näitusel Trist olete sihilikult jaganud need tööd mingitest nii-öelda sektsioonides, et autoportreed, meremaalid, linn ja nii edasi, et võib-olla sellest näituse ülesehitus tõi, miks niimoodi sektsioonis? Sellepärast, et tegelikult ega Henn Roode see motiivide ring ei ole väga lai, tegelikult all. Et need ongi, nagu te nimetasite, et põhimõtteliselt need aktid, portreed, autoportreed, linnad, mered ja siis abstraktsioonid, et kuidagi seda süsteemi korrastada. Mulle tundus, et kuna ta nii palju kordab ise tegelikult neid samu motiive, siis nad koos hakkavad mõjuma. Et mulle tundub, et teda nii väga see lõplik töö isegi ei huvitanud, kuivõrd see protsess. Et sellepärast ta jälgis neid samu samu inimesi, neid samu mere vaata. Ta maalis samast motiivist järjest ja järjest ja järjest iga päev erinevaid töid erinevas laadis. Et ta oli selline teadlase tüüpi uurija puur ja et sellepärast mulle tundus, et just nii neid temaatiliselt jagades paistab see rohkem välja või kuidagi saab jälgida tema seda protsessi arengut. Nagu te ise ütlesite avamisel, et pärast seda põhjalikku uurimist vaatasite nii palju neid n Rode-Meremaale, et olete hakanud ise ka mere peale teisiti vaatama, et mis tema meres on siis selline essents. Vot ma ei oska seda sõnastada, aga ma nägin seda, et ma tõepoolest mitu korda mere ääres istudes näinud neid samu struktuure või meri järsku selliseks pisut geomeetriliselt taevas pisut geomeetriliseks minu jaoks esime üllatus isegi natuke hirmunult, vaatan seda märtsis. Et kuidas ma seda nii Henn Roode pilguga näen. Et see ongi natukene sõnastamatu. Sellepärast ongi nii keeruline kunstnik, et ma võin tajuda seda, mida ta mõtlesime, mida ta otsis, aga seda ei ole lihtne sõnastada. Näitusega on kaasas ka selline väike ajalehe moodi asi, kus siis on lühikesed tekstid Henroodest kaasa arvatud ka siis tema kunstnikust sõbra Olav Marani lühikesed meenutused ja noh, nii ta enda tekst kui ka võib-olla Olav Maran teks rõhutatud Henn Roode otsis tõde ja absoluut ja tohutult palju konstrueeris oma maalidega vist toetus kubismile. Ja siis mingi aeg ta nagu hakkas sellest loobuma. Et kuidas tal nii-öelda sisu ja vormi või see suhe, nagu selle 15 aasta jooksul arenes. Tähendab, ma ei usu, et kas just loobuma see lihtsalt muutused kui kasvõi seesama näitusel ringi käia, aga seda ma unustasin mainimata näituse keskpunktiks, tegelikult on kuuekümnendad taastad, kus ta kõige rohkem mängis, seal on väljas ka viimased tööd, aga et rõhk on kuuekümnendatel aastatel, eriti 60.-te keskpaigas mängis kõige rohkem proovis abstraktseid maale teha ja, ja prooviskubistlike proovisid geomeetrilisi igasuguseid erinevaid laade läbi. Aga elu lõpupoole ta kuidagi enam rohkem ei mänginud, tal oli siis see stiil nagu välja kujunenud see kuidagi settinud. Ja siis ta kasutas seda alati ja tema tegelikult motiivid ka elu lõpu poole muutusid natukene nagu selliseks, ütleme, tavalisemate, eks, et need olid tema sõprade või tuntud inimeste portreed põhiliselt ja natüürmort id. Et tegelikult mulle tundub, et et ta elu lõpu poole, kuna ta hakkas usklikuks, enam nii palju ei tegelenud vormis tõe otsimisega, vaid ta kuidagi kristlik eetika võitis modernistid eetika ja siis mulle tundub elu lõpus. Kuidas ta oma eluajal näitustel esinemisega oli, et sai ta osaleda? Üldiselt sai küll, aga seal oli tavaliselt sellised väiksed papile merevaated põhiliselt väljas aga mitte atraktsioonid või, või need, kus ta kõige rohkem mängib vormiga vallaslikus laadis merevaateid on tal olnud ikka näitustel väljas. Juba vist 59.