Tere, kallid klassikaraadio kuulajad, algab iganädalane kunstisaade kunst r ja stuudios saatejuht Aleksandr saapa. Täna meil kaks külalist saates kõigepealt meie tavaline kvartali külaline kunsti ja visuaalkultuurikvartaliajakirja kunst. Peatoimetaja heie Treier tutvustab Kunzee uut numbrit, mille küljes on siis seekord ka jälgimisühiskond erinumber. Ja teiseks tutvustame teile sellise galerii kunsti mõistes suhteliselt vähetuntud eesti noort kunstnikku Maicel londi. Head kuulamist. Täna on saatel kunstpunkte r taaskord külas heie Treier, tervist. Kes käib meil iga kvartal siin korra, et tutvustada Eesti kunsti ja visuaalkultuurikvartaliajakirja kunst uut numbrit, et mis siis on mõnes mõttes mugav laiskadele kuulajatele, kes ise ei ole ajakirja lugenud, et siis me mõneti reserveerimine igat ajakirja siin nüüd on 2008. aasta esimene kunst ei ole välja tulnud ja siin on siis kaunis õhuke põhiosa seekord ja lisaks siis üks neljakümnelehekülje pikkune jälgimisühiskonna eri pluss siis suht kohtule ühe numbri kaasas olev graafilise disaini lisa, mis on siis seekord 20. alustaks siis põhiosast, et peale erinevate selliste lühikeste näituse arvustuste on seal seekord üks pikk portreelugu, et mille sa oled ise teinud, et äkki sa räägid sellest samast Patria elust. Portrateeritav on siis Ilmar Kruusamäe, kes tegelikult portreteerib iseennast, seal siis intervjuu Ilmar Kruusamäega ja see on mõnes mõttes nii-öelda järjeintervjuu ma kunagi noh, ühesõnaga, kuna tema loomingus on selliseid vähemalt kolm või neli sellist mõttelist liini, mis omavahel kaugelt vaadates nagu üldse kokku ei puutunud, on niivõrd erinevad, et siis oleks väga raske kõikidest liinidest korraga teha intervjuud, et ma olen siis esimene intervjuu oli aastaid tagasi kunsti ees, mis siis käsitles tema fotorealistlikku linnavaateid seda perioodi 80.-te algusest ja nüüd on siis fotorealistlikud portreed Alatšakrous, Ameerika kuulus selle valdkonna esindaja ja saame räägib siis põhiliselt oma portreede maalimisest maalimisprotsessist millest ma siis tegin järeldusi, kui ta rääkis põhiliselt valguse langemisest ja siis suurendamisest, noh et kui ta igat portreed suurendab nii seitsme kuni kümnekordselt, ütleme tava tavasuuruses suuremaks, et siis tekivad seal sellised küsimused, et iga nahadefekt suureneb ka seitsme kuni kümnekordselt ja see, mida noh, reaalelus ei näe, see järsku võimendub nii tohutult. Ja noh, mina siis küsisin just ka nende nahadefektide kohta, noh et kuidas need modellid või porteriteeritavad ise suhtuvad sellesse, et kõik nagu julma aususega välja toodud ja see inimene tema nägu ei vasta üldse noh, nii-öelda reklaamplakat soovunelmate näole, kus kõik on ära redušeeritud ja nii edasi. Ja siis kruusamäe, ütlesite tegelikult L vähendab neid efekte, et tegelikult see kõik on selline suhteline, mis oli üsna huvitav. Ja siis ma noh, ütleme nii analüütikuna või analüüsides tema juttu tegin järelduse, et Kruusamäe tegelikult kuigi on teada, et ta on kakelnud seal Tartus Pallase koolkonna noh, nii-öelda esindajatega järel ballaslastega. Ta on nagu lahti rebinud ennast täielikult sellest Pallase sellisest maalilisest maali traditsioonist, aga kui ta räägib detailselt, kuidas ta neid maale maalib, siis mina teeksin järelduse. Ta esindab ikkagi sedasama ballase optilist maalitraditsiooni miseni. Kummalisel kombel suubub sellisesse optikasse. Ja see oli jälle omakorda kruusamäele küllalt võõras mõte. Aga noh, et ütleme, optika võib-olla selle kaudu, et kruusamäe tegi, tegeleb optiliste probleemidega foto kaudu, noh, et ta, tema maalide aluseks on ikkagi foto. Inimesest. Millest ta siis maalimise protsessi käigus kaugeneb? Väga palju. Aga noh, et ütleme, need probleemid on ikkagi nagu, nagu optikasse suubuvad, millega tema tegeleb. Kuidas kruusamäel selle siis antud intervjuu põhjal välja tuli, kuidas ta valib modelle? Minul küll austus kasvas kruusamäe vastu. Noh, tal on, ta on hästi radikaalne, ta valib ainult selliseid inimesi, kes talle isiklikult korda lähevad ja selles mõttes need ei ole tellimus, portreed ja need on inimesed, keda ta on aastakümneid jälginud. Et see iga portree on siis nagu austusavaldus inimesele, kellest ta lugu peab ja nagu ta ütles, et ta ei saa kahte portreed samal ajal maalida, sest jäägitult keskendub ühele isiksusele, keda ta siis hetkel maalib. Nii et see oli hästi huvitav, noh vähemalt mulle endale ka huvitav, mis ta rääkis? No mis selle numbri see nii-öelda kunsti põhiosa on kaunis õhuke, tavapärane. Ja sellepärast, et ma ise kureerisimprasti näitust olnud aega koormus oli, koormus oli niivõrd hiigelsuur ja teiseks tuli välja, et külalistoimetaja Marge Paas oli kokku ajanud ta seda erinumbrit koostas mitu aastat ja ta oli kokku ajanud nii kohutavalt palju materjali. Et kui me oleks tavasuuruses avaldanud kõik selle materjali, siis ei oleks pilte üldse saanud panna. Või siis oleks pidanud välja viskama osad tekstid, mis oleks ka kahju olnud. Nii et meie kuidagi koostöö laabus väga sujuvalt. Nii et põhiosas on vast veel üks tekst, mida sa ilmselt tahaksid rõhutada. Siis oleks noh, ütleme see portreelugu läks siis edasi. Nimelt kui kui portreed käsitleda, siis samal ajal oli Jane Remmi näitus hobusepea galeriis, kus Jane Remmi versioon port reedest oli täiesti diametraalselt vastupidine Ilmar Kruusamäe versioonile. Ja siis Ma kirjutasin ise Jane Remmi portreedest, nimelt kui Ilmar Kruusamäe püüab teha sellist üht ja ainsat hiigelsuurt, et noh, tohutu võimast kogupauku ja nii-öelda jutumärkides, et, et noh, et see portree peab siis olema korraga nagu selle inimese elu üldistus ja tema portrateeritava iseloomu ja karakteri ja psühholoogia ja tema, noh ühesõnaga selline tohutu elukukk, kui võtta niisugune kolossaalne, suure formaadiga ja kuldraamis siis Jane Remmi porterteerimise printsiip on täpselt vastupidine nimelt võtab nagu videofilmist välja kolm täiesti suvalist kaadrit, mis seda inimest portreteeritavatest. Et noh, väga ebaloomulikus või, või noh, ühesõnaga ta võtab mingi ühe sekundi murdosa välja, kus inimene näeb välja ebaloomulik ja mitte tema ise. Ja siis ta maalib need kolm kaadrite ära, noh, ütleme sellised väheväärtuslikud fotod maalib siis lõuendile ja siis vaata nagu paneb küsimuse alla selle jäägitu suure formaadilise võimsa kogupaugu maalimise ühe inimese puhul. Nii et need on nagu kaks hästi diametraalselt printsiipi portree maalimisel. Aga mille üle ma ise olen hästi õnnelik, on siis Ameerika filosoof David Rottenberg kirjutab ühest praeguse aja kunsti sellisest nii-öelda kuumimast kunstnikust dinose kaalist. Ja nimelt no see kaal oli helistanud David Rottenbergile New Yorki, et mul on nüüd tulemas New Yorgis näitused, kutsun sind oma näitusel osalema ja noh, dinose kaal on siis selline kunstnik kes on noh, mõnes mõttes hästi radikaalne, tema näitustest ei jää ühtegi jälge maha, need on keelanud oma näitusel pildistada minu teada isegi kataloogi pole trükitud. Ja kõik, mis tema näitustest järgi jääb, on siis elamus inimese sees näitusekülastaja sees ja tiinuse kaal kasutab selliseid teisi inimesi, teeb oma näitusi teiste inimeste kaudu, noh näiteks Veneetsia biennaalil ta kasutas ära näituse valvureid, kes siis näitusevalvurid ise moodustasid tema näitusega, siis hakkasid teatud koreograafia järgi tantsima ja teatud lauseid ütlema ja, ja noh, et sa lähed, lähed näitusele ja sa ei oska sealt midagi oodata ja siis järsku need, need näituse valvurid hakkavad seal sinu ümber tantsima ja hüüdma. Seisis tohutuid foorilises õnneseisundis ei tsüklon džempri contemporary contemporary ja need on siis nii vanema kui noorema põlvkonna mehed kui naised. Aga pargis oli ta siis kokku kutsunud filosoof intellektuaale mingeid kirjandusteadlasi. Ja oli nad siis välja koolitanud noh, teatud koreograafiaga liikuma, kuna dinossegaal on ise õppinud tantsijaks ja siis, kui nüüd näitusekülastaja siseneb ruumi siis need filosoofid aktiveeruvad ja hakkavad, et selle külastaja ümber tantsima ja, ja talle küsimusi esitama talle noh, ühesõnaga