-st aastast on esimest korda näitusel. Sest näitusel olid mõned tööd, mille nagu saatetekstist või saavalt välja lugeda, et need olid sellised piiri peal, et ühtpidi nad justkui olid ideoloogiaga kooskõlas ja teisalt nad olid ikkagi üritasid vormiliselt seda lammutada, kuidagi. Jah, seda ma nüüd ei tea, et sellest ei ole tegelikult Milanos jälge. Et kas need suured näiteks kui me räägime nendest konkreetsetest demonstratsiooni pilt, sest et me tegelikult ei tea, milliste näitustel need väljas olid, aga need osteti juba muuseumile ära. Ja lihtsalt ei ole nii varasest ajast jälge, mis näitused olid. Aga ma usun, et need siiski olid väljas, et kui nad juba ära osteti, siis oli neile antud lubaga näitustel väljas olla. Kui me hakkame nüüd tegema mingeid selliseid hierarhiaid, eks ole, et kes on olulised kümnendi kunstnikud ja kas sa oled Kresendroodega kuuekümnendatel, et on ta Absoluutselt absoluutselt väga oluline kunstnik on selge. Ma ei tea, kas ma võib-olla ei julgeks isegi öelda, et kindlasti üks olulisemaid. Kuigi suhteliselt varjus Jah, jah, aga ma arvan, et siin on see probleem ka, et kuna ta on nii keeruline kunstnik ta nagunii mitmekülgne ja samas kuidagi selline hästi intellektuaalne siis võib-olla ei ole nii väga juletudki temaga tegeleda või? Ma arvan, et kunstiteadlased on mõnes mõttes kartnud ka teda kätte võtta, sellepärast et ta on liiga keeruline. Just lähtuvalt sellest varjus olemist oli ka, et see näituse koostamine vist oli selles plaanis pähkel, et ma sain aru, et tema enda mingeid kirjutisi peaaegu et ei olegi või et ainult kuskil tööde Remarkidena, et mingid üksikud asjad on ta kirja pannud vä? Ja tegelikult tal oli märkmik ja seega kuskil üheksakümnendatel tiirles kunstiteadlaste käes, aga see läks kaduma ühesõnaga ei tea, kuhu see jäi ja need, mis säilinud on, need on tõesti üksikud lause hetked kusagil tööde servade peal ja no need on ilmunud ka ajakirjandus, kunst, kas oli 89 vent? Ei, mingi valik sellest ütleme kümmekond, võib-olla natuke rohkem, aga need on hästi abstraktsed, sellised ülimalt abstraktsed tegelikult nendega on küllaltki lihtne manipuleerida või neid väänata ta siia või sinnapoole või näha seal mingisugust tassi, mida seal võib olla tegelikult ei ole, aga noh, vähemalt nende järgi saab tõesti teada seda, et väga palju tegeleb tõeteemaga, sest see märksõna tõde kordub hästi palju. Nendes lausetes. Kui palju te ise, kui te ütlete, saab käänata palju ise omavoli kasutasite, ütleme enda Roode kuvandi nagu loomisel. Kui sa pakuks, et palju seda omavoli Eino interpretatsioonis on alati selliseid ehku peale asjad, et ega selles mõttes mina isiklikult ei usu, et on olemas üks tõde. Ja et ei noh, ei tea, et interpretatsiooni ongi alati, need on väga subjektiivsed ja igalühel on oma nägemus, aga ma olen üritanud vähemalt mitte tema lauseid väga väänata või näed, et sellepärast neid mitte väga palju kasutada, et nad nii abstraktsed. Kas märkmiku kadumine võiks olla niimoodi, et me hästi ei usu seda, et näiteks, et mõni kunst oli KGB-st? Ei sellepärast, et see oli üheksakümnendatel, ma arvan, see on lihtsalt, olete selline natukene hooletu käitumine ja ja võib-olla ta kusagil on lihtsalt, ma ei tea seda. Otsi kokku tõmmates teil kaasneb paar asjadest ka veel selle näitusega. Näitusega kaasneb väike kataloog, mis on juba valmis ja tegelikult on plaanis teha ka väga paks, põhjalik, võimalikult täieliku maalide kataloogiga. Suur suur album. Aga see võtab veel natukene aega, et ega n Roode ei ole nii lihtne kunstnike Nixnaks. Kohe valmis saab. Aga teil toimub septembris konverents seotud Endroodega või see on väga kauda. Ta on kauda selles mõttes modernismi konverents, seal Henn Roode, kes on meie esimodernist loomulikult on seotud sellega, aga, aga see ei ole Henn Roodele otseselt ühendatud. Nii et kui see nüüd näituse kataloog on ilmunud ja ilmukase paks, põhjaliku halvem, kus on siis nii teie enda kui Sirje Helme, kui Eha Komissarovi teeks siis veel, et enne Rode