mingeid tsitaate pilduma või noh, nagu vestlusse kutsuma. Seal toimus siis eelmise aasta novembris detsembris see näitus New Yorgis. Praeguses reaalajas peaks tiinuse kaal esinemus Stockholmis, nii et et kui keegi raadiokuulaja satub Stockholmi, siis võiks külastada näitust, kus saab ainult osaleda isiklikult kohale minnes, seda ei ole võimalik reprodutseerida, seda pole võimalik kuskilt infot saada internetist. Ja dinose kaal on õppinud ka majandust, see on hästi tüüpiline kaasaja kunstnike haridus ei pruugi pärineda üldse kunstikoolist. Ja, ja siis on, on see kunstnik esindab ka sellist radikaalset ökomõtlemist, nimelt ta keeldub sõitmast lennukiga. Ja kui teda New Yorki kutsuti, siis ta sõitis laevaga aha laevaga. Jah, see on tema isiklik personaalne selline võitlus ökoloogilise puhtuse eest. Huvitav, kas laelaev siis võtab vähem kütust per naase kui rännak? Vaat see on huvitav küsimus. Ja see ühegi jälje jätmine on siis ka nagu osalema. Jah, jah, täpselt, et ümberringi produtseeritakse seda prahti, nii-öelda prahti nii palju, mis noh, rändab väga ruttu prügikasti ja. No ma ei ole iseenesest väga või noh, ma ei ole peaaegu üldse kursis sellise rahvusvahelise uute kuumade kunstnikega, et kas selline kodemon siis populaarne rahvusvaheliselt No see on tema isiklik seisukohta esindab aga kuna ta on Te olete käinud, olete käinud viimasel manifest, aga kas või? Ei, ta oli viimasel, tähendab eelmisel Berliini biennaalil noh, seal tal oli siis selline versioone ballisaalis August trosse ballisaalis, mis oli niisugune ümmargune, väga imposantne, aristokraatlik ruum, vähe remonditud ja seal oli siis üks poiss ja tüdruk, kes suudlesid teatud koreograafia alusel, nii et see nad liikusid aegluubis hästi aeglaselt ja siis noh, sihukene, konstantne, pidev suudlemine. Noh, ühesõnaga kõik olid nagu lummatud, kui mõtlesin, seal inimesed seisis, seisid ja nad salaja hõlma alt ikkagi pildistasid. Kuigi noh, seda oli teada, et ta ei luba pildistada. Aga, aga sellised üsna üsna lummav vaatepilt. No räägime sellest lisast, mis keskendub siis jälgimisühiskonnale. Kas jälgimisühiskond on igavesti aktuaalne teema, millest võib erinumbreid teha näiteks? Kui nüüd uskuda kunstnike sele taga on siis Eesti meediakunstnike ühing ehk Mortu mis koosneb noortest tüdrukutest, noh kui ma kasutan sellist slängisõna. Ühesõnaga, tegemist on Mare Tralla õpilastega ja siis naljakal kombel on tegemist eranditult naiskunstnikega ja siis moodustavad, võib olla sellise Mare Tralla koolkonna kui Tralla küllalt suhteliselt lühikest aega õpetas kunstiakadeemias e-meedia keskuses ja ta tegi seda hästi südamega. Ja noh, arvata on, et, et väga ütleme informeeritud rahvusvahelisel tasandil. Ja nüüd, kui Mare Tralla ise õpib Londonis doktorantuuris et siis tema õpilased on Tallinnas moodustanud meediakunstnike ühingu, nad tegutsevad üsna suhteliselt nähtamatult minu arust. Aga samas nad ajavad ka küllalt spetsiifilist rida ja võib-olla sellisel nähtaval kombel olnud seotud festivaliga Plektrum. Ja see külalistoimetaja ongi siis Marge Paas, kujundaja Jane Suviste ja nad on võtnud siis Mare Tralla idee, õigemini tema ühe viimase näituse idee mis analüüsis Mare Trallale omaselt sellises huumori ütleme, korraga tõsises ja samal ajal huumorivõtmes jälgimisühiskonda, nimelt Mare oli oma seeliku alla või sisse ja alla kinnitanud kaamerad ja siis ta, kui ta nendega liikus mööda Austriat siis ta kehastas ühtlasi jälgijad ja jälgitavad objekti subjekti. Et siis need kaamerad jälgisid seda, mis toimub tema seeliku all ja, ja samal ajal jälgisid seda, mis toimub väljaspool tema seelikut. Kaubamajas näiteks. Aga nagu sa antud lisa number, siis ma eeldan, et ta keskendub sellist jälgimisvõimalust negatiivsele küljele nagu ikka, eks ole. No kriitikale ja tähendab, need noored kunstnikud väidavad, et Eestis eesti keeles võib-olla on ilmunud küll artikleid ja uurimusi, noh näiteks Mart Normet siis Mare Tralla ajal ka üks Mare Tralla õpilane kirjutas fantastilise magistritöö mobiiltelefonidest, et kuidas mobiiltelefonide kaudu saadakse infobaasidesse meie kohta üha rohkem informatsiooni. Kuna mobiiltelefonid on ühendatud nii pankadega kui noh, igasuguste tarbimisvõimalustega, et see ei ole ainult helistamiseks. Kas põhi nagu hirm, mis seal välja tuleb, on see mitte see, et see tehnoloogia oma sellise nagu selle leiutaja poolt või kasutaja poolt? No kuidagi on kurja plaaniga kardetakse seda, et kord tuleb võimule keegi, kes hakkab seda kasutad. Täpselt aga idee on suurendada teadlikkust, et siin on intervjuud mõnede välismaa kunstnikega, kes on noh, võib-olla me siin Eestis oleme suhteliselt kuidas öelda, Me tuleme ühiskonnast, kus olid teised hirmud, noh, kogu see KGB jälgimine, eks ole, ja see kontrolli omamine iga inimese üle ütleme, KGB nuhkide kaudu, aga tänapäeval kui meile loodetakse, et kaasaegne tehnoloogia teeb meie elu paremaks ja kergemaks ja aitab meil tarbida paremini ja odavamalt, et siis need, see hoiatus, mida siit noored kunstnikud püüavad välja öelda, on see, et tegelikult selle tarbimislihtsuse sildi all toimub info kogumine personaalselt iga inimese kohta. Mida siis, kui nüüd need erinevad andmebaasid kokku panna, siis võib põhimõtteliselt luua sellise täiusliku portree igast inimesest ja tehnoloogia arengut. Too ei ole siin vaja isegi erilisi, noh, ma ei tea pingutusi teha, et noh, ühesõnaga programmeerida teatud programm ja sa saad nagu erinevatest allikatest infot inimese kohta. Aga kas sellest erinumbrist ilmneb siis ka võimalus, et midagi sellist kunagi juhtuda, et selline täiusliku portree, andmebaas või selline võimuhaaramine? Ta siin väga vihjamisi, öeldakse siin mingit sihukest, aga noh, näiteks need välismaa kunstnikud, kellega intervjuud tehakse, väidavad üsna mitmed, et neil on niivõrd sügav hirm sees. Et noh, see on nagu psühholoogiline fenomen, hirm ja et kuidas nad kogu aeg mõtlevad sellele, kuidas ennast kaitsta, noh, näiteks, et nad maksavad sularahaga, mitte mitte kaardiga pangakaardiga, et noh, nagu a la et see on minu personaalne vastu võitlus siis selle vastu, et mingid korporatsioonid saavad minu kohta täiusliku informatsiooni noh, et teadlikult tekitada mingeid vigasid või erroreid nendesse andmebaasidesse. Aga samas see on niivõrd rafineeritud probleem, sest noh, näiteks turvakaamerad on ju üles ehitatud sellele, et on olemas nii-öelda norm, käitumine ja turvakaamerate aktid keeruvad selle peale, kui keegi käitub kuidagi teistmoodi võõristavalt. Aga nüüd, kui sa oled kunstnik ja kui sa nüüd otsustad näiteks hakata noh, teadlikult narrima turvakaameraid või neid nagu valedele jälgedele viima, et siis tegelikult kui mõelda sellise äärmusliku stsenaariumi peale, siis tegelikult kellega sa võid tekitada enda vastu kahtlust ja muutuda kahtlusaluseks. Et noh, ütleme selline massiinimese mass, käitumine, mass, riietus on see, mis sind kaitseb kõige rohkem selle vastu, et sind tembeldatakse kahtlusaluseks. Noh, see minu näide noh, mida ma ise selle juures mõtlen, on, on see, et näiteks Londonis tapeti inimene selle eest, Ta oli nii-öelda valesti riides. Ta oli nii-nii-öelda, kahtlusi, äratavalt riides, et noh, et nagu teda peeti terroristiks, kuigi tegelikult oli, oli lihtsalt ühe, ma ei tea brasiilia kodanikuga, kes püüdis jooksu panna mingite politseinike ees, kuna ta oli illegaalselt Londonis, aga politseinikud pidasid teda automaatselt terroristiks ja lasid lihtsalt maha. Ja, ja pärast tuli välja, et see oli lihtsalt vale vale tõlgendus. Kas nendest tekstidest ilmneb ka siis selline kaasasime populaarne mõte, et kus siis hirm on suunatud mitte siis nii-öelda avaliku riigivõimu vastu, vaid siis nagu erasektori vastu? No nad ütlevad, et ega siis turvakaamerad iseenesest noh, kes jälgivad sind pidevalt. Nad ütlevad, et London on kõige suurema turvakaamerate tihedusega linn terves maailmas. Aga et turvakaamera iseenesest on ju ainult, et noh, tehnoloogia, et me peaks kartma ikkagi inimesi ja seda, mis eesmärgil nagu filmitakse või kes neid pärast kasutabki kuhugile