on lõpuks oma koha poodiumil, mida ta väärib nagu sisse võtnud Ma arvan, et siis tegelikult on algus tehtud selleks ammendatud. Oh ei, muidugi tal on veel tohututes kogustes selliseid geomeetrilisi joonistusi, kus ta mängib selle abstraktse ideega ja oh ei ma arvan, see on alles algus. Aga teise jääte tegelema Endroodega või? Ma ei tea, selles mõttes ma ei oska öelda, sest et mul on veel nii palju nii palju tegemist et läbi puurida asju. Aga suur aitäh, Kadi Talva, aitäh. Ja teadmiseks, et näitus on avatud septembri lõpuni, niiet kumusse. Järgmisel nädalal räägime Mihkel Kleisi näitusest Rävala puiesteel null null kaheksa galeriis räägime tema enesega aga sisse juhatada seda siis ma loen ette Kiva kostud pressiteksti sellele näitusele. Näituse nimes komöödiad, parte ja teeks on siis järgmine. Mihkel Kleisi teatakse peamiselt järjekindla arendatud vormiga rohkem või vähem avangardist muusika kompanistina ning briljantkäelise süntesaatori mängijana ansamblites loarviklo Arvikija edasi. Magistrikraadi on ta omandanud kunstiakadeemia interdistsiplinaarsed kunstide osakond sõnas ja näitustel osalenud täpselt 10 aastat oma maalilisi Assan plaažidel kasutada järjekindlalt ketšupi esteetika, avangardi, popkultuuri, plakatite, raamatuillustratsioonide visuaalset kujundistiku ning apteidib kolme 40-ni taguseid arusaami. Avangard, istlikus, šokist, popkultuuri avangard vist on tema mõttekaaslasteks ilmselt libasloveeni konst rühmitused, Poola plakatikunst. Raamatu illustratsioonid Est Vello vinn. Kahtlemata on ahtraid linke võimalusi interlingvistiliseks tõlgendaks muusika visuaalide vahel. Ent see ei tundu hetkel kõige tähtsam olevat. Come teadel. Arte on muidugi üks petupealkiri. Kuigi näiliselt on asjad selged, Mihkel Leesi maski taha peitunud enni mõnigi iseenda karikatuuriks vähendanud kangelane popkultuurist oma isikutemaatika ja töödega ta juskui kehastaks mingit totaalset negamixi popkultuuri ristteedelt kus üheksavad maikal näit. Rambo alu, Arvi glo, Arvik, Mussolini, Superman ja paljud teised ühele internetile taolistesse loetellu pakutud koguni James Bondi Jul vöörni lihtsalt maskikomöödia kohta, Ankleisi töödes palju traagikat ja tõsidust, õõva ja sügavust kui ka sel kõigel on satiiriline läige. Nagu originaal, haldas komedidel artes kasutada kindlaid ja teada-tuntud tüpaaži nagu Charles Manson begoll, Iron Meideni plaadiümbrised, ent kuskil laadal etendatuna lõppeks selline teater küll vähemalt publikusse tulistamise vihkamise minutitega ootuspärase naerukoha asemel videoteosed üks neist esimesi seksuaalkogemusi lahkav ning teine asfaldile ainult kinnitavad tema multifilmi hitlerliku reaalsuseiha ning terminaatori filmi lõpus näpatud kaadri põhjal maalitud pildil kinnitab püsti aetud pöialt. Põrgus on kõik hästi. 13. pildil on näitusel ka sajandivahetusest saadik kavatses nüüd juhuse läbi välja ilmunud maalt Vailaid son viis mille neli eelnevat osa olid eksponeeritud Kleisi viimasel personaalnäitusel Aartov Thatcher hobusepea galeriis kolm aastat tagasi kuuludes nüüd kellelegi anonüümseks jäänud kodanikukunstikogusse. Mäletatavasti oli tegu autoportree erilise sarjaga, kus autor poseerib hämaruse piiril. Eksponeeritud maalil on seal piiril näha vaid tema Napolion lik, tahtejõuline lõug, neelad end, vaikivad huuled. Sümboolne, kas pole sellises Kiva pressidext, Mihkel Kleisi näitusele Rävala puiesgaleriis null kaheksa ja see peaks olema nüüd avatud kuu aega ja Mihkel, kes läheb siis sellest järvedel meiega rääkima? Tänases kunstisaates oli meils, kõlas Kädi Talvoja kumust rääkis Henn Roode meile. Samuti juhatasin sisse järgmise saatekülalise Mihkel Kleisi. Saadet saab järelkuulata internetis kaks nädalat ja saadet jääb lõpetama väike muusikapala ja kohtumiseni järgmisel korral.