Need lähevad. Sest noh, iseenesest turvakaamerad tekitavat, kui nad on sisse lülitatud, tekitavad sellise katkematu jada kaadreid, aga kui seal kaamera taga istub keegi, kes siis on palgatud jälgima ja mis tema peas siis toimub, mida ta jälgib ja Need põhjused, mille pärast kedagi hakatakse kahtlustama. Ühesõnaga karda inimest, turvakaamera on ju ainult vahend kellegi käes, ta ei ole iseenesest mingisugune kõikvõimas robot. Iyans Sinclair autor, kes oma Londoni raamatus kirjutab sellest, et teda huvitaks, et ta tahaks filmi teha läbi nende kaamerate, kuna kaamerad igale poolistuseks filmi lavastada pärast ta saaks selle kuskil kokku lõigata. Ei ole eraldi equipmenti varustusele. No see on omaette teema jah, et kuidas kunstnikud kasutavad ära omakorda turvakaameraid, need seal on nagu hästi erinevaid autori positsioone võimalik välja mõelda. Et siis kõik, keda köidab jälgimisühiskonna teema, siis, Aga see on puhtalt suunatud eesti lugejale, sest on üleni eestikeelne ja nende idee ongi, et noh, et et inglise keeles ilmunud tohutult palju kirju, vabandust, aga meil ei ilmu lihtsalt nii et ta püüab mõnes mõttes asendada ka seda ilmuma Ta analüüse ja see on siis eelkõige just noorem põlvkond, nii et see on nende nii-öelda tiivaproov ka. Ja muidugi nad kirjutavad ka oma näitustest, kuna tegemist on korraga praktikute teoreetikutega, et see käib tänapäeval kuidagi käsikäes. Et siis nad kirjutavad ka oma vastavast näitusest vaala galeriis. Et jah, et siis vaadake siis raamatukogus või kus iganes külge saata siis kunsti e-selle-aastast esimesest numbrist. Jah, ja lisaks veel graafiline disain, Tõnu Kaalep pilt kus on siis samuti nooremad kunstnikud, siin astuvad üles ja siin on üks huvitav intervjuu. Ma tean, mõned lugejad on eriti graafilise disainifanaatikud, nii et siin on nagu see aspekt ka tahe. Aitäh. Nüüd on meil stuudios külas Maicel anud pärist. Tere, sa oled meediakunstnik, eks ole? Jah, võib öelda küll. Nüüd sul on Tallinnas linnagaleriis avatud näitus söökuid, kaarden. Sa ei ole varemalt vist Eestis näitustel eriti osalenud. Ei, see on esimene näitus. Et selles mõttes teeme ka väikese tutvustava persooniloo äkki sinust, et millest siis see nüüd esimene näitus linnagaleriis ja miks see näitus just selline on, või saad sa kirjeldada oma näituseprojekti, miks sa tegid selle? Või ma korraks kirjeldan seda vormi, mis seal galeriis on. Et asutaja Tallinna linnagaleriis ja siis seal on sellised peenikesed arvud maast üles erineva kõrgusega, mille otsas on ekslambid ja siis nende kohal on kõlarid väikesed ja siis interaktiivne installatsioon, mille vahel liikudes tekivad erinevad helid ja helide kombinatsioonid. Ja see peaks siis mõnes mõttes meenutama elusorganismide hääli. Jah, mõnes mõttes hakkasid mulle endale meenutama elusorganismide hääli. Nagu näituse tutvustuses võis lugeda, peaks mõnes mõttes meenutama olukorda, kui me läheme loodusesse ja kui me ütleme, liigume looduses, siis me nagu ei anna endale aru või ei taju seda, et mis suhe tol hetkel meil seal loodusega on, et mis selle tagajärjed on selle liikumise tagajärjed. Et see ongi midagi, mis mind on nagu huvitanud hästi pikalt, et sellised lihtsad asjad, mida me nagu noh, elementaarsed asjad, mida me ei taju ja me mõtleme, et et oi, kui ilusasti siin lill õitseb või oi, kui ilusasti linnud laulavad metsas, aga tegelikult toimub kogu aeg mingisuguse informatsiooni saatmine ja vastu võtmine, jagamine ja, ja teatamine ja suhestumine. Et me võtame enesestmõistetavalt need asjad seal lihtsalt on selline taustsüsteem ja ütleme, lihtsalt käima sealt läbi ja ja ongi kõik, aga noh, et, et tegelikult meil on hästi tugev nagu mõju sellele keskkonnale. Et kui ma otseselt ei röögijaga ei ürita puud maha saagida, siis toimub ikkagi meie, ütleme keskkonna vahel ikkagi mingisugune kommunikatsioon. Aga see ei ole nagu rohelise projekt, et see algidee ei tulnud nagu sellest, et lihtsalt selline seoste leidmine ja tabamine ja noh, need materjalid, mis ma kasutan või need tundusid mulle hetkel mõnes mõttes ainuvõimalikud ja nagu enda jaoks hästi huvitavad, et et võib olla täpsustuseks nii palju, et need ei ole lihtsalt kõlarid, vaid seal on iga kõlar on ühendatud väikse mikroskeemiga, mis seal kõlari kõrval millel on valgustundlik sensor küljes. Nii et see heli tekib seal kohapeal selles mikroskeemi Kuidas külastajad, kes astuvad siis pimedasse linnagaleriisse, kuidas nemad mõjutavad neid helisid, mida näinud selles peaaegu, et kottpimedas ruumis ümbritsevad? Seda projekti ma olen varem ka teinud ja et minu huvi nii-öelda interaktiivses kunstis ei ole niivõrd inimese noh, otseselt nagu inimese mingi asja suhe, et kui ma tõstan või siis midagi juhtub. Et selline mängumaailm ei ole tegelikult minu otsene huvi, et see interaktiivsus mind huvitab nagu mingite väiksemate elementide vaheline interaktiivsus, sest selline otsena interaktiivsus tihtilugu viib selleni, et nii-öelda näituse või selle projekti või külastajad ta hakkab ainult otsima seda oma suved, selle kaasen, interaktiivne, järelikult ma pean midagi tegema, siis hakkavad asjad juhtuma, et vaataja või külaste hakkab ainult nagu sellele mänguelemendile mõtle, lõbus mõned lõbustus või arvutimänguefekt või noh, mingi mänguefekt, aga siis nagu kõik see ülejäänud mis võib-olla kunstnik on tegelikult tahtnud, millele ta on tahtnud viidata või või kontseptsioon ise nagu jääb tihtilugu tabamata. Ja sellepärast olen selle nii-öelda inimese interaktsiooni viinud suhteliselt miinimumi, nii et see on juhul kui nad sekkuvad selle valguse ja ja selle heli vahele nii-öelda, kas siis nad nii-öelda liigutavad neid doc'e või astuvad neile peale. Ja, või mõned nii-öelda need torud või võipuud või need valgusallika mõned lühemad, et sa saadad käega mängida valguse-varjuga, et kuigi ma nägin kyll ikkagi hästi palju seda, et tormatakse natuke laiali ringi, et noh, et ma pean midagi tegema, siis juhtub, et et tegelikult on see kompositsioon, mis on nagu valmis tehtud minu poolt, see on see valguse muutus ja nende heligeneraatorite seos nagu komponeeritud. Ja see inimese interaktsioon on minimaalne. Et ka nende heligeneraatorite, mis on seal laesiga valgusallika Spot is, et nad omavahel reageerivad ka. Et olenevalt, millised neist parasjagu nii-öelda koos jutumärkides laulavad nad mõjutavad teineteise teineteise heliga, pluss siis valgus, valguse muutumine. Et kunagi ei ole seal ruumis sama atmosfäär täpselt ei kosta samad helitega. Ja kindlasti muidugi mingid limitatsioonid, sellepärast et see on, nad ei ole nagu lõpuni võimekad heligeneraatorid, et nad mingil määral ikkagi kordavad teineteist, aga, aga noh, see on jah, selline suhteliselt absurdi elektroonika, mida ma olen seal. Aga mida saavutad, mida sa ootad inimeselt, kes sinu sinu aeda astub, sinu projekteeritud aeda. Et kui ma provotseeriksin sellise küsimusega, et, et sa lähed näiteks mingis teraapias peasse või spaas seisvale, lastakse seal mingit mere kohinat ja sa paned silmad kinni siis kuulad seda ja siis samas aastat kunstigaleriides kuulad helisid, mis võivad meenutada näiteks lindude häälitsusi ja istud padjale. Koledate koledate lindude häälitsusi, et kõik nad ei laula väga ilusas, noh nii-öelda ei laula väga ilusasti. Ma ei no kindlasti on, oleneb, ma arvan inimese nagu vastuvõtlikkusest ka, et, et ma ise olen mõnes mõttes sellise eksperimentaalmuusika ringkonnaringkonnast ja et noh, et siis ma olen harjunud nende helidega või et, et mõni on kriibib või mõni helisagedus on kõrvale vastu võtma, et need on mul enamus on mu lemmiksagedused seal, et. Kui nimetada siin meediakunstnikuks, siis teisalt oled sa ka, kuidas öelda kas helikunstnik kui eksperimentaalmuusika, kuidas. Jah, aga noh, kuna muusika on ka üks meedium nii-öelda, et siis siis jällegi sa võid selle selle suure nime alla panna. Aga selles mõttes sa oled ikkagi teinud ka päris bändides muusikat. Jah, jah, ma olen punkbändi teinud. Reamuulitia things. Jää klinkuks ja olen teinud ja praegu teen sellist Hollandis ühe teise kunstnikuga kahekesi sellist eksperimentaalmuusikavideo performance-grupi, et kus me kasutame palju sörgulpenditud instrumente ja nii akustilisi kui ka elektroonilisi instrumente ja selline nagu nagu rohkem nagu Saunsceipide või nagu helimaastikke ja loomined. Otseselt popmuusika on, see nagunii väga ei ole, aga nalja saab. Sa oled omandanud kunstiharidusega seal omandanud seda Eestis ei ela, et kuidas siis ütleme, punkbändist jõudsid Hollandi siis kunstiõppimiseni? Ma mingil hetkel ma küll käisin, pool aastat õppisin Pedas, aga siis ma otsustasin, et ma lähen natukene, reisin aga ilma rahata, reisimine tavaliselt lõpp pead mingis kohas ja see lõppes minu jaoks Hollandisse, siis ma natuke jäin sinna nagu toppama ja siis ma mõtlesin, et kui ma siin juba olen, et siis ma nagu vaata ringi, et äkki siin on midagi, mis mind nagu huvitakse, sel hetkel ei olnud Eestis nii kunstikoolis kui ka nagu muusikakoolis ei olnud sellist võimalust, kus sa saaksid teha tööd, mis ei oleks kindlas meediumis kinni, et mind huvitab visuaalne kunst õudsalt, aga mul puudus piisav huvi, et minna mingit spetsiifilist visuaalset kunsti õppima, sellepärast et seal on, nagu oli minu jaoks juba suur Limitatsioon nagu ja heliga sama moodi, et just see, et leida midagi, mis oleks meediumis kinni. Ja siis jõudsid otsaga haagi, õppisid seal assiminimenaard Science, äkki sa räägite lahti, mis on Art Science? Art Science on, see on uus eriala nimi, enneseli intersekult imitsen, sound. Selle idee on, et ta ei ole tegelikult ainult nagu kunstikoolis, vaid ta on kunstiakadeemia muusika, konservatooriumi vahepealne eriala. Niisiis noh, minu jaoks nagu reaalne, et ma saan nagu kombineerida nii ühte kui teist ja anda nagu oma põhimõtteid natukene muutnud ja arenenud, et nüüd ta on rohkem selline uurimusliku nagu kunsti või nagu, et et su töö põhineb nii-öelda mõnes mõttes teaduslikul või noh, teaduslikule võib palju öelda ka mitteakadeemilisel justega nagu teaduslikul mingil või uurimuslikul nagu alusel, et see ei ole nii-öelda ainult emotsionaalne, et sa ei lähtu emotsionaalset pinnalt. Üks kaks aastat tagasi oli Kanuti Gildi saalis projekt nimega Music is imidž, siis Muumentis Music. Music is Muumendis imidžist? Jah, see projekt, kus siis meil on üks tantsija vist üks liikuja siis reaalajas siis videoekraanid? Umbes efekt on selline, et tema liigub neil video ekraanidel on selline nagu kajaefekt. Et temast jäävad nagu sellised videojäljed nagu painutatakse ruumi sedasi, et seda nii-öelda esinejad nagu mitu kihti, et ta nagu füüsiliselt reaalselt, eks ole, siis samas videoekraanil ta väikese kajaga või sellised ei, leiga liigub järgi. Kas see projekt on teil selles mõttes selline kestev asi, et te teete seda arendate kogu aeg edasi, et nüüd juba kaks aastat näiteks. Jah, tegelikult on vist isegi kauem, ma võin eksida, minu meelest oli esimene 95, siis oli 2000 2005, vabandust siis oli vist aasta hiljem oli nüüd on meil paus olnud ja nüüd me olime selle projektiga just märtsi keskel või märtsi lõpus olime Saksamaal, Karlsruhe-s on üks Euroopa suurimaid, uue meediakeskuseid on seegaaemm. KM tegime projekti ja seal me lisaks iseendale kollaboreerusime veel kolme sakslasega, kelle me nagu valisime nii-öelda kohalikust siinist tegeleda see selles, et tookord oli jah, selline nagu selle video ja selle hilinemisega hilinemise ja reaalaja vahel suhted ja nii helis ka igasugune Tyley või hilinemise ja juhuslikkuse mäng. Et seekord oli juba nagu põnevam, sellepärast et hästi palju oli erinevat inimesi erinevast taustast ja oli nagu palju huvitavaid asju, et oli palju heliloojaid. Aga teil on nagu plaan sellega edasi töötada selle projektiga, et muusika on pilt, on liikumine on muusika. Ja tegelikult selle idee on, et see on nagu nihukesed lühikesed laboratooriumid, mis uurivad nagu tehnoloogiakäsitlust teatriruumis, sest et nagu teatris on endiselt kombeks kasutada tehnoloogiat nagu taustarollis miski, mis aitab läbi viia etendust ja et me tahame nagu pigem uurida seda, mis essents seal on ja mis nad veel võivad teha, mis see tehnoloogia seal veel võib teha, et et kõik on hästi nagu laupatsient ja mitte mingeid väga keerulisi lahendusi me kunagi välja ei too, et see ei ole nagu noh, ülesanne pigem leida, et mis seal juba on, mis see saab teha nagu? Ja on loota, et kunagi seda võib-olla edasi arendatud laiendatud versiooni näeb ka Eestis. No niukseid kordusasju ei taha teha, sest jah jah, et ma arvan, kord aastas võiks ikka vahepeal meil oli üks aasta oli meil paus aga nüüd saab jälle edasi teha seda. Aga et võib-olla sinu tegemisi kokkuvõtte peale selle, et seal siis nüüd linnagaleriis paar nädalat, esimene isiknäitus Eestis lahti on, siis ja et sa seda tantsu ja heliloomingu ja videoprojekti läbi viid, siis sa vist töötad ka Viihheina vedu. Jah, vahel see on pigem nii, et kui on huvitavad asjad jah, et niimoodi päris tööna, et niimoodi ma ei tee, vaid ma ei käi nagu nädalavahetusteti klubides ei mängi kuus tundi järjest. Siiski klubides ka seiklus Taavet Jansoniga. Festivalidel ja niimoodi olendeid. Soovis nimi ka sellel asjal Rection takk vä? Eriksen Take Me olime nüüd, märtsi alguses olime pikseleigi festivalil, kus me tegime ühele kindlale artistile nagu visuaal, et niimoodi on huvitavam teha, et sa tead selle esineja muusikat ja sa saad nagu kuidagi ette valmistada, et et seal me kasutasime ainult Live kaamerat ja me kontrollisime seda live kaamera manipulatsiooni põhimõtteliselt nende Nintendo Wii kontrolleritega. Et seda oli nagu juba huvitav teha, et sa ei pea istuma läptopi videomikseri taga terve aeg, vaid sa saad konkreetselt lihtsalt nagu kaasa tantsida, jaurata, kontrollides seda visuaalset materjali. Ja nüüd me lähme. Vist on. Kolmandal mail on üritus Tartus Ateenas prototüüp, proteklektika, seal teeme. Seal ta siis ka tütre visuaale. Me teame, et eks ole, kõigil ei ole võimalik seda linnagalerii näitust külastada, et sul on ka veebiaadress, kus saab vist põgusalt tutvuda mõningate sinu tegemistega seal mõned videod poistelt, äkki sa ütled selle? See Maike punkt Lond punkt interfeculti NL. Aga kõige lihtsam mõistagi guugeldada. Maicel on ja tavaliselt ei, vist, on enam-vähem esimeste seas peaks olema. Et siis kõik saavad lühiülevaate, vähemalt mõningatest asjadest. Ja et selle näituse puhul on küll tsen eelmine versioon sellest näitusest ja see on tegelikult hästi palju erinev sellest, mis siin on, aga noh, idee. Aga sa sellise galerii kunstnikuna tahaks nagu edaspidi veel Eestis üles astuda. Sellise tõeliselt afišeeritud, sellise galerii kunst. Ja see päris raske vorm on see minu jaoks küll, et noh, et nüüd ma olen teatriga harjunud hästi palju ja seal on kuidagi noh see aja välde on nagu erinev, mulle õudselt meeldib see, et siin nüüd galerii vorm on suhteliselt keeruline, on ka, et et mida ta ka, see on huvitav muidugi sellepärast et selliseid projekte ma ei saa teatris teha. Ja siis sa kinnitad, et et sinu see näitus linnakaris pending, et see ei lähtu, siis? See ei lähtu sellisest nii-öelda rohelisest või ökomõtlemisest. Otseselt noh, muidugi ma olen Eestis elamuse ajast kasvanud, kus päris mets on nagu igal pool ümber, et ma arvan, et miks ma neid seda tüüpi asju tegema hakkasin. Hollandi Hollandis, kus ei ole metsa, siis ongi ainult tehisloodus. Hollandi siis sa saad, kui ükskõik kus 100 viibit võid kuulda vist kiirtähelt. Põhimõtteliselt aitäh, maikaland. Tänane saade kunstpunkte r on oma lõpusirgel. Külas oli meil täna kaks inimest. Kõigepealt heie Treier, ajakirja kunst. Peatoimetaja tutvustas meile uut numbrit, sealhulgas siis kunsti, selle kordset erinumbrit, jälgimisühiskond ja teiseks siis noor ja andekas meediakunstnik. Maicelond tutvustas oma näitust Tallinna linnagaleriis ja siis oma muid tegemisi, näiteks kaasaegse muusika tantsuvahelisel alal. Meie saadet saad järelkuulata ka internetis www klassikaraadio. Ja järgmine kunstpunkte erisaade on eetris jälle nädala pärast, laupäeval MINA OLEN saatejuht Aleksandar saapav ja kuulmiseni järgmisel laupäeval.